jala tõstmised ülesse + fikseerimine 10 sek kätt ja jalga! Venitusharjutused: poolspagaat/spagaat parema ja Igas asendis Sirged jalad! vasaku jalaga, harkspagaat painutusega ette 30 sek Rüht! Harjutuse toime Harjutuse kirjeldused Hüpits Hoie: Asendid: - otstest - lahtine - keskelt - kokkupandud kaheks, - otstest ja keskelt kolmeks, neljaks, kuueks - ühe või kahe käega Harjutuse toime Harjutuse kirjeldused Kordust Metoodilised e arv märkused
sentimeetri. ● Inimene muutub kiilaks kui uued karvasibulad alustavad tööd aeglasemalt, kui vanad lõpetavad. Juuste tüübid ● Normaalsed juuksed - terved, läikivad, pehmed, siledad, hästi töödeldavad. ● Rasvased juuksed – vajuvad varsti pärast pesemist peadligi ja tunduvad rasvased ● Kuivad juuksed – tuhmid, katsudes karedad, haprad, katkevad, raske kammida ● Segatüüpi juuksed – juurte lähedalt rasused, otstest kuivad ● Keemiliselt töödeldud juuksed – kuivad, haprad, vajavad rohkem hooldust Juuste hooldus ● Normaalsed juuksed ● Pesta ülepäeva, maheda šampooniga ● Palsam – kaitsefaktoriga 15, et vältida juuste pleekimist ● Kahjustuste korral – õliravi ● Harjata iga päev Juuste hooldus ● Rasused juuksed ● Pesta rasustele juustele mõeldud
Kuna Vitruvius oli ka insener, siis räägib ta lähemalt masinatest. Masin on kombinatsioon kokku kinnitatud puidust, peamine funktsioon on suurte raskuste liigutamine. Masina ja mootori vahe on see, et masina töötamiseks on vaja mitut töölist, et masin enda funktsiooni täidaks, mootor see-eest vajab vaid ühte intelligentset töölist. Masinad, mis on tehtud templite ning teiste suurte hoonete ehitamiseks 2 prussi , piisavalt tugevad, et koormat kanda, need on omavahel ülemistest otstest kinni pandud ning alt laiali aetud ning köiega ülemistest otstest teatud intervallidega ümber karkassi kinni pandud(ringi ratast). Lühidalt kokkuvõttes tõmmatakse koormarihmaga eriti kõvasti ümber karkassi ringid peale, et see kõvasti kinni oleks, kasutatakse suuri kivimühakaid et oleks jõud taga. Sellise süsteemi abil tehti siis masinaid mis aitasid raskeid asju tõsta et templeid ja muid suuri hooneid ehitada.
Mädanikseened esinevad kohtades, kus on pikema aja jooksul olnud liialt umbne ja niiske keldrid, põrandaalused, niiskuskahjustusega vahelaed ja märgruumide põrandad. 2 Majavammi välimus Majavamm koosneb värvitutest, mikroskoopiliselt väikestest niidikestest. Need kasvavad otstest ja ühinedes on nad juba palja silmaga nähtavad. Kasvav seenekeha on valge vati sarnane. Aja jooksul tekib sellele kile või koorikutaoline kate ning moodustuvad viljakehad, mis eritavad pruuni pulbritaolist eosetolmu. Niidistik tiheneb 3 5 mm jämedusteks, mõnikord ka jämedamateks nöörideks. Eosed levivad tuule ja putukate
44:001 (E) ja ISO 128-50:2001(E) järgi]. Lõige on kujutis, mis saadakse objekti mõttelisel lõikamisel ühe või enam kui ühe tasandiga, kusjuures näidatakse seda, mis jääb lõikepinnale ja sellest tahapoole. Lõike tegemine ühes kujutises ei kohusta seda tegema teises kujutises. Üldjuhul kuuluvad lõiked tähistamisele ja pealkirjastamisele. Lähtekujutise juures võib näidata lõikava pinna või pindade kulgemist ka kriipspunktpeenjoonega, mis on otstest ja võimalikest murdekohtadest jämedad. Lõike suunda näitavad nooled (noole saba on pidev jämejoon) paigutatakse risti lõikepinnaga 2...3 mm kaugusele lõikepinnamärkide välimistest otstest. Tähed (mõõtarvudest kaks korda suuremad suurtähed) kirjutatakse noolte lähedale väljapoole nooli. Sama suurte tähtedega pealkirjastatakse lõige. Olenemata jämedate kriipsude ja vaate suunda näitavate noolte asendist, kirjutatakse täht- tähised alati paralleelselt joonise alumise servaga.
