teraviljasid; Märk "Täpne kogus" - näitab, et toodet on pakendis täpne kogus; Märk näitab, et toidus ei ole kasutatud säilitusaineid; ; Märk "Kiudaineterikas toit" - toode sisaldab märkimisväärses koguses kiudaineid; Märk "Täisteratooted" - toode sisaldab täisterakomponenti; ; ; - gluteenivaba toode - toode ei sisalda rukist, otra ja nisu; ; - laktoosivaba toode - toode ei sisalda piimasuhkrut ja -valku; - light-toode - toode sisaldab vähem kaloreid; ; - funktsionaalne toit - tootel on kas füsioloogilist funktsiooni parandav toime v. haiguse riski vähendav toime; Toode sobib taimetoitlastele; Toode sisaldab pähkleid - ei sobi inimestele, kellel on pähkliallergia;
Esiajaks ehk muinasajaks nim esimeste inimeste saabumist kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12. saj lõpul. Muinasaeg koosneb mesoliitikumist, neoliitikumist, pronksiajast ja rauaajast. Muinasaega uuritakse arheoloogiliste väljakaevamiste kaudu. 2. Neoliitikum? Millised muutused toimusid ühiskonnas neeremal kiviajal? Neoliitikum ehk noorem kiviaeg (u 5000-1800 eKr). Selle alguseks peetakse keraamika kasutuselevõttu. Tekib kõpla- ja peenrapõllundus, külvati otra. Vanimad põllud Rebalas (õhukestel paepealsetel muldadel). Kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud, mille välispind oli kaunistatud. Tähtsamad surnud sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla. Seda nimetatakse kammkeraamika kultuuriks. 3000 eKr hakkas levima nöörkeraamika – nöörijäljenditega kaunistati savinõusid. Iseloomulik oli ka paati meenutavad silmaaukudega kivikirved. Nöörkeraamika kultuuri
riiki sisenemise päevast arvates. TOIT •Hispaania ja portugali toidud koosnevad suures hulgas eri toiduainetest •Rohkesti valmistatakse ühepajatoite, millel on iseloomulik paljude lihaliikide, vorstide, kalade ja aedviljade kasutamine ühekorraga •Hispaania ja Portugali rannikul leidub palju mitmesuguseid karploomi ning kalu, mis toitudele eripärase, meil mittesaavutava maitse annavad. • Põhjapoolsetel aladel teravilja- nisu, otra, kaera, rukist. Lõunarajoonides apelsinid, sidrunid, õlipuud, viinamarjad, banaanid ja teised subtroopilised viljapuud. •Mägikarjamaadel lambaid, peetakse ka sigu ning kasvatatakse kanu, kitsi, vähem veiseid JOOK • Valmistatakse veine • Eriti kuulsad on Portugalis Duero orus toodetavad punased, valged ka kuldkollased portveinid. •Tihti hautatakse liha selges veinis. DOURO JÕGI • Üks suuremaid jõgesid Pürenee poolsaarel
6. Käekell- Arvatakse, et käekellad tulid kasutusele Esimese maailmaõja pärast, kuna palju mehed lõpetasid käekellade kandmise just peale esimest maailmasõda. ‘19 ja 20 sajandil hoiti kellasid taskus või uuri küljes. Kuid lahinguväljal aitas käekell hoida käed vabana. 7. Vorstid taimetotilastele- Vorstid taimetoitlastele on leiutatud Konradi poolt. Esimese maailmasõja ajal valitses linnas nälg ning ta hakkas kasutama jahu, otra ja Rumeenia maisijahu segu nisu asemel, et valmistada leiba.Pöördudes tagasi vorstide poole üritas Konrad vorstide kohta litsentsi saada, kuid teda lükati tagasi, olles Saksamaa eeskirjadega vastuolus- kuna see ei sisalda liha ei saa see liha olla. Tal oli parem edu Suurbritanniaga, kes andsid talle litsentsi tema soja vorsti koha. 8. Lukud- Alates 19. Sajandi keskpaigast mitmed inimesed töötasid selle kallal,
Mõnevõrra halbadest tingimustest hoolimata toodab Kreeka mitmesuguseid taimseid ja loomseid produkte. d) Kreeka põllumajandust pärsib eriline maaomandi süsteem,mis soodustab vähetootlike väikemaaomandite teket. 3. a) Mõnevõrra halbadest tingimustest hoolimata toodab Kreeka mitmesuguseid taimseid ja loomseid produkte. Põllumajandus on koondunud Tessaalia tasandikele, Makedooniasse ja Traakiasse, kus kasvatatakse maisi, nisu, otra, suhkrupeeti ja kartuleid. Kreeka on ka oluline puuvilla- ja tubakatootja.Viinamarju, meloneid, tomateid, virsikuid, apelsine jt puu- ja köögivilju eksporditakse Euroopa Liitu, see moodustab 33,6% ekspordist. b) Kuigi maailma esirinda mõne kultuuri kasvatamisel ei kuuluta on olulisel kohal oliivid, mis sageli tehakse õliks, on riigi tuntuim ekspordiartikkel, kuigi moodustab ainult 10,6% toiduainete väljaveost.
enamik loomi on oma eluviisilt uru- ja ööloomad, osa neist teeb ka suveuinakut. kõrbe loomad :suslik, liivarott.kobra , eefa, .tuntuim kõrbeloom on kaamel. Inimtegenus · Rändkarjakasvatus (rändkarjus e.nomaadid)- kitsed, lambad, kaamlid(tänapäeval kasutuses ka maastur ja veoauto ) · Põlluharimine(seal, kus leidub vett) Oaasides kasvatatakse : datleid, arbuuse, aprikoose, virsikuid, meloneid, puuvilla, nisu , otra. NB! Nafta,maagaasi ja soola kaevandamineja töötlemine laieneb. LÄHISTROOPILINE KLIIMAVÖÖDE Asub 30 ja 40 laiskraadi vahel .nii põhja, kui lõuna poolkeral. Vihmase talve ja kuiva suvega lähis.troop.kliima ja vastav taimkate on iseloomulik vahemereäärsetele lähistroopilistele aladele, kuid ka mandrite läänerannikutele. Lähistroopikas ei lange ühelgi kuul temp.alla +4.temp.aastane amplituud on u.10 kraadi.püsiv lumekate puudub.
