TERAVILI Kõige vanem ja kuulsam teravili on kindlasti oder: Sotimaal kasutatakse idandatud otra, Iirimaal idandatud ja tavalise odra segu. Otra on hinnatud juba vanadest aegadest peale ja ta on tihti sattunud ka vermitud müntide peale. Võimalik, et vanad egiptlased tegid oma esimesed õlled juba ammu enne Kristuse sündi. Ju see on odra võime kasvada suhteliselt vaesel, vähese lämmastikusisaldusega pinnasel, mis teeb ta nii sobilikuks alkoholi kääritamisel. Isegi enamikule rukkiviskidest lisatakse pisut otra. Ka odrasorte on erisuguseid: kui sotlased eelistavad kaherealist, siis rukki- ja Bourboni viski valmistamisel lisatakse
Erinevatel perioodidel omistatakse mitmeid eripärasid. Miks need muutused toimuvad ning on need positiivsed või negatiivsed? Inimene on juba ammustest aegadest tegelenud põllumajandusega. Tänu sellele on toit laual püsinud ning rahvus säilinud. Juba nöörkeraamika ajajärgul tegeleti loomakasvatusega, pidades erinevaid koduloomi: kitsi, lambaid, veiseid ja sigu. Neilt saadi liha ning piima. Põllulappidel, mille piirid polnud päris täpselt paigas, kasvatati vilja: kaera, otra ning nisu. Tulus oli kasvatada oma taimi viljakatel aladel, mis paiknesid rannikualadel, kus oli õhuke mullakiht, mida oli kergem harida. Tol ajal puudusid masinad, millega hooldati põlde ning seega kasutati selleks loomi, näiteks hobuseid. Juba nooremal pronksiajal (umbes 1100-500 eKr) hakkas valitsema üksiktaluline asustus ja kujunes välja põllumaa eraomandus. See omakorda tekitas majandusliku ebavõrdsuse ja mõni jõukam talu võis piirkonna üle võimu haarata.
Liivimaa ristisõda oli Euroopast lähtuv sõda Baltimaade rahvaste ristiusustamiseks. See sõda toimus 13.sajandi alguses. Kas Liivimaa ristisõda oli Eesti ajaloo pöördepunktiks? Majanduses oli palju asju, mis muutusid, kuid palju oli ka neid, mis jäid samaks. Põhitegevuseks jäi endiselt põllumajandus, toimis 3 viljasüsteem, peamiselt kasvatati otra, kaera ning rukist. Tegeldi mesindusega, toimis kaalepõllundus, kuid enam mitte nii igapäevaselt kui varem. Metsanduses enamus puitu läks ehituseks ning kütteks. Kütteks enamus kuivanud puid, oksi ehk hagu. Toimis ka kalandus, käsitöö. Eesti soost kaupmees võis vahendada puitu, tõrva, vaha, mett. Muutustest: maa kuulus maaisandale ning võis maad läänistada. Talupoeg rentis maad ja kandis koormisi selle eest (teorenti, loonusrenti, raharenti). Tulutoovam kaubandus oli sakslaste käes
Eritoitlustamine Minu arust on eritoitlustamine see, kui teatud inimesed ei saa süüa teatud toite, näiteks kellegil on gluteenitalumatus, ta ei saa süüa nisu, rukist, kaera, otra. Ta peab valima poest endale gluteenivaba leiba/saia/putru jms.. Laktoositalumatusega inimene ei saa süüa piimasuhkrut sisaldavaid asju, tema peab samuti poest valima toite/jooke, kus piimasuhkur puudub. Kõige hullem on asi siis, kui minnakse kuskile külla, reisile, matkama jms, siis võib juhtuda see, et pole arvestatud inimeste eritoitudega ja inimene ei saagi süüa, peab ise oma toidu kaasa võtma igale poole. On ka neid
Kandsid ka aeg ajalt parkukat, olid ka lühemad soengud, kui tavaliselt olid pikad juuksed. Egiptlased ka pesid ennast. Rikkad võtsid vanne. Preestrid raseerisid ennast. On leitud ka kamme. Olid olemas ka algelised iluvahendid (kasutati nt ookermulda ja malahiit). Kulme kaunistati ka söega. Ka tatoveeriti ennast. Kasutati ka erinevaid lõhnaineid. Toit Söödi juur ja puuvilja palju. Palju kasutati küüslauke, sibulaid, ube ja läätsesid. Otra ja nisust valmistati leiba. Odrast tehti õlut. Tatlist tehti ka alkohoolset jooki. Söödi ka liha (sigu, veiseid ja lambaid). Söödi ka kala. Äärmuslikult söödi ka kaameli liha.
· 983 avastas Erik Punane Gröönimaa, see asustati. · 862 lõid püsivad kaubasuhted · Leif Eriksson jõudis 1002 Põhja- Bagdadi ja Konstantinoopoliga. Ameerikasse. · XII-ks sajandiks lõppesid viikingite röövretked. Viikingite elamu · Enamasti olid katused kaetud õlgedega · Pikkmaja juurde kuulus ka sepikoda, laut ja ait Viikingite kodu · Pidasid ka orje · Kasvatasid otra ja kaera, püüdsid kala · Pidasid kitsi, veiseid, lambaid, kalu jne. · Magati puuvoodites, tarbeesemeid hoiti kirstudes · Naised tegid süüa, ketrasid lõnga, hoolitsesid majapidamise eest ja valmistasid riideid, olid mehe vara kaasomanikud · Piltidel viikingite ehted ja kamm Viikingite kirjandus · Kasutasid ruunikirja · Ruunid raiuti rauda, puusse või kivisse, mõnikord ka pronksi ja hõbedasse.
