Puudujäägiga eelarve on defitsiidiga eelarve. Turg on niisugune majandusliku elu korraldus, mille puhul ostjad ja müüjad vahetavad raha vahendusel pidevalt kaupu ja teenuseid. Turgu reguleerivad nõudus, pakkumine ja turutasakaal. Turutasakaal tekib pakkumise ja nõudluse koosmõjul. See on hind, millega kaupu ja teenuseid tegelikult müüakse ja ostetakse. Nõudlust mõjutavad tegurid: 1. kauba hind 2. tarbija vajadused, soov 3. tarbija ostujõud 4. tulevikuootused 5. teiste kaupade hinnad nõudlus võib kasvada ja kahaneda: 1. asenduskaup on odavam 2. täienduskaup kallineb 3. ilmastikutingimused 4. kauba tarbimisväärtus kahaneb 5. kaup on hooajaline 6. tarbija tulud muutuvad nõudlus võib olla kas jäik või elastne. Jäik nõudlus on kaup või teenus, ilma milleta ei saa elada. Pakkumine tähendab toodete hulka, mida müüjad pakuvad mitmesuguste hindadega kindlal ajal kindlas kohas. Mõjut. Tegurid:
Turg Turuga on tegemist igal pool ja alati, kus ja millal vaid inimesed teevad üksteisega vabatahtlikke vahetustehinguid Turumajandus kasutab turge ehk vabatahtlikku vahetust kui peamist tootmise organiseerimise ja kordineerimise vahendit Tooted Materiaalsed hüvitised, mida ettevõtted valmistavad, nagu arvutid, spordijalatsid, pitsa ja mootorsaag Teenused Immateriaalsed hüvitised, mida osutatakse ja turustatakse üheaegselt, nagu torulukksepatööd ja autoparandus, taksosõidud ja juukselõikus Majandusteadus defineeritakse ka tootmisressursside ja inimeste vajaduste kaudu. Sellest lähtekohast vaadatuna võime majandusteadust käsitleda kui sotsiaalteadust, mis uurib, kuidas piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavat vajadust Ressursid põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste loomiseks. Ressursid on loodusvarad, inimressursid ja kapital Loodusvarad see osa looduskeskkonnast, mid...
vastane. 1960 aastatel, kui Keynesi mõju hakkas juba vähenema teatas Nixon, et kõiki poliitikud on keinsistid. Keynesi täht oli kõige briljantsem 1964 aastal, kui Kennedy- Johnsoni valitsus asus rakendama fiskaalpoliitilisi meetmeid. Keynes suri 1946 aastal. Keinsismi põhimõtted Keinslus (Keynes) 1935 aasta Roosevelt "New Deal" · suurendada avaliku sektori töötajate palkasid · seega suureneb nende ostujõud · see suurendab nõudlust ja tarbimist · põhjustab tootmise kasvu · töökohtade teke, suurem tööhõive Keynesi töödest Keynes kummutas klassikute tõestused majanduse iseregulatsiooni jõust ja pani uskuma majandustegevuse kiire languse võimalikkusest. Oma põhiteoses The General Theory of Employment, Interest and Money ühendas Keynes rahvatulu (ehk kogutoodangu), säästlikkuse, kapitalimahutused ja tarbimise
kül ltoota, kui dneile polnud tarbijaid, kriis tõi kaasa nälja ja suure tööpuuduse, muud sotsiaalsed probleemid. Riik pidi rakendama meetmeid , et majandust turgutada. Roosevelt tegi new deali, mis oli Usa majandusele väga kasulik. Suur depressioon USA-s see oli suurem kui eelnevad kriisid, tuhanded ettevõtted läksid pankrotti, teahsed ja vabrikud seiskusid. Alandati hindu, vähendati tootmist, vallandati- tehti kõik et olukorda päästa. Elanikkonna ostujõud langes kiirelt, kuan polnud tööd, või oli väike palk. Inimesed olid näljas, kuid toitu hävitati.
Seega raha liikumine on võrreldes ressursside naturaalvormis liikumisega, vastassuunaline. Ühe isiku tulu on teise kulu. Nt tööandja maksab mulle palka (kulu) ja mina seejärel lähen poodi ma ostan sealt kaupa ja sellega saab ettevõtja tulu. 6. Nõudlus ja seda mõjutavad faktorid. Kõik kes turult midagi ostavad on nõudjad, nende ostusoovid kokku moodustavad aga turunõudmise. Nõudmise tegurid: 1) kauba hind 2) tarbija individuaalne maitse 3) tarbija ostujõud ehk sissetulekute tase 4) tulevikuootused 5) teiste kaupade hinnad 7. Pakkumine ja seda mõjutavad faktorid. Pakkumine on kaubakogus, mida pakkujad soovivad müüa ja on suutelised valmistama olemasoleva hinna eest. Pakkumise tegurid: 1) kauba hind 2) tootmis- ja müügikulud 3) hinnangud tuleviku suhtes 8. Normaal-, asendus, täiend - ja inferioorse kauba mõiste. Normaalkaup – on kaup, mille nõudlus suureneb, kui tarbija sissetulek kasvab.
kogumiga võrreldes; mida suurema paindega on lorenzi kõver seda ebavõrdsemalt on tulud jaotunud, ja vastupidi 4 Nõudlus- Kõik, kes turult midagi ostavad on nõudjad, nende ostusoovid kokku moodustavad aga turunõudmise.(turunõudlus). Struktuur-näitab, kui palju sooviksid tarbijad igal konkreetsel hinnatasemel seda kaupa osta. Nõudmise kujundab: · kauba hind; · tarbija individuaalne maitse; · tarbija ostujõud ehk sissetuleku tase; · tulevikuootused; · teiste kaupade hinnad; Mõjutsed: mingi toote järele teised, sellega seotud või konkureerivad kaubad. Graafik apelsinidega. Hind Kogus, Kr/kg kg 20.0 0 19.0 40 18.0 84 17.0 120 16.0 200 15.0 300 14.0 450 13.0 600 12.0 800 11
Heaoluühiskond · Heaoluühiskonnani jõudmine 1950. aastate keskpaiku. · Parem Rootsis ja USA-s, Saksamaal, Taanis, NSV Liidus · Heaoluühiskonna tunnused: sotsiaalne turvatunne kasvas, lihtinimese ostujõud kasvas märgatavalt, perekondlik väljasõit isikliku autoga, rohkem võimalusi ja aega meelelahutusteks · Sotsiaalse õigluse nõue-kõike seda sai lubada vaid rikkad ja keskklass, aga peaksid saama ka kõik teised · 1964. suur ühiskond-majandusellu pidid sekkuma riik · Keynesi ideed: rõhutas võrdsusprintsiipi, nõuti suuremat tähelepanu pööramist vaestele, töötutele, mustanahalistele, immigrantidele jt.
