punkt. Saar, kus elab umbes 4000 elanikku, on 143 ruutkilomeetrise pindalaga. Floresel on külluslikult metsikuid lilli ning teisi väikeseid botaanilisi liike, mis on pärit esialgsest taimkattest ja säilinud tänapäevani. Ka Florese nimi ei ole alati olnud selline nagu praegu. Florese saart on kutsutud São Tomaseks ja Santa lriaks. Praeguse nime sai saar sõnast ,,flowers" just saare taime- ja lillerohkuse tõttu. 16. sajandil kasvatati saarel ohtralt nisu, otra, maisi ja köögivilju. Flores on teistest saarestiku saartest küllaltki eraldatud ja seetõttu ei kujunenud välja kaubavahetust teiste riikidega. Saarel peatuti läbi sajandite väga vähe ning enamasti vaid selleks, et võtta vett. Veidi hiljem hakkas toimima kaubavahetus Faiali ja Terceiraga. Floreselt osteti vaalaõli, mett ja seedripuu puitu. Olulisteks kaupadeks olid ka või, sidrunid, apelsinid, suitsutatud liha. Kaubavahetuse käigus saadi vastu villa ning linaseid riideid.
metssiga. Vibu osatähtsus jahirelvana suurenes. Ajapikku kujunes korilusest maaharimine. Karjakasvatusele kui majandusharule pani aluse kitsede ja lammaste kodustamine. Liha vill lüpsmine. Oluliseks sai saagi säilitamine, mitte enam jagamine. Külad koosnesid 2-4 elamust. Kindlasti oli kogukondadel omad pealikud. NÖÖRKERAAMIKA KULTUURID Nöörkeraamika kultuur ehk sõjakirveste kultuurid. Põhilisteks koduloomadeks: lammas, kits, siga, veis. Hakati kasvatama nisu, otra ja kaera. Enam ei olnud tähtis elada suurte veekogude läheduses. Üksikpereline asustusviis, enam ei elatud küladena, vaid hajataludes. Kalmed paiknevad sageli ümbritsevast veidi kõrgematel küngastel ja üldiselt elamispaikadest eemal. Surnud olid kägarasendis, sageli külili. Naised paremale ja mehed vasakule küljele. Nöörkeraamika kultuurile on iseloomulikud tugevasti profileeritud seintega peekrid. Kaunistused on tavaliselt vaid anumate ülaosas
Esimest või teist aastat sulastena töötavate noorte poiste töötasu oli täiskasvanute omast 35-40 protsenti madalam. Töö suhtes täiskasvanutel ja noortel vahet ei tehtud. Eesmärgil võeti parema meelega vanemaid, 14-15 aastaseid poisse ja tüdrukuid. Suviline Suviliseks käisid põhiliselt vabadikutüdrukud. Naised lastega käisid vähem, nemad töötasid enmasti päevalistena. Suvline oli viljapalga peal, saadeks kaheksa vakka teri- neli vakka rukist, kolm otra ja üks nisu. Suviline palgati kõrtsis, pärast küünlapäeva. Kui peremees lepingu lõppedes kutsus sulast jõulupühadeks külla, tähendas see seda, et tahetakse teiseks suveks samuti tööle. Suviline pidi tegema kõige raskemat tööd. Kevadel mindi põllule, kus pidi hobuse järel käima. Õhtul pärast põllul käimist pidid nad perenaisel aitma lehma lüpsta ja loomi sööta. Suviline ärkas hommikul esimesena ja õhtul viimasena peremehega koos niitis.
Mitmetes kohtades on võimalik saada kaks saaki aastas. Sademete hulk on üsna ebaühtlane, näiteks kevadel tuleb talupojal valmis olla põuaks, suvel aga suurteks üleujutusteks. Mullad on viljakad, ent õrnad. Peamised põllumajandussaadused on riis, puu-ja, juurviljad, sea- ja linnuliha, piim, munad ja kalasaadused. Lõuna-Korea jõgede- ja sademeterohkus annavad soodsa pinnase riisi kasvatamiseks. Niisketel alade kasvatatakse seetõttu riisi, ülejäänud maadel kasvatatakse otra. Muudest toiduviljadest on esindatud kartul, köögivili, sojauba. Korea on ainulaadne oma zenzenni kasvatamise oskuse poolest, tööstuse tarbeks tegeldakse ka puuvilla- ja tubakakasvatusega. Loomakasvatus on Lõuna-Koreas teisejärguline, karjamaad peaaegu olematud. Siiski hakkab ka loomakasvatus seal arenema ning juba tegeletakse ka veiseliha ekspordiga Jaapanisse. Oluline on tööloomade, eriti härgade pidamine. Kasvatatakse ka sigu, kanu ja siidiusse.
ebavõrdsus. Esile kerkisid jõukamad talud ja nad omasid võimu ümbruskonna üle- näiteks maksustati kindla suurusega haritav maa. Ilmselt esines ka ühiskondlik võimuvõitlus, millele viitab ka linnuste kasutuselevõtt. Muistise üldiseloomustus 5 Eelrooma rauaaja algusest on säilinud põllujäänuseid ja kivikalmeid Põhja-Eesti paepealsetel. Nagu varasemalgi ajal, kasvatati peamise põllukultuurina otra, olulisemaks koduloomaks olid veised. Asulakohtadest on vaid väheseid jälgi elati väikestes eraldiasuvates taludes. Eelrooma rauaaja algupoolel maeti veel enamikku nooremal pronksiajal rajatud kivikirstkalmetest. Teisalt hakati eelrooma rauaajal Põhja-Eesti rannikualal, Lääne-Eesti mandriosas ja Saaremaal ehitama ka uut tüüpi kalmeid varaseid tarandkalmeid. Need olid kivikalmed milles matmisala piiriks on nelinurkne kivirida või -müür, mille moodustatud tarand täideti kividega
2. abitegu, mis omakorda jagunes kaheks: abitegu kitsamas mõttes talu andis kiiretele hooajatöödele (viljalõikus, sõnnikuvedu, heinategu, lõikus, rehepeks, mõisa puude lõikamine jne) lisainimesi nn talupäevad, mida tehti korraliste teoliste osavõtuta teatud töödel (külv, viinapõletamine, voorid jne) 1804. aastal pidi kuuepäevatalu (täistalu) maksma loonusandamina 2 Tallinna tündrit (kokku u 265,5 liitrit) rukist, otra ja kaera; 45 leisikat (1 leisikas u 8 kilo) heina; 1 tündri väärtuses muud kedrust, mune, kanu, lambaid, võid jne. 1804. aasta talurahvaseaduse järgi oli lubatud täistalult nõuda 600 päeva tegu aastas. pearahamaks (70 kop), mis kehtis alates 1783. aastast iga tööjõulise meeshinge pealt, mille mõisnik ära maksis ja talupoegadelt teo- või loonusandamina sisse nõudis. 2.4 1816. aasta Eestimaa talurahvaseadus 1811
maitselt hapumaks Hapupiim Pastöriseeritud piimale lisatakse piimhappebakterite puhaskultuure ja saadakse tugev kalgend- hapupiim Lisades hapupiimale atsidofiilkepikeste juuretist, saame A-hapupiima, mis parandab soolestiku mikrofloorat Haps valmistatakse hapendatud piimast, millele on lisatud probiootilisi piimhappebaktereid Enne pakendamist lisatakse ka naturaalne puuvilja- või marjalisand Hommikuhaps sisaldab purustatud otra, rukist, kaera ja nisu- kiudaineid Keefir valmistamisel kasutatakse juuretist, mille hulgas on laktokokid, laktobatsillid ja pärmid Keefiril on hapukas maitse ning väike gaasi- ja alkoholisisalduse (0,003%) Mida rasvasem on keefir, seda vähem terav maitse avaldub (ph 4,2-4,6) Pett Pett = võipiim = või valmistamise kõrvalsaadus Hapendatud pett saadakse rõõsa võipiima hapendamisel bakterjuuretise abil Juuretis sisaldab erinevaid piimhappebaktereid (streptokokid ja
