Kes võtab vastu ostuotsuse Teie toote/teenuse ostmise kohta? Alustava ettevõtja baaskoolitus. Kevad, 2008 Mainori Kõrgkool 7.3. Juhul, kui tarbijaks on eraisik, siis tema sugu, vanuserühm, asukoht, sissetulek? 7.4. Millised on Teie tulevaste klientide vajadused ja võimalused? 7.5. Mille alusel Teie tulevased kliendid langetavad ostuotsuseid hind, kvaliteet jm.? 7.6. Millised on kliendi erilised vajadused? 7.7. Milline on tarbija ostujõud? 7.8. Kui hinnatundlik on tarbija? Ülesanne nr. 8. Koostage turu, kuhu plaanite siseneda või juba olete sisenenud, iseloomustus. Kirjeldage detailselt turgu, nõudlust sarnase toote või teenuse järele turul, hinnake, kui suur on turunõudluse kogumaht ja milliseks peaks kujunema ettevõtte turuosa. 8. Turu iseloomustus. 8.1. Kus asub ja kui suur on turg? 8.2. Kas turg on kasvav, kahanev või stabiilne? 8.3
b) aruanne riigi varadest ja võlgadest c) aruanne eelmisel aastal kulutatud raha kohta d) jooksva aasta tuluaruanne 43. Millisel põhjusel võiks riigi valitsus alandada makse? a) et aidata finantseerida riigikaitsealaseid uurimistöid b) et aeglustada inflatsioonitempot c) et alandada intressimäärasid d) elavdada majandust 44. Tavaliselt inflatsiooniperioodil a) saavad kasu laenuandjad ja hoiustajad b) saavad kasu need, kellel on kindlad sissetulekud c) väheneb krooni ostujõud d) langeb tarbijahinnaindeks 45. Kolm omavahel seotud majandusringluse sektorit on a) valitsus, kaubandusbilanss ja palgad b) valitsus, ettevõtted ja kodumajapidamised c) maksud, valitsuskulud ja palgad d) maksud, kasumid ja palgad 46. Riigi majanduses kasutusel olev rahamass ilmselt suureneb, kui kommertspangad a) suurendavad reservi varutegurit b) võtavad klientidelt vastu sularahahoiuseid c) suurendavad väljaantavaid laenusummasid d) maksavad hoiustajatele välja sularaha 47
Kollektiivselt tehtav töö muutus tööks, mida igaüks teeb eraldi, ilma kokkupuudet teistega - Fordi tehased 1908 Michiganis, toodeti ainult ühte autot (Ford T). Fordism. *tootmise standardiseerimine - masstootmine varem koguti autod ükshaaval osadest, mitu töötajat koos. Nüüd keeras üks töötaja ühe kruvi kinni/paigutas aknaklaasi jne. *oskustööliste kaotamine koos kõrgemate palkadega # Ford sai aru, et keegi peab need autod ka ära ostma. Suurem palk => suurem ostujõud - fordism võeti kasutusele USA-s enne I ms., Euroopas & N-Liidus veidi hiljem (Taylorismus + Fordismus = Amerikanismus +Vene revolutsioon = Nõukogude tööstus). Rahulolu ei saavutata toga, vaid tööväliste asjadega. Mitte rõõm kingast vaid mingi tüütu kingakontsa allalöömine. - praeguseni üks töö organiseerimise põhisuundi. - kriitika: mehaanilisus, inimene allutatud masinale. Chaplin: Moodsad ajad."Robot" Karel Capeki sõna
väljaandjale fikseeritud kogus üht valuutat teise valuuta vastu kokkulepitud kursiga mingil kindlal kuupäeval tulevikus või ajavahemiku jooksul kuni selle kuupäevani. Millised on välisvaluuta Plussid: odavnemise plussid ja miinused *Eesti ettevõtete konkurentsivõime paraneb; *Import kaubad odavamaks Eesti aspektist vaadates?. tarbijate ostujõud suureneb; *Inflatsioonitempo alaneb ja hinnasurve vähenemine mõjub soodsalt intressimääradele Miinused: *Eesti ekspordinõudluse alanemine; *Idaturgude impordiga konkureerivate ettevõtete majanduslik olukord halveneb töötajate vallandamine; *Eesti majanduse välistasakaal võib
Turunõudluskõver – on kõigi indiviidide nõudluskõverate horisontaalsumma. Turunõudlusfunktsioon saadakse kõigi majapidamiste individuaalsete nõudlusfunktsioonide liitmisel ning selle graafik väljendab turunõudlust (langev). Asendusefekt- ühe hüvise hinna langedes tarbitakse seda hüvist rohkem ja teist vähem. Üks hüvis muutub teise sarnase hüvisega võrreldes odavamaks ja tarbija soovib ning suudab seda hüvist osta rohkem ja teisi vähem. Sissetulekuefekt – tarbija ostujõud suureneb, kui hüvise hind alaneb. Nüüd suudab ta osta hüvise sama kogust mis ennegi, kusjuures raha jääb üle Nõutava koguse muutuse – põhjustab hüvise hinna muutus Nõudluse muutus – mille põhjustab ühe nõudluse teise mõjuri muutus. Need muutused on nõudlustabelis kõigi antud hindade korral Normaalhüvis – hüvis, mille nõudlus sissetuleku kasvades suureneb Täiendhüvis – hinna tõus vähendab teise hüvise nõudlust
Ostjad esitavad oma nõudmise nii kaupade sortimendi, koguse kui kvaliteedi osas. Nagu teada, on inimeste vajadused ja soovid väga erinevad. Meil igaühel on individuaalsed, teistest inimestets erinevad tarbed, maitse, tõekspidamised elust, jõukuse tase ja tulevikunägemised. Kõik need tegurid on aluseks nõudmise kujunemise turul. Erinevatel turgudel mõjutavad nõudmist erinevad tegurid. Toome esile peamised tegurid: · Kauba hind · Tarbija individuaalne maitse · Tarbija ostujõud ehk sissetulekute tase · Tulevikuootused · Teiste kaupade hinnad Mõnede tegurite mõju nõudmisele, näiteks hinna ja sissetulekute osa, võime määratleda üsna täpselt. Teiste mõju tarbijate maitsed ja tulevikuootused suudame määratleda aga ainult osaliselt. Kusjuures, nõudlus ja ,, soov" ei ole üks ja seesama. Inimene võib soovida uut ilusat maja või luksusautot, aga majandusteaduse jaoks nõuab ta neid asju ainult siis, kui ta neid asju soovib ja