elektri tarbimist. Kiudoptika Kiudoptilised valgustid koosevad tavaliselt akrüülist või kiudklaasidst juhtmetest, mida mööda juhtaks valgust. Kuid kiud on kaetud spetsiaalse kattega, mis peegeldab valgust juhtme sees, paistab valgust vaid kiudude otstest; kui kattekiht on ära jäetud, valgustavad iud kogu oma pikkuses. Kiudoptikal on mitmeid eeliseid: nad eraldavad väga vähe soojust, välja arvatud toiteallikas, mis võib olla kiudude otstest mitut meetrit eemal, mistõttu kiudoptilisi valgusteid saab kasutada ka vee all! Lisaks saab neid painutada ja keerata ning nad eraldavad vähe soojust a minimaalselt ultraviulettkiirgust (UV – kiirgust), mistõttu neid võib kasutada õrnade objektide valgustamiseks. Kiudoptilised valgustid on praegu veel suhteiselt kallid ning neid kasutatakse peamiselt muusiumides ja kunstigaleriides väljapanekute valgustamiseks ning hotellides ja
Vesi peab saama takistamatult konstruktsioonidelt maha voolata ja suunduma hoonest võimalikult kaugele. Niiskusega on seotud ka mõned terviseohud: hallitus võib põhjustada allergiat, mikroorganismid armastavad niiskust ja kaasaegsetest ehitusmaterjalidest eraldub niiskuse toimel rohkem saasteaineid. 3 Majavamm koosneb värvitutest, mikroskoopiliselt väikestest niidikestest. Need kasvavad otstest ja ühinedes on nad juba palja silmaga nähtavad. Kasvav seenekeha on valge vati sarnane. Aja jooksul tekib sellele kile või koorikutaoline kate ning moodustuvad viljakehad, mis eritavad pruuni pulbritaolist eosetolmu. Niidistik tiheneb 3 5 mm jämedusteks, mõnikord ka jämedamateks nöörideks. Eosed levivad tuule ja putukate abil või satuvad hoone konstruktsioonidesse koos uue puiduga. Eosed on idanemisvõimelised 5 - 6 aastat. Seene
vitamiin B1 (tiamiin) 0,027 mg (2%) * vitamiin B2 (riboflaviin) 0,033 mg (2%) vitamiin B3 0,098 mg (1%) vitamiin B5 0,259 mg (5%) vitamiin B6 0,040 mg (3%) vitamiin B9 7 g (2%) vitamiin C 2,8 mg (5%) kaltsium 16 mg (2%) raud 0,28 mg (2%) magneesium 13 mg (4%) fosfor 24 mg (3%) kaalium 147 mg (3%) tsink 0,20 mg (2%) Kvaliteet nõuded ning säilitamis tingimused Kurgid on väga tundlikud kuumusele, seega tuleks poes valida selliseid, mida hoitakse jahedas. Nad peavad olema kõvad, otstest ümarad ning nende värv peab olema särav keskmise ja tumerohelise vahel. Vältida tuleks kurke, mis on kollased, pundunud, pehmete kohtadega (kus saab näpu sisse vajutada) või on otstest kortsus. Kuigi paljud inimesed on harjunud ostma kurke, mis on vahatatud, on soovitatav valida siiski neid, mida ei ole vahatamisega töödelud. See kindlustab, et sa ei tarbi vaha ning kemikaale. Kurgid tuleb hoida külmikus, kus nad säilivad mitu päeva. Kui sul ei kulu kogu kurk
JÕUMOMENT JA LIIKUMISHULGA MOMENT 51. Et kinnikiilutud mutrit lahti keerata, paneb töömees mutrivõtmele pikenduseks torujupi ja astub selle otsa peale. Mehe kaal on 900 N. Kaugus mutrist torujupi lõpuni on 80 cm ja mutrivõti moodustab horisontaaliga 19 kraadi. Leida jõumomendi suurus ja suund. 52. 16 m pikkuse toru mass on 2.1 tonni. Ta lebab kahel alusel, mis on paigutatud 4.0 m ja 2.0 m kaugusele toru otstest. Kui suurt jõudu peab rakendama toru ühele ja teisele otsale, et seda kergitada? 53. Mees seisab hõõrdumiseta pöörleval alusel ja hoiab väljasirutatud kätes hantleid, millest kumbagi mass on 5.0 kg. Esialgne pöörlemise sagedus on 0.5 pööret sekundis. Millise sagedusega hakkab ta pöörlema siis, kui ta tõmbab käed rinnale. Mehe inertsmoment on 3.0 kg m2, kui ta käed on laiali, ja 2.2 kg m2, kui käed on rinnal. Hantlid on alguses 1
Me saame piirata ainult niiskuse osa. Seened saavad oma toitained puidust ja selle tulemusel puidurakud lagunevad. Mädanikseened esinevad kohtades, kus on pikema aja jooksul olnud liialt umbne ja niiske keldrid, põrandaalused, niiskuskahjustusega vahelaed ja märgruumide põrandad. Majavammi välimus Majavamm koosneb värvitutest, mikroskoopiliselt väikestest niidikestest. Need kasvavad otstest ja ühinedes on nad juba palja silmaga nähtavad. Kasvav seenekeha on valge vati sarnane. Aja jooksul tekib sellele kile või koorikutaoline kate ning moodustuvad viljakehad, mis eritavad pruuni pulbritaolist eosetolmu. Niidistik tiheneb 3 5 mm jämedusteks, mõnikord ka jämedamateks nöörideks. Eosed levivad tuule ja putukate abil või satuvad hoone
Põllurull Rulli otstest ulatuvad välja raudpulgad, mis kinnituvad raami külgpuude aukudesse. Külgpuud olid ühendatud mõlemast otsast peale ja alla löödud lauaga. Rullid olid valmistatud puidust. Esimesed põllurullid tuli kasutusele 19. sajandi lõpul, need olid raamita ja siledast puust kerega. Hiljem, 20 saj algul kasutati Eestis ka raamiga ja istmekohaga keerulisemaid põllurulle. Raske rull tagas mullakamakate purustamise ja tasandamise. Rullimine aitab niiskusel mulda tungida, parandades veevarustust. Mida tihedam on muld seda paremini säilitab ta vett ning ei lase veel nii kiiresti ära imbuda ja aurustuda. Sellepärast on hiljem taimede kasv parem ja taimkate tihedam. Veel aitab rullimine kaasa võitluses nälkjate vastu. Kevadine rullimine aitab mulda kokku suruda ja talvekahjustusi vähendada, rullimine tegi mulla tihedamaks siis ei pääsenud külm nii sügavale maapinda ja ei kahjustanud taimi. Mulda rullitakse külvijärgsel perioodil. ...
tihti täitunud õhuga, kooreosas, lehtedes ja juurtes; ühtlaselt paksenenud ümarad (nim kivisrakkudeks) ja puitunud, piklikud, paiknevad ntks luuviljade moodustavad kiude (kirss, ploom..) seemet ümbritsevas kestas, pähkli viljakestas Juhtkude *puiduosa trahheiid Õistaimede varre juhtkimbus - pikad, kitsad, otstest teritunud rakud, mille kestad paksenenud, seintes koobaspoorid
undulatus) ja kuhilataolisteks (Cirrocumulus cumuliformis). Lainelised kiudrünkpilved kitsamas tähenduses koosnevad valgetest vöötidest, vöödid omakorda tillukestest toppidest. Need pilved meenutavad väga äsja niidetud lambavilla, mõnikord aga mesilaskärgede pealispinda või vahuviresid veepinnal. Samasse laineliste alaliiki kuuluvad ka pilved Cirrocumulus lenticularis, mis kujult sarnanevad läätse või õunaseemnega. Vahel võivad nad olla pikad ja kitsad, otstest peenemad nagu sigarid, alati on nad lumivalged ja säravad. Hästi paistab välja nende kiuline ehitus. Läätsekujulised kiudrünkpilved tekivad õhu lainelise liikumise tagajärjel. Kuhilataolised kiudrünkpilved võivad olla kahesugused. Nimi Cirrocumulus floccus märgib väikeseid peaaegu läbipaistvaid pilvekogumeid, mis meenutavad lumehelbeid. Vahel on need "helbed" omavahel niidikestega ühendatud.
