on ta ainuke kes kooli poole tammub. Ta ümises omaette väikest laulujuppi. Varsti jõudis ta kooliukse juurde. Tegi ukse lahti ja astus sisse. Mitte kedagi polnud ringi jooksmas. Mitte ühtegi tema sõpra polnud teda garderoobis ootamas. Viskas oma riided nagisse, võttis oma koolikotti ja läks klassi. Mart on jällegi hämmingus. Isegi õpetaja pole klassis. ,,Kus küll kõik on?" pomiseb Mart omaette. Ta astus klassist välja ja läks koolimaja peale jalutama, otsides teisi. ,,Halloo! Kas siin on keegi? Õpetaja? Kristjan?" hüüdis ta koolimaja koridoris kõndides, kuid mitte keegi ei vastanud talle. Olid möödunud paar tundi, kui ta otsustas minna koju ja küsida ema käest, et miks kedagi koolis polnud. Mart lausa jooksis koju. Viie minuti pärast oli ta juba kodus. Koduuksest sisse tormates, jooksis ta kohe ema juurde. ,,Ema, miks mitte kedagi täna koolis polnud? Kas kõik on siis haiged? Miks ma siis pidin kooli minema?" Ema naerab
Joosep Kuusk 10. b klass RETSENSIOON Kunstinäitus 1st Art Gallery Dmitri Zdorovetskiy/Aleksandr Semenov 2014/2015 Mina valisin külastuseks 1st Art Gallery, mis jäi mulle silma läbi vanalinna käies ning galeriisid otsides. Selles galeriis keskendutakse peamiselt kaasaegsele kunstile. Galerii pole oma suuruse poolest väga silmapaistev, kuid kuna see asub Rüütli tänava nurgal (Niguliste kiriku vastas), siis tähelepanelikul vaatlejal see märkamata ei jää. Esimene maal, mis minu tähelepanu köitis, oli Dmitri Zdorovetskiy maal ,,Cambridge´i vaade". Sellele kunstnikule oli pühendatud terve sein galeriis, kuid see teos paelus mind kõige rohkem. Sellel pildil on kujutatud Cambridge´i
Kujurite meisterlikkus aina kasvas ja nad muutusid aina andekamaks ning seetõttu on ka Kreeka skulptuur väga palju mõjutanud hilisemat Euroopa kunsti. Püüeldes täislikkusele igas vallas, kandsid kreeklased pidevalt hoolt ka oma keha arendamise eest ning muidugi kuulus spordi juurde ka võistlus. Kõige tähtsam spordipidustus oli Olümpiamängud peajumala Zeusi auks, mida peetakse ka tänapäeval iga 4 aasta tagant. Inimesed on aastatuhandete vältel seletanud maailma religiooni kaudu, otsides ja leidis kõigi loodus- ning sageli ka ühiskonnanähtuste tagant kõrgemaid jõude. Selle vaatekoha järgi on maailmas asetleidev peamiselt jumalike tahte ja polüteistlike religioonide puhul ka jumalate omavahelise vastasmängu tulemus, mis oli omane ka muistsetele kreeklastele. Esimesed Vana-Kreeka arhitektuuri saavutused seostuvad templitega, mis on säilinud ka tänapäevani Euroopas ning on ka eeskujuks Euroopa arhitektuurile. Üks kuulsamaid templeid
· Meie taimedest üks suurema nektarihulgaga · Ühelt hektarilt kanarbikuväljalt võib saada kuni 200 kilo mett · Vajab tohutult päikest 28.12.12 28.12.12 Jääkaur · Hane suurune tumedat värvi lind · Selga kaunistavad iseloomulikud valged tähnid · Välimusele ja muule iseloomulikule viitavad nimed: kõvakael, põhjahani, persu, päitshärg jne · Pesitseb jääkaur meist põhja pool tundras · Toiduks on jääkauril mitmesugused kalad, mida otsides võib ta rabajärvedelt lennata isegi 28.12.12 40 kilomeetri kaugusele 28.12.12 Valgejänes Sugukond: Jäneslased Perekond: Jänes · Rangelt taimetoiduline · Suvise pruuni kasuka vahetab talvel valge vastu 28.12.12 28.12.12 Lumepüü · Kanaliste seltsi kuuluv lind. · Sulestik on kevadel ja sügisel täiesti erinev. · Suurepäraselt kohastunud eluks äärmiselt ebasoodsates tingimustes.
Sarnaste aktsioonidega tagame nii praegustele kui ka tulevastele põlvedele stabiilse ja mitmekesise ilmaruumi, kus rahulikult elada. Eesti ühiskonda ohustab lõhestumine. Igaühte meist saab liigitada nii vanuse, soo, rahvuse, poliitiliste vaadete kui ka sotsiaalse ja majandusliku positsiooni järgi. Nendele tunnustele põhinedes jagunevad sarnased inimesed gruppideks. Samaaegselt on ka nende ühtekuuluvustunnet soodustamas ühised probleemid, millele lahendusi otsides hakatakse sageli mõnele teisele rühmitusele näpuga näitama. Kisklused konservatiivide ja seksuaalvähemuste vahel, kus esimesed süüdistavad teisi traditsioonilise perekonna rüvetamises ja teised esimesi inimõiguste rikkumises, demonstreerivad hästi, kuidas alusetud süüdistused ja kohati väärad väited viivad meid aina kaugemale diskussioonist ja lahendustest. Noorte põlvkond peaks looma ühiskonna, kus kõik kaasmaalased, sõltumata
„Kilpkonnad alla välja“ Autor John Green, 41-aastane Lisaks romaanikirjanikule on Green tuntud YouTube'i ettevõtmiste poolest „Paberlinnad“ „Süü on tähtedel“ „Alaskat otsides“ Peategelane Aza Aza on 16. aastane tüdruk, kes käib keskkoolis Päris tavapärane tema elu siiski pole, sest ta maadleb sundmõtetega Ta on tihti süüvinud omaenese mõtetesse ning pole harjunud palju rääkima Tüdruku parim sõbranna on Daisy Aza sundmõtted olid väsitavad ja korduvad, kuid need tundusid ainsa tõelise detailina kogu romaanis Obsessiiv-kompulsiivne häire Aza jaoks on haiglas viibimine raske tema sundmõtetest bakterite pärast Tüdruk teeb rumaluse ja nüüd kontrollib ema kogu aeg tema rohuvõtmist Üle kõige kardab neiu C. diffi nakkust Azal on komme oma sõrme küünega vigastada ning haava pidevalt puhastada Põgenemisjuhtum Daisy tuli lagedale plaaniga miljardärist mees koos Azaga üles otsida, sest Aza oli kunagi sõber tolle poja Davisega Sõb...