Aastal asutas B. G. Forselius õpetajate seminari, kus umbes 160 eesti poissi õppisid õpetajateks. 1686. A Tõlgiti Lõuna-Eesti keelde ka Uus Testament. Rootsi ajal toimus reduktsioon ehk mõisate riigistamine. Eesti aladel olid era- ehk rüütlimõisad ja riigi- ehk kroonumõisad. Mõisates oli tähtis teraviljaeksport, mis varauusajal kahekordistus. Siinne teravili oli eriti nõutud, sest seda kuivatati rehielamus, kus suitsuga kadusid viljalt bakterid. Peamiselt kasvatati rukist ning otra. Tööstusettevõtted rajati peamiselt maale, sest seal oli tasuta tööjõud ning rohkem maad. Talurahva vaesus ei võimaldanud märkimisväärset varanduslikku kihistumist. Talurahvas pidid tasuma koormisi, mis peamiselt seisnes teotöös mõisapõllul. Reduktsiooniga seoses märgiti üles talupoegade koormised vakuraamatusse. See ei lasknud enam mõisnikel talupoegade koormisi oma tahtmise järgi suurendada ning andis talupoegadele suurema kindluse kui kunagi varem
Liivimaa ristisõda- pöördepunkt Eesti ajaloos Liivimaa ristisõda oli Euroopast lähtuv sõda Baltimaade rahvaste ristiusustamiseks. See sõda toimus 13.sajandi alguses. Kas Liivimaa ristisõda oli Eesti ajaloo pöördepunktiks? Majanduses oli palju asju, mis muutusid, kuid palju oli ka neid, mis jäid samaks. Põhitegevuseks jäi endiselt põllumajandus, toimis 3 viljasüsteem, peamiselt kasvatati otra, kaera ning rukist. Tegeldi mesindusega, toimis ka alepõllundus, kuid enam mitte nii igapäevaselt kui varem. Metsanduses enamus puitu läks ehituseks ning kütteks. Kütteks enamus kuivanud puid, oksi ehk hagu. Toimis ka kalandus, käsitöö. Eesti soost kaupmees võis vahendada puitu, tõrva, vaha, mett. Muutustest: maa kuulus maaisandale ning võis maad läänistada. Talupoeg rentis maad ja kandis koormisi selle eest (teorenti, loonusrenti, raharenti)
Traditsioonilised toidud Eestis keskajal Keskaegne köök ● Keskaeg tõi kööki uued tuuled ja muutis senist toitumist väga oluliselt. ● Uus kolmeväljasüsteem võimaldas efektiivsemat viljavaheldust, levisid rohkem energiat andvad kultuurid, mis aitasid näljahädadest, sõdadest ja ikaldustest kiiremini taastuda ● Toidukultuuri edendas kõvasti hansaaeg – linnades tarvitati kaubanduslike sidemete kaudu sissetoodud uusi toiduaineid, mitmesuguseid vürtse ja maitseaineid, levisid uued toidud. Keskaegne köök Tartus ● Teraviljadest tarbiti rukist(kõige olulisem leivavili) ja otra(kasvatati rohkem õlle jaoks linnaste saamiseks) ● Leidus ka Lõuna-Eestile iseloomulikumat kaera, vähemal määral nisu ja tatart. ● Üheks põhitoiduks oli rukkileib, nisujahu...
MAJANDUS USD - United States dollar SKT: 236,536 miljardit USD SKT ühe elaniku kohta: 25 436 USD Vabaturumajandus MAAVARAD Kaevandatakse kulda, hõbedat ja rauda. Toodetakse kivi ja pruunsütt. Aga ka pliidi, tsinki, vaske, uraani, grafiiti, naftat ja maagaasi. Ning kaoliinsavi, klaasiliiva ning mineraalvett. SKP Sisemajanduse koguprodukt. Põllumajanduses kasvatakse peamiselt... Maisi Suhkrupeeti Kartuleid Nisu Otra Rukist Enamik künkaid ja tasandikke on Tsehhis kaetud põldudega. Loomakasvatuse põhiaharud on veise-, sea-, linnu- ja kalakasvatus. ENERGEETIKA Suurema osa oma energiavajdusest katab Tsehhimaa ise. Umbes ¾ elektrist toodetakse pruun- ja kivisöest, kuid natuke veetakse ka sisse naftat. Tähtsat osa etendavad ka tuumaelektrijaamad. TÖÖSTUS Autode, tööpinkide ja masinate tootmine Raua- ja terasetööstus Klaasi tootmine
tuhat, pardid – 10,8 tuhat ja kalkuni – 2 tuhat. 4) Milliseid põllumajandustooteid eksporditakse? Varustab ennast maisi, kartulite, suhkrupeedi, nisu, päevalille seemnetega, soojaubadega, tomatitega, kapsaga, rapsiga, sibulaga, õuntega ja munadega. Impordib: teed, banaane, palmi õli, veini, sealiha, mandariine, apelsine, päevalilleseemneid, maisi ja tubakat mis on töötlemata. Ekspordib: päevalille õli, rapsi seemneid, juustu ja lehma piima, otra, kanaliha, puuvilju, ube, kreeka pähkleid ja nisu. Ekspordilt esikohal on päevalille õli 5) Kas (ja kuidas) on põllumajandus seotud keskkonnaprobleemidega? Taime väetised, millega väetatakse erinevaid vilju, kõik need kemikaalid imbuvad läbi mulla kusagile jõkke ja lõpuks merre. Ukrainas on hädavajalik, pidev niisutus, mis tähendab põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Paljud
moodustab kolmandiku väljaveost. Keemiatööstuse põhitoodangusse kuuluvad lämmastikväetised (Linz), tehiskiud (Gmunden) ja plastmassid. Põllumajandus: 54% maast kuulub suurmajandile (üle 50 ha), kuigi need moodustavad ainult 5% talundite koguarvust. Mineviku pärandina on kohati säilinud jagamatuid maavaldusi-majoraate. Loomakasvatussaadusi veetakse ka välja. Loomakasvatus on põllumehe põhiharu, niidud ja karjamaad hõlmavad üle poole põllumaa maast. Maa idaosas kasvatatakse nisu, otra, suhkrupeeti ja viinamarja, eelmägedes ja orgudes ka rukist, kaera ning kartulit. Veondus: Peamised liiklusteed on maanteed ja raudteed. Ka mägedes on teestik tihe, palju