Grisli karu Carlotta Põdra 8.a Levik: Elavad lääneosa kõrgustikel Põhja- Ameerikas, Kanada lääneosas, Alaskas. Asuvad rannikualadel, kus on jõed, järved. Andmed: Väljasirutatult on ta kuni 2 meetrit pikk. Kaalub 150-300 kg. Karvkate varieerub blondist mustani, tavaliselt pruun, otstest hallid või valged. Õlgadel on küürud, nii saab grisli karusid eristada mustast karust. Elab keskmiselt 30 aastat. Kutsutakse ka lihtsalt "pruuniks karuks" Ladina keeles: Ursus arctos horribilis Toitumine: Sööb peale liha ka metsmarju ja puuvilju. Grisli on kõigesööja. Sügisel söövad palju, et koguda rasva talvekuudeks. Suuri loomi jahivad siis kui nad on haiged, vigastatud, noored või abitud. Karud on ka osavad kalapüüdjad.
lehtsalatitega, aidates tõsta nii maitset kui ja väljanägemist. Suurepärane on ka selle salati säilivus. Kõik need head omadused lubavad seda taime edukalt kasutada nii võileibadel, roogade kaunistamise kui segasalatites. Rooma salat Rooma salat on umbes 30 cm pikkune kapsapea taoline moodustis, mille välimised kõrge ja tugeva rootsuga lehed on tumerohelised ja otstest lainelised, sisemised aga kollakasvalged. Kujult võib see salatitaim veidi sarnaneda hiina kapsaga, olles viimasest siiski märksa tumedama värvusega; ka pole Rooma salati taime välimised lehe tipus nii selgelt sulgunud kui hiina kapsal. Rooma salati lehed on karge ja krõmpsuva tekstuuriga, nende maitse on suhteliselt mahe. Just Rooma salat on maailmakuulsa Caesari salati oluliseks komponendiks, sobides suurepäraselt teravamaitseliste salatikomponentidega nagu
Lihased vajavad head verevarustust, sest neis toimub intensiivne ainevahetus. 3.Lihaste liigid 1)Skeletilihased (e.vöötlihased) Ehitus koosnevad pikkadest ristivöötide rakkudest Paiknemine organismis luudel Talitlus allub inimese tahtele ja nende kokkutõmbed võivad olla tugevad ning kiired 2)Südamelihased Ehitus sarnaneb skeletilihastega Paiknemine organismis südames Talitlus ei allu tahtele, töötavad automaatselt, töötavad pidevalt 3)Silelihased Ehitus pikad, otstest pikenevad Paiknemine organismis veresoonte ja siseelundite seintes Talitlus tõmbuvad aeglaselt kokku, ei allu tahtele 4.Lihastöö Peaaegu kõik skeletilihased töötavad vastastikku toimivate paaridena.Kui paarina toimivast skeletilihasest üks tõmbub kokku, siis teine lihas lõtvub. Näiteks küünarvarre liigutamisel toimivad vastandlike paaridena õlavarre tõmbumine ja õlavarre lõtvumine. Lihast sunnib kokku tõmbama lihasrakku saabuv närvierutus. 5.Inimeste luustik
reeglipärasuse ja sümmeetria kaunile, veidi stiliseeritud joonele Peen tehnika. Temaatikas vältimine, puulõige. Maaliti tube ning kirgastele värvidele.) domineerivad inimene, loomad, eraldavatele liigutatavatele maastik. Maastikumaal. vaheseintele ja otstest Rullformaat. Graafika varane puupulkadega varustatud areng. paberirullidele. 9. ühised jooned Budismi levik ning Buddha Budismi levik ning Buddha Budismi levik ning Buddha mälestusehitised. Kivi kasutamine mälestusehitised. Kivi kasutamine mälestusehitised
Faagi T4 rII lookuse geneetiline kaart Lookus koosneb kahest geenist rIIA ja rIIB Osades kohtades toimuvad mutatsioonid sagedamini – kuumad punktid Faagi T4 geneetiline kaart on esitatud rõngasmolekulina, kuigi kromosoom on lineaarne Miks on T faagide geneetiline kaart esitatud rõngasmolekulina? Lineaarse genoomi replikatsioonil jäävad DNA molekulide otstesse üksikahelalised alad, sest DNA süntees toimub ainult 5´- 3´suunas: Geneetiline info lineaarsete DNA molekulide otstest läheb replikatsiooni käigus kaotsi Lahendus: Kapsiidi pakitud DNA molekulid sisaldavad 3 – 5% ulatuses terminaalseid kordusi Terminaalsete kordustega DNA
Tallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 12 (optika) OT SUHKRULAHUSE ERIPÖÖRANG Töö eesmärk: Töövahendid: Suhkrulahuse eripöörangu või Poolvarju polerimeeter,analüütilised kaalud, kontsentratsiooni määramine. mensuur,mõõtjoonlaud,suhkur. Skeem 1 2 3 4 5 6 7 8 · 1 lamp · 2 kondensor · 3 valgusfilter · 4 polarisaator · 5 kvartplaadiga diafragma · 6 uuritava vedelikuga täidetud toru · 7 analüsaator · 8 pikksilm Töö käik 1. Tutvuge polerimeetri ehituse...