9. eestlaste suhted naabritega Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed. Aegajalt tehti vastastikkuseid röövkäike. Olukord tõsines seoses naabruses kujunenud riiklike ühendustega. Vana-Vene riik oli lagunenud.Venemaa osal, Novgorodi feodaalvabariigil, polnud üksi jõudu eestlaste alistamiseks. Vahel tegid venelased rüüsteretki, peamiselt Ida-Eestisse. Ka eestlased tegi rüüsteretki vastu. 10.millised muutused inimeste elatusalades toimusid muinasaja lõpus? Kui varem kasvatati otra, siis alates 11.saj levis talirukis. Põllumajanduses võeti kasutusele kolmevÄljasüsteem.- talivili, suvivili, komas oli kesa. hakati tegelema metsamesindusega vahenduskaubandus 11.millised muutused toimusid ühiskonnas muinasaja lõpus? suurenes varanduslik ebavõrdsus rahvaarv suurenes algas kihelkondade liitumine luksuskaubad jõudsid Eestisse 12. muinasusund Üheks muinasusu põhimõisteteks ja elemendiks oli vägi. Arvati, et inimesed ja kõik elusolendid omavad peale
Kammkeraamika inimrühmad matsid elupaikade juurde või sisse, nöörkeraamika inimesed matsid kaugemale Erinevate metallide ja nende sulamite kasutuselevõtt, 5000 eKr Kagu-Euroopa Vanem pronksiaeg (1800 eKr - 1100 eKr) Pronksi kasutuse õppimine Jaht, korilus, kalapüük (võrgud) Pt 5 Pronksiaja lõpp ja rauaaja algus Noorem pronksaeg (1100 - 500 eKr) Eesti jagunes kaheks regiooniks: rannikupiirkond ja sisemaa Külvati nisu ja otra Kaubandus Skandinaaviaga. Skandinaaviast toodi pronksi, Läänemerelt merevaiku Viljelusmajanduse osatähtsuse kasvamisel tõusis rahvaarv, söödiviljelus Üksiktalud Maeti kivikirstkalmetesse, hiljem nelinurkse põhiplaaniga tarandkalmetesse Varane rauaaeg (6.saj eKr - 50 pKr) Asustuse tihenemine Kaheväljasüsteem Kindlustatud asulad ehk linnused (tuntumad: mägilinnus, kalevipoja sängi linnus, ringvallilinnused) mäe peal, ringvallid
Kammkeraamika inimrühmad matsid elupaikade juurde või sisse, nöörkeraamika inimesed matsid kaugemale Erinevate metallide ja nende sulamite kasutuselevõtt, 5000 eKr Kagu-Euroopa Vanem pronksiaeg (1800 eKr - 1100 eKr) Pronksi kasutuse õppimine Jaht, korilus, kalapüük (võrgud) Pronksiaja lõpp ja rauaaja algus Noorem pronksaeg (1100 - 500 eKr) Eesti jagunes kaheks regiooniks: rannikupiirkond ja sisemaa Külvati nisu ja otra Kaubandus Skandinaaviaga. Skandinaaviast toodi pronksi, Läänemerelt merevaiku Viljelusmajanduse osatähtsuse kasvamisel tõusis rahvaarv, söödiviljelus Üksiktalud Maeti kivikirstkalmetesse, hiljem nelinurkse põhiplaaniga tarandkalmetesse Varane rauaaeg (6.saj eKr - 50 pKr) Asustuse tihenemine Kaheväljasüsteem Kindlustatud asulad ehk linnused (tuntumad: mägilinnus, kalevipoja sängi linnus, ringvallilinnused) mäe peal, ringvallid
Kuid ajajooksul on see sõna omandanud kujundusliku mõtte ja see tähendab ebaviisakat inimest. Barbariteks loeti neid hõime või kogukondi, kes elasid põhja euroopa aladel (keldid, sakslased, saksid,frangid, slaavlased, skifid, jne) ja euraasia steppides (Hunnid), kuid isegi Kreeklasi ja Pärslasi, kuigi neil oli vanem kultuur, kui Roomlastel. „Barbarid“ tegelesid loomapidamise ja põlluharimisega. Põlluharijad kasvatasid: otra, nisu, rukist, sibulaid, herneid, jne. Loomapidajad: härgi, hobuseid, lambaid, kitsi, jne. Kuid nad tegelesid veel karusloomade küttimise, kaevandasid maavarasid ja sulatasid metalle. Roomlased kauplesid „barbaritega“ Rooma Impeeriumi piiriäärsetes linnades ja vahetasid „barbarite“ kauba: orjade, relvade, veini ja luksuskaupade vastu. Kõige suuremat probleemi valmistasid Rooma tsivilisatsiooni jaoks sakslased.
mandrite siseosades, Suvi on soe Puhmad ja pisiimetajad, kojott, viljakam, Huumus kasvatatakse: rohtlatest on P-Am preeria ja talv külm ja kuina kliimaga. kõrrelised , piisonid, antiloobid, pinnases, Igal aastal Päevalilli, maisi, haritatud ja tehtud L-Am ampa Stepirohi, aruhrin, pimemutt, suslik,. kasvab palju taimi otra, nisu, põllumaaks, sibultaimed, mis osaliselt Maavarade Erosioon, Sageli kullerkupp, lagunevad. kaevandamine: tulekahjud. Kevadise kiire Kivisüsi, värviline
Burgundia. 687.a. Pippin Heristalis saab Frangi riigi ainsaks majordoomuseks, ta ühendab kolm riigi osa taas ühtseks. Merovingid kaotavad oma tähtsuse. 715.a. Austraasia majordoomus Karl Martell haarab võimu terves Frangi riigis, eirab Merovinge. Seab sisse talupoegade olukorra parandamiseks feodaalse maavalduse tingliku vormi-benefiitsi. Frankide põhitegevusalaks oli põllumajandus, kasvatati rukist, nisu, kaera ja otra, kui ka lina, juurvilja, puuvilja ja viinamarja. Loomadest kasutati härgasid, hobuseid, ja eesleid. [Tippige tekst] Tegeleti veel küttimise ja kalastamisega. 751-911 Karolingide dünastia 751.a. Karl Martell poeg Pippin III Lühike kukutab võimult viimase Merovingi Chlideric IIInda. 768.a. saab võimule Pippini Lühikese poeg Karl I Suur. Ta oli tugeva kehaehitusega suurt kasvu mees. Teda huvitas teadus, ta tundis ladina-ja kreeka keelt, kuid ta ei osanud kirjutada.
