Tavaliselt pakub müüja standardtooteid või -teenuseid paljudele klientidele standardhindadega ja samadel tingimustel. Partnerlussuhe: Pikaajaline, vastastikku kasulik suhe ostja ja tarnija vahel, mis põhineb koostööl ja vastastikusel usaldusel. Tarnijat vaadeldakse ostja organisatsiooni laiendusena. Ostja tagab pikaajalised koostöölepingud ja kasutab väheseid tarnijaid. Müüja/tarnija kohandab oma tegevused ostja vajadustega, sh muudab tooteid ja tarneid kvaliteetsemaks, aitab ostjal vähendada kulusid ja tegevust tõhustada c. VMI mudelid (3) - d. Eeldused, kasud ja probleemid- Juurutamise eeldused : Ostujuhtimine ei ole hankija jaoks võtmekompetentsiks; Tooted on standardiseeritud, nõudlus on enam- vähem stabiilne; Hankija on valmis laoseisu ja tootmis-/ müügiprognooside informatsiooni jagama VMI teenuse pakkujaga; Hankija info- ja sidesüsteemide kvaliteet on selline, et neid on võimalik integreerida VMI teenusepakkuja omadega;
annab ostjale teada dokumentide ja maksenõude laekumisest, ostja tasub oma panka raha, saab samal ajal kätte dokumendid, annab korralduse tasuda müüja pangale, pangast edasi müüjale, ostja esitab dokumendid transpordifirmale, saab kauba kätte. (11) 21. Millised juhul on soovitatav kasutada maksmisel inkassot? Kui ostja ja müüja on geograafiliselt eraldatud, kui ostja ei taha maksta enne, kui kaup on müüja poolt saadetud, kui ostjal on müüjast parem turupositsioon, kui müüja soovib kindel olla, et ostja ei saa kaupa enda valdusse enne, kui ta on tasunud kauba eest või lunastanud dokumendid maksekohustuse vastu, kui müüja usaldab ostjat 22. Inkasso plussid ja miinused. Plussid Miinused Importija · Krediidivõimalus, kui on · Võimalik, et maksenõue tuleb
1. OBJEKTI KIRJELDUS 1.1. Asukoht Objekti nimetus: Vana-Kuuli 1; Linnaosa: Lasnamäe, Tallinn; Asukoht: Vana-Kuuli tänav Allikas: http://www.ncc.ee/vanakuuli/location Kirjeldus: Kesklinna piiril, Lauluväljaku naabruses kerkinud korterelamu. Vana-Kuuli elamurajoon on väga omapärane oma arhitektuuri ja lahenduste poolest. Kõik on läbimõeldud iga pisidetailini. Olulisel kohal on laste turvalisus ja inimeste heaolu. Kogu majade ümbrus on piiratud aiaga, lastemänguväljakud on autodest ja teedest eemal siseõues. Parkimine on lahendatud siseõuest eemale ja parkimismajadesse. Hubased istumiskohad ja grillimispaigad koduhoovis võimaldavad mõnusalt aega veeta kogu pere või naabritega. Hoone: Ehitatav hoone on 8 korruseline. Igas trepikojas on lift. Korteritel on mõistlikud planeeringud, avarad rõdud ja kvaliteetne siseviimistlus. Iga korteri juurde kuulub esimesel korrusel asuv panipaik. Parkimine maja ees on tasuta, kuid 50 000 krooniga...
