Äriplaan OÜ PHAT FARM Eesti esindus 2004 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS............................................................................................................................ 2 ETTEVÕTTE ÜLDANMED.......................................................................................................... 2.1 NIMI, KONTAKTISIKUD, TELEFON................................................................................. 2.2 ÄRIIDEE JA MISSIOON....................................................................................................... 2.3 EESMARGID......................................................................................................................... 3 SENISED EDUSAMMUD........................................................................................................... 4 MAKROKESKKONNA, T...
· Ressursside hinna risk: kui ressursside hinnad võivad tõusta kiiremini, kui ettevõte suudab tõsta oma toote/teenuse hinda · Kvaliteedi risk: vananevad seadmed Finantsplaneerimine · Tulevaste tulude ja kulude planeerimine: · Prognoositakse · alustava ettevõtte korral stardikapitali vajadus, tegutseva ettevõtte korral äriplaani realiseerimiseks vajalikud investeeringud · toote/teenuse omahind ehk otsekulud · püsikulud · müügihind ja müüdavad kogused, millest saadakse käive · Kasumi prognoos kuude lõikes esimeseks tegevusaastaks · rahavoogude prognoos kuude lõikes esimeseks aastaks · rahavoogude prognoos aastate lõikes planeerimisperioodiks · bilansside prognoos aastate lõikes planeerimisperioodiks Stardikapitali vajaduse hindamine · Põhikapital - 40 000 või 400 000 · Kulutused:
7) allkiri (-ad) 8) järjekorranumber KUTSELINE RAAMATUPIDAJA füüsiline isik (aus, objektiivne, kompetentsus ja asjakohasus, usaldusv., prof käitumine), kes on saanud erialase väljaõppe või omab raamatupidaja kutsetunnistust ja tegutseb oma kutsealal, sõltumata tegutsemise või lepinguvormist. Eesmärkide saavutamise 4 põhinõuet (usaldusväärsus, kutsealane kompetentsus, kutsealase tegevuse kvaliteet, kindlustunne) KULUD Muutuvkulud ja püsikulud, tasakaalupunkt; otsekulud ja kaudkulud; kulude jaotamine tootegruppidele; vastutuskeskused. MAKSUSTAMINE Tarbimise mõjutamine; säästmise mõjutamine; äriühingute ülesehituse kujundamine Liigid: otsesed, kaudsed KÄIBEMAKS Käibemaksu üldine määr on 20% kauba või teenuse müügihinnast. Mõnede kaupade puhul on maksumäär 9% (nt ravim, perioodiline väljaanne, majutusteenus) või 0% (nt eksporditav kaup). TULUMAKS
Kulukohtade arvestuse põhiulesanded: uldkulude või teatud otsekulude tekkimise jalgimine konkreetsetes tekkimise kohtades (kulukohtades), konkreetsete tootmistegurite mõju kontroll kuludele kulukohtade lõikes, lahtuvalt mõjuvatest teguritest objektiivsete jaotuspõhimõtete kujundamine uldkulude jaotamiseks kulukandjatele, kulukoha kui vastutuskeskuse kuluressurssi kasutamise kontroll. KULUKANDJATE analuus Kulukandja (toote, teenuse, muugipiirkonna või PROJEKTI) otsekulud kantakse uldjuhul otse kulukandjale Kuidas jaotada toodetele ja teenustele kaudsed kulud? Võimaldab hinnata toote, teenuse omahinda Kulukandjate arvestus peab selgitama, millises mahus on erinevate kuluobjektide tarvis tehtud ettevõttes kulusid. Kulukandjate arvestus võimaldab võrrelda erinevate arvestusobjektide (ka projektide) tulemusi, nt toodete omahinda, ja selle alusel suunata ettevõtte erinevate tegevusvaldkondade tulemusi. Tuupilisteks kulukandjateks on: tooted,
Aktsiate või osade emiteerimishind (pärast registreerimist kajastatakse nende nimiväärtus kirjel "Aktsia- või osakapital" ja võimalik ülekurss kirjel "Ülekurss") Ülekurss (aazio) Aktsiate või osade emiteerimisel üle nimiväärtuse saadud tasu. Tehingutel omaaktsiatega aktsiate soetusmaksumuse ja müügihinna vahe; omaaktsiate kustutamisel aktsiate soetusmaksumuse ja nominaalväärtuse vahe; (miinus) aktsiatehingutega seotud otsekulud. Ühise kontrolli all olevate ettevõtete vahel toimuvate äriühenduste puhul vahe soetusmaksumuse ja omandatud netovara bilansilise väärtuse vahel. Aktsiate või osade emiteerimisel saadud tasu õiglane väärtus (millest on maha arvatud aktsiate emiteerimisega kaasnevad kulutused), miinus emiteeritud aktsiate või osade nimiväärtus. Tagasiostetud aktsiate müügil aktsiate soetusmaksumuse ja müügihinna vahe.
