Kellele: Teema: Sotsiaalprobleemid Kellelt: Seoses tänase olukorraga võib nimetada suurimaks sotsiaalseks probleemiks majanduslangust ning sellega kaasnevat tööpuudust. Tänu tänapäevasele arengutasemele on hakatud liiga palju inimtööjõudu asendama masinatega, mistõttu ei olegi inimestel enam tööd. Kui potentsiaalsete töökohtade arv järjest kahaneb siis väheneb ka tarbija ostujõud, mis omakorda sunnib ettevõtteid järjest rohkem kokku hoidma kulutustelt. Mõni võib probleemile lahenduseks pakkuda tarbimise suurendamist, kuid fakt on selles, et lõpmatuseni suurenev tarbimine suurendab ka lõpmatuseni vajaminevate loodusressursside hulka ning meie planeet on kõike peale lõpmatu. Hetkel oleme olukorras, kus on lõppemas puhas joogivesi, kütused, puhas õhk, mida hingame jne. Tööpuuduse tõttu on ühiskonnas palju kodutuid, kes omakorda tekitavad
siseturu suurus ja ostujõulisus tööjõu odavus + kvaliteetsus + hulk tooraine loodusressursside eelis geograafiline asukoht transport madalad maksud ettevõttel parem tulla suhted teiste riikidega + organisatsioonid poliitiline stabiilsus majanduskasv inimesed jõuavad osta valitsuse suhtumine investeeringutesse piiramine OVI kasulikkus sihtmaale: majanduslik tõus, tootmine suureneb uued töökohad väljaõpe ostujõud suureneb maksutulu suureneb konkurent suureneb kvaliteet suureneb madal hind uued ekspordiartiklid paraneb konkurentsivõime maailmaturul + ekspordimaht suureneb kaubandusbilanss positiivsemaks Kõige negatiivsem joon: kasum ehk omanikutulu läheb riigist välja 2
peale 1930ndate "Suurt depressiooni". Suured finantsinstitutsioonid on lagunemise ääre peal, pangad vajavad riigi valitsustelt abi, börsiturgudel tegutseb kaos üle kogu maailma need on peamised finantskriisi tunnusjooned. Sellega asi ei piirdu, ka kinnisvaraturg kannatab, paljud inimesed on maksusuutmatuse tõttu kodudest välja tõstetud, kinnisvara müüakse oksjonitel ning kõik see peamiselt töötuse kasvamise tõttu. Rahapuuduse tõttu on langenud rahva ostujõud, mille järel kannatavad äritegevused. Paljud firmad on pankrotistunud. Finantskriisile järgnes Globaalne Retsessioon. Pangade solventsuses kahtlemine, laenude keerulisem kättesaadavus ning investorite kasvav ebakindlus mõjutas suuresti globaalsel börsiturul toimuvat. 2008 aasta jooksul ning 2009 aasta alguses kannatas kõige rohkem väärtpaberiturg. Sellel perioodil aeglustusid majandused üle maailma, sest krediidivõimalused ning rahvusvaheline äritegevus vähenes märgatavalt
Moneymoneymoney 2000 12000 SKP 100mln 200mln THI tarbijahinnaindeks. 100mln (*1,5)200mln - rahaliselt kasvas 50mln. · SKP ühe elaniku kohta saadakse kui jagatakse aasta jooksul loodud SKP riigi rahvaarvuga. · Ostuvõime pariteedi printsiip (ingl. PPP): printsiip, mille kohaselt erinevatel turgudel peab rahadel olema ühesugune ostujõud ehk kaupadel peavad olema võrreldavad hinnad. SKP kasvu võib moonutada inflatsioon: · Kui hinnad tõusevad, võib SKP kasvada isegi juhul, kui toodangumahk ei muutu. Sest mõõdetakse jooskvates hindades. · Pärast hinnatasemega korrigeerimist, nim tulemust reaalseks SKP-ks ehk SKP-ks püsihindades. Rahvastikumuutused: · Et teada saada majnduskasvu ehk heaolu muutust ühe inimese kohta, jagatakse reaalne SKP elanike arvuga.
kuulutati agressoriks ehk sõjaalgatajaks ja vallutajaks. Hispaania Puhkes sõjaväelaste mass, mis kasvas kodusõjaks ning mis muutus peagi rahvusvaheliseks sõjaliseks kokkupõrkeks. 6. Kuidas rikkus Saksamaa Versailles' rahulepingut? Saksamaa asus looma võimast sõjaväge, mis oli keelatud. Saksa väed sisenesid Reini piirkonda, kuigi rahuleping seda keelas. Nii alustas Saksamaa Versailles' süsteemi lammutamist. 7. Iseloomusta maailma majandust pärast I maailmasõda. Inimeste ostujõud suurenes märgatavalt. Arenes ka autode, elektri- ning keemiakaupade tootmine. Tehases hakati kasutama konveiereid. Kuid 1929. aastal tabas USA majandust võimas tagasilöök. Tuhanded tehased ja vabrikud lõpetasid tegevuse, inimesed jäid tööta. 8. Millal ja miks puhkes ülemaailme majanduskriis? Millal? 1929. aasta oktoobris Miks? 1) Maailmamajanduse kohanematus: I maailmasõjast oli jäänud hulgaliselt lahendamata majandusprobleeme
kõige kasulikum Eesti NSV-le, vaid sellele, mis oleks kõige kasulikum Nõukogude Liidule. Selleks sai Eesti käsu Moskvast. Sarnasuseks oli veel see, et mõlemal perioodil olid majandusraskused ning inimesed elasid väga kokkuhoidlikult. Veel erinesid need kaks riiki reformide mõistlikkuse poolest. Näiteks rahareformid. 1933 aastal teostati rahareform millega taheti tuua riik välja majanduskriisist. See ka õnnestus, kuid selle abil enamik vaesustusid, kuna marga ostujõud vähenes. Eesti NSV aegne rahareform ei mõelnud üldse mis ta toob inimestele kaasa. Nii oligi, et satuti ebasoodsatesse olukordadesse, kuna mujalt tulnud suure hulga rubladega inimesed olid meil soodsas olukorras ja väga jõukad. Võib öelda, et kuigi mõlemal riigil oli nii mõndagi sarnast, siis Autoritaarne Eesti oli palju vabam ning oma tegudes mõeldi eelkõige Eesti ja eestlaste huvidele vastupidiselt Eesti NSV'le. Hendriko Gävgänen 12.M