Söögikombed erinesid päris palju praegustest kommetest, näiteks laualina kasutati vaid pidupäevadel, taldrikuid asendasid suured leivaviilud, söödi näppudega ja näppe ning suud pühiti laudlinasse, midagi imelikku polnud ka selles, kui nina sinna nuusati. Sellel ajal kulus kangast riiete valmistamiseks mitu korda rohkem. Riided olid mitmesuguste kaunistustega, maani ulatuvad ja laiad. Meeste kuubedel olid omapärased käised; need olid laiad, mõnikord puhvitud või siis varruka otstest laienevate varrukatega. Mehed kandsid pikki sukki ja põlvpükse. Kaasavõetud pudi-padi asjakesi kanti nahkkukrus, sest taskuid veel ei tuntud. Mehed hakkasid kandma hästi pikkade ninadega kingasid. Kinga nina pikkus sõltus kandja jõukusest. Mõnel mehel olid kinganinad nii pikad, et neid kinnitati nöörikesega riiete külge, sest muidu oli võimatu kõndida. Tänavatel käidi kas paljajalu või puukingades. Linnaelu juhtis raad, turuplatsil asus raekoda, kus töötas ja tegutses raad
Harkhüpe ja Kägarhüpe Harkhüpe üle risti kitse Kui on omandatud tehnika alused maandumise, hoojooksu ning jalgade ja käte tõuke näol, võib asuda harkhüppe kui ühe lihtsama toenghüppe õppimisele. Esimesed hüpped tuleb sooritada üle ristiasetatud madala kitse, rakendades eelnevalt õigeid ettevalmistavaid ja juurdeviivaid harjutusi. Madalal kitsel sooritatavad hüpped on lihtsamad seetõttu, et toetuspind kitsel on väiksem ning võimaldab treeneril paremini võimlejat abistada. Tavaliselt seda hüpet ei kardetagi, sest ebaõnnestumise oht siin on minimaalne. Abistamine: Treener või abistaja seisab hüpperiista taga, näoga selle poole, ning võtab hüppaja ,,vastu", toetades teda vajaduse korral mõlema käega õlavartest. Algajaid abistades seisab treener võrdlemisi hüpperiista ligidal ja taganeb koos hüpet sooritava võimlejaga, kindlustades abistamise ülaltähendatud korras. Põhilised vead: Kuigi hüpe on lihtne, esineb al...
Värvel 3,6 cm laiune, pilukaunistusega ( x-kujuline pilu ja mähkpilu toodud loomulikus suuruses lk ). Värvel kinnitatud kahe siidist nööbi abil. Õlalapi keskel pikisuunas ja varrukapäradel punase puuvillase lõngaga eelpistes tikutud geomeetriline kiri. Krae kahekordsest riidest, 11,5 cm laiune, kummagi otsa allääres nööpauk. Nööpaukudest käib läbi 20 cm pikkune valgest linasest lõngast keerutatud nöörike, punasest ja valgest lõngast tuttidega otstest. Pinnalõhandiku servas 1 cm laiune pilu. Seelik pikisuunaline koeripstehnikas, lämeks valge linane, koeks pruunikaspunane, valge, hele- ja tumesinine, lilla, helepunane ja roheline villane lõng. Seeliku laius 230 cm. Allääre pahupoolele õmmelda 5 cm laiune linane toot, alumine serva külge kinnitada punasest lõngast keerutatud nöör. Seelik on volditud ja töödeldud värvliga. Värvel kinnitada tugeva haagiga. Ülaäärel on 3 cm sügavused voldid. Kinnis vasakul.
Võrumaa Kutsehariduskeskus EV-12 Sigrid Pau MAJAVAMM Referaat Juhendaja: Andres Aruväli Väimela 2013 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 3 2. KASVUTINGIMUSED 4 3. MAJAVAMMI VÄLIMUS 5 4. MAJAVAMMI TUVASTAMINE 5 5. KAASNEVAD TERVISEPROBLEEMID 6 6. MAJAVAMMIST VABANEMINE 7 6.1. Kuumutamise meetod 8 6.2. Kemikaalid 8 7. KOKKUVÕTE 9 KASUTATUD KIRJANDUS 10 1. SISSEJUHATUS Kui ütleme, et puit on mädanenud, siis mõtleme harva, et selle on lagundanud mädanikseened. Ehitistes võivad vähesel või suuremal määral kahju tekitada 180 erinevat liiki mädanikseeni. Ehituspuitu kahj...
eemale rakutuumast (on erandeid). 3.) Skeletilihaste rakkude ehituse iseloomustus. Sarkomeeri mõiste. Sarkomeeri valgud, nende struktuurid, peente ja paksude filamentide koostis. Milline valk omab ATPaasset aktiivsust? Kõrgemate loomade skeletilihas koosneb: lihaskiududest (diameeter 100 mikromeetrit), mida katab sarkolemm (=plasma membraan). Iga kiud sisaldab sadu müofibrille (d = 1-2 mikrom), iga müofibrill koosneb järjestikku asetsevatest sarkomeeridest. Iga sarkomeer on otstest varustatud ristiasetseva tuubuliga (t- tuubuliga), mis on sarkolemmi (=plasmamembraani) pikendus. Sarkomeeride pind on kaetud sarkoplasmaatilise retiikulumiga. Sarkomeer on vöötlihase elementaarne kontraktsiooniühik, kus toimub peale närviimpulsi saabumist lihaskiudu aktiini- ja müosiinifilamentide libisemine ristsillakeste radikaalse liikumise tõttu. Paksud filamendid sarkomeeris koosnevad müosiinist, peened filamendid aktiini polümeeridest
Meesametlikel ja ohvitseridel oli tuunika peal sall. Rõivaid valmistati ka lõuendist. Assüürlased käisid sageli paljajalu, kuid mõnikord kanti ka nahksandaale. Nii meestele kui ka naistele meeldisid ehted, näiteks kõrvarõngad ja amuletid. Naistel olid ka pahkluude ümber iluvõrud. Assüüria ülikutel olid kandiliseks lõigatud habemed ja nad kandsid pikki juukseid. Nii juuksed kui ka habamed olid kähardatud ja otstest lokkis.("Mesopotaamia ja piiblimaad") Pildid Lamassu(Vikipeedia) Detail Salmanassar III rajatud palee väravalt Balawatis (Vikipeedia) Nimrudist leitud käevõrud (http://www.bible-archaeology.info/jewelry.htm) Nimrudi aare - kuninganna kroon (http://news.nationalgeographic.com/news/2003/06/photogalleries/nimrud/photo2.html) Kaardil on kujutatud Assüüria impeerium (http://www.emersonkent.com/map_archive/assyrian_empire_750_bc.htm) Kasutatud kirjandus