10. Vineeriplaatide mõõtu lõikamine 0,5 80 40 11. Vineeriplaatide lihvimine 0,5 80 40 Kokku 880 3 4.4. Omahinna arvutus 1 m vineeri tootmiseks Jrk. nr. Kulukirjed Maksumus, EEK 1. Otsekulud - 1.1. Materjalide maksumus 16113,5 1.2. Tootevtööliste töötasu 880 1.3. Maksed tootevtööliste töötasult 33,3 % 290,4 36 1.4. Tootmise otsekulud kokku 17283,9 2.. Üldkulud 30 % otsekuludest 5185 3
9 Eel- ja 0,183 2 80 29,28 kuumpressimine 1 Vineeri mõõtu 0,8 0,5 80 32 0 lõikamine 1 Vineeri lihvimine 0,145 0,5 80 5,8 1 1 KOKKU 364 2 4.4. Omahinna arvutus 1 m 3 vineeri tootmiseks J Operatsiooni nimetus Maksumus, EEK rk. N r. 1 Otsekulud 1 Materjali maksumus 5832 .1 1 Tootevtööliste töötasu 364 .2 1 Maksud tootevtööliste 120 .3 töötasult 33,3% 1 Tootmise otsekulud 6316 .4 kokku 2 Üldkulud 30% 1894 otsekuludest 3 Üldhalduskulud 25% 1579 otsekuludest 4 Toote omahind 9789
10. Vineeriplaatide mõõtu lõikamine 0,5 80 40 11. Vineeriplaatide lihvimine 0,5 80 40 Kokku 880 3 4.4. Omahinna arvutus 1 m vineeri tootmiseks Jrk. nr. Kulukirjed Maksumus, EEK 1. Otsekulud - 1.1. Materjalide maksumus 16113,5 1.2. Tootevtööliste töötasu 880 1.3. Maksed tootevtööliste töötasult 33,3 % 290,4 36 1.4. Tootmise otsekulud kokku 17283,9 2.. Üldkulud 30 % otsekuludest 5185 3
ül. lahendam.: 1) Üldkulude (kaudkulude) sidum. kulukandjatega - lähtut., milliseid kulukohti eri kulukandjad (nt. tooted ja tootegrupid) kasut. Aluseks e/v tehnol. protsessi kaardistuse tulemused. 2) Objektiivsete jaotuspõhimõtete kujundam. - jaot. üldkulud kulukandjatele, lähtut. üldkuludele mõjuvatest tootmisteg. Kulukandjate arvestus - selgit. millises mahus on eri kuluobj. tarvis tehtud e/v-s kulusid. Kulukandja otsekulud kant. üldjuhul otse kulukandjale. Peam. ül.: 1) omahinna kalkul.; 2) pool- ja valmistoodangu maksumuse määratl.; 3) tulemusüksuste maj.tulemuste määratl.; 4) transferthindade e. siirdehindade määratl.; 5) operatiivse e/v sisese tulemusarvestuse kujund. Kulukandjate arvestus jagun. vastavalt kulukandja määratlusele: · ühik-kulukandja arvestus (nt. tooteühiku omahinna); · periood-kulukandja arvestus (tegevusvaldkonna, müügipiirkonna maj.tulemuse).
Peamised ettevõtte kuluartiklid on seotud kuludega materjalidele, tööjõule ja reklaamile. Ettevõtte palgakulude osakaal tõuseb ning hakkab moodustama 22-26% kulude osakaalust, mis on põhjendatav ettevõtte sooviga säilitada ettevõttes pofessionaalseid töötajaid ning hoida konkurentsivõimelist palgataset. Ettevõtte poolt tootmise täisvõimsuse saavutamisel arvestatakse ka tuleviku käibe suurenemisega vähemalt 5% võrra aastas. Tootmise otsekulud suurenevad vastavalt tootmismahu kasvule. Ettevõtte käiberentaablus planeeritakse tasemele 24-25%, mis hakkab siiski seoses tugeva konkurentsiga järgnevatel aastatel veidi langema. Ettevõtte kolme aasta müügitulu aritmeetiline keskmine on üle 9 miljoni krooni.
intressikulu ja lepingutasu) Omamise kogukulu kontseptsioon ja komponendid - Ettevõttekeskne vaade- TCO näitab mingi vara või tööjõu omamise kogukulu, liites kokku kõik kulud, mis kuluvad selle vara või tööjõu tarbimisele kogu tema kasuliku eluea vältel. Sisu: Erinevate lahenduste võrdlus raha ajaväärtust arvestades. Kogukulu kolm komponenti: soetusmaksumus, käitamismaksumus ja utiliseerimismaksumus. Kulukandjatele kirjendamise alusel (otse-, kaud- ja üldkulud)- Otsekulud ehk erikulud: nt : kontaktvõrgu hooldamise kulud. Kaudkulud ehk liitkulud, näide: eesti raudtee reisiplatvormide hoolduskulu eeldusel,et neid kasutavad ka edelaraudtee kui ka elektriraudtee. Ühis- ehk üldkulud, näide: raudtee-ettevõtja infotehnoloogiakulud 5. Logistikakulud Logistikakulud-– kulud, mida põhjustavad mitmesugused logistilised toimingud, eelkõige kaupade ladustamine ja transport.
1.Äriplaan 1.1 ÄRIPLAANI KOOSTAMISE VAJADUS JA PÕHIMÕTTED. Äriplaan on planeerimise protsessi tulemusel saadav kirjalik dokument. - Planeerimine on sisuliselt ettevõtte tuleviku kavandamine. Planeerides otsime vastust küsimustele: - milliseks teie firma kujuneb ja kui kiirest? - kuidas ta oma eesmärgid saavutab? - kuidas vähendada ebakindlust, juhtida riske ja kasutada ära võimalusi? Äriplaani koostamiseks on mitmeid võimalusi: 1. ettevõtte juhtidel oleks tegevuskava, millest otsuse langetamisel lähtuda; 2. äriplaani ettevalmistamine sunnib ettevõtjat uurima oma äritegevuse eri aspekte ning küsima endalt küsimusi, mille peale ta muidu ei tuleks; 1 3. äriplaan on hea vahend, kui soovitakse oma töötajatele firmat ja selle eesmärke ning tulevikuplaane tutvustada; 4. äriplaan võimaldab hinnata oma edusamme ja võrrelda tegelikku arengu...