· Toodete ja teenuste kogus, mida inimesed soovivad ja suudavad osta erinevate hindadega antud ajahetkel. Mida tähendab ceteris paribus? · Kui teised tingimused jäävad samaks. Mida näitab hinnamõju? · äitab, kuidas inimesed antud nõudluse juures sõltuvalt hinnast ostetavaid koguseid muudavad. Milline on nõudlusseadus? · Inimesed ostavad tooteid ja teenuseid kõrgema hinnaga võhem kui madalama hinnaga ceteris paribus. Mis on ostujõud? · Rahaga tagatud nõudlus. Mis on turunõudlus? · Individuaalsete nõudluste summa antud turul kindlal ajahetkel Mis on asenduskaubad? · Kaubad, mis rahuldavad sarnaseid vajadusi. Milline on kahaneva piirkasulikkuse seadus? · Iga järgmine tarvitud ühik pakub vähem rahulolu kui eelmine. Mida näitab nõudluse hinnaelastsus? · Nõudluse tundlikkust hinnamuutuse suhtes. Mis on täiend ehk sisendkaubad?
tema tarbimisharjumised ja võimalused *mõne majapidamise heaolu võib inflatsiooni tulemusena suurendada samal ajal teise oma väheneb. Nt pangalaenu korral inflatsiooni võrra väheneb laenu tagatismakse. Säästud kaotavad aga oma väärtust. *Negatiivne mõju- raha väärtuse ehk ostujõu langus *raha väärtus-kaupade või teenuste hulk, mida saab rahaühiku eest osta *kui inflatsiooniga samaaegselt tõuseb ka inimese palk, siis raha väärtus küll langeb aga ostujõud ei pruugi langeda *inflatsioon mõjutab negatiivselt säästusid. Hinnatõusu põhjused: *nõudlusinflatsioon- nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine Inimestel on palju raha, aga pole kaupa, mida tarbida Juhtub, kui pangad annavad liiga kergelt laenu *kuluinflatsioon- tootmiskulude kasv ( nt nafta tõus) *hindade ühtlustumine maailmaturu hindadega Majandusarengu planeerimine-makromajanduspoliitika Majanduspoliitika eesmärgid: *kõrge tööhõive *hindade stabiilsus
Sellest väljumiseks võeti kasutusele New Deal, mis pidi ergutama tööstust ja looma uusi töökohti. See õnnestus. Leiti ka teine viis väljumiseks: nõrga demokraatiaga riigis asendus see diktatuuriga. Riik sekkus aktiivselt tootmis-ja kaubandusettevõttete ning pankade tegevusse. Suur depressioon USA-s: Levis ülekogu maailma. Tuhanded ettevõtted läksid pankrotti, enamik tehasedi jäi seisma. Et olukorda päästa, alandati hindu, vähendati tootmist, vallandati. Ostujõud vähenes järsult. Inimesed olid näljas, samas hävitati vilja ja teisi toiduaineid. Tähtsaimaiks põhjuseks ületootmine, teiseks ebamajanduslik käitumine: võeti liiga kergelt laene. Kolmandaks riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse: väike osa inimesi sai suurema osa tulude osaliseks. Eurooplased süüdistasid ameerikat ja vastupidi. Roosevelti reformid: Kehtestati kontroll panganduse üle. Riik hakkas reguleerima põllumajandust. Üritati luua uusi töökohti. Riik hakkas
saj. majanduses? Auto leiutamine ja masstootmine muutis suurema osa elanikkonnast mobiilseks. Lennuki ja hiigellaevade kasutuselevõtt andis hoogu globaliseerumisele. Arvutite ja interneti kasutuselevõtuga tekkis globaalne informatsiooniline infrastruktuur. 6. Nimeta tegurid, mis võivad mõjutada erinevate ettevõtete paiknemist. Too näiteid. Turutegurid (suurus, kasv, toote elutsükli faas, võimalused eristumiseks, ostujõud, nõudlus); Konkurentsitegurid (nende arv ja tugevus, võimalus neist erineda); Majanduslikud ja tehnoloogilised tegurid [Sektori arengupotentsiaal,tehnoloogiate kasutamise tase ja küpsusaste,Investeeringute vajadus (rajatised, seadmed, tehnoloogiad), Sisenemise ja väljumise tõkked, Juurdepääs toormele ja tööjõule]; Keskkonna tegurid (Regulatsioonid,üldine ärikliima,Sotsiaalne kapital,Inimkapitali kvaliteet) 7
Eestis hetkel eksisteerivad sotsiaalprobleemid Mõeldes tänasele olukorrale on üheks sotsiaalprobleemiks tööpuudus, mis on tingitud majanduskriisist. Tänu tehnika kiirele ja tugevale arengule on paljudes kohtades asendatud inimesed masinatega. Nii on jäänud paljud ilma tööta. Tööpuudusega väheneb ka tarbija ostujõud ning see annab ka ettevõtetele vähem tööd, mistõttu võib see viia nende sulgemiseni ja viibki. Ilma tööta on isegi kõrgharidusega noored, töövõimelised inimesed, kuna ei ole piisaval töökohti nende poolt õpitud erialadele. Paljud kõrgharidusega inimesed töötavad kas koristajana, nõudepesija või muu selletaolisena, et elatist teenida perele, kuigi see sissetulek ei ole nii suur, et normaalselt ära elada. Tean ka inimesi, kes on töötanud kõrgetel ametikohtadel ja nüüd, olles töötu, ei ole nõus töötama miinimumpalga eest. Ise aga arvan, et eestlased on lihtsalt ära hellitatud ja virisevad väga paljude ja pisikeste ...
