Kui zgutt peab peal olema kauem kui 2 tundi, see vahepeal eemaldatakse ja asetatakse uuesti veidi kõrgemale. Zguti asetamisel fikseeritakse alati selle pealeasetamise kellaaeg! Õigesti pealeasetatud zguti korral arteriaalne verejooks peatub; pulss puudub. Ninaverejooksu põhjuseks võib olla: nuuskamine kõrge vererõhk ninatrauma Ninaverejooksu korral pange kannatanu istuma, pea ettepoole kallutatud suruge sõrmedega kinni ninatiivad pange külm mähis otsmiku ja kukla piirkonda paluge kannatanul hingata läbi suu NB! Keelatud on pead tahapoole kallutada! Nii valgub veri neelu ja neelu kaudu makku ning mõne aja pärast kannatanu oksendab. Kui verejooks poole tunni jooksul ei lakka, pöörduge nina-kõrva-kurgu arsti poole. Luumurd (sümptomid) valu turse jäset on raske liigutada jäseme väär asend ja ebanormaalne liikuvus Lahas Lahas peab olema küllalt pikk, peab ulatuma mõlemal pool luumurdu üle naaberliigese.
Võib esineda ka motiivide konflikt. Hoiak püsiv, stereotüüpiline valmisolek/eelsoodumus reageerida teatud kindlal viisil Hoiakud võivad olla teadvustatud või mitte. Hoiak on eelsoodumus käituda sissejuurdunud viisil. 3.2. Tahteprotsessid ja omadused Tahe on oluline lisamotivatsiooni allikas, teadlik eneseregulatsioon, mille aluseks on suunatud psüühiline aktiivsus. Tahte aluseks on aju suurte poolkerade otsmikusagara töö ning kõnekeskuste ja otsmiku vahelised funktsionaalsed seosed. Tahtlikud tegevused otsustab aju, teadvus kaasneb sellele otsustusele väikese hilinemisega Tahe avaldub nt siis, kui mingite raskuste ületamiseks (et saavutada eesmärk) on vaja vaimset pingutust. Samuti motiivide konflikti korral. Tahe kui võime pingutuseks ja raskuste/ebameeldivuste ületamiseks kujuneb peamiselt kasvatuse ja töö tegemise käigus, olulisel kohal on distsipliin.
Inimese nina koosneb: luulise ja kõhrelise toesega välisninast, näokoljus paiknevast ninaõõnest, mida suuõõnest eraldab kõva suulagi. Nina vahesein jaotab ninaõõne kaheks pooleks; need jaotuvad kolme ninakarbikuga omakorda kolmeks ninakäiguks (ülemiseks, keskmiseks ja alumiseks). Nina ülaosa seinas on haistmispiirkond, ninakäiku avanevad koljuluudes paiknevad nina kõrvalurkad (kiilluu -, otsmiku - ja ülalõuaurge ning sõelluurakud), alumisse ninakäiku avaneb nina pisarakanal. Paksu veresoonerikka limaskestaga ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu haistmine, soojendamine, niisutamine ja puhastamine. 2. Kõrva anatoomia ja füsioloogia Kuulmisanalüsaator koosneb: 1. Väliskõrvast 2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest.
basaaltuumad: juttkeha ja mandelkeha. Mandelkehal on tähtis osa emotsioonide kujunemisel. Suurajukoor – neuronitest ja neurogliirakkudest 1-5mm paksune hallaine kiht ehk närvikude suuraju poolkerade pinnal. Seal toimub kõrgem närvitalitus. Koosneb piirkondadest ehk sagaratest. Õppimine toimub ajukoores! Funktsionaalselt on peaaju jagatud väljadeks: - Motoorsed väljad – ajukoore otsmiku ja kiirusagara piiril. Funkt: käsklused lihastesse. Broca piirkond – keelt moodustavate lihaste töö. - Sensoorsed väljad – kuulmine (oimu-), nägemine ja puutetundlikkus (otsmiku-kiilu piiril) – meeleelundid - Assotsiatiivsed väljad – ajukooreülejäänud osad., kõrgemad psühhilised protsessid. Vigastuse tagajärjel võib tekkida afaasia! Parem ajupoolkera – ruum, kujutlusvõime, kunstimeel, musikaalsus, emotsioonid, vasakukäelisus
1. Nina anatoomia ja füsioloogia Inimese nina koosneb: luulise ja kõhrelise toesega välisninast, näokoljus paiknevast ninaõõnest, mida suuõõnest eraldab kõva suulagi. Nina vahesein jaotab ninaõõne kaheks pooleks; need jaotuvad kolme ninakarbikuga omakorda kolmeks ninakäiguks (ülemiseks, keskmiseks ja alumiseks). Nina ülaosa seinas on haistmispiirkond, ninakäiku avanevad koljuluudes paiknevad nina kõrvalurkad (kiilluu -, otsmiku - ja ülalõuaurge ning sõelluurakud), alumisse ninakäiku avaneb nina pisarakanal. Paksu veresoonerikka limaskestaga ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu haistmine, soojendamine, niisutamine ja puhastamine. 2. Kõrva anatoomia ja füsioloogia Kuulmisanalüsaator koosneb: 1. Väliskõrvast 2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest.
Ülenurme Gümnaasium Migreen Referaat Koostaja: Liis Pirnpuu, 12.a Juhendaja: Evelyn Kostabi Ülenurme, 2009 SISSEJUHATUS Valisin teema migreeni, kuna mul on endal on tihti olnud probleeme peavaludega ja olen selle probleemiga palju tegelenud ka väljaspool kooli. Kartsin, et ka minu peavaludega võib seotud olls migreen ja tahtsin sellest haigusest lähemalt teada saada kuidas seda diagnoosida, millised on selle haiguse tüübid ja ravimid. Peavalud ja migreen on inimkonda piinanud juba aastatuhandeid. Igaüks meie hulgast kannatab vahel peavalude all. Migreen on üks enimlevinuim peavalu tüüp. Juhul, kui inimestel esinevad tihedad peavalud, kiputakse kohe arvama, et tegemist on migreeniga, kuna see on peavalutüüpidest levinuim. Tegelikuks põhjuseks võib olla, aga pingetest tingitud peavalu. Referaadi allikateks kasutasin tunnustatud raamatuid ja veebis...