New Yorgi börsil puhkes müügipaanika. Paanika alandas aktsiate hindu mõneteist protsendi võrra. 29. oktoober 1929 kannab nimetust Must Teisipäev. "Mustal teisipäeval" kukkus New Yorki Aktsiabörs 11.7%. Kujutas endast järgmist paanikalainet. Kriisi puhkemise skeem oli järgmine: 1.ettevõtete aktsiate hinnad hakkasid järjekindlalt langema, 2.alanes ettevõtete turuväärtus, 3.alanes raha tegelik ostujõud, 4.nõudlus vähenes, 5.vähenes tootmine. Enne kriisi oli olukord niisugune. 1929. aasta esimesel veerandil oli USA RKP 100 %. Suurriik oli oma ajaloo tipus. Tipphetkele oli eelnenud pikk tõusuperiood, mis oli pimestanud rahvast ja poliitikuid. Samal ajal, kui USA majandus sammus ülesmäge, polnud asjad Euroopas sugugi nii head. Euroopa aktsiaturgudelt hakati raha kantima USA majandusse. Selline trend sai alguse juba 1928. aasta suvel ja jätkus kolmekümnendate aastate jooksul
Inglismaal parlament sai rohkem 12)Keynes kriis.Inimesed kardavad halbu aegu, hakkavad Ingl töörahvas on riigi rikkus-TÖÖSTUS,raha koguma -> raha ringlus väheneb -> kahaneb tootmine -> võimu ning nii sai hakata turg juhtima majandust. Tekkisid rida Pr-PÕLLUMAJANDUS(kliima,geog,agraarne riik-seal oli tugev suureneb tööpuudus -> väheneb inimeste ostujõud -> kahaneb institutsioone- Börs, Panga laienemine.(nii elavnes üldine kun.võ,oma mahajäämuse tõttu domin. põll.Pr.oli ajalool. Tugev kogunõudlus kaupade järele.langeb tootmine.Seega pidas äritegevus teiselpool atlandi). Tähtsad institutsioonid olid ka põll. Saadusi vahetati üksteise vastu.Seega ei pid.raha vajal. Ingl. peamiseks tööpuudust
20 Tehingu hind näitab kurssi, millega pank kohustub valuutat ostma või müüma, kui klient otsustab optsiooni kasutada. 65. Välisvaluuta odavnemise plussid ja miinused Eesti aspektist PLUSSID Välisvaluuta eest ostetavad tootmissisendid odavnevad Eesti ettevõtete konkurentsivõime paraneb Paljud importkaubad muutuvad odavamaks Suureneb tarbijate ostujõud Inflatsioonitempo alaneb MIINUSED Toob kaasa Eesti ekspordinõudluse alanemise DOKUMENDIMAKSED 66. Inkassoarveldus 21 Inkassoarvelduse puhul vahendab kontopidaja (nõudev kontopidaja) käsundiandja korraldusel ja kulul käsundiandja jaoks kolmandalt isikult (inkassovõlgnik) teatud rahalise makse sissenõudmist. Inkasso sisuks võib olla ka muu sissenõude või maksekohustuse
7. Efektiivne tulunorm Efektiivne tulunorm ehk tegelik ehk efektiivne aastane intressimäär (effective annual return EAR) Maksete sagedus mõjutab tegelikku aastast intressimäära. Kehtib reegel: mida sagedamini maksed toimuvad, seda suuremaks kujuneb efektiivne tulunorm. EAR= (1+i/m)m-1 8. Nominaalne ja reaalne tulunorm ning inflatsioon Inflatsioon põhjustab tulunormide muutust. Reaalne rahavoog võtab arvesse inflatsiooni. Reaalväärtuses väljendatud rahal on alati ühesugune ostujõud. Enamik lepingud sõlmitakse nominaalmäärades (inflatsiooni mitte arvesse võttes). Siiski peaks inflatsiooni arvestama, sest vastasel juhul hävitab see raha ostujõu tulevikus. Inflatsioon muutub ajas. Põhjuseks on muutused majandustsüklites. Inflatsiooni muutumise tulemusena muutub ka reaalne tulunorm. 9. Riski arvestavad diskontomäärad Põhineb eeldusel, et investeerijad nõuavad riskantsematelt projektidelt suuremat tulu
Ressurss – tootmistegur Sisend – Laiemas tähenduses – maa, töö, kapital, ettevõtlikus. Kitsamas tähenduses – masinad, seadmed, gaas, vesi jne. Sisendi keskmine produkt – (average product, AP) iseloomustab produktide suurust sõltuvalt töötajate arvust AP = TP/L Sisendi piirprodukt – (marginal product, MP) näitab koguprodukti juurdekasvu, mida võimaldab ühe täiendava ressursiühiku kasutusele võtmine. MP = TP muutus / L muutus Sissetulekuefekt – tarbija ostujõud suureneb, kui hüvise hind langeb. Sissetuleku-tarbimise kõver – Optimaalsete tarbimiskogumite geomeetriline koht erinevate sissetulekute korral, kui hüviste hinnad ei muutu (cet. Paribus). See ühendab tasakaalupunkte erinevate sissetulekutasemete korral. Näitab I muutuste mõju tarbimisvalikutele. Normaalkauba sissetuleku-tarbimise kõver on positiivse tõusuga (sissetuleku suurenedes kasvab ka kauba tarbitav kogus), inferioorse kauba sissetuleku-
ÕIGUSE, kuid mitte kohustuse, osta optsiooni väljaandjalt või müüa optsiooni väljaandjale fikseeritud kogus ühtvaluutat teise valuuta vastu kokkulepitud kursiga mingil kindlal kuupäeval tulevikus või ajavahemiku jooksul selle kuupäevani. 56. Välisvaluuta (nt USD) odavnemise (kallinemise) plussid ja miinused Eesti aspektist Plussid: *Eesti ettevõtete konkurentsivõime paraneb; *Import kaubad odavamaks tarbijate ostujõud suureneb; *Inflatsioonitempo alaneb ja hinnasurve vähenemine mõjub soodsalt intressimääradele Miinused: *Eesti ekspordinõudluse alanemine; *Idaturgude impordiga konkureerivate ettevõtete majanduslik olukord halveneb töötajate vallandamine; *Eesti majanduse välistasakaal võib keskpikas perspektiivis halveneda, lühiajaliselt kaubabilanss aga paraneb. 57. Inkassoarvelduse olemus 58. Inkasso plussid ja miinused 59. Akreditiiviarvelduse olemus
Hind, mida makstakse sularahas tehingu sõlmimise kuupäeval. Horisontaalne integratsioon – Ettevõtete integratsioon, mille puhul ühinenud ettevõtted võistlevad omavahel. Huvide konflikt – Konflikt, mis tekib, kui ametiisik peab tegema oma töö- või teenistuskohustuste täitmisel otsuse, või osalema sellise otsuse tegemisel, mis mõjutab tema enda või tema sugulaste majanduslikke huvisid. Hüperinflatsioon – Väga kiire inflatsioon, mille puhul raha ostujõud võib väheneda aasta jooksul mitusada protsenti või enam. Hüvitis – Rahasumma või aineline vara, millega korvatakse ehk küvitatakse kellegi poolt kantud kahju või kaotus. I Intress – Rahasumma, mille võlausaldaja saab võlgnikult tasuks raha laenuks andmise eest. Intressimakse – Summa, mis lepingu kohaselt laenuandjale ette kindlaksmääratud tähtpäevadel välja makstakse. Intressimäär – Protsent laenu põhisummalt, mis tuleb selle kasutamise eest maksta kindlal