Kuid see ei läinud nii. Kõige hullem oli sakslaste olukord. Enamus sakslasi elas viletsuses. Saksa majanduse põhiprobleemiks oli ülimalt kiire inflaktsijoon. Raha kaotas nii kiirelt oma väärtuse et mõningad inimesed kasutasid seda kasvõi ahjukütteks. Taoline segadus kestis 1924. Aastani. Tõusuaeg algas alles pärast seda, kui võitjad nõustusid järeleandmisega reparatsioonide osas ning Saksamaa peatas inflaktsijooni. Majanduslik tõus tähendas ka elutingimuste paranemist. Inimeste ostujõud suurenes märgatavalt, oldi võimelised rohkem osta. Kõige kiiremini arenes USA majandus. Ameeriklased uskusid et on saabunud majanduslik õitseng kuid kõik see oli vaid näiline. Sest lihtkodanike palgad olid palju väiksemad kui rikastel. Vaesemad inimesed ei suutnud osta endale vajalikke asju. Sellejaoks inimesed laenasid raha mis maksis hiljem aga valusasti kätte. 1929 aastal tabas USA majandust võimas tagasilöök. Tuhanded tehased ja vabrikud lõpetasid tegevuse
1. Sisemajanduse koguprodukt- kogu ühiskonna rikkuse tase. 2. Inflatsioon- üldine hinnatõus, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine. 3. Nominaaltulu- summa, mida inimene palgana saab. 4. Reaaltulu- summa, mille puhul arvestatakse inflatsiooni määra. 5. Ostujõud-raha suhteline väärtus, mis väljendub rahaühiku eest saadavate kaupade ja teenuste hulgas. 6. THI- tarbjajahi indeks. 7. Toimetulekuressursid- rahaline tulu, füüsiline tulu, vaime vara. 8. Sotsiaalne tõrjutus on see kui inimesel napib toitu ja riideid eluspüsimiseks. 9. Leibkond- 10. Vaesusvastane poliitika eesmärgid on parandada vaeste inimeste toimetulekut ja kujundada teisi poliitikat niimoodi, et ennetada vaesumist. 11. Vaesuse leevendamise meetmed: abiraha, toetused, vältimatu kulu kompenseerimine. 12. Toimetulekupiir ehk vaesuspiir on niisugune arvestuslik väikseim rahasumma, mis katab hädavajalikud kulutused tööjõu säilitamiseks ning millest vähem ei toh...
INFLATSIOONIMÄÄR (%) 2007 2008 2009 2010 2011 Eesti 6.6 10.4 -0.1 3.0 5.0 Taani 1.7 3.4 1.3 2.3 2.8 Tabel Eesti ja Taani inflatsioonimära kohta Inflatsioon on üldise hinnataseme märgatav ja püsiv tõus. Inflatsiooni tulemusena väheneb kindla suurusega rahasumma ostujõud. Üleval olevalt tabelilt on näha, kuidas majanduse buumiajal tõusis Eestis inflatsioon kõrgustesse. Eesti majandusbuumi ja hiljem -kriisi põhjuseks oli kinnisvara hinnatõus. 2009.aastal kui majanduskriis algas, oli Eesti inflatsioon äärmuslikult madalale langenud. Näiteks kinnisvara kaotas veerand kuni pool oma väärtusest. Itaalias on inflatsioonimuutused toimunud sama mustriga kui Eestis, kuid palju väiksemates ulatustes.
Püüti sõlmida Balti liitu, ei õnnestunud - Piiritülid - Poola tahtis saada juhtrolli, Soome vaatas Saksa poole 1920.Venelastega piirid paika- 1924 suhted head 1.dets kommunstide poolt riigipöörde katse- kukkus läbi MAJANDUS Uus riik, palju ümberkorraldusi Tööstused purustatud või veetud laiali Venemaale Puudu tehnilise kõrgharidusega inimestest Puudu tehnikast,tööjõust,meestest Inimeste ostujõud madal 1929-1933 Ülemaailmne majanduskriis Kahanes importimine Paljud ettevõtted pankrotti Palju töötuid Teised riigid ostsid vähem majandussaadusi 1934 algab autoritaarne reziim Majandus tõuseb uuesti jalgele
Ma saaksin see aasta rohkem kaupu kui eelmine aasta sama hinna eest. Lühiajaline deflatsioon tuleks Eestile kasuks, sest aastaid Eestis olnud kõrge inflatsioon on hinnad teiste riikidega võrreldes kalliks tõstnud. Deflatsioon aitab hindasid normaliseerida ja kaupade või teenuste hindasid viia kättesaadavamale tasemele ka nendele inimestele kes ei saa neid kaupu endale osta. Inflatsioon on aga tõestuseks majanduses hästi minevast olukorrast, kus rahva ostujõud kasvab, palgad tõusevad ning tänu sellele tõusevad ka kaupade ja teenuste hinnad. Inflatsioon ja deflatsioon ongi sellised mõisted mis võivad mõjuda riigile ja inimestele nii positiivselt, kui ka negatiivselt. Ma arvan, et inflatsioon on parem, kui deflatsioon, sest inflatsioon soodustab rohkem uute ettevõtete tekkimist ja annab neile paremad lootused hakkama saada. Inflatsiooni ajal kasvab majandus paremini ning palgad on kõrgemad. Kasutatud allikad: 1) http://www.epl
· Orientatsioon muutub euroopa poole · Riik aitab talupidajaid rohkem ( laenu võtmine, maaparandustööd, sordiaretus, kutseoskused) · Võetakse välislaenu · Mingi margalt kroonile 5. 1929 aastal alanud majanduskriisi mõju Eestile ( majandus, sisepoliitika, põhiseadus) · Väline põhjus : Suur majanduskriis USA's alates aastast 1929 · Mõju Eestile : Tollid tõusid, põllumajandustoodete hinnad langesid, siseturu nõudlus vähenes, rahva ostujõud langes, väliskaubandus negatiivne, pankrotid ( põllumajandus, tööstus, kaubandus, pangad) · Suurbritannia devalveeris naela, krooni kattevara vähenes · Tööpuudus Põhiseaduse kriis · Etteheited põhiseadusele · Riigikogul suur võim · Puudub president · Riigikogu poolt ettevalmistatud enne põhiseaduse projektid kukkusid hääletusel läbi · 1933. Okt toimus vabadussõdalaste põhiseaduse eelnõu hääletus - seadus võeti vastu 6
