Riigialamate meelsust võis suunata kõikjal tööl, kodu, kinos, tänavatel.Diktaatprid pöörasid inimest mõjutamisele suurt tähelepanu, kasutades selleks tõde, pooltõde ja ka lausvalet. Ka demokraatlikud valitsusd kasutasid agaralt propagandavõtteid sise- ja välispoliitilises võitluses. Poliitilise propaganda kõrval hoogustus ka reklaam, mis kutsus tarbijaid üles kulutama raha ning ostma tarbekaupu. Paraku jäi paljudes riikides inimeste ostujõud võrdlemisi madalaks ning kaupu massiliselt tarbima veel ei hakatud. See juhtus alles pärast Teist maailmasõda. Tähtsaks propagandavahendiks muutus ka sport. Diktaatorid mõistsid spordivõitud tähtsust. Eriti ilmnes see 1936.aasta olümpiamängudel, mis toimusid Saksamaa pealinnas Berliinis. Hitler lootis, et saksa sportlaste hiilgavad võidud tõestavad aaria rassi üleolekut teistest rahvastest. Olümpiamängude korraldamiseks kulutati tohutuid rahasummasid.
Detailide ja sõlmede valmistamine · Etapp paigutatakse turgude vahetusse lähedusse, et transpordile oleksid kulutused väiksemad. Vajab odavat Monteerimine tööjõudu. · Tarbija lähedale.Oluline on tarbija ostujõud. Müük ja hooldus 11. Millised tootmisetapid paigutatakse arenenud riikidesse ja miks? Kindlasti uurimus- ja arengutegevus, kuna arengumaades on nii inimeste haridus kui ka kõik muu palju rohkem arenenud. Müük ja hooldus loomulikult ka, sest arengumaades on rohkem võimalusi oma toodangut müüa ja hooldada, kuna majanduslik olukord on parem. 12. Millised etapid jäävad vähem arenenud riikidesse ja miks?
Sisukord: lk 2 Kommunikatsioon ühiskonnas lk 3 Ühiskonna sotsiaalne struktuur lk 4 Sotsiaalne kihistus lk 5 Inimeste mitmekesised huvid lk 6 Sotsiaalsed normid lk 7 Demokraatia lk 8 Riikide valitsemine lk 9 Demokraatliku valitsemise põhimõte lk 10 Rahva osalemine valitsemises lk 11 Parlamendi ülesanded lk 12 Vabariigi president lk 13 Vabariigi valitsus lk 13 Kordamine lk 14 Maakonnad ja kohalikud omavalitsused lk 15-16 Eesti Vabariigi kohtusüsteem lk 17 Jõukus ja vaesus lk 18 Raha teenimine ja kasutamine Kommunikatsioon ühiskonnas Ajakirjandust nimetatakse vahest ka neljandaks võimuks, sest: · Ajakirjandus vahendab inimestevahelist suhtlemist e sots...
organisatsioonis töötavad. Positsioneerimine - Positsioneerimine tähendab tööjõuturul olevate konkurentide (teised ettevõtted) määratlemist ning ettevõtte kui tööandja konkurentsieeliste leidmist ja ärakasutamist. Eesmärk on kujundada välja tööandja identiteet tööjõuturul. Raha -Raha on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. Reklaam - Reklaam on turunduses kasutatav kommunikatsioonivõte toodetele vahendatud tähelepanu pööramise kaudu tarbijate manipuleerimiseks. Reklaam on turunduse tähtsaimaid vahendeid. Reklaami eesmärk on teavitada tarbijat meedia kaudu toodetest, teenustest või ideedest ning ühtlasi muuta inimeste suhtumist, teadlikkust ja/või tarbimisharjumusi. Ressursid - Kõige üldisemas mõistes tähistatakse sõnaga ressurss
Eesti rahvastiku vähenemine ja vananemine seab riigi majandusele ning rahandusele järjest suurema surve 2015. aastal vähenes Euroopa Liidu keskmisega võrreldes nii Eesti tootlikkus kui ka ostujõud Pärast iseseisvuse taastamist on Eesti parlamendi ja valitsuse eesmärk olnud vähendada Eesti mahajäämust võrreldes arenenud Euroopaga ning viia inimeste ja riigi jõukus Euroopa rikaste riikide tasemele. Lihtsustatult on selle saavutamiseks vaja, et Eesti majandus kasvaks kiiremini kui neis riikides, kellega end võrdleme ja kellele soovime järele jõuda. Riikide sisemajanduse koguprodukt (SKP) pole aga ainus näitaja, mille alusel ühiskonna majanduslikku olukorda hinnatakse. Üheks riikide arengutaseme levinud võrdluse viisiks, mida kasutavad nii Eesti riigiasutused kui ka Euroopa Liidu institutsioonid, on käsitleda üheskoos kolme järgmist näitajat: SKP inimese kohta ostujõu standardi alusel, mis tinglikult näitab riigi ja selle inimeste ...
teil mitte midagi, kõlab üks turunduskompleksi kujundamise aksioome. Tarbija valib toote selles sisalduvate väärtuste järgi. Otsuse langetamisel võrdleb ta tootest saadavat tulu tehtavate kulutustega. Seepärast tuleb ostustiimulitena käsitleda nii tulus sisalduvaid väärtusi kui kulude struktuuris olevaid elemente. 34. Selgitage lühidalt keskkonna mõjurite olemust tarbijate ostukäitumises? Majanduslikest mõjuritest üheks olulisemaks on ostujõud. Ostujõud näitab raha suhtelist väärtust, mis väljendub rahaühiku eest saadavate toodete ja teenuste hulgas. Ostujõud sõltub paljudest teguritest, millest peamisteks on sissetulekud, kaupade hind ja krediidi saamise võimalused. Kultuur on tarbija vajaduste ja käitumise kujundamise kõige laiema kandepinnaga mõjur. Iga inimene, kasvades üles teatud kultuurilises keskkonnas, saab kaasa seal omaksvõetud
Globariseerumine ja regionaliseerumine. Globariseerumine (üleilmastumine) - protsess kui maailma majandus areneb kiiremini kui riiklik majandus. * Rahvusvaheline firma firma mis on laienenud üle mitme riigi või üle mitme regiooni. Firma kes ei tunne riigipiire. Võib tekkida küsimus: Asukohamaa - Neis riikides on firma tütarfirmad või harukontorid. Ehk asukohamaa on see riik kuhu firma on laienenud. Päritolumaas See on riik kus on firma asutatu, sealt on pärist algkapital ja võimalik et ka tippjuhid. + Paljud kohalikud taavad tööd - Kohalikud firmad aetakse pankrotti. Regionaliseerumine - Mingi piirkonna majandust arendatakse eeskätt. + Tänu EL ühisele koostööle on võimalik piirkonna majandust arendada -Naaberriigid ei arene vms. MAAILMA POLIITILINE KAART JA MAAILMAMAJANDUS 1.1. Riik kui maailma poliitilise kaardi kujundaja RIIK on organiseeritud avalik-õiguslik poliitiline ühendus ühiskonna vajaduste rahuldamisek...