ostumüügi lepingute sõlmimisel Tööjõuhinnaindeks – saab rahvusvaheliselt kasutada. Tööjõu/tootlikuse hinnaindeks Eksport- ja importhinnaindeks –importi on rohkem kui eksporti, elame võlgu. Tuleb jälgida, et importhinnaindeks ei oleks suurem eksportthinnaindeksist SKP suurenemine 15% (praegu nt 2%) ääretult kõrge, 13% tööjõukulu kallinemine Deflatsioon on inflatsioonile vastupidine nähtus, mille tulemusel raha ostujõud kasvab Raha funktsioonid Nõudliku inflatsiooni tingimustes jäävad raha funktsioonid toimima Need funktsioonid ei toimi hüper ja muutliku inflatsiooni puhul. Sest kui raha ei ole üldiseks mõõduks, siis me ei saa ju kaupade ja teenuste omavahelisi suhteid paika panna. FINANTSVAHENDUS Üks viis raha säästa oleks seda lihtsalt koguda, kuid raha sellisel hoidmisel on mitu puudust: Raha võib inflatsiooni tingimustes kaotada oma väärtust ehk ostujõudu.
1) Raamatupidamise ja finantsjuhtimise erinevus Ajahorisont- Raamatupidamine minevikku vaatav; Finantsjuhtimine tulevikku suunatud. Riskianalüüs- Raamatupidamine - veidi; Finantsjuhtimine korralik riskiarvestus. Finantsaruanded Raamatupidamine rõhk koostamisel; Finantsjuhtimine rõhk kasutamisel otsustusprotsessis. Näitajad Raamatupidamine puhaskasum; Finantsjuhtimine rahavoog. 2) Finantsjuhi peamised otsustusvaldkonnad Kuhu investeerida? (projektid, seadmed, masinad, hooned) - Pikaajaliste investeeringute planeerimine ja juhtimine Kust leida raha investeeringute finantseerimiseks? (olemasolev raha, välisfinantseeringud: emiteerida uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen) Finantsstruktuuri juhtimine Kuidas juhtida igapäevast raha liikumist? (millal maksta tarnijatele, kuidas saada raha ostjatelt, mida teha üleliigse sularahaga) Käibekapitali juhtimine 3) Kapitali tüübid OMAKAPITAL omanike investeering ettev...
kui tuumaenergeetika arendamise keskus. Nende koondiste ministrite nõukogud ühinesid 1967a Euroopa Ühenduste Ministrite Nõukoguks ja komisjonid Euroopa Komisjoniks. Heaoluühiskonna areng Arenenudlääneriigid hakkasid heaoluühiskonda jõudma 50ndate teisel poolel. Kasvasid sotsiaalne turvalisus ning hakati rääkima sotsiaalsest õiglusest. Ulatusliku majanduskasvu ja sotsiaaldemokraatliku poliitika tulemusel kasvas lihtinimeste ostujõud. Heaoluühiskondade areng viis massikultuuri tekkeni. SLV Saksa majandusime sai võimalikuks tänu väikestele kaitsekulutustele ning kõrgele töökultuurile. Valitsus toetas turumajandust ja eraettevõtteid. Suurbritannia Majanduse areng oli aeglasem kui SLV-l, kuna suur ülemereturg ei stimuleerinud arengut. Leibortistide võim aga tõi tervisekindlustussüsteemi ja abi vaestele, riigistati palju tööstusettevõtteid. Prantsusmaa 1960-ndail aastail toimus suur majanduskasv.
rahareformist ja rahavahetusest ning 1992. aasta rahareformi komitee büroo juhi Enn Teimanni meenutuse rahareformist 1992. aastal. Referaadist saab hea ülevaate rahareformide olemusest ning samuti ka näidetena välja toodud Eesti rahareformidest. Head lugemist! 3 RAHA Raha on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. Raha olemasolu aluseks on ühiskondlik kokkulepe millegi kasutamiseks vahetusvahendina. See kokkulepe võib olla kas otsene või kaudne, vabatahtlik või sunduslik. Raha väärtus võib muutuda inflatsiooni ja deflatsiooni tõttu. Raha on: · Arvestusühik raha on ühismõõduks kaupade väärtuse mõõtmisel ja võrdlemisel. · Vahetusvahend raha on vahetatav kõikide teiste kaupade vastu ning asendab ostja ja müüja vahelistes tehingutes bartertehinguid
2)majanduslik õiteng 1924-29 arenes: *autotööstus Ford T *keemiatööstus *elektrotehnika raadio,pesumasin,külmkapp nõudlus oli suur raha ostmiseks ja toomiseks laenati pankadelt Pilet 6 Suure majanduskriisi põhjused ja tulemused Suur majanduskriis 1929-1935 Põhjused: *ülelaenamine, võeti ja anti kergekäeliselt laene, laenukoormus suur *ületootmine *lahendamata majanduslikud probleemid *laenuintressi tõus *riik ei soovinud sekkuda majanduse reguleerimisse *eurooplaste madal ostujõud Euroopa majandus ei arenenud nii kiiresti ning sellepärast ei suudetud ameeriklaste kaupu piisavalt osa ja tekkis ületootmine. *Ameerika kaitsetollid sisseveo maksud olid nii kõrged, et eurooplased ei saanud oma kaupu Usa's müüa. Ületootmine Euroopas. Sisu: *tööpuudus mässud, nälg *börsikrahh väärtpaberiturg variseb kokku *palgalangus *sotsiaalsed probleemid *ettevõtted läksid pankrotti Osa riikidest säilitas demokraatia Soome, Ingl, Pr
liiga kõrge. 4. Mis rolli mängivad turul nõudmine ja pakkumine? Selgita (2p) Nõudmine - on kauba kogus, mida tarbijad soovivad ja on võimelised ostma selle hinna eest. Soovid esitatakse nii kaubasortimendi koguse kui ka kvaliteedi osas. Inimeste soovid on aga väga erinevad. Erinevatel turgudel mõjutavad ostusoove erinevad tegurid. Võib aga välja tuua olulisemad nõudmist mõjutavad tegurid. a) kauba hind b) tarbija maitse c) ostujõud d) teiste kaupade hinnad Pakkumine - Kõik, kes turul midagi müüa soovivad on pakkujad. Nende müügisoovid moodustavad turupakkumise. Kui tarbija on huvitatud ostmisest võimalikult madala hinna eest, siis pakkuja soovib kaupa müüa võimalikult kallilt. Pakkumine on kaubakogus , mida pakkujad soovivad müüa ja on suutelised valmistama olemasoleva hinna eest. Pakkumist mõjutavad järgmised tegurid: a) kauba hind b) tootmis- ja müügikulud