3. Külvatud 150 seemnest tärkas 144 seemet. Mitu protsenti 8,4 kg tärklise saamiseks? seemnetest idanes? 4. Kooli 340 õpilasest puudus gripi tõttu 85 õpilast. Leia mitu 4. Kauplus ostab pagarilt saiakesi hinnaga 2krooni. Kauplus protsenti õpilastest on puudujad? lisab sellele hinnale 15% juurdehindluse. Kui palju tuleb maksta saiakese eest ostjal? 5. Teleri hind tõusis 4200 kroonilt 4452 kroonini. Mitme protsendi võrra tõusis teleri hind? 5. Kauba hind alanes 480 kroonilt 312 kroonini. Mitme protsendi võrra langes kauba hind? 6. Arvuta: 5 3 10 6
..6,0 m. Paketis on 4...5 m 3 puitu massiga 2...2,5 tonni. Eelistada tuleb pakette, mille tooted on kõik ühepikkused, sest sellised paketid võimaldavad paremini ära kasutada laeva mahutavust ja tekil on nendest võimalik moodustad kompaktne "karavan", mis tormisel merel ei lagune. Venemaal on saepuidu mõõtühikuks Peterburi standard, mis võrdub 165 kuupjalaga ehk 4,67 kuupmeetriga. Saepuidu põhiühikuks on paketid. Nende sisu kohta antakse ostjale täpsed andmed nii, et ostjal on võimalus korraldada kauba edasimüüki. Seepärast on oluline, et paketid jõuaksid ostjani vigastamatutena. Laadimis- ja lossimistööde käigus saab mõnedele pakettidele osaks üsna karm kohtlemine, millega kaasnevad mehaanilised vigastused ja kvaliteedi langus. Kaubasaatja nõusolekuta ei tohi paketti osadeks jagada. Andmed paketi sisu kohta leiduvad kas käsitsi või arvutil kirjutatud ja paketile kinnitatud markeerimislehel. Saepuidu vead
seda praktiliselt ei leidu meie kaubandusvõrgus ning pakutav hinnatase on tunduvalt kõrgem, kui antud toodet tarnida otse tootjalt. odavamad," selgitas Kruusement. Kuigi teoreetiliselt on võimalik välismaal tegutsevatest e-poodidest või oksjonikeskkondadest osta antud toodet, siis paljud internetikauplused ja eBay kaudu müüvad inimesed ei tarni erinevatel põhjustel kaupa Eestisse. "Sageli nõuavad müüjad, et ostjal oleks konto mõnes välismaa pangas ja sealne postiaadress. Samuti võib juhtuda, et antud toode on märksa kallim välismaa internetikeskkondades, kuna nad ei tarni toodet otse tootjalt," tõi Leet välja erinevaid takistusi. Välismaalt tellimise eelistena nimetas Leet kaupade müüjate üle-üldist tuntust ning kehtivat Euroopa Liidu sisest garantiid ning tollimaksude puudumist. Uue portaali kaudu on kaupaväga lihtne osta, sest klient ei pea ennast kurssi viima erinevate
Müüja keeldus pakendit avamast, viidates sellele, et järsku Benno O-le kaup ei meeldi ja ta seda ei osta, siis on avatud pakendiga kaupa väga raske teisele ostjale müüa, sest see kahtlustab mingi defekti olemasolu või arvab, et tegemist on tagastatud kaubaga. Benno K. Nõudis seejärel OÜ juhatajat. Kaupluse juhataja tuli ja teatas, et müüjal oli õigus nii käituda ja kaupluse siseeskirjades on märgitud, et pakendid ei kuulu müümisel avamisele ja kaup proovimisele. Kui ostjal on hiljem pretensioone, on selleks ette nähtud kaheaastane garantiiaeg. 25.1. Kas Benno K-l oli õigus nõuda kauba demonstreerimist? Jah, oli küll. Pole müüjal põhjust toote pakendi avamisest ja toote ostjale demonstreerimisest keelduda. Kui tarbija on oma otsuses kindel ja soovib kindlameelselt teatud asja, siis pole kauplejal põhjust talle tooteesitlust peale sundida, juhul kui inimene ise esitluseks soovi ei avalda
jahutatud numbrirauaga mõnekuise vasika laudjale, inventarinumbritega markeeritud kaelarihmu ning tätoveerimist. Aastaid tagasi kasutati inventarinumbri põletamist sarvedele numbriraudadega. 3. Milleks on vaja veiseid märgistada? Iga looma märgistamine on vajalik selleks, et: 1) jõudlusandmeid täpselt registreerida; 2) eristada looma teistest kogu tema eluea vältel; 3) eksimatult kasutada loomade põlvnemis ja jõudlusandmeid; 4) kui loom vahetab omanikku, siis on ostjal hõlpsam olla kindel tema poolt ostetud looma tervises ja ka veterinaararsti poolt antud veterinaartõendi õigsuses; 5) kui loomaomanik soovib piima ja lihasaadusi realiseerida nii kodu kui ka välismaal, on vajalik, et iga looma tervis oleks jälgitav kogu tema karjas elamise vältel looma tervisest sõltub saaduste kvaliteet. 4. Välimik ehk eksterjöör selle hindamine ja meetodid