Sinivaalad sukelduvad kuni 500m sügavusele ja võivad vee all olla isegi kuni 2 tundi. Sinivaal on vaalapüüdjate põhieesmärk. Tema keha töödeldi ümber rasvaks ja kiusplaatidest tehti korsette. 1930-´31 aastal tapsid vaala - püüdjad Antarktikas ära u. 30 000 sinivaala. Praegu nende arvukus kasvab, kuid sinivaalu on alles siiski u. 10 000. Sinivaalade kaitsele pühenduvad paljud looduskaitse organisatsioonid. Sinivaalad elavad kuni 80-aastaseks. Keskkond: Kui ta käib sügaval saaki otsides, ujub ta vahepeal vee peale, et õhku hingata. Seejärel hingab ta peas paiknevate pilude kaudu vee tugeva survega välja. See surve on nii tugev, et ulatub kuni 6 meetri kõrguseni. Kõik mereimetajad pärinevad maismaaimetajatest. Ka sinivaal. Arvatavasti meelitas miljoneid aastaid tagasi vette need loomad toidurohkus. See sundis neid kohanema uute elutingimustega. Vaalalised saavad meres vabalt ringi liikuda. Nad esinevad kõigis ookeanides, kuid kõige rohkem
temasse armuvad, neid Nipernaadi pärast ei taha, talle lihtsalt meeldib, et kõik teda tahavad, oma valedega muudab ta end nii suurepäraseks ja oskab inimesi ära rääkida. Põhiline tegevustik toimub metsades ja taludes, kus Nipernaadi vahel peatub. III AEG, RUUM, MILJÖÖ Tegevus toimub 1900.a alguses, Eestis. IV TEGELASKOND Igas novellis on peategelaseks Toomas Nipernaadi. Ta oli kirjanik, kes igal suvel rändas mööda kodumaad, otsides inspirtasiooni. Igakord ta tutvustas ennast erinevalt ning rääkisid igasuguseid lugusid, mida kõik uskusid, eriti naised, kes temasse armusid. Parvepoiss: Loki- Silver Kudisiimu tütar. Vaesest perest, parvepoisid nende peret ei külasta, sest Silver ei luba tütrel nendega suhelda ning Loki kuulab isa sõna. Loki on hea südamega ning tunneb muret, kui näeb üksikut meest parvega sõitmas. Loki tahtis Nipernaadiga hiljem kaasa minna,
PRAKTIKUM nr. 2 JUHEND (õigusteadus) Teadusteksti spetsiifika ja selle eristamine teistest tekstivormidest Ülesanne 1.1 Käesoleva juhendi lisas on toodud üheksa erinevat teksti (vt Lisad 1 kuni 9). Sirvi tähelepanelikult toodud tekste ja ... : a) hinda toodud allikate akadeemilist kvaliteeti, määratledes, kas tegemist on akadeemilise, pool-akadeemilise või mitte- akadeemilise allikaga; b) põhjenda oma vastuseid, vajadusel allikate kohta täiendavat informatsiooni otsides; c) määratle ka lisaks millise allikatüübiga on täpsemalt tegemist (teadusartikkel, ekspertarvamus, ajakirjandusartikkel, pressiteade, normatiivmaterjal, kohtulahend jne.); d) hinda, kas lisas 1 kuni 9 toodud tekstid liigituvad õigusteaduslikus uurimistöös kasutatud õiguskirjanduse, normatiivmaterjali või kohtupraktika alla? allikad (lisad 1-9) 1. akadeemiline, teadusal...
mõõga ostmisel lubades hiljem Virumaal tasuda raius ta hoopis sepa pojal pea maha. Tema liigne vägivald võis olla seotud ema surmaga, kui ta vigastas tänu selle süütuid inimesi. Kalevipoeg suri tänu oma enda rumalusele. Kaotades oma mõõga jõkke ei leidnud ta seda alguses üles. Hiljem leides ei saanud ta seda enam kätte ning ta luges mõõgale sõnad peale, et kui keegi kes teda ennem kandnud veest läbi läheb, siis mõõk tema jalad murraks. Hiljem pärast sõda omale elukohta otsides leidis ta jällegi selle sama Kääpa jõe ning mõõk kuulas tema sõna ja raius talt jalad alt. Tema kohustuste hulka kuulus see, et ta oli esimene maa valitseja. Samuti valvas ta pärast oma surma põrguväravaid ning tema ülesandeks oli põrgu juhi sarvik-Taadi kinni hoidmine põrgus. Tema põrgus käigus tuleb esile jälle tema julgus ja vaprus, kuna ta suutis kõigile väesalkadele põrgus vastu hakata ja võiduga välja tulla. Samuti täitis ta ka
Sir Isaac Newton (4. jaanuar 1843 (Juliuse kalendri järgi 25. detsember 1642) Woolstrophe, Lincolnshire 31. märts (20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemikTa õppis 1661-65 Cambridge'i ülikoolis ja oli 1669-1701 selle ülikooli professoriks. Newton töötas välja mehaaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutusle. Oli alates aastast 1672 Londoni Kuningliku Seltsi liige. Tema peamised tööd ilmusid tema teostes "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) ja "Optika" (1704). Newton kasutas oma mehaanika seadusi ja gravitatsiooniseadust taevakehade liikumise kirjeldamisel. Ta rajas taevamehaanika alused. Tõestas Kepleri poolt avastatud seaduspärasused ja täpsustas neid. Tema formuleeritud mehaanika põhiseadused said tänapäeva füüsika nurgakiviks Esimeneseadus: Iga keha seisab paigal...
Nagu öeldakse ,et aeg parandab kõik haavad saabusin ma aja möödudes Teeba linna.Siin oli kuuldud minust ,kui targast mehest ja mind austati väga .rahvas aga leinas ,sest kuningas oli surnud .Näitasin rahvale oma kaastunnest ning suure austuse märgiks sai minust uus kuningas. Kõik oli hea ,kuni ükskord langes mu maa peale häda ,millest pääsemiseks pidin ma leidma Kuningas Laiose tapja.Kui me linna saabus ennustaja kes ütles ,et tapjat otsides ma enda leina.Võtsin seda kui lollust,kuid nii see juhtuski .Kõik juhtus nii kiiresti-sain teada ,et mu isa oli Laios ning et mina ta tapsin .Mu emast oli saanud mulle naine ja laste ema .Kõigele vaatamata oli ennustus siiski täide läinud. Mu naine poos ise ennast üles ja mind tapeti.Milles ma süüdi olen ?Olin võibolla lihtsalt valel ajal vales kohas .ma olingi loodus sellisena ja kui ma oleks käitunud
AJALUGU 14-14a PTK MÕISTED Massiküüditamine - 14.juuni 1941, Eestist viidi välja vägivaldselt, ilma süüdistuse ja kohtuotsuseta 10 000 inimest. Eranditult nii naised , mehed kui ka lapsed. Enamus lapsi ja naisi saadeti elama Siberisse ja mehed saadeti vangilaagritesse. Natsionaliseerimine - riigistati kõik eraettevõtted ( panagad , tehased , kinod, kauplused, suuremad majaüksused jne) Metsavennad - põrandaalused rühmitused, võidelti vene okupatsiooni vastu ja nad peitsid ennast metsades. Mobilisatsioon - mobileeriti Eesti mehi väeüksustesse, et võidelda Eesti nimel võõra võimu vastu. ( vastu tahtmist sõtta saatmine ) Suur põgenemine -otsides pääsu sõjategevuse ja kommunistliku reziimi eest, lahkusid paljud eestlased massiliselt kodudest. Põhiliselt mindi elama Läände, et hiljem kui vene võim on Eesti pinnalt lahkunud, tagasi naasta. massirepressioon - massiküüditamine ja hukkamine, vangilaagritsse saatmine 1940. aasta juunis asutus Ve...