,,Omakapitalil ei ole kulu" Raamatupidamisarvestus Kasumiaruanne ei kajasta alternatiivkulusid. Isegi küllalt suur positiivne kasum võib olla omanike perspektiivist ebapiisav. 2. Selgitage, mis teguritest tulevana on rahaühiku tänane väärtus suurem kui tulevikus. · Indiviidid eelistavad praegust tarbimist tuleviku tarbimisele. (Inimesed kannatamatud) · Kui majanduses on inflatsioon, siis kohaliku raha ostujõud ehk väärtus ajas langeb. (Hinnad paratamatult kasvavad) · Ebakindlus ehk risk tuleviku rahavoo saamisel vähendab selle raha tänast väärtust. · Tootmisvõimalused avarduvad tulu teenimsie võimalus investeeringutelt (Raha teeb raha) 3. Loengus käsitlesime mitmeid rahandusteooriaid. Sh korrake üle: * mis on turuefektiivsus ja mis on efektiivsuse vormid; * mis on agentuurikonflikt, tooge näiteid Turu efektiivsus :
Eestlasest noored on teadlikud tarbijad, töökad, edasipüüdlikud, distsiplineeritud. Suurem suundumus individuaalsetele naudingutele ja väiksem kollektiivse vastutuse tähtsustamine. 16. Kuidas koostatakse inimarengu indeks? Inimarengu indeksi loomisel on arvesse võetud: 1. tervis - keskmine eeldatav eluiga sünnihetkel 2. teadmised - täiskasvanute kirjaoskus ja keskmine läbitud kooliaastate arv 3. elatustase - ühe inimese kohta arvutatud sisemaise kogutoodangu ostujõud Inimarengu indeks leitakse kolme osaindeksi aritmeetilise keskmisena 17. Defineeri normid, tavad, kombed, sanktsioonid. Normid- eeskirjad ja ootused, mille kaudu ühiskond suunab oma elanike käitumist. Sanktsioonid- üleastumise korral ja konformsuse kinnitamiseks. Tavad kirjutamata seadused ja kombed, igasuguse inimkoosluse osa, enamasti on need teadvustamata. Kombed- rutiinse, argise läbikäimise viisid. 18. Defineeri sotsiaalkultuuriline evolutsioon
külastamist näiteks lillepood või osta ära toidukaup koju. Edu peitub rahulolevas kliendis. Eesmärgiks on väärtustada oma klientuuri ja olla hooliv tema teenindamisel. Meeskonnas peitub jõud,Hea naeratus ja nõu aitab alati! 6.2 Turu-uuringu tulemused Elanikkond üksinda ei moodusta turgu. Neil peab olema raha ja soov seda kulutada. Ettevõtte tegevust mõjutavadki eelkõige seega tarbijate ostujõud, reaaltulude suurus ja kulutuste struktuur. Alljärgnevalt võtame kokku turu-uuringu küsimustiku, kus on kõiki läbiviidud küsitluse vastuseid ükshaaval analüüsitud, tuues välja, mida uuriti ning mida teada saadi. Uuringust selgus, et keskmiseks vanuseks oli 45,5 eluaastat. Teada saadi, kas ja kui palju on naised pakutavatest teenusesest huvitatud ning kas mehed oleks ka apteeki teenusest huvitatud. Ankeet jaotati 45 naisele ning 10 mehele
tootlikuma tegevusega. Majapidamiste ja ettevõtete aja- ja ressursside optimaalse paigutamise moonutuse tulemusena halveneb paratamatult makromajanduslik suutlikkus tervikuna. (Gerdesmeier 2011, :28) Inflatsioon kui „maks“ indiviididele. Inflatsiooni maks on termin, mis viitab raha väärtuse alanemisel tulenev kahju raha omanikele. Kõrgemad hinnad suurendavad indiviididel maks. Nominaalne sissetulek tõuseb koos inflatsiooniga, mille tõttu isiku maksumäär tõuseb. Kuigi inimese ostujõud ei suurene, maksab isik suurema osa oma sisetulekust riigile. Samuti tõusevad ka kinnisvara maksud nagu maa ja maja pealt. Maksustamisjärgse reaalpalga ja säästudelt teenitud tulu vähenemine inflatsiooni tõttu võib viia tööjõu ja kapitali pakkumise vähenemiseni, mis omakorda kärbib majanduse pikaajalist kasvupotentsiaali. (Euroopa Keskpank 2008, :53) Inflatsiooniga kaasneb ka spekulatiivsete tehingute kasv, kus alusvaraks on kaubahinnad, valuutakursid, intressimäärad
See annab optsiooni omanikule õiguse kas osta optsiooni väljaandjalt või müüa optsiooni väljaandjale fikseeritud kogus üht valuutat teise valuuta vastu kokkulepitud kursiga mingil kindlal kuupäeval tulevikus või ajavahemiku jooksul kuni selle kuupäevani. 72. Millised on välisvaluuta odavnemise plussid ja miinused Eesti aspektist vaadates?. Plussid: *Eesti ettevõtete konkurentsivõime paraneb; *Import kaubad odavamaks tarbijate ostujõud suureneb; *Inflatsioonitempo alaneb ja hinnasurve vähenemine mõjub soodsalt intressimääradele Miinused: *Eesti ekspordinõudluse alanemine; *Idaturgude impordiga konkureerivate ettevõtete majanduslik olukord halveneb töötajate vallandamine; *Eesti majanduse välistasakaal võib keskpikas perspektiivis halveneda, lühiajaliselt kaubabilanss aga paraneb. 73. Leida järgmistele mõistetele seletused (vt http://www.eksl.ee/sonaraamat.php):
See annab optsiooni omanikule õiguse kas osta optsiooni väljaandjalt või müüa optsiooni väljaandjale fikseeritud kogus üht valuutat teise valuuta vastu kokkulepitud kursiga mingil kindlal kuupäeval tulevikus või ajavahemiku jooksul kuni selle kuupäevani. 72. Millised on välisvaluuta odavnemise plussid ja miinused Eesti aspektist vaadates?. Plussid: *Eesti ettevõtete konkurentsivõime paraneb; *Import kaubad odavamaks tarbijate ostujõud suureneb; *Inflatsioonitempo alaneb ja hinnasurve vähenemine mõjub soodsalt intressimääradele Miinused: *Eesti ekspordinõudluse alanemine; *Idaturgude impordiga konkureerivate ettevõtete majanduslik olukord halveneb töötajate vallandamine; *Eesti majanduse välistasakaal võib keskpikas perspektiivis halveneda, lühiajaliselt kaubabilanss aga paraneb. 73. Leida järgmistele mõistetele seletused (vt http://www.eksl.ee/sonaraamat.php):