lisas Puusepp ning täpsustas, et prognoos oli 45 miljoni kandis. Müük kasvas võrreldes eelmiste kevadiste hullude päevadega plaanipäraselt. Samuti ei märgatud klientide arvu vähenemist ei visuaalselt ega numbriliselt. Pigem oli ostvaid kliente natukene enam kui eelmisel kevadel. Raul Puusepa sõnul aitas I kvartalis käibekasvule kaasa elanikkonna ostujõu jätkuv kasv. Nüüdseks on see muutunud, sest teisest poolaastast ostujõud näitab pigem langust ning on palju koondamisi ja palgad ei tõuse. On prognoos, et langus jätkub veel tuleval aastalgi. Ühest küljest näitab vähene säästmine muidugi seda, et palgad on madalad. See on tõsi. Samas on üsna kindel, et kurtmine raha vähesuse üle ei kao ka palkade tõustes. Vähene säästmine näitab Eesti arengutaset finantsteadlikkuses. Viimasel ajal pole üle elatud ühtegi
Essee Töö- ja palgakorralduse küsimus on kindlasti üks kõige enam kirgitekitavamaid valdkondi inimeste eludes, sest töötavad elus meist vähemalt mingil hetkel ju peaaegu kõik. Olenevalt vaatepunktist võiks käesoleva teema puhul kergesti äärmustesse laskuda, kuid järgnevalt on üritatud luua mudel, mis ka tegelikus elus toimiks ning kõikidele osapooltele rahuldust pakuks. Nimelt võimaldab efektiivne töö- ja palgakorraldus luua keskkonna, mis on meeldiv nii tööandjale kui ka töötajale. Rahulolev ja efektiivne töötaja on aga kahtlemata üks põhilisi faktoreid kliendirahulolu suurendamisel, mis omakorda toob kaasa ettevõtte kasu kasvu ning seega võibki öelda, et võimalikult ideaalse töö- ja palgakorraldussüsteemi rakendamisel oleks kõigi kolme osapoole jaoks (tööandja, töötaja, klient) positiivseid aspekte kõige enam. Esmalt on otstarbekas ära defineerida mõisted töö ja palk ning need omavahel seosta...
Hea on omada mingi osa oma varast väärismetallides ja just füüsilises vormis. Väärismetallide omamisel on hea tagada oma ettevõtte raha ostujõudu. 4.1 Kulda investeerimine Kuld on olnud läbi ajaloo maksevahendina või siis rahana püsiv. Kuld on olnud pidevalt hinnas. Kulla hind kujuneb nõudluse ja pakkumise teel ja hinda ei ole võimalik mõjutada riikide või poliitikute poolt. Kui läbi ajaloo vaadelda kulla väärtust, siis paberraha väärtuse langemisel on kullas arvutatult ostujõud säilinud. Väärtustan ise kulla omamist füüsilise vormina kui, et sellega virtuaalselt börsil kaubelda. Samas kui on soov panustada kulla hinna tõusule, siis kindlasti mõistlikum teha seda virtuaalselt (olemas on kullafondid). Eraisikuna on kulda omada head eelised. Kui peaksid mingil põhjusel eraisiku pankrotini jõudma, siis kulla ostmist ei registreerita kuskil. Sellisel juhul ei ole võimalik seda varaklassi sinult ära võtta. Kuld on hea varade kaitsevahend
Inimesed kasutavad osa oma sissetulekust tarbimiseks ja osa oma sissetulekust säästmiseks. Säästmiseks saab kasutada erinevaid võimalusi – võlakirjad, aktsiad, kinnisvara või isegi tarbekaubad. Samas ei saa muul moel (väärtpaberitena, kinnisvarana jne) akumuleeritud vara iga kord kaotusi kandmata rahaks vahetada. Siiski on raha hea akumulatsioonivahend vaid stabiilsete või alanevate hindade korral. Kui hinnad tõusevad, siis raha ostujõud ja säästude tegelik väärtus vähenevad. Kuid miks siiski eelistavad inimesed kogu maailmas oma vara hoida kõige enam rahas? 1.2. Eesti raha ajalugu Iidsetel aegadel kasutati Eestis nagu mujalgi rahana igasuguseid kaupu (ehteid, loomanahku, relvi jne). Esimesed kirjalikud teated müntide vermimise kohta Tallinnas ja Tartus pärinevad 1265. aastast. Tõenäoliselt vermiti münte aga juba 1250ndatel aastatel.
A D Argumendi Funktsiooni väärtuse muut väärtuse muut Ceteris paribus N-kõverat nihutab: Hind printsiip (muudel · tarbija maitse, võrdsetel tingi- c · tarbija ostujõud, mustel). · tulevikuootused d Nihe piki kõverat: a .......... · muutub hüvise jm. b hind, Kui muutub · muutub asen- N'
pikaajaliste suhete arendamine. Turunduse olemus Muutke teksti laade Turunduse juhtimise juures on oluline Teine tase arvestada, et nõudluse tekitavad inimeste Kolmas tase vajadused ja soovid, kui neile lisandub Neljas tase niiöelda ostujõud. Inimesed valivad endale Viies tase tooteid, mis annavad nende arvates neile nende raha eest suurima kasulikkuse. Kliendi otsus soetada endale mõni kaup/teenus on seotud tema vajadustega, mis suures osas põhinevad tema väärtustel. Vahetusprotsessis, kus klient otsustab, kas kaup/teenus on küsitud hinda tema jaoks väärt, võrdleb klient oma vajaduste ja toote/teenuse maksumuse vahekorda.