Ja tõesti on kõrbevöönd maailma üks hõredama asustusega loodusvööndeid, sest tingimused inimeste eluks ja majandamiseks on seal väga ebasoodsad. Lisaks pidevale kuivusele valitseb päeval suur kuumus. Öösel jahtub õhk aga kiiresti, sest pole pilvi, mis takistaksid soojuse kiirgamist maailmaruumi. Kõrbes tegelevad inimesed rändkarjakasvatusega ja oaasipõllundusega. 1. Oaasides kasvatatakse datlipalme, nisu, otra, maisi ja hirssi. Datlipalm on peamine kultuur, mis annab kõrbeelanikele peaaegu kõike, mis neil elus vaja läheb: datlid on nende põhiline toit, puidust ehitatakse elumajad ja valmistatakse tarbeesemeid, suured lehed lähevad loomasöödaks, aga sobivad ka ehitusmaterjaliks. 2. Rändkarjakasvatusega tegeleb enamus kõrberahvaid. Saharas on peamiseks koduloomaks vähenõudlik ja vastupidav kaamel, kellelt beduiinid saavad piima ja liha,
Viin asub lohus ja ilmastik on seal muutlik,üldiselt Austria ilmastik muutub idast lääne suunas. Idas on kontinentaalne, kuumade suvede ja keskmiselt jahedate talvedega. Lääne pool on ilm pehmem, suve ja talve vahelised ilmakontrastid on väiksemad. Austria kõrgmägedes (Alpides) valitseb vastavalt kõrgusele kõrgustikukliima, temperatuur on madalam ja lumeaeg pikem. Toiduainete valik on Austrias vaid veidi rikkalikum meie omast. Teraviljadest kasvatatakse rukist, nisu, otra, kaera. Palju kasvatatakse kartuleid ning umbes samu köögivilju, mis meilgi on tuntud. Liha valik on viimasel ajal kaldunud suuresti sealiha kasuks, veise ning lambaliha kasutamine on vähenenud. Soojema kliima tõttu kasvatatakse Austrias rohkesti viinamarju ja puuvilju. Toiduvalmistamisel on tunda tugevat saksa mõju. Toite valmistatakse rikkalikult või, koore ja suhkruga maitsestatult. Väga levinud on
· Kliima varieerub regiooniti. Iraagi põhjaosas on lähistroopika vahemereline kliima, ülejäänud riigis troopiline kliima. Troopikas on talved pehmed või jahedad, suved on kuivad, kuumad ja pilvitud. Põhjaosa mägipiirkondades on külmad talved, mõnikord sajab palju lund, mis võib sulamisel põhjustada üleujutusi. · Iraagis kasvavad looduslikult juurviljad ürtarbuus ja magusjuur. Viimast on traditsiooniliselt kasutatud kütusena. · Kasvatatakse otra, nisu, arbuuse, tomateid, datleid, viinamarju, kurke ja apelsine. · Metsikult elavad Iraagis gasellid, sead, saakalid, rebased ja küülikud. · Lindude seas on pardid, nurmkanad ja nepid. Soos elasid haigrud. · Soos kasvatati vesipühvleid. Maal kasvatatakse lambaid, kitsi ja veiseid. · Peaaegu 75% Iraagi rahvastikust (1993 umbes 77%) koosneb araablastest. · Teine suurem rahvus on kurdid (1993. aastal 19%), kes elavad riigi põhjaosas Mosulist põhja ja loode pool.
Gobi kõrbes asustus on väga hõre. Enamus inimesed, kes seal elavad tegelevad enamasti vaid rändkarjakasvatusega. Kasvatatakse lambaid, kaamleid ja hobuseid. Rändkarjakasvatajad liiguvad ühest kohast teise, et leida värsket vett ja rohtu. Oaaside lähedal on aga asustus päris tihe, seal on linnad. Linnades tegeletakse rohkem põlluharimise (seda soodustavad niisutussüsteemid). Kasvatatakse nisu, meloneid, viinamarju, otra, datleid, meloneid, arbuuse vms. Inimtegevusega kõrbetes on tekkinud ka mitmed keskkonnaprobleemid. Liigse karjakasvatusega kaasneb kõrbealade laienemine. Oskamatu põlluharimise ja niisutuse tagajärjel võivad ära kuivada mitmed oaasid, jõed, järved. Muld võib soolduda või isegi kasutuskõlbmatuks muutuda. Legendi järgi vaadates on näha, et keskmiselt on Gobi kõrbes 14 inimest ruutkilomeetri kohta
Parasvöötme metsad (sega, leht ja okasmetsad), rohtlad. Soojushulga alusel eristatakse jahe, mõõdukas ja soe parasvöödet. 3. Jahe parasvööde Vegetatsiooniperiood kestab vaid 35 kuud. Levib looduslikult okasmets. Suvi on lühike ja jahe ning talv külm ja pikk. Põlluajanduslikku maad on vähe, karmid kliimatingimused ja väheviljakad leetmullad ei soodusta põllundusega tegelemist. Sellistes oludes saab kasvatada mitmeid teravilju, nagu rukist, kaera ja otra, kartuleid ja köögivilja, lina ja rapsi. 4. Mõõdukas parasvööde Vegetatsiooniperioodi pikkus on viis kuud või enamgi. Kolm valdkonda. Merelises pehme ja niiske talvega valdkonnas kasvavad peale teraviljade hästi ka istanduste põhikultuurid (sõstrad, õunapuud). Mullad on keskmise viljakusega, üsna hästi haritavad, kuid kohati vajavad kuivendamist. Arvukad rohumaad on eelduseks piimakarjakasvatusele.
põllumajandus saadusi. 3. Põllumajanduse spetsialiseerumine. a.) Peamised põllukultuurid. Argentiina põllumajandus on spetsialiseerunud loomakasvatusele, kuid tegeldakse ka taimekasvatusega. Argentiina kuulub Ladina- Ameerika kõige arenenumate põllumajandus- ja tööstusriikide hulka. Peamised põllukultuurid on nisu, mais, päevalilled, lina, suhkruroog ja viinamarjad. Neid kasvatatakse laugetel aladel. Vähesel määral kasvatakse ka riisi, otra, kaera ja rukist. Söödakultuuridest viljeldakse kõige rohkem lutserni ja ristikut, õlikultuuridest päevalille, lina ja sojauba. Tähtsamad tehnilised kultuurid on puuvillapõõsas, suhkruroog, tubakas ja mate (paraguai tee) .Suurimad viinamarja kasvandused paiknevad läänes Mebndoza ümbruses. Riik on maalilmas esimeste hulgas nisu ja maisi tootmiselt. Köögivilja kasvatatakse suurlinnade lähedal, troopilisis puuvilju ( banaani, ananassi, mangot) b.) Enamarenenud loomakasvatusharud.
