märtsil 1957 allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingud. EMÜ tähendas ulatuslikumat ühist turgu, hõlmates suurel arvul kaupu ja teenuseid. Tollimaksud kaotati täielikult 1. juulil 1968 ja samal kümnendil töötati välja ühine poliitika, eelkõige kaubandus- ja põllumajanduspoliitika. 1979. aasta juuni tähendas Euroopa Ühendusele olulist edasiminekut toimusid esimesed otsesed ja üldised Euroopa Parlamendi valimised. Valimisi korraldatakse iga viie aasta järel.1980-ndate alguse ülemaailmne majanduslangus tõi kaasa europessimismi laine. Euroopa Liit tervitas võimalust aidata kaasa Euroopa stabiliseerimisele ning lubada ka nendel uutel demokraatlikel riikidel saada kasu Euroopa lõimimisest. Ühinemisläbirääkimised kandidaatriikidega algasid 1997. aasta detsembris. Euroopa Liidu laienemine 25 liikmesriigini toimus 1. mail 2004. aastal, kui
ressursside paigutuses Maksud võib kõige üldisema liigituse järgi jagada kaudseteks ja otsesteks maksudeks. Kaudsed maksud on sellised maksud, mis kanduvad esmaselt maksumaksjalt üle teisesele maksumaksjale. Kui kütuse aktsiisimaksu maksab riigile kütusefirma, siis tegelikult maksab selle kinni tarbija, sest firma lülitab täiendava maksu kütuse hinnale juurde. kaudseks maksuks on ka käibemaks, mis on kehtestatud enamikule kaupadele. Otsesed maksud on suunatud ettevõtetele või inimestele, kes peavad seda maksma otseselt kas saadud tulude, omandi, palgafondi või tehingu pealt. Olulisemad maksuliigid on üksikisiku tulumaks, ettevõtte tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, erinevad aktsiisimaksud, kinnisvaramaks, riigilõivud ja tollimaksud. Eelarvepoliitika põhieesmärk on likvideerida tööpuudus ja inflatsioon. Languse perioodil on vajalik stimuleeriv poliitika st. valitsuse
Maarahvast linnaelanikkonna osatähtsust on seni tugevasti alahinnatud. Peamine põhjus peitub selles, et varasemad ajaloolised uurimused ei kajasta maarahva osalust keskaegse Tallinna linnaelus. Tänapäeva uurimused tuginevad vanemale materjalile, kus pole või on vähe maarahvast kirjutatud, mistõttu on maarahva puhul keskaegses Tallinnas tegu justkui ajaloota rahvaga. Kuid ometigi olid nad olemas. Sellele viitavad uuemad arheoloogilised leiud ja mõningad otsesed kirjalikud viited. Ilma maarahvata poleks keskaegne Tallinn funktsioneerinud, sest igas linnas oli vaja lihttöö tegijaid. Lisaks oli kohalik elanikkond tähtis linna varajases arenguetapis (vt lisaks: Tallinna Risto Sulu varajane genees). Maarahva protsentuaalset osakaalu keskaegses Tallinnas on väga raske määrata, sest palju leidus liikuvat maarahvast, kes päeval kauples või töötas linnamüüride
Enamik rooma jumalusi samastati kreeka omadega ja neile anti lihtsalt rooma nimed. · Rooma peajumal Jupiter vastas kreeka Zeusile. Tema peatempel asus Kapitooliumil, kus koos temaga austati kahte jumalannat. Need olid Juno (kreeka Hera) ja Minerva (Athena). Kui nende tunnused olid kreeka päritolu, siis komme seada üks jumal kokku kahe jumalannaga on etruski päritolu. · Otsesed "tõlked" kreeka usundist olid ka muusika ja luule kaitsja Apollo, ilu- ja armastusejumalanna Venus, merejumal Neptunus, sepatöö ja tulejumal Vulcanus, kaubandusjumal Mercurius, looduse kaitsja Diana, veinijumal Bacchus. · Märksa enam kui Kreekas olid aus sõjajumal Mars, Jupiteri isa Saturnus (Kronos), õnne jumalanna Fortuna (Tyche) ja kodukolde jumalanna Vesta (Hestia). Täida kreeka ja rooma jumalate võrdlustabeli lüngad!
Legaalsuse printsiip Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. (PS § 3) EV ÕKS moodustamine, ülesehitus, toimimine. Kõrgeim printsiipide hierarhias. Ökonoomsuse printsiip Kulutuste ja tulemuste tasakaal. Kulutuste all tuleb silmas pidada nii otseseid kulusid kui ka vea hinda. Otsesed kulutused jagunevad siin kaheks: 1) õiguskaitsesüsteemi ametnike palgad, hoonete ehitamise ja ülalpidamise ning sisustuse kulutused; 2) 2) menetlusosaliste kulutused õigusabile, ajakulud jne. Vea hinnana peetakse aga silmas ekslikest otsustest põhjustatud kahju. Vrd. HMS-i ökonoomsuse põhimõte. Kahju vältimise printsiip PS § 25 õigusvastaselt tekitatud materjaalse ja moraalse kahju hüvitamine. Eesmärk- panna kahju saaja sellisesse olukorda, mis oli enne kahju tekkimist. Mat. Kahju- füüs. ja jur. isikud. Mor. kahju- ennekõike füüs. isikud. Mor. kahju- eelkõige hingelist valu, kannatusi, fustreerit...