MAJANDUSAJALOO arvestuse küsimused kevad/2014 (kaugõpe) 1) Merkantilistliku poliitika peamine eesmärk ja ühtsed põhimõtted selle saavutamiseks erinevates maades? Esimeseks turumajandusliku tootmisviisi teoreetiliseks töötluseks on merkantilism. Merkantilism samastas rikkuse rahaga, pidas kasumi allikaks kauba- ja raharinglust, nõudis riigi aktiivset sekkumist majandusellu, väliskaubanduse arendamist ja kaitsetollide kehtestamist. Merkantilism hakkas tähtsust kaotama 17.saj keskel, kui rikkuse suurendamise peamiseks vormiks kujunes laiendatud kapitali taastootmine. Kaupmeeste ideoloogia 15-17. sajandil. Itaalia keeles mercante tähendab kaupmeest. Termini võttis kasutusele prantsuse filosoof Mirabeau 1763. aastal. Merkantilism oli organiseerimata nähtus, kuna info erinevate maade teadlaste vahel ei liikunud veel. Oli ideoloogia, poliitika, mille ühtsuse tagas majandusliku arengu loogika. Sünd langeb kokku rahvusriikide kujunemiseg...
teenustele. Esimene samm sihtturu valikul on erinevate maade turgude hindamine. Võimalused mingil sihtturul on eelkõige seotud kasumi teenimise võimalustega antud turul. Turu võimaluste määramisel tuleb kindlasti arvestada järgmiste aspektidega: D võimalusi kasumi teenimiseks saame me hinnata ainult siis, kui me võrdleme võimalikku sihtturgu teiste turgudega; D vaadelda ei tule ainult selliseid traditsioonilisi suurusi nagu turu maht, ostujõud jne. Kasumi teenimise võimalustele avaldavad kaudset mõju väga paljud erinevad faktorid. Erinevate maade turgudele sisenemine ja äritegevuse nendel turgudel eeldab väga paljude eeltingimustega arvestamist. Alati tuleb arvestada, et igal turul eksisteerivad nn "turule sisenemise barjäärid". Turule sisenemise barjäärid on põhjustatud majanduslikest tingimustest, protektsionistlikest meetmetest ja hoiakutest. Sihtturu valikuks on võimalik kasutada kahte põhilist meetodit:
külge, sest ainuüksi toote olemasolu ei taga veel tarbija rahulolu ja sellest tulenevaid kordusoste. Enamik Eesti kaubandusettevõtteid tegutseb sellel tasandil. Elamuskaubandus, kus tarbijale pakutakse lisaks täiuslikule kaubavalikule ja kõrgele teeninduskvaliteedile ka elamusküllast kaubanduskeskkonda. 5.3. Keskkonna mõjurid Majanduslikud mõjurid Majanduslikest mõjuritest üheks olulisemaks on ostujõud. Ostujõud näitab raha suhtelist väärtust, mis väljendub rahaühiku eest saadavate toodete ja teenuste hulgas. Ostujõud sõltub paljudest teguritest, millest peamisteks on sissetulekud, kaupade hind ja krediidi saamise võimalused. Eesti keskmise tarbija sissetulekutest moodustab palk üle 60%, ülejäänu teenitakse ettevõtluse, individuaaltööde ja finantstehingutega (laenud, väärtpaberite müük, kindlustustasud jms.). Keskmise brutopalk on pidevalt kasvanud: 1995. aastal oli see
e kultuuriline (seadusandlus ) VÄLINE MIKROKESKKOND materjal toode T Han- Vahen- Konku- Vahen- U vajadused kijad ostujõud dajad rendid dajad R ostukäitumine raha raha G FIRMA H U V I G R U P I D Tootmis- Finant- Personal Asukoht R&D Maine võimalused seerimine SISEKESKKOND Joonis 2. Turunduskeskkond
1:Põllumajandusliku tootmist piiravad kitsendused (turu- ja tootmiskitsendused) Turukitsendusi võime vaadelda sise- ja välisturu abil. 1) Siseturu nõudlus · Tarbijate arv · Ostujõud ja selle diferentseeritus · Tarbmisharjumused Valisturu müügivõime · Eksport · Import 2) Tootmiskitsendused: · 1)harimiskõlblik maa · 2) tööjõuressursid · 3)kapitaliressursid · 4)reformid 2:Tootlikuse mõiste kitsamas ja laiemas tähenduses Väljundite ja sisendite suhe. Tootlikus = väljund/sisend=toodang/ressurssid(kulud) Väljund-naturaalne (tk, inimene); väärtuseline (rahaline) Sisend-naturaal; väärtuseline; ajaline
VALMIS 2. Selgitage näidetega inflatsiooni mõju tarbijatele. 2p 1) Inflatsiooni mõjutarbijaleon erinev,sõltubsellest,kui suuron inimesesissetulekja millisedon tematarbimisharjumusedja võimalused 2) Nt pangalaenukorral inflatsiooni võrraväheneblaenutagasimakse. Säästudkaotavadagaomaväärtust. VALMIS 4. Hinnatõusu või -langust võivad põhjustada väga erinevad mõjurid. Nimetage neist kaks (välja arvatud maksude tõstmine ja langetamine). 2p 1) Nõudlus ja pakkumine 2) Elanikkonna ostujõud 3)Maailmaturuhinnad 4)Kaubandustingimused 5)Turu ebaefektiivsus ja struktuur VALMIS Ül 11. Inflatsioon 1) Ühenda paarid: (3 p) inflatsioon riigi keskmise hinnataseme kasv- inflatsioon deflatsioon riigi keskmise hinnataseme langus- Devalveerimine inflatsioonimäär keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga võrreldes- inflatsioonimäär riigi keskmise hinnataseme stabiilsus-Inflatsioonimäär