Ekke on jäänud oma emaga üksi koju, kuid ta pole sugugi nõus vastutust võtma oma tegude eest. Tema eas olevad inimesed ümberringi on juba oma pere loomas ja iseseisvalt elamas, tema aga ei näe põhjust oma ema juurest lahkumiseks. Ainus millest ta hoolib on Eneken, rikkama naabrimehe tütar, kes ka Ekkest huvitatud on. Selleks et aga luba saada Enekeniga abielluda peaks ta muutuma tõsiseks inimeseks. Teda saadetakse lahtiseid allikaid otsima. Ekke rändab kaua mööda maailma ringi, otsides oma allikaid. Kui ta paljude aastate pärast koju tagasi tuleb, leiab ta, et paljugi on muutunud. Eneken on lapse saanud ja see väike poisslaps juhtub olema Ekke oma. Lisaks leiab ta, et need lahtised allikad on tal ka kodus olemas. Gailit on Ekke tegelaskuju loomisel kasutanud Ibseni ,,Peer Gynti" peategelast. Selle teosega on seda ka palju võrreldud. ,,Ekke Moor" ise jääb veidi tahaplaanile ,,Toomas Nipernaadi" kõrval, kuigi mõlemad teosed väärivad võrdset tähelepanu. Gailit
Tundlad, sõrad, käimise jalad, ujujalad. __________________________________________ __________________________________________________________________________ 5. Milline väide on tõene (T), milline väär (V)? Paranda vale väide, eitust ära kasuta. Emane vähk muneb kevadel kuni 60 muna._______________________________________ __________________________________________________________________________ Erakvähid poevad kaitset otsides tühja teokarbi sisse._______________________________ __________________________________________________________________________ Keldrikakand elab jõgedes ja järvedes.___________________________________________ __________________________________________________________________________ 6. Võrdle jõevähki ja taskukrabi. Jõevähk Taskukrabi Elupaik Kehaosad Suurus 7. Mis tähtsus on pisivähkidel looduses
Hea õpetaja Moto : Kõige õpetlikum aine koolis on õpetaja (Friedrich Adolf Diesterweg) See tundub veider, aga olen korduvalt oma elus uskunud, et nüüd lõpuks ometi tean vastust küsimusele, kes on hea õpetaja? Paraku on aeg andnud üha uuesti võimaluse oma arusaamades uuendusi teha. Õpetaja on kooli üks kõige tähtsamaid tegelasi, kui poleks neid, poleks midagi. Kool on omakorda kõige alus, poleks kooli, poleks haridust. Hariduseta inimesed ei saavutaks enamusi tahetust. Miks see nii on? Seda ei tea täpselt keegi. Igal inimesel on oma arvamus ning keegi ei saa seda vääraks pidada. Õpetaja töö on õpetada ning õpilase töö on õppida. Mäletan algklassidest, et hea õpetaja oli see, kes naeratas ja vastama kutsus. Klassis oli 34 last ja mõne aja möödudes ootus ja tõekspidamine muutusid hea õpetaja oli hoopis see, kes vastamakutsumisega ei ehmatanud. Või see, kes ei esitanud raskeid küsimusi. ...
Kokkuvõte raamatust "Ohvrilaev" Kõik algab koolist, kus direktor pidas lõpukõne. Ajaloo õpetaja Justus samal ajal kõne kuulates kahetseb, et pani õpilasele Boris ajaloo hindeks viie, sest leidis hiljem, et poiss oli plagariseerinud ilma autori nime mainimata. Justus üritab poissi saada end üles tunistama, kuid viimane jääb endale kindlaks. Martin Justuse pere soovib minna Narva-Jõesuule suvitama, kuid mees ütleb, et soovib lõpetada raamatu linnas. Pere lepib sellega. Kui kahenädala pärast on Justus jooksnud tupikusse raamatu kirjutamisega, otsustab ta linnapeale minna, kus kohtub Isabellaga. Nad jalutavad koos ning leiavad kiirelt kõneteemaks Sokratese. Mees on hämmingus 22. aastasest Isabellast. Martin ja tüdruk tunnevad koheselt, et sobivad kokku, kuigi teised ei mõistaks seda ning seetõttu saavad järgnevalt kokku salaja. Järgnevate kokkusaamiste jooksul kõneleb Isabell oma elust ning mainib ka enesetapp...
Henrik Visnapuu Looming Henrik Visnapuu sündis Viljandimaal 2. jaanuar 1890. Ta oli eesti luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Visnapuu töötas õpetaja, ajakirjaniku ja vabakutselise kirjanikuna. Tuntuks sai Visnapuu alles siis kui liitus Siuru rühmitusega. Marie Underi kõrval oli ta Siuru rühmituses üks kesksemaid luuletajaid. Visnapuu eluaegne ja ainus tõeline sõber oli August Kairit, koos reisisid nad Venemaal ringi. Visnapuu looming on futuristlik ja väljendusrikas, kasutas suhteliselt äärmuslikku sõnavara. Põhiteemad millest Visnapuu kirjutas olid ajaluule, armastus, loodus, kodu ja kodumaa. Tema luuletused on filosoofilised. Visnapuu varasemas loomingus on tunda uusromantislikke kuid ka modernseid voole. Eriti iseloomulik on nukrus tema noorusluulele. Ta kasutas Lõuna-Eesti vorme ja seesütlevat vormi . Võttes eeskujuks muusika, kasutas sõnu ja refr...