· Lõpps. 5 800 5 000 5 400 · M.k.sm 6 200 7 000 6 600 · K.kasum 5 300 4 500 4 900 · Ärikulud 2 000 2 000 2 000 · Kasum 3 300 2 500 2 900 · Tulum 990 750 870 · Puh.k. 2 310 1 750 2 030 K ul ud On aruandeperioodi majanduslikud väljaminekud varade vähenemise või ammendumise või kohustuste suurenemisest tuleneva omakapitali vähenemise vormis (kasumina) va omakapitali jaotusmaksed aktsionäridele. Tootmiskulud · tootmise otsekulud materjal, elekter, töötasu jne · tootmise üldkulu kasutatud abivahendid, meistrite, inseneride palgad, tootmisruumide ja seadmete amortisatsioon jne Perioodikulud · üldhalduskulud kõik administratiivsed kulud, ruumide, seadmete amortisatsioon, täiendõpe jne · turustuskulud kalkuleeritav, kõik turustusega seotud kulud, müügimeeste palk, müügikulud, reklaam, valmistoodangu ladu, varade amortisatsioon jne
müügieelarve. 34 Mida kajastab müügieelarve, loetle kulueelarved ja selgita nende sisu. Müügieelarve kajastab: • müüki naturaalnäitajates toodete ja teenuste lõikes; • müügitulu (planeeritavaid müügihindu ja müüki rahalises väljenduses) Müügieelarve järgselt koostatakse kulueelarved: •tootmiskulude eelarve - kajastatakse tootmisplaani täitmiseks vajalike tootmissisendite maksumus: •tootmise otsekulud – tooraine, materjal, pooltooted ja detailid, tehnoloogiline kütus, elekter, vesi, aur, tootmistööliste töötasu ja sotsiaalmaks (tööjõukulu); •tootmise üldkulud – abimaterjalid, insener-tehnilise ja teenindava personali tööjõukulu, tootmishoonete ja seadmete amortisatsioon, kindlustus, remont ja hooldus ning kommunaalteenuste kulu tootmishoonetes. •müügi- ja turunduskulude eelarve; - kajastatakse kulutused
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MAJANDUSTEADUSKOND ETTEVÕTLUSE ÕPPETOOL ISESEISEV TÖÖ ÕPPEAINES "ETTEVÕTTE MAJANDUSÕPETUS" ÄRIPLAAN Äri definitsioon: Ettevõtte eesmärgiks on pakkuda õpilastele teenust kooliülesannete lahendamisel. Koostajad: Robert Risti Kaspar Põldemaa Siimu Rom Luise Tiks Marko Rõõmusoks Juhendaja: Signe Rosenberg Esitatud: (kuupäev) Kaitstud: (kuupäev) Hinne: (punkti) TALLINN 2 Ettevõtte...
mõjutavate probleemide vältimiseks. 17. Kulude jaotuse alused ja kululiikide iseloomustus. Eesti Vabariigi Raamatupidamisseadus defineerib kulu kui tulu tekkimiseks vajalikke väljaminekuid aruandeperioodi jooksul, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine. Kulu kõige laiemas käsitluses tähendab majandusressursi loovutamist. Kulud (E.Linnaksi järgi) 1) Tootmiskulud o Tootmise otsekulud o Tootmise üldkulud 2) Perioodikulud o Halduskulud o Turustuskulud o Intressid o Areng- ja uurimine Kulude liigitus sõltub andmete vajalikkusest Üks ja sama kulu võib üheaegselt kuuluda mitmesse rühma Tootmiskulud on otseselt seotud tooteühiku valmistamisega ning hõlmavad: o Otseseid materjalikulusid o Otseseid tööjõukulusid o Tootmise üldkulusid
2016 2017 2018 KOKKU 5.4. TOOTE/TEENUSE HINNAKUJUNDUS 5.4.1. Omahinna arvutus Kulu liik Toote/teenuse nimetus 1.toode: NFC 2.toode: 3.toode: kaart TOOTMISKULUD 0,7 eur/tk Tootmise otsekulud 1. Tooraine maksumus 2. Tootmistöötajate töötasu - 3. Sotsiaal- ja ravikindlustusmaks - 11 4.Töötuskindlustusmaks - jne Tootmise üldkulud 1. Tootmisjuhtide töötasu 2. Sotsiaal- ja ravikindlustusmaks - 3. Töötuskindlustusmaks - 4. Ruumide rent tasuta (MEKTORY) 5
asukohta ja seisundisse; (d) turustuskulud. Tooraine, materjalide ja kaupade soetusmaksumus moodustub nende ostuhinnast ning muudest soetamisega seotud otsestest ja kaudsetest väljaminekutest. Lausend varude soetusel: D Tooraine ja marjal D Sisendkäibemaks K Tarnijatele tasumata arved Valmistoodang ja lõpetamata toodang võetakse arvele tootmisomahinnas, mis koosneb otsestest ja kaudsetest tootmisväljaminekutest. Laused valmistoodangu arvele võtmisel: D Valmistoodang K Tootmise otsekulud Tootmisprotsessi tulemusena võib lisaks põhitoodangule tekkida veel kõrvaltoodang. Kõrvaltoodang ei ole iseenesest tootmisprotsessi eesmärk ja tekib tootmisprotsessi jäägina. Näiteks loomaksavatuses on kõrvaltoodanguks sõnnik, saetööstuses puidujäätmed. Kõrvaltoodangu üle võib arvestust pidada lihtsustatud viisil, võttes seda bilansis arvele neto realiseerimisväärtuses. Neto realiseerimisväärtus on toote hinnanguline müügihind tavapärase äritegevuse käigus,
Põllumajandus ökonoomika kordamine 14.11.2011 1. Põllumajanduse funktisoonid ühiskonnas · Toiduainete tootmine koos tehnilise toorainega ( lina, puuvill) · Suur roll rahvamajanduses: elanikkonna töö mahutamise ja tulude saamise allikas · Tööjõu laiendatud taastootmise allikas teistele majandusharudele. (maybe laiemalt) · Toidu.- ja tehnilise tooraine reservide, ekspordi ja välisvaluuta kogumine (tugevdab riigi sõltumatust ja majanduslikku võimsust) · Inimühiskonna areng · Loodusliku keskkonna taastootja · Maaelulaadi ja asustuse säilitamien maapiirkondades · 2. Põllumajandussektori iseärasused võrreldes teiste majandusharudega · Tootmisstruktuur. Palju tootjaid, aga ükski ei suuda üksinda muuta turul valitsevaid tingimusi. Valitseb täielik konkurents. · Looduse mõju. (Ilmastik , haiguste ja kahjurite levik) muudab põllumajandusli...