ülepüügi all.Lähispolaarkliimas võimaldab lühike vegetatsiooniperiood ja soojushul vaid paremates mullastikutingumustes kasvatada kiirekasvulis ja lühiajalist öökülma taluvaid kultuureredist,sibulat jne.Taimede arengut kiirendab suveperioodi pikk päev.Jahedas parasvöötmes kestab vegetatsiooniperiood vaid 35 kuud, sel ajal levib looduslikult okasmets.Suvi on lühike ja jahe,talv on pikk ja külm.Sellistes oludes saab kasvatada mitmeid teravilju nt:rukist,kaera ja otra,kartulit ja köögivilja,lina ja rapsi.Soojas parasvöötmes kestab vegetatsiooniperiood kuus või rohkem kuud.See periood võimaldab kasvatada soojalembeseid kultuuritaimi,nagu hiliseid teraviljasorte sh. riisi ja maisi,sojauba,päevalille.Lähistroopilises vöötmes lühendab vegetatsiooniperioodi kuiv kliima.Niisutamise abil on võimalik põllukultuure siiski kogu aasta jooksul kasvatada ja kaks saaki saada.Haritava maa kasutamine sõltub sademete hulgast ja aastaajalisest jaotusest
ehitustööd. Ehitati linna piiramiseks kahekordsed müürid, koos vahitornidega. Rajati Paabeli torn ja kuninga loss, rippuvate aedadega. Babülooniast sai uhkeim linn. Nebukadnetsar II valitses Uus Babülooniat aastatel 605561 ekr. Sumerid on rahvas Mesopotaamia lõunaosas, Eufrati ja Tigrise alamjooksul. Sumerite keelt tänapäeval kusagil ei räägita. Sumerid rajasid tihedaid niisutuskanalite võrke. Sumerid kasvatasid otra, juurvilja ja datlipalme. Sumerid võtsid kasutusele ratta ja vankri. Vankri ette rakendati eeslid. Babüloonia riik asus Eufrati keskjooksul ja oli algselt väike riik, pärastpoole oli uhkeim ja suurim linn kogu Mesopotaamias. U 1880 al ekr vallutas Hammurapi ülejäänud Mesopotaamia ja tekkis Babüloonia suurriik. Hammurapi valitses võimukalt ja karmilt. Babüloonia alistas aga Assüüria. Hiljem tekkis UusBabüloonia ja uus kuningas
demokraatia 1938. aastani. Tsehhi pealinn Praha on üle 1000 aasta vana ning seda iseloomustavad uhked ajaloolised ehitised erinevates stiilides. Seetõttu on linn kujunenud paljude rahvusvaheliste filmitootjate meelispaigaks. Tööstus on tänini riigi majanduses esikohal esiletõstmist väärib autode, tööpinkide ja masinate tootmine. Riigi idaosas asuvas Moraavias on tähtis raua- ja terasetööstus. Põllumajanduses kasvatakse peamiselt maisi, suhkrupeeti, kartuleid, nisu, otra ja rukist. 95% riigi pindalast on mägine ning sobib ideaalselt suusatamiseks, rattasõiduks ja matkamiseks. Suurtes metsades elavad metssead ja rebased. Joonis 4: Praha TSEHHI Tsehhimaa on mandrisisene riik Kesk- Euroopas. Teda piiravad läänest Saksamaa, lõunas Austria, idas Slovakkia ja kirdes Poola. Riik tekkis 1992 aastal, mil endine Tsehhoslovakkia lagunes kaheks uueks riigiks: Tsehhi ja Slovaki vabariigiks. Tsehhimaa hõlmab läänes endise Böömimaa, idas
5a: meestel 76.3a, naistel 80.7a ● Taanis on peamiselt taanlased, kuid leidub ka türklasi, bosnia ja hertsegoviinalasi, inglasi ning ka muude põhjamaade rahvast ● Kõneldavad keeled on taani ja saksa ● Valdavaks usundiks on luterlus ● Rahvastiku tihedus on 129 in/km² Majandus ● Peamiseks majandusharuks teenindus ● Üks maailma rikkamaid maid ● Põllumajanduses kasvatatakse taimedest suhkrupeeti, nisu, otra ja rapsi. Loomadest aga veiseid, kanu ja hobuseid ● Eksport: masinad ja instrumendid, liha ja lihatooted, piimatooted, kala ja tuulegeneraatorid ● Import: masinad ja varustus, toorained, kemikaalid, toidukaubad ja tarbekaubad Huvitavat Taani kohta ● Taanil on 443 nimega saart, millest 76 pole asustatud ● Taani on maailma demokraatlikuim riik ● Maailma kuulsad mänguklotsid Legod on Taanist ● Siin asub Euroopa pikim sild, pikkusega 1.6 km
Põllumajandus Hõive põllumajanduses on alla 10-ne %. Põllumajandus mängib Maltas suurt rolli. Kogutoodangust umbes 28% eksporditakse välisriikidesse, enamasti riikidesse, kus on kõrge asustustihedus ja vaesed mullad. Maltast eksporditud põllusaakide tulu oli 2001. aastal $39.6 miljonit (USA dollarit) ning imporditud põllusaakide peale kulus samal aastal $233.1 miljonit (USA dollarit) . Enamus farme on väiksed, seal kasvatatakse nisu, otra ja põhiline põllusaak on viinamarjad. Ekspordiks kasvatatakse kartulit, sibulat, lõikelilli, seemneid ja puuvilju. Põhilised põllutoodangud, millega inimesed tegelevad on tomat, melonid, nisu, puuvili ja lilled. Kariloomade toodang on Malta põllumajanduses suur tuluallikas. Põhilised kariloomad on veised- 17 940 isendit, 73 607 siga, 14 861 lammast ja 5374 kitse. Kanamunade saak on umbes 4500 tonni, lehmapiima toodang 39 860 tonni.
·müntis raha ·läänistas maid koos talupoegadega vasallidele Põllumajandus Põllumajandus oli kogu keskaja jooksul tähtsaimaks majandusharuks. Valitses naturaalmajandus. Tähtsaimaks maaharimisriistaks oli: · juurtega puutüvest tehtud ader · okstega kuuselõhandikest tehtud karuäke · Toimus põlispõldude laienemine metsa arvelt. Põlispõldudel levis kolmeväljasüsteem. Kehvematel maadel aga kaheväljasüsteem. Kasvatati talirukist, aga ka vähesel määral · otra, kaera ja nisu. Teistest kultuuridest kasvatati lina, kanepit, humalat, hernest, uba, tatart, hirssi, naereid. · Kehtis väljasund ehk sunduslik külvikord. Saagid sõltusid ilmastikust. Sagedased olid ikaldused. · Loomakasvatus sõltus söödabaasist. Sarvloomade kõrval kasvatati lambaid, kitsi ja sigu. Sigade nuumamiseks kasutati tammetõrusid. Hobuste kasvatamises oli esikohal Saaremaa. Palju peeti ka kodulinde: kanu, hanesid, parte.