· Kasutusele tulid uued ehted ja savinõud. · Kultuuri ilmus kõige rohkem skandinaaviamõjusid. Asulad: Enamik rahvast elas eraldi asuvates taludes keset põldu (hajaasustus). Hakati ehitama kivitarasid ja palkseinu õmber külade. Tuntumad kindlustatud asulad: Arva, Ridala, Kaali (asuvad Saaremaal), Iru, Narva joaoru. Honed on muldpõrandatega, ristkülikukujulised maasse süvendatud koldeasemetega. Kõigist asulatest on leitud pronksi valamis jälgi. Kasvatati otra, millest tehti putru, leiba ja õlut. Kodulommadest lambad, kitsed, sead ja veised. Väga levinudoli hülgepüük. Tegeleti nii merenduse kui põllundusega. Asulad olid pronksivalamise, kaubavahetuse ja võimu keskused. Ühiskonna korraldus oli hierarhiline. Pealik/Kuningas Pealiku lähikondsed, oskustöölised Talupojad Sõltlased (nt. Sõjavangid ja maata inimesed) Põlluharimine: Hakkas arenema söödi viljelus (kahe välja süsteem). Põldu hariti ilmselt konksadraga, mida Vedas härg
vähem kui traditsioonilisel ajajärgul.(7) 12 Majandus Kreeka majanduse struktuuris on põllumajandusel suur osakaal (17%). Põhilised tööstusharud on tekstiilitööstus (puuvill, vaibad) ning toiduainetööstus. Metallitööstus ja masinaehitus on arenevad tööstusharud, mis kasutavad kodumaist toorainet. Põllumajanduses kasvatatakse väljaveoks tubakat, tsitrusi, puuvilju, viinamarju ja puuvilla. Omatarbeks kasvatatakse nisu, maisi, otra ja riisi. Loomakasvatus on teisejärguline : mägedes karjatatakse lambaid ja kitsi. Veonduses on oluline merelaevandus, mis teenib 90% välismaale suunduvatest veostest.(8) Majandussuhted Eesti ja Kreeka majandussuhted on olnud suhteliselt tagasihoidlikud. Alates Eesti kutsumisest Euroopa Liidu liitumiskõneluste esimesse ringi on Kreeka majandusringkondade huvi Eesti vastu järk-järgult tõusnud.
sajandi keskel ulatus nisu protsent viljaandamis harva üle ühe. Rohkem kasvatati nisu Saare-, Hiiu- ja Läänemaal ning Lõuna- Eestis. Neis paigas tuli seda ka koormisena sagedamini ette. (6) 6 Oluline koht eestlaste maaviljeluses kuulus karale. Kaer on mullastiku suhtes võrdlemisi vähenõudlik, kui vajab küpsetamiseks rohkem aega kui oder. Kaera külvati enamasti vaid võsamaale, sest ta esines kümnisena ka seal, kus rukist ja otra nõuti hinnusena. Kaera kasvati rohkem Lõuna- ja Ida- Eestis, mõnikord isegi rohkem kui otra. Kaerajahust küpsetati leiba, kaeratangudest tehti suppi, kaerast pruuliti õlut, kaer oli hobusesööt. (1) Peale juba nimetatud põhiliste toiduteraviljade kasvatati Eesti ala tatart, ent veel harvemini kui nisu. 16. sajandil on Põhja- Eestis tatrakümnist võetud ainult Padisel. Seevastu Lõuna- Eestis polnud tatrahinnus nii haruldane. On isegi alust arvata, et Saksamaale levis tatrakasvatus
Samas enne Euroopa Liiduga liitumist oli SKT aastane kasv peaaegu 7% ning tööpuudus ligikaudu 5,5%. Majanduse arengu peamiseks takistuseks peetakse vohavat korruptsiooni, siiski ennustatakse Rumeeniale tugevat majanduskasvu veel järgnevaks kümneks aastaks. Põllumajandus ja loomakasvatus, kalandus Põllumajanduses haritavat maad on ligi 41% territooriumist Rumeeniat peetaksegi Poola järel suurimaks põllumajandusriigiks. Kasvatatakse enim maisi, nisu ja otra, aga ka näiteks viinamarju, kuigi puuviljakasvatust pidurdavad külmad talved. Rohkesti kasvatatakse lihakarja ning sigu, lisaks veel lambaid ja kitsi, veiseid, hobuseid ning linde. Kalu saadakse peamiselt sisevetest: jõgedest (peamiselt Doonaust), järvedest ja tiikidest. Töötlev majandus Olulised on autokoosteettevõtted, maavarade ammutamine, keemiatööstus, toiduainetööstus ning naftakeemiatööstus. Tööstuse põhiharud on masinaehitus
maksud, linnadele tuli anda soodsat laenu, maksta külades viibivate ametnike tasu ning osaleda sõjaväe- ja tööteenistuses. Sageli määrasid linnad põllumajandussaadustele enda jaoks soodsad hinnad. Majandusraskused sundisid külasid müüma ühisvalduses olevad karjamaad ja metsad, mida just vaesem rahvas enne kasutas. Sajandi lõpul olid paljud maapiirkonnad niivõrd vaesunud, et ei suutnud enam makse maksta. Kõige hinnatum vili oli nisu, kasvatati ka otra, kastaneid, oliive ja viinamarju. Eluolu Enne linnade kiirest kasvust tingitud ruumipuudust olid majad Itaalias valdavalt ühe-kahekordsed. Ülemist korrust kasutati eluruumide ja alumist panipaigana. Majades võis olla köök, linnades kasutati aga ka ühiskööke. Asju oli kodudes meie mõistes vähe: natuke mööblit, riideid, savinõud, tööriistad... Metallanumad ja klaas olid kallid. Rikastel võis olla ka siidriideid, hõbeehteid ning relvi. 12
Tuntud 14 nisuliigist kasvatatakse maailmas enam tavalist ja durumnisu. Viimane on eriti kõva kleepvalguga nisu, millest valmistatakse spagette, makarone ja nuudleid. Suur osa nisust jahvatatakse jahuks mida kasutatakse leiva- ja kondiitritööstuses. Nisu kasutab ka käärimistööstus viina ja õlle valmistamiseks. Meil valmistatakse nisust mannat, paljudes maades aga mannale lähedast bulgurit. Oder (Hordenum vulgare) Oder on vähenõudlik nii pinnase kui ka kliima suhtes. Otra kasutatakse nii loomasöödaks kui ka inimtoiduna, põhiliselt õlle ning viski toorainena. Arengumaades on oder küllalt tähtis toiduteravili. Riis (Oryza sativa) Riis on üks tähtsamaid teravilju maailmas, kuna ta toidab suurt osa kõige rahvarohkema maailmajao Aasia elanikkonnast. Mõnes Aasia riigis ulatub riisi tarbimine aastas kuni 180 kg-ni. Võrdluseks Eestis tarbitakse riisi mõni kg elaniku kohta aastas. Riisi kodumaaks on Aasia. Enim toodetakse riisi Hiinas, Indias ja