Majutusteenust pakkuv firma ''Sõrad ja Sarved'' Äriplaan Eesti Tel 372 589 253 22 Sisukord Omanik: Ott Teema......................................................... ........lehekülg 1.Kokkuvõtte............................................... ................1 2.Ettevõtte üldandmed...............................................2 3.Äriidee..................................................... .................3 4.Visioon, missioon, eesmärgid...................................5 5.Ärikeskkonna analüüs...............................................7 6.SWOT analüüs....................................................... ....8 7.Toode või teenus......................................................9 8.Tootmine või teenindamine....................................11 9.Turupotentsiaali hinne............................................12 10.Konkurents...............
(lk 118-121, Majandusarvestus_I) · Eesti Vabariigi Raamatupidamisseadus defineerib kulu kui tulu tekkimiseks vajalikke väljaminekuid aruandeperioodi jooksul, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine. 16 · Kulu kõige laiemas käsitluses tähendab majandusressursi loovutamist. · Kulud (E.Linnaksi järgi) · 1) Tootmiskulud o Tootmise otsekulud o Tootmise üldkulud · 2) Perioodikulud o Halduskulud o Turustuskulud o Intressid o Areng- ja uurimine · Kulude liigitus sõltub andmete vajalikkusest · Üks ja sama kulu võib üheaegselt kuuluda mitmesse rühma · Tootmiskulud on otseselt seotud tooteühiku valmistamisega ning hõlmavad: o Otseseid materjalikulusid o Otseseid tööjõukulusid o Tootmise üldkulusid
(lk 118-121, Majandusarvestus_I) · Eesti Vabariigi Raamatupidamisseadus defineerib kulu kui tulu tekkimiseks vajalikke väljaminekuid aruandeperioodi jooksul, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine. · Kulu kõige laiemas käsitluses tähendab majandusressursi loovutamist. · Kulud (E.Linnaksi järgi) 16 · 1) Tootmiskulud o Tootmise otsekulud o Tootmise üldkulud · 2) Perioodikulud o Halduskulud o Turustuskulud o Intressid o Areng- ja uurimine · Kulude liigitus sõltub andmete vajalikkusest · Üks ja sama kulu võib üheaegselt kuuluda mitmesse rühma · Tootmiskulud on otseselt seotud tooteühiku valmistamisega ning hõlmavad: o Otseseid materjalikulusid o Otseseid tööjõukulusid o Tootmise üldkulusid
(lk 118-121, Majandusarvestus_I) Eesti Vabariigi Raamatupidamisseadus defineerib kulu kui tulu tekkimiseks vajalikke väljaminekuid aruandeperioodi jooksul, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine. 16 Kulu kõige laiemas käsitluses tähendab majandusressursi loovutamist. Kulud (E.Linnaksi järgi) 1) Tootmiskulud o Tootmise otsekulud o Tootmise üldkulud 2) Perioodikulud o Halduskulud o Turustuskulud o Intressid o Areng- ja uurimine Kulude liigitus sõltub andmete vajalikkusest Üks ja sama kulu võib üheaegselt kuuluda mitmesse rühma Tootmiskulud on otseselt seotud tooteühiku valmistamisega ning hõlmavad: o Otseseid materjalikulusid o Otseseid tööjõukulusid o Tootmise üldkulusid
kasvu. · Tuleb leida iga ettevõtte jaoks erinev ja tema spetsiifikast sõltuv optimaalne hinna ja koguse tase. Optimaalse tegevuse tasemel saavutatakse etteantud tingimuste juures maksimaalne eesmärkide täidetus. 3 Kogukulu hinnakujundusmeetod Toote omahinnale lisatakse varem kindlaksmääratud absoluutväärtuses väljendatud kasumilisa + tootmise otsekulud + tootmise üldkulud + üldhalus- ja turustuskulud + kasum = müügihind. Muutuvkulu hinnakujunduse meetod Põhineb tootja ülejäägi põhimõtte kasutamisel. Tootja ülejääk määratakse kui vahe toodangu müügitulu ja selle valmistamise muutuvkulude vahel. Kasumilävi · On punkt, kus tulud ja kulud on tasakaalus. · Müügikoguse suurendamine viib kasumi suurenemisele. · Kasumilävi (naturaalühikus) = püsivkulud (ühiku müügihind ühiku muutuvkulud).