Alandasid kaupade hindu Vähendasid tootmist Vallandasid töölisi Töötus Üheks suurimaks probleemiks sai koheselt töötus. USA-s jäi tööta 13 miljonit inimest, Saksamaal 6 miljonit, Suurbritannias ja Itaalias 3 miljonit. See teeb kokku juba 25 miljonit inimest ning seda kõigest nelja riigi peale kokku! Töötuse tagaj'rgjed Tööta jäämine tähendas ka sissetuleku kadumist. Need, kes jäid tööle, pidid leppima väiksema palgaga. Elanikkonna ostujõud langes järsult. Inimesed ei suutnud enam endistviisi osta, seepärast kandus ületootmine kõikidesse majandusharudesse. Miljonid tööta jäänud inimesed olid näljas. Samas aga hävitati kohati rongide kaupa vilja ja teisi toiduaineid. Seda tehti selleks, et toidukaupade hinda veidikegi tõsta ning suurendada põllumajandustootjate sissetulekuid ja ostujõudu. Poliitilised muutused Kui paljud riigid püsisid ka majanduskriisi ajal demokraatlikuna,
(tööpuuduse kasv, elatustaseme langus) - Eesti eksport kasvas, aga sellest saadavad rahalised sissetulekud vähenesid - Kriis tabas esmalt põllumajandust, kuna peamiseks ekspordiallikaks toiduained *Hakati piirama põllumajandussaaduste sissevedu *Eesti kaupade turg ahenesülejääkide tõttu langesid toiduainete hinnad (kauba pakkujaid rohkem kui ostjaid – hinnad langesid) *Talurahva sissetulekud vähenesid järsult, paljud jäid töötuks-paljud talud jäid pankrotti ja langes ostujõud *Tekkis küsimusi krooni hoidmisel, sest see oli kulukas-tuli krooni devalveerimise mõte 6. Sisepoliitiline kriis -1929-1933 a - Põhjused: *Erakonnad-parteide arv liiga suur, huvid kõrgemal riiklikest *Riigikogu *Põhiseadus - Usaldus Riigikogu vastu kadus, tahtmine põhiseadust parandada - Esile kerkima uus poliitiline jõud-vabadussojalased, nende põhiseaduse eelnõu võeti vastu rahvahääletusel. 7. 12. märtsi 1934. aasta riigipööre -Pätsi ja Laidoneri sõjaväeline riigipööre
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia EUROOPA KESKPANK Reimo Mändla 2009 Euroopa Keskpank (EKP) on Euroopa ühisraha euro keskpank. EKP põhiülesanne on säilitada euro ostujõud ja ühtlasi hindade stabiilsus euroalal. Euroala moodustavad need 16 Euroopa Liidu liikmesriiki, kes on alates 1999. aastast võtnud kasutusele euro. Euroopa Keskpank ja liikmesriikide keskpangad moodustavad eurosüsteemi ehk euroala keskpankade süsteemi. Eurosüsteemi esmane eesmärk on säilitada hindade stabiilsus ehk kaitsta euro väärtust. Euroopa Keskpank on kohustunud täitma kõiki keskpangandusega seotud ülesandeid tõhusalt.
o Rahamassi juhtimine o Vahetuskursi juhtimine o Inflatsiooni otsejuhtimine o Intressimäärade sidumine Rahapol instrumentideks on avaturuoperatsioonid (juhitakse lühiajalist intresside kujunemist), laenu ja hoiuse püsivõimalused, pankade kohustuslikud reservid keskpangas (eesmärgiks stabiliseerida rahaturu intressimäärad ja kontrollida likviidsust) 20. Ostujõu pariteedi teooria Kindlate hindade vaadelduna peab valuuta ostujõud kõikides riikides olema sama. P-hüviste koosluse hinnaindeks e-vahetuskurss P*-hüviste koosluse hinda välisvaluutas e(reaalne)=1, kui eksisteerib võrdne ostujõud Vahetuskurss: 21. Vahetuskurss poliitikainstrumendina Kui vahetuskursid on vabalt kõikuvad, määrab nende taseme rug, mitte pol mõjud või keskpank. Fikseeritud või juhtiud vahetuskurssidega rahasüsteemid: Bretton Woodsi süsteem, Euroopa Rahasüsteem (EMS) nind Eesti valuutakomitee. 22
8. Millised on peamised turismi kasvu ja languse põhjused Maailmas ja Eestis 2 p. viimastel aastatel (mõlemast vähemalt 2)? Põhjendage. Turismi langus: 1. Ülemaailmne majanduskriis turismimajanduse langus, kogu maailmas vähenes ööbimistega välisreiside arv 4% võrra. Näiteks Inglismaal lisaks majanduslangusele mõjutas turismi ka naela/euro ebasoodne kurss, mille tõttu inimeste ostujõud langes. Vähenes üldiselt inimeste ostujõud (s.h tööpuudus) ning ettevõtete tegevus oli piiratud majandusliku seisu halvenemise tõttu. 2. Loodusest tingitud piirangud - Islandi vulkaanipurse 2010 a. aprillis mõjutas negatiivselt Euroopas reisimist, samuti viimase paari aasta tugevad lumetormid Euroopas. Tsunamide ja veeuputuste tõttu on turism mõjutatud kogu maailma ulatuses. 3
kuid ei ole reeglina oma olemuslikult organisatsiooni enda poolt mõjutatavad. (http://beta.wikiversity.org/wiki/PEST-anal%C3%BC%C3%BCs) Poliitilised tegurid Majandus tegurid Hetkeline valitsus Intressimäärad Valimised Elanike ostujõud- suuresti mõjutatud majanduslanguse poolt, ostujõud on Läbisaamine ja koostöö teiste pankadega langenud Koostöö teiste riikide kontoritega. Töötus- töötuks jäänuna ei suuda varem Maksusüsteem riigis võetud laene tagasi maksta. Euroopa Liit-koostöö nende riikide vahel, Valuutakursid rahvusvahelised lepingud, koostöö Võimalused laenu saada- kindel sissetulek
- Kogumis- ehk akumulatsioonivahend Väärtuse mõõdu funktsiooni täidab raha sel juhul, kui selle abil väljendatakse kaupade ja teenuste hindasid. Lisaks lihtsustab see ka raamatupidamist, võimaldab statistika kogumist ja rahvusvahelist võrdlust. Akumulatsioonivahendina võimaldab raha valida tarbimise aega ning paremini planeerida tulusid ja kulusid. See on hea variant ainult sel juhul kui on stabiilsed hinnad, sest kui hind tõuseb, siis raha ostujõud ja tegelik väärtus vähenevad. 5 3. FINANTSTURG 3.1. VÄÄRTPABERID JA NENDE LIIGID Väärtpaberiks on dokument, mis tõestab väärtpaberi omaniku osalust mingisuguses ettevõttes või seda, et ta on andnud kellelegi laenu. Väärtpaberi annab välja ettevõte kui võetakse laenu ja saab vastu raha. Ettevõtet nimetatakse siis emitendiks ja selle finantskohustuseks on võlg tagasi
tervislike eluviiside vastu. Ostude impulsiivsuse tõus viimaste aastate jooksul on tarbijate sisseostud muutunud palju impulsiivsemaks, st nad ostavad ilma põhjendatud vajaduseta. Tarbija mugavuse rõhutamine suur valikuvabadus kaupade ostmisel ja oma aja planeerimisel on kaasa toonud mugavuse nõude tarbimisel. 4.4 Majanduslikud Majanduslik keskkond (inflatsioonid, SKP, tööpuudus, intressimäärad, palgatase, väliskaubandus ja valuutakursid, elatustase, ostujõud, sissetuleku jagunemine ja dünaamika, erinevate majandusharude olukord nt meie potentsiaalsed tellijad). Turunduse majanduskeskkonna moodustavad eelkõige tarbijate ostujõud, reaaltulude suurus ja kulutuste struktuur. 4.5 Demograafilised Demograafiline keskkond (elanike arv, vanuseline struktuur, paiknemine, sooline ja rahvuslik koosseis, tööhõive struktuur, perekondade suurus, sündivus, haridustase praegune olukord ja muutumistendentsid).