annavad tarbijale võrdse kasulikkuse Asendamise piirnorm – näitab, kuidas ja kui palju peab muutuma teiste hüviste kogus, kui esimese hüvise kogus muutub, et säiliks sama kasulikkusetase Kasulikkuse maksimeerimine – optimaalse valiku korral on asendamise piirnorm võrdne suhtelise hinnaga Mingi kauba hinna muutus mõjutab: o Seda kuidas on üht kaupa võimalik vahetada teise kauba vastu o Seda missugune on sinu sissetuleku ostujõud Kui mingi kauba hind alaneb, siis tarbija hakkab seda kaupa ostma rohkem mõne teise kauba asemel Kui mingi kauba hind alaneb, siis saame me oma raha eest seda kaupa rohkem osta Asendusefekt – kui ühe hüvise hind langeb, siis see hüvis osutub eelistatumaks – seda hüvist tarbitakse rohkem ja teist vähem. Toimub hüviste omavaheline asendamine Sissetulekuefekt – kuna hinna languse tõttu suhteline sissetulek
väheste konkurentide olemasolu, Euroopa internetimaksete keerukus, osadel Liidu tugi internetikaubandusele, võimalus potentsiaalsetel klientidel puudub areneda välisturule, ostu jõu paranemine, ligipääsetavus, usaldamatus( tarbijakaitse internetikaubanduse popularseerumine ja kampaaniad), turu väiksus, madal ostujõud, käibe suurenemine, internetikasutajate arvu tundmatu brand, uute konkurentide turule suurenemine, ostjate eelistuste tulek, turukasvu peatumine, rahvaarvu muutumine(harjutamine meie tootega), uute vähenemine, internetikaubandust piiravate toodete ja grupide pakkumine seaduste kehtestamine, ostjate eelistuste
seaduses sisalduva valiku põhjal. Kohalike maksude seadus loetleb kaheksa võimalikku kohalikku maksu: müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu. Neist enamrakendatavad on reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks ja parkimistasu Rahapoliitika e monetaarpoliitika - korraldab keskpank. Rahapoliitika peamised eesmärgid on tagada stabiilsed hinnad ja raha ostujõud. Rahapoliitika saab reaalmajandust mõjutada raha pakkumise, intressimäärade reguleerimise ja kursi muutmise kaudu: Raha pakkumist võib muuta, näiteks raha täiendava emiteerimise või välisvaluuta ja väärtpaberite kokkuostmisega keskpanga tagavarade suurendamiseks. Raha pakkumist suurendab ka välismaise laenuraha sissevool. Intress on raha hind, mis tasutakse protsendina laenusummalt selle kasutamise eest. Seega on
Inflatsioon raha väärtuse, elanike ostujõu vähenemine. Elukallidus elatusmaksumus ; summa, mille üks leibkonna liige kulutab keskmiselt kaupadele ja teenustele konkreetse aja jooksul. Nominaaltulu rahas väljendatud palgasumma. Reaaltulu kaupade ja teenuste hulk , mida saab osta teatava rahalise sissetuleku eest; arvutatakse nominaaltulu ja hindade taseme suhtena ; näitab reaalset ostujõudu. Ostujõud ja reaaltulu tõusevad ainult siis, kui sissetuleku kasv ületab kaupade hinna kasva. Elukallidust eestis mõõdetakse tarbijahinna indeksiga. Toimetulekuressursiks on vaimne kapital tema teadmised, kutse ja sotsiaalsed oskused, tutvusringkond ja kaasatus ühiskonda. Toimetulekuressursid: · Rahaline tulu · Füüsiline vara · Vaimne vara Paljud riigid viivad ellu vaesusvastast poliitikat, millel on kaks eesmärki :
eelarvejoont Eelarveraha täielikul ärakulutamisel omandadakse tarbimispakett, mis asub eelarvejoonel (väljendub punktina) Eelarvejoone tõusu arvutatakse tavaliselt absoluutarvuliselt, sest sellise joone tõus on matemaatiliselt defineeritud negatiivsena: Eelarvejoon nihkub kui muutub summa (tarbimiseelarve M) mida võidakse kulutada ühe kauba hind (kauba x või y ) langeb, millega koos muutub ka eelarve ostujõud suuremaks ühe kauba hind (x või y) hind tõuseb, millega koos muutub ka eelarve ostujõud väiksemaks Eelarvejoone tõus muutub hüvise ühikuhinna Px või Py muutumisel. Tarbimise tasakaal väljendub selles, et tarbija kukutab kogu oma sissetuleku (tarbimiseelarve) nii, et kõigi kaupade piirkasulikkus rahaühiku kohta on võrdne. Eelneval joonisel kujutatud diagrammil näeme tarbimise tasakaalu eelarvejoon ja kõige kõrgema võimaliku ükskõiksuskõvera
- Maksusoodustused ei ole üldjuhul kõige efektiivsemaks viisiks grupi inimeste või ettevõtete toetamiseks - Soodustuste täpne sihistamine on keeruline ning tihti on sihtgrupp või probleem ajas muutuv - Samuti ei jõua soodustus tihti tegeliku abivajajani (näit. toiduainete KM soodusmäär) ning madalamast määrast saadud maksuvõidu teenib eraisiku asemel ettevõte · Hinna paneb turul paika ikkagi nõudluse ja pakkumise suhe ning inimeste ostujõud - Madaldatud määrad või eriskeemid soodustavad maksupettusi · Standardmääraga maksustatud kaubad ja teenused deklareeritakse maksusoodustuse saamiseks teadlikult valesti · Kontrollimisega kaasneb halduskoormus ning kulud riigile - Võrdne konkurents? · Eelised teatud valdkondades, mis võivad kaasa tuua soovimatuid turumoonutusi s.h Läti mikroettevõtete näide, kus maksusoodustust kasutatakse ära maksupettusteks
SÕNASELETUSI administreerimine ehk haldamine riiklike ametkondade ja kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ning valitsuse normatiivaktide elluviimisel aktiivne tööpoliitika tööpoliitika, mille eesmärgiks on ennetada tööpuuduse teket (nt ümberõppe ja täiendõppe finantseerimine) aktsia väärtpaber, mis tõendab, et selle omanikule kuulub osa vastavast ettevõtte alamklass inimesed, kes paiknevad sotsiaalse stratifikatsioonisüsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu alternatiivkulu ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest/tarbimisest saamata jäänud tulu/kasu ankurvaluuta välisvaluuta, mille suhtes on koduvaluuta kurss kindlaks määratud; vt ka fikseeritud vahetuskurss anoomia üldtunnustatud väärtuste ja normide puudumine ühiskonnas, mille põhjuseks on vana väärtussüsteemi lagunemine; Émile Durkheimi leiutatud oskussõna apatriid inimene, kellel pole mitte ühegi riig...