13. TURUNDUSPLAAN 13.1 Hinnakujundus. Hind sisaldab tööjõu tasu, kommunaalkulusid, varuosa-(de) hinduning käibemaksu (20%). 13.1.1. Omahinna arvutus TOOTMIS-/ Rehvi- Keevita- Õlivahetus Diagnost TEENINDUS vahetus mine (kliendi õli ja KULUD filtriga) Otsekulud Tooraine maksumus 5 Olenevalt töö 0 2 mahust Töötasu 5,9/h 5,9/h 5,9/h 5,9/h Üldkulud Tootmispinna - - - - halduskulud Töötasu (kontori 15,63/h 15,63/h 15,63/h 15,63/h töötajad)
ümberistumistest maha jäänud. 32 Tabel 3.1. Erinevate kuluelementide käsitlemise võimalused /8, lk 20/ Kuluelement Saab arvutada takti- Saab arvutada põhja- kalist kulu väravast- likult strateegilisel väravasse tasemel tasemel Muutuvad otsekulud Kütus Otsesed hoolduskulud Otsesed tööjõukulud Maapealne lennuki teenindus Reisijate teenindus
avaldada parameeter a parameetri b kaudu (alternatiivina pikale valemile): Saame, et püsikulud on 1191,41 eurot. Tegevuskulude valem: Y = 1191,41 + 51,61x 17 Pikem valem parameetri a ehk püsikulu leidmiseks: --- Jääktulupõhise analüüsi puhul lähtutakse kahest kulude liigitamise aspektist: eraldatakse muutuvad ja püsivad kulud toote või teenuse suhtes ning kõik kulud on otsekulud juhtimistasandi suhtes. Jääktulu kontseptsioon: --- Kulude liigitamine muutuv- ja püsikuludeks ei ole nii lihtne, kui esialgu võib paista. Kulude muutumist tingivad paljud tegurid. Näiteks automatiseerimisega kaasneb tavaliselt püsikulude osatähtsuse suurenemine ja muutuvkulude osatähtsuse vähenemine. Aja möödudes võivad mingisugused muutuvkulud muutuda püsikuludeks ja vastupidi. Kulud (nii püsi- kui muutuvkulud) vähenevad tööviljakuse tõustes ja ressursside
Kulu (expense, cost) on eesmärgi saavutamiseks ärakasutatud või loovutatud ressursside maksumus. Hoolde- ja käidukulusid loetakse kas kõik muutuvkuludeks, kas osa muutuvkuludeks Otsekulud (direct costs) on kulud, mida saab vahetult seostada tootega. ja osa püsivkuludeks või kõik püsivkuludeks. Nii on otsekuludeks toote valmistamiseks vajalik materjal või elektri tootmisel kütus. Kapital on vara või varaline õigus, millest saab rahas väljendatavat tulu ning mida Kaudsed kulud (indirect costs) on kulud, millel puudub otsene seos tootega või mida saab kasutada lisavara loomiseks. ei soovita lugeda otsekuludeks Vara jaotatakse järgmiselt: · Muutuvkulud (variable cost) Cm on kulud, mis muutuvad koos tootmismahu muutusega · Põhivara, kestva kasutusega (tavaliselt üle ühe aast...
· Suunatud tulevikku · Ettevõte jaotatud üksusteks · Kehtivad sisemised regulatsioonid · Ei ole kohustuslik ( juhtkond otsustab ) · Järelduste tegemine juhtimisotsuste tegemiseks 9 Kulude arvestust on vaja näiteks tootekulude objektiivseks kalkuleerimiseks, toodete ja klientide tulukuse kindlaksmääramiseks, müügihinna kujundamiseks jne. Kulude klassifitseerimine: · Muutuvkulud ja püsikulud · Otsekulud ja kaudkulud Muutuvkulud on kulud, mis muutuvad koos müügi/tootmise mahu muutumisega, näiteks toorme kulu mida rohkem toodetakse seda rohkem tooret vajatakse. Samas muutuvkulu tooteühikule ei muutu ühe laua tootmiseks kulub 2 ruutmeetrit materjali, ükskõik kas me toodame ühe laua või kümme lauda. Püsikulud on kulud, mis müügi/tootmise mahu muutumisel jäävad samaks, näiteks rendi kulu
Müügieelarve kajastab: _ müüki naturaalnäitajates toodete ja teenuste lõikes; _ müügitulu (planeeritavaid müügihindu ja müüki rahalises väljenduses) Müügieelarve järgselt koostatakse kulueelarved: _ tootmiskulude eelarve; _ müügi- ja turunduskulude eelarve; _ administratiivkulude eelarve; _ investeeringute eelarve; _ teadusuuringute ja arenduskulude eelarve. Tootmiskulude eelarves kajastatakse tootmisplaani täitmiseks vajalike tootmissisendite maksumus: _ tootmise otsekulud tooraine, materjal, pooltooted ja detailid, tehnoloogiline kütus, elekter, vesi, aur, tootmistööliste töötasu ja sotsiaalmaks (tööjõukulu); _ tootmise üldkulud abimaterjalid, insener-tehnilise ja teenindava personali tööjõukulu, tootmishoonete ja seadmete amortisatsioon, kindlustus, remont ja hooldus ning kommunaalteenuste kulu tootmishoonetes. Müügi- ja turunduskulude eelarves kajastatakse kulutused reklaamile ja turuuuringutele,
strateegiliste ja optimaalsete plaanimise ja kontrolli meetodite väljatöötamine; juhtide abistamine kohanemiseks väliskeskkonnaga; kitsaskohtade ja piirangute õigeaegne avastamine ettevõtte tegevust mõjutavate probleemide vältimiseks. 16. Kulude jaotuse alused ja kululiikide iseloomustus. Kulud (E.Linnaksi järgi) 1) Tootmiskulud/ Teenindamise kulud Tootmise otsekulud /Teeninduse otsekulud Tootmise üldkulud/Teeninduse üldkulud Tootmis- (sh teenindus-) kulud on otseselt seotud tooteühiku valmistamisega ninghõlmavad: - Otseseid materjalikulusid - Otseseid tööjõukulusid - Tootmise/ teeninduse üldkulusid - Mittepõhimaterjalid (määrded, õlid, seadmetehooldus, varuosad) - Materjalid, mis on valmistoodangu/teenuste koostisosa (liim, lakk, naelad, poldid, mutrid, seibid, kruvid)
3.6. Üldpinna maksumus Hoone brutopindala on 1 674,7 m2. Sellega pinna maksumusena on 24 280 443, 91 / 1674,7 = 14 498 kr/m2 31 4. Pakkumuseelarve Tabel 8. Pakkumus Kulu liik Summa Märkused Tööjõud 4 112 435 kr materjalid 7 812 249 kr ilma käibemaksuta 20% Masinad 2 753 256 kr Kokku otsekulud 14 677 940 kr Transpordikulud 781 225 kr 10% materjali maksumusest Sotsiaalmaks 822 487 kr 20% tööjõu maksumusest Tervisekindlutus 534 617 kr 13% tööjõumaksumusest Töötuskindlustus 12 337 kr 0,3% tööjõumaksumusest Otsekulud+transport+maksud 16 828 606 kr Ehitusfirma ja ehitusplatsi 1 346 288 kr 8% kulud Kasum 1 682 861 kr 10%
Eesti teadlane Jüri Rünkla (1997, lk 12) on andnud ülevaate tootmiskuludest finantsarvestuses. Tootmiskulud hõlmavad otseseid materjali- ja tööjõukulusid ning tootmise üldkulusid ja need kirjendatakse algdokumentide alusel tootmiskulude konto deebetis. Otsestesse materjalikuludesse kuulub valmistoodangus sisalduv materjal, mida kasutatakse kindla toote valmistamiseks. Otsene tööjõukulu on kindla toote valmistamiseks kulutatud tööjõukulu koos maksudega ning muud tootmise otsekulud on kõik ülejäänud tootmisprotsessiga seotud kulud peale otseste materjali- ja tööjõukulude. Teenuseid osutavas ettevõttes sõltuvad müüdud teenuste kulud tehtud teenuste iseloomust. Näiteks laoteenuseid osutavas ettevõttes on põhitegevuse kuludeks hoone rent, laotõstukite kulum, laotöötajate töötasu ja muud hoone ekpluatatsiooniga ja teenuste tegemisega seotud otsesed kulud ning neid kulusid kirjendatakse kasumiaruandes müüdud teenuste kuluna.