järgi ka intressi) tagastamist VÕS § 189 lg 1 alusel, arvestades nõudest maha auto kasutusest saadud kasutuseelise (nt autoga sõidetud kilomentraaž) 3 RKTKo 3-2-1-64-05 p 16: Kaotatud kasutuseelise arvestamisel võib lähtekohaks olla kasu, mida oleks võinud saada, arvestades kulutusi, mida ta oleks pidanud tegema. Seega auto tagastamisel tuleb ostjal hüvitada kasutuseelised, kuid kui andis auto üürile, siis ta peab välja anmda VÕS § 190 lg 1 kohaselt saadud kasu. Kui müüja nõuab tagasi autot ja ostja raha, siis arvestatakse vastastikustest nõuetest maha see, mida kumbki pool peab hüvitama. Järelikult tuleb ostja kasutuseelistest maha arvestada ostja nõudest tagastatud rahasummma. Vallasasjade puhul (nt auto) tuleb arvestada ka väärtuse langusega
müügilepingu üles öelda. Ülo K. keeldus sellest. Nüüd otsustas Kalju S. pöörduda kohtusse lepingu tühistamiseks põhjusel, et Ülo K. on alaealine 6.1. Missuguse otsuse teeb kohus? Tsiviilseadustiku Üldosa 2.1.1. paragraaf 11, lõige 6 märgib, et tehingu teine pool võib oma tehingu tegemisele suunatud tahteavalduse tagasi võtta, kui piiratud teovõimega isikul ei olnud tehingu tegemiseks seadusliku esindaja eelnevat nõusolekut. See tähendab, et ostjal on õigus oma sõiduk tagastada ning müüja peab sellega nõustuma. 7. Kaarel, K., kes oli 7 aastase vennapoja eestkostja ja elas koos temaga, müüs vennapojale kuuluva äärelinnas asuva maja. See maja kuulus vennapojale pärimisõiguse alusel. Maja müügist saadud raha eest ostis Kaarel K. kesklinnas korteri , mille kinkis oma tütrele. 7.1. Kas eestkostja toimis õigesti, kui müüs oma hoolealusele kuuluva elamu? Vaja on kohtu luba, et teha olulisimaid lapse varaga seotud tehinguid. 7
kindlustuspoliisi, kvaliteedinõude; lepingus ettenähtud dokumendid; Dokumendid lähevad müüja panka; Pank tasub müüjale; Dokumendid ostja panka; Ostja pank tasub raha müüja pangale; Dokumendid ostjale; Ostja arvelduskontolt võetakse summa maha; Dokumendid transpordifirmale; Kaup kätte. 58.Millised juhul on soovitatav kasutada maksmisel inkassot? Kui ostja ja müüja on geograafiliselt eraldatud; ostja ei taha maksta enne, kui kaup on müüja poolt saadetud; ostjal on müüjast parem turupositsioon; müüja soovib olla kindel, et ostja ei saa kaupa enda valdusesse enne, kui ta on tasunud kauba eest või lunastanud pangast dokumendid maksekohustuse vastu; müüja usaldab ostjat. 59.Inkasso plussid ja miinused. Plussid Importijale: krediidivõimalus, kui on määratud kindel tähtaeg kauba eest tasumiseks; võimalus maksta pärast kauba kohalejõudmist Miinus: On võimalik, et maksenõue tuleb täita koheselt ja seetõttu ei pruugi olla võimalust
3. Võõrandamislepingute üldised põhimõtted. Võõrandamisleping üks pool annab vara teise poole omandisse. Kinkida saab ainult seda asja, mille omanik ollakse. 4. Müügileping Müügileping - ostu-müügi lepingu järgi kohustub müüja vara üle andma ostja omandisse, ostja aga kohustub vara vastu võtma ja maksma selle eest kindlaksmääratud rahasumma. Müügilepingu tunnused: 1. Ostjal tekib omand varale. Omandisse antakse vara alati raha eest. Rahana vaadeldakse lisaks sularahale ka sularahata arveldusi, siia kuulub ka rahaline nõue, samuti erastamisväärtpaberid. Niipea kui tasutakse varaga, pole enam tegu müügilepinguga (vahetus). Kuid kui täitmisel otsustatakse osa rahast varaga asendada, siis on veel tegemist ostu-müügiga - sõltub sellest, millise osa ostuhinnast moodustab raha. Täitmise käigus on asendamine lubatud. 2
• CFR-klaus puhul peab müüja sõlmima oma kulul veolepingu kauba veoks kuni sihtsadamani • Müüja täidab kõik ekspordiga seonduva ja kannab vastavad kulud ning riski • Ostja kohustuseks on tolliformaalsused ja sellega seonduvad kulud ning risk impordil CIF – Cost, Insurance and Freight (named port of destination) - CIF-i järgi on müüjal samad kohustused kui CFR-i puhul - Lisaks peab müüa muretsema lastikindlustuse ostjal lasuvale kauba kadumise või kahjustamise riskile veo ajal Transpordikulusid mõjutavad tegurid Transpordikulud koosnevad tavaliselt kolmest komponendist: Terminalikulud – Veoste peale-, maha- ja ümberlaadimisega seotud kulud. Peale – ja mahalaadimiskulud on vältimatud, ümberlaadimiskulusid ei tarvitse olla või neid saab vältida Sõidukulud – Otseselt veokaugusest ja veose kaalust/mahust sõltuvad kulud