Kui oleks hea tava, et koristajast kuni presidendini inimesed annaksid endale tõemeeli aru oma teenindaja rollist, kisuks asi jälle sinna superkommunismi poole, mida teatavasti ei juhtu kunagi. Hetkel aga on majandus, inimesed, poliitiline olukord, muutumas vastupidises suunas. Järjest rohkem räägitakse võõrtööjõu vajalikusest. Nende osutatava teenuse puudumisest, rahvastiku vananemisest ja muust säärasest. Väheneb ostujõud, sellega elanikonna maksejõudlikkus ja sealt tulenevalt tahes-tahtmata ka teenuse, teenindaja ning teeninduskultuuri tase. Sellest peetakse kogu aeg loenguid massimeedias, püüdes sellega harjutada inimesi teadlikult. Tulles tagasi teenindaja isiku, olude ja iseenese kogemuste juurde jõuab asjale ning oludele lähemale. Teenindaja olemuse määrab reeglina teenindaja ise. Mitte niivõrd teenus, mida ta teeb, firma kus ta töötab või palganumber mida ta oma töö eest saab. On
rahvatulu (ehk kogutoodangu), säästlikkuse, kapitalimahutused ja tarbimise suletud süsteemiks, mis tema arvates pidi tagama majanduse tasakaalu. Kategooriaid siduvaks lüliks pidas Keynes raha. Ta võttis oma uurimise keskpunktiks tööpuuduse ja püüdis selgeks teha selle põhjused. Peamiseks vahendiks sellega võitlemisel nägi Keynes riigi majanduslikku sekkumist. Keinsismi põhimõtted: Suurendada avaliku sektori töötajate palkasid Seega suureneb nende ostujõud See suurendab nõudlust ja tarbimist Põhjustab tootmise kasvu Töökohtade teke, suurem tööhõive Sten- Erik Anderson
14) Asndusefekt Substitution effect - On osa hinna muutuse efektist nõutavale kogusele, mille põhjuseks on suhteliste hindade muutus. (Näiteks, kui kauba hind langeb, siis muutub see kaup teiste samasuguste kaupadega võrreldes suhteliselt odavamaks ja seepärast soovib ning suudab tarbija osta seda kaupa rohkem ja teisi samasuguseid kaupu vähem, st kaubaga mille hind langeb asendatakse teisi kaupu) 15) Sissetulekuefekt Income effect tarbija ostujõud suureneb, kui hüve hind langeb. On hüvise (kauba või teenuse) nõutava koguse muutus, mille põhjuseks on hindade muutusest tingitud reaalsissetuleku muutus. (Näiteks, kui hüvise hind langeb, siis on sellel sama mõju, mis sissetuleku kasvulgi, kuna tarbija võib osta koguse ja tal jääb raha ülegi. Osa sellest rahast võivad osad tarbijad kulutada selleks, et osta rohkem alanenud hinnaga kaupa)
1917. aasta Eestis Veebruaris Petrogradis puhkenud rahutused kasvasid üle revolutsiooniks, mille tõttu tsaar loobus troonist ja võim läks üle Ajutisele Valitsusele. Venemaal kehtestati demokraatlik valitsuskorraldus, mida püüdsid ära kasutada eestlased. Eestimaa kubermangu komissariks sai Jaan Poska, hakati nõudma Eestile autonoomiat, mis saavutati märtsi lõpus. Valitsusorganiks loodi Ajutine Maanõukogu (Maapäev), mille juurde kuulunud Maavalitsuse juhiks sai K.Päts. Vene ametnikud asendati eestlastega. Suvel kujunesid välja eesti erakonnad: Eesti Demokraatlik erakond (J.Tõnisson), Eesti Tööerakond (J.Vilms), Eesti Maaliit (K.Päts), Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus ja Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei. Sügisel vallutati sakslaste poolt Lääne-Eesti saared, Venemaa oli alla jäämas. Selleks ajaks oli Eestis ligi 20 000 enamlast, moodustati Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mis haaras võimu oktoobris. Maapäev saadeti laiali, k...
suursaatkonnale Tallinnas peakonsulaat Narvas ning suursaatkonna konsulaarosakonna kantselei Tartus. 3. Kaubavahetus Eesti ja Venemaa on läbi ajaloo olnud teineteise jaoks atraktiivsed kaubanduspartnerid. Eesti kaupmeeste jaoks tähendab Vene turg üle 140 miljoni potentsiaalse tarbija ning selle turu geograafiline lähedus aitab kokku hoida transpordikulusid. Venemaa jaoks ei ole määrav Eesti turu suurus ja ostujõud, vaid võimalus pääseda siitkaudu Euroopa Liidu ja maailmaturule. 2010. aastal tõusis Venemaa majandus 5.2% tooraine ja sisenõudluse taastumisetoel. Venemaa ja Eesti eksport 2010 a. 846.79 (mln eurot). Võrreldes varasemaga on see suurenenud. Venemaa ja Eesti import 2010 a. 762.84 (mln eurot). Aastatel 2006/2007 oli see arv pea, et kahekordne ning Venemaa ja Eesti suhete külmenemisel see vähenes aga õnneks on need numbrid taas tõusnud.