3. Millele on põllumajandus spetsialiseerunud? a) Peamised põllukultuurid Argentiina põllumajandus on spetsialiseerunud loomakasvatusele, kuid tegeldakse ka taimekasvatusega. Argentiina kuulub Ladina- Ameerika kõige arenenumate põllumajandus- ja tööstusriikide hulka. Peamised põllukultuurid on nisu, mais, päevalilled, lina, suhkruroog ja viinamarjad. Neid kasvatatakse laugetel aladel. Vähesel määral kasvatakse ka riisi, otra, kaera ja rukist. Söödakultuuridest viljeldakse kõige rohkem lutserni ja ristikut, õlikultuuridest päevalille, lina ja sojauba. Tähtsamad tehnilised kultuurid on puuvillapõõsas, suhkruroog, tubakas ja mate (paraguai tee) .Suurimad viinamarja kasvandused paiknevad läänes Mebndoza ümbruses. Köögivilja kasvatatakse suurlinnade lähedal, troopilisi puuvilju ( banaani, ananassi, mangot). b) Kas riik on mõne kultuuri kasvatamises maailmas esimeste hulgas? Jah
Põldudele sadestununa oli see väga viljakas ning pehme. Seetõttu oli põldusid võimalik harida väga lihtsate vahenditega, kas kõpla või kerge puuadraga. Üleujutus kestis tavaliselt novembrini, siis algas külviaeg. Kui seeme külvatud, aeti põldudele lambad, kitsed ja sead, kes terad mulda trampisid. Kui valminud vili lõigatud, laotati viljavihud kõvakstambitud muld- või saviplatsile ning lasti härjad neid tallama, kuni terad käes. Egiptlased kasvatasid teraviljadest nisu ja otra. Lisaks neile veel juur- ja puuvilju ning viinamarju. Egiptust on tihti kutsutud Niiluse anniks, sest just selle, maailma pikima, jõe tõttu on Egiptus olnud heal järjel. Samuti oli Niilus ka tähtsaim liiklus- ja kaubatee. Lõunasse sõites oli paat alati täispurjes, põhja siirduti aga alla lastud purjega. Ka oma pesu pesti Niiluses. See tegevus oli Vanas-Egiptuses aga usaldatud meestele, oli ju oht langeda krokodilli saagiks. Egiptlaste põhitoiduks oli kala, mida püüti kas harpuuni,
miljonid turistid aastas. Vee vähesuse tõttu on Maltas vee hind üks kõrgemaid maailmas. Põllumajandus 9 Põldu haritakse Maltas väikestel aladel, tavaliselt kaljude vahel olevatel mullastel pindadel . Põllud on rajatud enamasti suurte astangutena. Haritavat maad on Maltas 11000hektarit. Põllumajandus on hakanud Maltas langema, tänu linnastumisele. Enamus farme on väiksed, seal kasvatatakse nisu, otra ja põhiline põllusaak on viinamarjad. Ekspordiks kasvatatakse kartulit, sibulat, lõikelilli, seemneid ja puuvilju. Maltast eksporditud põllusaakide tulu oli 2001. astal $39.6 miljonit ning imporditud põllusaakide peale kulus samal aastal $233.1 miljonit. Maltas imporditakse aastas umbes 50 000 tonni nisu, seejärel müüakse see kohalikele pagariäridele ja restoranidele. Kariloomade toodang on Malta põllumajanduses suur tuluallikas. Põhilised kariloomad on
India on alati olnud rahvaste segu. Kui mõned jääajaeelsed hominiidid kõrvale jätta, siis olid esimesed siia saabunud inimasukad negriitod ja proto-australoidid. Lähis-Idast ja Aasiast tulnud vahemerelisse rassi kuuluvad inimesed näivad olevat praeguste põhiliselt poolsaare lõunaosas elavate draviidide esivanemad. 7000 aastat eKr ilmusid loodesse, Belutsistani mägedesse esimesed põlliharijad. Induse jõe orus suudeti paranenud oskuste tõttu nisu ja otra ladustada suuremates kogustes kui igapäevaselt vaja ning alates 3000. aastat eKr rajasid hästi organiseeritud kogukonnad linnu Harappas, Mohenjo Daros ning umbes 400 teises paigas, luues tänapäeval Induse oru või Happara kultuuri nime all tuntud tsivilisatsiooni. Happara käsitöölised ehitasid standardmõõdus telliseid kasutades kahe- või kolmekorruselisi maju, kus oli keerukas kanalisatsiooni- ja veevarustussüsteem.
niisutada. 1. RIIKLUS JA ÜHISKOND. Induse tsivilisatsioon: Induse tasandikul ja seda piiravatel mägialadel said põlluharimine ja karjakasvatus alguse V aastatuhandel eKr. Peagi võeti kasutusele metallid ja III aastatuhandel eKr arenes niisutuspõllundus ning esile tõusis pronksiaegne Induse tsivilisatsioon. Tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohendzo Daro. Enamik inimesi olid maal elavad põlluharijad. Toiduks kasvatati peamiselt nisu, otra ja datleid, rajati ulatuslikke niisutuskanaleid. Alguse sai ka puuvillakasvatus: esmalt oli see loomasöödaks, peagi sai sellest tekstiilitooraine. Linn koondus künkal paikneva kindlustatud lossi ümber (ilmselt valitseja residents), silmapaistvaid templeid polnud ja lossil oli ka pühamu funktsioon. Sealsamas olid mahukad viljasalved. Ümbruskonnas paiknesid põletatud tellistest elamukvartalid. Enamik rahvast elas madalates üheruumilistes majades, jõukamatel vähemalt
kaksküürkaameleid). Peatuspaigas pannakse üles suur sõrestiktelk, mis kaetakse pealt riide või loomanahkadega. Sellised elamud kaitsevad nii kuuma kui külma eest, neid on kerge kokku panna ja uues kohas jälle püstitada. Elatakse oaasides ja jõgede ( Niilus, Niger, Amudarja, Sõrdarja ) orgudes. Oaasides, kus vett saab kasutada maade niisutamiseks, on asustus tihe. Niisutatavatel põldudel kasvatatakse otra, nisu, lutserni, riisi, köögivilju (meloneid, arbuuse, aprikoosid, virsikud jne.) jt. Külma talve tõttu ei saa parasvöötme kõrbeoaasides kasvatada puuvilju ja viinamarju. Põhja-Aafrika ja Araabia poolsaare kõrbetes kaevandatakse ka naftat ja maagaasi. Keskkonnaprobleemid Keskkonnaprobleemidest on selles vööndis väga ohtlik kõrbestumine. See tähendab kõrbealade laienemist, nende pealetungi naabruses asuvatele rohtlatele ja savannidele
RIIGI ARENGUTASEME ISELOOMUSTAMINE · Arengutaseme näitaja Türgi SKT ostujõu alusel $/elaniku kohta 9000 Sündimus 19 Suremus 6 Imikusuremus 25 Keskmine eluiga (N/M) 74/69 Kirjaoskus % 87,4 Hõive põllumajanduses % 11,2 · Türgi on tööstusriik. TÜRGI KUULUMINE MAJANDUSORGANISATSIOONIDESSE · Türgi on järgnevate organisatsioonide asutajaliige: * Ühinenud Rahvaste Organisatsioon(ÜRO) * Islami Konverentsi Organisatsioon * Rahvusvaheline Majandusliku Koostöö ja Arenguorganisatsioon * Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon Järgnevate organisatsioonide liikmesriik: * Euroopa Nõukogu1 * NATO 2 ...