Koosoldud ajal nad armusid. Unest ärkas ka saaretaat, kes tahtis külalise kohta rohkem teada. Teadmiste peale neiu ehmatas ja kukkus merre ning uppus. Kalevipoeg ujus edasi Soome poole. Soome jõudes istus Kalevipoeg kivile puhkama ja jäi magama. Ärgates ruttas mees tuuletarga talu juurde. Talus võitles ta tuuletarga sõdalastega ning võitis. Tuuslar palus Kalevipoja käest armu ning jutustas Lindast. Kuid Kalevipoeg tappis tuuletarga, sest ei uskunud kuuldut. Kalevipoeg pööras ema otsides kogu talu pahupidi. Hommikul sai ta aru, et Linda on surnud. Kalevipoeg käis ka mõõgaseppa juures ning sai sealt endale korraliku mõõga. Kord tormasid sortsid Kalevipoja juurde ning teatasid raudmeeste tulekust. Kalevipoeg läks abilistega sõtta. Esimese sõja nad võitsid. Seejärel läksid kolm poega vett otsima ja vee ääres kukkus Alevipoeg vette ning uppus. Kalevipoeg andis Olevipojale võimu üle. Kalevipoeg ise läks oma vana mõõga järele. Ta
liikmed, kellel nõukogude võimult midagi head loota polnud. Nemad moodustasidki sõjajärgsetel aastatel Eestis relvastatud vastupanuliikumise - metsavendluse - tuumiku. Näiteks lõid Metsavennad aktiivselt kaasa Eesti pinnal toimuvas suvesõjas(22. juuni- 21. oktoober 1941), mis seisnes Eesti iseseisvuslaste ja Saksa 18. armee võitlus NSV Liidu 8. armee ja NKVD(Siseasjade Rahvakomissariaat) vägede vastu. Kui sõda puhkes, hakkasid aktiivsemad mehed koonduma, otsides võimalusi enesekaitseks ja kättemaksuks, kaugemaks sihiks sai kodumaa vabastamine ja iseseisvuse taastamine. Metsavendade vastasteks olid Punaarmee ja NKVD väeosad ning hävituspataljonid. Nad olid valmis võitlusteks nn rahvavaenlaste ja bandiitide vastu. Peale II maailmasõja lõppu tehti aga Lääneriikide poolt NSV Liidule aina suuremaid järeleandmisi, mis tugevdas viimase positsioone okupeeritud aladel. Loodetud abi jäi
(1685-1750) ja Georg Friedrich Händel (1685-1759). Händel avaldas end põhiliselt ooperis- ainsas zanris, mis jäi Bachist puutumata-, samas pole Händeli loominugs ühtki olulist kirikumuusikateost. Bachi muusika toetus paljude põlvkondade perekonnatraditsioonile ja esindas vanaaegset tsunftikunstniku vaimu. Händel seevastu jäi järgnevaile põlvkondadele uusaegse karjäärimuusiku mudeliks. Kuid kas barokiajastu muusika on ikkagi vaimulik või ilmalik? Sellele küsimusele vastust otsides võib kohata erinevaid arvamusi. Vaadeldes Bachi loomingut võib öelda, et peaaegu kõik on kirjutatud jumalale. Vaadeledes kasvõi tema kantaate, neist säilinud on 200 vaimulikku ning kõigest 20 ilmalikku kantaati. Kantaadil oli väga tähtis sisuline osa jumalateenistusest. Bachi tuntuimad kantaadid on : ,, Ein feste Burg ist unser Gott" ja ,, Wachet auf, ruft uns die Stimme" , ilmalikest kantaatidest on tuntud ,,Kohvikantaat".
Napolis hakkas Boccaccio tegelema luulega Selle perioodi tööde hulka kuuluvad : Filostrato Teseida Filocolo La caccia di Diana. 1341. aastal kirjutas Comedia delle ninfe fiorentine (tuntud ka kui Ameto), segu proosast ja luulest 1342. Lõpetas allegoorilise luuletuse Amorosa visione 1343. Fiammetta Alatest 1347ndast aastast veetis Boccaccio palju aega Ravennas, otsides patronaazi. Firenze kannatas 1348. aastal Musta surma tõttu, mis leidis kajastamist hiljem Decameronis Maailmakuulsa peateose "Dekameron" kirjutas ta juba küpse kirjamehena Boccaccio alustas Decameroni kirjutamist 1349. aastal Töö oli suuremaltosalt 1352. aastaks valmis See oli Boccaccio viimane saavutus kirjanduses ja üks tema viimastest itaalia keelsetest töödest Teine ainus suurtöö oli Corbaccio Boccaccio parandas Decameroni 13701371 aastatel See käsikiri on säilinud tänaseni
Alaskale, Vaikse ookeani loodeossa, USA kesk- ja põhjaossa. Need linnud on rännanud ka USA neitsisaartele, Belize, Bermudale ning Puerto Ricole. Samuti on neid märgatud Iirimaal, Rootsis, Siberis, Gröönimaal ja Kirde-Aasias. Valgepea-Merikotkad eelistavad elada merede, jõgede, suurte järvede, ookeanite ja teiste kalarohkete veekogude lähedal ning võivad elavad seal aastaringselt kuid kui veekogu, kus nad elavad, talvel jäätub, siis rändavad nad toitu otsides lõunasse või rannikule.Võivad elutseda üksikult kuid ka kuni 400 pealistes parvedes. Elupaiga valik sõltub suuresti toidu kättesaadavusest. Toituvad põhiliselt kaladest- vikerforellist, Ameerika angerjatest, valgest sägast, lõhest, Vaikse Ookeani tursast, Atka makrellist, kuid söövad meelsasti ka loomset mereheidist, teine suur osa nende toidust koosneb teiste lindude poegadest ja munadest sealhulgas lõunatirk, suur sinine haigur, väike-lumehani, Ameerika laugud jpt
Second level · Serengeti moodustab Third level Fourth level olulise osa Fifth level ökosüsteemist, millega kaitstakse iga-aastast gnuude ja sebrade rännet. · Loomad rändavad mais- juunis miljonite kaupa, otsides süüa ja vett. Sebrade ränne · Rahvuspargid müüvad karjade rännet kui eraldi vaatemängu ja neil perioodidel on siin turiste pea sama palju kui loomi. Masaid Click to edit Master text styles · Masaidel on siin Second level Third level lubatud Fourth level
Euroopas. · Rüütliseisus e. Sõjameheseisus oli oma päritolult ja sotsiaalselt positsioonilt üsna mitmepalgeline. Pärinesid ülikusuguvõsadest (Rooma aristokraatiast või germaani suurnikest) Erinevates kohtades kandsid erinevaid tiitleid ( Ger. Hertsog ja Frangi riik krahv). Kõikidel polnud lääni- elasid kas senjööri lossis või rändasid mööda maid ringi otsides teenistust. Kuna feodaale ühendas sõjameheseisus, proovisid nad näidata end eeskujulike sõjameestena, selle aitas kaasa kirik, püüdes panna rüütleid teenima ristiusu ideaale ja andes nende seisusele religioosse tähenduse. · Rüütliks saamine. Alustati 7.aastaselt paazina(noore rüütlina) mõnes aadliperekonnas, kus talle õpetati häid kombeid ja käitumist. Seejärel 15.a saadi