ala ning Ida-Hiina tasandikud ja kesk- ja madalmäestikud. Hiina on ainus riik maailmas, kus maapinna kõrgusvahe ulatub 9000m-ni. 4)Põllumajandus on koondunud põhilised Suurele Hiina tasandikule. a)loomakasvatus- Hiinas on maailma suurim lamba-, kitse-, sea-, hobuse-, kana- ja kalkunikasvatus b)taimekasvatus- Kasvatatakse bataati, puu- ja köögivilja, kaera, nisu, maisi, otra, riisi, kartulit, hirssi, rapsi, soojaube, päevalilli ning teed II 1)Põllumajandusliku tootmise vormid · Põllumajandus toetub väikemajanditele. · Istandused (nt tee, suhkruroog) 2)Hiina töövõimeline elanikkond ulatub kuni 800 mln(u 60%) inimeseni, kellest 45% on hõivatud põllumajandusega. 3)Ekport · Sojaoad · Puuvill · Söödateravili · Riis · Liha · Kala
kombel Kirde-Aafrikat läbinud praeguseni maailma pikim jõgi Niilus? Niiluse jõgi oli elutähtis kogu Egiptusele ellujäämiseks, sest see pakkus peaaegu lõpmatult suurel hulgal joogivett ja viljakat mulda põlluharimiseks. Inimesed õppisid Niiluse üleujutusi ära kasutama ja kanaleid rajama, tänu millele neil oli väga arenenud põlluharimine. Niiluse viljakal mullal oli võimalik kasvatada nisut, otra, ube, läätseid, herneid, porrulauke ja sibulaid, samuti puuvilju nagu datleid, viigimarju, greipe ja meloneid. Kuna põlluharimiseta ei saa tsivilisatsiooni eksisteerida, siis järelikult Niiluseta oleks Egiptus olnud tühipaljas kõrb peaaegu ühegi inimeluta. Kuigi mõned väiksemad tsivilisatsioonid oleksid saanud tekkida Vahemere, Punase mere, Suezi lahe ja Moerise järve (tänapäeval tuntud kui Birket Qarun) rannikutel, poleksid need tsivilisatsioonid siiski olnud
toitaineid: valke, rasvu, sahhariide, mineraalaineid, vitamiine jms. Valkude ja sahhariidide suhe umbes 1:7 on inimorganismile füsioloogiliselt hästi sobiv. Viljapeksul eralduvat põhku (kõrsi, õlgi) ja aganaid tarvitatakse allapanuks,koresöödaks, katte- ja pakkematerjaliks, kütteks, mõnel maal tselluloositööstuse tooraineks ja muuks. Kohati, sealhulgas Eestis, kasvatatakse teravilja ka haljalt koristamiseks. Üldiseloomustus Eestis kasvatatakse peamiselt otra, rukist, kaera ja nisu, need on temperatuuri suhtes vähenõudlikud (Eestis kasvatatavate sortidesoodsaim temperatuur on 1315°C), kuid suhteliselt põuakartlikud pikapäevataimed. Hirss, mais, riis ja sorgo on soojanõudlikud lühipäevataimed, nad (v.a riis) taluvad hästi põuda. Teraviljad on enamasti üheaastased. Nisul, rukkil ja odral on ka talvituvaid vorme; neid taliteravilju külvatakse sügisel (Eestis augusti lõpus või septembri alguses)
la mujer y la mujer al hombre. La segunda, que el que verdaderamente ama es necesario que `se turbe con la dulzura del soberano deleite, que por el Hacedor de las cosas fue puesto, porque el linaje de los hombres `se perpetuase, sin lo cual perescería. Y no sólo en `la humana especie; mas en los pesces, en las bestias, en las aves, en las reptilias; y en `lo vegetativo algunas plantas han este respecto, si sin interposición de otra cosa en poca distancia de tierra están puestas, en que hay determinación de herbolarios y agricultores ser machos y hembras. ¿Qué dirás a esto, Pármeno? ¡Neciuelo; loquito, angélico, perlica, simplecico! ¿Lobitos en tal gestico? Llégate acá, putico, que no sabes nada del mundo ni de sus deleites. ¡Mas rabia mala me mate, si te llego a mí, aunque vieja! Que la voz tienes ronca, las barbas te apuntan. Mal sosegadilla debes tener la `punta de la barriga.
jalatsitööstus. Ajalooliselt on tuntud ka keraamikatööstus ning õlletööstus. Põllumajandus on kõrgelt arenenud, kasvatatakse otra, nisu, söödakultuure, kartulit, suhkrupeeti, rapsi, humalat ja ka lina. Loomakasvatuse põhiharud on veise-, sea-, linnukasvatus, Böömimaa lõunaosas ka kalakasvatus. Riigile on oluliseks ka turism ja tervisveekuurordid.
lehtmetsad Asub Euraasias mitmerindeline kikkapuu, hirv, kasvatatakse inimtegevuse Läänemere ning mets) paakspuu, metsnugis, rukist, nisu, tagajärjel kõige Vaikse ookeani korgipuu, korea halljänes, kartulit, otra, lina. rohkem aladel ning seedermänd, pesukaru, Siin on püsiv kannatanud Põhja-Ameerikas sidrunväändik, vapiti, skunk, inimasustus juba ning seetõttu aamuri vesihirv, mandriäätumiste säilinud
Pinnavormi teke Mäed tekivad kas Maa tektooniliste liikumiste, erosiooniliste protsesside või vulkanismi tagajärjel. Mägede teke on reeglina seotud mäestike tekkega. Tektoonilistes survevööndites, milledeks on näiteks kahe laama põrkepiirkonnad, tekivad kurdmäestikud. Selline on näiteks Himaalaja. Pinnavormi mõju inimtegevusele Himaalaja jalamil, kus soojust ja niiskust on piisavalt, on peamiseks põllukultuuriks riis. Kõrgemal, kus tingimused on karmimad, kasvatatakse kartulit, otra ja kaera. Oluline on ka karjakasvatus. Põhiliseks kariloomaks on siin jakid, kellelt saab nii piima, liha, villa kui ka nahku. Jakk-oluline koduloom Himaalaja kõrgetes mägipiirkondades asub arvukalt budistlikke kloostreid, kus oma kombeid ja talitusi täidavad kohalikud mungad. Budistlik klooster
J.Daniel's viski valmistusprotsessi Second level erakordsus seisneb puusöefiltri Third level kasutamises, mille käigus tilgub viski Fourth level läbi 3,65 m kõrguste vahtrapuusöega Fifth level täidetud tünnide. Tootmiseks kasutatakse vaid parimat maisi, rukist ja otra. Tehase läheduses asuva sügava rauavaba allika vett kasutatakse viski tootmiseks tänapäevani. Vaadid valmistatakse käsitsi valgest ameerika tammest ja põletatakse seest, et karamelliseerida puidus sisalduvad naturaalsed suhkrud. See lisab viskile rikkaliku merevaiguvärvi ning iseloomulikud aroomid ja maitseomadused. Serveerida rohke jääga või kokteilides. Label 5 Click to edit Master text styles