1)Selgita mõisteid kinnisasi ja kinnisvara. Kinnisvara: kinnisasi + vara Kinnisasi: 1. piiritletud maatükk, koos tema oluliste osade ja asjaõigustega. 2.piiritletud maatükk, koos sellel asetsevate hoonete ja rajatistega(parendustega) 2)Mis on kinnisasja olulised osad. Olulised osad ehitised, mets, taimed jms. 3)Loetle kinnisvara üldisi füüsilisi omadusi. Kindel asukoht, unikaalsus, piiratud hulk, 3 mõõdet, kinnisvara ei saa hävitada. 4)Loetle kinnisvara asukohast tulenevaid omadusi. Mõõdud, topograafia, kasutatavus(sihtotstarve), infrastruktuur, ligipääsetavus, maapinna siseehitus. 5)Loetle kinnisvaratehingutes sagedamini esinevaid maa sihtotstarbe liike. Ärimaa, elamumaa, põllumaa, mets 6)Millest koosneb sotsiaalne infrastruktuur. Haridus, kultuur, noorsootöö ja lastekaitse, sport, sotsiaalhoolekanne, tervisehoid, avalik kord ja turvalisus. 7)Millest koosneb tehniline infrastruktuur. Energeetika (elekter, soojus) Kommunik...
Riikliku iseseisvumisega said eestlased võimaluse ise otsustada oma maa ressursside kasutamise üle. Kõige tähtsamaks ülesandeks oli endise Vene impeeriumi provintsi majanduselu ümberkorraldamine sõltumatu väikeriigi võimalusi ja vajadusi arvestades, uute turgude leidmine ja integratsioon maailmamajandusse. Alustada tuli äärmiselt ebasoodsas olukorras: sõdades ja okupatsioonides laastatud majanduse taastamiseks polnud piisavalt rahalisi vahendeid, siseturg oli kitsas, rahva ostujõud madal, välismajandussidemete perspektiivid ülimalt ähmased. Sõjajärgsele langusele järgnes majanduslik tõus. Aastail 1920-1923 valitses riigi majanduspoliitikas tööstust eelistav suund. Kergekäeliselt võeti ja anti laenu ning peagi oli Venemaalt saadud kullast järel vaid riismed. Suured riiklikud krediid eksporttööstuse arendamiseks ei õigustanud end, sest Nõukogude turg jäi praktiliselt suletuks. Enamus uusi ettevõtteid läks peagi
· mida pakkuda ehk milliseid tooteid toota (teenuseid osutada), · kellele pakkuda ehk millistel turgudel oma tooteid (teenuseid) müüa ja · kuidas toota -- kuhu suunata ressursid ja investeeringud Toote-turu-, konkurentsi- ja ka ettevõtte üldstrateegia väljatöötamiseks on vaja head informatsiooni turu kohta. Selleks tuleb teha TURU-UURING: vastused põhiküsimustele: kes on antud toodete tõenäolised ostjad (teenuste kasutajad), kas neid on piisavalt palju ja nende ostujõud piisav (mõjutab kasumiläve!), kuidas nad antud toodet (teenust) hindavad, kuidas nendeni jõuda. kas ja kuidas on nende vajadused juba rahuldatud. Turu-uuring tuleks teha enne, kui käivitada uus ettevõte või projekt. Turu-uuringu tüüpilise etapid on: turundus- ehk äriidee genereerimine (sobib ajurünnakuna) tööhüpoteesi kujundamine infovajaduse määramine teiseste infoallikate uurimine esmaste infoallikate uurimine
hulka, mida tarbijad soovivad antud ajahetkel osta ja on võimelised nende eest ka maksma olemasoleva hinna juures. Seega vaadeldakse nõudmist kui tarbija soovi midagi osta ja ka tarbijamaksu võimet antud kauba suhtes. Nõudmine esindab seega tarbija käitumist. Mida kõrgem on kauba hind, seda vähem kaupa on ostjal võimalik saada. Mis kujundab nõudmine kaubale peale hinna? Tooks peamised tegurid: 1) tarbijate arv 2) tarbija individuaalne maitse 3) tarbija ostujõud e sissetuleku tase 4) tuleviku ootused 5) teiste kaupade hinnad Vastavalt nõudluse muutusele olenevalt sissetulekust jagatakse kaubad: 1) normaalkaupadeks 2) vähemväärtuslikeks kaupadeks Normaalkaupade nõudlus kasvab, kui tarbija sissetulek suureneb. Normaalkaubad võib omakorda jagada: a) esmatarbekaubad b) luksuskaubad Pakkumine Pakkumise all mõeldakse sellist kaupade kogust, mida pakkuja
b. hulkurlus c. kodune hoolimatus d. perevägivald e. raske majanduslik olukord f. alkoholi kuritarvitamine V PEATÜKK ÜKSIKISIK JA MAJANDUS 91) Põhimõisted a. Sisemajanduse koguprodukt ehk SKP ühiskonna rikkuse taseme näitaja (rahvuslik rikkus jagada inimeste arvuga riigis) b. Inflatsioon raha väärtuse vähenemine c. Nominaaltulu summa, mida inimene palgana saab d. Reaaltulu summa, mille puhul arvestatakse inflatsioonimäära e. Ostujõud inimese võime osta kaupu ja tarbida teenuseid f. Elukallidus - leibkonna kulutused eluks esmavajalikele asjadele ja teenustele g. Tarbijahinna indeks ehk THI elukalliduse mõõtühik h. Sotsiaalne tõrjutus kui inimene ei ole rahul oma elustandardiga (ei pruugi olla väga vaene, kuigi arvab, et tal pole piisavalt raha) i. Leibkond koos ühes majapidamises elavad inimesed j. Perekond abielus olevad inimesed (+lapsed võivad ka olla) k
reorganiseerimine NSVL Riigipanga Eesti vabariiklikuks kontoriks. Panga presidendi ametikoht kaotati ja J. Vaabel vallandati. Väärtuste ja varade üleandmis-vastuvõtuaktiga üle tulnud kohustusi NSVL Riigipank eiras (neid tühistades, külmutades või muul viisil olematuks muutes), näidates aga samal ajal üles suurt aktiivsust nõuete oma haldusse saamisel. [4] Novembris 1940 võeti Eestis kasutusele rubla. Kroonid ja kroonihoiused vahetati rubladeks kursiga 1 kroon = 1,25 rbl. (tegelik ostujõud oli 1 kr. = 8-10 rbl.). Ehkki kroon pidi olema käibelt lõplikult kõrvaldatud 1. jaanuariks 1941, jäi rahva kätte ja rubladeks ümber vahetamata mõningail hinnanguil u. 8 mln. krooni sularaha. [4] Pärast Saksa-Vene sõja puhkemist evakueeriti NSVL Riigipanga Eesti kontor 1941. a. augustis Moskvasse. Kuigi Eesti Pank oli likvideeritud, st. sisuliselt paljaks röövitud, säilis osa Eesti Panga varadest siiski välispankades. Füüsiliselt jäid alles ka Eesti Panga hooned. [4] 4
MAJANDUSES KASUTATAVATE PÕHILISTE MÕISTETE SELETUS Aazio positiivne kursivahe, aktsiate müügikasum absoluutne hind hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma adekvaatsus täielik vastavus, sisult kattumine. akreditiiv - maksekäsund, mille kohaselt pank sooritab makseid kliendi kontolt ettenähtud tingimustel; importööri korraldus importööri pangale reserveerida raha eksportööri kasuks ja teostada arveldus eksportöörile ettenähtud tingimustel; ostja poolt müüja kasuks avatav arve, mis avaneb müüjale nõutud dokumentide esitamisel aktiva - omand, millel on väärtus vahetuse seisukohast; ettevõtte varad aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa ettevõtte põhikapitalis ning omaniku õigused ja kohustused aktsiaettevõttes. Aktsia väikseim nimiväärtus on 10 krooni. Kui aktsia nimiväärtus on suurem kui 10 krooni, peab see olema 10 krooni täiskordne. aktsiadividend li...