vaid neid just visuaalselt siduda. Postmodernismi ideoloogia soosis kõikjal kohaliku omapära austamist ja ehitusliku konteksti arvestamist. See andis hoogu arhitektuuripärandi hooldamisele ja muinsuskaitsele. Sama tüüpi postmodernismi levis ka kujutavas kunstis. 4. Kuidas iseloomustate, kirjeldate selle aja inimest? Modernismi ajal hakkas inimene tegelema oma identiteediga loovamalt ja isegi pingsalt otsides. Oli hajumas klassikuuluvustunne, mis pani modernismieelse inimese kindlasse kohta sõprade seas. Oli ta siis mingi hõimu, gildi või küla liige. Modernismi ajal muutusid valikud keerulisemaks, indiviid hakkas uurima iseenda suunda ning tugeva identiteedi vajadus suurenes. Oli vaja positsioneerida end mitte võrdsena võrdsete seas vaid erilisena. Identiteet oli mureallikaks, mille nõrkust võib nimetada identiteedi kriisiks. Kuivõrd identiteedi
Siil on küll erakordselt vastupidav rästikumürgile, kuid neid ta sihilikult ei püüa, nagu sageli ekslikult arvatakse. Looduslikeks vaenlasteks kassikakk ja rebane, toob kasu kahjurputukate ja kahjurnäriliste hävitajana. Kombeks on panna maja läheduses tegutsevatele siilidele piima. Looduslikeks vaenlasteks kassikakk ja rebane, toob kasu kahjurputukate ja kahjurnäriliste hävitajana. Siil on ablas loom, kes sööb palju ja nii veedabki ta oma aega põhiliselt lehtedes tuhnides ja toitu otsides. Ta on segatoiduline, kelle eriliseks lemmikuks on putukad ja nende vastsed, aga ka vihmaussid, konnad, hiired, linnumunad ja -pojad, maod, limused ning ära ei öelda ka raipest. Siil on küll erakordselt vastupidav rästikumürgile, kuid neid ta sihilikult ei püüa, nagu sageli ekslikult arvatakse. Suvel pole siil seotud kindla elupaigaga, ta magab kerratõmbununa otse maapinnal (kerratõmbumist võimaldab hästiarenenud nahaalune lihastik), talveune
põrguväravas" rahvusromantism Edvard Munch Viktor Vasnetsov ,,Elutants". "Bogatõrid" rahvusromantism rahvusromantism Rahvusromantism üritas vastanduda niiöelda vanadele Euroopa rahvustele otsides rahvaluulest, -kunstist ja -pärimustest ainest päris "oma" rahvusliku kunstistiili väljatöötamiseks Fovism ja ekspressionism, kubism ja abstraktsionism* Daniel Alonso "Paternidad" abstraktsionism Natalia Plachta Fernandes "Where are you I." abstraktsionism Peggy
suudab ühe kodutu elu muuta paremaks, leida talle töö ja kodu, hoolimata sellest, et ta on vaid üks laps. Rebecca teab, mis on elus oluline, ega pööra nii suurt tähelepanu materiaalsetele asjadele. Ta soovib üle kõige, et isa teda armastaks ja temale rohkem oma aega pühendaks. Ta mõtleb tihti ka oma emale, kes on surnud. Selle aja jooksul kui Rebecca väikelinnas viibib, mõistab ta mitmeid asju ja saab teada palju uut, mis elus tähtis on. Pille on kodutu, keda Rebecca kohtab otsides kohta, kus ööbida (sest hotelli ilma täiskasvanuta tuba võtta ei saa). Pille räägib Rebeccale, kuidas ta kodutuks jääb ning too on imestunud kuuldes, et alati ei pruugi inimene süüdi olla selles, et ta elab tänaval ja otsib toitu prügikastidest. Alguses suhtub Rebecca Pillesse küllaltki ebasõbralikult ja võõrastavalt, kuid mõistab peagi, et Pille on väga hea ja kena inimene. Neist saavad päris head sõbrad. Pille on
pikkade, põlvini rippuvate kätega toetades. Ahvinimese aju oli tunduvalt suurem kui ahvil, kuid palju väiksem kui inimesel, kõnelda ta veel ei osanud, tal puudusid ahvile omased teravad kihvad, ta oli ahvist palju nõrgem ja kaitsetum. Seetõttu pidi ta leidma endale ohutuma elukeskkonna, kui seda olid mets ja rohtla. Selliseks ohutuks keskkonnaks sai vesi. Ahvinimene oli kahepaikse eluviisiga loom, kes suurema osa oma elust veetis vees, otsides jõgede ja järvede kaldaäärseilt madalikelt endale toiduks sobilikku - limuseid, söödavate veetaimede juuri, vähilisi jne. Kuival maal käis ta ainult ööbimas. Tänu vee-elule muutus ahvinimese välimus. Ta muutus täielikult kahejalgseks, sest käed olid tarvilikud veekogu põhjast toidu leidmiseks. Sogasest veest toitu otsides muutus labakäsi tundlikuks ja haaramisvõimelisemaks. Limuste kättesaamiseks tuli nende kojad purustada, seda oli hea teha kiviga
mikrosekundi), mis peegelduvad objektidelt, mille dielektriline ja magnetiline läbitavus erinevad keskkonna omast. Peegeldunud raadiolaine võtavad vastu enamasti sama radar ja antenn. Peegeldunud raadiolainete energia moodustab tavaliselt 10 -3 kuni 10 -19 saatja kiirgusenergiast. Radar töötab impulssreziimis, sest nii välistatakse võimsa (kuni mitukümmend MW) saateimpulsi sattumist tundlikku vastuvõtjasse. Objekti otsides muudetakse antenni suunda, indikaatori ekraanilt avastatava peegeldunud impulsi hilistus on võrdeline objekti kaldkaugusega (1 ms vastab 150 m). Indikaatoritena kasutatakse tavaliselt elektronkiiretorusid, mille ekraanile on kantud kaugusringid ja äärele asimuudiskaala. Objekti asimuut määratakse suundantenni asendi järgi momendil, kui objektilt peegeldunud signaal on maksimaalne. Üheaegselt impulsi
Teadus arenes tänu Thukydidesele sellisel viisil, et tema rajatud jutustav historiograafia kestis ajalookirjutustes 18.-19. sajandini. b) Valige alljärgnevatest üks paar ja võrrelge: ● Jean Mabillon ja Christian Jürgensen Thomsen ● Lorenzo Valla ja Augustus Pitt Rivers ● Friedrich Engels ja Gordon Childe ● Herodotos ja Edward Gibbon Herodotos (u. 484 eKr - u. 425 eKr) oli kreeka ajaloolane, kes käsitles keskseid ja poliitilisi sündmuseid, otsides ajalootõde ja püüdes erinevaid sündmuseid omavahel seostada. Teadusesse kaasnes veendumus, et ajaloo kulgu mõjutavad usund ja kõlbelisus. Edward Gibbon (1737-1794) oli inglise ajaloolane, parlamendiliige ja protestant, kes väitis, et Rooma impeerium langes kristluse omaks võtmise tõttu ja riigi tegevuses oli väga tähtsal kohal usk, mis sai hilisemas teaduses suurt kriitikat. Mõlemad kirjutasid ajaloosündmusi (sõjalised kokkupõrked ja konfliktid ning põhjused), vältides müüte.