Maheloomakasvatus Tavaloomakasvatus Pääs karjamaale Loomi ei pea karjatama Vabapidamine Loomad kitsas puuris Peab olema mahesööt Sööt võib sisaldada GMO-sid Loomi ei ravita ennetavalt ja ei Kasvuhormoone võib kasutada ja kasutata kasvuhormoone profülaktiline ravimite kasutamine Miks lääne riikides on suurem osakaal mahetoodangu müügil kui Ida riikidel? Suurem ostujõud ja teadlikkus(tahavad tervise eest hoolitseda. Õiglane kaubandus on rahvusvaheline kaubanduslik kokkulepe ning sertifitseerimissüsteem, mis seisab arengumaade väiketootjate huvide eest. Õiglase kaubanduse eesmärk on tagada arengumaade väiketalunike toodetele (kohv, tee, riis, banaanid, suhkur, kakao jms.) õiglane hind ning parandada istandustes töötavate tööliste töö- ja elutingimusi.
Nii on juhtunud Kanadas, kus kohaliku põllumehe põllult leiti suurettevõtte poolt patenteeritud rapsi, mis oli sinna tuule kaudu levinud. Kohus mõistis põllumehe süüdi patendivarguses. GMO- d ei ole lahendus näljahädadele ja vaesusele arengumaades. Üleilmselt on jõutud arusaamale, et GMO- d ei suuda likvideerida näljahäda, sest selle juured peituvad sotsiaal- majanduslikes tegurites. Tuleks jätkata traditsiooniliste seemnetega ,sest vaesuse põhjuseks on pigem väike ostujõud, puudulik infrastruktuur ja hoiustamistingimused. [1] 1.3.1. GMO-dega kaasnevad riskid Biotehnoloogiaga tegelevad ettevõtted propageerivad GMO kasutamist väidetega, et nende kasvatamine vähendaks mürkide kasutamist põllumajanduses. Samuti aitaks see põllu 6 meestel kergema vaevaga saada suuremat saaki ja leevendatakse nii vitamiinipuudust. Reaalsus on aga märksa karmim ja praktikas need väited paika ei pea. Rahvastiku kiire
majanduseesmärke ja võimu nende saavutamiseks. 201)Keeglikuul ei sobi rahana kasutamiseks,sest tal puudub järgmine raha omadus: jagatavus 202)Enamik ringluses olevat raha on jooksvad kontod. 203)Mis on 10.kr rahatähe väärtus? Kaubad teenused,mida saab selle 10 kr eest osta. 204)Rahvamajanduses toimib raha vahetusvahendina,väärtuse mõõdupuuna,säiliva aardena. 205)raha väärtus võib suureneda või väheneda. 206)Raha ostujõud väheneb inflatsiooni käigus. 207)Kõige rohkem kahjustaks hinnatõus ja inflatsioon kindla sissetulekuga inimesi. 208)Kui nõudlus kasvab kiiremini kui tööstuse võime seda nõudlust rahuldada,siis hinnad tõusevad. 209)Kasu saavad tõusvatest hindadest kõige rohkem laenuvõtjad. 210)Missugune väide rahaasutuste kohta ei ole õige? V: Pangad hoiavad hoiuseid üksnes nende ohutuse tagamiseks. 211)Pangareservid on tähtsajaliste hoiuste protsent,mille pank peab kõrvale panema.
Vastupidiselt monetaristide reeglile rahapakkumise kohta soovitavad keinsianistid keskpangapoolset intressimäärade taseme kontrolli täieliku tööhõive tasakaalu saavutamiseks. Paljud tänapäeva majandusteadlased eelistavad piiratud intressimääraelastset reaalse rahapakkumise strateegiat. See kujutab endast reaalse rahapakkumise kohandumist reaalsetele tingimustele. 20. Ostujõu pariteedi teooria: Vahetuskursi def.: kindlate hindade vaadelduna peab valuuta ostujõud kõikides riikides olema sama. Kui kodumaine inflatsioonimäär on kõrgem kui välismaine, on tulemuseks kodumaise vääringu devalveerumine. Nominaalse vahetuskursi ülesandeks on kodumaise ning välismaise inflatsioonimäära erinevusest tulenevate mõjudekompenseerimine ning reaalvahetuskursi stabiliseerimine. 21. Vahetuskurss poliitikainstrumendina: Nominaalse vahetuskursi tõus kutsub kodumaise ning välismaise hinnataseme muutumatuse korral esile koduse valuuta
Kellele laenab raha Investeerimisfond? Ei laena raha, annab riskikapitali tagatisi 4. Kes on Euroopa Investeerimisepanga aktsionärid? Riigid 5. Kes asub Euroopa Keskpank? Frankfurdis 6. Milliseid riike hõlmab Euroopa Keskpank? Kõiki EL liikmesriike 7. Milliseid vahendeid kasutab Investeerimisfond? Euroopa Investeerimispanga või Euroopa Liidu antud vahendeid 8. Mis on Euroopa Keskpanga peamine ülesanne? Tagada hindade stabiilsus ja säilitada euro ostujõud 9. Mitu liiget on Euroopa Keskpanga juhatuses? 6 liiget 10. Mitu riiki kuulub 2009 a alguses eurotsooni? 16 TEST 11 1. Kes algatab Euroopa Liidu õigusaktide eelnõusid? Euroopa Komisjon 2. Kes kuuluvad Euroopa Nõukogu koosseisu? Riikide ministritest 3. Kes nimetab ametisse Euroopa Komisjoni? Euroopa Nõukogu 4. Kes toimuvad Euroopa Parlamendi täiskogu istungid? Brüsselis ja Strasbourg'is 5
riiki kirjutas alla, hiljem +48) ei hoidnud uut maailmasõda ära Ülemaailmne Majanduskriis 1. Kriisinähud põllumajanduses (ületootmine, hinnad langesid, teraviljaturg varises kokku) 2. Ebakindlus ühendriikide aktsiaturul 3. 1929 29. okt New Yorgi börsi turul paanika: hakati müüma väärtpabereid, hinnad langesid kohutava kiirusega, miljonid inimesed kaotasid varanduse, varises kokku pangandus, pankrottide laine tööstuses, tööta jäid miljonid inimesed, elanikkonna ostujõud langes järsult, tootmine vähenes veelgi, kõrged tollimaksud sisseveetavatele kaupadele, kriis jõuab euroopasse 4. põhjused: ületootmine (toodeti rohkem ,kui suudeti osta), vale majandamine (riigi toetusel palju laene), valitsuse vead kriisi ajal (kõrged tollimaksud 5. Tagajärjed: tööpuudus, nälg, rahulolematus, keskklass vaesus, inimesed kaotasid oma kodud ja kogu varanduse, elatustaseme langus, kaupade nõudluse vähenemine, tootmise