RAIPEKOTKAS: kutsutakse Egiptuses vaarao-kanaks. ei kuulu kaitse alla, Eestis väga harv eksikülaline. Täiskasvanud raipekotkas on peamiselt valge, tiivad otstest mustad. Linnu vanemaks saades muutud ka sulestik tumedamaks. Noorlinnud tumepruunid ja vanalinnu sulestiku omandab raipekotkas 5 aasta jooksul järk-järgult. Näonahal sulestik puudub ja nahk on kollast värvi. Raipekotkast võib kohata Lõuna-Euroopas ja Põhja-Aafrikas ning Lääne- ja Lõuna-Aasias. Raipekotkad ei ole rändlinnud. Pesitseb kõrgetel kaljunukkidel. Eelistab jahiks avamaid erineva maastikuga. Tänapäeval leiab teda ka inimasustuste lähedalt
Ehituspuitu kahjustavad peamiselt pruunmädanikseened. Majavamm (Serpula lacrymans) on neist kõige ohtlikum. See hävitab puitu ja kahjustab ka kivimüüri ning isolatsioonimaterjali. Majavamm on üks ohtlikem puitkonstruktsioone lagundavaid seeni. Majavamm toodi arvatavasti keskajal koos okaspuudega Indiast Euroopasse. Majavamm kahjustab enamasti okaspuitu. Majavamm koosneb värvitutest, mikroskoopiliselt väikestest niidikestest. Need kasvavad otstest ja ühinedes on nad juba palja silmaga nähtavad. Kasvav seenekeha on valge vati sarnane. Aja jooksul tekib sellele kile või koorikutaoline kate ning moodustuvad viljakehad, mis eritavad pruuni pulbritaolist eosetolmu. Niidistik tiheneb 3 5 mm jämedusteks, mõnikord ka jämedamateks nöörideks. Eosed levivad tuule ja putukate abil või satuvad hoone konstruktsioonidesse koos uue puiduga. Eosed on idanemisvõimelised 5 - 6 aastat. Seene kasvuks sobilik puidu niiskusesisaldus on 20 40%
1.Padrun 3 pakilisi kasutatakse silindriliste toorikute töötlemiseks, on isetsentreeruvad. 4 pakilisi kasutatakse prismaatiliste toorikute töötlemiseks, võimalik üksteisest sõltumatult reguleerida 2.Tsangpadrun kasutatakse silindriliste toorikute kinnitamiseks. Eeliseks on tooriku täpne ja kindel baseerimine padruni suhtes. 3. Plaanseib kasutatakse ebakorrapärase kujuga toorikute kinnitamiseks 4. Tornid kasutatakse õõnsate toorikute töötlemiseks otstest ja terve silindrilisepinna ulatuses 4. 4. Treipinkide tüübid ·Universaaltreipingid ·Lauatreipink ·Spetsiaaltreipingid ·Kopeerpingid ·Treiautomaadid ·Sisetreipingid ·Varbautomaadid: Ühespindlilised Mitmespindlilised ·Revolvertreipingid ·APJ treipingid (CNC) 5. Juhikute tüübid ·Juhikud jagunevad funktsionaalselt järgmiselt: - Seadejuhikud (nende ülesandeks on pingi mingi elemendi täpne positsioneerimine, näiteks tagapuki pinooli juhik)
5. Säilitada tulbisibulad kuivas ruumis (õhuniiskus alla 70%) 6. Samas kohas tulpe mitte enne 4...5 aasta möödumist kasvatada. 7. Võtta sibulad üles õigel ajal. 8. Kasvatada haiguskindlaid sorte.Näiteks vastupidavad on Darwim-hübriid tulbid. 3 Tulbi- juure- ja sibulamädanik Seenhaigus.Sibulad tärkavad nõrgalt. Juured on otstest mädanenud. Välistel sibulasoomustel suured hallid tumepruuni äärisega mädanikulaigud. Patogeneesi zoosporangiumid on kerakujulised, oosspoorid on üksikud,kerakujulised paksukestalised.Lehed vajuvad longu, närtsivad ja kolletuvad või tõmbuvad pruuniks.Põhjuseks on tihti liigniiskus. Tõrje: 1. Sibulate koristamisel kõrvaldada kahjustatud sibulad. 2. Säilitada sibulaid õigel temperatuuril ja niiskusreziimil ning hästi õhustatud hoidlas. 3
sajandil. 19.saj. keskpaika võibki lugeda moodsa paberitehnoloogia alguseks. Puidu baasil valmistatava paberi tooraine sorteeritakse, puhastatakse ja peenestatakse sulfit- või sulfaatprotsessi abil. Mass valgendatakse ja jahvatatakse. Seejärel paberimass töödeldakse (liimistatakse ning lisatakse täite- ja värvaineid). Lõpuks valatakse mass vormidesse ja moodustatakse trükikate. Katmise järel läheb paber lõikamisele. Paberirullid lõigatakse kõigepealt otstest puhtaks ja seejärel lõigatakse poognapaber soovitud formaati. Formaati lõigatakse paber rullist spetsiaalsetel sorteerimis-lõikamismasinatel, sorteeritakse välja ka paberi defektid (augud, kortsud, plekid). Lõpuks paber pakitakse. Puitmassi lisamine muutis paberi tunduvalt odavamaks, kuid samal ajal halvenes paberi kvaliteet. Paremate omadustega paberi saamiseks tuli lisaained uuenduslike keemiliste menetluste abil eemaldada, nii et jääks järele ainult tselluloosikiud
pehmemaks ning naha ka veekindlaks 9. Miks pole hea palju päevitada? Miks on päevitamine hea? Mõõdukas päevitamine on kasulik, sest päikses on palju D-vitamiini, mis reguleerib kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Liigne päevitamine on kahjulik, sest see võib põhjustada nahavähki ja enneaegset vananemist 10. Kuidas luud pikemaks kasvavad? Luu otsas paikneb kõhrkude, mis võimaldab pikenemist. Luud pikenevad otstest 11. Kuidas luud jämedamas kasvavad/ muutuvad? Luuümbrises rakkude pooldumise tagajärjel luud jämenevad 12. Kuidas vältuda luude hõrenemist? Regulaarne treening, ei tohi suitsetada ja mitmeküllane toitumine. 13. Ülesanded Punane luuüdi- paikneb luude käsnaines, on vereloomeelund Kollane luuüdi- on rasvade varupaik, paikneb toruluude õõnsuses Luuümbris- läbi selle kulgevad närvid ja veresoones luukoesse, selle all paikneb plinkaine,
Lehtsamblikud: Taluvad keskmist saastet. Olemas osaline alumine koorkiht. Lavad lehekujulised(?), võimalik aluselt suurte tükkidena eemaldada. Põõsassamblikud: Kasvavad ainult puhtas õhus. Olemas alumine koorkiht. Meenutavad väikseid kuivanud põõsaid. Habesamblikud: Kasvavad ainult väga puhta õhuga keskkonnas. On rippuvad. · Samblike paljunemine: insiidid ja soreedid. · Isiidid on samblike väljakasvud, mis sisaldavad seeneniidistikku ja vetikaid. Murenevad otstest ja lähevad kasvama. · Soreedid- moodustavad südamikukihis; on seeneniidistiku ja vetikate ,,pallikesed". Kui need on moodustunud eralduvad samblikest.