Intress 7370 5436 296 KOKKU 87 420 89 536 96 446 5.4. TOOTE/TEENUSE HINNAKUJUNDUS 5.4.1. Omahinna arvutus (1 kuu kaupa) Kulu liik Toote/teenuse nimetus 1. PVC aken (m2) 2. Aknalaud (m) 3. Veeplekid (m) 4. TOOTMISKULUD Tootmise otsekulud 1. Tellimus tootjafirmalt 90 000 24 000 4000 PERIOODIKULUD 1. Kontoripinna rent 2800 800 400 2. Kommunaalmaksed 700 200 100 3. Palgakulud 20 300 5800 2900 4. Sotsiaalmaks 33% + 7308 2088 1044 töötukindlustus 3% 5
Tootmise üldkulude eelarve (manufacturing overhead budget, factory overhead budget, manufacutiring departmental expense budget) on eelarve, milles näidatakse eelarveperioodil tootmisprotsessis tekkivaid eelarvestatud üldkulusid.Tootmislikud üldkulud on kulud, mis ei ole valmistatavate toodetega otseselt soetud ja neid ei paigutata otse toodetele. Tootmislike üldkulude alla kuuluvad kõik tootmislikud kulud, välja arvatud otsesed materjalikulud, otsesed tööjõu kulud ja muud otsekulud. Tootmislikke üldkulusid võib liigitada muutuvateks ja püsivateks tootmislikeks üldkuludeks. 2.1.9. Valmistatud ja müüdud toodangu kulu eelarve Valmistaud ja müüdud toodangu kulu eelarve (cost of goods manufactured and sold budget) on eelarve, milles eelarvestatakse eelarveperioodi jooksul toodetud ja müüdud toodangule tehtavaid kulusid. Müüdud toodangu kulu kantakse kasumiaruandesse. Valmistatud ja müüdud
kindlustuskulud; ruumide remondikulud; kodulehekülje valmistamise kulud; personali värbamise kulud. Kulud, mille suurus sõltub stardiperioodi pikkusest kontori ruumi rent sissekolimisest kuni positiivse rahavoo tekkimiseni (tõenäoliselt sisaldab ka rendi ettemaksu); side-, elektrikulud jm kulud kuni positiivse rahavoo tekkimiseni; lisaraha ettenägematute kulude katteks palgakulud (koos maksudega!) kuni positiivse rahavoo tekkimiseni muud kulud, otsekulud kuni positiivse rahavoo tekkimiseni. Finantsprognooside koostamise seisukohalt on oluline ettevõtte raamatupidamise sisekorra eeskirjades välja tuua järgmised reeglid: 1. Millisest väärtusest alates loetakse vahendid põhivaraks, st millal kantakse seadmed, mööbel jms vahendid kuludesse ja millal jäävad need bilanssi. 2. Kulumi arvestamise reeglid. 3. Varude hindamise reeglid. Finantsprognooside koostamisel on soovitav kasutada tabelarvutusprogrammi MS Excel, milles pakutavate
Ruumide renditasu 11196 Kokku: 52589 77,7 Jaoskonna kulude eelarve kokku: 67725 100 Tabel 13 Toote omahinna kalkulatsioon Nr Kuluartikkel Tootele, €/tk Aastaprogrammile € Otsekulud 1 Materjal 3,8615 19307,5 2 Ostutooted 14,015 70075 3 Põhitööliste palgafond 11,2173 56086,5 4 Seadmete tööga seotud kulud 3,0272 15136 Energia 0,1964 982
Harjutused Esmaskulud Konverteerimiskulud Muutuvkulud Turustuskulud Ülesanne 1.7 On toodud mitmesugused kulud panga laenuosakonnas. Iga kulu puhul märkida tähtedega, millist liiki kuluga on tegemist. NB! Ühte ja sama kulu võib liigitada mitmeti. Anda võimalikult täielik vastus Kululiigid: a) laenuosakonna juhataja poolt mõjutatavad kulud b) laenuosakonna juhataja poolt mittemõjutatavad kulud c) laenuosakonna otsekulud d) laenuosakonna kaudkulud e) diferentsiaalkulud f) piirkulu g) alternatiivkulu h) pöördumatu kulu Kulud 1. Laenuosakonna juhataja ametipalk 2. Laenuosakonna kasutatud kontoritarbed 3. Laenuosakonna juhataja poolt eelmisel aastal osakonnale ostetud PC maksumus 4. Panga üldreklaami maksumus, mis on jaotatud laenuosakonnale 5. Tulu, mida võiks laenuosakond saada, kui tema kontor oleks avatud alllinnas, mitte aga naabemaakonnas 7
Loeng nr 4. Ehitusprojekt ja ehituskulud, ehituskulude liigitamine ja töömahtude arvutamine 4.1. Ehitusprojekt ja ehituskulude prognoosimine Omanik kannab kõik ehitusprojekti elluviimisega seotud kulud ning projekti alustamisotsuse tegemiseks tuleb tal kulud võimalikult täpselt määratleda (prognoosida), et veenduda hanke korraldamise otstarbekuses. Ehituskulude prognoosimine projekti arengu varases staadiumis toimub üldjuhul analoogmeetodil kavandatava ehitise põhiparameetrite alusel; hoonete puhul lähtutakse ruumiprogrammist ja soovitud pinna- või mahunäitajatest. Hoone ehitusprojekti (EVS 811:2012) kohaselt on ehitusprojekt jaotatud staadiumiteks, mille puhul liigutakse üldpõhimõtetest detail-lahendusteni. Sama kehtib ehitusprojekti maksumuse prognoosimisel ja vastava tasemega kulueelarvete koostamisel - esimesed ehitusprojekti kulude esmased prognoosid põhinevad vaid ideekäsitlusel ja on hinnangulised, järgnevatel projekti areng...