troopikametsas - erinevus tuleneb peamiselt õhuniiskusest, millele lisandub metsa enda soojust ekraneeriv mõju. Tähtsuselt järgmised kavuhoonegaasid on süsinikdioksiid (CO2) ja metaan (CH4), mille kontsentratsioonid atmosfäärid on tunduvalt püsivamad ja ühtlasemalt jaotunud. Seega on kasvuhooneefekt elu jaoks Maal loomulik kaaslane ja veelgi enam - vältimatu eeltingimus. Kui aga kasvuhoonegaaside kontsentratsioonid atmosfääris muutuvad, on sellel otsesed tagajärjed elule Maal. Mida rohkem on kasvuhoonegaase atmosfääris, seda enam nad infrapunakiirgust neelavad ning seda vähem pääseb soojus takistusteta kosmosesse ergo seda kõrgemaks kujuneb Maa keskmine pinnatemperatuur. Kõrgemate temperatuuri tõttu suurenenud aurustumine soojendab veelgi atmosfääri, sest tõuseb atmosfääri keskmine veeaurusisaldus. Veeauru mahasadamist takistavad tööstustegevuse
11. Kõneaktid a) lokutiivsed- loogika(peksan segast), grammatika(räägin kreeka keele asemel hiina keelt Loogika on aga suurel määral kreeka keele grammatika Illokutiivsed- kõnetatav saab su soovist aru. Kõige olulisem, eristame: 1.illokutiivne eesmärk- milleks räägime 2.illokutiivne jõud- kui intensiivne eesmärk 3.illokutiivne suund- kuhu suunatud ja perlokutiivsed aktid- Br aktil on tagajärg. Performatiivsus- Performatiivid on otsesed vastandid kaudsetele illokutiivsetele kõneaktidele. Performatiivne ütlus nullib sõnade ja asjade vahelised piirid, siin sõnad ongi teod. Seotud deklaratiivsete kõneaktidega. Nt. väljendata mingit protsessi, teostatakse seda. b) illokutiivsed eesmärgid ,,Speech acts"; Searle kirjutas ,,Illokutiivse loogika" 1985. Searle'i arvates on viis ainult eesmärk: 1.Eesmärk on assertiivne seisneb informeerimises, rääkija tahab informeerida kuulajat : "Auditoorium on külm" 2
demokraatlik valitsus oma tegevust, mis peaks kokkuvõttes aitama kaasa üldise heaolu kasvule ühiskonnas. *Mittemajanduslik ühishüve efektiivselt toimiv: tervishoiusüsteem, haridussüsteem, julgeolek, kohtusüsteem. *Majanduslik ühishüve kaup või teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta: riiklik meedia, korrastatud linnaruum, rahvuskultuuri toetamine, infrastruktuur, sotsiaalkindlustussüsteem. *Allikateks on otsesed maksud (tulumaks, sotsiaalmaks(pension ja haigekassa), töötuskindlustus(tööturaha). 5. Mis on anarhism? - Ühiskond ilma riigita. Üksikisiku piiramatu vabadus ja individualism. 1.2 1. Mida tähendab, et tänapäeva demokraatlik ühiskond on pluralistlik? - See on ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid. 2. Kuidas jagunevad inimesi üksteisest eristavad kriteeriumid (koos hulga näidetega)?
regulatiivne roll 4. stabiliseeriv roll-makroökonoomiline roll Majandusliku stabiilsuse tagamiseks mõjutab valitsus makroökonoomilist keskkonda maksude ja avaliku sektori kulutuste kaudu. Kui valitsus muudab maksusid või kulutusi selleks,et mõjutada töötust ja inflatsiooni, nimetatakse vastavaid muudatusi eelarvepoliitikaks või fiskaalpoliitikaks. Maksud: maksud sissetulekutelt-tulumaks maksud kulutustelt-käibemaks maksud omandilt-maamaks Maksud: 1. otsesed maksud-isikutele, maksustatakse nii füüsilistele kui juriidilistele isikute sissetulekuid. 2. kaudsed maksud-kaupadele ja teenustele, maksustatakse kaupade tarbimist. Maksusüsteemid: Regressiivne maksusüsteem-kõrgema sissetulekuga isikud maksvad oma sissetulekust proportsionaalselt vähem kui madalama sissetulekuga inimesed. Proportsionaalne maksusüsteem-kõik isikud sõltumata oma sissetuleku suurusest maksvad
• Kuulamisel põhinev õpistiil (Aural) • Liikumistajul ja kirjutamisel põhinev õpistiil (Kinesthetic) Leidub inimesi, kellele on domineeriv ainult üks õpistiil, samas leidub inimesi, kellele sobib kaks või kolm erinevat õpistiili ning on ka neid, kellele sobivad ühtemoodi hästi kõik õpistiilid. 1.4 Õpistrateegiad Õpistrateegiate ühes klassifikatsioonis eristatakse otseseid ja kaudseid strateegiaid (Kadajas, H-M. 2005, 12 - 13; Pedastsaar, T.): 1. Otsesed õpistrateegiad aitavad õpitavat hankida, töödelda, meelde jätta, meenutada, reprodutseerida mälustrateegiad (abstraktsete või visuaalsete kujundite/kujutluste tekitamine; kordamine; tegevuste kasutamine kognitiivsed strateegiad (erinevate allikate kasutamine; heliline (auditiivne) esitamine; rühmitamine; konspekteerimine; ümberkombineerimine; ...) kompensatsioonistrateegiad (sõna asemel kehakeel ...) 2
Argument Argument on eraldiseisev mõte, mis toetub mõnda ideed = seisukoha põhjendus. Argumendi neli osist on: väide, seletus, tõestus, järeldus. Väide – lause, mis kannab argumendi peamist ideed NT: Koolivormi kandmine tuleb teha kohustuslikuks, sest see vähendab koolivägivalda. Seletus – põhjendus selle kohta miks väide paika peab. Mõnelauseline seletus, kus on kirjas üldine loogika, mis väidet toetab. NT: Koolivormide kehtestamisega ei tule enam nõnda selgelt esile see, kui mõni laps on pärit vaesest perekonnast. Seega väheneb varanduslikust erinevusest tulenev koolivägivald Tõestus – seletusele on antud põhi, millele tugineda. 1) STATISTIKA – Sydneys tehtud uuring näitab… 2) NÄIDE – Miina Härma Gümnaasiumis on rakendatud… 3) ANALOOG EHK NÄIDE SITUATSIOONIST – sõjaväes on ka vormid.. 4) AUTORITEET – Haridusteadlane NIMI on öelnud 5) LOOGIKA Järeldus - tullakse tagasi peamis...