1) Mille poolest erinevad teadused? Teadused erinevad uuritavate objektide ja meetodite poolest. 2) Tava ja teadusliku psühholoogia erinevused Teaduslik psühholoogia rajaneb teaduslikel uurimismeetoditel ning saadud tulemusi on võimalik kontrollida. Tava- ehk argipsühholoogia kehastab endas elutarkusi, müüte ja käibelolevaid fraase (käbi ei kuku kännust kaugele; vaga vesi, sügav põhi). Vahel saab teadusliku psühholoogia abil kontrollida tavapsühholoogias käsitletavaid ütlusi. 3) Psühholoogia definitsioon Psühholoogia on teadus, mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist. 3) Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia rajaja Wilhelm Wundt, ta rajas 1879. aastal Saksamaal Leipzigis esimese laboratooriumi psühholoogiliste fenomenide uurimiseks. 4) Viis psühholoogia teoreetilist suunda, nende põhikontseptsioonid ja esindaja (eesn. ka) Teoreetiline suund Esindajad Teooria põhiseisukohad Ps...
Kordamine 1. Luud ja liigesed ül: tugifun., vereloome (luuüdi), elundite kaitse, liikumine, min.ainete ainevah. luud: kolju: ajukolju -- otsmiku-, oimu-, kiiru-, kukla-, sõel- (ülem. ja keskm. karbik), kiilluu (vastsünd. lõgemed, täiskasv. luust. - tek. õmblused) ja näokolju -- sarna-, nina-, ülalõua-, alalõua-, pisara-, sahk-, keele-, suulaeluu, alum. ninakarbik lülisammas: kaela-, rinna-, nimme-, ristluu-, õndraluuosa; kaela- ja nimmelordoos, rinna- ja ristluuküfoos; 1. kaelalüli- atlas e kandelüli, 2. kaelalüli- aksis e telglüli; 7-12-5-5-3/5 rindkere: roided (12) -- pärisroided 1.-7., ebaroided 8.-10. (kinnit. 7. külge), vallasroided 11.-12. (kinnit. lihaste külge), rinnak õlavööde: abaluu, rangluu ülajäse: õlavarreluu, küünarluu (mediaalne), kodarluu (lateraalne), randmeluud (8 tk, 2 rida) -- trapets-, trapetsoid-, kuu-, lodi-, hernes-, kolmkant-, päit-, konksluu, kämblaluud (5), sõrmel...
närviülekande miimilisele lihasele. Kui toksiini toime lakkab, taastub ka lihase funktsioon. Liighigistamisvastane toime saavutatakse nende närvikiudude blokeerimisega, mis kontrollivad higinäärmete tööd. Botuliintoksiini süste kasutatakse edukalt mitte ainult kortsudest vabanemiseks, vaid ka nende ennetamiseks. Peamised kortsude tüübid, mille puhul botuliintoksiin aitab: glabellaarsed kortsud (vertikaalsed kortsud silmade vahel ninajuurel) otsmiku horisontaalsed kortsud - nn. "kanavarbad" (silmaümbruste ja -nurkade peenikesed kortsud) nn. "suitsetajate kortsud" (suuümbruse peenikesed kortsud) nn. "marionettkortsud" (jooned suunurkades). Näos on 43 erinevat lihast, esteetiliselt tulemusliku botuliintoksiinisüsti eelduseks on nende 43 lihase anatoomia ja funktsiooni tundmine. Lisaks on näos tihe veresoonte ja närvide võrgustik, millega tuleb arvestada - nii on süstimisel kasutatav nõel äärmiselt peenike.
orienteerumine. Vaheaju kehast ja meelelenduitest tulevneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja. Taalamus virgus ja tähelepanuseisund. Hüpotaalamus kehatemp., ainevahetus, nälg. Amügdala e mandelkeha emotsionaalsed sündmused. Kukla e. oktsipitaalsagar nägemine Oimu e. temporaalsagar emotsioonid, mälu, kuulmine Kiirusagar info, mis tuleb seljaajust, selle vastuvõtmine Otsmiku e frontaalsagar mõtlemine, arutelu, sihipärase tegevuse kavandamine ja elluviimine Närviraku ehitus ning info liikumine närvirakus. Igal närvirakul on tuuma sisaldav rakukeha e perikaarüon, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja akson pikk jätke, mis juhib signaale läbi sünapsi närvirakust välja. Mis on teadvus
NAHA LIHASED Platüsm - platysma Kaela kuklatagusest piirkonnast Pingutab ja liigutab selle piirkonna Bo, eq suuni nahka Näonahalihas - m. cutaneus faciei Mälurlihaste peal Suunurka tahapoole tõmmata, pingutab ja liigutab piirkonna nahka Kaelanahalihas - m. cutaneus colli Ventraalses kaelapiirkonnas Pingutab ja liigutab ventraalselt Car kaelanahka Pindmine kaelasfinkter - m. Kaela ventraalsel pinnal kõri...
otsmikusagar - seotud liigutuste planeerimise, teostamise, kontrollimisega Kõne, mõtted, tunded, mõjutab isiksust, teadvust kiirusagar - seotud naha- ja lihastundlikkusega Puute-, soojus-, surve- ja valuärritused oimusagar - seotud kuulmisega Helide tuvastamine ja tõlgendamine Mälu kujunemine kuklasagar - seotud nägemisega. Võtab vastu ja töötleb visuaalset informatsiooni Eristatakse 3 välja: motoorsed väljad - asuvad otsmiku ja kiirusagara piiril, siit liigutused käsklused lihastele tahteliste liigutuste sooritamiseks. Mida peenem liigutus, seda suurem esindatus ajukoores nt pöidla esindatus ajukoores suurim. Nt kui kahjustuvad motoorsed kirjutamiskeskused, siis ei saa inimene teha kirjutamisliigutusi, kuigi tema käsi on terve. sensoorsed väljad - hõlmavad kuulmiskeskust oimusagaras, nägemiskeskust kuklasagaras, puutetundlikkuse (kompimise) keskust otsmiku- ja kiirusagara piiril. Neile ajukoore aladele saabub
Psühholoogia konspekt 11. klass Psühholoogiateadus Iga teadus on otsing. Teadused erinevad üksteisest uuritava objekti poolest. Psühholooge huvitab kuidas inimesed mõtlevad, õpivad, tajuvad, suhtlevad teistega, mõistavad iseennast. Iga teadus seletab, kirjeldab, prognoosib, muudab. Psühholoogia on teadus mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika arengu seaduspärasusi ning avaldumisvorme. Psüühika on aju ja kogu närvisüsteemi omadus tunnetada ümbritsevat maailma ja iseennast. Psüühika koosneb psüühilistest nähtustest. Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Aisting Ärritatus Teadmised Taju Hajameelsus Oskused Mälu Tähelepanelikkus ...