välja lühemaks või pikemaks ajaks neile riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel oma rüütlimõisat ei olnud · kolmanda rühma moodustasid kirikumõisad ehk pastoraadid, mis olid rüütli- või kroonumõisatega võrreldes palju väiksemad ning andsid elatist kirikuõpetajaile · mõned mõisad olid rüütelkondade ühiskasutuses · suurenes teraviljaekspordi tähtsus · peamiselt kasvatati teraviljadest talirukkist ja otra, vähem kaera ja nisu · 18.saj tõusis olulisele kohale viinapõletamine - u. kolmandik teraviljasaadustest läks viinakateldesse · viinapõletamisega kaasnes hoogne metsaraie · eestis valmistud viin turustati peamiselt Venemaal · viinapõletamise õigus oli ainult mõisnikel · talusid oli u 40000 · talupõldudel kasvatati teravilja, hernest, naerist ja lina · koduloomadest kasvatati musta villaga lambaid, kitsi, lehmi, sigu; kodulindudest kanu,
● Esineb kuivanud jõesänge – vadisid, tihti lõpevad jõed liivas. Suurim jõgi on läänepiiril voolav Jordani jõgi. ● Samuti esineb vaid vihmaperioodil veega täituvaid järvi. Suurim järv samuti läänepiiril asuv Surnumeri. ● Maaharimise ja niisutamisega on sageli probleeme, kõik sõltub sademetest. Loodusvarad ● Maavarasid on vähe. Kasutuskõlblikku põllumaad on ainult üks viiendik territooriumist. ● Jordaanias kasvatatakse nisu ja otra, kuid neid enamasti impordidakse välismaalt. ● Mõned puuviljad kasvatatakse ekspordiks- nende hulka kuuluvad oliivid, viigimarjad, mandlid, viinamarjad ja aprikoosid. ● Juurviljadest tomatid ja kurgid. ● Karjaloomadest on lammas, samas veiseid, kitsi ja kodulinde ka kasvatatakse. ● Jordaania on üks vähestest Lähis-Ida riikidest, kus ei leidu naftat, kuid kus asuvad maailma ühed suuremad põlevkivivarud.
Kõrvuti asjakohaste farmidega on rohkesti kõplapõllundusega pisitalundeid. Suurlinnades on hiigelostukeskused, samas kui osa mägihõime elatub naturaalmajandusest. Haritavat maad on 57% riigi territooriumist. Suurel alal tegeletakse maaviljelusega aasta ringi, 2-3 saaki aastas saadakse aga ainult kolmandikult (niisutatavalt) külvipinnalt. Niisutatavate alade poolest (605 000 km² ) on India maailmas esikohal. 6.1. Mida kasvatatakse Indias. Kasvatatakse riisi, nisu, maisi, hirssi, sorgot, otra, kaunvilju ja õlitaimi (maapähklit, seesamit, rapsi, päevalille, riitsinust, sinepit). Väiketalundites on saagikus väike. Istandustes kasvatatakse suhkruroogu (300 mln. tonni aastas, maailmas 2. kohal), puuvillapõõsast, dzuuti, teepõõsast (aastas 0, 84 mln. tonni teelehti, maailmas esikohal) ja tubakat. Olulisel kohal on taimekasvatuses ka kookospalm, hevea, mooruspuu, banaan, ananass, kohvi-, mango-, apelsini-
Suurimad hüdroelektrijaamad on Kremasta hüdroelektrijaam ning Thisaurose hüdroelektrijaam. Soojuselektrijaamadest on tuntuimad: Agios Dimitros'e soojuselektrijaam ja Kardia soojuselektrijaam. Päikeseenergial töötavad elektrijaamad asuvad Teeba linnas ja Volose linnas ning tähtsaimad tuulepargid on Xirolimni tuulepark ja Viotia tuulepark. Põllumajandus Põllumajandus on koondunud Makedooniasse, Tessaalia tasandikele ja Traakiasse, kus peamiselt kasvatatakse otra, nisu, maisi, kartulit ja suhkrupeeti. Põllumajandus on jäänud pidama kindlale tasandile, millest kõrgemale areneda ei suudeta kuna arenemiseks ei jätku piisavalt palju vajalikke loodusressursse. Suur enamus Kreekast on kaetud mägede või metsadega. Kreekas on põllumajanduseks kõlbulikku maad ainult 30% kogu maast. See on umbes 3,9 miljonit hektarit. Hetkese seisuga on sellest põldude all juba 2,5 miljonit hektarit.