aitab hoobilt teksti sisu mõista või seda mälus taastada. Fluorestseeritud värvaine võimaldab hiljem raamatut lapates huvipakkuvad kohad kähku üles leida. Kui sul on mitu eri värvi markerit, võid värvidele anda kindlaid tähendusi: PUNANE tähtsad võtmesõnad, põhimõisted KOLLANE tabavad formuleeringud, seadused, kokkuvõtted ROHELINE ilmekad näited, arvandmed PRUUN otsesed näpunäited, praktilised soovitused SININE muu teema või probleemi jaoks huvipakkuv koht. Olles loetu kirjeldatud viisil tähistanud, võid loota ka selle hõlpsamale meeldejätule. Olulise mäletamise huvides tasuks tekst kohe lugemise järel veel korra läbi sirvida, tutvudes sedakorda ainult markeriga tähistatud kohtadega. Võtmesõnad ja muud esiletõstetud kohad toovad silme ette selle, mis tundus tähtis ja huvitav. Küsimärkide kohal võib kontrollida, kas miski pole saanud juba
seatud eesmärkidest ning esitab liikmesriikide raportite alase lõpparuande Euroopa Parlamendile. · 2006. a valmistati ette ka publikatsioon: "Euroopa Väikeettevõtete Harta. Heade tavade valik 2006.", milles tutvustatakse eri riikide huvipakkuvamaid projekte VKE-de toetamise valdkonnas. 55. Ettevõtlust toetavate meetmete jagunemine 2 põhivõimalust otsesed ja kaudsed meetodid. otsesed meetmed abi suunatakse konkreetse ettevõtteni nt stardikapitali eraldamine, toetus koolituseks, messidel osalemiseks vms; kaudsed meetmed eesmärgiks on kõigile ettevõtetele soodsa tegevuskeskkonna loomine nt madalad administratiivsed barjäärid ettevõtlusega alustamisel, soodne maksupoliitika vms. 56. Eesti ettevõtluse tugisüsteem põhilised organisatsioonid (EAS, Kredex, Maaelu Edendamise
vihmaussikooslus). Ökosüsteem - (Tansley, 1935) süsteem, mis koosneb kooslusest ja selle eluta keskkonnast (mis on oluliselt muudetud koosluse poolt). Bioom - sarnaste ökosüsteemide kogum, nt. taiga, tundra, savann. 3. Ökoloogilised faktorid. Ökoloogiline faktor - aine, energia vôi info voog keskkonnas, mis on suuteline avaldama organismidele môju. 1) Abiootilised - eluta päritolu, nt. nafta, hapnik. Biootilised - elusat päritolu, nt. toit (grillkana on heaks näiteks). 2) Otsesed - saab otseselt tarbida, nt. toit. Kaudsed - ei saa otseselt tarbida, nt. kôrgus. 3) Ressursid - faktorid, mida tarbitakse otseselt, neid on tavaliselt vähe: FAK e. PAR (fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus), vesi, mineraalid, hapnik, teised organismid. Tingimused - faktorid, mis vôimaldavad ressursside tarbimist, nt. pH, temp., soolsus. Ökoloogiline amplituud e. tolerants - teatud ökol. faktori suuruste vahemik, mille ulatuses tuleb vaadeldav organism omadega toime.
7. Mis on väljumispunkt? Kas ta on olemas kõigi ettevõtete jaoks? 8. Firma töötajatele makstud palk, pangalaenu intressid, saamatajäänud intressid, makstud üür kujutavad endast • alternatiivkulusid; alternatiivkulusid; • kaudseid kulusid; • otseseid kulusid; • ei kaudseid ega otseseid kulusid 9. Mis alljärgnevast on õige? • arvestuslik kasum + majanduskasum –fikseeritud kulud = normaalkasum; • majanduskasum -arvestuslik kasum + muud kulud = otsesed kulud; • majanduskasum = arvestuslik majanduskasum kasum = arvestuslik -kaudsed kasum kulud -kaudsed - normaalne kulud kasum; - normaalne kasum; • majanduskasum - normaalsed kulud - kaudsed kulud = arvestuslik kasum. 10. Firma otsesed kulud olid 27000 krooni
• Väikeettevõtete finantseerimisvõimaluste parandamiseks loodi peale 1993. a mitmeid sihtasutusi. • Ettevõtluse tugisüsteem jäi killustatuks ja vähekoordineerituks, VKE-de toetusprogrammidega olid seotud erinevad ministeeriumid. • Kasutatavad ressursid olid väga piiratud. • Ei suudetud kujundada ega teostada terviklikku ettevõtluspoliitikat. 47.Ettevõtlust toetavate meetmete jagunemine – 2 põhivõimalust – otsesed ja kaudsed meetodid. (1) otsesed meetmed – abi suunatakse konkreetse ettevõtteni – nt stardikapitali eraldamine, toetus koolituseks, messidel osalemiseks vms; (2) kaudsed meetmed – eesmärgiks on kõigile ettevõtetele soodsa tegevuskeskkonna loomine – nt madalad administratiivsed barjäärid ettevõtlusega alustamisel, soodne maksupoliitika vms. Eestis kasutati majandusreformide algaastatel eelkõige kaudseid meetmeid. 48
Näiteks tugev ostja ja nõrk tarnija eeldab et saab kasutada hinnasoodustust. Kulud: Ostumise kogukulud= Ostmise protsessis tehtud kulud (enne ostmist, ostmise ajal ja pärast ostmist) Kogukulude kontseptsioon (Total Cost of Ownership, TCO)- arvutatakse välja ja liidetakse toote elutsükli jooksul tekkivad kulud Seda on vaja arvutada, kui tegemist on rahaliselt suurte ostudega või tegemist on teenuste ostudega. Lähtutakse ostuhinnast, millele lisanduvad muud tegevusega seotud otsesed ja kaudsed kulud. Enne ostu tekkivad kulud :ostuvajaduse tuvastamisel, vajaduse analüüsimisel, tarnija ostmisel, päringute koostamisel ja tarnijate valikul Operatiivse ostutegevusega tekkivad kulud: toote või teenuse hind; tellimine; tarne jälgimine; tarnimine; vastuvõtt laos;maksud; arveldamine, probleemide lahendamine Ostule järgnevalt tekkivad kulud: toodete tagastamine; remont ja ümbertöötlemine; hooldus; tootearendus; toote utiliseerimine; kaotatud müügi kulud
hüvise hinna muutumisele PAKKUMISE HINNAELASTSUSE MÕJURID: * ajaperioodi pikkus * alternatiivkaupade olemasolu 6 Mare Randveer, TTÜ FIRMA KULUD RESSURSSIDE ALTERNATIIVKULU: see, mida need ressursid oleksid väärt parima alternatiivse kasutusviisi korral ja millest loobutakse nende kasutamise tõttu antud hüvise valmistamise eesmärgil FIRMA OTSESED KULUD: tegelikud rahalised väljaminekud nende ressursside eest, mis muretsetakse ressursside turult FIRMA KAUDSED KULUD: firmale (selle omanikule) kuuluvate ressursside kasutamise alternatiivkulu ARVESTUSLIK KASUM võrdub firma kogutulu miinus firma otsesed kulud MAJANDUSKASUM võrdub firma kogutulu miinus firma kõik kulud (otsesed ja kaudsed) NORMAALKASUM: sellise suurusega arvestuslik kasum, mis katab firma kaudsed kulud