kasutab. • Lisa mõni näide Meile tähtsad õied ja viljad • Tärkliserohked teraviljad on tähtsaim toiduallikas • Peamine taimne valguallikas on liblikõieliste seemned • Suure õlisisaldusega seemnetest ja oliividest valmistatakse toiduõli • Erinevaid vilju kasutatakse toiduks nii värskelt kui töödeldult • Jookide valmistamiseks kasutatakse kakaoube, kohvipuu seemneid ja idandatud otra. Meile tähtsad õied ja viljad • Kasutatakse toidu maitsestamiseks (köömned, pipar, vanill jms.) • Ravimiks • Kangast ja vatti saadakse puuvillapõõsast • Ilutaimed • Parfümeeriatööstus Kuidas õistaimi rühmitatakse? ÜHEIDULEHELISE KAHEIDULEHELIS D TAIMED ED TAIMED Kuidas õistaimi rühmitatakse? PUITTAIMED ROHTTAIMED Parasiittaimed • Neil pole rohelisi lehti • Vajalikud toitained
vähenemine? 2tk -kala hinnatõus, töökohtade kadu Milliseid abinõusid rakendatakse maailmamerel kalavarude kaitseks? 2tk -kvootide abil vähendatakse kalapüüki, kindlad ajal millal võib püüda 2 väidet, mis iseloomustavad eksensiivseid teraviljatalusid -kogu saak läheb müügiks -põllud on väikesed -Levivad eelkõige P-Ameerika, Austraalia, Venemaa ja Kashastani rohtlate aladel X -Põldudel kasvatatakse peamiselt otra, riisi, maisi ja hirssi X -levivad peamiselt niiske kliima ja viljakate muldadega rannikute piirkondades Istandus on suur taimekasvatusmajand, kus toodetakse peamiselt müügiks kohvi, suhkrurooga, puuvilla jne Nimeta 2 piirkonda kus metsade pindala väheneb -Hiina, brasiilia Miks nendes piirkondades raiutakse metsa nii intensiivselt? -ekspordivad palju puittooteid, teevad ruumi elumaadele Mis tüüpi metsade pindala väheneb viimasel ajal kõige rohkem? -vihmamets
Severnaja Zemlja, Uus-Siberi saarestik jt. Need, peaaegu aasta ringi jäised rannikusaarestikud, on tooreainerikkad. Seal asub rohkesti kaevandusi ja naftaleiukohti, ent karmi kliima tõttu on neid raske kasutada. Riigi kaart: -5- Ülevaade majandusest : Mida Venemaa toodab ? · Masinaid ja tööstusseadmeid: naftat, maagaasi, kivisütt, keraamikat, nahatooteid, toiduaineid, jooke. · Veiseid · Põllusaadusi : kartulit, otra, riisi, aeduba, päevalille, teed, puuvilla, suhkrupeeti, tomatit. · Kala (turska, kuivatatud turska, makrelli, karpkala jt). Mida Venemaa impordib ja mida ekspordib ? Impordib: · Keemiatooteid · Metalle · Toiduaineid · Masinaid · Tekstiili ja nahka Ekspordib: · Maagaasi · Naftat · Keemiatooteid · Maake ja metalle · Ehituspuitu Rahvastik: Venemaal on 160 rahvust
Eesti jagunes n-ö kaheks eriilmeliseks regiooniks: rannikupiirkond ja sisemaa. Rannikualadel elati siiski rohkem, soodsamad võimalused põllumajanduseks. Asustus tihenes Rooma-rauaajal, sest rauatootmine aitas luua rauast tööriistu, mille abil hariti üles ka kesk- ja lõuna eesti tüsedamate muldadega alasid. Elati üksiktaludes. Hakati tegema pronksist ehteid. Mindi üle täielikule viljelusmajandusele. Külvati nisu ja otra. Kasvatati lambaid, kitsi, veiseid. Sigu nt vähem. Sise-Eestis tegeleti alepõllundusega. Seal käidi rohkem jahil ja kalal. Rooma rauaajal hakati kasvatama ka rukist. Elanikkond kasvas. Inimesi kimbutasid haigused, nagu hambakaaries ja liigesepõletik. Nooremal pronksiajal kujunes välja põllumaa eraomandus. Tekkis varanduslik ebavõrdsus. Üksiktaluline asustus. Surnuid maeti kivikirstkalmetesse. Hiljem hakati ehitama ka nelinurkse põhiplaaniga tarandkalmeid.
odra järel ja rukkist eespool · Kaerast tehakse -kaerajahu, -kaerahelbeid ja -kaerakliisid · Kaerajahu ja kaerahelbeid kasutatakse küpsistes, müslides, vahel õlle valmistamisel · Vanasti oli kaer tähtis hobuste söödana Rukis · Rukis on pärit arvatavasti Väike-Aasiast. Seda peetakse üheks hilisemaks kodustatud teraviljaks. Rukist hakati kasvatama umbes 400 a eKr. · Ka Eestis hakati kasvatama palju hiljem kui nisu ja otra · Rukis on vähenõudlik pinnase suhtes ja külmakindel · Rukist kasvatatakse Põhjamaades ja Eestis peamiselt leivajahu saamiseks · Mujal maailmas kasutatakse rohkem loomasöödaks · Rukkist aetakse ka viskit ja vahel viina Rukkist saadavad tangained · Rukkihelbed Rukkihelbed · Rukkitang · Rukkijahu kasutatakse leiva küpsetamisel. Rukkijahu Aitäh kuulamast!
Tegeleti küttimise, jahi ja korilusega. Nöörkeraamika kultuur Umbes 3000. a. paiku eKr hakkas Eestis levima uus arheoloogiline kultuur. Savinõusid kaunistati nöörijäljenditega, mis andis aluse nöörkeraamika kultuurile. Võeti kasutusele venet meenutavad kivikirved. Nöörkeraamika kultuuri rahvas hakkas tegelema loomakasvandusega. Peeti kitsi, sigu, veiseid, lambaid. Maaviljelusel oli suurem tähtsus võrreldes kammkeraamika kultuuriga. Kasvatati kaera, nisu, otra ja tegeleti vähesel määral ka aletamisega. Ka matmiskombed muutusid. Nüüd maeti surnuid asulatest eemale kõrgematele küngastele. Arvatakse, et surnu võis olla kägaras ja kõvasti kinni seotud. 3. Kirjelda erinevaid linnusetüüpe, asustust (külad), analüüsi linnuste rajamise areaali ja aega. Linnuseid hakati ehitama umbes 8. sajandi paiku. Neid ehitati ka keskmisel rauaajal (u 450 800), kuid tunduvalt rohkem ehitati neid viikingiajal (u 800 1050).