III OSA. FAKTITEADMISTEL PÕHINEVAD ÜLESANDED 2.2. Nimetage inimeste igapäevaelu ja olme kirjeldamiseks Nõukogude Liidus neli iseloomu- likku joont. Tuginege allikatele ja oma teadmistele. Põhjendage oma valikut. (4 p) Näited peavad olema seotud erinevate märksõnade või igapäevaelu valdkondadega. Punkti annab näide koos põhjendusega. Märksõnad: elamispind, avatus maailmale, raha ostujõud, töötasu, kultuuri tarbimine, vaba aja veetmise võimalused jt. I iseloomulik joon 1p ............................................................................................................................................... 5 .......................................................................................................................
3. Numismaatika 5. a) Numismaatika kui teadus 5. b) Numismaatika kui hobi 5. c) Kuulsad numismaatikud 5. 4. Rahakurss 6. 5. Rahaühikud 7. 2 Mis on raha? Raha on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. Raha olemasolu aluseks on ühiskondlik kokkulepe millegi kasutamiseks vahetusvahendina. See kokkulepe võib olla kas otsene või kaudne, vabatahtlik või sunduslik. Raha väärtus võib muutuda inflatsiooni ja deflatsiooni tõttu. · Arvestusühik raha on ühismõõduks kaupade väärtuse mõõtmisel ja võrdlemisel. · Vahetusvahend raha on vahetatav kõikide teiste kaupade vastu ning asendab ostja ja müüja vahelistes tehingutes barterit.
Majandussüsteem on majanduselu korraldamise viis riigis või ühiskonnas (majandusküsimuste lahendamisega seostuvad seadused, tavad, teave, organisatsioonid). Naturaalmajandus on kõige vanem ja lihtsam majanduse korraldamise viis. Tootja varustab end ise kõige tarvilikuga. Tootmine ja tehnoloogia on algelised. Toodetud kaupadest piisab harilikult ainult iseenda tarbeks. Naturaalmajanduse juhtlauseks võiks olla: "Tooda nii palju, kui suudad, muidu ei jää sa ellu." Vabaturumajandus tekkis Euroopas ja arenes järk-järgult 15.-19. sajandil. Määrav on siin turg. Sellele majandusliigile on iseloomulikud järgmised tunnused: - eraomand - tootmise eesmärk on võimalikult suure tulu saamine. Omanik vastutab kõige, ka kahjude eest, on huvitatud tootmise laiendamisest, konkurentsis püsimisest, tehnoloogia uuendamisest. - kaup - müügiks valmistatud toode. Kaubaks on ka teenus, mida tarbijale osutatakse. - turg - kõik kaubad jõuavad tarbijani ostu ja müü...
EESTI TÖÖTUKASSA ÄRIPLAAN Aisel Agajeva Tallinn 2014 1. Äriplaani kokkuvõte Äriplaani eesmärgiks on avada Tartu Tervishoiu ühiselamus kohviku. Uus kohvik pakub soodsa toitu eelkõge ühiselamus elavatele tudengitele. Klientide protsentuaalne jaotus: 90% tudengid, 10% tööealised (külalised, õpetajad). Seni on toitlustusteenust pakutud Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis. Uues kohvikus tuleb kuni 30 inimese toitlustamise võimalus. Ettevõtet planeeritakse 9 töötajate arvuga kaasa arvates 2 omanikku. Ettevõte tugevad küljed on väike, sõbralik kollektiiv, rõhk kvaliteetsel teenindusel, mõnus atmosfäär, madalad hinnad, võimalus toitu kaasa võtta ja ettetellida. Kohviku planeeritavad lahtioleku ajad: 7.30-20.00. 2. Ettevõtte üldandmed Ettevõtte nimi Tervise kohvik Ettevõtte juriidiline vorm OÜ Aadress Narva mnt....
suuremat brutotulu saavatele ettevõttevõttele või üksikisikule kehtib suurem maksumäär. Arvan nii, sest inimesed Eestis on erineva jõukustasemega ja poleks kuigi õiglane võtta vaestelt sama palju raha kui rikastelt. 27.Nimetage raha kolm peamist ülesannet. Kaup, maksevahend, vahetusvahend, arvestusühik ja väärtuse akumulatsiooni vahend. 28.Defineerige mõiste „raha“. üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. 29.Mis on valuuta fikseeritud kurss? tähendab, et kurss on seotud mõne teise valuuta või kindla väärismetalli kogusega. Fikseeritud valuutakurssi kasutatakse ebastabiilsetes majandustingimustes raha usaldusväärsuse tagamiseks. 30.Mis on valuuta vaba kurss. see tähendab seda, et kõigile kehtestatakse ühesugune valuuta ostu ja müügi kurss. 31.Mis on devalveerimine? ehk devalvatsioon on valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute suhtes. 32
kõik konfliktid rahumeelselt. Sellele kirjutas alla 15 riiki, hiljem veel 48. Sõda see siiski ära ei suutnud hoida. Ülemaailmne majanduskriis- 29. okt 1929 puhkes New Yorgi börsil paanika. Hakati müüma väärtpabereid ja nende väärtus langes hetkega. Miljonid inimesed kaotasid mõne päevaga enamuse oma varandusest. Nad ei suutnud enam pangale võlgasid tagasi maksta, selle tulemusel kukkus kokku pangandus. Järgnes pankrottide laine tööstuses, töötute arv kasvas, ostujõud langes järsult, see vähendas tootmist veelgi. USA nõudis tagasi laene Euroopalt ning kehtestas neile kõrged tollimaksud. Selle pärast laienes majanduskriis Euroopasse ja teistesse maailmajagudesse. Üks peamisi põhjuseid ületootmine, vale majandamine(inimesed võtsid laene, kriisi ajal enam tagasi maksta ei suutnud), valitsuse vead kriisi ajal(loobumine vabamajandusest, tollimaksude kehtestamine).Tagajärjed: tööpuudus, see omakorda nälja ja rahulolematuse.