50 € supid, muud magustoidud Toorkoogid Tüki hind 5 € Eelroad Tüki hind 5.50 € Vegan-salatid Tüki hind 6.50 € Vegan-praad, pastad, salatid Tüki hind 8.50 € juustu või lihaga Liha- ja kalapraed Tüki hind 14 € Lahja alkohol (0,5l), vein (14cl) Tüki hind 4.50 € 15 3.2 Konkurentsianalüüs 3.2.1 Otsesed konkurendid Ettevõtte tegevus toimub Saaremaal, Kuressaare kesklinnas. Seega ettevõttel Kuressaare kesklinnas otsesed konkurendid puuduvad, kes pakuvad toor- ning mahetoitu. Küll, aga on otsesteks konkurentideks terve Saaremaa mastaabis Lümanda söögimaja ning Pidula mõis, kus menüü põhineb mahe- ning kohalikul toidul. Toor- ja mahetoidukohviku konkurentsieelised Lisaväärtusena pakume klientidele võimalust saada kiiresti
Nimetada peamised kirjeid, mis kuuluvad CFO-sse kaudsel meetodil. Ärikasum, varude muutus, makstud intressid. 28. Nimetada peamised kirjeid, mis kuuluvad CFIsse. Nt. materiaalse põhivara soetus või muuk, finantsinvesteeringute soetus, saadud intressid. 29. Nimetada peamised kirjeid, mis kuuluvad CFFi. Nt. saadud laenud, saadud laenude tagasimaksed, makstud dividendid. 30. Kululiikide, kulukohtade, kulukandjate analuus. Kululiigid: 1. Tehtud kulud vs alternatiivkulud 2. Otsesed kulud vs kaudsed kulud 3. Muutuvkulud vs pusikulud 4. Inkrementaalkulud vs pöördumatud kulud Kulukohad: Kulukoht see koht ettevõttes, kus kulu tekib. On vaja, et kanda kululiigid kulukandjatele. Kulukandja: Enamasti toode või teenus, mille omahinda me soovime leida. 31. Muutuvkulud ja pusikulud ning nende kaitumine. Defineerimine, mis nad on ja kaitumise puhul kuidas muutuvad, millises stiilis muutumine on 32
Tsivilisatsioonide teke ja Muistne Egiptus I Inimese kujunemine Inimese eellased: Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased, kes polnud puu otsas elamisega nii kohastunud kui näiteks tänapäeva inimahvid. Asunud elama lagedale maastikule, hakkas inimahvlane kõndima kahel jalal. Peaaju arenedes kuijunes temast australopiteekus ehk lõunaahvlane, kes osutus esimeseks lüliks inimahvide ja inimeste vahel. Umbes 2,5 miljoni aasta eest kujunes Ida-Aafrikas Homo habilis ehk osav inimene, kes oli õppinud valmistama esimesi tööriistu.
sünnieluiga ja surmapõhjuste struktuur) igati võrreldav samalaadsete protsessidega Põhja- ja Lääne-Euroopa riikides. Nii Ida- ja Lõuna-Euroopa maade kui ka Nõukogude Liidu vabariikide seas asus Eesti keskmise eluea poolest liidripositsioonil. Tähelepanu väärib ka asjaolu, et kuigi 1940.1950. aastad olid eesti rahva saatuses 20. sajandi süngeimad, jätkus selgi perioodil, kui jätta kõrvale sõjategevuse ja represseerimiste tagajärjel tekkinud otsesed inimkaotused, pidev keskmise sünnieluea kasv. (Demograafilise arengu ja ühiskondlike olude näiline vastuolu seletub rahvastikuprotsesside inertsusega: põlvkondade elujõu murenemine ei sünni lühikese aja jooksul. Repressioonidele ja kehvadele elutingimustele vaatamata hakkas suremus Eesti rahvastikutervises toimunud muutusi kajastama alles paar aastakümmet hiljem, kui kõige raskemad ajad hakkasid tegelikult juba mööda saama.)
öösiti", "Märklaud kilbiks", "Tagasi tulevikku"). Vanasõna on üks rahvaluule zanre; lühike, terviklik, hinnanguline ja kujundlik ütlus. Vanasõna on rahvasuus käibiv üldistav lause, argikogemuse üldistus, mille tunnusteks on lühidus, poeetilisus ja õpetlikkus. Vanasõna on võrreldes rahvalaulu või -jutuga lühike. Kõige sagedasemad on Eestis 48-sõnalised vanasõnad. Leidub ka üle 50-sõnalisi vanasõnu. Eesti vanasõnade kohta on otsesed andmed hilised (16.17. sajandist alates), mistõttu ei saa kuigi hästi jälgida nende teket ja arengut. Rahvaluuletekstide kõrvutamisel sugulasrahvaste omadega võib siiski aru saada, et mõne üldläänemeresoomelise vanasõna vanus ulatub vähemalt läänemeresoome ühisaega. Ent Anton thor Helle vanasõnaüleskirjutuste (1732) ja 1900. aastate vanasõnade võrdlemisel on näha, et sajandi jooksul kaob käibelt kolmandik vanasõnu. See-eest lisandub pidevalt uusi ütlusi.
toetamiseks Riigihanked Selektiivne rakenda-mine Ebaoluline Selektiivne praktika turustruktuuri ja tehnoloogiapoliitilise tehnoloogilise arengu suunitlusega mõjutamiseks. Seotud lisatingimustega Konkurentsi poliitika Sekundaarne roll. Otsesed Suhteliselt ranged Primaarne roll. Ranged heaolukriteeriumid. seadused paljude tööstus- konkurentsireeglid mõnede Üksikhinnangu printsiip poliitiliselt motiveeritud tööstuspoliitiliselt eranditega motiveeritud hälvetega Suuremate riikide TP võrdlus
põhjustavad ka raseduse katkemist või enneaegsest sünnitust. Paljud inimesed arvavad, et nad ei puutu kemikaalidega kokku, kuid tegelikult on need kõikjal meie ümber. Kõik kodukeemia tooted ongi kemikaalid ning ka meid ümbritsevaid esemeid, näiteks mööblit on töödeldud keemiaga. Seega hingab ja sööb inimene enda teadmata pidevalt kemikaale sisse, samuti satuvad need nahale. Kemikaalide mõjud võivad olla otsesed või pikaajalised. Keemilistest ainetest tekkivad kohesed nähtavad mõjud on näiteks allergia, mürgitus, põletus, peavalu või uimasus. Nagu enamiku asjadega siin maailmas, on ka keemiatööstuse toodangul positiivsete omaduste kõrval olemas ka negatiivsed küljed. Tehismaterjalist riietusesemed ja jalatsid on küll odavad, kerged ja vahel ka vastupidavamad kui looduslikust materjalist valmistatud, kuid
KONSPEKT §7-§11 Mikroökonoomika §7 - TOOTMISKULUD alternatiivkulu- ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise kulu otsene kulu- tegelik rahaline väljamakse ressursside muretsemiseks (nt palk, rent, maksud, intressid, toormaterjali ostukulu, kindlustustasu) kaudne kulu- mõõdab tulu, mida antud ressurss oleks võinud teenida parema kasutusviisi korral; kui f katab kaudsed kulud > saab normaalkasumit arvestuslik kasum =TR-otsene kulu normaalkasum- arvestusliku kasumi osa, mis katab ressursside alternatiivkulu maj.kasum- arvestusliku kasumi osa, mis ületab norm.kasumi =TR-(otsesed, kaudsed kulud) püsikulu(FC)- kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu, kuna tootmismahu muutudes ei muutu püsiressursside suurus (horisontaalne joon) muutuvkulu(VC)- kulud, mille suurus muutub, kui muudetakse tootmismahtu (tagurpidi S) VC= L (töö juurdekasv) *w (tööühiku hin...