Lühendavad vegetatsiooniperioodi, seetõttu saab parasvöötmes vaid ühe saagi aastas. Põllumehele tähendab see mitmeid ebamugavusi: kapitali käive aeglane, tööjõuvajadus kulukas, suurte kadudega. Jahedas parasvöötmes - vegetatsiooniperiood kestab vaid 3-5 kuud, levib looduslikult okasmets. Suvi lühike ja jahe, talv külm ja pikk. Pm maad vähe, karmid kliimatingimused, väheviljakad leetmullad ei soodusta põllundusega tegelemist. Saab kasvatada mitmeid teravilju, rukkist, kaera, otra, kartulit, köögivilja, lina ja rapsi. Mõõdukas parasvöötmes - vegetatsiooniperioodi pikkus on viis kuud või enamgi, eristatakse kolme valdkonda. Merelises kasvavad peale teraviljade ka istanduste põhikultuurid (sõstrad, õunapuud) mullad on keskmise viljakusega, üsna hästi haritavad, kohati vajavad kuivendamist. Arvukad rohumaad eeldused piimakarjakasvatusele. Mandrilises valdkonnas piirab kultuuride valikut külmtalv, kahjustab saaki põud. Lühikeste
tegelikult vanim põllunduslik asula, vaid sealt algas Lähis-Ida varajase maaviljelussüsteemi tundmaõppimine. U 6500 eKr algas seal maaviljelus. Jarmo küla oli siis üsna väike, pisut üle 25 savist hoone, elanikke u 100150. Hooned savist, mõnikord oli vundament laotud kas osaliselt või täiesti kividest. Majad nelinurksed, sees saviahi ja säilituslohk. Ehitistega liitusid tarastatud hoovid, nende vahel olid ebakorrapärased teed. Jarmo elanikud kasvatasid otra, nisu, uba, läätse. Kodus lambad, kitsed, koer. Jahiloomade osa üpris väike. Rohked jahvekivid, uhmrid, sirbid. Põhiosa esemeid mesoliitilise ilmega. Jarmos oli savinõude eelne neoliitikum (maaviljelus oli enne keraamikat). Asulakoht jäeti maha u 5800 eKr (ei ole päris kindel). Jarmoga suhteliselt samaaegne oli Ali Kosh Deh Lurani tasandikul Iraanis. 70005000 eKr seal neoliitiline asustus. Asetses Iraani kiltmaa lähistel, sademete hulk oli piisav
caso en caso de que fuera semen; según fuentes próximas al caso; en ese caso aunque afirma que aunque su hijo fuese pequeño; aunque las críticas no han tardado en surgir de esa el cupo de socios de esa zona; en el templo de esa congregación principio al principio Juan dijo; en un principio la programación fue de solo tres horas vez una vez mas; cada vez; otra vez; tal vez; a veces; de vez en cuando; rara vez cada cada día; cada vez; cada vez tienen mayor cuota de mercado demasiado demasiado viejo; los ofertan a precios extravagantes por demasiado baratos nunca nunca lee novelas; ha conseguido nunca en el torneo igual al igual que en el resto de Cataluña; al igual que en otras ciudades de España ambos ambos derivados del latín; donde ambos se apearon del coche
viigimarjad ning erksad lilled. Pilt nr.3 Sahara kõrbe oaas Inimeste tegevusalad kõrbes Kõrbevöönd on üks maailma hõredama asustusega loodusvööndeid, sest tingimused inimeste eluks on seal ebasoodsad. Põllundus on võimalik üksnes kuntsliku niisutamise korral. Seepärast on paiksed asulad kujunenud veekogude juurde- oaasidesse. Kunstlikult niisutatavatel põldudel kasvatatakse puuvilla, riisi, lutserni, otra, meloneid, arbuuse. Arenenud on aiandus ja viinamarjakasvatus. Aedadest saadakse aprikoose, granaatõunu, mandleid, virsikuid ja teisi puuvilju, troopilistes kõrbetes datleid. Niisutuskraavide pervel kasvavatelt mooruspuudelt kogutakse maitsvaid vilju, lehtedega aga söödetakse siidiusse. Kuna põllunduse jaoks on vaja kuntslikut niisutamist, siis inimesed seda teevadki- nad kasutavad kõiki veekogusid põldude niisutmiseks. Aga sageli lõpeb
Kuid põllulapid olid üsna väikesed ja maad hariti peamiselt kõblastega. Uut põldu saadi alepõletamisega. Alepõletamiseks valitud maalapil raiuti kõigepealt puud ja võsa maha ning lasti hästi kuivada. Pärast kuivamist süüdati puud ja võsa põlema. Tuhk, mis oli hea väetis, aeti ühtlaselt laiali ja sinna külvatud seemned künti puukonksudega maa sisse. Alemaa andis mõned aastad üsa rikkalikku saaki, kuid seejärel tuli ligemale 15 aastaks puhkama jätta. Külvati otra, nisu ja lina. Saak lõigati luusirpidega ja küllap leidus üksikuid kalleid pronkssirpegi. Lina kitkuti ja temast kooti hiljem linast riiet, millest valmistati rõivaid. Soojemal ajal oli linane riie kehale igati hea ning kerge kanda. Odra- ja nisuterad hõõrusid naised jahvekividega suurel kivialusel jahuks. Jahust valmistati putru ja karaskit. Toidulauale andsid tublisti lisa kalapüük ja küttimine. Kui
Bosporuse sild Ýstanbulis ühendab Euroopat (vasakul) ja Aasiat (paremal). Põllumajandus on Türgi tähtsaim majandusharu, kus töötab umbes 40% töötavast elanikkonnast. Umbes 37% maast sobib maaharimiseks ja veel 12% karjakasvatuseks. Suurem osa paremast põllumajanduslikust maast on rannikutasandikel ja jõeorgudes. Platoo- ja mägedepiirkonnas on palju sellist maad, mis sobib ainult karjamaaks. Palju kasvatatakse teravilja, valdavalt nisu. Kuivemates piirkondades kasvatatakse otra. Vähesel määral kasvatatakse ka rukist, maisi ja riisi. Et vihma sajab vähe, on paljudes kohtades hädavajalik niisutus. Riik on ehitanud tamme, veehoidlaid ja kanaleid. Tähtsaim tehniline kultuur on puuvill, mis on kordumaise tekstiilitööstuse tooraineks. Puuvilla kasvatatakse põhiliselt Kiliikia tasandikul. Tähtis eksportkultuur on ka tubakas, mida kasvatatakse põhiliselt riigi edelaosas ja Musta mere rannikul. Et suhkrut vähem importida, kasvatatakse ka suhkrupeeti.