Pere-eelarve 2.tund Säästmine, investeerimine ja laenamine Mis on raha? Raha on makse- ja vahetusvahend. Raha on arvestusühik. Raha on säästu-ja hoiuvahend. Raha on majanduse indikaator. · Mõiste ostujõud väljendab millise rahasumma eest on võimalik omandada kaupade ja teenuste kogust ning kvaliteeti. · Inflatsioon on üldine toodete ja teenuste hinnataseme tõus ehk raha väärtuse langus. · Deflatsioon on inflatsiooni vastandprotsess, kus hinnatase langeb ja raha väärtus kasvab. · Säästmine on raha kogumine tulevasteks väljaminekuteks. · Investeerimine on raha paigutamine tulu toovatesse varadesse pikemaks ajaks. · Säästuvõimaluste leidmiseks on tarvis teha
oleneb rahalistest ressurssidest, mitmesugused omandi- ja ettevõttevormid 2.Turumajanduse toimimise põhimõtted: nõudlus, pakkumine, hind, turumajanduse plussid ja miinused. Nõudlus- ostjate ehk nõudjate ostusoov, elustiil, perekonna koosseis, rahalised ressurssid ja huvid. Pakkumine- pakkujad ehk kauba tootjad ja müüjad. Hind- kauba oluline omadus, mõjutab nõudlust ja pakkumist, hinda reguleerib nõudjate ja pakkujate vahelisi suhteid. Plussid: kaubelda hinda odavamaks, konkurents, ostujõud, pakkumine. Miinused: ostujõu langus, palk väike, hind kallis 3.Konkurents: mis see on, liigid? Võistlus; majanduses olukord, kus mitmed tootjad/pakkujad ostjate/nõudjate pärast võistlevad ehk konkureerivad. Tunnused Täielik konkurents Piiratud konkurents Konkurents puudub(monopol) Ettevõttete arv palju vähe üks
Valuutakomitee süsteemist Argentiina näite varal Valuutakomitee süsteem on rahasüsteem, millega tagatakse vahetuskursi stabiilsus, võttes baasrahana kasutusele kindel varuvaluuta. Nii loodetakse säilitada rahvusvaluuta ostujõud ja kodumaiste hindade stabiilsus. Näiteks oli naelsterling Suurbritannia kolooniate baasvaluutaks. Tuntumad ankurvaluutad on euro, dollar. Valuutakomitee süsteemi iseloomustavateks märksõnadeks on konverteeritavus, rahvusvaheline aktsepteeritavus. Esimene tähendab, et valuutakomitee süsteem tagab piiramatu vahetuse ankurvaluuta vastu. Valuutakomiteel on garantiiks loodud valuuta reservid. Teine märksõna viitab sellele, et ankurvaluutat valitakse selle stabiilsuse ja
Kuidas päästa eesti majandus? Eesti majandus on viimastel aastatel kasvanud väga kiirelt, majanduskasv on olnud ennem 2007. aasta I kvartalit alati 10 protsenti või enam. 2007. aasta II kvartalis langes eesti majanduskasv esimest korda üle mitme aasta alla kümne protsendi ja sealt peale on see langenud. Optimistlikumad analüütikud ennustavad lähiaastateks 3- 4 protsendilist kasvu, pessimistlikumad aga hoopis majanduslangust. Mida tuleks teha, et päästa eesti majandus? Eesti on arenenud edukalt, ent senise majandusedu taga on olnud peamiselt laenudega turgutatud sisenõudlus mis ei ole aga jätkusuutlik majandusstrateegia. Eestil tuleks rohkem investeerida kõrgtehnoloogiasse, seni oleme olnud odav tööjõud aga majanduse kasvamisega tõusevad ka palgad, mis on ka elementaarne. Seepärast on eestist saamas riik kus on suured tootmiskulud ja madal ...
Majanduse kordamisküsimused Raha funktsioonid · maksevahend · väärtuse mõõt · kogumise e akumulatsiooni vahend (hea ainult stabiilsete või langevate hindade puhul) Raha omadused · stabiilsus (kõikudes kulutatakse või kogutakse, pole majandusele hea) · kaasaskantavus · kulumiskindlus · ühtlus (sama nimiväärtusega raha peab olema sama väärtusega) · jagatavus · äratuntavus Maksevahendid · sularaha (pangatähed ja mündid) · tsekid · kaardimaksed · otsekorraldused · maksekorraldused Arveldused · sularahatehingud sularaha sisse ja väljamaksed, valuutavahetus · pangaülekanne pangale antud korraldus kanda teatud summa saatja kontolt saaja kontole (pangasisene, siseriiklik ja välisülekanne) · määratud maksed (korduvate maksete saajate andmete salvestamine maksekorralduse lahtritesse, va summa) · püsikorraldus kindlaks määratud maksepäeval ka...
üleminekul takistuseks. Kodumaisteletootjatele tekitab hindade langus samuti probleeme, kuna näiteks viimasel ajal Eesti põllumajanduses asetsev madalseis saab veelgi hoogu juurde, sest langeb nende niigi raskesti kättevõidetud kasum ja inimesed otsivad ikka odavamat, mis paraku tihti satub olema just importtoode. Selle tõestuseks võib tuua hiljuti toimunud ,,piimasõja." Inflatsioon on tihti tõestuseks majanduse heast seisust, palgad kasvavad, rahva ostujõud tõuseb ja sellest tingituna ka hinnad. Kõrgemat palka saavate inimeste jaoks võib hindade tõusmine olla vaid järjekordne põhjus palgalisa küsida, sest majanduskasvu perioodil valitseb tihti ka tööjõupuudus ja ettevõtjad hoiavad headest ja kogenud töötajatest igal võimalikul viisil kinni. Madalama elujärjega inimeste jaoks on see aga probleem. Palkade ja hindade pidev tõusmine loob ebaselge pildi majanduse tegelikus seisukohast ja suurendab ühiskonnakihtide vahelist vahet veelgi