ülesehituse tõttu ta seda teha ei tohiks. See tähendab - siinsamas antakse ülesannete täitmiseks ,,vabad käed", aga hiljem ,,korrigeeritakse" alluva ideid otsese vajaduseta ning põhjendamata. See õõnestab alluva enesekindlust ning positsiooni ettevõttes. Võib-olla tuleneb juhi selline käitumine sellest, et ta oli ise turundusosakonna juht mõni aeg tagasi ning tunneb, et seda osakonda puudutavad ülesanded on ka tema otsesed ülesanded. Võib- olla juht ei suuda usaldada kedagi tegema sama tööd, mida tema tegi selles osakonnas, ning ei väärtusta teiste tööd sellel alal. Võib-olla tunneb juht end sellel alal parema spetsialistina. Võib- olla tunneb Margus end juhina ebakindlalt ning sellise käitumisega üritab ta seda varjata. Kõige enam on mõjutatud ettevõtte müüginumbrid ja edukus majandusturul, kuigi ka ettevõtte
Paul Fleming (1609-40), saksa poeet Sattunud laevaõnnetuse tõttu 1635. a. suvel Kunda randa, tuli Moskva kaudu Pärsiasse suunduval Holsteini saatkonnal tervelt aastaks ajaks Tallinna peatuma jääda. Sellesse Adam Oleariuse juhitud reisiseltskonda kuulus ka tuntud saksa poeet Paul Fleming, kes aastatel 1635-36 ja 1639 elas kaupmees Niehuseni perekonnas, majas Lühike jalg 9. Tallinnas kirjutas luuletaja mitmeid otseselt Tallinnaga seotud luuletusi. Tähelepandavad olid ka tema enese otsesed mõjud siinse luule arengule. Eriti ilmnes see ilmlike pühendusluuletuste harrastuse juurdumises. Mitmed noored haritlased tollal alles tegevust alustanud Tallinna gümnaasiumi õppejõudude hulgast liitusid P. Flemingi lähimaks tutvuskonnaks. Moodustanud nn. lamburite ühingu, sidus neid Flemingi eeskujul luuleharrastus. Neist eesti kirjanduse ajalukku jäänutest võiks mainida näiteks Reiner Brockmanni, Timotheos Polust, Georg ja Joachim Salemanni
Seda põhjendatakse nende laenguga, mis tingib osakeste kaldumise nii meie galaktika kui Päikese magnetväljades. Keeruliste magnetvälja konfiguratsioonide korral peaks see tagama osakeste hajumise ühtlaseks fooniks.[1] Kosmilised kiired on põhiliselt aatomi osad: elektronid, prootonid ja aatomi tuumad mille ümbert on kõik elektroonid lahkunud suure kiiruse (peaaegu valguse kiiruse) tõttu, millega nad läbivad Galaktikat. Kosmilised kiired on ühed vähesed otsesed näited mateeriast väljaspoolt päikesesüsteemi. Galaktika magnetväljad, päikesesüsteem ja Maa segavad kiirte lennuteekonda sedavõrd palju, et me ei suuda leida nende allikaid Galaktikast. Kui teha taevakaart kosmiliste kiirte tugevusest oleks see täiesti ühtlane. Sellepärast peamegi määrama kiirte allika kaudselt.[2] Üks kaudsetest vaatlustest mida me saame teha on kosmiliste kiirte ,,koostis". See võib öelda meile palju kiire allika ja selle teekonna kohta
EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIK VABARIIK * ühest küljest ,,näidisliiduvabariik" - suht arenenud ja mitmekülgne tööstus - nõukogude süsteemis silmapaistva tootlikusega põllumajandus - nö läänelikum välisilme - mitmekesine ja heatasemeline kultuurielu - arvestatav keskmine elatustase ja heaolu Nõukogude inimese jaoks seega ,,sovetski zapad" * teisest küljest vähetähtis piirkond - esimesed NSVL juhtfiguurid tulevad siia külla alles perestroika ajal - ükski Eesti taustaga mees pole NSVL liidrite hulgas I Haldusjaotus 1944/45 äralõiked Vene NFSV-le(Narva jõe tagune ja Petseri pk) 40-te II poolel tekitati juurde paar maakonda 1950 põhjalik haldusreform. 39 väikest rajooni, vallad külanõukogudeks koos piiride muutusega 1952-53 Eestis 3 oblastit kõrgema üksusena 60-te algul väikemaakondade ühendamine, kujuneb tänapäevasega sarnane haldusjaot...
Sotsiaalne õiglus, ebaõiglus ja ebavõrdsus tervises Anu Kasmel Sissejuhatus Viimasel aastakümnel on ilmnenud, et enamikes ühiskondades, ka nn. heaoluühiskondades suurenevad erinevused tervisenäitajates erinevate sotsiaalsete gruppide vahel. Enamikes Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika riikides on keskmine eeldatav eluiga XX sajandi teisest poolest alates pidevalt tõusnud. Kui aga jälgida keskmist eeldatavat eluiga erinevates sotsiaalsetes gruppides, siis ilmneb, et mõnedes gruppides esineb püsiv langustendents (Marmot and McDowall, 1986; Borrell et al., 1997). Uuringu "Sotsiaalne ebavõrdsus tervises" (Kunst et al., 2002) andmetel on kõrgharidusega meeste keskmine eeldatav eluiga 13,5 aastat pikem kui põhiharidusega meestel, naistel on vastav näitaja 8,6 aastat. Eksisteerib seaduspärasus, et tervisenäitajatele on iseloomulik sotsiaalne astmelisus kõrgeima sissetulekuga inimeste te...