koondunud; viljaks on teris. 4.Kasvavad sageli tihedalt koos, moodustades mättaid. Kõrrelise varre harunemine toimub maa sees või maapinna lähedal. 5.Kõrrelised aga õuemurus, niitudel, karjamaadel ja näiteks ka Aafrika savannides. 6.Kolm liiki riis, nisu ja mais annavad peatoidust enamikule maailma rahvastikust. Seemneid võib keeta ja süüa tervelt, näiteks nagu riisi, või nendest küpsetamiseks jahu jahvatada, nagu nisu. Nisu, kaera, otra ja rukist kasvatatakse parasvöötme regioonides. Riis, mais, hirss ja sorgo on kõige tähtsamad troopilised ja lähistroopilised teraviljad. Tänapäeva kultuurteraviljade õied ja seemned on palju suuremad kui nende metsikutel esivanematel. SUGUKOND: loalised (Juncaceae) 1.kuuluvad üheiduleheliste klassi, kõrrelaadsete klassi. Väliselt meenutavad kõrrelisi. 2.Maailmas u 400 liiki 3.ied tuultolmlemise tõttu redutseerunud, väikesed ja õisikutesse koondunud; lehed kitsad,
teostavad liikmesriigid. See on suunatud põllumeeste sissetulekute toetamisele, motiveerides neid samas tootma kvaliteetseid tooteid, mida nõuab turg, ning innustades neid otsima uusi arenguvõimalusi, näiteks keskkonnasõbraliku taastuvenergia allikaid. Hispaania toodab kõige enam oliiviõli, lambaid, autosid, veini, veiseid, masinaid, aedvilja sigu, elektriseadmeid, apelsine, hobuseid, keemiatooteid, nisu, kangast, otra, laevu, suhkrupeeti, jalatseid, kartulit. Hispaania impordib: Nafta ja maagaasi, raske-ja täppismasinaid, autosid, elektroonikaaparaate, masinaid. Hispaania ekspordib: puuviljasaadusi-ja toiduaineid, jalatseid. Hispaania maasikad 12 Toidukultuur Hispaania toidud koosnevad väga suurest hulgast toiduainetest. Rannikualadel on väga
Niilus – kunagine maailma suurim jõgi. Egiptuse tähtsaim jõgi Sarkofaag - kirst Skarabeus – sõnnikumardikas, pühaloom Iisis – viljakuse-ja emaduse jumalanna Mastaba – algelised, esimesed püramiidi, kus hauakambrid asusid maa-all Hatšepsut – nais vaarao 18. Mesopotaamia rahvad ja riigid: Sumerid 4000 eKr Hakkasid kasutama kirja – kiilkirja Elasid templite ümber linnades Ratta kasutusele võtt Rajasid niisutuskanaleid Kasvatasid otra, juurvilju, datlipalme Sulatasid vaske ja valmistasid sellest tööriistu Semiidid Sumerite naabruses elav rahvas Nad võtsid sumeritelt kõik üle Sumeritest ja semiitidest sai üks rahvas – semiidid Vana-Babüloonia 18-16 saj eKr Valitses Hammurapi Peajumal – Marduk Hammurapi seadused 16.saj vallutasid Aasia hõimud riigi Uus-Babüloonia 7-6 saj eKr Valitses Nebukadnetsar II Taastati Babülooni linn
dolomiidimaardla ja Lääne-Viljandimaal üks savimaardla. Kruusamaardlaid on kaheksa, ja need asetsevad maakonna idapoolel. Liivamaardlaid on üle terve Viljandimaa tihedalt. ( vaata ka Lisa 2)(Viljandimaa.maavalitsus.ee) Tuntuim Viljandiamaa karjäär on Paistu vallas asuv Supsimari II kruusakarjäär.(maavarad.ee) Põllumajandus 2010 oli Viljandimaa teravilja koristuspinnalt (33 846 ha) Eestis 3. kohal, saagikus (2722 kg/ha) oli Eesti keskmisest (2761 kg/ha) ainult pisut väiksem. Otra koristati 12 043, nisu 9284, kaera 4251 ja rukist 1683 hektarilt. Kartulit saadi 630 hektarilt 10 820 tonni. Piimaveiseid oli 7600, keskmine piimatoodang 5037 kg lehma kohta (Eesti keskmine 5432 kg). Sigade arvult on Viljandimaa Eestis esikohal (122 800), enamiku neist kasvatab Rakvere Lihakombinaadi tütarettevõte AS Ekseko. Paistu vallas tegeleb seakasvatusega Saimre Seakasvatuse OÜ (käive 2009. aastal 68 miljonit krooni). Mune toodeti 1,15 miljonit
Taevaveerele ilmus päike osastav alteid. Oru veerudel Artikli kolmandas veerus Sõna süsi mitmuse omastava vorm on süte Väljaspool Eesti vesi ja mitmuse osastava vorm süsi, seega on Teab häid kalavesi õiged vormid (mitm om) pliiatsisüte ja Puder, pudru, putru (mitm os) pliiatsisüsi. Oder, odra, otra Peen, peene, peent, peente, peeni, peente Sõnade mõru, nüri, vilu, tragi ja südi kommete, peeni kombeid käänamisel ei lisandu da-silpi, nt Sõstar, sõstarde ainsuse omastavas selle mõru ravimi, nüri Enne kohut, täitab oma kohust pliiatsi, vilu õhtu, tragi tüdruku, südi mehe; Metsaraie, ebaseadusliku metsaraiega ainsuse osastavas seda mõru ravimit, nüri
Põllumajanduses on hõivatud väike hulk inimesi, kuna ainult 15% rahvastikust elab maal. (Linnast käivad vähesed maale tööle). Põllumajandusliku tootmise vormid on ekstensiivsed teraviljatalud ning rantsod. Sisemaal on põllumajandus spetsialiseerutud ekstensiivsele lamba-, lihaveise- ja nisukasvatusele, tihedama asustusega rannikualadel intensiivsele tehniliste kultuuride, köögi- ja puuvilja ning piimakarja kasvatamisele. Oluliseimaks teraviljaks on nisu, kuid toodetakse ka kaera, otra, tubakat, rukist, õliseemneid, suhkruroogu ja erinevaid puuvilju. Austraalia kogub tasapisi kuulsust ka veinimaana ning on maailma suurim villa tootja. Austraalia linnad Suurimad linnad on Sydney(3 502 301), Melbourne(3 160 171), Brisbane(1 508 161), Perth(1 176 542), Adelaide(1 002 127) ja Canberra( 339 727). 91 % austraallastest elavad linnades või nende ümbruses. Suuremad linnad paiknevad rannikualadel, kuna seal on kliima elamiseks parem,
Saha-Loo'lt ja need on dateeritud aastasse 935 eKr. Põlispõllundus on Eestis umbes 3000 aastat vana. Leitud on märke maapinnal põldudest. Rajatud põllud kannavad nimetust balti põllud, kus korrapära puudub. Tegemist oli põllulappidega 20x20m, põllupeenrasse oli laotud põllu kündmisel saadud kivid, mis võis olla u 3-4m lai ning 20cm kõrge. Hiljem tulevad kasutusele keldipõllud, kus on oluline korrapära. Balti põldudel kasvatati eeskätt nisu ja otra. Põllulappe künti härgadega. Kolmandat liiki muistised on kivikirstkalmed. Ilmuvad maapealsed hauad. Kividest laotud kirst, sinna kirstu on asetatud peaga põhja suunas laip, kirstu ümber on laotud kivist ring, mille diameeter on u 3-8 meetrit, kirstule on peale pandud paeplaadid(0,5 m kõrge), kirstu ja ringi vaheline ala on kaetud kividega ning vahel on ka kirstu ja ringi vahele maetud kirstuta inimesi. Kivikirstkalmed paiknevad maastikul rühmadena. Tegemist on laipmatusega. Lisaks