valitsesid viljakad mullad ja sealt kaugemal viljatud kõrbed, kus midagi ei kasvanud. Šaduff on kooguga veetõstuk, mille abil egiptlased toimetasid vett sinna, kuhu Niiluse üleujutused ei ulatunud. Kui Niiluse üleujutus oli väike, kasutasid egiptlased põldude niisutamiseks kraave ja kanaleid. Talupojad kasvatasid otra, nisu, puu-ja juurvilja ning lina. Viljalõikajateks olid mehed. Naistel ei lubatud töötada tööriistadega, millel oli lõiketerad, nende ülesandeks oli tuulamine. Viljakasvatamise kõrval pidasid talupojad ka lehmi, lambaid, kitsi, parte ja hanesid. Egiptust nimetati Niiluse anniks, sest sealt sai toitu (kalu), seal kasvas papüürus ja kui Niiluse üle kallaste ujutas, tekkis jõe äärde rammus muda. Jõgi jaotas põllumeeste aasta kolmeks. "Üleujutuste aeg",
Põllumajanduses töötab u 40% elanikkonnast. Umbes 37% maast sobib maaharimiseks ja 12% karjakasvatuseks. Kuid rohkem, kui 80 % Türgi maapinnast on järsk, mägine ning paljude pankadega seetõttu vähese põllumajandusliku väärtusega. Suurem osa paremast põllumajanduslikust maast on rannikutasandikel ja jõeorgudes. Põllumajandus Palju kasvatatakse teravilja, valdavalt nisu. Kuivemates piirkondades kasvatatakse otra. Vähesel määral kasvatatakse ka rukist, maisi ja riisi. Metsandus Türgis võib näha nii laialehelist metsa kui ka vahemerelist torkvõsa. Metsandus ei ole Türgis eriti tähtis majandusharu, kuid selle areng on kasvutempos. 1990. aastate algul katsid metsad hinnanguliselt 20,2 miljonit hektarit (26% riigi kogupindalast) Metsandus Parimad raiepuidu alad asuvad Musta mere regioonis. Riigi idaosas asuvad puud on halvas
Prantsusmaal on väga hea majandusgeograafiline asend. Avatus Atlandi ookeanile ja Vahemerele, see omakorda annab võimaluse meretranspordiks, kalastamiseks, transiitkaubanduseks. Mereline parasvööde on aga väga sobiv loomakasvatuseks, metsanduseks ning viljakate muldade tõttu põllumajanduseks. Prantsusmaal on tasast pinnamoodi hoopis rohkem, kui mägist, seega on jällegi hea eeldus põllumajanduse viljelemiseks. Kultuurtaimedest kasvatatakse seal peamiselt nisu, aga ka otra, kaera, viinamarju ja erinevaid puuvilju. Enamasti tegeldakse mahepõllumajandusega. Kuna Prantsusmaal on hea kliima ning piisavalt sademeid, siis on seal vägagi hea tegeleda põllumajandusega. Prantsusmaal leidub rohkesti rauamaaki, uraani ja mineraalidest naatriumi, vähem leidub aga sütt, boksiiti, tsinki, antimoni, arseeni, kaaliumkarbonaati, päevakivi, puitu, kala jt. Prantsusmaal on mitmeid tuumaelektrijaamu, kuid hüdroelektsijaamu on suhteliselt
Kaer Niiskusesisaldus. Niiskusesisaldus peaks olema 10...13,5%. Mahumass. Toidukaera minimaalne mahumass on 560g/l, optimaalne peaks olema 580g/l. 1000 tera mass. 1000 tera mass peaks olema 38g. Sõklasus. Toidukaera sõklasus ei tohiks ületada 22...24%. Peenterasisaldus. (määratakse sõelaga 2,0x 20mm). Peenteri võib olla kuni 6%. Teralisade sisaldus. Võõrliikidest võib olla otra kuni 1%, nisu kuni 0,2% ja rukist 0,05%. Roheliste kaeraterade hulk ei ei tohi olla üle 0,01%. Proteiinisisaldus. Parimaks toidukaeraks Eestis loetakse sorti´ jaak´, mille proteiinisisaldus on 11...12,5%. Rasvasisaldus. Optimaalne peaks olema5% Idanevus. Toiduks vastava kaera idanevus peb olema 60%. Kasutatud kirjandus Hindrek Olderi Teraviljakasvatuse käsiraamat lk 271-286
Talurahva toidud Kadri Kivirand EKL-4kõ Toidusse suhtumine ,,Saia süüakse isuta, õlut juuakse januta" ,,Karask ajab kargama, segapuder santima" ,,Pikk leem peab pere koos" ,,Kook ei jõua üksi kõhtu täita" ,,Seda näeb igaüks, mis sul seljas, seda mitte, mis sul kõhus" ,,Rukis on maja peremees" ,,Ega kõik päevad ole saamapäevad, aga kõik on söömapäevad" Vanad söögitraditsioonid (toidukorrad) Toitu valmistati reheahjus Suvel 3 ja talvel 2 kindlat söögiaega Linnupete Õhtusööki keedeti 13 korda nädalas Leiba küpsetati kord nädalas, nädalaid ette Paremad toidud tähistasid pulmi, lapse sündi, matuseid, suurte tööde lõppu ja olulisemaid kalendripäevi ning pühi Vanad söögitraditsioonid (nõud/anumad) Lauanõud pärnast, haavast, sanglepast Hapupiim piimapütis Kali või taar kapas või kaanega kannus Kahvleid ja lauanuge ei olnud Toitu lõigati tavalise töönoaga Söögikott/teemoon/lõunamoon kasetohusugad...
Ta palus endale maa metsasöödil, kuid selle eest pidi ta veel paar aastat mõisa orjama. Kui ta oma lunastusaastad oli ära teeninud, siis hakkas ta metsas tööl käima, isegi töölised nägid, kuidas Jaak laupäevaõhtuti peale tööd metsa hiilis. Jaak palkas endale külast vanaehe , kellega koos nad tööd tegid. Viimasteks kevadpäevadeks oli väike kollane maja lagendikul valmis. Valmis oli ka väike põlluke , kus oli paar vagu kartuleid ja pisut otra ja kaera. Jaak oli rõõmus oma saavutuste üle ,kuid nüüd ta unistas veel naisest ja lapsest. Jaak sai naise ja pidas pulmi.Ta mõrsja oli tõsine ja vaikne, kuid Jaak teadis , kelle ta võttis . Nad kõnelesid oma tulevikuplaanidest ja teadsid ,et neil on veel palju tööd teha. Nende üle võttis kohusetunne maad ja nad andsid südames suuri lubadusi. 2.Peategelase iseloomustus. Jaak oli 40 eluaastates töökas ja tubli mees. Jaak teadis , mida elult tahtis ja mida ta saavutama peab
Ennul olid aga head suhted Maie isa Peetriga. Ajasid koos koguaeg mingit ärilaadset asja. Peetrile Enn väga meeldis , sest Peetri meelest oli Enn väga tark ja tore. See pärast tahtisgi Peeter , et Maie läheks Ennule naiseks. Kord olnud Enn avastanud ajaleht Postimehes , et tang olnud hirmus kallis 8 rubla ja 20 kopikat. Enn rääkis sellest Peetrile. Enn aga ei teadnud mida tähendavad tangu taga need märgid ,, . Niisiis lasi Peeter kõik oma 50 vakka otra tanguks teha , et see siis turul maha müüa. 50 vakka laenas veel Ennult ka juurde. Anne rääkis küll , et ka Peetre lolliks läinud. Hiljem , kui Maie oli rääkinud Märdile oma isa teost Ennuga , tahtis Märt kohe seda lehest lugeda. Märt naeris ja ütles , et siis on kirjas tangu,, . See tähendas tangusoola , mitte tavalist tangu.Sellest tekkis suur segadus , ja mudugi ei saanud Enn ja Peeter oma tange selle hinna eest maha müüdud
tinamaaki, volframimaaki, püriiti, vasemaaki, pliimaaki, uraanimaaki ja elavhõbedat. Elavhõbeda varudelt on Hispaania Euroopa maade seas esikohal. Hispaania on tõõstuse- ja põllumajanduse maa. Oma tarbeks kasvatatakse suhkrupeeti, tsitruselisi puuvilju, päevalille, puuvilla, tubakat ja suhkrurooga ainsana Euroopas. Tähtsamad ekspordikultuurid on põllumajanduses tsitruselised puuviljad, oliiviõli, viinamarjad, köögivili. 60% külvipinnast kasvatatakse teravilja. Põhiliselt nisu, otra, maisi ja ka riisi. · Kliima Hispaaniat külastanud kiidavad alati selle maa meeldivat kliimat, mis on küll vahelduv, et siiski mõnusalt soe ja kuivapoolne. Pürenee ehk Ibeeria poolsaarel on kolm suurt kliimavööndit: niiske atlantiline (pehmed talved ja jahedad suved), vahemereline (pehmed talved ja kuumad suved) ning sisemaakliima ( vähe sademeid, külmad talved ja väga kuumad suved). Kanaari saartel valitseb aasta ringi mahe, kasinate sademetega lähistroopiline kliima.