Ergonoomika on teadus, mis on suunatud töövahendite ja töötingimuste kohandamisele vastavalt inimese vajadusele. Eesmärgiks eelkõige haiguste ennetamine. Ergonoomika eesmärk on uurida ja luua ergonoomilismajanduslikku tootmis ja töötehnoloogiat. Ergonoomika uurimisobjektideks on eelkõige inimene füüsilises ja psüühilises töötegevuses, töövahendid, tööprotsess ja töökeskkond. Ergonoomiliselt õige arvutitöökoht Arvutiga töötaja töökoht tuleb planeerida nii, et otsesed valgusallikad ei asetseks töötaja otseses vaateväljas, akendel peab olema ees valgust reguleeriv kate. Tööruumis peab olema piisavalt ruumi vabalt liikumiseks. Õige mikrokliima tagamine ruumi temperatuur, niiskus ja õhuliikumise kiirus. Töötamiskohal peab olema ka piisav õhuvahetus. Kuna kontoritöö energiakulu on väike, siis töökeskkonna optimaalseks õhutemperatuuriks on vahemik 20 25 kraadi sõltuvalt aastaajast
autorsus, eraelu puutumatus või muu isiklik õigus. Sündmus on asjaolu, mis ei sõltu inimese tahtest, nt surm, või mille tekkimine oli küll inimesetahtest sõltuv, kuid mis kulgeb sõltumata inimese tahtest. Nt kergets kehavigastusets tekib raske tervise kahjustus. Tegu tsiviilõiguste ja tsiviilkohustuste tekkimise alusena võib olla õiguspärane või õigusvastane. Tegu võib olla ka tegevusets hoidumine, st tegevusettus. Õiguspärased teod on eelkõige tehingud, kui otsesed õiguslike tagajärgede tekkimistele suunatud teod. Õigusvastased teod on nt lepinguliste kohustuste rikkumine ja kahju õigusvastane tekitamine, nt asja kahjustamisel tekib omanikul kahju hüvitamise nõude õigus kahjustaja vastu. Isiku ja õigussubjekt on tsiviilõiguste j akohustuste kandja ja tsiviilõigussuhted saavad eksisteerid aianult isikute vahel. Isikut tsiviilõiguses eristab õigusvõime ja teovõime, siis on tal ka deliktvõime. Isikuteks on füüsilise dja juriidilised isikud
Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui riigieelarve on ülejäägiga, siis teostab valitsus kitsendavat eelarvepoliitikat. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 35 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Põhilisteks maksuliikideks on maksud sissetulekult, maksud käibelt ja maksud omandilt, kusjuures kaudsed maksud kehtestatakse käibele või hindadele, otsesed aga sissetulekule. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 36 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kommertspanga lisareservideks loetakse niisuguseid reserve, mille võrra panga tegelik sularahareserv on suurem keskpanga poolt seatud kohustuslikust reservist. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 37 Õige Hinne 1,0 / 1,0
Keisril ka kitsendused, tema erakorralised seadused vajasid parlamendi kinnitust. Riigiduuma tähtis eesõigus riigieelarve kinnitamine. Riiginõukogu on ülemkoda, pool koosseisust mitmesugused asutused ja poole nimetab keiser. 1. detsember 1905 valimisseadus. Valimised Riigiduumasse polnud üldised (kõigi täisealiste teovõimeliste kodanike osavõtt valimistest). ühetaolised ( igal valijal on võrdne arv hääli ja need lähevad ka võrdselt arvesse) ega otsesed (kandidaatide üle otsustamine peab toimuma vahetult osa võtnud isikute tahteavalduse alusel, mitte aga valijameeste või mõne muu organi poolt). Esinduse said aga kõik elanike kihid, ka alamrahvas (töölised ja talupojad) ning väikerahvad. Parlamenti pääsesid isegi illegaalsete parteide esindajad. Konstitutsiooniline kord Venemaal seati sisse ülalt, see ei tuginenud kodanikeühiskonnale. Vene rahvas polndki sel ajal valmis vastu võtma Lääne tüüpi demokraatiat
potentsiaali praegu ja võimaldab ka tulevikus teisi ökosüsteeme kahjustamata täita kõik funktsioone. Metsade efektiivse majandamisega pööratakse rõhku kõigi metsaga seotud hüvedele, ökonoomsele tootmisele ja kasutamisele nii lühi- kui ka pikaajalises perspektiivis (Keskkonnaministeerium). Metsapoliitika ja –majandamise põhimõtted on küll olulised, kuid omavad siiski enamjaolt kaudset mõju. Otsesed mõjutegurid võib laias laastus jagada kaheks, Eesti riigisisesed faktorid ja riigi välised. Eesti riigisisesed faktorid on: nõudlus puidu järele ja selle hind, metsa majandamise eeskiri, ilmastiku olud talvel ja teede kevadine sulgemine ja kevadsuvine raierahu. Eesti riigi välisteks faktoriteks on nõudlus eksportturgudel, tollimaksud jne (Metsanduse arengukava aastani 2020, taustauuringud). Erametsade raiemahtusid mõjutab ennekõike omanikud ning nende huvid, tahe ja vajadus
võrrelda majanduse reaalsete mahtude muutusi. THI- tarbijahinna indeks. Inflatsiooni taseme mõõtmiseks. (raha väärtuse langus) Deflatsioon (hinnalangus, rahaväärtuse tõus) Ostukorvi maksumus Intressimäär- madal- madal inflatsioonitase /kõrge- kõrge inflatsioon Inflatsioonimäär 2% madal 5-10% kõrge Devalmeerimine- raha väärtuse muutus Riigi sekkumine majandusse 1. Rahapoliitika- keskpank 2. Maksupoliitika ja riigieelarve Otsesed maksud: Tulumaks- üksikisiku/ ettevõtte 20% 170€ TM vaba miinimum Kaudsed maksud: Juurdehindlus mingi kauba hinnale Käibemaks 20% Aktsiis- juurdehindlus kaubale, mille tarbimist tahetakse piirata (Eesti: alkohol, tubakas, kütus, elekter, pakend) Maksusüsteemid 1. Proportsionaalne- ühtne maksumäär 2. Progressiivne- maksumäär kasvab sissetuleku kasvades Sotsiaalmaks 33% palgafondist Tööandja Kidlustusmaksed: 1
määrdeainete maksumus. Jooksev remont: kulud leitakse tehtavate tööde mahtude alusel. Amortisatsioon: taimekasvatuslike hoonete, rajatiste, ehitiste ja maaparanduse amortisatsioonikulud jaotatakse proportsionaalselt kultuuride külvipinnaga, põllutöömasinate ja riistade amortisatsioonikulud proportsionaalselt vastavale kultuurile tehtud tinghektarite arvule. Loomakasvatuses toimub jaotamine vastavalt soo- ja vanuserühmadele. Muud otsesed kulud moodustuvad vähemtähtsatest, kuid toodanguga otseselt seostatavad kuludest, nagu põldude lupjamise, elektrienergia, loomakasvatusmaterjalide jmt. Tootmise üldkulude hulka kuuluvad tootmise erinevate lõikude juhtimisega seotud kulud: tootmisspetsialistide ja harujuhtide töötasu, ohutustehnika, ostetud teenused jmt. Ettevõtte üldkulud moodustuvad üldhaldusega seotud kululiikidest: ettevõtte