dB 130 118 102 90 Ultraheli Elastses keskkonnas leviv mehhaaniline võnkumine sagedusega >20000 Hz Ultraheli piirnorm sageduspiirkonnas 20-25 kHz on 105 dB ja sagedustel üle 25kHz on 115 dB ULTRAHELI Kasutatakse detailide puhastamisel, ainete struktuuranalüüsil, defektoskoopias, kajaloodides, jootmisel, keevitamisel , raviks, diagnostikas, operatsioonidel, elektolüüs, keemiliste reaktsioonide kiirendamine Tervisekaebused UH seadmetega töötamisel: - püsiv peavalu otsmiku piirkonnas - unehäired - tähelepanu, mälu nõrgenemine - kuulmisteravuse langus - rõhu- ja kipitustunne silmades, nägemisteravuse langus - närviregulatsiooni aeglustumine, apaatsus - südame löögisageduse kiirenemine - kehatemperatuuri tõus Ultraheli toime organismile Kuulmise- ja tasakaalu organ Südame-veresoonkond Veresooned, närvid Neuroendokriinsüsteem ÄKKSURM MÜRAST Südame närviimpulsside ülekandemehhanismi häire on teada kui
Lai naeratus vaheldub sageli naeruga ning selle puhul paljastuvad nii ülemised kui alumised esihambad. Tihti naeratatakse nii mitmesuguste sportmängude ajal. Dr.Granti poolt kirjeldatud naeratusliikide seas on ka tehtud viisakusnaeratus, mis on pigem grimass, millel puudub igasugune soojus. Selle näole manamiseks paljastatakse hambad maksimaalselt, kuni suu hakkab meenutama ristkülikut. 4 Kurbus kulmud on kerkinud nii, et otsmiku keskele juustepiiri lähedale moodustub kortsudest kilmnurga kujutis, suunurgad on all ning huuled võivad võbiseda.. Näoilme võib saada ka omavahelise suhtlemise reguleerijaks, kusjuures eriti sageli kasutatakse selleks kulme. Näiteks väljendub äratundmishetk selle, et pea kaldub veidi tagasi, kulmud kerkivad üllatuse märgiks korraks üles ja näole ilmub naeratus. Pilk Silmavaatest võib paljugi välja lugeda. Pilguga võib flirtida, hoolivust väljendada, võimukust
EKG - elektrokardiograafia Alfa rütmi sagedus on 8-13 hertsi (võnget sekundis). Teine iseloomulik tunnus on, see et nad on korrapärased sinusoidaalse (amplituut vaheldub). mV mõõdetakse amplituudi. Alfa rütm ärkvel oleval inimesel esineb kinniste silmadega. Alfa rütm silmade avamisega asendub beeta rütmiga, seda kutsutakse alfa rütmi depressiooniks. Beeta- ebakorrapärase kujuga, madala amplituudiga laineid, sagedusega 14-30 hertsi. Domineerib otsmiku sagarates, iseloomustab ajukoore aktiivset seisundit st ärkvel olles. Orientatsiooni refleksi ... Teeta rütm- suure amplituudiga 100-150 mV. Ebakorrapärase kujuga, sagedus 4-7 hertsi. Ajukoore pidurdusseisundit. Täiskasvanul esineb ka aegajalt uneajal, aga ka narkoosis. Lastel uneajal ja imikutel võib vahepeal ärkvel olles ka esineda. Delta - on veelgi suurema amplituudiga. Sagedus 0,5-4hz, väga aeglase amplituudiga. Ebakorrapärase kujuga. Moodustab sügavat pidurdusseisundit
• haigestumine (viirushaigused) • neuroloogilised haigused, nagu Parkinsoni tõbi • immuunsuse langus (AIDS) • ülitundlikkus Malassezia pärmseene suhtes • Pärilikkus • tugevatoimelised või sobimatud šampoonid: kui kõõm on kadunud, pese pead õrnatoimelise neutraalse või niisutava šampooniga Seboroiline dermatiit Seborroilist dermatiiti iseloomustavad roosakad, paiguti ketendavad laigud rasusemates piirkondades: juustega kaetud peanahk, otsmiku juuste piir, kõrvatagused, väliskuulme käik, nägu, rinnaku piirkond, abaluude vahel, nahavoldid (kaenlaaugus, kubemepiirkonnas jm), naba piirkond. Sageli kaasub sügelus. Haigus võib alguse saada igas eas peale puberteeti, mil rasueritus hakkab intensiivistuma. Seboroilist dermatiiti esineb kõige sagedamini 18-40-aastastel inimestel, meestel sagedamini kui naistel. Lööbed tekivad periooditi, tavaliselt ootamatult. Probleem võib kesta aastaid. Tekkepõhjused ja -mehhanismid
Võetakse mõõtekepiga. Selja kõrgus (sk) viimase rinnalüli ogajätke kohalt mõõtetasapinnani. Võetakse mõõtekepiga. Ristluu kõrgus (rk) ristluu kõige kõrgemast kohast mõõtetasapinnani. Võetakse mõõtekepiga. Päraluunuki kõrgus (pk) päraluunuki kõige tagumisest ja kõrgemast punktist mõõtetasapinnani. Võetakse mõõtekepiga. Laiusmõõtmed: Otsmiku laius (ol) kulmukaarte kõige kaugemate punktide vahelt. Võetakse sirkliga Otsmiku kitsus (ok) otsmiku kõige kitsamast kohast. Võetakse sirkliga. Rinna laius (rl) vertikaaljoont mööda, mis riivab abaluukõhrede tagumisi punkte. Võetakse mõõtekepiga. Laudja laius1 (ll1) puusanukkide kõige kaugemate punktide vahelt. Võetakse sirkliga. Laudja laius2 (ll2) puusaliigeste külgmiste punktide vahelt. Võetakse sirkliga. Laudja laius3 (ll3) päraluude külgmiste punktide vahelt. Võetakse sirkliga. Pikkusmõõtmed: Keha üldpikkus nina otsast saba otsani