asuda majandust rekonstrueerima ja arendama. Märkimisväärset kasvu oli märgata juba 1922. Aastal, kui maailmaturul olid soodsad hinnad. Eesti majanduse stabiliseerumine ja kasv tagasid selle, et kaubakäive suurenes kiiresti kuni 1928. Aastani. Selleks ajaks oli käive 12,2 korda suurem kui 9 aastat varem. 1920. Aastate lõpuks oli Eesti maailma majandusruumis leidnud kindla kinda koha. Väliskaubanduse käibelt oli Eesti 1928. Aastal 150 riigi hulgas 61. Kohal. 2.1 Ostujõud Majanduse kõrgkonjuktuuri ajal tõusis elanike ostujõud ja nad soovisid rohkem ja mitmekesisemaid importkaupu osta. Samuti suurenes märkimisväärselt moderniseerimiseks vajalike tootmisvahendite sissevedu. Nii kasvas import ekspordiga võrreldes kasvas 1939. Aastal võrreldes 1938. Aastaga 14%, import kahanes aga 5%. Seetõttu muutus kaubavahetuse bilanss taas positiivseks. 2.2 Struktuur Eesti väliskaubanduse struktuuris domineeris ajavahemikul 1919-1939 import. 21 aasta
I põhiseaduse järgi oli kõrgeima võimu kandjaks rahvas, seadusandlikku võimu teostas Riigikogu, täidesaatvat võimu teostas valitsus, peaministri rolli täitis riigivanem. Kehtestati laialdased kodanikuõigused. Ainuvõimalikud olid koalitsioonivalitsused, kus osales 3-5 erakonda, valitsused püsisid keskm. 11 kuud. Peale kommunistide mässu pandi alus Kaitseliidule (kodanike vabatahtlik relvaorganisatsioon). 1930. a. algas Suur majanduskriis, esmajoones tabas see põllumajandust. Rahva ostujõud vähenes, tööpuudus kasvas, süüdistati erakondi. Olukorda püüti parandada erakondade liitumise teel. Põhiliseks poliitiliseks jõuks said Vabadussõjalased (juhikultus, rahvaüritused, erakondade süüdistamine; A. Larka, A. Sirk). Soovisid läbi suruda oma põhiseadust. Peale selle vastuvõtmist astus J. Tõnissoni partei tagasi, moodustati üleminekuaja valitsus eesotsas Pätsiga. Riigivanema võimupiiri laiendati tunduvalt. 1934. a
Enamasti on tegu nii suurte summadega, et ükski pank ei soovi üksi nii suurt riski võtta. Investeerimine on kaupade ja teenuste tootmiseks vajaliku põhivara soetamine (eelkõige pikemaajaline ja sihipärane paigutamine, et saada majanduslikku tulu). Nõudlus on teatud kauba või teenuse kogus, mida tarbijad soovivad osta erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel. Inimesed ostavad mingit kaupa rohkem madalama kui kõrgema hinna eest. Hinda mõjutavad tegurid on kvaliteet, ostujõud ning asenduskaupade olemasolu. Pakkumine tähendab erinevaid koguseid e. kaupu, mida tootjad suudavad ja soovivad müüa erinevate võimalike hindadega teatud kindlal ajahetkel. Kõrgemate hindade puhul soovitakse müüa rohkem tooteid kui madalate hindade puhul. Turupakkumine oleneb kindlast ajahetkest. Tarbija on inimene, kes ostab kaupu või teenuseid isiklikuks kasutamiseks. Tuluallikad on tulu tööst, palk, rikkus ning intress. Rikkus on sinu omaduses olevate asjade väärtus
ehk USA majanduslik abi sõjas kannatanud Euroopa riikidele. NSVL sõjajärgse majanduse märksõnadeks olid plaani- ja käsumajandus, kolhoosid ning viisaastakuplaanid. Tänu II maailmasõjale järgnenud majanduslikele muutustele toimusid ka suured sotsiaalsed muutused Läänes tekkis heaoluühiskond, mida iseloomustasid kõrge elustandard, sotsiaalse turvalisuse kasv ning pidevalt suurenevad sissetulekud; arenes riiklik haridus-, tervishoiu ja sotsiaalabisüsteem. Inimeste ostujõud oli kõrge, toimus linnastumine, levima hakkasid autod, kodumasinad, televiisorid, tänu millele suurenes pop- ja massikultuuri mõju inimestele hiljem mõjutas ja võimaldas see seksuaalrevolutsiooni, hipi- ja munstanahaliste õiguste liikumist. Muutuvatest vaadetest andis tunnistust juba 1948. a ÜRO poolt vastu võetud Inimõiguste deklaratsioon. Ka NSV Liidus toimus heaolu kasv, kuid sellist taset nagu Läänes siin ei saavutatud.
M4 -Inglismaal Silicon Glen- Shotimaal Route 128- USA Owlu - Soome 1Millega tegeleb elektroonikatööstus? Pooljuhtide, mälukiipide ja mikroprotsessorite tootmisega. 1Too 2 näidet valitsuse rollist elektroonikatööstuse arengule. Sõjatööstusotstarbeks. Majanduse üldiseks arenguks. Oma maa ettevõtete konkurentsivõime tõstmine. 1Nimeta elektroonikatööstuse arengut takistavaid tegureid. Kapitali puudus. Inseneride ja oskustööliste puudumine. Elanikkonna madal ostujõud. Ebastabiilne majanduspiirkond. 1Nimeta tuntuid elektroonikafirmasid maailmas ja Eestis. EESTI Ordi, Ecotel Maailm Sony, Philips, Samsung 1Nimeta eri metalle ja nende kasutusvõimalusi. Alumiinium- lennuki- ja laevatööstus. Vask- elektrijuhtmed ja masinaosad. Raud ja teras tööstuspingid, tööstusseadmed, ehituskontstruktsioonid. Kuld ( hambad) ja Hõbe (nõud) Ehted. Nikkel, tina, plii raha. 1Loetle metallurgiatööstuse etapid.
1. Millised looduslikud ja majanduslikud tegurid mõjutavad põllumajanduse arengut? Looduslikud: Reljeef (tasane, mägine, põldade suurus jne), Kliima (vegatatsiooniperiood, sademed ja nende reziim), Mullad (viljakus) Majanduslikud: kapital (hooned, masinad, väetised), tööjõud (kvaliteet, oskused, hind), turg toodangule (ostujõud, nõudlus, kaugus, suurus), Valitsuse poliitika (toetused, kindlustus, tollipoliitika) 2. Iseloomusta erinevaid põllumajanduslikke tootmisvorme (segatalu, spetsialiseerinud suurtalu, ekstensiivne teraviljatalu, rantso, istandus) ja nende levikut. Segatalu- Iseloomulik arengumaadele, mõnda kultuuri kasvatati müügiks Spetsialiseerinud suurtalud- müügiks toodeti vaid mõnda saadust (Euroopa, P-A) Eksensiivne teraviljatalud- Suure pindalaga, kasvatatakse peamiselt nisu, Madal hektarisaak kuid väiksed tootmiskulud, hooajatöölised (P-Am, Austraalia, Venemaa) Ranso- Loomakasvatusmajand, aa...