Kloostrid ja buda mungad muutusid riigi tugevaimaks jõuks. · Kyoto õukonna tellimusel arenes elamismõnu ja esteetilisi naudinguid pakkuv ilmalik kunst. · Elati suhteliselt väkestes majades, mille järsult tõusvad katusenurgad rõhutavad hoonete kergust ja õhulisust. · Mugavuse nimel loobuti hiina arhitektuurile omasest sümmeetriataotlusest. Tube eraldavad liigutavad vaheseinad ja lükanduksed, millele maaliti maastikupilte või üksikuid loodusmotiive. Maaliti ka otstest puupulkadega varustatud paberirullidele nagu Hiinas. Ilmalik kunst · Jaapanis nimetati vertikaalselt rippuvat rulli kakemono, aga põikrulli makimono. Puust põrandatel polnud mööblit, vaid õlgmatid (tatamid) ja maalidega kaunistatud sirmid. Jaapani sirm Kirjakunst Hiinas ja Jaapanis · Hiinas õpitud · Jaapanis levis kirjakunsti vabam, arendati suurema spontaansem ja luksuse suunas mänglevam ilukiri. (värvilised
JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS PUIT-JA KIVIEHITISTE RESTAURAATOR Rauno Schubbe PUIDUKAHJURID JA NENDE LOODUSLIKUD TÕRJEVAHENDID Referaat Juhendaja:Alfred Kangur Paide 2010 Sisukord SISUKORD................................................................................................. .....2 SISSEJUHATUS......................................................................................... ......3 1.SEENKAHJUSTUSED............................................................................. .......4 1.1Majavamm..................................................................................... ...4 1.2Keldrivamm................................................................................... ...5 1.3Majanääts...................................................................
Istumis- ehk lamamislava sügavus on vähemalt 55 cm Saunalava tüübid Lava on kerise kõrval sauna põhiline element. Tähtis on selle õige ehitamine. Saunalava saab ehitada kahel viisil – pikkade või siis lühikeste lavalaudadega. Pikkade lavalaudade korral tuleb raami keskele panna kindlasti veel paar 45 x 45 ristitala (kinnitada läbi lava karkassi, mitte kusagilt külje pealt poolviltu), mille külge hiljem kruvida lavalauad. Lauad on vaja kindlasti kinnitada kruvidega ka otstest. Veel jäta meelde, et pikkade lavalaudade puhul ulatub nii astme kui ka lava ülemine laud umbes 5 mm üle risti asetseva esipaneeli ja astme, lava taha mingit riba pole vaja lasta. Karkass tee sellise arvestusega, et lavalaudade vahele jääksid 0,5–1,0 cm vahed. Lühikeste lavalaudade korral tuleb samuti olenevalt lava pikkusest panna karkassile vähemalt üks ristitala, mis hoiab lava laiuse keskelt sama kui äärtest. Tagumise karkassi serva peale
magneetiliselt laetult. Teraskiud võivad olla ka roostevabad või galvaniseetitud terasest. Eestis on põhiliselt levinud külmalt tõmmatud traadist valmistatud teraskiud tõmbetugevusega kuni 1500 MPa. Teraskiudbetooni tugevusomadused sõltuvad ka kiudude doseeringust. Katsetega on kindlaks tehtud, et parimaid tulemusi näitavad külmalt tõmmatud traadist valmistatud lainelised kiud pikkusega 50 60mm. Samuti annavad häid resultaate suure saledusarvuga (50-80) otstest kõverdatud kiud. Polüpropüleenkiud Lisaks teraskiule on laialt levinud erinevad polüpropüleenkiud. Polüpropüleenkiudusid kasutatakse põhiliselt tasanduskihtides ning vähekoormatud põrandates mahukahanemis pragunemise vältimiseks. Plastiline mahukahanemine ilmneb peale valu esimeste tundide jooksul, kuni betoon on veel plastilises olekus. Siinjuures on pragunemine seotud betooni iseenesliku tihenemisega
LEHTKÖÖGIVILJAD Fariza Imanova MK13-TE2 Jääsalat Kräsulised lehed kasvavad Lehed on rohelised või Maheda maitsega, mõnusalt krõmpsuvad.Jääsalat hoiab lahtiselt ega moodusta pead. teinekord otstest punakad alati pikema aja jooksul kohevana ega lase sellel kokku vajuda. Talub ka lühiajalist kuumutamist kuumade võileibade
- seisneb DNA valitud lõikude eraldamises,töötlemises in vitro ja siirdamises sana või muu liigi isendi geneetilisse struktuuri - lähtekohaks rekombinantse DNA metoodika loomine - rekombinante DNA-DNA molekul,milles on ühendatud eri liikidelt pärit DNA-fragmendid - restriktaas-ensüümid,mis lõikavad DNA molekuli kaksikahelat kindlate järejestuste kohalt - enamik restriktaase lõikab DNA mõlemat ahelat vastava järjestuse(4-8 nukleotiidipaari) eri otstest - kui sama restriktaasiga töödekda erinevat päritolu DNA-d, siis on tekkinud fragmentidel komplementaarsed üheahelalised(nn kleepuvad) otsad - kui need fragmendid lahuses kokku viia, siis otste paardumisel nad ühinevad - lõigatakse katki kahte moodi: 1. tekivad kleepuvad otsad-DNA ahelale jäävad ühe ahelalised otsad Kahe erineva DNA kokkupanemine toimub kleepuvate otste abil, ahelate seostumiseks läheb vaja ligaasi 2
Jaapani kunst Referaat Allar Kiirats 11d Audentese Erakool Jaapani kunsti on mõjutatud Hiina, aga ka Korea ja India kultuur. Budism hakkas kunsti mõjutama VI-VII sajandil, selle vahetas umbes XV sajandil välja zen-budism. Euroopas on tuntud jaapani värvilised puulõiked ja elevandiluust ning muust materjalist pisiskulptuurid, mida kasutatakse tihti amulettidena. Pärast II maailmasõda on Jaapani paljud kunsnikud läindu akasa uuendustega. Jaapani tarbekunst aga rikkalikult ja peenelt kaunistatud. XV sajandil tagasihoidlik ja lihtne hiinapärane keraamika sai rakendust jaapani teetseremooniatel. Rituaal pööras erilise tähelepanu nõude kujule ja dekoreerimistehnikatest sobiva valimisele. Jaapanlased lähtuvad põhimõttest, et kõik esemed, tööriistad ja tarbeasjad mõjutavad tugevalt kasutaja tunnetust, arengut ja üldist suhet ümbritsevaga. Kuldsed toone on kasutatud t...