mõõtetasapinnani. Võetakse mõõtekepiga. Selja kõrgus (sk) viimase rinnalüli ogajätke kohalt mõõtetasapinnani. Võetakse mõõtekepiga. Ristluu kõrgus (rk) ristluu kõige kõrgemast kohast mõõtetasapinnani. Võetakse mõõtekepiga. Päraluunuki kõrgus (pk) päraluunuki kõige tagumisest ja kõrgemast punktist mõõtetasapinnani. Võetakse mõõtekepiga. Laiusmõõtmed: Otsmiku laius (ol) kulmukaarte kõige kaugemate punktide vahelt. Võetakse sirkliga Otsmiku kitsus (ok) otsmiku kõige kitsamast kohast. Võetakse sirkliga. Rinna laius (rl) vertikaaljoont mööda, mis riivab abaluukõhrede tagumisi punkte. Võetakse mõõtekepiga. Laudja laius1 (ll1) puusanukkide kõige kaugemate punktide vahelt. Võetakse sirkliga. Laudja laius2 (ll2) puusaliigeste külgmiste punktide vahelt. Võetakse sirkliga. Laudja laius3 (ll3) päraluude külgmiste punktide vahelt. Võetakse sirkliga. Pikkusmõõtmed: keha üldpikkus nina otsast saba otsani
TOOMELA 1KT A RÜHM 1)Meeleorganite tööd iseloomustab "lävi": minimaalne stimuli kvantiteet millele organ reageerib. Lävesid on erinevat tüüpi "Erinevuslävi" on a) võime eristada, kas stiimul esines või mitte b) võime eristada, kas kaks stiimulit on erinevad c) võime eristada, kas stiimul erineb oodatud stiimulist d) minimaalne stiimuli kvantiteet, millele meeleorgan reageerib erinevalt 2 kvantitatiivselt sarnase stiimuli esinemisel 2)Silma reetina amakriinrakkude ülesandeks on a) pigmentepiteelilt peegelduva valguse moju pidurdamine b) valguse ja varju eristamine c) fotoretseptoritest saabuva info koondamine ja tootlemine d) kepikeste tundlikkue reguleerimine muutuvates valuaistingutes 3)Valguse intensiivsusele on kõige vähem tundlik reetina piirkond: a) fovea b) pimetähn c) macula d) ~15-20 kraadi nägemisnurga ala ümber fovea 4)Nägemine on seotud ajuga järgmiselt: * A) PAREMA SILMA INFO EDASTATAKSE AINULT PAREMASSE AJUPOO...
FÜSIOLOOGIA (KKSB.02.046) EKSAMIPROGRAMM - kevad 2013 Närvisüsteemi talitlus (I kontrolltöö osa) Närvisüsteemi üldine ülesehitus ja eri osade peamised ülesanded. Kesknärvisüsteem: pea- ja seljaaju. Perifeerne närvisüsteem: aferentne e. sensoorne ja eferentne e. motoorne osa; eferentse osa jagunemine somaatiliseks motoorseks ja autonoomseks närvisüsteemiks; autonoomse närvisüsteemi sümpaatiline ja parasümpaatiline osa. Autonoomse närvisüsteemi troofiline ja funktsionaalne mõju siseelundite talitlusele. Neuronid ja neurogliia rakud. Neuroni üldine ehitus. Neuronite tüübid: funktsiooni alusel, struktuuri alusel. Aksoni üldine ehitus. Aksonite põhitüübid diameetri ja müeliinkesta arengutasemest lähtudes, aktsioonipotentsiaalide leviku kiirus eri tüüpi aksonites. Neurogliiarakkude tüübid ja põhilised funktsioonid: astrotsüüdid e. tähtrakud, ependüümirakud, mikrogliiarakud, oligodendrotsüüdid, neurolemmotsüüdid, satelliitrakud. Närvid. Ref...
Psühholoogia konspekt 2008 Tänapäeva psühholoogias on 5 teoreetilist suunda: 1. Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs) S. Freud algataja Rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. Freudi järgi moodustab inimeste teadvustatud kogemus vaid n-ö jäämäe veepealse osa. Pinna all toimuvad inimeses protsessid, mida ta ei saa välja elada ühiskonna moraalinõuete tõttu, aga mis otsivad väljendusvõimalust. Seepärast mõjutavad need alateadlikud tungid ja vastuolud meie teadvustatud mõtteid ja tegusid, neist sõltub suurel määral meie käitumine. Freud kasutas vabade assotsiatsioonide meetodit: patsient ütles, mis tal parasjagu pähe tuli, püüdmata öeldavat loogiliselt ritta seada. Freud kuulas ja analüüsis ilmnenud assotsiatsioone. Freud arendas välja ka unenägude analüüsi. Ta on loonud ka isiksuseteooria. Freud kinnitas, et psühholoogilisi meetodeid...
NS NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM Mõisted neuron - närvirakk koos oma jätketega dendriit - närviraku jätke, mida mööda juhitakse erutust närviraku suunas; kas lühike ja puuvõrataoliselt hargnev või niitjas akson - närviraku jätke, mis juhib närviimpulsse närvirakust kas teise närvirakku, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse (näit. lihasesse) retseptor - ärritust vastuvõttev organ närviimpulss - närvikiududes leviv erutus, mis kulgeb aksonilt dendriidile refleks - vastusreaktsioon ärritusele, mis tekib KNS-i vahendusel refleksikaar - tee (neuronite ahel), mida mööda erutus refleksi puhul levib närvikiud - pikk närviraku jätke; koosneb kesksest telgsilindrist ja seda ümbritsevast neurilemmist innerveerima s.o. närvidega varustama aferentne e. sensoorn...
Sissejuhatus psüühikasse PSP 6060 1 Käsitletavad teemad I Psüühika II Psühholoogia paradigmad ja meetodid III Psühholoogia rakendamise võimalused IV Sensoorsed protsessid IV.1. Nägemine IV.2. Kuulmine IV.3. Tasakaal, keha asend ruumis IV.4. Süva- ja puutetundlikkus IV.5. Lõhna- ja maitsetundlikkus IV.6. Muud meeled 2 V Motoorika VI Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine VII Psüühilised protsessid VII.1. Emotsioonid VII.2. Motivatsioon VII.3. Taju VII.4. Mälu VII.5. Mõtlemine VII.6. Tegevuse planeerimine VII.7. Keel ja kõne Lõpus on kirjalik valikvastustega eksam 3 I Psüühika Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite mõistuse-psüühika (mind) ja käitumise mõistmine ning seletamine. Mis see on mida seletame: mis on käitumine? * Käitumine toimub alati mingi eesmärgiga ... eesmärgiks on säilitada organism kui tervik muutu...