quiere poner su vida en peligro c) ¿Qué hizo Javier al lado de apartamento de Raúl?* está escuchando la conversación en la escalera del piso Capítulo V 22-23. a) ¿Quiénes son esas personas? Un médico y Fernández. b) ¿Dónde crees que están? En mortuorio c) ¿Cómo es ese lugar? Triste y muy fría. d) ¿Por qué están ahí esas personas? Para identificar el cadáver e) ¿Cómo se sienten? Triste y asustado. f) ¿Qué está señalado una de esas personas? que es el cuerpo de otra persona, no Javier. 24. a) El doctor Fernández pensaba que su hijo estaba muerto y resulta estaba vivo, la otra persona es muerta, Raúl. b) El inspector Gomis creía que Vicente era el asesino, pero Vicente no mató a nadie. c) Vicente esperaba hacerse rico muy pronto y ahora su amigo, que se suponía iba a traer dinero, probablemente asesinado. 25. El doctor Fernández: trabajador El detective Gomis: valiente Javier: nervioso, rebelde Vicente: cobarde Joanna: decidida 26
ka venekirves kultuuriks. Nime andis kultuurile, see, et savinõusid kaunistati uut moodi- nöörijäljendiga. Levinud olid ka venet meenutavad silmaauguga kirved, selle tõttu kutsutakse seda ajajärku ka venekirves kultuuriks. Tegeleti karjakasvatusega, kasvatati kitsi, veiseid ja 2 sigu. Nöörkeraamika kultuuriga võib seostada maaviljeluse algust Eestis (kasvatati otra, nisu ja kaera) ja uusi matmiskombeid. Võib arvata, et kiviaeg oli primitiivne ning mingisugust arengut ei toimunud, aga tegelikult leiutati kiviajal üsna palju. Kiviajal leiutati näiteks: tööriistade sihipärane töötlemine ja täiustamine, rõivastus ja kokakunst, esivanemate kultus ja religioon, muusika ja kujutav kunst, küttimine, kalapüük, põlluharimine, karjakasvatus, arhitektuur ja matemaatika, keel, kiri ja kool, riik ja õigus, paadi- ja laevaehitus, meresõit jne.
Tsöliaakia Jaak Timberg Ravi · Range gluteenivaba dieet elu lõpuni · Prognoos paranemisele on seda kiirem, mida varasemas staadiumis haigus diagnoositi ja mida rangem on gluteenivaba dieet · Gluteeni sisaldavad nisu, rukis, oder ja kaer · "peidetud gluteen" · Gluteenivabad: riis, hirss, tatar ja mais · Tüüpilise tsöliaakia puhul taanduvad vaevused ja sümptomid juba mõne nädala jooksul · > 90% patsientidest gluteenivaba dieedi järgimise korral paraneb peensoole limaskest täielikult 1- 2 aasta jooksul Teraviljad Lubatud keelatud · Mais, tatar, tatrajahu, · Nisu (nisuliigid: spelta, durum, · makaronid, graham, triticale, kuskuss), · hirss, riis, riisinuudlid, · rukki-, odra- ja · popkorn, riisileivad, · kaerasisaldusega leiva ja · gluteenivabast · saiatooted, ...
Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. · Veetee on Prantsusmaal Inglismaaga · Prantsusmaad eraldab Inglismaast La Manchi väin · Raudteeühendus on Portugali,Hispaaniaga · Prantsusmaa on Euroopa suurim põllumajandusmaa oma suurepärase pinnase ja kliima tõttu · Maa põhjaosa on jahe ja niiske, kuus sajab keskmiselt 35 mm vihma · Lõunaosa on kuivem ja soojem, suvel on siin soojakraade üle 25 · Prantsuse põllumehed kasvatavad nisu, otra, kaera, lina, suhkrupeeti, puu- ja köögivilju, loomadest peetakse veiseid ja lambaid · Prantsuse juustud ja veinid on kuulsad ja prantsuse kööki imetletakse ning jäljendatakse kõikjal maailmas nisu oder kaer · Pariis on haldus-, kunsti- ja moekeskus · Ta on Prantsusmaa suurim linn, kus elab umbes üks kuuendik riigi rahvastikust · Et linnal on 2000 aasta pikkune ajalugu, on siin vanad hooned kõrvuti uutega
Tänu nitraadi kaevandamisele on Atacama kõrbes palju vanu kaevandusi. On palju rändrahvaid, kes käivad koos oma karjadega mööda karjamaid ning kui üks karjamaa on loomade poolt tühjaks söödud, siis liigutakse edasi uutele maadele. Tegeletakse ka oaasipõllundusega, kus kasvatatakse näiteks arbuusi, melonit, datleid, puuvilla, otra jne. Joonis 2. Rahvastiku tiheduse kaart Joonis 3. Atacama kõrb Joonis 4. Atacama kõrb Kasutatud materjalid http://www.miksike.ee/en/forum.html?thread_id=4826&forum=13 http://et.wikipedia.org/wiki/Atacama http://en.wikipedia.org/wiki/Atacama_Desert http://newsimg.bbc.co.uk/media/images/41100000/gif/_41100214_atacama_desert2_map203. gif www.koolielu.ee/files/suured_korbed.ppt http://geography.about.com/od/physicalgeography/a/atacama.htm http://en
põlluharimise mõju. Peamine rohtlavööndis kasvatatav kultuur on nisu. Metsastepis, kus sademeid on rohkem, kasvavad hästi suhkrupeet, sojauba, päevalill, maapähkel. Kaug-Ida kuuma suvega kasvab metsastepis isegi puuvill. Rohtlate kuivemad piirkonnad sobivad karjamaadeks. Kariloomadest kasvatatakse lihaveiseid ja lambaid. Siin ka kasvatatakse maisi, nisu, otra, päevalille. Suured põllumassiivid on aja jooksul huumusest vaesunud ja kevadised vihmasajud on uuristanud maapinda uhtorge. Erosiooni tõttu on vähenenud nii looduslike taimekoosluste all olev kui ka maaviljeluseks sobivate alade pind. Maavarade leiukohtadesse on kujunenud suured tööstusasulad, kus sulatatakse maagist metalli ja valmistatakse sellest põllutöömasinaid, tööstusseadmeid ja ni edasi.