Näiteks euro ja USA dollari puhul võib esitada hinnanoteeringu järgmiselt: EUR /USD =1,44. Mahunoteeringu puhul jagatakse valuutade koguseid. See tähendab, et odavamat valuutat peab olema koguseliselt rohkem, et kehtiks sama arvuline väärtus: USD / EUR =1,44. 30. Valuutakursi muutuse mõju ostujõule - Kui meie enda valuuta nõrgeneb, siis välismaalt kahaneb ja vastupidi. Praegu on reisimine usasse kallim, Inglismaal nael on nõrgenenud ja ostujõud inglismaal on meil suurem. ?? 31. Erinevad hoiuse liigid (teha võrdlus) 32. Projekti tähendus finantsjuhtimises Saab paika panna eelarve: - Investeeringud - Tulud - Kulud - Rahavood Tasuvuse erinevad mõõdikud: - NPV raha - PI indeks - IRR protsent - MIRR protsent - PB aeg - Qbp klientide arv Riskianalüüs: - Äririsk - Finantsrisk - Kogurisk
Majandus Mis on majandusteadus? Majandusteadus on teadus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad soovivad. Majandusteadust defineeritakse ka tootmisressursside ja inimeste vajaduste kaudu. Sellest lähtekohast vaadatuna võime majandusteadust käsitleda kui sotsiaalteadust, mis uurib, kuidas piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi. Tuntud majandusteadlane John Maynard Keynes kirjutas 1930. aastate Suure Majanduskriisi ajal: ,, Majandusteadus on pigem meetod kui doktriin, see on mõistmise mehhanism, mõtlemistehnika, mis aitab selle omanikul teha õigeid järeldusi". Majandussüsteem kajastab kuidas inimesed teevad ühiskonnas mida?, kuidas?, kellele? otsuseid. Erinevad majandussüsteemid: - Tavamajandus - Käsumajandus - Turumajandus - Segamajandus Esimesed kaasaegsed majandusteadlased: Merkantilistid Valitsesid Euroopas 16.-18.saj. ja väitsid, et ri...
Raha võib vaadelda kui maksevahendit, väärtuse mõõtu ja akumulatsioonivahendit. Kõike, mis täidab neid funktsioone, võibki nimetada rahaks. 9. Raha väärtus Väärtuse mõõdu funktsiooni täidab raha siis, kui selle abil väljendatakse kaupade hindu. Teiste mõõtühikutega (meeter, kilogramm jne) võrreldes on rahal üks eripära raha pole konstantne. Kui meeter jääb meetriks, mis iganes ka ei juhtuks, siis raha ostujõud ajas muutub, st ostujõud on suhteline. See tähendab, et täna 100 eurot maksev kaup ei pruugi sugugi sama palju maksta aasta pärast. 10. Intressimäärad Intress ehk kasvik on rahasumma, mille laenuandja (hoiustaja) saab laenuvõtjalt tasuks raha kasutada andmise eest. Mõisteliselt tuleb eristada intressi ja intressimäära. Intress on rahasumma, mida laenuvõtja tasub laenuandjale tasuks laenusumma kasutamise eest.
BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud esmaspäev, 12. oktoober 2015, 20:50 Olek Valmis Lõpetatud esmaspäev, 12. oktoober 2015, 22:03 Aega kulus 1 tund 12 minutit Punktid 24,0/25,0 Hinne 9,6, maksimaalne: 10,0 (96%) Küsimus 1 Turu ülejääk „surub“ turuhinnad üles, turu puudujääk aga „surub“ nad alla. Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Jah! Turu ülejääk tähendab seda, et kaupa on rohkem kui seda ostetakse pakkumine ületab nõudlust. Kuna kogu kaupa ei osteta ära, siis selleks, et pakkujatele kaup kätte ei jääks, lasevad nad hinda madalamaks, lootuses, et siis kaup ära ostetakse. Kui turul valitseb aga puudujääk, tähendab see seda, et os...
Värska valla regionaalanalüüs Praktiline töö regionaalarengu ja poliitika õppeaines Tartu 2011 SISUKORD 1.Värska valla üldiseloomustus...................................................................................................3 2.Rahvastik..................................................................................................................................4 3.Sissetulekud........................................................................................................................... 12 4.Elamuehitus............................................................................................................................15 5.Tööhõive................................................................................................................................ 16 6.Majandus..............................................................................................................
Probleemid põllumajandustoodanguga tekitas ebakindlust Ühendriikide aktsiaturul. 29. oktoobril 1929 puhkes New Yorgi börsil paanika. Hakati müüma väärtpabereid ning nende hinnad langesid kohutava kiirusega. Miljonid inimesed kaotasid mõne päevaga suurema osa oma varandusest. Kuna laene ei suudetud enam tagasi maksta, langes kokku ka pangandus. Järgnes pankrottide laine tööstustes, tööta jäid miljonid inimesed. Ostujõud vähenes ja see vähendas tootmist veelgi. Põhjused, miks Ülemaailmne majanduskriis algas: 1. Ületootmine - kaupu toodeti rohkem kui suudeti osta; 2. Vale majandamine - riigi toetusel võeti liiga palju laene, ühel hetkel muutus laenukoormus liiga suureks ning inimesed ei suutnud enam laene tagasi maksta; 3. Valitsuse vead kriisi ajal - loobumine vabakaubandusest ning kõrgete tollimaksude kehtestamine; selle veaga muudeti kriis ülemaailmseks ja pikendati seda.