Talurahva Koormised Balti kubermangudes, so Eesti- ja Liivimaal kuulus kogu maa mõisnikele. Sellest tulenesid talupoegade kohustused mõisa suhtes - loonusrent, mida tasuti talu toodangus, ja teotöö. Lisaks tuli maksta riigi- ja kirikumaksud. Varasemal ajal olid koormised fikseeritud vakuraamatutes, peale 1816. aastat aga rendilepingutes. 1804. aastal pidi kuuepäevatalu (täistalu) maksma loonusandamina 2 tallinna tündrit (kokku u. 265,5 liitrit) rukist, otra ja kaera; 45 leisikat (1 leisikas u. 8 kilo) heina; 1 tündri väärtuses muud - kedrust, mune, kanu, lambaid, võid jne. Loonusandam üldiselt vähenes sedamööda, kuidas mõisamajanduse edenedes teopäevi rohkem nõuti. Varasemat rahaandamit (vakuraha) enam ei nõutud. Riigile tuli maksta pearaha iga tööjõulise meeshinge pealt, mille mõisnik ära maksis ja talupoegadelt teo- või loonusandamina sisse nõudis. Magasiaita tuli anda 0,5 tündrit igast viljaliigist
Pärnu 2009 Eesti leib Leib on eestlaste jaoks olnud aastasadade vältel oluliseim toiduaine, ega asjata nimetata kõike muud leivakõrvaseks. Sadakond aastat tagasi sai Eesti talupoeg leivast üle poole päevasest energiavajadusest ja põhilise osa eluvajalikest toitainetest. Leiba söödi ka märgatavalt rohkem, leiva hulka suurendati veel aganate ja kartuli lisamisega. Meie põhjamaise kliima tõttu kasvatati põhiliselt rukist, kaera ja otra. Leivategemisel tõrjus rukis teised teraviljad välja, kuna must leib hapnes paremini ja säilis kaua. Maailma mastaabis on alati olnud esikohal nisu, algselt kasvas rukis nisupõldudel umbrohuna ja kui külmale tundlikum nisu hävis, jäi rukis kasvama. Eestlaste toidulauale lisandusid nisutooted rukkileivast palju hiljem ja saia kasutati rohkem pidusöögina. Kui esimese Eesti Vabariigi ajal söödi leiba-saia umbes 730g elaniku kohta päevas (leiba
tootmispiirkonnad on Uus Lõuna-Wales ja Lääne-Austraalia. Karja kasvatatakse praktiliselt kõikjal, kuid Victoria ja Queensland on selles valdkonnas teistest piirkondadest kaugel ees. Loomulikult kasvatatakse ka rohkesti puuvilju. Tasmaania on kuulus oma imeilusate puuviljaistanduste poolest, mis toodavad nii palju õunu, et seda kutsutakse tihti ka "Õuna saareks". Umbes 10 % Austraalia territooriumist katavad põllu- ja karjamaad. Olulisimaks teraviljaks on nisu, kuid toodetaks ka kaera, otra, tubakat, rukist, õliseemneid, suhkruroogu ja erinevaid puuvilju. Austraalia kogub tasapisi kuulsust ka veinimaana. Erinevat sorti viinamarju kasvatatakse Uus-Lõuna-Walesis ja Victorias. Tuntuimad viinamarjaistandused asuvad Barossa Valleys, Hunter Valleys ja Murray Valleys. Mullad Austraalia kuival sisealal on ülekaalus primitiivsed, enamasti sooldunud troopilised ja lähistroopilised kõrbemullad. Mandri ääreala suunas asendavad kõrbemuldi vastavalt sademete
Roogu töötleb suhkrutööstus. Puuvilla seemnetest pressitakse toiduõli. Tänu puuvillale on ka kergetööstus üks egiptuse peamiseid tööstusharusid. ATK on alles kujunemas, selle peamisteks osadeks on väetiste valmistamine, niisutussüsteemide rajamine ja hooldamine, milleta põllumajandus Egiptuses eksisteerida ei saa. PÕLLUHARIMINE Kui Niiluse üleujutus oli väike, kasutasid egiptlased põldude niisutamiseks kraave ja kanaleid. Talupojad kasvatasid otra, nisu, puu-ja juurvilja ning lina. Viljalõikajateks olid mehed. Naistel ei lubatud töötada tööriistadega, millel oli lõiketerad, nende ülesandeks oli tuulamine. Viljakasvatamise kõrval pidasid talupojad ka lehmi, lambaid, kitsi, parte ja hanesid. KOLME AASTAAJA JÕGI Egiptust nimetati Niiluse anniks, sest sealt sai toitu (kalu), seal kasvas papüürus ja kui Niiluse üle kallaste ujutas, tekkis jõe äärde rammus muda. Jõgi jaotas põllumeeste aasta kolmeks.
toetusrahasid. Riigi rahvastikust on hõivatud põllumajanduse valdkonnas vaid 1%, mis näitab antud valdkonna kõrget tehnoloogiliselt ja oskuslikult kõrget arengutaset. Suurbritannia on spetsialiseerunud pigem loomakasvatusele. Põllumajanduses on esikohal loomakasvatus, kasvatatakse peamiselt sigu ja liha- piimaveiseid. Mägialadel tegeletakse lambakasvatusega, mille poolest on riik Euroopas esikohal. 70%-l külvipinnast viljeletakse teravilja, põhiliselt nisu ja otra. Tähtsaimad tehnilised kultuurid on suhkrupeet ja raps. Linnastute lähistel ja Washi lahe ääres viljeletakse rohkesti köögi- ja puuvilja, lilli ning kartulit. Põllumajandus rahuldab umbes 65% siseturu toiduainevajadusest. Nii mahetootmine kui maheturg on alates 1990ndate aastate algusest Euroopas ja kogu maailmas jõudsalt kasvanud. Maheturg on Suurbritannias Euroopas teisel kohal, jäädes alla Saksamaale, kuid edestades Prantsusmaad. Nii Suurbritannias kui Prantsusmaal on
Prantsusmaa on ka tuntud turismimaa 70 miljonit turisti aastas külastab seda riiki. Enamus Eesti turismifirmasid korraldab reise Prantsusmaale ning sinna saab nii lennukiga kui autoga/bussiga. 20 21 Põllumajandus Prantsusmaa asub mõõduka parasvöötme aladel, kus asuvad lehtmetsad ja viljakad mullad. Kultuurtaimedest kasvatatakse seal nisu, otra, kaera, viinamarju ja erinevaid puuvilju. Enamasti tegeldakse mahepõllumajandusega. Põllumajanduse osakaal Prantsuse SKP-s on umbes 3%, sektoris töötab 4,1% tööjõust. EL riikidest on Prantsusmaa suuruselt teine põllumajandustootja Saksamaa järel. Viimase aastakümnega on Prantsusmaa turupositsiooni kaotanud veel 1980ndatel oli Prantsusmaa maailma tähtsaim toiduainete eksportija. Põllumajandussaaduste kaubavahetuse käive oli 2004.a. 70 mld . Kaubandusbilanss oli 2004