lained pole suutelised paigast nihutama, jääb teatud tingimustel hakata kuhjuma veealusteks vallideks järsaku jalamile paigale. ehk rannabarrideks. Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine ehk õgvenemine. See on tingitud sellest, et poolsaarte otstes on lainete kulutav tegevus suurem kui lahtedes, kus vesi on tavaliselt madalam ja lainete jõud väiksem. Poolsaarte otstest lahti murtud materjali kannavad lained lahepäradesse, kus see settib. Väga sageli kohtame just poolsaarte tippudes suuri kivirahne ja väiksematest kividest sillutist: seal toimub lainete kulutus. Kõrvaloleva lahe päras võib valitseda aga kena liivarand, kuhu kuhjuvad setted. Kui lainetus jõuab randa teatud nurga all, nii et setted hakkavad liikuma rannajoonega paralleelselt, siis sellist setete liikumist nimetatakse setete pikirändeks.
süntees, paiknevad raku rasvade ja glükoosivaru Tsütoskelett – valguniitidest koosnev võrgustik tsütoplasmas, mis on rakkude tugi- ja liikumissüsteemiks. Seob raku ühtseks tervikuks, ühendab rakuosad, annab rakkudele kuju ja vormi ning osaleb rakkude ja rakuorganellide liikumises 8.Oska kirjelda ja joonistada rakumembraani ehitust. Kahekihiline ja koosneb peamiselt fosfolipiididest. Üks fosfolipiidi otstest on hüdrofiilne, mis jäävad rakust väljapoole, teine hüdrofoobne. Fosfolipiidi molekulide vahel paiknevad korrapäratult erinevaid ülesandeid täitvad valgud. Membraanivalgud asuvad membraani sise- või välispinnal, kuid võivad ulatuda ka läbi membraani. Loomarakul on ka kolesterool, mille ül on molekule omavahel siduda ning reguleerida membraani voolavust erinevate temperatuuride tingimustes. Selle välispinnal on süsivesikud, millel on mitmeid olulisi ülesandeid. 9
Seisulaine korral võnkumiste energia levikut ei toimu. Seisulaine iga punkt võngub kindla amplituudiga. Punkte, kus amplituud on maksimaalne, nimetatakse seisulaine paisudeks. Punkte, mis ei võngu (amplituud = 0) nimetatakse seisulaine sõlmedeks. Aatomituuma ümbritsev elektron moodustab ka seisulaine. Elektroni hoiavad kinni tuuma tõmbejõud, ning selle energiatasemed on diskreetsed, kvanditud. Selline elektron sarnaneb otstest kinnitatud pillikeelega, millel saavad tekkida üksnes teatud kindlate, diskreetsete sageduste (ja lainepikkustega) seisulained. Need lubatud sagedused on määratud kvantarvudega 1, 2, 3, ... ja nii edasi. 6. Mis on dualism – selgita seda seoses elektroniga. Millised on lainelised omadused. - Loodust saab kirjeldada ainena (osakestega), mida võib põhimõtteliselt "näha ja katsuda". Neidsamu nähtuseid saab kirjeldada ka väljadega, mida pole näha, kuid mis
· Kollenhüüm esineb vahetult epidermi all pideva rõngana või ribadena · Esineb noortes kasvavates taimeorganites Sklerenhüüm · Sekundaarne tugikude, mis enamasti koosneb teritunud otstega rakkudest · Mehaaniline väga tugev kude · Asub varre siseosas · Täiskasvanult on sklerenhüümi rakud surnud ja õhuga täitunud · Rakukestad on enamasti puitunud · Sklerenhüümi hulka kuuluvad niine- ja puidukiud ning kivirakud · NIINEKIUD · Niinekiud on otstest teritunud, väga paksude kestadega rakud, asetsevad kimpudena · Pikkus mõnest millimeetrist kuni 20-40 mm või enam · Niinekiudude kestad võivad olla puitumata (lina), pisut puitunud (kanep) või täiesti puitunud (pärn) · PUIDUKIUD · Puidukiud asuvad puidus, moodustades olulisima osa puidu massist · Sarnanevad niinekiududele, kuid on rohkem puitunud ja lühemad, kuni 1,5 mm pikkused · Esinevad peaaegu kõikides mitmeaastastes taimedes · KIVISRAKUD
varrukad olid selle ajani täidlased ning tihti küünarnukist ülevalt poolt kinni tõmmatud, et jääks rippuma lai avatud kellukese kujuline varrukas. Kaheksateistkümnenda sajandi naiste varrukad olid üldiselt väga ümber küünarnukini, mille lõpus oli sügav mansett. Sellise varruka all olid siidist ja pitsist krooked. Talupojad kandsid kesk ja ida Euroopas väga täidlast varrukat, mis oli kroogitud või volditud õlajoonel ning uuesti kokku tõmmatud varruka otstest ümber randme. Varajase üheksateistkümnenda sajandi naiste varrukad olid lühikesed ning puhvis või ülevalt puhvis ning pikad ja ümber käe alt poolt puhvi. 1830ndatel muutus varruka puhv suuremaks, kui kunagi varem, mis nägi välja nagu lambajalg (prantsuse keeles kutsuti sellist varrukat gigot'iks). See stiil tuli tagasi moodi 1890ndatel. 1830ndatel oli ka moes varrukad, mille täidlus kukkus alla poole ning oli kokku tõmmatud ümber randme. 19. sajandi keskpaigas olid