siseturu suurus ja ostujõulisus tööjõu odavus + kvaliteetsus + hulk tooraine loodusressursside eelis geograafiline asukoht transport madalad maksud ettevõttel parem tulla suhted teiste riikidega + organisatsioonid poliitiline stabiilsus majanduskasv inimesed jõuavad osta valitsuse suhtumine investeeringutesse piiramine OVI kasulikkus sihtmaale: majanduslik tõus, tootmine suureneb uued töökohad väljaõpe ostujõud suureneb maksutulu suureneb konkurent suureneb kvaliteet suureneb madal hind uued ekspordiartiklid paraneb konkurentsivõime maailmaturul + ekspordimaht suureneb kaubandusbilanss positiivsemaks Kõige negatiivsem joon: kasum ehk omanikutulu läheb riigist välja 4. RAHVUSVAHELINE KAUBANDUS välisinvesteeringud kaubandus rahaga reeksport tuuakse toorainet sisse töötlemiseks ehk väärtuse juurdeandmiseks, et valmistoode välja viia
1990-st alates avaldab ÜRO indeksitabeleid, indeksi väärtus alla 0,5 tunnistab riigi madalat arengutaset. · Inflatsioon raha ostujõu langus ja hindade tõus · Devalvatsioon raha kursi alandamine välisvaluutade suhtes. Kasutatakse riigi majandustegevuse korrastamiseks pärast pikemaajalist kõrget inflatsiooni, sh eksprodi soodustamiseks · Deflatsioon käibel oleva raha hulga vähendamine, millega kaasneb hindade langus ja tõuseb raha ostujõud Majanduskasv 2008 11protsenti 2009 - -14protsenti Välismajandus Igas riigis oma majandusressurssid. Nende erineva kättesaadavuse tõttu astutakse majandussuhetesse teiste riikide majandussubjektidega. Välismajandussuhete intensiivsuse järgi eristatakse 1) Suletud (Põhja-Korea, Kuuba) 2) Avatud majanduseriike. Täielikult avatud majandusega riikides on välismajandussubjektid seatud kodumaistega võrdsetesse tingimustesse
Nõudlus - teatud kauba või teenuse kogus, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta olemasoleva hinna eest. Ostusoov ei ole veel nõudlus, vaid muutub nõudluseks alles siis, kui ostja kaupa reaalselt osta suundab ja tahab (tal on olemas selleks vajalik raha). Nõudjad on kõik, kes turult midagi ostavad( kooliõpilane, koduperenaine, ärimees, ettevõte) ja nende ostusoovid kokku moodustavad turunõudmise. Tähtsamateks nõudmist mõjutavateks teguriteks on: hind, tarbija maitse, ostujõud ehk sissetulekute tase, tulevikuootused ja teiste kaupade hinnad. Hind on olulisemiad ostuotsuseid mõjutavaid tegureid. Tüüpiliselt otsustavad tarbijad midagi rohkem siis, kui see maksab vähem ja vähem siis, kui see maksab rohkem. Tarbimine suureneb kui on oodata mingi toote peatset kallinemist. Nõudlust mõjutavad ka tootega seotud konkureerivad kaubad. Asenduskaubad - kaubad, mis rahuldavad sarnaseid soove. Näiteks valib ostja või ja margariini vahel valikut
Milliseid meetmeid rakendas president Roosevelt USA majanduse kriisist väljaviimiseks. Mõisted inflatsioon, hüperinflatsioon, tööpuudus, pankrot, Dawesi plaan. 1929, 1932 Kriisi teke: Põllumajanduses ületootmine hinnad hakkasid langema ebakindlus USA aktsiaturul 29.oktoobril 1929 New Yorgi börsil paanika väärtpaberite hinnad langesid inimesed kaotasid oma varanduse ei suutnud enam pankadele tagasi maksta pangandus varises kokku pankrotid tööstuses inimesed tööta ostujõud langes tootmine vähenes tollimaksud ja laenud Euroopalt tagasi kriis Euroopasse kriis teistesse maailmajagudesse. Põhjused: ületootmine, vale majandamine(laenud, mida ei suudetud tagasi maksta), valitsuste vead(nt. loobumine vabakaubanduse põhimõtetest, kõrged tollimaksud) Tunnused: tööpuudus, tootmise vähenemine, inimestel laenud Mõju: Riik hakkas senisest rohkem sekkuma majanduse korraldamisse. Paljud hakkasid pooldama diktatuuri(kindla
Kirjutas alla 15 riiki, hiljem veel 48. Ülemaailmne majanduskriis I kriisinähud põllumajanduses, kus valitses juba mõnda aega ületootmine, mistõttu põllumajandus toodete hinnad hakkasid langema. Kuid hindasid ei alandatud ning vili jäi seisma. 29.10.1929 puhkes New Yorgi börsil paanika. Väärtpaberi hinnad langesid kohutava kiirusega. Inimesed kaotasid suurema osa oma varandusest, ei suudetud laene tagasi maksta, varises kokku pangandus. Pankroti laine tööstuses, ostujõud langes järsult, see vähendas tootmist veel rohkem. USA nõudis Euroopast tagasi laene, kehtestati sisseveetavatele kaupadele kõrged tollimaksud. Kriis jõudis ka teistesse maailmajagudesse. Põhjused: 1) Ületootmine 2) Vale majandamine- palju laene, ei suudetud tagasi maksta, laostas panganduse ja kogu rahanduse. 3) Valitsuse vead kriisi ajal- loobumine vabakaubandusest, kõrged tollimaksud, sellega loodeti kaitsta
Põllumajandus Toiduainetetööstus Põllumajandus ..hõlmab kõiki põllu- majandussaadusi tootvaid majandusüksuseid ja ettevõtteid, mis aitavad saadusi esmaselt töödelda (nt. talud) Põllumajanduseks nimetatakse maakeskkonnas arendatavaid tootmisharusid Põllumajandus I- sed paiksed põllud tekkisid 10 000 a. tagasi Ees-Aasias 6000 a. tagasi Hiinas 5200a. tagasi Kesk- Ameerikas Fertile Crescent area I-sed kodustatud põllukultuurid nisu, oder, lääts, lina hernes (kikerhernes, kukerhernes) PÕLLUMAJANDUSE ISEÄRASUSED • SÕLTUB SUURESTI LOODUSLIKEST TEGURITEST: • KLIIMA • MULLASTIK • RELJEEF • RASKE PROGNOOSIDA SAAKI JA KASUMIT • PIKK TOOTMISPERIOOD – INVESTEERINGUTE JA KASUMI VAHEL ON SUUR AJAVAHE • SUUR TOOTMISPIND – KEERULINE KONTROLLIDA TOOTMISPROTSESSI MAARESSURSID MAAKERA PINDALA ON 510 MILJ. KM ², SELLEST ON MAISMAAD 149 MILJ. KM...