vihmaussikooslus). Ökosüsteem (Tansley, 1935) süsteem, mis koosneb kooslusest ja selle eluta keskkonnast (mis on oluliselt muudetud koosluse poolt). Bioom sarnaste ökosüsteemide kogum, nt. taiga, tundra, savann. 3. Ökoloogilised faktorid. Ökoloogiline faktor aine, energia või info voog keskkonnas, mis on suuteline avaldama organismidele mõju. 1) Abiootilised eluta päritolu, nt. nafta, hapnik. Biootilised elusat päritolu, nt. toit nt. kana 2) Otsesed saab otseselt tarbida, nt. toit. Kaudsed ei saa otseselt tarbida, nt. kõrgus. 3) Ressursid faktorid, mida tarbitakse otseselt, neid on tavaliselt vähe: FAK e. PAR (fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus), vesi- me kõik oleme osa ookeanist, mineraalid, hapnik, teised organismid, CO2, H2O, O2 Tingimused faktorid, mis võimaldavad ressursside tarbimist, nt. pH, temp., soolsus. Ökoloogiline amplituud e. tolerants teatud ökoloogilise faktori suuruste vahemik, mille
Võttes arvesse piiratud majutuskohtade arvu ning seega ka limiteeritud tuluallikat ning samas kõik kulud mis seoses tegevusega ettvõttel tekivad, on ettevõte paika pannud teenuste kuuhinna ühele kliendile. Samas ei saa paisutada hinda ka liiga kõrgeks, sest sellisel juhul läheksid kliendid lihtsalt konkurentidele üle või otsiks alternatiivseid lahendusi üldhooldekodule. 12. KONKURENTS Otsesed konkurendid november 2011 seisuga Ettevõtte otsesed konkurendid on 5 lähima maakonna üldhooldekodud ning need on ära toodud allolevas tabelis. Nimi Asukoht Omandivorm Hind, /kuu PÕLVAMAA Ahja Hooldekodu Kohalik 453,79 Nooruse 2, Ahja omavalitsus EELK Räpina Miikaeli Eesti eraõiguslik 466,56 - 517,68
toetab õigeaegseid makseid äritehingute puhul · Aidata VKEdel saada rohkem kasu ühtse turu pakutavatest võimalustest · Edendada oskuste täiendamist VKEdes ja kõiki innovatsiooni liike · Võimaldada VKEdel muuta keskkonnaalased väljakutsed võimalusteks · Soodustada ja toetada VKEsid, et nad saaksid kasu turgude kasvust 55. Ettevõtlust toetavate meetmete jagunemine 2 põhivõimalust otsesed ja kaudsed meetodid. otsesed meetmed abi suunatakse konkreetse ettevõtteni nt stardikapitali eraldamine, toetus koolituseks, messidel osalemiseks vms; kaudsed meetmed eesmärgiks on kõigile ettevõtetele soodsa tegevuskeskkonna loomine nt madalad administratiivsed barjäärid ettevõtlusega alustamisel, soodne maksupoliitika vms. 56. Eesti ettevõtluse tugisüsteem põhilised organisatsioonid (EAS, Kredex, Maaelu Edendamise
majanduskeskkond, mis toetab õigeaegseid makseid äritehingute puhul Aidata VKEdel saada rohkem kasu ühtse turu pakutavatest võimalustest Edendada oskuste täiendamist VKEdes ja kõiki innovatsiooni liike Võimaldada VKEdel muuta keskkonnaalased väljakutsed võimalusteks Soodustada ja toetada VKEsid, et nad saaksid kasu turgude kasvust 55.Ettevõtlust toetavate meetmete jagunemine – 2 põhivõimalust – otsesed ja kaudsed meetodid. otsesed meetmed – abi suunatakse konkreetse ettevõtteni – nt stardikapitali eraldamine, toetus koolituseks, messidel osalemiseks vms; kaudsed meetmed – eesmärgiks on kõigile ettevõtetele soodsa tegevuskeskkonna loomine – nt madalad administratiivsed barjäärid ettevõtlusega alustamisel, soodne maksupoliitika vms. 56.Eesti ettevõtluse tugisüsteem – põhilised organisatsioonid (EAS, Kredex, Maaelu
peatükk 3.1) andis teadmise, et kasumit on võimalik teenida tunduvalt varem. Plaan on teha lasteaed 30 lapsele ja lasteaias võiks esialgu töölistena olla 4 inimest. Tööjõupuuduse tekkimisel ootame osaühingu osanikelt jõulist abi. Firma omanik võib oma firma heaks töötada alati. Lisaks tuleb mõelda võimalustele suurendada oma ettevõtet nii, et oleks tegevusi ka möödaminnes lasteaiateennusest nagu nt asenduskodu teenus ja lastelaagrid. Ettevõttel hetkel otsesed konkurendid puuduvad. Lähim lasteaed asub linna teises servas kuid nemad ei paku tervislikku toitumist ega arvestamist laste eriliste vajadustega. Äriplaan on koostatud kahes osas. Esimeses osas vaadeldakse ettevõtte üldandmeid ja tutvustatakse teenuseid, turundust ja konkurentsi lähemalt. Töö teine osa keskendub ettevõtte käivitamisele, riskidele ja finantseerimisele. 4 1. ÜLDANDMED 1.1 Ettevõtte taustaandmed ja kirjeldus
Puhkemajanduslik väärtus - rekreatsiooni- ja turismivõimaluste loomine Psühho-sotsiaalne väärtus - võimaluste loomine olemasolu- ja valikuväärtuse tunnetamiseks Kultuurilis-ajalooline väärtus - maastiku ajaloolise struktuuri säilitamine Hariduslik ja teaduslik väärtus - võimaluste loomine haridus- ja teadustööks Esteetiline väärtus - võimaluste loomine maastike ja loodusobjektide ilu tunnetamiseks 13. Looduseturuväliste väärtuste majandusliku hindamise kaudsed ja otsesed meetodid. Tuua näiteid. Kaudsed meetodid: Majandusliku kahju meetod - hinnatakse kulusid või saamatajäävat tulu Nt. Inimtekkelised kliimamuutused, pinnase saastumine, mürakahjustused Reisikulude meetod - hinnatakse loodusliku objekti (kaitseala) jõudmisesks kulutatud summasid Nt. Jägala joa külastajate transpordikulud Kinnisvarahinna meetod - hinnatakse samaväärse kinnisvara hinda sõltuvalt asukohast ja tingimustest Nt. "merele vaate väärtus"
§ 58. Seadusega võib piirata nende Eesti kodanike osavõttu hääletamisest, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannavad karistust kinnipidamiskohtades. IV peatükk RIIGIKOGU § 59. Seadusandlik võim kuulub Riigikogule. § 60. Riigikogul on sada üks liiget. Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane. Riigikogusse võib kandideerida iga vähemalt kahekümne ühe aastane hääleõiguslik Eesti kodanik. Riigikogu korralised valimised toimuvad märtsikuu esimesel pühapäeval neljandal aastal, mis järgneb riigikogu eelmiste valimiste aastale. Riigikogu erakorralised valimised toimuvad põhiseaduse §-des 89, 97, 105 ja 119 ettenähtud juhtudel varemalt kakskümmend ja hiljemalt nelikümmend päeva pärast valimiste väljakuulutamist.