Ägedad ja kroonilised ninakõrvalkoobaste põletikud. Sagedamini esineb põskkoopa põletikku, harvem otsmikukoopa põletikku. Eelneb nohu või põhjuseks anatoomiliselt deformeerunud ja kitsad ninakäigud. Kroonilist põskkoopa põletikku võib käsitleda kui üht koldeinfektsioonidest, mis mõjutab füüsilist ja sportlikku arengut. Ägeda põskkoopa põletiku tunnused. Köha, nohu, ninakinnisus, peavalu, näo lokaalne valu või hellus, survetunne põskede, otsmiku piirkonnas. Harvem halvalõhnaline hingeõhk, silmalaugude või silmaümbruse turse. Lisauuringud- röntgenuuring, (ultarheliuuring). Täielik vabastus treeningutest 3- 4 nädalat. Äge kurgumandlite põletik. Tekitaja streptokokk .Tugev kurguvalu, eriti neelamisel- katud kurgumandlitel- lümfisõlmede suurenemine kaelal- peavalu. Täielik vabastus sportlikust tegevusest 2-4 nädalat. Krooniline kurgumandlite põletik
Loeng 1 Neuropsühholoogia alustalad: aju hüpotees – idee, et käitumise allikas on aju neuroni hüpotees – idee, et ajustruktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuronid. Aju funktsionaalsed ühikud on neuronid Aju hierarhiline ülesehitus ja seos evolutsiooniga. Vanemates ajuosades, nagu ajutüvi, asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid Prefontar Cortex Cerebral Cortex Limbic System Cerebellum Brain Stem Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted 1. Kesknärvisüsteem; ST: peaaju, seljaaju; FN: intergratsiooni ja kontrollikeskus 2. Perfeerne/Somaatiline NS; ST: kraniaal- ja seljaaju närvid; FN: kommunikatsioonikanal KNS ja ülejäänud keha vahel Sensoorne e aferentne NS; ST: somaatilised ja vistseraalsed sensoorsed närvikiud; FN juhib impulsid retseptoritelt KNS-i Motoorne e eferentne NS; ST:motoorsed närvikiud FN: juhib impulsid KNS-st efektoritele (lihastesse ja näärmetesse Somaatiline e tahtlik (sig...
V1 on kõige lihtsama info töötlemine ja mida edasi, seda keerukamaks info töötlemine läheb. Lisaks sellele, et kuklasagar saab infot nägemisorganitest, tuleb sisestusi ka kõrgemalt tasemelt teistest sagaratest ehk ajukoore teistest piirkondadest. See on oluline, et see mida me näeme, oleks mõjutatud ka meie teadmistest, ootustest ning mälust jne. See, mida tajuda püüame, sõltub meie ootustest. Oimusagarasse tuleb info kukla-, otsmiku ning kiirusagarast kui ka aju koorealustest neuronitest otse. Sinna tuleb kuulmisinfo. Sealne info töötlemine hõlmab lihtsamate häälikute analüüsist kui ka keerulistemate lausete töötlemiseni. Selle all toimub seega kõne mõistmine. Kuid see pole vaid kuulmis- ja kõneinfo töötlus, vaid ka visuaalse info töötlemise koht, kus visuaalse info töötlus on kuklasagarast veelgi keerulisemad (nt nägude tundmine, aga ka muude keerulisemate kujundite
Aju olulisemad struktuurid – nii korteksi peamised osad kui ajutüvi ja limbiline süsteem. - Väikeaju – koordinatsioon, liigutuste sujuvus - Amügdala (mandelkeha) – hirm - Prefrontaalkoor – lühimälu, planeerimine, tähelepanu - Hüpotalamus – homöostaas (temperatuur, janu jne) - Hipokampus – ruumiline mälu, õppimine - Mõhnkeha – ühendab kahte ajupoolkera - Kuklasagar – nägemispiirkond Suuraju poolkerade koor ehk korteks: - Otsmiku e frontaalsagar – tahtealased liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon ja lõhnad - Kiiru e parietaalsagar – sensoorse ifno vastuvõtt ja töötlemine v.a lõhn, kuulmine j anägemine - Kukla e oktsipitalsagar – visuaalse info vastuvõtmine ja töötlemine - Oimu e temporaalsagar – lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu ja otsustamine Ajutüvi - Keskaju ja talamus – ülekandejaam mis suunab infot eesajju. Valu, meeleolu, motivatsioon
· Ros- hasana uus aasta · Jom kippur patukahetsus · Pesah e paasapühad mälestatakse egiptuse vangipõlve lõppemist Rituaalid ja tavad · Jarmulke/ Kippa keegi on sust alati üle(jumal) · Payot, oimulokid ( 3 mo 19:27) · Palvetamine 3 korda päevas , kaks õhtul ja üks hommikul Palvesuunaks Jeruusalemm Palverituaalid Palvekapslid ja palvesall, tefillin ja tallit Tefillin palvekapslid otsmiku ja käel Sma Israel · Mezuza Eetika · Mooses- siinai leping 10 käsku e dekaloog o Ei tohi olla teisi jumalaid o Ei tohi teha kujusid jumala kummardamiseks o Ei tohi niisama jumala nime öelda o Pühitse hingamispäeva o Austa isa ja ema o Ära tapa o Ära riku abielu o Ära varasta
Võetakse mõõtekepiga. Selja kõrgus (sk) viimase rinnalüli ogajätke kohalt mõõtetasapinnani. Võetakse mõõtekepiga. Ristluu kõrgus (rk) ristluu kõige kõrgemast kohast mõõtetasapinnani. Võetakse mõõtekepiga. Päraluunuki kõrgus (pk) päraluunuki kõige tagumisest ja kõrgemast punktist mõõtetasapinnani. Võetakse mõõtekepiga. Laiusmõõtmed: Otsmiku laius (ol) kulmukaarte kõige kaugemate punktide vahelt. Võetakse sirkliga Otsmiku kitsus (ok) otsmiku kõige kitsamast kohast. Võetakse sirkliga. 18 VEISEKASVATUS Rinna laius (rl) vertikaaljoont mööda, mis riivab abaluukõhrede tagumisi punkte. Võetakse mõõtekepiga. Laudja laius1 (ll1) puusanukkide kõige kaugemate punktide vahelt. Võetakse sirkliga. Laudja laius2 (ll2) puusaliigeste külgmiste punktide vahelt. Võetakse sirkliga. Laudja laius3 (ll3) päraluude külgmiste punktide vahelt