veetemperatuur, pH, räni sisaldus veesambas ja erinevate mikrotoitainete (nt raud) sisaldus. (Lehtpuu, 2014). Ränikestade pikaajaline säilimine setetes muudab diatomeed väärtuslikuks materjaliks, mille abil on võimalik kirjeldada veekogu ajalugu ja hetkeseisundit (Javois, 2011). Paleogeograafiliste uuringute tarbeks kasutatakse setete kogumiseks puurkannu ja puurimisvardaid (Heinsalu, 2003). Puuri ehitus on lihtne: meetri pikkune ja 3-10 cm läbimõõduga otstest suletud renn ehk puurkann on kaetud ümber pikitelje liikuva metall- lehega. Inimjõul surutakse puurkann otsapidi settesse. Väljaulatuvatest varrastest pööratakse kannu pool ringi ümber paigalseisva lehe, mille tulemusel jäävad puurkannu setted (Hang, 2002). Ränivetikaid on võimalik määrata morfoloogiliste tunnuste järgi. Selleks, et muuta diatomeede määramine võimalikuks, tuleb hävitada kogu orgaaniline aine. Sellise töötlemise
,,vedrustuse vorm" pakub väljapaistvat stabiilsust ja juhitavust koos kindlama teelpüsivusega kõikides sõidusituatsioonides. Samal ajal vähendab see ka teekatte konarustest tekkivaid lööke, andes seeläbi kindlama juhitavuse ja meeldivama sõidu. 1.2 Lehtvedrustus Lehtvedrud liigitatakse: 1. Poolellipsvedru (tagasillal reeglina koos abivedruga) 2. Paraboolvedru, mis on: · Kergem · Pehmem · Kulub vähem (vedrulehed puutuvad kokku vaid otstest ja keskelt). 1.3 Torrosioonvedrustus TORSIOONVEDRUSTUS (torsionskurbelachese) Torsioonvedrustuse eesmärk on sama nagu tavapärasel keerdvedruga süsteemilgi: vähendada tee ebatasasustest tekkivate löökide jõudu autokerele. Kui keerdvedrusid surutakse lihtsalt kokku, siis torsioonvedrusid, õigemini torsioonvardaid üritatakse piltlikult öeldes krussi keerata. Ehk vedrustuse tööpõhimõte on sarnane stabilisaatorvarda omale, aga selle vahega, et õõtshoob
(kaheidulehelised) või korrapäratult laialipillatuna (üheidulehelised). Nende arv sõltub taimeliigist ning kasvutingimustest. 3. Kuidas mõjutavad ainete liikumise kiirust varres järgmised tegurid: 1) Vee pindpinevus, kapillaarsus Vedeliku liikumisel on oluline rohke kapillaarsus, et vesi oleks suuteline jõudmaks alumistest juurte otstest tipmiste lehtedeni välja. 2) Taimeliik Teatud taimedel liiguvad ained kiiremini, kuid mõned vähem kapillaaride ja rohkem puitunud vartega taimedes liiguvad ained aeglasemalt. 3) Vee /keskkonna temperatuur Vesi aurab igal temperatuuril. See tagab taimes püsiva tõusva veevoolu, mis on taimele vajalik. Vee aurumise abil reguleerivad taimed oma temperatuuri. 4) Õhuniiskus Kui see on suur, siis kindlustab see taimede vee- ja ainevarustust
trahheiidid (lühemad, tippudest ahenenud). Mööda puiduosa liigub anorgaaniline aine ülespoole (apoplastiline transport) – tõusev vool. Tugikoed. Kollenhüüm – noortel/üheaastastel taimedel, paksenenud seintega rakud. Rakud on elusad, kasvamisvõimelised, puitumata. Sklerenhüüm, jaguneb niinekiududeks, puidukiududeks ja kivisrakkudeks. Niinekiud – pole puitunud, on elus, toestavad sõeltorusid ja saaterakke. Puidukiud – otstest teritunud, puitunud kestadega, surnud, ühtlaselt paksenenud rakud Kivisrakud – nt kirsikivi kest, pirni südamik Erituskoed. Toodavad vedelaid või tahkeid aineid, mille ülesandeks on üldiselt kaitse. Piimanäärmed, nt võilillel Nektaariumid (ligimeelitamiseks) Näärmekarvad 7. Seeneraku eripärad. Rakud on üldiselt silinderjad (v.a. pärm). Esineb nii membraan kui rakukest, mille peamine koostisosa on kitiin. Jagunevad:
Seetõttu käib apoptoosi määratud rakus keskkonnateadlik jäätmekäitlus. Kui ühel või teisel moel on saabunud korraldus vaikselt hukkuda, ekspresseeruvad geenid, mis vastutavad rakku seestpoolt lagundavate valkude valmistamise eest. Jämedates joontes võib sellised valgud jagada kaheks: nukleaasid teevad tükkideks DNA ehk pärilikkusaine; proteaasid lammutavad pilbasteks rakus olevad valgud. DNA- d lõhkuvaid ensüüme on omakorda mitut masti: mõned hakkavad pärilikkusainet viilutama otstest, teised saevad teda väiksemateks juppideks keskelt. Ka proteaase on spetsiifilisemaid ja universaalseid. ,,Mittespetsiifilised hakkavad kohe õgima seda valku, mille nad on parajasti kätte saanud, aga tihti pole vaja, et kõik ära õgitaks," seletab Maimets. ,,Ja siis on olemas spetsiifilisemad proteaasid, kes tunnevad ära teise valgu kindla aminohappejärjestuse võtavad sealt kinni ja teevad klõpsu." Kui DNAst ja valkudest on järel piisavalt pisikesed klotsid, sorditakse need ja
3. Geenivektor, selle loomise protsess, ligaas, restriktaas (ja tekkivad „kleepuvad otsad"), rekombinantne DNA. Õp lk 37 – 39. Plasmiid. Viirusvektor, plasmiidne geenivektor. - õp lk 38. Rekombinantne DNA- DNA molekul, milles ühendatud eri liikidelt pärit DNA-fragmendid. RESTRIKTAAS- ensüümid, mis lõikavad DNA molekuli kaksikahelat kindlate järjestuste kohalt. Enamik lõikab DNA mõlemat ahelat vastava järjestuse eri otstest. Kui sama restriktaasiga töödelda erinevat päritolu DNA-d, siis on tekkinud fragmentidel komplementaarsed üheahelalised (kleepuvad otsad). Kui need fragmendid lahuses kokku viia, siis paardumisel nad ühinevad. LIGAAS- selle ensüümi toimel ühinevad ahelate otsad ka kovalentsete sidemetega ja rekombinantsed molekulid ongi moodustunud. GEENIVEKTOR- ehk siirdaja, DNA konstrukt. Kui soovitud geen on välja lõigatud,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