Pärsiasse, Araabiasse ja mööda Aafrika rannikut lõunasse. Portugali maadeuurijad Portugallased tahtsid leida mereteed ümber Aafrika Indiasse. 1488. aastal jõudis Bartolomeu Dias Hea Lootuse neemeni. Kümme aastat hiljem sõitis Vasco da Gama sealt edasi Indiasse. Õige varsti pürgisid Portugali meresõitjad edasi Hiina ja Jaapani poole. Ameerika Viikingid jõudsid Põhja-Ameerikasse 1000 aastat tagasi, kuid nende reisid unustati. 1492. aastal ületas Christoph Kolumbus Atlandi ookeani, otsides teed Hiinasse. Selle asemel jõudis ta saartele, mida hakati kutsuma Lääne-India saarteks. Vastavastatud manner sai nime Amerigo Vespucci järgi, kes uuris Lõuna-Ameerikat. Piraadid Suurte geograafiliste avastuste ajastul oli meredel palju laevu ja paljud neist vedasid aardeid. Piraadid olid mereröövlid. Mitte kõik ei jahtinud kulda. Moslemitest korsaarid ründasid Põhja- Aafrikast laevu ja püüdsid kristlasi orjadeks.
süzeed, millele on omistatud vene rahvuslik kloriid. Z ei ole vene kirjanduslukku läinud mitte ainult kui ,,üleminekuperioodi" silmapaisvaim poeet , esimene romantiline lüürik. *Dekabristlik romantism on tihedalt seotud valgustusega. Keskel kohal on siin rahvuslikkuse ja türanniavastase võitluse ideed. Poeedi väljamõeldav kangelane on tugev, rõhumise vastu mässu tõstev ennastohverdav võitlev, vaba ja julge kohtunik kodanik. Kangelasliku vabadusvõitluse eeskujusid otsides romantiseerisid dekabristd minevikku. *Vene kirjanduse romantiline kangelane romantiline geenius vastandub oma vaimses üleolekus, individuaalses kordumatuses, tunnete sügavuses, kõrgetele ideaalidele pühendumises ,,pööblile". See antitees varieerub romantilise teadvuse struktuuris erineval moel: suurus tühisus, erilisus tavapärasus, mäss alandlikkus. Samas või ,,geenius" kui romantiline arhetüüp olla lülitatud ka sootuks teistsugustesse antiteesidesse. *Romantilise
AFORISME . Õnnelikud inimesed on elu mustkunstnikud, igast asjast võlutakse välja ime nimega rõõm ja õnn. Unistus koosneb elust. Kui sa ei elaks, siis sa ei saaks ka unistada! Armastus ei anna midagi peale iseenda ega võta mujalt kui iseenesest. Armastus ei omanda ega ole omandatav. Sest armastusest piisab armastuseks."- K.Gibran Kõigest on võimalik üle saada, aga võtab aega, et endast jagu saada. Õnn ja õnnetus on illusioonid ja õnnelikum on see, kes oskab omale õnneliku illusiooni vajalikul hetkel luua. Kui kuulen kedagi ohkamas, et elu on raske, tahaksin alati küsida:"Millega võrreldes?" Elu on pikk, isegi lõputu iseendaga võitlemine, mis viib meid lõpuks tõdemusele, et see kõige parem ja kallim pool on meis koguaeg olemas olnud, ainult me pole suutnud seda siis kasutada, kui vaja oli. Oleme liiga tihti läinud kergema vastupanu teed ning lennutanud sellega tillukese inimlikkust meist endist tuulde... Kõik pole kuld mis hiilga...
Mis on õnn? Õnn on väga lai mõiste ja tähendab erinevatele inimestele erinevat, õnn ei ole mingi asi, vaid tunne. Mõned arvavad, et õnn on see, kui oled rikas, teised on õnnelikud, kui neil on piisavalt raha, et pere ära toita. Mõned on õnnelikud, kui nad saavad kokku oma sõpradega, teised aga on õnnelikud, kui koolis läheb hästi. Minu jaoks on õnn rahulolu iseenda ja lähedastega. Maailmas on tohutult palju erinevaid inimesi, kuid kas on ka inimesi, keda teevad samad asjad õnnelikuks? Mina arvan, et armastus teeb inimesed õnnelikuks ja annab elule teise vaatenurga.Kuid armastust ei saa otsida ja õnnelikuks ei saa õnne otsides, õnn tuleb ise sinu juurde. Inimesed tihtipeale otsivad õnne valedest kohtadest ja on pettunud, kui saavad aru, et polegi nii õnnelikud saavutades seda mida nad tahtsid. Tihitipeale on õnn väikestes asjades, mida me tavalise...
Sarnane oli ka Tiina. Selline elustiil aga ei meeldinud tolleaegsetele inimestele. Need inimesed olid orjameelsed, mahasurutud ja sõltuvad külaühiskonna tõekspidamistest. Tiina oli ka välimuselt teistsugune. Erinevalt Margusest ja Marist, olid tal tumedad juuksed ja tõmmu jume. Tema välimus ja käitumismaneerid süvendasid Tammaru ja muu rahva kahtlust, et ta võib olla libahunt. Pärast ema surma, kui Tiina oli laps, polnud tal enam kusagile minna. Otsides varjupaika huntide eest põgenes ta Tammaru tallu. Sellest võib järeldada, et teadmisi kuidas metsas hakkama saada polnud tal oskust veel kasutada. Järelikult ta polnud hunt. Tiinat süüdistati Kiveste Kaarli varsa äraviimises.Ta oli vihane Mari ja külarahva peale, kes teda tõenditeta süüdistasid. Sel meeleheite hetkel tunnistas Tiina, et on hunt. Mõeldes selle all seda , et hundid elavad karjas ega murra üksteist maha nagu inimesed. Tiina elas viis aastat metsas
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teises maailmasõjas osalesid eestlased suuremate üksustena Saksa, Vene ja Soome relvajõudude koosseisus, väikseimaid gruppe või üksikuid mehi leidus aga pea kõigi sõdivate riikide armeedes. Punaarmeesse sattusid enamasti need, kes olid sunniviisiliselt mobiliseeritud Vene armeesse. Kuigi oli keelatud võtta armeesse inimesi okupeeritud riikidest, kasutati seda võimalust ära. Oli vähe neid, kes vabatahtlikult astuks Vene armeesse. Paar erandit oli. Üheks neist olid hävituspataljonid, kes võitlesid metsavendade vastu. Nad said tuntuks sellega, kui nad mõrvasid süütuid tsiviilelanike ja röövisid ja põletasid talusid. Teine erand oli 22. territoriaalne laskurkorpus. Algul koosnes see vaid eestlastest, kuid aja möödudes eestlaste hulk vähenes. Üldmobilisatsiooni ajal mobiliseeriti umbes 32 000 meest Venemaale. Sealsetes tööpataljonides pidid mehed tegema ränkrasket tö...