tema, vaid külaline; teiseks: kahjuhüvitis, mida ta on niikuinii kohustatud ja nõus maksma, juba katab ka leppetrahvi summa. Kui lisaks kahjuhüvitisele saaks Ostja nõuda ka leppetrahvi, oleks tegu Ostja alusetu rikastumisega, mis ei ole aga kahju hüvitamise regulatsiooni eesmärk. Palun vastake võlaõigusseaduse üldosa sätete põhjal järgmistele küsimustele: 1) Kas Ostjal on õigus nõuda leppetrahvi? 2) Millise summa peab Müüa Ostjale maksma? Hüpotees: O-l on õigus nõuda M-lt leppetrahvi VÕS § 161 lg 1 alusel. VÕS § 161 lg 1 leppetrahvi nõudmise eeldusteks on: 1. Kehtiv leping 2. Kohustus 3. Rikkumine 4. Leppetrahvi nõudmine mõistliku aja jooksul 5. Vastuväited VÕS § 161 lg 1 eelduste kontroll: 1. O ja M vahel oli sõlmitud kehtiv müügileping VÕS § 208 lg 1 mõttes. Selle kohaselt
Tulemus on tekkinud hinna turg. Nõudlus Maj.teaduses mõeldakse nõudmise all sellist kaupade ja teenuste hulka, mida tarbijad soovivad antud ajahetkel osta ja on võimelised nende eest ka maksma olemasoleva hinna juures. Seega vaadeldakse nõudmist kui tarbija soovi midagi osta ja ka tarbijamaksu võimet antud kauba suhtes. Nõudmine esindab seega tarbija käitumist. Mida kõrgem on kauba hind, seda vähem kaupa on ostjal võimalik saada. Mis kujundab nõudmine kaubale peale hinna? Tooks peamised tegurid: 1) tarbijate arv 2) tarbija individuaalne maitse 3) tarbija ostujõud e sissetuleku tase 4) tuleviku ootused 5) teiste kaupade hinnad Vastavalt nõudluse muutusele olenevalt sissetulekust jagatakse kaubad: 1) normaalkaupadeks 2) vähemväärtuslikeks kaupadeks Normaalkaupade nõudlus kasvab, kui tarbija sissetulek suureneb. Normaalkaubad võib omakorda jagada: a) esmatarbekaubad
See sündis 10. märtsil 2005 aastal. Algatuse mõtteks on pakkuda eestikeelset infot GMO-dega seotud probleemide kohta (GMO-vaba... ). 3.1 GMO-de märgistamist reguleerivad seadused Geenmuundatud toit ja sööt peab olema vastavalt seadusele märgistatud. Märgistamist reguleerib Euroopa Komisjoni määrus 1830/2003, mille järgi peab pakendil esitama märkme, et toit on toodetud geneetiliselt muundatud organismist või sisaldab seda. Märgistuse põhjal on ostjal võimalik eristada GM toitu tavalisest. (GM-toit) 12 Geenmuundatud organismi turustamisluba antakse välja konkreetses liikmesriigis, ent selleks peab olema ka teiste liikmesriikide nõusolek (eriarvamuste korral Euroopa Komisjoni nõusolek). Kui turustamisluba on ühes liikmesriigis välja antud, kehtib see kohu EL territooriumil (sh Eestis). (GMOd 2014)
kaubandusega. Seda väidet võiks põhjendada asjaoluga, et kui näiteks inimene soovib süüa osta, läheb ta ilmselt poodi, kui aga on soov tarkvara soetada, siis minnakse Internetti. 4. Interneti kui turundusinstrumendi tulevik maailma mastaabis Kõik e-kaubanduse suundumusi uurinud firmad on veendunud e-kaubanduse kiire arengu jätkumises. Nende sõnul seisneb fenomen selles, et teenus on kasulik nii müüjale kui ka ostjale. E-kaubandus võimaldab nii müüjal kui ka ostjal vähendada kulusid. Just kulude kokkuhoid on mootor, mis kiirendab e-kaubanduse levikut. Dataquesti hiljutise uuringu kohaselt ulatub selle aasta lõpul e-kaubanduse maht 31,2 miljardi dollarini ja juba aastaks 2003 peaks see 12-kordseks muutuma (380 miljardit dollarit). Enamik internetikaubandusest toimub nii praegu kui ka tulevikus ärisektoris (business-to-business sector). Dataquesti ennustuse kohaselt suureneb lähiajal väga
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDŽ Majandusarvestus Johanna-Anette Grünberg LEPINGUTE LIIGID Referaat Õppejõud: dots Uno Feldschmidt, Ph.D Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD.....................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................4 2.1. Võõrandamislepingud...........................................................................................................7 2.1.1. Müügileping...................................................................................................................7 2.1.2. Vahetusleping.................................................................................................................8 ...