Pruunmullad Võrdlemisi tüse huumushorisont. Kõdumaterjali palju. Mullas elab palju mikroorganisme. Aineringe kiire. Viljakad mullad. Lehtpuud on kohastunud külma aastaajaga, langetavad talveks lehed. Kasvavad rinnetena. Metsi leidub peamiselt mägedes. Soodsate elutingimuste tõttu on sega- ja lehtmetsavöönd tihedasti asustatud. Viljakate muldadega lehtmetsaalad on põllustatud, kasvatatakse kartulit, nisu, maisi, otra, suhkrupeeti, puuvilju, ka viinamarja. Loomakasvatus: veised, lambad. Metsandus. Puit on tähtis paberi- ja tselluloosi tootmiseks. Kalandus. Linnu on palju. Tööstus Tiheda asustuse ja intensiivse tootmisega aladel on looduskeskkonna reostusoht suur. Tööstuse ja transpordi jääkainete mõjul tekivad happevihmad. Õhusaaste tõttu on halvenenud metsade seisund, eriti Kesk-Euroopas. Veekogude reostumine. Veeressursside ammendumine
Vene köök Vene kokakunst on lahutamatu osa vene kultuurist ja ajaloost. Esimesed teated vene köögi kohta pärinevad XI-XVII sajandi kirjalikest allikatest. Jõgede, järvede ja metsade rohkus aitasid kaasa rohkearvuliste kala-, linnu- ja seeneroogade ning metsamarjadest toitude tekkimisele. Oma põldudel kasvatasid venelased rukist, kaera, nisu, otra, hirssi, tatart. Neist keedeti mitmesuguseid putrusid. Ammustest aegadest on vene köögis kasutatud naerist, kapsast, rõigast, hernest, kurke. Juurvilju söödi toorelt, aurutatult, keedetult, soolatult ja ka hapendatult. Juurviljadest valmistati suupisteid (sakuskasid), hiljem hakati valmistama salateid. Koos ristiusu levikuga jagunes vene köök kaheks: paastuaegne ja igapäevane toit. Paastuaja range järgimine viis rohkearvuliste jahu-, juurvilja-, seene- ja kalatoitude tekkimiseni
Aga aastatel 1629-1695 rahvaarv tõusis sisserände tagajärjel Soomest, Venemaalt, Poolast ning mandri Eestisse tuli inimesi ka Saaremaalt. Pikk rahuaeg soodustas ka sündimust. Aastatel 1695-1710 langes rahvaarv uuesti sest Eestit tabas näljahäda ja katk, ning sellele järgnes Põhjasõda mille käigus hävitasid Venelased Eestlasi eriti innukalt. Seega polnud rahvaarv Rootsi ajal eriti püsiv. Ka Rootsi ajal tegelesid Eestlased põlluharimisega. Taludes kasvatati rukist, otra, kera, nisu, hernest ja lina. Koduloomadest peeti lambaid, kitsi, sigu ja veiseid, igas talus oli ka hobune. Kodulindudest kasvatati kanu ja hanesid. Ka õiguslik olukord ei olnud varasemast muutunud sest jätkuvalt alluti sakslastest mõisnikele, ka talu maa kuulus mõisnikule. Küll aga viidi Rootsi ajal sisse kaks uuendust milleks olid vakuraamat, kuhu hakati arvestust pidama talupoegade koormiste üle. Teiseks
1. Maailma toiduprobleemid toiduprobleemide tekkepõhjused: vaesus, ebavõrdne juurdepääs toidule, suur rahvaarv,haritava maa puudus, halvad loodusolud, põud, osoonikihi hõrenemine, traditsiooniliste tootmisviiside säilitamine, madal haridustase toiduprobleem esineb peamiselt arengumaades (LõunaAasia, Aafrikas, Andid), alatoitumuse alla kannatab umbes pool maakera elanikkonnast. Arengumaad ei jõua arenenud riikidelt toodangut sisse osta, sest see on iiga kallis. Arenenud maad seevastu kannatavad ületootmise all, toitu visatakse ära, satub prügimäele, saastab keskkonda. võimalikuks lahenduseks on toitumisharjumuste muutmine bakterite, pärmseente kasutamine toidu tootmiseks, maaharimisviiside ja tehnoloogia täiustamine, haridustaseme tõstmine, pere planeerimine 2. Põllumajanduse arengut mõjutavad looduslikud ja majanduslikud tegurid. Looduslikud tegurid: 1) kliima temperatuur; n...