kokku Tootmiskulud kokku 98 618 285 689 561 991 432 403 Toote jääktulu kokku 375 507 1 074 481 1 965 010 1 387 039 Müügitulu KOKKU 1 128 429 3 706 901 8 058 518 8 711 587 Tootmise otsekulud KOKKU 235 168 775 442 1 738 810 1 941 400 Jääktulu KOKKU 893 261 2 931 460 6 319 708 6 770 187 5. Ettevõtte veondusstrateegia teoreetilised alused Ettevõtte veondusstrateegia on kujundamisel ja tootmise käivitumisel tuleb esmalt määratleda ettevõtte veondusstrateegia Veondusstrateegia sisaldab: a) teenuse planeerimise ja juhtimise otsuseid b) teenuse ostuotsuseid.
· kodulehekülje valmistamise kulud; · personali värbamise kulud. · Kulud, mille suurus sõltub stardiperioodi pikkusest · kontori ruumi rent sissekolimisest kuni positiivse rahavoo tekkimiseni (tõenäoliselt sisaldab ka rendi ettemaksu); · side-, elektrikulud jm kulud kuni positiivse rahavoo tekkimiseni; · lisaraha ettenägematute kulude katteks · palgakulud (koos maksudega!) kuni positiivse rahavoo tekkimiseni · muud kulud, otsekulud kuni positiivse rahavoo tekkimiseni. 14. Riskianalüüs Millised on kõige tõenäolisemad välisfaktorid, mis võivad teie ettevõtet ohustada? Valikul võid kasutada SWOT - analüüsi väliskeskkonna ohtude hulgas käsitletavaid välisfaktoreid. Võimalikud riskifaktorid: · makromajanduslik olukord halveneb; · turusituatsioon muutub; · seadusandlus muutub; · toorainete ja materjalide hinnad tõusevad; · tööjõud kallineb; · energia, kütuse vms hinnatõus;
31 8.2 Toimimissuhtarvud Toimimissuhtarvude abil hinnatakse firma ressursside kasutamise efektiivsust läbimüügi suurendamiseks. Efektiivsuskordajaid võib leida kõigi vahendirühmade kohta, millesse firma investeerib. Varude käibekordaja e käibesagedus (ITR) Näitab, mitu müügikäibe krooni saadi iga varasse investeeritud krooni kohta.(12) müüdud toodangu otsekulud varude käibekordaja = varude keskmine maksumus (11) varud perioodi algul +varud perioodi lõpul varude keskmine maksumus = 2 (11) Mida suurem on saadud arv seda parem.(12) Joonis 5 OÜ Abilis käibesagedus (kroonides)
KULUDE LIIGITUS FINANTSARVESTUSES Kasumiaruande skeem 1 on esitatud kululiigid, mis on järgmised: Kaubad, toore, materjal, teenused Mitmesugused tegevuskulud Tööjõukulud Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Intressikulud Muud finantskulud Olulised käibevara allahindlused Tulumaks Ülaltoodud kulud jaotuvad perioodikuludeks ja varude soetamisega seotud kuludeks. Varude soetamise kulud saab omakorda liigitada ostukuludeks ja tootmiskuludeks (tootmise otsekulud ja tootmise üldkulud). Tootmiskulud (soetuskulud) on otseselt seotud tooteühiku valmistamisega. Tootmise otsekulud: Otsesed materjalikulud Tootmistööliste töötasud koos töötasuga seotud maksudega jmt Tootmiskulud Tootmise üldkulud:
o kaubandusettevõttes; o · Kindlustuskulud; remondikulud, kodulehe valmistamise; personali värbamise kulud o Kulud, mille suurus sõltub stardiperioodi pikkusest: o · Ruumide üür sissekolimisest kuni positiivse rahavoo tekkimiseni; o · Telefoni, elektri jm. kulud kuni positiivse rahavoo tekkimiseni; o · Palgakuludega (koos maksudega!) kuni positiivse rahavoo tekkimiseni; o · Toodete/teenuste otsekulud kuni positiivse rahavoo tekkimiseni; o · Lisaraha ettenägematute kulude katteks. o o Maks on seadusega ja seaduse alusel valla- ja linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene
vaatama. Kalkuleerimine toob välja üksikute klienditellimuste rentaabluse. Eelkalkulatsioon toote omahinna väljaarvutamine. Kulud materjalile + palgad tootmises + muud tootmiskulud = tootmiskulud kokku + juhtimiskulud +müügikulud +kasum = omahind. Järelkalkulatsioon kulude arvestamine pärast tehingut. Kuluarvestus selgitatakse välja kui palju materjali, masina ja töötunde kulutatakse tootegrupi valmistamiseks. Otsekulud tootegrupiga seotud kulud(materjal, palgad) Üldkulud (üür halduskulud) Tulekuseks täiskuluarvestus mis näitab iga tootegrupi kulude struktuuri ja kasumit. Jääktuluarvestus kui palju otsekulusid põhjustab tootegrupi tootmine ja kui palju müügitulu jääb nende katteks. Juhtimisnäitajate valik Tuleb valida nii et nad oleksid kiiresti kasutatavad, annaksid ülevaatliku pildi äritegevuse edukusest ja tooksid välja olulise.