Selle lõpuks nimetatakse 1933. aastat, kui Ameerika Ühendriigid hakkasid majanduslangusest üle saama. Ma arvan, et kriisi peapõhjuseks oli see, et riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse. Väike osa inimesi sai suurema osa tuludes ja ülejäänul neist ei olnud piisavalt raha kaupade ostmiseks. Kui riik oleks, aga sekkunud ja kehtestanud rikastele suuremad maksud, oleks saanud saadud raha kasutada vaesemate aitamiseks. Nii ei oleks ka ületootmist tekkinud, kuna vaesemate ostujõud oleks suurenenud. Kriisiga kaasnes ka enneolematult suur tööpuudus, nälg, mässude oht ning muud sotsiaalsed probleemid. 1920. aastal USA-st maailmamajanduse juhtriik. Kuna Ameerika astus Esimesse maailmasõtta hiljem, olid tema kahjud minimaalsed. Ameeriklased müüsid sõdivatele riikidele sõjavarustust ning andsid laene, nii muutus ta eurooplaste võlausaldajaks, olles varem nende võlglane. 1929. aastal puhkes majanduskriis USAs, seoses krahhiga New Yorgi bösil 24.
kiiresti ja madala hinnaga maha müüma, et vältida veel suuremaid kaotusi. Ettevõtted hakkasid minema pankrotti ja enamik tehased ja vabrikud läksid pankrotti. Tekkis ületootmine, sest inimesed ei suutnud osta nii palju kaupa kui toodeti. Olukorra päästmiseks kasutasid ettevõtete omanikud kõikvõimalikke vahendeid: alandasid kaupade hindu, vähendasid tootmist, vallandasid töölisi. Maailmas jäi miljoneid inimesi töötuks ning selletõttu inimeste ostujõud vähenes. Sama toimus ka Euroopas. USA süüdistas Euroopat majanduskriisi tekkimises, öeldes, et eurooplased ei osta piisavalt USA tooteid ning neil tekkis seetõttu ületootmine. Euroopa aga süüdistas USA-d kriisi tekkimises ning tõi põhjuseks, et nad ei saa oma kaupu USA-s müüa kõrgete sisseveomaksude pärast. Tänapäevani pole ajaloolased ja majandusteadlased jõudnud peapõhjuse suhtes üksmeelele. Näiteks arvavad mõned, et tähtsaim põhjus oli kaupade ületootmine
heaolu inflatsiooni tulemusena suureneda, samal ajal kui teise oma väheneb Inflatsiooni peamiseks negatiivseks mõjuks on raha väärtuse langus. Raha väärtust kajastab kaupade ja teenuste hulk, mida saab rahaühiku eest osta. INflatsiooni korral ei saa täna 100 krooni eest osta sama palju kaupa kui eelmisel aastal samal ajal. Tuleb siiski meeles pidada, et enamasti tõusevad inflatsiooniga võrdelises tempos ka palgad. Seega langeb inflatsiooni tulemusena küll raha väärtus, kuid inimese ostujõud ei pruugi langeda. Küll aga mõjutab inflatsioon negatiivselt säästusid. Hoides raha kodus sukasääres, väheneb selle raha väärtus inflatsiooni võrra igal aastal. Et seda vältida, võib raha paigutada panka, kus hoiustele makstakse intressi. Kuid ka siis tuleb jälgida, et intress ületaks või oleks vähemalt võrdne inflatsioonimääraga. Kindlasti on vaja väga põhjalikult arvestada ja kaaluda oodatavat inflatsiooni pikaajaliste investeerimisotsuste tegemisel, olgu selleks siis
1. Majandus · 2. § 5.1- 5.3 Sissejuhatus majandusse · 3. Mis on majandus? Majandus on kaupade ja teenuste tootmine, vahetus, jaotus ja tarbimine · 4. Majanduse keskne eesmärk Püüe rahuldada inimeste soove ja vajadusi Inimeste soovid on piiramatud Ressursid on piiratud · 5. Majanduse keskne küsimus Kuidas rahuldada inimeste soove ja vajadusi piiratud ressursside tingimustes ? · 6. Tootmistegurid LOODUS KAPITAL INIMESED Kliima Mets, vesi Territoorium Maavarad jne Masinad Seadmed Tehased Raha jne Rahvaarv Haridustase Kogemused Ettevõtlikkus jne · 7. Himaalaja mäestik · 8. Hüdroelektrijaam · 9. Mets > puit · 10. · 11. Too näiteid Eesti põhjal LOODUS KAPITAL INIMESED ? ? ? · 12. Alternatiivkulu Ühe toote tarbimisel ei ole võimalik selle arvelt enam teist toodet tarbida , st et tehes üks valik, tuleb loobuda millestki muust Loobumise tõttu sa...
FILMI KOKKUVÕTTE 1-5 Mirja Saar Juhendaja Urmas Lehtsalu MT-11 Ettevõtluse tunnused Ettevõtluses kasutatakse erialaseid teadmisi ja oskusi toote või teenuse väljatöötamiseks ja pakkumiseks. Ettevõtlustegevus on planeeritud ja eesmärgipärane, kus võetakse riske investeerides töövahenditesse ja töötajatesse. Iga ettevõtte arenguks on vajalik kasumi teenimine (isegi kui seda ei tunnistata) ning selle saavutamiseks ka tegutsetakse. Kasumliku ettevõtte üheks tunnuseks on see, kui ettevõtte poolt teenitud tulu ületab ettevõtte kogukulusid. Kui ettevõte teenib stabiilselt ka...
Põllumajandus ja toiduainetööstus 1.Maailma rahvastiku toitlustamise probleemid 2.Põllumajandust mõjutavad looduslikud tegurid 3.Põllumajandust mõjutavad majanduslikud ja poliitilised tegurid 4.Mullaviljakuse hävimist ja muldade hävimist mõjutavad tegurid 5.Ekstensiivne ja intensiivne põllumajandus 6.Põllumajandusliku tootmise tüübid: segatalu, hiigelfarm, ekstensiivne teraviljatalu, rantso, istandus 7.Ökoloogiline ehk mahepõllumajandus 8.Põllumajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid (muldade erosioon,sooldumine,degradeerumine) 1) Põhja riikides elab veerand maailma rahvastikust, seal tarbitakse pool maailma toidust. Probleemiks on toiduainete ebaefektiivne kasutamine-sageli visatakse minema söögiks kõlblikku toitu; teravilja võiks kasutada efektiivsemalt-märkimisväärne osa kogu maailma teraviljatoodangust läheb Põhja riikides loomasöödaks, kuigi...
krediidipoliitikat; 3. teostada järelvalvet kõigi Eesti territooriumil tegutsevate krediidiasutuste üle; 4. koostada Eesti maksebilanss. Oma ülesannete täitmisest annab Eesti Pank aru ainult Riigikogule. Ta tegutseb sõltumatult teistest riigiasutustest ning ei allu Vabariigi Valitsusele. Ostujõud Ostujõud on mingi rahasumma eest ostmisel saadav hüviste hulk.