keskmiselt 40%. Sellega võrreldes on Eesti alampalga suhe keskmisesse palka madalal 33% tasemel. On leitud, et liiga kõrge alampalk mõjutab madala kvalifikatsiooniga tööjõu hõivet negatiivselt, sest töökoha loomise eelduseks on, et tööjõukulud on väiksemad kui tööviljakus. Palgakasv oli kiire enamikel tegevusaladel Statistikaameti andmetel on keskmine palk aastaga kasvanud 8,8 protsenti ja tarbijahindade tõusuga korrigeeritud palga ostujõud 5,8 protsenti. Kiire palgakasv jätkus kolmandas kvartalis pea kogu majanduses ja tegevusalade vahelised palgakasvu erinevused püsivad suhteliselt väikesed. Palga kasvutempo kiirenemise perioodidele on üldiselt iseloomulikud suuremad erinevused tegevusalade lõikes, kuna majanduse elavnemine ei toimu kõigis valdkondades samaaegselt. Seda oli näha nii 20052006 tõusu ajal kui ka kriisi algul, kui osadel tegevusaladel pöördusid palgad juba langusesse, teistel kasv veel jätkus
Nõukogude Liit maailmaturule suure koguse alandatud hinnaga vilja). Ohumärkide (kriisnähud põllumajanduses) ilmnemisel muutus Ühendriikide aktsiaturg eriti tundlikuks. 29. oktoobril 1929 - New Yorgi börsil paanika - müüdi väärtpabereid, mille hinnad langesid tohutu kiirusega. Miljonid inimesed kaotasid mõne päevaga osa oma varandusest. Ei suutnud laene tagasi maksta => pangandus varises kokku. Pankrottide laine tööstuses => tööta miljonid inimesed. Elanikkonna ostujõud vähenes => vähenes tootmine. Ühendriigid nõudsid Euroopast tagasi sinna antud laenud, kehtestas sisseveetavatele kaupadele kõrged tollimaksud => kriis viidi Euroopasse ja teistesse maailmajagudesse. Ülemaailmse majanduskriisi põhjused: · Kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid osta · Vale majandamine. Riigi toetusel võeti palju laene, et kiiresti rikastuda või tarbida. Ühel hetkel muutus laenukoormus liiga suureks => inimesed ei
Endiselt ei olnud see kõige ideaalsem- tükid olid eri suurusega- tekkis vajadus hakata kullast tegema kuld münte ( need on kindla suurusega, kindla kulla sisaldusega). Piirkonniti võisid mündid erineda ( 7. Sai eKr) suuruse poolest, kuid seda teadsid kõik, mis on selle mündi väärtus. Kaubavahetus läks palju lihtsamaks. Eestis leitud mündid 11.-12. Saj. Tekkis RAHA- on üldine maksevahend, mille eest saab vahetada kõiki kaupu või teenuseid proportsioonides, mille määrab raha ostujõud ja kaupade hinnad. KAUPRAHA- tal oli nii kauba kui raha omadused. S.t võime kasutada nii kauba kui rahana. Kuld münt ei ole veel päris raha, ta on siiski veel KAUPRAHA. Mündi võib üles sulatada ja teha sellest hoopis kaupa nt ehteid. Aga nt tänane euro münt- sellega ei saa muud midagi teha kui ainult maksta. Üles sulatades ei ole sel metallil mingit väärtust. Mündi vermimist hakkaisd korraldama preestrid, sest neil oli kõige rohkem varasid.
Alles tarbides saame aru, kas ostetud hüvis vastab ootusele. Kui puhvetis ostetu rahuldas meie vajadusi (maitses), ostame seda ilmselt ka edaspidi. Ostujärgne hinnang mõjutab meie edaspidist ostukäitumist. Tarbimise mõjurid Tabrimist mõjutab asendus- ja sissetulekuefekt. Asendusefekt tähendab, et suhteliselt kallimaks osutunud hüvis asendatakse odavama asenduskaubaga. Näiteks puuvilja isu korral saab kallimat nektariini asendada õunaga. Sissetulekuefekt tähendab, et tarbija ostujõud suureneb, kui hüvise hind langeb. Nüüd suudab ta osta toodet või teenust samas koguses mis ennemgi, kusjuures raha jääb üle. Hüviste klassifikatsioon Normaalkaup on hüvis, mida ostetakse rohkem, kui sissetulek tarbijal suureneb. Enamik hüviseid on normaalkaubad. Inferioorne hüvis on väheväärtuslik toode või teenus. Näiteks nuudlid-kui sissetulek suureneb, soovivad ja suudavad tarbija asendada antud toodet mõne kallima kaubaga.
alus Kaitseliidule. Võeti vastu kultuuriomavalitsuste seadus,mis andis muulastele avaramad võimalused. Eesti sisepoliitiline olukord muutus tunduvalt. §15. Suure kriisi aastad Majanduskriis 1929 puhkenud majanduskriisi ilmingud jõudsid ka Eestisse. Kauba pakkujaid oli rohkem kui ostjaid, hinnad langesid. Kriis tabas esmajoones põllumajandust. Eesti kaupade turg vähenes, toiduainete hinnad langesid. Paljud talud läksid pankrotti. Ka tööstuses toimus siseturu kahanemine, kuna ostujõud vähenes. Väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks. Halvenes rahva olukord. Suurenes tööpuudus, korraldati palju hädaabitöid. Elukallidus tõusis, sissetulekud vähenesid. 2 Sisepoliitiline kriis Rahvas süüdistas elujärje halvenemises erakondi. 1931 otsustati liita Põllumeeste Kogud ja Asunike Koondis. Seejärel moodustati ka Rahvuslik Keskerakond. Põhiseaduse muutmise aktisoon
Juunis 1938 sõlmis Eesti mittekallaletungilepingu Saksamaaga, püüdes sellega näidata, et keegi teda ei ohusta. Avalik arvamus jäi siiski saksavastaseks. 4. Majanduselu TÖÖSTUS MAJANDUSKRIISINI Riikliku iseseisvumisega said eestlased võimaluse ise otsustada oma maa ressursside kasutamise üle. Alustada tuli äärmiselt ebasoodsas olukorras, sõdades ja okupatsioonides laastatud majanduse taastamiseks polnud piisavalt rahalisi vahendeid, siseturg oli kitsas, rahva ostujõud madal, välismajandussidemete perspektiivid ülimalt ähmased. Praktiliselt tühjale kohale loodi rahandus. 1919. aastal lasti Eestis rahana käibele margad ja pennid. Rahvasteliidu garantiiga saadud välislaenu abil teostati 1. jaanuaril 1928 rahareform, käibele tulid kroon ja sent. Aastail 1920-1923 valitses riigi majanduspoliitikas tööstust eelistav suund. Lootes saada suuri tellimusi Nõukogude Venemaalt, püüti suurtööstusel hinge sees hoida ning rajati lisaks uusi ettevõtteid
Kuna teised riigid hakkasid oma siseturge seepeale kaitsma protektsionistlike meetoditega, jõudis kriis Eestisse just põllumajanduse kaudu. Mõiste: protektsionistlik majanduspoliitika- oma siseturu kaitsmine välismaiste kaupade eest tõstes sisseveotolle või kehtestades importkaupadele sisseveokvoote. Protektsionismi tulemusena: vähenes Eesti peamiste väljaveoartiklite eksport talupoegade sissetulekud ja ostujõud langes vähenes tööstustoodangu ning tarbekaupade ostmine ettevõtted ei leidnud oma toodangule enam tarbijaid vallandati tööliseid jne. Eesti väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks (ehk import ületas ekspordi). Valitsus üritas tekkinud olukorras mitte devalveerida krooni; see omakorda süvendas kriisi. Mõiste: devalveerimine- raha väärtuse riiklik langetamine välisvaluutade suhtes, et soodustada väliskaubandust.