Maapealse looduse kujutamisel on kasutatud tumedamaid värve ning mida taeva ja päikese poole, seda elavamaks lähevad värvid. Justkui sealt läheks edasi teine maailm. Lisaks on värvid looduslähedased, ei midagi eriskummalist ning häirivat. Proportsioonid on teosel ebaloogilised. Põldu kündev mees on hobusest ning adrast suurem ning põld on võrreldes seal olevate esemetega väga väike. Lisaks veekogus uppuv Ikaros on kõrvalseisva laevaga võrreldes väga suur. Infot otsides selgub, et maal on üks tseen poeem Musée des Beaux Arts'ist. Maali tegelik sisu kujutab seda, kuidas Ikaros, meistrimees Daidalose poeg, sai endale vahast valmistatud tiivad, et pääseda laburündist. Paraku ei kuulanud poeg isa õpetussõnu ning päiksele liiga lähedale lennates vahast tiivad sulasid. Seetõttu ta kukkus merre, kuhu ka uppus. Hiljem sai see meri oma nime Ikarose järgi Ikaria. Samas maali teisel verisoonil on kujutatud Ikarose isa Daidalost endiselt lendamas, kuna
pöördvõrdeline keha massiga. • Newtoni 3. seadus. Kaks keha mõjuvad teineteistele võrdvastupidise jõuga. Kui kehale mõjub jõud, siis kuskil peab tingimata leiduma mingi teine keha, millele mõjub samasugune, kuid vastupidine jõud. • Legendi järgi olevat Newton istunud õunapuu all, kui talle äkki õun pähe kukkus. See ajendas teda mõtlema, miks asjad kukuvad alati alla, mitte üles. Nendele küsimustele vastuseid otsides jõudis ta järeldusele, et Maal peab olema mingi külgetõmbejõud ja nimetas selle jõu raskusjõuks. • Newton kasutas oma mehaanika seadusi ja gravitatsiooniseadust taevakehade liikumise kirjeldamisel. Ta rajas taevamehaanika alused. Tõestas Kepleri poolt avastatud seaduspärasused ja täpsustas neid. Optika põhiseadused • Newton uuris ka optikat. Ta avastas valguse dispersiooni, lahutades valge
leidnud Euroopas. Praegu pesitseb Eestis umbes 100 must-toonekure haudepaari, kuid pesitsus pole sedavõrd tulemuslik, et taastaks endise arvukuse. Elupaik Elupaigaks on must-toonekurel vanad metsamassiivid ja raskesti ligipääsetavad sood või järvekaldad. Ta on üksindust armastav lind: moodustub püsiv paar, kelle pesale lähim pesa asub tavaliselt kaugemal kui kuus kilomeetrit. Toitumine Toiduks on talle kalad, konnad, veeputukad ja harvem roomajad. Toitu otsides teeb ta pikki rändeid oma pesapaigast eemal. Viimaste aastate uuringud on näidanud, et isaslinnud võivad headele toitumisaladele lennata kuni 25 km kaugusele pesast. Paljunemine Paari moodustumisel muneb emaslind 2–5 (6) muna ja vaheldumisi hautakse ligikaudu viis nädalat. Pärast poegade koorumist valvab üks vanalind alati pesa juures, et kaitsta neid röövloomade ja ebasoodsate ilmastikutingimuste eest. Järglaste sirgudes ja vajaduste suurenedes
Puukborrelioos: kahjustab nahka, närvisüsteemi,liigeseid ja südant võsa- ja laanepuuk Puukentsefaliidi leviku kaart Kuidas end puukide eest kaitsta Puuk muutub aktiivseks, kui ööpäeva keskmine temperatuur on + 5 kraadi. Vältida tuleks viibimist kõrges rohus või alusmetsas Heledad riided Kinnine, pikkade varrukatega riietus ja pikad püksid Puugid eelistavad õhukese nahaga sooja kehapinda, seetõttu tuleks puuke otsides eriti põhjalikult üle vaadata kaenlaalused, põlveõndlad, kael, pea (eriti lastel) Kasutada võib putukatõrjevahendeid Kasutatud kirjandus http://www.puuk.ee/?content=7 http://et.wikipedia.org/wiki/Puugid http://puugiinfo.blogspot.com/p/puuk.html
Nipernaadi Raamat „Toomas Nipernaadi“ on kirjutatud August Gailiti poolt, aastal 1928. Kuid filmiks sai see alles 1983. Aastal režissöör Kaljo Kiisa käe all, „nipernaadi“ filmiks saamiseks kulus 50 aastat rohkem kui mõeldud oli. „Nipernaadi“ . August Gailiti tuntuim raamat ongi „Toomas nipernaadi“ see on ka ainus tema raamat, millest film tehti. Ta Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal. Üles kasvas ta Laatre mõisas. Nipernaadi film on väga maa lähedane. See kujutab eesti elu 20. Sajandi alguses. Sealt saab näha natuke naiivseid eestlasi, paljudel maa inimestel pole õrna aimugi kuidas linnas hakkama saada. Nagu kui ühest külast nipernaadi saadab talu 3 poega linna lähvad nad sinna pidutsema aga tulevad tagasi hämmingus ja jalust rabatud. Filmi ülesehitus filmil on algul natuke aeglane ja segatust tekitav kuid tegelikkuses on film suurelt humoorikas. Toomas Nipernaadi on filmi ...
jõutakse oma elutee lõppu. Inimesed on liiga materialistikud, paljud ei huvitu töö ega millegi muu tegemisest, kui nad sellest ise kasu ei saa. Samamoodi, nagu keegi ei ole üdini aus ja siiras, võib ka väita, et keegi pole üdini kuri ja õel. Kuigi jah, nende inimeste võitluses hea ja kurja vahel on võitjaks kuri. Koolis kohustusliku kirjanduse nimekirjas olev tragöödia „Faust“ räägib arstist, kes pidas heitlust hea ja kurja vahel. Otsides elu mõtet, andis talle elurõõmu kurjuse kehastus Mefistoteles, kes pakkus Faustile lõbutsemist ja rõõmu. Teose vältel pidas Faust siseheitlust - kas jääda endale kindlaks ja püsida headel radadel, või tunda rõõmu ja kurjust? Lugedes J.W.Goethe filosoofilis-dramaatilist teost mõistsin, et raamat räägib kogu inimsoost ning sellest, kuidas igas inimeses on olemas Faust – mõtlev, kaaluv ning siseheitlust pidav inimene.