Ettevõtte maksevõimet peetakse heaks kui likviidsuskordaja on vähemalt 0,9. Likviidsussuhtarvude hindamisel tuleb arvestada, et nende suurus sõltub ettevõtte tegevusvaldkonnast. Toimimissuhtarvud näitavad, kui efektiivselt kasutatakse ettevõtte varasid müügitulu genereerimiseks. Varude käibekordaja e käibesagedus näitab, mitu korda aasta jooksul ettevõtte tootmisvarud keskmiselt ringlevad, on müüdud, ning see arvutatakse müüdud toodangu otsekulud varude käibekordaja = varude keskmine maksumus varud perioodi algul +varud perioodi lõpul varude keskmine maksumus = 2 Üldine reegel on järgmine: mida kõrgem käibekordaja, seda parem. Mida kiiremini müüb ettevõte oma tootmisvarud toodanguna maha, seda kiiremini genereerib ta kasumit.
Vastavalt sellele, millist infot ja millistel eesmärkidel juhtkond vajab, pannakse paika kuluarvestuse põhimõtted. Samaaegselt võib kuluarvestus toimida nii ühte kui ka mitut põhimõtet järgides. Esmalt jaguneb kuluarvestus täiskulu- ja osakuluarvestuseks. Täiskuluarvestus on tehnika, mille kasutamisel jagatakse kõik kulud tooteühikutele saades sel moel ühiku kogukulud. Kulud jaotatakse omakorda otse- ja kaudkuludeks. Otsekulud kantakse otse tooteühikule, kaudkulud koondatakse kulukeskusele ja alles seejärel jagatakse valitud meetodi järgi tooteühikule. Täiskuluarvestus on eelistatud näiteks hooajalise tegevuse puhul (teraviljakasvatus, turba varumine, puidutööstus), kus püsikulude arvestamine laovarude väärtusesse on 11 soovitav. Püsiva tootmise, kuid kõikuva müügi puhul on ärikasumi kõikumine täiskuluarvestuses väiksem kui osakuluarvestuses
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus ja majandusarvetuse õppetool II R SISE-EESKIRJA KOOSTAMINE Referaat Õppejõud:M. Kasearu Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teemaks on ,,Raamatupidamise sise-eeskirja koostamine". Sise-eeskirja eesmärgiks on määrata kindlaks raamatupidamise ja aruandluse korraldamise põhinõuded, et raamatupidamine ja finantaruandluses kajastuv info oleks ühiselt mõistetav kõigile asjaoludele omanikele, juhatusele, investoritele, võlausaldajatele, töötajatele, audiitoritele ja riiklikele struktuuridele. Referaat koosneb kümnest peatükist, milleks on üldsätted, kontoplaan, majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine, dokumentide käive ja säilitamine, tulude ja kulude kajasta...
vahetult ettevõtte põhitegevusega seotud kulude ja tulude pikaajalist plaani. Tootmiseelarve koostamise käigus koostatakse kaks eelarvet : tootmiskulude ja perioodikulude eelarved. Tootmiskulude eelarve koostamiseks tuleb kindlaks määrata eelarveperiood, tootmise tase, aeg ja koht, vajalikud tegevused, tootmisstandardid tootmise efektiivsuse hindamiseks, nõuded materjalidele, tööjõule ja üldkulud. Tootmiskuludeks on tootmise otsekulud ja tootmise üldkulud. Ideaalsetel tingimustel on tootmine kavandatav ja kindlaksmääratav kuude lõikes aastate kaupa. Tavaliselt on aga raske täpselt plaanida tarbijate nõudlust sesooniti. Paljud ettevõtted püüavad hoida tootmist ja varusid tasakaalus, hoides varusid mõistlikkuse piiril. Vaatamata hoolikale planeerimisele, leidub perioode, mil tootmine ületab müüki ja valmistoodang kuhjub ladudesse ning vastupidi, leidub perioode, mil varud vähenevad väga kiiresti (viide 2).
Kui kasutatava ressursi eest tasutakse rohkem kui see oleks vajalik vabaturu tingimustes, on tegemist väliskuluga, kui aga vähem, siis väliskasuga. Kui ettevõtte on sunnitud ostma mingisugust ressurssi kõrgema hinnaga kui vabaturuhind, tekivad talle sellest väliskulud. Otsekulud on kulud, mis on tekkinud ressursside kasutamisest mingi kindla toimingu teostamisel. Tüüpilised otsekulud on tööjõukulud, materjalikulud ja ostetud teenuste kulud. Otsekulud tekivad alati tootmis-, ostu-, müügi-, transpordi- ja laoprotsessides. Kaudsed kulud on seotud toimingutega muul viisil. Üldjuhul jaotatakse need toodetele ja teenustele võrdselt ühiku järgi ja/või võrdeliselt toimingute otsekuludede suurustega. Tüüpilised kaudsed kulud on näiteks masinate, seadmete ja tööriistade kulud, ning juhtimise ja administreerimise kulud. Kaudsed kulud on kulud, mis jääksid justkui üle pärast seda, kui otsekulud on seotud kindlate toodete ja teenustega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