dzentelmenlikud kokkulepped On ka puhtaid monopole, kui väga vähe. (Tartu, Tallinnas pakub vett vaid üks tootja) Sest on olemas asenduskaubad. Monopson · 1 ostja · Palju müüjaid · Ostja surub hinna järjest alla Oligopson · Mõned ostjad · Väga palju pakkujaid · Ostjad lepivad omavahel kokku või mitte Bilateraalne monopol · Kokku saavad monopson ja monopol · Üks ostja, üks pakkuja · Ostjal või pakkujal on rohkem aega tehinguid teha. Kellel on rohkem aega, on võitja. Polüpol · Üldnimi · Täiskonkurents Avalik sektor kui turutõrge · Riik, ühiskond pakub need tarbitakse üheskoos majandussubjektide poolt · Ei kaota tarbimisel oma väärtust · Kes neid finantseerib (riigieelarvest, mitte müügitulust) · MC ei võrdu MR; MR pole olemas. Vabatahtlik kokkulepe · Avalik ja erasektor on konkurendid Informatsiooni asümmeetria · Ebasoodne valik tarbija poolt
töövõtja vastutuse osas ammendav. 25.06.2009 3-2- 1- Töö lepingutingimustele mittevastavust ei saa samastada töö tähtajaks tegemata 67- jätmisega. Tulenevalt VÕS § 641 lg-st 2 ei vasta töö lepingutingimustele eelkõige siis, kui 09 tööl ei ole kokkulepitud omadusi (osaline või ebakvaliteetne lepingu täitmine). 28.10.2009 3-2- 1- Müüdud või tellitud asja puuduse kõrvaldamise kulude eelnevat hüvitamist on ostjal 98- või tellijal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 3, § 103 ja § 115 alusel ka kahjuhüvitisena 09 täitmise asemel. Töö vastuvõtmise kohustus 27.03.19 3-2-1- Tellija on kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel ja 97 35-97 kui tellija ei teata viivitamatult tööettevõtjale RT III lepingutingimustest kõrvalekaldumisest, mis halvendasid 1997, tööd, või teistest puudustest töös, siis kaotab ta õiguse tugineda
kestvuslepingute puhul (üürileping)) c. Vastuõigused võimalus või õigus käituda vastavalt sellle, kuidas keegi on oma kujundusõigust kasutanud. Nt on müügileping ja on kokku lepitud nii, et müüja annab asja üle 1 sepembril ja ostja maksab raha ära 10 septembril. 1 sept on kätte jõudnud, müüja asja kätte pole andnud. 10 sept jõuab kätte ja siis ongi ostjal vastuõigus müüja suhtes. Kuna müüja pole 1 sept asja üle andnud, siis on tal vastuõigus oma kohustust mitte täita. VõS 110, 111. 3) Muud subjektiivsed tsiviilõigused. a. Nt korporatiivsed õigused need õigused, mis tulenevad liikmeks või aktsionäriks või osanikuks olemisest. b. Hõivamisõigus kui on tegemist peremehetu vallasasjaga, millel pole omaniku
Millele? Tsiviilõiguse objektile ehk esemele. Subjektiivsed õigused on suunatud. Ja kui me vaatame § 48. Eseme mõiste – Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Saavad olla tsiviilõiguse objektideks need asjad, mis saavad olle subjektiks õigustele (eelkõige omandatavad asjad (omandiõigus aga ka kasutusõigus)). Esemeks võivad olla ka õigused. St õigus võib olla ka suunatud õigusele. Ostjal on kohustus maksta raha ja müüjal on õigus nõuda raha. Siin on subjektiivne õigus on suunatud rahale ja asjale. Aga kas siin saab olla õigus õiguse obektiks? Selle skeemi järgi ei saa. Kui ostja keeldub raha andmast, siis on 1 firma, mis tegelteb võla väljanõudmisega. Kas müüja võib oma nõude talle edasi anda? Jah, võib küll. Müüd selle n-ö maha. Ostmise käigus loovutatakse nõue. Kui õigus on õiguse objektiks, siis saame rääkida õigusest kui tsiviilõiguse