· 1929. aastast kuni 1932. aastani vähenes tööstustoodangu maht peaaegu poole võrra. Kümned miljonid inimesed jäid tööta ja nälga. Selleks, et kriisist üle saada alandati kaupade hindu, vähendati tootmist, vallandati töölisi. Massilise vallandamisega seoses suurenes tööjõu pakkumine. See tõi kaasa palkade languse, millega vähenes elanikkonna ostujõud. Kuna enam ei suudetud endiselt osta, siis kandus ületootmine ka teistesse majandusharudesse. 8. F. D. Roosvelt ja tema ,,Uus kurss" · 1932. a novembris toimusid USA-s presidendivalimised, kus võitjaks osutus Fr. D. Roosevelt. · USA president hakkas viima läbi erakorralisi reforme, mille sisuks oli majanduse riiklik reguleerimine. · Ergutati tööstust looma uusi töökohti
lahku) võimaldas kollektiivtöölt ja ühisomandilt üle minna individuaalsele ja spetsialiseeritud tööle ja eraomandile tänu rahale sai võimalikuks klassiühiskonna tekkimine laenusuhete areng Raha on: majanduslike eesmärkide saavutamise vahend; üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad; hüviste omandiõiguse vabatahtlikku edasiandmist võimaldav ja korduvkasutatav üldtunnustatud instrument; objekt, mis on vahetuses üldiselt aktsepteeritav või mida kasutatakse väärtusstandardina. Raha ehk valuuta (currency) on riigis käibel olev seaduslik maksevahend, mis täidab kõiki raha funktsioone. Eristatakse: omavaluuta ehk omavääring välisvaluuta ehk välisvääring
Mullad: viljakust, Reljeef: põldude suurust, tehnika kasutamist, tasased alad soodsamad põllumajanduse arenguks. b. Majanduslikud tegurid – kapital, tööjõud, turg? Kapital: hooned, masinad, väetised, sordi- ja tõuaretus, seemned Tööjõud: kvaliteet, oskused, hind, traditsioonid Turg: nõudlus,suurus, ostujõud c. Poliitilised tegurid – toetused, tollipoliitika jm? Toetused, soodustused: kindlustus, tollipoliitika 7. Nimeta 3 põhilist valdkonda, kus kasutatakse põllumajandussaadusi 1. toit 2. loomade sööt 3. tööstuste tooraine 8. Milliste näitajatega iseloomustatakse riigi põllumajandust? Hõive põllumajanduses, põllumajanduse osakaal SKT-s(sisemajanduse kogutoodang),
Poliitiline keskkond hõlmab seadusi, ametkondi ja huvigruppe, mis mõjutavad paljusid organisatsioone ja veel üksikisikuid ning ka nende tegevusi. Poliitilise keskkonna mõjud on peamiselt: maksuseadused, keskkonnakaitse regulatsioonid, konkurentsi reguleerimine, väliskaubanduse reguleerimine, töösuhteid reguleerivad seadused, poliitiline stabiilsus, riiklikud subsiidiumid, rahvusvahelised lepingud ja suhted ning valimised. Majanduskeskkonda moodustavad eelkõige tarbijate ostujõud, reaaltulude suurus ja kulutuste struktuur. Majandusliku keskkonna mõjud on peamiselt: SKP muutumine, inflatsioon, intressimäärad, sissetulekute tase, tööpuuduse tase, valuuta stabiilsus, elanike säästud ja laenukoormus, eelarve tasakaal, välisriikide majandusolukord, sissetulekute kihistumine ja regionaalse majandusarengu eripärad. Sotsiaalne- kultuuriline keskkond koosneb inimestest koos nende väärtushinnangutega ning õpitavatest ja edasiantavatest käitumisnormidest
Eesti avalik arvamus jäi siiski Saksamaa-vastaseks. Majandus Riiklik iseseisvumine andis eestlastele võimaluse otsustada oma maa ressursside kasutamise üle ise. Peamiseks probleemiks oli majanduselu ümberkorraldamine sõltumatu riigi vajadusi arvestades, uute turgude leidmine ja integreerumine maailmamajandusse. Alustada tuli äärmiselt ebasoodsas olukorras: sõdades ja okupatsioonides laastatud majanduse taastamiseks polnud piisavalt raha, siseturg oli kitsas, rahva ostujõud väike, välismajandussidemete väljavaade ähmane. 1920-1923 aastatel domineeris valituse majanduspoliitikas tööstuslik suund. Kergekäeliselt antud suured riiklikud laenud eksporttööstuse arendamiseks ei õigustanud end, sest Nõukogude Venemaa turg jäi tegelikult suletuks. Suur osa vastloodud ettevõtteid läks peagi pankrotti, tekkis rahanduskriis. 1924 asus O.Strandmani valitsus toetama põllumajandust ja siseturu vajadusi rahuldavat tööstust
Turunõudlus saadakse ku liidetakse kõigi tarbijate nõutavad kogused selle hüvise turul iga antud hinna korra. Turunõudluskõver on kõigi indiviidude nõudluskõverate summa. Asendusefekt- kui hüvis muutub teiste sarnaste hüvistega võrreldes odavamaks, st selle hüvisega hakatakse asendama teisi, kallimaid hüviseid. Sissetulekuefekt- tarbija ostujõud suureneb kui hüvise hind alaneb. Nõudluse mõjurid veel tarbija sissetulek, teiste sarnaste hüviste innad, maitse ja eelistused, tarbijate arv turul, nende ootused Nõutava koguse muutus- seda põhjustab hüvise hinna muutus Nõudluse muutus- seda põhjustab mingi teise mõjuri muutus, mitte hinna. Toimub kõvera liikumine paremale, vasakule. Normaalhüvis- hüvis mille nõudlus sissetuleku kasvades suureneb