Loomakasvatused, karjapidamine(piimakarja ja lambakarja), istandused 3. Millele on põllumajandus spetsialiseerunud? - taime või loomakasvatusele? Põhiliselt on spetsialiseerutud loomakasvatusele, kuid tegeletakse ka taimekasvatusega. a) Peamised põllukultuurid. Nimeta mis kultuurid ja mis piirkonnas kasvavad ning kanna leppemärkidega kontuurile) Peamised põllukultuurid on: Mais, nisu, päevalilled, suhkruroog, lina ja viinamarjad. Vähesel määral ka riisi, otra, kaera ja rukist b) Kas mõne kultuuri kasvatamiselt on maailmas esikohal? Argentiina on maailma esimeste seas maisi ja nisu kasvatamisega c) Enam arenenud loomakasvatusharud. Nimeta, mis loomakasvatusharud ja kanna leppemärkidega kontuurile. Peamised kasvatusharud on lamba ja veisekarjade kasvatused d) Kas mõne loomakasvatusharu arengult on maailma esimeste hulgas? Argentiina on 6 riik maailmas veise ja lambakarja kasvatusel 4. Milliseid põllumajandustooteid eksporditakse?
liivsavi muldadega põld, mille suuruseks on 26,7ha. Põld on karbonaatsel lähtekivimil kujunenud muld, mille profiilis esineb väljakujunenud kollakashall või pruunikaskollane lessiveerunud horisont, lõimiselt kerged liivsavid. Probleemiks on see, et leedekiht on lähedal ja sügavalt harida ei tohi, et leedekiht välja ei tuleks ja muld oma huumuskihti ei kaotaks. Antud põllul sobivad kasvatamiseks kõik kultuurid, sest leetjad mullad on väga produktiivsed. Näiteks kasvatatakse seal otra, nisu ja kaera. Peamiselt kasutatakse mullaharimismeetodina ettevõttes kündi, sest künniga saavutatakse ühe korraga taimejäänuste vaba pealispind ning kobe mullastik, mis on sobilik nii külviks kui taimede tärkamiseks. Põhiline künnitööriist on ader, mis tänapäevase tehnikaga võimaldab künda nii pinnapealselt kui ka sügava töösügavusega. Lisaks kasutatakse automatiseeritud ja GPS- põhiseid atru, et saada spetsiaalselt nii pinnapealne künd kui vaja.
vormitustada metallitükist välja võluda mingi kasuliku asja. Inimesed 1 Põlluharimine ja karjakasvatus said Eestis alguse juba kiviajal. Rauaajal aga muutusid need meie esivanemate peamisteks elatusaladeks. Majanduses oli peamine põllundus. Künnivahendiks oli puust ader, millel oli rauast sahatera. Kasvatati nisu, otra, rukist, kaera ja hirssi. Põldusid väetati. Kasutati käsikivisid, sirbid ja vikatid mis valmistati rauast. Olid kelti põllud kuid ka avatud põllud. Kütid ja korilased jahtisid loomi ja jagasid saagi ühiselt. Kuna seda ei saanud pikka aega säilitada, polnud kellelgi võimalik
Lõunast balti hõimud Püstkojad Savinõud, kammkeraamika Korilus, kalapüük, küttimine Kodustati koer Pronksiaeg: II a-t eKr kaupmeeste kaudu pronksist tööriistad, ise valmistati kivist, luust Karjakasvatus (siga, lammas, hobune, lehm, kits) Asulate ümber palkidest tarad Rauaaeg: I a-t eKr õpiti rauda kasutama Kaubavahetuse areng Sisse: sool, raud, hõbe, merevaik, tööriistad, relvad Välja: lina, mesi, vaha, karusnahad, vili Alepõllundus Põlispõllud Kasvatati hernest, otra, nisu, naerist, lina Muinasaja lõpp: Tihedam asustus Kesk-Eestis Kolmeviljasüsteem Käsitöö (ketramine, kudumine) Sepikojad, metallitöö Kaubitsemine 50 kihelkonda 8 maakonda Linnused, vanemad, malevad Muistne vabadusvõitlus Allikas Läti Henriku kroonika 1208 - saksa ristirüütlid, ristiusu levitamine 1210 Ümera lahing, võit 1211 Viljandi linnus, kaotus, ristimine 1212 Turaida vaherahu Katk, näljahäda 1212 abi venelastelt 1217 Otepää linnus, sakslased lahkuvad
Stepitasandikud on olnud sobivateks aladeks rändkarjakasvatajate hõimudele. Taolised suured rahvaste rändamised toimusid harilikult võrdlemisi aeglaselt. Püstitati jurtad ja elati üle karm talv. Edasi liiguti siis, kui karjamaad olid end ammendanud ning veevarud otsas. Stepivööndi põhjaosas ja metsastepis, kus levivad huumusrikkad mullad, on mitmete sajandite kestel tegeldud maaviljelusega. Siin kasvatatakse maisi, nisu, otra, päevalille. Suured põllumassiivid on aja jooksul huumusest vaesunud ja kevadised vihmasajud on uuristanud maapinda uhtorge. Erosiooni tõttu on vähenenud nii looduslike taimekoosluste all olev kui ka maaviljeluseks sobivate alade pind. Kunstlik niisutus põhjustab aga muldade sooldumist. Seega on halvenenud rohtla ökosüsteemide normaalne talitus. Langenud on teravilja saagikus. Toiduvilja vähenemine mõjutab aga inimeste elukvaliteeti
orje. Orjatarid esimesed mälestised kudusid, sõtkusid, savitahvlitel jahvatasid ning pärinevad Urukist. kandsid koormaid. Kiilkiri Kasutati kõigest viit viilu horisontaalselt, vertikaalselt, viltust ülalt alla, viltust alt üles ja nn nurkkiilu, neist moodustati loendamatul arvul erinevaid kombinatsioone. Põllumajandus ja küttimine Kasvatasid otra, Pidasid veiseid, kikerhernest, läätse, lambaid, kitsi ja sigu hirssi, nisu, naerist, datlipalmi, sibulat, küüslauku, aedsalatit, porrulauku ja sinepit. Lambavillast tehti rõivaid. Peamised kandeloomad olid härjad ja peamised veoloomad olid eeslid. Püüdsid kala ja metslinde. Põllumajandus oli sõltuv niisutusest. Niisutuseks kasutati kaevukooke, kanaleid ja tamme. Kaubavahetus
% Põllu ja karjamaa osatähtsus: Põllumajandus mängib maltas suurt rolli. Kogutoodangust umbes 28 protsenti eksporditakse välisriikidesse, enamasti riikidesse kus on kõrge asustustihedus ja vaesed mullad. Maltast eksporditud põllusaakide tulu oli 2001. aastal $39.6 miljonit ning imporditud põllusaakide peale kulus samal aastal $233.1 miljonit. Põllumajandus Kasvatatavad kultuurid: Enamus farme on väiksed, seal kasvatatakse nisu, otra ja põhiline põllusaak on viinamarjad. Ekspordiks kasvatatakse kartulit, sibulat, lõikelilli, seemneid ja puuvilju.Põhilised põllutoodangud, millega inimesed tegelevad, on tomat, melonid, nisu, puuvili ja lilled. . Kasvatatavad loomad: Kariloomade toodang on Malta põllumajanduses suur tuluallikas. Põhilised kariloomad on veised 17 940 isendit, 73 607 siga, 14 861 lammast ja 5374 kitse. Kanamunade saak on umbes 4500 tonni, lehmapiima toodang 39 860 tonni..