Belgia on väga kõrge elatustasemega riik Põllumajandus moodustab Belgia tootmissektori lõikes vaid 1% ning varustab eelkõige siseturgu. Haritav maa moodustab üle poole riigi kogu pindalast. Kõrge tootlikuse tagavad spetsialiseerumine ning masinate ja kunstväetiste ulatuslik kasutamine. Põllumajanduse põhiharu on loomakasvatus; peetakse liha- ja piimakarja, sigu ja kodulinde, mõnes üksikus talus ka Belgia kuulsaid raskeveohobuseid. Kasvatatakse söödataimi, nisu, otra, kartulit, suhkrupeeti ja tubakat. Üle kolmandiku haritavast maast moodustavad niidud ja rohumaad. Üle poole tööstustoodangust eksporditakse. Belgia majandus sõltub välisturust. Belgia majandus on valdavalt orienteeritud ekspordile (Belgia on maailma üheteistkümnes eksportija; eksport elaniku kohta on tööstusriikidest suurim): üle poole tööstustoodangust läheb ekspordiks; eksport moodustab koos teenustega u. 73% SKTst. Suur osa
comunicación, es el lenguaje. Por dos años en la escuela secundaria estaba aprendido una segunda lengua (El Español). Esperar hasta la escuela secundaria para comenzar a estudiar un segundo idioma fue una elección muy pobre. Ahora estoy en la universidad, con otros estudiantes que son más de 80 países diferentes, y yo puedo hablar un idioma soló. La ventaja más popular de aprendido una segunda lengua es que permite la comunicación donde la interacción de otra manera sería difícil. Esto es especialmente aplicable al mundo de las empresas, donde la comunicación es muy importante. Otras ventajas que normalmente no se ven en relación con el ser bilingüe, pero son importantes, incluyen la posibilidad de comprender mejor su lengua materna, la comprensión de la diversidad cultural (y ayudar a apreciar la diversidad), ser capaz de comunicarse de manera más efectiva (y
kõrbemullad, keskosas kuivade metsade ruskmullad, mägi gleimullad ja kastanmullad. Muldade viljakus pole just kõige parem Põllumajandusega on võimalik tegeleda KeskTsiilis, sest seal on selleks k õige paremad tingimused Enamarenenud on loomakasvatusharud on lambad kõikjal riigis ja veised peamiselt riigi keskosas. 8.1.13 Kristyna Kokk 22 Toit Tsiilis kasvatatakse nisu, kaera, otra, riisi, maisi, kartulit, uba, suhkrupeeti, rapsi, päevalilli, viinamarju, paprikat, tsillipipart. Tsiilis kasvatatakse lambaid, veiseid ja kodulinde. Püütakse kalu, austreid, krabisid ja homaare. Tänu suurepärasele kliimale on rikkalik puuviljavalik . 8.1.13 Kristyna Kokk 23 Eksport 8.1.13 Kristyna Kokk 24 Import 8.1.13 Kristyna Kokk 25
Hiina ja Ameerika Hiina Tsivilisatsioon tekkis kahe jõgikonna Huang He ja Jangtse alam- ja keskjooksu aladele. Looduslikud olud on eri piirkondades erinevad. Tsivilistatsioon sai alguse Huang He tasandikult. Alles meie ajaarvamise algul sai Jangtse asustatud rohkem ja maad õpiti täielikult ära kasutama. Algul tekkisid põlluharujate asulad. Elanikud kasvatasid hirssi, otra ja nisu. Hiljem ka riisi. Hakati valmistama savinõusid , kasutama vaske ja pronksi. 1500ekr Võtis üks sugukond peaaegu terve Huang He tasandiku oma võimu alla. Kujunes suurim riik Hiina ajaloos.Samal ajal võeti kasutusele ka kiri. Oraakliluud- loomaluudele vajutatud piltkirjatekstid, mille abil ennustati jumala tahet. Nende järgi selgus, et paljud kogukonnad olid ühendatud tugeva valitsejaga. Järgmistel sajanditel oli valitseja võim nõrgem,
eluviisiga karjakasvatajad. Koos karjaga liiguvad nad värske rohu ja vee otsinguil ühest kohast teise. Kasvatatakse peamiselt lambaid, hobuseid ja kaameleid. Peatuspaigas pannakse üles suur sõrestiktelk, mis kaetakse pealt riide või loomanahkadega. Sellised elamud kaitsevad nii kuuma kui külma eest, neid on kerge kokku panna ja uues kohas jälle püstitada.Oaasides, kus vett saab kasutada maade niisutamiseks, on asustus tihe. Niisutatavatel põldudel kasvatatakse otra, nisu, lutserni, riisi, köögivilju (meloneid, arbuuse jne.) jt. Külma talve tõttu ei saa parasvöötmes kõrbeoaasides kasvatada puuvilju ja viinamarju. Keskkonnaprobleemid: Kõrbe taimestik on väga õrn ja ebaõige majandamine võib kaasa
*Lisaks on legendis kirjas kõikide osariikide nimed. Kliima kaart: *Näitab hoovusi. Teede kaart: *Näitab Jaapani suuremaid mõnesid väiksemaid kiirteid teid. (Tavaliselt ka lennujaamu, raudtee rööpaid ja muid vajalikke/huvitavaid punkte.) Majanduslik kaart (Põllumajandus): * Näitab, milline majandustegevus valitseb teatud piirkondades. *Kõige enam on Jaapanis tavalisi metsi ja karjamaid. *Riisi kasvatatakse enamasti riigi lõunaosas. *Nisu, kaera ja otra kasvatatakse riigi põhjaosas. Rahvastik · Maailma mastaabis on Jaapan suurriik. Jaapanis on 127 928 000 inimest (2011). · Jaapani keskmine rahvastikutihedus on 337 in/km. Võrdlus naaberriikidega: Venemaal on 8.5 in/km , Hiinas 139.6 in/km, Põhja-Koreas 198 in/km, Lõuna-Koreas 490.12 in/km, Taiwanis 637.4 in/km. · Rahvastik on jaotunud ebaühtlaselt. Valdav osa rahvast elab suurlinnastutes (nt.