arendamine suhtlusturundus (ehita üles head suhted ja tulusad ühiskondlikku probleemi. tehingud järgnevad sellele) Suhtlusturunduse kontseptsioon peegeldab kliendikeskset Põhikontseptsioon turunduses: 1. vajadused tekitavad nõudluse, lähenemist vajaduste tundmine. Tarbija on asendunud kui soovile lisandu ostujõud. 2.toode on midagi, mida saab kliendiga rõhutatakse individuaalset lähenemist. pakkuda turul vajaduste rahuldamiseks. 3. turg toote tegelike ja Väärtuspõhine kontseptsioon põhirõhk firmaomanikel potentsiaalsete ostjate kogum. väärtuste loomine. Toimub diferentseerimine. Turundus ei ole müümine! 4. Planeerimine
"Miski ei mõju investeerimisportfellile laastavamalt kui viltu läinud raha poliitika kaks äärmust inflatsioon ja deflatsioon" (Kosares 2007, 88). "Kui tahad end kaitsta samaaegselt nii inflatsiooni kui deflatsiooni vastu, sobib kõige paremini kuld. Kullal on kalduvus tõusta, kui sularaha väärtus inflatsioonilistel perioodidel langeb. Deflatsiooniperioodidel, mil kõigi teiste kaupade hinnad langevad, jääb kulla hind üldjuhul samaks, mistõttu kullaomaniku ostujõud jääb vähemalt samaks või tõuseb. Paljud analüütikud põhjendavad kulla hinna säilimist deflatsiooni ajal sellega, et kuld on üks väheseid investeeringuid, mis elab üle ka massilise võlakohus tuste täitmata jätmise ning pangapaanika." (Kosares 2007, 95) "1930ndate alguses tõusis kulla ostujõud, kuna kaupade ja teenuste hinnad langesid üle kogu riigi. Ja 1933. aastal, kui president Franklin Roosevelt sulges pangad,
Oli klassikalise majandusteaduse rajaja, (Suhtelise eelise seadus) 30. Mis on nõudluse ja soovi erinevus, miks see ei ole üks ja seesama? Nõudlus on tarbija soov ja võime osta toodet või teenust teatud ajal, teatud kohas. Soov - inimesed soovivad midagi kuid neil puudub raha selle ostmiseks. Need mõisted ei ole üks ja seesama, sest nõudluse puhul on tarbijatel võime osta toodet, kuid soovi korral see võime puudub 31. Mis on hinnamõju? Mis on ostujõud? Hinnamõju näitab, kuidas inimesed antud nõudluse juures sõltuvalt hinnast ostetavaid koguseid muudavad Ostujõud on nõudlus, mis on rahaga tagatud; mingi rahasumma eest ostmisel saadav hüvitiste hulk. 32. Mis on kahaneva piirkasulikkuse printsiip? Too näide. Kahaneva piirkasulikkuse seadus väljendab olukorda, kus esimene ühik tarbitavat kaupa või teenust annab kõige suurema heaoluvõidu. Sellele järgnevad ühikud annavad juba väiksema heaoluvõidu
III PEATÜKK: NÕUDLUS · Nõudlus teatud toote või teenuse kogus, mida tarbija suudab osta erinevate hindadega mingil ajahetkel · Soov kui sa tahaksid endale midagi osta, aga võib-olla ei suuda seda teha. · Hinnamõju inimesed ostavad kallimaid kaupu vähem, kui odavamaid kaupu, kui muud tingimused (nt kvaliteet) jääb samaks. Seda nimetatakse ka nõudlusseaduseks. · Ostujõud nõudlus, mis on tagatud rahaga. Ostujõud suureneks, kui hinnad langeksid. · Turunõudlus individuaalsete nõudluste summa mingil turul kindlal ajahetkel. · Nõudluse hinnaelastsus ostja valmisolek, kui toote hind muutub. Hinnamuutus mõjutab nõutavate toodete kogust. · Elastne toode on see, millele leitakse kiirelt asenduskaup. Jäik toode vastupidi. · Nõudlust mõjutavad tegurid kauba hind, individuaalne maitse, ostujõud, raha, tuleviku ootused, asenduskaupade hinnad.
Niche Niss(turuosa) - particular market Range - valik - a selection Supplier - varustaja - companies that provide goods for retailers Discount - Allahindlus price reduction Customer service klienditeenindus - to help people to use the company offering Duty free - Tollimaksu vaba - without tax Profit margin - Kasumiosa - rate of positive financial result Sales figures - Müüginäitajad - numbers that show how much products are sold Purchasing power Ostujõud - money what is available to spend Consumer goods - Tarbekaup - products that we use everyday Suggestion Soovitus recommendation Circumstances - Asjaolu - fact In front of Ees before something At the back - Taga - behind At the top Üleval - above - kohal At the bottom - Põhjas vs all below In the middle - Keskel - in the centre On the left - Vasakul - something is on the left On the right - Paremal - something is on the right Next to - Kõrval - beside
SKP osadeks on: eratarbimine (üle poole SKP mahust), investeeringud (erinevate tegevuste arenguks), valitsuse lõpptarbimine (nt haridus-, kaitsekulud, teedeehitus), puhaseksport (import-eksport). SKP ei arvesta varimajandust, vaba aega, haridust, kodumajandust jne. Inflatsioon keskmise hinnataseme pidev tõus pikal perioodil. Põhjused: Nõudlus kasvab kiiremini, kui tootmine, tootmiskulud suurenevad. Kuna raha väärtus langeb, siis sellega langeb ka ostujõud. 2. Rahapoliitika eesmärgid: raha väärtuse reguleerimine (raha hinna ja pakkumise reguleerimine), riigi majanduskasvu soodustamine (intresside mõjutamine). Fiskaalpoliitika eesmärgid: majanduse arengu toetamine, tööpuuduse vähendamine (eelarvelised kulutused, nende suurendamine ja vähendamine, maksud mida rohkem on riigil funktsioone, seda kõrgemad on maksud) 3. Aktiivne rahvastik tööjõud, inimesed kes soovivad töötada ning on selleks
kahjulike toodete tarbimist, kuid need võivad tekitada ka varimajandust(salaviin). Näiteks võib ka soosida teatud tegevusi, andes maksuvabastust. Näiteks maksusoodustust antakse ettevõtetele mis pakub tööd invaliididele, soodustades seeläbi puuetega inimeste kaasamist tööturule. 6)Riigieelarve kulutused-teine fiskaalpoliitika teostamise vahend Riigi kulutuste suurenemine erutab tarbimist ja toob kaasa tootmise kasvu. Väheneb tööpuudus, kuid hinnad tõusevad, sest inimeste ostujõud kasvab. Eestis vastutab fiskaalpoliitika eest rahandusministeerium. 7)Majanduspoliitika rakendamine Majandusprotsessid on omavahel seotud, ühe majanduspoliitilise abinõu rakendamine võib viia ühe eesmärgi täitmisele, kuid kahjustada ka teiste eesmärkida saavutamist. Näiteks kui riik soovib vähendada tööpuudust ja teeb kulutusi uute töökohtade loomiseks võib tulemuseks olla suurenenud inflatsioon. Kuidas riik võiks majandusse sekkuda?:
Mikromajandus Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib seda, kuidas inimesed, tegutsedes üksi või rühmiti, otsustavad, kuidas kasutada nappe ressursse oma vajaduste rahuldamiseks Kapitali alla käivad hooned, tööriistad, masinad, mida inimesed toodete ja teenuste tootmiseks loovad ja kasutavad. Tootmisteguriteks loetakse loodusvarasid, tööjõudu ja kapitali Ettevõtlikus koondab loova ja uuendusliku mõtlemise ning majandusoskused, mida on vaja ettevõtte alustamiseks ja juhtimiseks. Oskuste ja võimete kogum, kus tähtis koht on analüüsivõimel, paindlikusel, enesetunnetusel, sihikindlusel, organiseerimis- ja eesmärkide püstitamise oskusel Nappus tähendab, et vajadused ja nende rahuldamiseks kättesaadavad ressursid ei ole omavahel kooskõlas. Alternatiivkulu on kõige suurema väärtusega alternatiiv, millest valikut tehes loobuti Loobmuiskulu saamata jäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamatta jäänud võ...