Moodustati koalitsioonivalitsusi, milles osales vähemalt 3 erakonda. 1921-1931 tegutses Eestis 11 valitsust. Võitlus riigivastastega Eesti iseseisvuse vastase tegevusega olid seotud vene emigrandid, baltisaksa parunid ning kommunistid. §15. Suure kriisi aastad Kauba pakkujaid oli rohkem kui ostjaid, hinnad langesid. Kriis tabas esmajoones põllumajandust. Eesti kaupade turg vähenes, toiduainete hinnad langesid. Paljud talud läksid pankrotti. Ka tööstuses toimus siseturu kahanemine, kuna ostujõud vähenes. Väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks. Suurenes tööpuudus, korraldati palju hädaabitöid. Rahvas süüdistas elujärje halvenemises erakondi. 1931 otsustati liita Põllumeeste Kogud ja Asunike Koondis. Seejärel moodustati ka Rahvuslik Keskerakond. Tehti ettepanek töötada välja uus konstitutsioon, mis looks ka presidendi ametikoha ja vähendaks parlamendi rolli riigiasjade otsustamisel. 1929 moodustati Eesti Vabadussõjalaste Keskliit, kes
Jooksevkonto koosneb kahest põhimõttelisest osast: kaubandusbilanss ja mittekaubandusbilanss. 67. Kaubandusbilanss- on eksporditud ja imporditud kaupade väärtuste vahe (X-M) - puhaseksport ehk netoeksport. Kui eksport ületab importi, on tegemist väliskaubanduse ülejäägiga ja kui import ületab eksporti, on tegemist väliskaubanduse puudujäägiga 68. Ostujõu pariteet – ) nimetatakse tingimust, mille kohaselt koduvaluuta ostujõud on nii sise- kui välismaal ühesugune. Et valuutaühiku ostujõud võrdsustuks kõikides maades, peab ostujõu pariteedi teooria kohaselt vahetuskurss kohanduma. 69. Reservide konto – see osabilanss kajastab muutusi riigi kulla- ja välisvaluutavarudes, st kajastab teiste riikide valuuta või rahvusvahelise valuutareservi kogust, mida riik ametlikult ostab. Reservkonto tehinguid teeb ainult keskpank. Reservkontol peegeldub riigi reservide puhaskasv.
Põhjuseid ja võimalusi kõrgema hinnataseme kehtestamiseks on Toidumaailmal mitmeid Nagu Kaubamaja ise enda kohta koduleheküljel väidab, on nende eesmärgiks lisada inimeste ellu värvi ja rõõmu. Nende väärtuse loomiseks ning selleks, et kliendid saaksid tunda ennast võimalikult mugavalt, on neil üldine hinnatase kõrgem kui teistes samalaadseid tooteid/teenuseid pakkuvates ettevõtetes. Toidumaailma põhiklientuuri moodustavadki Kaubamajja poodelma tulnud inimesed, kelle ostujõud on üldiselt kõrgem, mis lubab neil hea asukoha ning mainekuse eest rohkem maksta. Kuigi on teada, et Selver ning Kaubamaja Toidumaailm kuuluvad samasse ketti (Selver on AS Tallinna Kaubamaja tütarette), tunduvad hinnakujunduspõhimõtted olevat piisavalt erinevad. Selver peab enda põhiliseks missiooniks luua ja hoida kliendisuhteid. Sellise missiooni juures pole aga võimalik küsida kliendi käest maksimaalset võimalikku hinda, vaid
MAJANDUS KORDAMINE 1). Millised on tootmisressursside neli liiki? Kompromiss Tootmisvõimaluste piir Nappus Ressurs 2). Kuidas mõjutavad kompromissid, piirkulud ja piirtulu meie igapäevast majandust? Näiteks kui me mõtleme iga hommikuse juuste kammimise peale. Me peame õhtul otsustama kas tõusta varem ülesse või mitte ja kas selle soengu tegemisele kuluv aeg on ikka kasulik. Loomulikult me peaksime olema juba välja mõelnud ka selle lõpptulemuse mida me siis ootame!!! 3). Mis on majandusteadus ja millised alaliigid sellel on? Majandusteadus on uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad soovivad. MIDA (milliseid teenuseid ja tooteid toota ja millises mahus) KUIDAS (neid tooteid ja teenuseid toota) KELLELE (lähevad need tooted ja teenused tarbimiseks) 4). Millised on majanduse organiseerimise erinevad süsteemid? Näiteks majapidamise liikmed osalevad turgudel tarbijate...
rakenduskava: Eesti maaelu arengukava rakenduskava 2014-2020 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014–2020 [2] Põllumajandus on olnud läbi aegade Eesti maaelanikkonna jaoks põhiline tegevusala. 1990. aastatel majanduses toimunud muutused tõid aga maal kaasa tööhõive languse ja rahvastiku liikumise maalt linnadesse. Sellega seoses hõrenes maal niigi hõre asustus veelgi, langes ostujõud ja vähenes noorte osakaal. Palju maad jäi kasutusest välja, maastiku olukord halvenes. Põllumajanduse osakaal vähenes kogutoodangus, tööhõives ja maakasutuses. Eesti on saanud kasutada põllumajanduse ja maaelu valdkonnas Euroopa Liidu toetusi alates 2001. aastast. Praegu jagunevad need toetused kaheks: otsetoetused (Ühise Põllumajanduspoliitika (ÜPP) I samba toetused) ja maaelu arengu toetused II sammas). 3. EUROOPA LIIDUS OLEMISE PLUSSID JA MIINUSED
Sissetulek: Keskmisest kõrgem Kliendi vajadus on: olla teretulnud tunda end mugavalt olla mõistetav ja arusaadav tunda end tähtsana (klient on kuningas) lugupidamise ja tähelepanu järgi Klient langetab otsuse tuginedes kvaliteedile ning sellega kaasaskäivale teenindusele. Kliendi erilised vajadused on see, et nad saavad osta roogasid mida ei ole võimalik poest soetada. Tarbija ostujõud on keskmisest kõrgem. Tarbija ei ole eriti hinna tundlik. Turg Uustulnukana on meil esialgu raske turule sisened, kuna peame võitma kliente. Samas Rakvere turist ja nõudlikud kohalikud on eeldavasti varmas külastama ja proovima uut kohta. Edukamaks turulesisenemiseks plaanime alustada tegevust märts, et jääks aega kohanemiseks enne Rakvere Linnapäevi juunis mil saabub linna plaanitav põhiklientuur. Rakveres, asuv turg on suur kuid väga stabiilne