· Niisutav maa: 8,700 sq km Põllukultuurid Kanada India · Kõige rohkem Kanadas kasvatatakse nisu (27 mln t). Samuti · Suur tähtsus on õlitaimedel maapähklil, seesamil, rapsil jt., kasvatatakse rapsi (15 mln t), maisi (13 mln t), otra (8 mln millest saadav õli asendab toiduvalmistamisel loomseid t), sojauba (5 mln t), kartulit (4,6 mln t), kuiva hernest(3,3 rasvu. Tee ja suhkruroo tootmise poolest on India maailmas mln t), kaera (2,8 mln t), läätse (1,5 mln t), suhkrupeeti (599
Visla ja Dnestrini). Sealt edasi kaugematele aladele. Vanimatel Euroopa põlluharijatel (Kreeka, Kreeta, Balkan) terve rida ühisjooni. Kõik kasutasid algul segamajandust, st lisaks viljelusmajandusele ka jaht ja korilus. Asulad paiksed. Hooneid ehitati kuivatatud savist tellistest, tekkisid Lähis-Ida tell-asulaid meenutavad mäed. Bulgaarias Karanovos sellise asustuskihi paksus 12 m. Neoliitikumis kasvatati nisu ja otra, hiljem rukist, pisut ka ube, läätse ja õunu (?). Jätkus suur püügimajanduse osa. Vahemere ääres karjakasvatus (kitsed, lambad). Varasem maaviljelus baseerus aletamisel. Puuader, kõplad. Lambad, kitsed, viljaliigid jõudsid mujale Euroopasse Kagu-Euroopa vahendusel. Viljelusmajandusega seotud esemed: tulekivist v luust jahvekivid, lõikusnoad, sirbid. Tulekivitöötluses tipp. Valmistati tulekiviesemeid laiemale ringile. Keraamika säilitamiseks
kolmandiku väljaveost. Keemiatööstuse põhitoodangusse kuuluvad lämmastikväetised(Linz), tehiskiud(Gmunden) ja plastmassid. Põllumajandus: 54% maast kuulub suurmajandile(üle 50 ha), kuigi need moodustavad ainult 5% talundite koguarvust. Mineviku pärandina on kohati säilinud jagamatuid maavaldusi-majoraate. Loomakasvatussaadusi veetakse ka välja. Loomakasvatus on põllumehe põhiharu, niidud ja karjamaad hõlmavad üle poole põllumaa maast. Maa idaosas kasvatatakse nisu, otra, suhkrupeeti ja viinamarja, eelmägedes ja orgudes ka rukist, kaera ning kartulit. Veondus: Peamised liiklusteed on maanteed ja raudteed. Ka mägedes on teestik tihe, palju on tunneleid, sildu ja viadukte; pikim maanteetunnel(14km) asub Vorarlbergi ja Tirooli piiril. Doonaul veetakse eeskätt koksi, kivisütt ja rauamaaki. Väliskaubandus ja turism: Austria väljaveos on ülekaalus tooraine ja pooltoored: puit, tselluloos, mustad metallid, alumiinium, magnesiit,
Tuntud on nende matmiskombed, kus surnud maeti asula territ või elamu põranda alla. Leiud viitavad suhteliselt kõrgele kunstitasemele. Nöörkeraamika- levis u 3000 a eKr. Uut tüüpi asulakohtade, esemete ja kombestikuga kultuur. Savinõusid ilustati nöörijäljenditega. Iseloomulikuks on ka venet meenutavad kivikirved, mis olid hoolikalt lihvitud ja mille oli puuritud augud. Selle kultuuri rahvastik tegeles loomakasvatusega ja maaviljelusega, millel oli nüüd suurem tähtsus. Kasvatati otra, nisu ja kaera. Asulad paiknesid piirkondades kus leidus rohumaid loomadele ja kus olid viljakad mullad maaviljeluseks. 3) noorem pronksiaeg. Selles eristuvad uut tüüpi kinnismuististega, nagu kindlustatud asulad, põldude jäänused, kivikalmed ja lohukivid. Enamiks neist paiknevad lääne ja põhja eestis ning saartel. Kindlustatud asulad ei olnud ainult pelgupaigaks vaid neis ka elati püsivalt. Suurem osa elanikest elas ikka avaasulates. Matmiskombed oli erinevad
kevadeks. Kehvad maaharimisriistad ei võimaldanud maad nii hästi harida, et kevadel saaks kohe külvata ja tavaliselt tuli maa kevadel uuesti künda, mis nihutas külvi hilisemasse aega. Oder ei tohtinud saada küpseks rukkiga samal ajal, sest viljalõikuseks ei jätkunud töökäsi. Uued tööriistad ja põllumajandusteaduse areng tõid kaasa muutused külvitraditsioonides. Varasemal ajal kasvatasid eestlased rukist, kaera, otra, hernest, uba, tatart, naerist, kapsast, lina ja kanepit. Hilisemal ajal hakati kasvatama nisu, kartulit ja teisi tänapäeval tuntud kultuure. Ka õuna- ja marjaaiad rajati talude juurde hiljem. Kartul, mis hakkas ulatuslikumalt levima 19.sajandil, nõudis sügavamalt haritud ja väetatud põldu. Sõnnik veeti kartulipõllule kevadel ja künti seejärel mulda
ERITOIT Eritoit- teatud tavapärasest erinevate toitumisvajadustega inimestele, kes seedeprotsessi või ainevahetuse kõrvalkallete või füsioloogilise seisundi tõttu vajavad toitu, milles on ühe või mitme koostisaine sisaldus kindlaks määratud. Mingit haigust põdevatele inimestele ja imikutele/väike lastele mõeldud toit. Tsöliaakia ehk gluteenenteropaatia · Haigus, mille puhul inimene ei talu: nisu, rukist, kaera ja otra ning nende teraviljade sisaldusega toite. · Päriliku eelsoodumusega haigus. · Ei nakka · Kahjustab peensoolt · Ainus ravi on eluaegne gluteenivaba toit. Diabeet ehk suhkrutõbi · Kõnekeeles suhkruhaigus · Insuliinist sõltuv ja sõltumatu · Keelatud toiduaineid ei ole kõike võib süüa, kui arvestatakse toidu kogust ja süsivesikute hulka toidus. Laktoos ehk piimasuhkru talumatus
Seetõttu olid talupoja aastaring, tähtpäevad ja uskumused oluliselt seotud põllu ja karjaga. Peatoidus saadi põllult ise kasvatades ja harides. Kõige suurem tööaeg talumajapidamises oli eluruumidest väljasolemise aeg, mis algas aprilli lõpu jüripäevaga, kui lumi olid sulanud ja ilmad juba piisavalt soojaks läinud. Tööperiood algas kevadel põldude ettevalmistamisega maalapid künti, äestati ning seejärel külvati sinna vili. Põhiliselt kasvatati rukist, otra, nisu ja kaera. Kevadetööde hulka kuulus ka sõnnikuvedu laudast põllule. Rahvakalendri järgi, pidid kõik põllutööd olema tehtud jaanipäevaks, millega algas heinategu. Umbes augustis algas rukkilõikus. Seda lõigati sirbiga, mis oli austusavaldus leivale, teisi vilju lõigati aga vikatiga. Edasi algas rehepeks ning sellega oligi sügis käes. Suvine tööperiood lõppes mihklipäevaga septembri lõpus ning seejärel algasid talvised tööd.
3. ettevõtte kasum rukki müügist =1,80 kr/kg 1,70 kr/kg=0,10 kr/kg 0,10 kr/kg * 20000kg=2000 kr 4. kasum keskmiselt 1ha kohta =2000kr/ 10ha=200 kr/ha 5. kattetulu =3960 kr-2000kr=1960 kr 1,8 kr/kg*2200kg=3960 kr /ha 6. kulurentaablus =0,10 kr/kg : 1,7 kr/kg*100= 5,88% 2000kr/ 34000kr (20000*1,7)*100=5,88% 7. käiberentaablus =0,10 kr/kg : 1,8 kr/kg *100=5,56% 8. kaubalisus =20000kg/22000kg*100=90,01% Ülesanne 3 Ettevõte kasvatas 10 hektaril otra. Odra keskmine saak hektarilt oli 2500 kg. Kogu odra saagist 20 000 kg müüdi hinnaga 1.50 kr/kg, ülejäänud saagist läks 2800 kg loomasöödaks ja 2200 kg jäeti seemneks. Odra tootmisega seotud kulud olid hektari kohta järgmised: muutuvkulud 1850 krooni ja püsivkulud 1150 krooni. Odra realiseerimisega seotud kulud olid 0.10 kr/kg. Leida (NB! Kõigi näitajate juures tuua leidmise käik ja mõõtühik, mitte ainult lõppvastus): 1. odra tootmisomahind =3000 kr/2500 kg=1,2 kr/kg 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