Umbes 37% maast sobib maaharimiseks ja veel 12% karjakasvatuseks. Suurem osa paremast põllumajanduslikust maast on rannikutasandikel ja jõeorgudes. Platoo- ja mägedepiirkonnas on palju sellist maad, mis sobib ainult karjamaaks. Üks kaheksandik haritud maast on viinamarjaistanduste, puuviljaaedade, oliivisalude ning aiamaade all. Palju kasvatatakse teravilja, valdavalt nisu. Kuivemates piirkondades kasvatatakse otra. Vähesel määral kasvatatakse ka rukist, maisi ja riisi. Nisu on odav teravili ning seetõttu kasutatakse seda palju karjaloomade söödaks. Kõrge väärtusega saagid on aga tubakas, tee, pähklid, tsitruslased ning teised puuviljad. Et vihma sajab vähe, on paljudes kohtades hädavajalik niisutus. Riik on ehitanud tamme, veehoidlaid ja kanaleid. Tähtsaim tehniline kultuur on puuvill, mis on kodumaise tekstiilitööstuse tooraineks. Puuvilla kasvatatakse põhiliselt Kiliikia tasandikul
Küpros on ka populaarne turismiriik. 2000.2005. aasta keskmine majanduskasv on 3,4%, sama perioodi keskmine inflatsioon 3,1% ja töötus 3,3 %. Põhilisteks impordiartikliteks on toormaterjalid, tarbekaubad, transpordivahendid ja kütus. Peamisteks ekspordiartikliteks on rõivad, jalatsid, farmaatsiatooted, tsement, sigaretid, mööbel, vein, kartulid ja tsitrusviljad. Majanduse alus on põllumajandus. Kasvatatakse õlipuid, tubakat, puuvilja, otra, nisu. Mäginiitudel karjatatakse lambaid ja kitsi. Tööstuses valitseb väliskapital. Kaevandatakse püriiti, vase- ning kroomimaaki jm. Töötevas tööstuses on ülekaalus peamiselt väiksed tekstiili-, naha-, tubaka- ja toiduainete tööstuse (vein ,riis, oliiviõli) ettevõtted; tegeletakse käsitööndusega. Suurimaid käitisi on uus Famagustas asuv metallitorude tehas (32 000 t aastas). Peamised kaubanduspartnerid on Suurbritannia ja SFV. Sissevedu ületab väljaveo
Suurlinnades on hiigelostukeskused, samas kui osa mägihõime elatub naturaalmajandusest. Haritavat maad on 57% riigi territooriumist. Suurel alal tegeletakse maaviljelusega aasta ringi, 2-3 saaki aastas saadakse aga ainult kolmandikult (niisutatavalt) külvipinnalt. Niisutatavate alade poolest (605 000 km² ) on India maailmas esikohal. (2) 8.1. Mida kasvatatakse Indias. Kasvatatakse riisi, nisu, maisi, hirssi, sorgot, otra, kaunvilju ja õlitaimi (maapähklit, seesamit, rapsi, päevalille, riitsinust, sinepit). Väiketalundites on saagikus väike. Istandustes kasvatatakse suhkruroogu (300 mln. tonni aastas, maailmas 2. kohal), puuvillapõõsast, dzuuti, teepõõsast (aastas 0, 84 mln. tonni teelehti, maailmas esikohal) ja tubakat. Olulisel kohal on taimekasvatuses ka kookospalm, hevea, mooruspuu, banaan, ananass, kohvi-, mango-,
Nende sõled ja prossid olid küllaltki suured. KOHUSTUSED XIX sajandi keskel peale kohustuste tuli ka mõisniku juures käia orjamas, tuli teha talutöid, mida jätkus aastaringselt. Kevadel olid peamiselt põllutöödeks kündmine, äestamine ja külvamine. Künti puust adraga, mille otsas olid rauast sahaterad. Atra vedasid härjad, mõnel pool ka hobused. Pärast künti põld äestati ja siis võis juba seemne mulda külvata. Külvati käsitsi ja väga hoolikalt. Kasvatati rukist, otra, nisu ja kaera. Lõuna-Eestis levis XIX sajandi II poolel linakasvandus. Samal ajal alustati Eestis laiemalt ka kartuli kasvatamist, mis aitas teha lõpu suurtele näljahädadele. Kevadel veeti laudad sõnnikust puhtaks, see sai väetiseks kesapõllule, mis järgneval sügisel üles künti. Pärast jaanipäeva, kui ilm vähegi lubas, tuli alustada heinateoga. Sageli asusid heinamaad talust kaugel metsade ja soode keskel. Heina niideti vikatiga hommikul vara, kui kaste oli veel maas
Sealt tulevad ka ekstensiivsed teraviljatalud. Teraviljapõllud moodustavad ligi veerandi riigi maast. Prantsusmaa keskendub ühisele põllumajanduspoliitikale ning püüab olla võimalikult keskonnasäästlik. Prantsusmaa on spetsialiseerunud taimekasvatusele. Kuigi riik toodab loomaliha ja teravilja peaaegu võrdselt on nende kõrval ka sama suure toodanguga viinamarjatööstus, milest tulevad ka veinid, mille ekspordis Prantsusmaa on tugevalt esireas. Kultuurtaimedest kasvatatakse seal nisu, otra, kaera, viinamarju ja erinevaid puuvilju. Enamasti tegeldakse mahepõllumajandusega. Kõige suurema osa loomakasvatusest moodustavad sea- ja veisekasvatus. Prantsusmaal ollakse spetsialiseerunud lambajuustu tootmisele, ka linnukasvatus, peamiselt kanad ja pardid. METSANDUS Metsad kasvavad 147 698 km2 suurusel maaalal. Metsasuse protsent on 27%. Seda päris palju kõrgelt arenenud riigi kohta
- II aastatuhande algus tõusuaeg (rahvaarv kasvas, u 150 000inimes, maa tihedalt asustatud, asustamata vaid soisemad alad, mererannik ja mõned saared) - Mitmed kirjalikud allikad (Läti Henriku kroonika 1184-1227) Elatusalad - Peamiseks tegevusalaks maaharimine arenes kõrgele tasemele - Küünipõllunduse areng rauast teraga ader, mullakihi paksusele vastavad adrad (õhem kiht konksader, paksem kiht harkader) - Varem kasvatati peamiselt otra, al 11.saj levis talirukis - Maa suurust arvestati adramaades (sellise suurusega põllumaa, mida hariti 1 adraga), tavaliselt ühel talul 1 adramaa - Kaheväljasüsteem igal aastal üks osa põllust vilja all, teine osa puhkas (kesa) - Talirukki levikuga kolmeväljasüsteem (ühel osal talivili, teisel suvivili, kolmas kesaks) - Loomapidamine (veised, hobused, lambad, kitsed, sead, kanad)
Teraviljapõllud moodustavad ligi veerandi riigi maast. Prantsusmaa keskendub ühisele põllumajanduspoliitikale ning püüab olla võimalikult keskonnasäästlik. Prantsusmaa on spetsialiseerunud taimekasvatusele. Kuigi riik toodab loomaliha ja teravilja peaaegu võrdselt on nende kõrval ka sama suure toodanguga viinamarjatööstus, milest tulevad ka veinid, mille ekspordis Prantsusmaa on tugevalt esikohal. Kultuurtaimedest kasvatatakse seal nisu, otra, kaera, viinamarju ja erinevaid puuvilju. Enamasti tegeldakse mahepõllumajandusega. Kõige suurema osa loomakasvatusest moodustavad sea- ja veisekasvatus. Prantsusmaal ollakse spetsialiseerunud lambajuustu tootmisele, ka linnukasvatus, peamiselt kanad, pardid ja kalkunid, mängib suurt rolli. On ka mõningaid alternatiivseid harusid nt. punahirvede kasvatus. Eksporditakse väga palju veini, teravilja ning suhkrupeeti ja ka puitu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