4.02.2014 NÕUDLUSSEADUS hind D o kahanev funktsioon kogus NÕUDLUSSEADUS D Hinna mõju: Asendusefekt kui hüvise hind tõuseb, püütakse see asendada teiste, odavamate hüvistega. Sissetulekuefekt muutub tarbijate ostujõud hüvise hinna tõustes reaalne sissetulek väheneb ning kallimat hüvist on võimalik osta vähem. Kahanev piirkasulikkus jätkuval tarbimisel täiendava ühiku tarbimisest saadav rahulolu väheneb, mistõttu ollakse selle eest nõus ka vähem maksma. 4 4.02.2014 NÕUDLUSSEADUS
hakkab tulema alles sügiskuudel. Suvekuudel on kasum arvatavasti väiksem. Saun- Sauna kasutaksid põhiliselt püsikliendid, kuid ka juhuslikud kodulehe külastajad, kes leiaksid, et hind on konkurentidest soodsam. Piljard- Piljard on mänguala, mis on populaarne kõikide inimeste hulgas. Piljardi mängimise võimalust kasutaks arvatavasti kõige rohkem inimesi. Keegel- 1h 10 eur Piljard- 1 h 4,50 eur Saun- 1h 13 eur Riskianalüüs Peamised ohud: Ostujõud langeb veelgi Tööpuuduse suurenemine Vananev tehnika Klientide vähesus Uued konkurendid Selliste riskide vältimiseks tuleks võimalusel võtta kasutusele uus tegevussuund, et mitte tugineda ainult sportkeeglile. Tuleks muuta keeglisaal huvitavaks ajaveetmiskohaks ka neile, kes ei harrasta keeglit. Samuti tuleks suurendada edaspidi baari osakaalu. Nii ei oleks suuri tagajärgi sellel, kui mänguradatega midagi juhtuks, sest osaline sissetulek oleks ikkagi
Saabusid miljonid Euroopa immigrandid, kellest said palgatöölised ja farmerid 5. Ameerika kodusõda: dateering, kodusõja põhjus, osalenud pooled, tagajärjed (2 tagajärge). TV lk. 19 ül. 7. Millal toimus? 1861- 1865 Miks puhkes? Lõuna- Carolina ei olnud nõus orjadest loobuma Kes osalesid? Lõunaosariigid ja põhjaosariigid Mis oli tagajärjed (2)? Terves Ameerikas kaotati orjus 6. Miks sai tööstuslik pööre alguse Inglismaalt? 1) Inglaste ostujõud oli suurem, sest nende palgad olid kõrgemad 2) Inglismaal oli 300 aastat tagasi kaotatud pärisorjus, mille tõttu oli palju vabu talupoegi, kes olid nõus vabrikus töötama 3) Kolooniatest saadi odavat toorainet (puuvilla). 4) Koloniaalkaupade müügist saadud tulu sai paigutada tööstusesse. 5) 18. sajandi masinad töötasid auru jõul, kütuseks oli kivisüsi ja Inglismaal olid rikkalikud kivisöe varud. 7
Alustan kõige algusest ning uurin misasi see raha täpselt on ning millal ja kus seda ajaloos kasutataud on. Samuti mainin oma uuringutes ka Eesti raha ajalugu ning kirjutan mis meil kunagi enne krooni aega oli. Referaat seletab ka lahti kõik rahaga seonduvad tähtsamad terminid, mida võiksid kõik mõista ning enne selgeks teha kui hakata oma rahaga tegutsema. Mis asi on raha? Raha on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. Raha olemasolu aluseks on ühiskondlik kokkulepe millegi kasutamiseks vahetusvahendina. See kokkulepe võib olla kas otsene või kaudne, vabatahtlik või sunduslik. Raha väärtus võib muutuda inflatsiooni ja deflatsiooni tõttu. Millal tekkis raha? Rahana on aegade jooksul kasutatud mitmesuguseid asju, näiteks 17. sajandil kasutasid Massachusettsi kolonistid edukalt kohalike indiaanlaste raha, mis kujutas endast musti ja valgeid teokarpe.
..........................................................................................................8 2 SISSEJUHATUS Autor valis antud referaadi teemaks elektroonilised jäätmed, kuna jäätmed on suureks probleemiks kõikides riikides. Tänu majanduse ja tehnika kiirele arengule on elektroonika kiiresti arenenud. Kuna ostujõud on suur ja uusi seadmeid tuleb juurde, siis elektroonika kasutusiga järjest väheneb ja sellest tingituna kasvab elektroonilised jäätmete kogus. Referaadi eesmärgiks on teada saada elektroonilistest jäätmetest. Ülesanneteks on uurida, millised jäätmed kuuluvad elektrooniliste jäätmete alla ja kui suur on eletrooniliste jäätmete kasv. Töö koosneb ühest peatükist, kus autor proovib leida vastuseid määratletud ülesannetele. Autor kasutas ainult elektroonilist materjali.
SKS.majandus ja yld/1870-1900:3 suurt erinevust teistest riikidest:*Polnud vastuolu linna ja maa vahel.*Riik polnud kunagi yhtne.*Kõige militariseeritum riik maailmas.toimus omaette majandusime,kuigi ressursse oli vähe.Alasid vallutati juurde(elsass-lotring=rauamaak).Vaid suurettevõtted(kartell,syndikaat)Raudtee arenes kiiresti.Kiire urbaniseerumine.Kiire arengu põhjused:*maade yhendamine*Tööstus loodi uuel baasil*Armee ostis palju kaupa.militariseerumine*streikida ei võind,töölisorg. ei võind*edukad vallutused*kontributsioonid.Põllumaj:SKS jagunes IDA ja LÄÄS.Idas oli pikalt olnud pärisorjus,reformidega kaotati.Maad renditi mõisnikult,see oli talupojale kasulik.Mõisnik ja talupoeg tegid koostööd.Mõisates olid kõrvalharud-viina ja suhkru tootmine peedist.Maa elanike jagunemine:1.mõisnikud e. junkrud 2.Taluperemehed 3. vabadikud 4. sulased(enamasti illegaalid,odav tööjõud) 5. mõisateenrid (eriti saast seisus,ei võin abs. midagi.)Läänesak...