Suurem rõhk on pigem toiduainetööstusel. Mõned Ukrainas kasvatatavad taimesaagid on mais, tomat, nisu, suhkrupeet, raps, päevalille seemned ja sojaoad. Selline mitmekesisus näitab, et taimekasvatus on suuresti arenenud. Samuti on ka loomakasvatus lai ja mitmekesine. Kasvatatakse sigu, hobuseid, lambaid ja veiseid, lindudest veel parte, kalkuneid ja kanu. Ukraina ekspordib kõige rohkem päevalille õli. Veel eksporditakse lehma piima, kanaliha, rapsi seemneid, juustu, puuvilju, pähkleid, otra, nisu ning ube. Samas riik impordib ka palju. Importivateks toodeteks on tavaliselt mais, vein, banaanid, mandariinid ja apelsinid, tee, palmi õli, sealiha ning ka tubakas. Kuigi on Ukrainas põllumajandusega väga soodne tegeleda, kaasneib sellega siiski ka probleeme. Viimaste aastate jooksul on aina suuremaks probleemiks kasvanud see, et põllumaad on üle kurnatud. Riigi pinda ohustab ka erosioon. Põhjaveetase tõuseb tänu
Eestlased muinasaja lõpul. Muinasaja lõpusajandid olid eestlaste elus tähelepanuväärseks tõusuajaks. Rahvaarv kasvas jõudsasti ja asustus tihenes. Muinasaja lõpul elas Eestis juba vähemalt 150 000 inimest. Peamine tegevusala oli maaharimine. Kui varem kasvatati enam otra, siis alates 11.sajandist levis talirukis. Maa suurust arvestati adramaades. Adramaaks nimetati sellise suurusega põllumaad, mida suudeti harida ühe adraga. Tavaliselt oli talupere valduses üks adramaa, rikkamatel ka enam. Koos talirukkiga tuli põlluharimisse ilmselt nn kolmeväljasüsteem. Ühele põllule külvati talivili, teisele suvivili ja kolmas oli kesaks. Põlluharimise kõrvalt tegeleti ka loomapidamisega. Kasvatati veiseid, hobuseid, lambaid, kitsi, sigu ja kanu. Toitu
on viljakas. • Iraagil on lühike rannajoon Pärsia lahe ääres. • Enamiku Iraagist moodustab kõrb. • Põhiosa on lähistroopika vahemereline kliima, ülejäänud riigis troopiline kliima. • Troopikas on talved pehmed või jahedat. • Suved on kuivad, kuumad ja pilvitud. • Mägipiirkondades on külmad talved, mõnikord on palju lund. • Bagdadis talvel on tavaliselt 9-12 kraadi, suvel 32 -35 kraadi. TAIMED JA LOOMAD • Iraagis kasvatatakse otra, arbuuse, tomateid, datleid (финики), viinamarju, kurke ja apelsine. • Metsikult elavad gasellid (газель), sead, šaakalid, rebased ja küülikud. • Linnud: pardid, nurmkanad (куропатка) ja nepid. • Kasvatati vesipühvleid (буйвол), lambaid, kitsi ja veiseid. • Põhilised maavarad on nafta ja gaas. Võib leida ka väävel, savi, paekivi, raua, vaski ja teisi maavarasid. • Iraak ekspordib süsivesiniku.
teisi linde. Kaukasuse mäestikus elavad kaljukitsed, kaukaasia hirved, mägikitsed, metssead, okassead, leopardid, hüäänid, saakalid, karud jt. Venemaa jõed on äärmiselt kalarikkad. Üle 80% Venemaa rahvastikust moodustavad slaavi päritolu venelased. Peale nende on palju teisi rahvaid. Viimased moodustavad umbes sadat keelt rääkiva 25-miljonilise elanikkonna. Venelastele on suhteliselt lähedased ukrainlased. Venemaa toodab kartulit, otra, riisi, aeduba, päevalille, teed, puuvilla, suhkrupeeti ja tomatit ( põllusaadused). Masinatest ja tööstusseadmetest naftat, maagaasi, kivisütt, keraamikat, nahatooteid, toiduaineid ja jooke. Samuti ka veiseid ja kala (turska, makrelli, karpkala jt). Vene keeles ja mitmes teises slaavi keeles kasutatakse slaavi tähestikku, mida nimetatakse kirillitsaks. Need on omapärase väljanägemisega tähed, mis märgivad omaette häälikuid või häälikuühendeid. 12
ekstraktiivsus. Linnastele esitatavad nõuded. Kui partii vastab teradele esitatud kvaliteedinõuetele, siis võib loota, et teradest saadakse ka kvaliteetsed linnased, mis on hea õlle valmistamiseks eeltingimus. Ekstraktiivsus. Ekstrakti saagise protsent, millest lõppkokkuvõttes oleneb linnastest saadava õlle hulk. Mida rohkem on terades tärklist ja vähem proteiini, seda rohkem saadakse ekstrakti. Heaks õlleodraks loetakse otra, mille linnastest saadakse kuivainena arvestatult 80,0-81,4% ekstrakti, väga heaks, kui ekstrakti saagis on üle 81,5%. Virde värvus. See on eriti oluline heledate õllesortide valmistamisel. Virde värvus oleneb sõkla paksusest, selles sisalduvast ainest ja proteiinisisaldusest terades. Kui virde värvus EBC ühikutes on 3,0-4,0 on see hea, kui alla 3,0, siis väga head. Viskoossus. Oleneb -glükaani sisaldusest. Suure viskoossuse korral filtreerub