See on dokument, mis fikseerib mingil perioodil riiki sisse tulnud ja riigist välja läinud rahavood. Seda võib nimetada ka kokkuvõtteks, mis summeerib konkreetse riigi teatud perioodi jooksul tehtud majandustehingud ülejäänud maailmaga. Maksebilanss koostatakse raamatupidamislikke arvepidamise printsiipe järgides, st ta koosneb passiva ja aktiva poolest ning iga tehingut kirjendatakse kaks korda. Aktiva poolele kantakse tehingud, mille tagajärjel riigi majandusagentide ostujõud suureneb eksport, kapitali import, saadud ülekanded. Passiva poolel on raha väljaminek import, ülekanded välismaale, laenude andmine, reservide suurendamine. Muutusi bilansis kirjeldatakse kontodel. Konto on kahepoolne tabel, mille vasakut poolt nimetatakse deebetiks1 ja paremat poolt kreeditiks. Kreedittehingute käigus saadakse makse välismaalt ja riigi kasutada olevate finantsressursside maht kasvab, deebettehingud näitavad
võimule mittekuulekaid inimesi (NL-s NKVD, Saksamaal salapolitsei Gestapo). 2. Millal algas Suur majanduskriis, millised olid selle põhjused, olemus ja tagajärjed Suur majanduskriis algas 1929. a New Yorgi börsilt tänu aktsiatega spekuleerimisele. · tuhanded ettevõtted läksid pankrotti, · vallandati töölisi ja vähendati tootmist, · inimeste ostujõud langes, vaatamata kaupade hinna langetamisele ei suutnud nad ikkagi midagi osta Tegemist oli ületootmiskriisiga - s.t kaupu oli toodetud rohkem (tänu uutele masinatele oli alanud kaupade masstootmine) kui oli rahval raha nende ostmiseks. Tööstusest kandus kriis ka teistesse majandusharudesse ja sealt edasi ka juba teistesse riikidesse, sest maailmakaubandus oli tihedalt seotud USA majandusega. Riigi väljatoomiseks kriisist otsustas USA president F.D
rikkunud õigusnorme, ei ole pidanud kinni usaldusväärse halduse põhimõtetest või on rikkunud inimõigusi. · Ombudsman viib uurimist läbi omal algatusel või kaebuse alusel. Ombudsman tegutseb täiesti sõltumatult ning ei küsi ega võta vastu juhtnööre üheltki valitsuselt ega organisatsioonilt. Kord aastas esitab ombudsman Euroopa Parlamendile tegevusaruande. EUROOPA KESKPANK EKP on Euroopa ühisraha euro keskpank. EKP põhiülesanne on säilitada euro ostujõud ja seeläbi hinnastabiilsus euroalal. Euroalasse kuulub 19 Euroopa Liidu liikmesriiki, kes on alates 1999. aastast kasutusele võtnud euro. Asub Frankfurdis. Juht on Mario Dragi. · Euroala loodi 1999. aasta jaanuaris, mil üheteistkümne Euroopa Liidu liikmesriigi keskpangad andsid rahapoliitika teostamise vastutuse üle EKP-le. 2001. Aastal ühines euroalaga Kreeka, 2007. aastal Sloveenia, 2008. aastal liitusid Küpros ja Malta, 2009. aastal Slovakkia, 2011.
Selleks tuleb teha TURU-UURING. · kelle pakkuda ehk millistel turgudel oma tooteid (teenuseid) müüa ja Väljundiks on vastused põhiküsimustele: · kuidas toota -- kuhu suunata ressursid ja investeeringud kes on antud toodete tõenäolised ostjad (teenuste kasutajad), ... kuna neist kujuneb ettevõtte üldstrateegia tuum toote-turu strateegia, mis kas neid on piisavalt palju ja nende ostujõud piisav (mõjutab kasumiläve!), määrab peamised tegevusprogrammid (sh ressursside jaotuse, koostöö jm), kuidas nad antud toodet (teenust) hindavad, ... kuid jätab määramata konkurentsistrateegia. kuidas nendeni jõuda. kas ja kuidas on nende vajadused juba rahuldatud. M
2) . 6.1) Asenduseffekt, subtition effect - selgitus nõudlusseadusele, mille kohaselt tarbija asendab kallima hüvise odavamaga 7) 6.2) Sissetuleku, e.tulueffekt, income effect - selgitus nõudlusseadusele, () väljendab asjaolu, tarbija ostujõud suureneb kui hüvise hind langeb 8) 7) Ostjõud, purchasing power toodete/teenuste hulk, mille saab osta 9) teatud rahaühikute eest 10) 8) Hinna mõju ja nõutava koguse muutus 11) 9) Vähenev isiklik väärtus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