alates hakkab tarbitavatest hüviste ühikutest saadud piirkasulikkus ning lisanduvatest tootmistegurite ühikute piirprodukt kahanema VALITSUS vahetusvõrrand - ütleb, et kui raha käibekiirus (v) on konstant, siis põhjustab raha pakkumise (M) ennakkasv reaalse SKPga (YR) võrreldes üldise hinnataseme (H) tõusu ehk inflatsiooni. ostuvõime pariteedi printsiip (OVP) printsiip, mille kohaselt erinevatel turgudel peab rahadel olema ühesugune ostujõud ehk kaupadel peavad olema võrreldavad hinnad. ostuvõime pariteet (OVP) printsiip, mille kohaselt arvestatakse kursi arvutamisel raha reaalset ostuvõimet. Laffer'i kõver kirjeldab seost keskmise maksumäära ja valitsusele laekuva maksutulu vahel. Kuznets'i hüpotees väide, et liikumisel agraarühiskonnast tööstusdemokraatiasse ehk tulu inimese kohta kasvades koos majandusliku kasvuga käib algselt kaasas ebavõrdsuse suurenemine, mis hiljem asendub selle kahanemisega.
1925.a Locarno konverents(In,Pr,Tseh,It,Belgia,Po,S)S võeti sinna esimest korda partnerina,sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Sle paika pandud läänepiiri. Briand-Kelloggi pakt P väisministri ja USA riigisekretär, kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktsid rahumeelselt. ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS : 29. Okt 1929 puhkes börsil paanika, hakkati müüma väärtuspabereid ja nende hinnad langesid tohutult, varises kokku pangandus, ostujõud vähenes, töötus, USA nõudis laene ja kõrgendas tollimakse, see viis kriisi ka teistesse riikidesse. Kriisi põhjused. 1) ületootmine 2)valemajandamine( võeti riigilt laenu, ega suudetud tagasi maksta) 3) valitsuse vead : tolloimaks. TAGAJÄRJED : suur tööpuudus, näljahäda, keskklass vaesus, helde laenude jagamine, vaesumine, tootmise langus.DEMOKRAATIA LEVIK EUROOPAS. Kuna sõjas jäid peale demokraatlikud riigid, siis pärast sõda hakkasid paljud riigid demokraatlikuks
kuid mitteoluliselt ühes segmendis. Turu segmenteerimine on protsess, mille käigus kogu turg(tarbijad). Segmenteerimise alused · Demograafilised näitajad(vanus,sugu,sissetulek,rahvus,haridus). · Geograafilised näitajad(piirkonnad). · Sotsiaal-psühholoogilised näitajad(isiksusetüüp,elustiil,sotsiaalne klass,tarbimisstiil). Segmenteerimise nõuded · Mõõdetavus: kliendigrupi suurus ja ostujõud peavad olema mõõdetavad · Juurdepääs: kliendigrupile peab juurde pääsema ja neid peab saama teenindada · Tulutoovus: kliendigrupp peab olema piisavalt suur ja/või tulutoov · Tegevus: kliendigrupile on võimalik rakendada efektiivset turundus- ja müügitegevust. Sihtturu valimine · Siht ehk eesmärgiturg on segment või segmendid,kellele tootja oma turundusmeetmestiku välja töötab. Segmendi valimine võimaldab..
MIS ON MAJANDUSTEADUS? Majandusteadlane Alfred Marshall (1842-1924) ütles, et majandusteadus on ,,osake igapäevaelust". Otsustamine on inimeste igapäevane tegevus. Inimesed otsustavad iga päev , kuidas oma vajadusi rahuldada. Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib seda, kuidas inimesed, tegutsedes üksi või rühmiti, otsustavad, kuidas kasutada nappe ressursse oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmine on protsess, mis ühendab majandusressursid nii, et müügile antakse kaubad ja teenused. RESSURSID: esimene samm vajaduste rahuldamiseks. Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks. Toomisressursse on 3 liiki LOODUSRESSURSID - looduskeskkond: muld, kivimid, puit, vesi INIMRESSURSID ehk tööjõud inimesed oma vaimse ja füüsiliste pingutustega KAPITAL hooned, tööriistad, masinad Majandusteadlased nimetavad loodusvarasid, tööjõudu, kapitali ja ettevõtlikkust tootmisteg...
alates hakkab tarbitavatest hüviste ühikutest saadud piirkasulikkus ning lisanduvatest tootmistegurite ühikute piirprodukt kahanema VALITSUS vahetusvõrrand - ütleb, et kui raha käibekiirus (v) on konstant, siis põhjustab raha pakkumise (M) ennakkasv reaalse SKPga (YR) võrreldes üldise hinnataseme (H) tõusu ehk inflatsiooni. ostuvõime pariteedi printsiip (OVP) printsiip, mille kohaselt erinevatel turgudel peab rahadel olema ühesugune ostujõud ehk kaupadel peavad olema võrreldavad hinnad. ostuvõime pariteet (OVP) printsiip, mille kohaselt arvestatakse kursi arvutamisel raha reaalset ostuvõimet. Laffer'i kõver kirjeldab seost keskmise maksumäära ja valitsusele laekuva maksutulu vahel. Kuznets'i hüpotees väide, et liikumisel agraarühiskonnast tööstusdemokraatiasse ehk tulu inimese kohta kasvades koos majandusliku kasvuga käib algselt kaasas ebavõrdsuse suurenemine, mis hiljem asendub selle kahanemisega.