150. Võrkmoodustise olemus, tähtsus - eriline närvirakkude kogum - närvirakud on omavahel tihedalt jätketega seotud, moodustavad võrgustiku - ül. avaldada aktiveerivat v pärssivat toimet kogu kesknärvisüsteemi talitlusele NT. suuraju poolkerade aktiivsus, une ja ärveloleku seisund 151. Suuraju vaod ja sagarad, mõhnkeha Suuraju vaod: - külgvagu - tsentraalvagu - kiiru-kuklavagu Sagarad: - otsmiku - kiiru - oimu - kukla Mõhnkeha- suuraju pikilõhe põhjas paiknev valgeaine plaat, mis suundub suuraju poolkerade sisemusse ja ühendab suuraju poolkerasid omavahel 152. Basaaltuumade mõiste, liigutustugevusega seotud basaaltuumad Basaaltuum- suuraju poolkerade põhimikul valgeaine sees paiknevad hallaine kogumikud Basaaltuumad: juttkeha: koosneb kahest tuumast- sabatuum, läätstuum(tagavad lihastoonuse ja
150. Võrkmoodustise olemus, tähtsus - eriline närvirakkude kogum - närvirakud on omavahel tihedalt jätketega seotud, moodustavad võrgustiku - ül. avaldada aktiveerivat v pärssivat toimet kogu kesknärvisüsteemi talitlusele NT. suuraju poolkerade aktiivsus, une ja ärveloleku seisund 151. Suuraju vaod ja sagarad, mõhnkeha Suuraju vaod: - külgvagu - tsentraalvagu - kiiru-kuklavagu Sagarad: - otsmiku - kiiru - oimu - kukla Mõhnkeha- suuraju pikilõhe põhjas paiknev valgeaine plaat, mis suundub suuraju poolkerade sisemusse ja ühendab suuraju poolkerasid omavahel 152. Basaaltuumade mõiste, liigutustugevusega seotud basaaltuumad Basaaltuum- suuraju poolkerade põhimikul valgeaine sees paiknevad hallaine kogumikud Basaaltuumad: juttkeha: koosneb kahest tuumast- sabatuum, läätstuum(tagavad lihastoonuse ja
Pärast sõda langesid kübarad kokku, muutusid väikesteks ja taldrikukujulisteks. 1940ndatel jätkus naiste hulgas Veronica Lake` i loodud peek-a-boo-soengu jäljendamine. Samuti muutusid populaarseks rullidesse keeratud- või ülespandud juuksed. Nagu eelpool mainitud, võitis töötavate naiste ja moekate keskealiste daamide seas suure populaarsuse ka ülespandud soeng, mille puhul kammiti juuksed juurtest alates hästi peadligi üles ja kuhjati lokkidena otsmiku kohale kokku. Tulemus nägi välja väga kaunis kiharad välja rippumas omatehtud turbanitest, mis olid valmistatud kodus leiduvatest pearättidest; ja kuigi selline stiil meenutas pesunaiste soenguid läbi aegade, tundus see vallatu ja sobis paljudele. 31 Turbaneid kanti kõikjal, sageli olid need valmistatud tsellofaanist, vanast kleidiriidest, kõigest, mis kätte juhtus; nende ülesandeks oli tuju üleval hoida. Mõnikord tehti lokke ja
propriotsetiivne ehk süvatundlikkus (pärineb lihastelt, liigestelt ja kõõlustelt). Asub tagumises tsentraalkäärus. Vasakusse tsentraalkääru tuleb paremalt tundlikkus ja vastupidi. · Haistmiskeskus - asub mitmes ajupiirkonnas, osa nn. vanaajus ja osa paleokorteksis. Need on peaaju koore osad, mis kõige esimesena peaaju koores moodustusid. Nad jäävad otsmiku sagarate kõige alumisse ossa. Haistmisaju kannab ka rhinencephalon'i nime ja üksikud selle osad kannavad hippokampuse nime, prepirformne koor, mandeltuum- ajukoore osad. Neil on ühendus hüpotaalamusega. Emotsionaalset käitumist tekitavad haistmiskeskused. · Maitsmiskeskus - Paikneb tagumises tsentraalkäärus, sinna tuleb tundlikkus keelepiirkonnast
NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM Mõisted NEURON - närvirakk + jätked SÜNAPS - neuronite kontakt, kus erutus kandub ühelt neuronilt teisele v lõppelundile MEDIAATOR - e neurotransmitter - närviraku impulsi toimel sünapsis moodustunud keemiliselt aktiivne aine, mille varal toimub erutuse ülekanne (atsetüülkoliin, noradrenaliin) - nr jätke, mida mööda juhitakse erutus neuroni suunas: lühike puuvõratoline või DENDRIIT niitjas - neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutust neuronist välja / neuroni jätke, mis juhib AKSON närviimpulsse nr-st kas teise nr, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse, nt lihasesse - närvisüsteemi tugirakud (kaitse-, tugi-, toitev ja AV-funktsioon) NEUROGLIIA - e närvisõlm e närvitä...
Kokkuvõte psühholoogia õpikust 1. Psühholoogia, psüühika, teadvus 1.1. Mis on psühholoogia Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ja avaldumise viise. / teadus inimese psüühikast. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. / organismi sisemuses toimuvad vaimsed ja hingelised tegevused. 1.2. Psüühika ja teadvus Psüühika liigitamine ülesannete/funktsioonide järgi on seni osutunud kõige viljakamaks. Kõige laiemalt võttes on psüühika ülesanne organismi teavitamine ümbritsevas maailmas toimuvast. Selles mõttes võib psühholoogiat nimetada ka teadvuse uurimiseks. Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolu seisunditest ja tegudest. Inimene on võimeline peegeldama, mis toimub tema psüühikas, kuid siiski ei põhine inimese ümbritseva maailma tunnetus ja tema käitumine alati teadvustatud tegevusel. Teadvustamata asj...