19. sajandini. Lääne-Eestis jäi kasutusele konksader, millega oli sobivam harida sealseid õhukesi mulde. Künniloomana hakati järjest rohkem kasutama hobust. Kui varem arvati, et juba muinasaja lõpul võeti kasutusele kolmeväljasüsteem, siis nüüd usutakse, et kasutati täiustatud kaheväljasüsteemi. Viljeldavatest kultuuridest oli ülekaalus rukis, millest suure osa moodustas talirukis. Kasvatati ka otra, nisu, kaera, hernest, põlduba, lina ja kanepit. Keskaja jooksul oli põllumajandus tähtsaimaks majandusharuks. Valitses naturaalmajandus. Tähtsaimaks maaharimisriistaks oli: · juurtega puutüvest tehtud ader · okstega kuuselõhandikest tehtud karuäke Toimus põlispõldude laienemine metsa arvelt. Põlispõldudel levis kolmeväljasüsteem. Kehvematel maadel aga kaheväljasüsteem. Kasvatati talirukist, aga ka vähesel määral otra, kaera ja nisu
Valhallasse. Surnud viikingid maeti koos relvadega ja haua kohale kuhjati kääbas. Surnute mälestuseks püstitasid nad ruunikivi, millesse raiuti ruunikirjas tekst surnu nime ja surmaandmetega. Ruunikirjal usuti olevat nõiavõimu. Peamised tegevusalad Nende peamised tegevusalad olid loomakasvandus ja kalandus. Viikingid pidasid ka orje, kes aitasid perenaist kodutöödel ja tegid tööd ka põllul. Viikingid kasvatasid otra ja kaera ning püüdsid kala, osa kalu kuivatati ja säilitati talveks. Veel pidasid nad koduloomi, näiteks kitsi, veiseid, lambaid, kanu jne. Viikingi majas oli pikk pukkalusel laud, mille taga olid kas taburetid või kõrgete seljatugedega toolid. Tuba valgustas ja soojendas tuli, selle kohal tegi perenaine ka süüa. Magati puuvoodites, riideid, tööriistu ja muud hoiti kirstudes. Kui peremees ei olnud kodus, vastutas majapidamise eest naine, kes selleks, et
nii Mehhikos kui ka Yauctanis peamiseks elatusallikaks. Riiklus ja Suuremad ja Huand He äärsetele Enamasti olid Eelkõige tegeleti ühiskond tähtsamad küngastele tekkisid araablased põlluharimisega. linnad Harappa põlluharijate asulad rändkarjakasvataja Tehnoloogiliselt ja Mohendzo ning kasvatati otra, d ehk beduiinid. olid nende Daro. nisu ja hirssi. Nad rändasid oma elanikud kiviaja Hoonestuse Aja jooksul sai kaamelite, hobuste tasemel: metalli ja lammastega. tiheduse ja alguse ka kasutatada ei Kaamel oli
© Allar Veelmaa 2008 PÕHIKOOLI MATEMAATIKA PROOVIEKSAMI ÜLESANDED 2008.a. 1. (7 p.) Lihtsustage avaldis (3m n)(3m + n) (2n + 3m)2 12mn ja arvutage selle täpne 1 väärtus, kui m = 2 ja n = - . 3 2. (7 p.) Võrdkülgse kolmnurga kujulise maatüki külje pikkus on 215 m. Kui palju saab sellelt maatükilt otra (tonnides), kui keskmine saak ühelt hektarilt on 35 tsentnerit. Vastus andke kümnendiku täpsusega. 3. (7 p.) Lahendage võrrand 3x2 + 4x = 7 ja kontrollige selle lahendeid. 4. (7 p.) Juku brutopalk oli aasta alguses 12500 krooni ja seda tõsteti 1. märtsil 7,5% ning palka tõsteti ka 1. aprillil, seekord 2,5% võrra. Kui suur on nüüd Juku brutopalk ja kui mitme protsendi võrra on viimane palk suurem aasta alguses saadud palgast? 5. (8 p)
· Peagi võeti kasutusele metallid. · III a.tuh. eKr arenes niisutuspõllundus, esile tõusis pronksiaegne Induse tsivilisatsioon. · Tähtsamad linnad olid Harappa ja Mohendzo Daro. · Linnade elanikkond võis ulatuda mõne kümne tuhandeni. · Enamik inimesi oli siiski maal elavad põlluharijad. · Tsivilisatsiooni ajal hariti üles suur osa Induse madalikust. · Rajati ka palju niisutuskanaleid. · Toiduks kasvatati peamiselt nisu, otra ja datleid. · Alguse sai ka puuvillakasvatus. · Esmalt kasutati seda loomasöödaks, hiljem ka tekstiilitooraineks. · Linn kujunes künkale, kindlustatud lossi ümber. · Tõenäoliselt oli see valitseja residents. · Puudusid silmapaistvad templid. · Lossil oli pühamu funktsioon. · Samas asusid ka mahukad viljasalved. · Ümbruskonnas paiknesid põletatud tellistest elamukvartalid. · Enamasti elati madalates, üheruumilistes hoonetes.
1) Kapitali olemasolu - Kreeka on võlakriisis. 2) Tööjõu hõivatus põllumajanduses - Põllumajandus moodustab 3,3 protsenti SKPst ning sellega on hõivatud 528 000 inimest ehk 12% tööjõust 3) Põllumajandusliku tootmise vormid - Mõnevõrra halbadest tingimustest hoolimata toodab Kreeka mitmesuguseid taimseid ja loomseid produkte. Põllumajandus on koondunud Tessaalia tasandikele, Makedooniasse ja Traakiasse, kus kasvatatakse maisi, nisu, otra, suhkrupeeti ja kartuleid. Kreeka on ka oluline puuvilla- ja tubakatootja. Oliivid, mis sageli tehakse õliks, on riigi tuntuim ekspordiartikkel, kuigi moodustab ainult 10,6% toiduainete väljaveost. Viinamarjad, melonid, tomatid, virsikud, apelsinid ja teised puu- ja köögiviljad. Loomad ja loomakasvatus moodustavad olulise osa Kreeka põllumajandustoodangust. Kitse- ja lambaliha ning piim on populaarsed ning moodustavad umbes 6 protsenti põllumajandustoodangust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