Raamatukogust: ,,Rahapangad ja finantsturud" I ja II osa. (1996) *Pariteet- raha nimiväärtus *Ostujõud raha siseväärtus Rahandus ja pangandus Raha, väärtpaberid, hoiused, laenud finantsinstrument Raha nimiväärtus pariteet Raha siseväärtus ostujõud Raha välisväärtus kui odavalt või kallilt saab raha vahetada teise riigiga Raha omadused: aktsepteeritavus homogeensus e ühetaolisus jaotatavus kaasaskantavus. Krediidiasutused Hoiuseid mitte vastuvõtvad asutused Pangad ja muud asutused (kindlustused, usaldus investeerinud ja pensionifondid FV Riskid Finantsturg
Sisemajanduse koguprodukt(SKP)- Kogu ühiskonna rikkuse tase Nominaaltulu- Summa, mida inimene palgana saab Reaaltulu- Summa, mille puhul arvestatakse inflatsioonimäära Ostujõud- Inimene saab palga eest osta sama palju kaupa kui enne Tarbijahinna Indeks(THI)- Inflatsiooni mõju elukallidusele Toimetulekuressursid- Rahaline tulu, füüsiline vara, vaimne vara Absoluutne vaesus- Olukord kus inimesel napib toitu ja riideid eluspüsimiseks Sotsiaalne tõrjutus- Inimese tõrjumine ühiskonna poolt Leibkond- Inimesed kes elavad koos ja jagavad majapidamist Vaesusvastane poliitika- Eesmärgiks parandada vaeste inimeste toimetulekut ja kujundada teisi poliitikaid, et ennetada vaesumist Vaesuse leevendamise meetmed- Abiraha ja toetuse maksmine, vältimatute kulude kompenseerimine Vaesuspiir ehk toimetulekupiir- Arvestuslik väikseim rahasumma, mis katab hädavajalikud kulutused tööjõu säilitamiseks ning millest vähem ei tohi inimesel ühes kuus kasutada olla...
Uus sajand, vanad probleemid. Keskkonnaprobleemid on kandunud eelmisest sajandist sellesse, kus inimkond hetkel on. Üheksateistkümnenda sajandi alguses koos Albert Einsteini avastustega sai alguse ka uute leiutiste leiutamine, hakati tootma autosid ning sellega kaasnes naftast kütuse tootmine. Alles oli see aeg, kui inimestele olid toidu- ja tarbekaubad kättesaamatud. Pärast Teist maailmasõda oli olukord Eestis väga pingeline: inimesed saadeti Siberisse sunnitööle; toiduks oli vaid see, mida ise kasvatati ja vahel võeti seegi käest ära; arstiabi oli peaaegu kättesaamatu ja levisid rasked haigused nagu tuberkoloos. Pärast Teist maailmasõda tuli hakata inimestel uuesti kodusid rajama või üles ehitama, riigimajandust parandama ja lisaks sellele tuli võidelda teadmisega, et iga hetk võidakse järele tulla ja Siberisse saata. Mõnekümne aasta jooksul paranes toidu- ja tarbekaupade kättesaad...
talude tagastamine küüditatute sugulastele. Päris paljud said tagasi oma vanavanematele kuulunud majapidamised, kuid neid vastu võttes ei suutnud oma võimalusi õieti hinnata. Nii on mitmed sellised majapidamised jäänud tühjaks ja kasutuseta. Õnneks on külades inimesi, kes selliseid paiku aitavad korras hoida, et päris kõik ei laguneks. Eesti riik on taasiseseisvumisest on tänaseks möödas seitseteist aastat. Sellesse ajavahemikku jääb oma raha tulek, inimeste ostujõud hakkas paranema, sest palgatingimused läksid paremaks, töökohti tekkis juurde, riik soodustas eraettevõtlust, avanesid piirid. Riigis paranes tänu Euroopa Liiduga liitumisele teede olukord, paljudesse maakohtadesse viidi sisse internetiühendused, toetati internetipunktide teket. See tekitas teadmise, et meie riigis on kõigile antud võrdsed võimalused. Meie inimestel avanesid võimalused õppida ja töötada välisriikides. See annab meile kõigile võimaluse
tootmistegur-majanduslike resursside kogum, mis on ühiskonnal kasutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks, jaguneb inimkapitaliks, kapitaliks ja loodusressurssideks inimkapital e tööjõud alternatiivkulu ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest/tarbimisest saamata jäänud tulu/kasu ressurss SKP sisemajanduse kogutoodang peegeldab riigis teatud ajaperioodi jooksul toodetud lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste maksumus. lõpptarbimine- kaubad ja teenused, mida ei kasutata enam ühegi toote või teenuse tootmiseks, vaid mida tarbija kasutab oma vajaduste rahuldamiseks. RKP- rahvuslik kogutoodang- mõõdab antud riigi kodanike poolt toodetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtust nii kodu- kui ka välismaal lisandväärtus- igas tootmisetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine ehk kauba töötlemisel lisanduv kauba väärtuse kasv nominaalne SKP- väljendatud hetkel kehtivates ehk jooksvates hindades reaalne...
kül ltoota, kui dneile polnud tarbijaid, kriis tõi kaasa nälja ja suure tööpuuduse, muud sotsiaalsed probleemid. Riik pidi rakendama meetmeid , et majandust turgutada. Roosevelt tegi new deali, mis oli Usa majandusele väga kasulik. Suur depressioon USA-s see oli suurem kui eelnevad kriisid, tuhanded ettevõtted läksid pankrotti, teahsed ja vabrikud seiskusid. Alandati hindu, vähendati tootmist, vallandati- tehti kõik et olukorda päästa. Elanikkonna ostujõud langes kiirelt, kuan polnud tööd, või oli väike palk. Inimesed olid näljas, kuid toitu hävitati.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