THI arvutamise aluseks on indikatiivne ostukorv,mis koosneb teatud,erineva osakaaluga tarbekaupadest ja kajastab keskmist tarbimist.Inflatsioon mõjutab kõikgi inimeste tulusid.Mõne majapidamise heaolu võib inflatsiooni tulemusena suurendada,samal ajal kui teise väheneb.Inflatsiooni peamiseks neg mõjuks on raha väärtuse e ostujõu langus.Inflatsiooniga võrdelises tempos tõusevad ka palgad.Seega langeb inflatsiooni tulemusena raha väärtus,kuid inimese ostujõud ei pruugi langeda.Küll aga mõjutab inflatsioon negatiivselt säästusid.Inflatsiooni võib tekitada olukord,kus nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine.Selle tulemusel on inimestel piisavalt raha,et tarbida,kuid ei ole piisavalt selliseid kaupu,mida soovitakse tarbida.Seetõttu hakkavad kaupade hinnad tõusma,mis põhjustabki inflatsiooni.Ka tootmiskulude kasv põhjustab inflatsiooni.Samuti võib inflatsiooni tekitada hinnataseme ühtlustamine maailmaturu hindadega. 5
ja turundus", C. Michael Hall ,, Tourism Rethinking the Social Science of Mobility", C. Lee, S. Bergin- Seers, G. Galloway, B O'Mahony, A. McMurray ,,Seasonality in the tourism industry". Puhke- ja turismimajanduse ressursside analüüs. Ida-Viru maakonda üldiselt iseloomustab pikaajaline tööstustraditsioon ning maakonna suurte tootmisettevõtete rohkus. Teenindus on maakonnas veel nõrgalt arenenud. Elanikkonna ostujõud on suhteliselt madal. Kaubandus-, toitlustus-, majutus- ja kuurorditeenuseid pakkuvate ettevõtete kasvu peamiseks reserviks on turism. Välisturism on Ida-Virumaal seni nõrgalt arenenud (Majandus 2012). Turismimajandus on tihedalt seotud paljude majandusharudega nagu: transport, majutus, toitlustus, meedia, meelelahutusteenused, jne. Oluline on arvestada ka loodusressurssidega. Rahvastatus Narva- Jõesuu linnas on ebaühtlane 60% elanikest elab kesklinnas
Elukalliduse määramine tarbijahinnaindeksi THI abil Inflatsioon on märgatav ja püsiv tõus kaupade ja teenuste keskmises hinnatasemes, so üldises (hüviste valiku kaalutud keskmises) hinnatasemes. Inflatsioonist saame rääkida vaid siis, kui ühe osa kaupade ja teenuste hindade tõusu ei korva teiste hüviste hindade langus. Teiste sõnadega, inflatsiooni korral tõuseb üldine hinnatase ehk mingi kaupade valimi (nn ostukorvi, turukorvi, tarbimiskorvi) hindade kaalutud keskmine. Raha ostujõud väheneb, mis väljendub hindade tõusus. Disinflatsioon on inflatsioonitempo langus, mis toimub ootamatult Üldise hinnataseme määramise kõige enam kasutatud näitaja on tarbijahinnaindeks THI, mida mõnikord käsitletakse ka elukallidusindeksina, kuigi nende kahe näitaja arvutuse alused on erinevad. Enamikel juhtudel on hinnaindeks mitme hinna kaalutud keskmine Üldjuhul arvutatakse hinnaindeksid tüüpiliste ostukorvide
endast reaalse rahapakkumise kohandumist reaalsetele tingimustele. 5 22. Ostujõu pariteedi teooria (G. Cassel). Nominaalne vahetuskurss (suhe kahe vääringu vahel), reaalne vahetuskurss. * 1 1 eP e(reaalne) * P eP P Kui e=1, siis vahetuskursi ostujõu pariteet. Selle järgi vahetuskursi def.: kindlate hindade vaadelduna peab valuuta ostujõud kõikides riikides olema sama. (Analüüsitakse kaubeldavate hüviste juhtumeid. E: 1 homogeenne hüvis, täiuslik konkurents). Vahetuskurss: P(t ) e * Kui kodumaine inflatsioonimäär on kõrgem kui välismaine, on tulemuseks kodumaise P (t ) vääringu devalveerumine. Nominaalse vahetuskursi ülesandeks on kodumaise ning välismaise inflatsioonimäära erinevusest (rahvusvahelisele konkurentsivõimele) tulenevate mõjude
omanikul õigus osta optsiooni väljaandjalt või müüa optsiooni väljaandjale kindlaks 10 määratud ajal tulevikus kindel kogus finantsvara varem kokkulepitud hinnaga. 57. Välisvaluuta odvanemise (kallinemise) plussid ja miinused Eesti aspektist Plussid: Eesti ettevõtete konkurentsivõime paraneb Import kaubad odavamaks tarbijate ostujõud suureneb Inflatsioonitempo alaneb ja hinnasurve vähenemine mõjub soodsalt intressimääradele Miinused: Eesti ekspordinõudluse alanemine Idaturgude impordiga konkureerivate ettevõtete majanduslik olukord halveneb töötajate vallandamine Eesti majanduse välistasakaal võib keskpikas perspektiivis halveneda, lühiajaliselt kaubabilanss aga paraneb.
· jäiga majandusmehhanismi detsentraliseerimine 1957 loodi Rahvamajandusnõukogud kui regionaalsed majanduse juhtimise keskused liiduvabariikidele teatud majandusautonoomia · kosmosetehnika arendamine 1957 I Maa tehiskaaslane, 1961 I inimene kosmoses Juri Gagarin · eluolu paranemine kaupadega varustatus, palgad, pensionid, korteripuuduse leevendamiseks nn ,,hrustsovkad", 1961.a. rahareformiga rubla suurem ostujõud e) Hrustsovi langus: · H. andis rahvale alusetuid lubadusi majanduslik ettejõudmine USA-st ja ja peagi saabuv kommunism (KP uus III programm 1961.a.) · 1960te aastate algul selgus lootuste alusetus suur tagasiminek põllumajanduses, 1962.a tõsteti toiduainete hindu · protestistreigid (Novotserkasskis) suruti sõjaväe ja tankidega maha · konflikt tippintelligentsiga H. puudulik haridus ja suutmatus mõista kultuurisuundi põhjustas tema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