kuus palka). Maailmamajanduses langesid kõige enam põllumajandussaaduste hinnad, ka kestis nende hindade madalseis kõige kauem. Seetõttu puudas maailmamajanduskriis Eestit väga valusalt. - Pidev hindade ja sissetulekute langus vähendas ostujõudu ja viis põllumajanduse järjest raskemasse seisukorda. Rahapuuduse tõttu ei suutnud talud enam osta põllutööriistu, masinaid, mineraalväetisi ja täita oma võlakohustusi pankades. Talude ostujõud vähenes rohkem kui kolmandiku võrra. 1929. a. hea saagikus ei taganud head tasu. Kriisi tagajärjel said talud 1930. aastal piima ja liha eest kuni 30% vähem raha, kui eelmisel aastal. Majanduslike raskuste toimel oli põllumajandustoodangu rahaline üldväärtus vähenenud 13% ja lõppkokkuvõttes langes toodangu üldkogus põllumajanduses ligi 40%. Kõige eelneva tulemusena muutus Eesti väliskaubanduse bilanss negatiivseks - import ületas ekspordi
valitses ületootmine, mis põhjustas hindade langust. Teraviljaturg varises kokku, kui valuutanappuses NL paisaks turule suure koguse odavat vilja. Mured põllum. Muutsid ka Ühendriikide aktsiaturu ebakindlaks- paanikas hakati müüma väärtpabereid, mille hinnad langesid kohutava kiirusega. Miljonid kaotasid mõne päevaga suurema osa oma varandusest. Kuna laene ei suudetud maksta, varises kokku ka pangandus. Järgnes pankrottide laine tööstuses, langes ostujõud, vähenes tootmine. Ühendriigid nõudsid Euroopast laene tagasi, see viis kriisi ka Euroopasse. · Ületootmine · Vale majandamine( riigi toetusel võeti laene) · Valitsuse vead kriisi ajal( kõrged tollimaksud, vabakaubandusest loobumine) (töö kaotas 30 mljnt. Inimest, nälg, rahulolematus, kaotati kodud-varandus. Inimesed ei leidnud enam tööd, vähenes kaupade nõudlus. Inimesed muutusid passiivseteks.) Inimeste mõttemaailm muutus. Vajati riigi toetust.
mõjutab eelkõige rikkaid. Inimene, kes on pangast laenu võtnud, võidab inflatsioonist, kuna peab siis vähem laenu tagasi maksma. Inimene, kellel on suured säästud, võib vastupidi kaotada. Seega võib majapidamise heaolu inflatsiooni tulemusena suureneda, samal ajal kui teise oma väheneb. Inflatsiooni peamiseks negatiivseks mõjuks on raha väärtuse ehk ostujõu langus kui koos hindadega tõusevad ka palgad, siis ei pruugi ostujõud langeda. Inflatsiooni tekkimise peamisi põhjuseid on kaks: - nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine - > inimesel on raha, kuid pole piisavalt kaupu, seetõttu hakkavad tõusma hinnad. Selline olukord tekib siis, kui pangad annavad liiga kergekäeliselt laenu. - tootmiskulude kasv -> näiteks kui nafta hind tõuseb, tõuseb kõigi toodete hind - samuti hinnataseme ühtlustumine maailmaturu hindadega, nii nagu see on toimunud
probleem maailmas näiteks Aafrika on üks selliseid riike kus nälg on kahjuks väga tavaline nähtus Vaesus Ø Nälja peamine põhjus ei ole mitte toidu puudus, vaid vaesus Ø Inimestel ei ole lihtsalt võimalik endale süüa osta Ø Ka 1998. aasta Nobeli majanduspreemia võitja Amartya Sen on näidanud, et India näljahädasid ei põhjusta alatootmine, vaid elanike vähene ostujõud Ø Isegi praeguste ressurssidega oleks võimalik kõiki inimesi toita Ø Seega on vaesus tõsisem probleem kui nälg, kuna viimast pole võimalik ületada esimesega toime tulemata Vaesus Ø Absoluutne vaesus raha jätkub vaid hinge seeshoidmiseks ja hädapäraseks peavarjuks Ø Suhteline vaesus inimest võrreldakse teistegakas teenitakse vähem või rohkem. Ø
Põhiline toiduainete tarbimise struktuuri kujundav tegur on majanduse arengutase. See avaldub tulude suuruses ühe elaniku kohta. Toitumise kvaliteet on sellest otseses sõltuvuses. Seega nälja peamine põhjus ei ole mitte toidu puudus, vaid vaesus. Inimestel ei ole lihtsalt võimalik endale süüa osta. Ka 1998. aasta Nobeli majanduspreemia võitja Amartya Sen on näidanud, et India näljahädasid ei põhjusta alatootmine, vaid elanike vähene ostujõud. Isegi praeguste ressurssidega oleks võimalik kõiki inimesi toita. Seega on vaesus tõsisem probleem kui nälg, kuna viimast pole võimalik ületada esimesega toime tulemata . Vaesuse liigid on järgmised: Absoluutne vaesus raha jätkub vaid hinge seeshoidmiseks ja hädapäraseks peavarjuks. Maailmapanga hinnangul elab maailmas 1,3 miljardit inimest absoluutses vaesuses . Suhteline vaesus inimest võrreldakse teistega. Tavaline lähtepunkt on pool
residentide vahel. Tavaliselt sisaldab maksebilanss kolm kontot: jooksevkonto, kapitali- ja finantskonto ning reservkonto. 66. Jooksevkonto on maksebilansi osa, kus kirjeldatakse lühiajalised maksevood, mis aga ei sisalda finantsvarade ostu või müüki. Jooksevkonto on jaotatud kahte ossa: kaubandusbilanss ja teenuste bilanss 67. Kaubandusbilanss- 68. Ostujõu pariteet (PPP) on tingimus, mille korral kodumaise valuuta ostujõud on nii sise- kui ka välismaal ühesugune. 69. Reservide konto 70. Ujuv vahetuskurss on vahetuskurss, mis on jäetud vabaks ja määratakse nõudluse ja pakkumisega vabaturul, ilma finantsorganisatsioonide vahelesegamiseta 71. Fikseeritud vahetuskurss on vahetuskurss, mille korral hoitakse rahvusliku valuuta väärtust sel teel, et ostetakse või müüakse keskpanga ametlikku valuutareservvi välisvaluutaturul. 72
Põhiline toiduainete tarbimise struktuuri kujundav tegur on majanduse arengutase. See avaldub tulude suuruses ühe elaniku kohta. Toitumise kvaliteet on sellest otseses sõltuvuses . Seega nälja peamine põhjus ei ole mitte toidu puudus, vaid vaesus. Inimestel ei ole lihtsalt võimalik endale süüa osta. Ka 1998. aasta Nobeli majanduspreemia võitja Amartya Sen on näidanud, et India näljahädasid ei põhjusta alatootmine, vaid elanike vähene ostujõud. Isegi praeguste ressurssidega oleks võimalik kõiki inimesi toita. Seega on vaesus tõsisem probleem kui nälg, kuna viimast pole võimalik ületada esimesega toime tulemata . Vaesuse liigid on järgmised: · Absoluutne vaesus raha jätkub vaid hinge seeshoidmiseks ja hädapäraseks peavarjuks . Maailmapanga hinnangul elab maailmas 1,3 miljardit inimest absoluutses vaesuses . · Suhteline vaesus inimest võrreldakse teistega. Tavaline lähtepunkt on pool
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