TEE HAAVALE RÕHKSIDE NB! Zgutti kasutage ainult äärmisel juhul kui eelpool antud meetodil ei ole võimalik verejooksu peatada Ninaverejooks Ninast hakkab verd jooksma kaunis kergesti kuna ninas on äärmiselt tihe pindmine veresoonte võrgustik. Ninaverejooksu põhjuseks võib olla: nuuskamine kõrge vererõhk ninatrauma Ninaverejooksu korral pange kannatanu istuma, pea ettepoole kallutatud suruge sõrmedega kinni ninatiivad pange külm mähis otsmiku ja kukla piirkonda paluge kannatanul hingata läbi suu NB! Keelatud on pead tahapoole kallutada. Nii valgub veri neelu ja neelu kaudu makku ning mõne aja pärast oksendab kannatanu iseenda ja teiste jahmatuseks suure hulga kohvipaksu sarnast sodi. Kui verejooks poole tunni jooksul ei lakka, pöörduge nina-kõrva-kurgu arsti poole LUUMURRU TUNNUSED haav, millest luuotsad paistavad turse, kiire paistetuse tekkimine funktsiooni puudumine, valu jäseme ebanormaalne asend
Võib tekkida- murdunud luu kildudest lihaste vahele, vigastatud elunditest kehaõõnde. Verd ei näe (nn. sinikad on ka sisemise verejooksu tunnused, tursed) Teen järeldused kannatanu seisundist 3.2. NINAVEREJOOKS Ninast hakkab verd jooksma kaunis kergesti kuna ninas on äärmiselt tihe pindmine veresoonte võrgustik. Põhjuseks võib olla: nuuskamine kõrge vererõhk ninatrauma Teie: pange kannatanu istuma, pea ettepoole kallutatud suruge sõrmedega kinni ninatiivad pange külm mähis otsmiku ja kukla piirkonda paluge kannatanul hingata läbi suu NB! Keelatud on pead tahapoole kallutada. Nii valgub veri neelu ja neelu kaudu makku ning mõne aja pärast oksendab kannatanu iseenda ja teiste jahmatuseks suure hulga kohvipaksu sarnast sodi. Veri hüübib ja hüübed võivad sattuda pead tahapoole kallutades hingamisteedesse. Kui verejooks poole tunni jooksul ei lakka, pöörduge nina-kõrva-kurgu arsti poole (valvab ööpäevaringselt Mustamäe Haiglas) 4. LUUMURRUD
Kuigi absoluutsest sümmeetriast ja sarnasusest rääkida ei saa. Minimaalsed erinevused kahe poole vahel on siiski olemas. 1.5. Inimese keha põhiosad Inimese keha põhiosad jaotatakse järgmiselt: pea, ld. cput kael, ld. cóllum kere, ld. truncus jäsemed, ld. mémbra Kõik keha põhiosad jaotuvad omakorda: Pea näoosaks ja koljuosaks. - otsmik - kiirud - kukal - oimud Näoosa ja otsmiku piiriks on kulmud. 6 Kael kuulub kere juurde, kuid tavaliselt vaadeldakse seda omaette - eesosa: päriskael - tagaosa: kuklatagune Kere jaotub rindkereks ja kõhuks. Rindkere ja kõhu tagaosa on selg Rindkere eesosa on tuntud rinnana Kõht jaotatakse mõtteliselt kolme horisontaaljoonega kolmeks. - ülakõht - keskkõht - alakõht Alakõhu keskosa e. häbemepiirkond. Alakõhu külgosad e. kubemepiirkonnad. Ülajäse jaotub vöötmeks (õlavööde) ja vabaosaks. Vabaosa:
osa, seal toimub kõrgem närvitalitlus e teadvuse, mõtlemise, aistingute, tajude, mälu ja õppimisega seotud protsessid. Eristatakse 4 sagarat: otsmikusagar - seotud liigutuste planeerimise, teostamise, kontrollimisega kiirusagar - seotud naha- ja lihastundlikkusega oimusagar - seotud kuulmisega kuklasagar - seotud nägemisega. Eristatakse 3 välja: motoorsed väljad - asuvad otsmiku ja kiirusagara piiril, siit liigutused käsklused lihastele tahteliste liigutuste sooritamiseks. Mida peenem liigutus, seda suurem esindatus ajukoores nt pöidla esindatus ajukoores suurim. Nt kui kahjustuvad motoorsed kirjutamiskeskused, siis ei saa inimene teha kirjutamisliigutusi, kuigi tema käsi on terve. sensoorsed väljad - hõlmavad kuulmiskeskust oimusagaras,
1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õiguspsühholoogia O...
Baastasandi emotsiooniringed: - tekitavad instiktiivseid käitumismustreid - aktiveeritavad väikese arvu tingimatute stiimulite poolt - aktivatsioon psüib (mõnda aega) ka siis kui olukord järsku muutub - vahendavad sensoorsete sisendite ajju jõudmist - kontrollivad õppimist IMPULSIIVSUS - raskused impulsside, himude, emots kontrollimisel - enesekontrolli prob: alko, söök jne - korrelatsioonis ekstravertsusega - impulsiivsus seotud otsmiku osaga - amügdala seotud sellega, et kuidas me hakkame asju tõlgendama Adaptiivne impulsiivsus- elamustejanu, kiire otsustamisstiil Mitteadaptiivne- pidurdamatus, mõtlematus. Korrelatsioonis madalama intelligentsusega? Marvin Zuckermann- sensation seeking scale, elamustejanu. OKSÜTOTSIIN - sotsiaalsus, lust&care, neurootilisus, fear&sad - ärevusvastane hormoon - oksütotsiin eritub imetamisel - oksütotsiin rahustab amügdalat ja kire olemasolul ei pärsi seksi ärevuse tõttu
Trooja tugevate müüride juurest otse mereni ulatuval tasandikul. Kilbid kolksuvad üksteise vastu, odad ristuvad, rauda rüütatud või nahkrihmadesse turvistatud mehed põrkuvad omavahel kokku. Õhk, mis veel hiljuti kaikus hõigetest ja solvangutest, on nüüd tulvil oigeid, võiduhüüdeid, väljakutseid ja kaebeid; segunevad surijate ja tapjate, võitjate ja kaotajate hääled. Esimesena langeb Thalysiose poeg Echepolos, noor troojalane, kellel kreeklane Antilochos piigi läbi otsmiku torkab. Pronksi kolinal langeb Echepolos lahinguväljale ning kohe puhkeb tema ümber äge kähmlus, sest selles sõjas röövitakse langenuilt relvad ja suur häbi on jätta seltsimehe surnukeha vaenlase kätte. Liiga pikaks läheks loetleda kõiki sõjamehi, olgu juhte või lihtsõdureid, kes sel päeval lahingus surma leiavad. Juba näib, et pärast esimest kohtumist peavad troojalased vaenlase surve all tagasi tõmbuma, kui kõlab Apolloni hääl:
kättesaadavaks (Vära, Tannberg, Pajur 2004: 81). Holliwood määras, millist soengut peab kandma. Kuulsa näitleja Ingrid Bergmani soeng - tukk ja lühike bob soeng filmis „Jeanne d Arc“ - muutus ülemaailmselt nii kuulsaks, et püsis ühe trendina kuni 50ndateni. Peale bob soengu kanti valetukkasid ja –palmikuid ning keemilised püsilokid kogusid kiiresti kuulsust. Endiselt olid aukohal ülespandud soengud, kus juuksed kammiti pea ligi otsmiku kohale kokku ja siis valmistati lopsakas lokikogum, ülejäänud pead kattis turban (Merino 2009: 41). 1940ndatel aastatel oli lõpuks saabunud aeg, mil iga naine sai ise otsustada praktilise või konservatiivse soengu kasuks. Nõuded soengutele pidid järgima ühiskonnas kehtivat mentaliteeti: tõepoolest, new look eeldas korralikku ülespandud juustega soengut (Mulvey, Richards 1998: 108). Viiekümendate juuksed olid lahti, üles pandud või žiletiga ära aetud, peaasi, et mitte loomulik
1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil (looteiga) Välimine looteleht ehk ektoderm paneb aluse närvisüsteemile. Ektodermi rakkudest moodustub embrüo välispinnale vagu, mida nimetatakse ürgjuttiks. Ürgjutt muutub kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem kujunevad pea- ja seljaaju. 2. Närviraku ehitus ja liigid. Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid: neuroneid e närvirakke ja neurogliia rakke. Neuronid koosnevad kehast ja jätketest. Raku kehas paikneb üks suhteliselt suur tsentraalselt asetsev tuumakesega tuum, mida ümbritsevad hästi arenenud kare endoplasmaatiline retiikulum ja Golgi aparaat. Mitokondreid on võrdlemisi vähe. Jätkeid on kahte tüüpi: dendriidid on lühikesed, enamasti tugevasti hargnevad jätked; dendriidid moodustavad teiste närvirakkude aksonitega sünapseid ja suu...
hulga neuroneid. Vaod eristavad ajukäärde üksteisest Kõige suurem peaaju koore jaotus toimub sagarateks. Aju poolkerasid on kaks ja kummaski on neli sagarat. Need on: 6 Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks 1. otsmiku e.frontaalsagar 2. kiiru e.parietaalsagar 3. kukla e.oktipitaalsagar 4. oimu e.temporaalsagar. Tsentraalvagu lahutab otsimusagarat kiirusagarast. Peaaju koore närvirakke on püütud funktsiooni ja ehituse järgi ka süstematiseerida ja koostatud nn.ajukaarte. Enam on kasutusel nn. Broadmani väljade kaart, jagas koore umbes 50ks väljaks, millest igaühel on oma funktsioon. 2. selle alla jäävatest basaalganglionitest - Basaalganglionid jäävad peaaju koore alla, seega vaheaju ja
ligikaudu 2200ruutcm ja paksus 1,3-4,5mm Kuuekihilises koores on vaheldumisi rakukehad ja jätked. Peaaju koor pole pealt sile, vaid sopilise ehitusega, mis võimaldab koljuõõnde ära paigutada suurema hulga neuroneid. Vaod eristavad ajukäärde üksteisest Kõige suurem peaaju koore jaotus toimub sagarateks. Aju poolkerasid on kaks ja kummaski on neli sagarat. Need on: 1. otsmiku e.frontaalsagar 2. kiiru e.parietaalsagar 3. kukla e.oktipitaalsagar 4. oimu e.temporaalsagar. Tsentraalvagu lahutab otsimusagarat kiirusagarast. Peaaju koore närvirakke on püütud funktsiooni ja ehituse järgi ka süstematiseerida ja koostatud nn. ajukaarte. Enam on kasutusel nn. Broadmani väljade kaart (jagas koore umbes 50ks väljaks, millest igaühel on oma funktsioon). 2. selle alla jäävatest basaalganglionitest - Basaalganglionid jäävad peaaju koore
Kestva ärritusega kohanetakse kiiresti (adaptsioon). Inimese nina koosneb luulise ja kõhrelise toesega välisninast ning näokoljus paiknevast ninaõõnest, mida suuõõnest eraldab kõva suulagi. Nina vahesein jaotab ninaõõnekaheks pooleks; need jaotuvad kolme ninakarbikuga omakorda kolmeks ninakäiguks (ülemiseks, keskmiseks ja alumiseks). Nina ülaosa seinas on haistmispiirkond, ninakäiku avanevad koljuluudes paiknevad nina kõrvalurkad (kiilluu -, otsmiku - ja ülalõuaurge ning sõelluurakud), alumisse ninakäiku avaneb nina pisara kanal. Paksu veresoonterikka limaskestaga ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu haistmine, soojendamine, niisutamine ja puhastamine.Inimesel on 40-100 milj haistmisrakku, raku tsentraalne osa läheb üle peeneks jätkeks, mis põimub teiste samasugustega haistmisnärviks. mitraalrakud. Haistmisteed ulatuvad limbilisse süsteemi, hüpotalamusse ja suurajukoorde
Limbilise süsteemi ja hüpotalamuse vahendusel reguleeritakse siseelundite aktiivsust ja sisenõrenäärmete tööd, selle kaudu homöostaasi. Seotud on ka emotsioonid-rõõm, mure, lõbu- ja norutunne,viha, hirm. On seotud vegetatiivsete reaktsioonidega seoses emotsioonidega (higistamine, kahvatumine jne). 36. Ajukoore ehituslikud ja talitluslikud iseärasused. Basaalganglionid. Elektroentsefalograafia. Ajukoor jagatakse neljaks sagaraks, mis on seotud erinevate fnide täitmisega: otsmiku, oimu, kiiru ja kuklasagaraks. + insulaarne ja limbiline koor. Sensoorsed alad (sensoorse info töötlemine) ja motoorsed alad (motoorne kontroll). Sensoorsed alad jaotatakse primaarseteks, sekundaarseteks ja tertsiaalseteks. Primaarsed saavad info mõne ümberlülituse vahendusel sensorilt. Sek. Ja terts saavad info prim. Alalt. Assotsiatsioonialad ei kuulu prim, sek ja terts, alade alla, nende ülesanne on integreerida erinev informatsioon sihipäraseks
NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