reklaame ja plõksides lahti hüpikaknaid. · Nuhkvara- On tarkvara, mis kogub arvuti kasutaja kohta isiklikku infot ilma sellest kasutajat selgesõnaliselt teavitamata. Nuhkvara olemasolu on tavaliselt kasutaja eest peidetud ja seda tuvastada võib olla küllaltki raske. Nuhkvara võib isiklikku laadi infot koguda, talletades kasutaja klahvivajutusi (klahvinuhid), salvestades infot külastatud veebilehtede kohta või otsides seda kõvakettal olevatest dokumendifailidest. · Paanikatarkvara- on liik kurivara, mille eesmärk on mängida kasutajate hirmudel, pannes neid ekslikult uskuma, et nende arvuti on nakatunud viiruse või mõne muu kahjurvaraga. Sellega meelitatakse kasutajat ostma ja paigaldama võlts- turvatarkvara, mis ise võib sisaldada pahavara. Kaitsta annab arvutit kurivara eest mitut moodi: kasutades viirusetõrjeprogrammi ja seda
reguleeritud osas mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses taaskasutatud sõnnik ning muud põllu- ja metsamajanduses tekkinud loodussõbralikud tavajäätmed Preili Karbik teeb kevadel kodus ja aias suurpuhastust. Prügi, sealhulgas katkised klaasid, vanaraua, paberi, tühjad värvipurgid, vanad patareid ja puulehed paneb ta kokku suurtesse prügikottidesse. Kotid tõstab ta auto järelkärusse ning läheb prügimäge otsima. Prügimäge otsides eksib ta lootusetult ning lõpuks poetab ta prügi lähedalasuva metsa alla kraavi, kus paistab juba varem prügi olevat. Kiirustades lahkub preili Karbik sündmuskohalt ning on õnnelik, et lõpuks prügist lahti sai. § 120. Jäätmete tekke vältimise ja jäätmehoolduse nõuete rikkumine § 126. Töötlemata jäätmete ladestamine Rahatrahv kuni 300 trahviühikut juriidilise isiku korral on rahatrahv kuni 50 000 krooni. § 124
Eluga tublisti toime tulla sellega ise rahul olla on kllaltki raske. Veel enam kui on oma pere, mida toita. Hinge tmbamiseks pole aega, t ja kohustused ei luba. Ning eriti hulluks kisub, kui leidub lhikondlaste seas keegi, kes ritab olemist veel raskemaks teha. Selleks sobib vga hsti vimukas leaedne. Kohe kui Eespere uus peremees Andres oma uude tallu kolib, ritab naabrimees Pearu teda sealt ve ja vimuga vlja sa. Ise aga el vanamees td teha ei armasta, priiskab ja kib laatadel, otsides vimalust end veel jukamaks ja thtsamaks teha. Tema t peale aega ei kuluta. Ning et oma muidu sna ksluisesse ellu sra tuua, joob ta end tis ja hakkab leaedse kahjuks koerusi tegema. Kui midagi muud le ei j, ka enda kahjuks, peaasi aga, et nalja saaks. Andres samal ajal aga rgab palehigis td teha, et oma talumbrusest teha liivase ja kuiva asemel viljakandev ja kasulik maa. Ta isegi ei mtle puhkamise peale. Ta elab vaid oma pere ilsa tuleviku nimel.
tulevikus. Muidugi pole iga pere ideaalne ning halbu või segaseid suhteid esineb laste ja vanemate puhul alatihti. Tihtipeale on põhjuseks tänapäeva kiire elu, mis tähendab, et vanemad on ametis oma karjääriga ning ei pühenda piisavalt aega ja tähelepanu lastele. Lapsed pannakse juba varakult lasteaeda ning neid kasvatavad võõrad inimesed. Vanemate ja laste vahele tekib lõhe, mis tähendab, et lapsed pole harjunud oma probleemidest neile rääkima, otsides seejärel abi mitte nii headest allikatest, mille tagajärgedega ei osata arvestada. Lapsed arvavad, et on iseteadlikud ja targad, ei suuda ära oodata, kuni saavad kodust välja kolida ja oma elu alustada. Vähe on neid peresid, kus elab koos mitu põlvkonda harmoonias. Kuigi võib arvata, et perekonnavaheliste tülide, arusaamatuste ja vähese suhtlemise tulemus on ainult negatiivne, võib laps osata sellest palju tulevaseks eluks õppida ja seega teab, milliseid vigu tulevikus vältida.
Kuidas on teaduse ja tehnika areng muutnud inimeste elu? Elame pidevalt arenevas ühiskonnas, kus äkilised avastused on kaasa toonud revolutsioonilisi muutusi nii argielus kui ka ühiskonnas kui tervikus. Inimesed on olnud kiired kohanejad ning ümbritsevast on saanud täielik normaalsus. Kas see kõik on aga suutnud muuta ka meie olemust ning kuidas? Vastust otsides peaksime vaatama endale tõsiselt otsa ja hakkama mõtlema, kuhu edasi. Inimene on ju ennekõike organism, liiki kuuluv loom oma lihtsuses ja loomulikkuses, kuid just seda võib pidev areng võltsimaks muuta. Vaimselt oleme tihti keskendunud pseudoprobleemidele, millest loobumine näib võimatu ning heaks näiteks on noorte seas aina levinum depressioon. Väietavalt teeme ka juba füüsilisi muutusi. Näitks pöidla arenemine nutiseadme kasutamisel ja
võisid ühineda Soome armeega.1941.-l aastal moodustati eesti noormeeste, kes Talvesõja päevil Soome rindele ei jõudnud, osalusel Erna luuregrupp, mis tegutses koos metsavendadega Eesti pinnal.1944-l aastal moodustatud 200. jalaväerügementi kuulus umbes 2500 vabatahtlikku. Peale Soome kapituleerumist paistsid Soomepoisid silma nii lahingutes Punaarmee kui Saksa vägede vastu. Osa eestlasi põgenes läände, otsides pääsu sõjategevuse ja kommunistide eest. Kümned tuhanded eestlased lahkusid välismaale, peamiselt Saksamaale ja Rootsi, lootes peale sõja lõppu ja Eesti omariikluse taastamist tagasi pöörduda. Ma arvan, et eestlastel oli võimalik valida, kelle poolel sõdida. Vabatahtlikult pääses kõikidesse armeedesse. Minu arvates oli olukord kõige leebem Soome armee ridades ja kõige raskem Punaarmees, sest sealt võis sattuda sunnitöölaagritesse.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