Eesti talunik leiab end vastamisi paljude uute nähtustega, mida selgeks õppida ja millega kohaneda. Võite siiski kindlad olla, et kui te saate aru neist kolmest finantsaruandest, on teil kindel tugi olemas igasuguste finantsalaste reeglite ja seadusandluse uurimisel. 7.1.1 Kasumiaruanne Esimene finantsaruanne, mille te koostama peate, on kasumiaruanne. Kasumiaruanne koosneb väärtustest (numbritest), mis peegeldavad teie äritegevust. Kasumiaruandel on kolm osa: sissetulekud, otsesed kulud ja kaudsed kulud. Esimeses reas on alati sissetulek, viimases reas alati puhaskasum. Nende ridade vahel võib olla ükskõik kui palju muid ridu, mis näitavad teie ettevõtte kõiki erinevaid kulusid. Ajavahemik on ära toodud veergude alguses. Kõige pikem ajavahemik on rahandusaasta, mis tavaliselt algab ja lõpeb koos kalendriaastaga. Sissetulek on see raha, mille te saate oma pakutavate toodete ja/või teenuste eest
neist on projekti mõjuulatuses, teised mitte. Eesmärgipuu määratleb kõik võimalused, mis aga vähenevad, kui võtta arvesse poliitika, prioriteedid, rahalised ja inimressursist tulenevad piirangud. Meil tuleb teha valik neist eesmärkidest, mida peame jõukohasteks, ning jätta kõrvale need, mida me saavutada ei suuda. Selle valiku põhjal määratakse programmi/projekti üldine eesmärk ning otsesed eesmärgid. Seejärel kaalutakse, kuidas valitud eesmärke saavutada ning milliseid sekkumise viise selleks kasutada. See on juba järgmise peatüki teema. Eesmärkide tasandid Eesmärgid eksisteerivad erinevatel tasanditel laiematest pikaajalistest püüdlustest kuni lühiajaliste ja konkreetsete taotlusteni. Üldine eesmärk väljendab programmi pika-ajalist eesmärki (5 - 10 aastat). Vahetud eesmärgid peegeldavad konkreetseid sihte, mida on võimalik saavutada aasta või
ÜHISKOND 4.5-4.6 avalik haldus ehk valitsemine MAJANDUSPOLIITIKA HALDAMINE EHK ADMINISTREERIMINE = seaduste elluviimine. Majandus on ühiskonna alus, heh. Tootmiseks vaja ressursse, nt loodusvarad Suur bürokraatia, ametnikkond. Omavalitsused. (põlevkivi, turvas, puit, liiv), tööjõud ja selle kvaliteet, kapital ehk raha mis Järelevalve/kontroll: teenib tulu, vaja ka ettevõtlikkust. Töö on sihipärane tegevus palga saamise Avalikkus meedia, avalik arvamus, seisukohad nimel. Poliitiline kontrolli teostavad poliitikud parlamendis, seadusloomet; Kõrgem tasand on riik, mis loob eeldused. valitsust (aruannete kaudu); parlament kinnitab ametisse ka eesti Teine tasand on firmad, ettevõtted. ...
aastate põlvkonnas. Suremus 1950. aastateni oli Eesti suremusareng võrreldav samalaadsete protsessidega Põhja- ja Lääne-Euroopa riikides. Nii Ida- ja Lõuna-Euroopa maade kui ka Nõukogude Liidu vabariikide seas asus Eesti keskmise eluea poolest liidripositsioonil. Tähelepanu väärib ka asjaolu, et kuigi 1940.1950. aastad olid eesti rahva saatuses 20. sajandi süngeimad, jätkus selgi perioodil, kui jätta kõrvale sõjategevuse ja represseerimiste tagajärjel tekkinud otsesed inimkaotused, pidev keskmise sünnieluea kasv. Demograafilise arengu ja ühiskondlike olude näiline vastuolu seletub rahvastikuprotsesside inertsusega: põlvkondade elujõu murenemine ei sünni lühikese aja jooksul. Repressioonidele ja kehvadele elutingimustele vaatamata hakkas suremus Eesti rahvastikutervises toimunud muutusi kajastama alles paar aastakümmet hiljem, kui kõige raskemad ajad hakkasid tegelikult juba mööda saama. 5
kiirsti. (näiteks toormaterjal, elekter, kütus) 27. Kahaneva piirtootlikuse seadus Tootmine lühiperioodil on sõltuv kahaneva piirtootlikkuse seadusest. Kui püsivale tootmistegurile lisatakse täiendavalt muutuvat tootmistegurit, jõutakse lõpuks punkti, kus iga järgnevalt lisatav muutuv tootmistegud annab vähem lisanduvat toodangut, kui eelmine lisatud muutuv tootmistegur. 28. Otsesed ja kaudsed kulud, püsi- ja muutuvkulud *Otsene kulu tekib siis, kui ettevõte ostab tootmistegureid. Nende tootmistegurite eest makstav rahasumma on ettevõttele otsene kulu. *Kaudne kulu on võrdne selle summaga, mida tootmistegurid oleks võinud teenida alternatiivse tegevuse korral, kas samas ettevõttes või väljarentimisel teistele ettevõtetele. *Mõned tootmistegurid on tootmises püsivad. Nende tootmistegurite poolt tekitatud kulusid nimetatakse püsikuludeks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