kõikumistest tuleneva kahju/risk. Kasutatud laeva ostmisel on väga oluline teada saada, milline on laeva seisund (laeva ja laeva klassifikatsiooni dokumente tuleb inspekteerida ja laev tõsta kuiv-dokki – vaadatakse üle laeva veealune osa; seda vaatab ka klassifikatsiooniühing. Juhul kui on ettekirjutusi, siis müüja peab need kõrvaldama). Laeva dokkimine Estonia puhul maksis 15 milj dollarit. Kui laev on dokist välja tõstetud, on ostjal kasulik puhastada ära laeva kere ja värvida see spetsiaalsete värvidega (annab laevale kiirust) – see aitab kokku hoida laeval kütust ja lõppkokkuvõttes raha. Draw down on peale laenulepingu sõlmimist (MOA on sõlmitud) tavaliselt kuskil kuu või kahe pärast. (Estonia puhul toimus see samal päeval: 13. jaanuar, laupäev) Kui raha on makstud, siis antakse kirjalik teatis müüjale, et nüüd toimub laeva üleandmine (laeva
· aktiivsed · passiivsed Eraõiguses: · subjekt · subjektiivne õigus · juriidiline kohustus · objekt Ühekülgne tehing kohustatud isik on üks pool, nt laenusuhe, võlgnikul on kohustus maksta laen tagasi, võlausaldajal on õigus saada võlg tagasi Mitmekülgne tehing - kohustatud isikud on mõlemad pooled samaaegselt, nt. ost ja müük, ostjal on kohustus maksta raha ja saada kaup, müüjal on õigus saada raha ja kohustus anda kaup. 1.Objekt see, millele õigussuhe on suunatud. Nt. laenu puhul on objekt raha; ostu- müügi puhul on objektiks nt raha ja sai.. NB! Objekte võib olla mitu, eelkõige tasuliste tehingute (ost-müük) juures. 2.Sisu õigussuhtes tekkivad õigused ja kohustused. Teovõime on aktiivne võime. Juriidiline akt õiguste ja kohustuste tekkimise hetk
areng võimaldas alustada masstootmisega. Varem iga talu tootis asju ainult endale. Õiguslikus mõttes tõuseb plahvatuslikult tehingute arv iga teenuse ja toote saamiseks tehakse tehing. Seega hakati koostama tsiviilkoodekseid. Nendel muudatustel baseerubki enamus kaasaegseid tsiviilkoodekseid. Kuid tarbija mõistet kui sellist veel ei olnud. Eestis: Nõukogude Liidu ajal ENSV Tsiviilkoodeksis üsna hea kaitse ostjal, kuid tarbija mõistet siiski veel ei kasutatud. Ei olnud tarbija kaitseks loodud õigusakte. Perestroika ajal loodi esimesed vabatahtlikud tarbijate ühendused ning 1991. aastal eelnõu lugemine, kuid Nõukogude Liit lagunes enne. Eestis võeti Tarbijakaitseseadus vastu 1993. aastal, jõustus 1994. aastal. Tarbija mõiste kasutuselevõtt õiguslikus mõttes 20. sajandil pärast II Maailmasõda. Oli buum ja inimesed said rohkem kaupu ja teenuseid tarbida
- Ostjale garanteerib akreditiive kasutamine, et raha makstakse müüjale välja ainult juhul, kui müüja on õige kauba õigel ajal õigesse kohta saatnud - Müüjale on akreditiiv tagatiseks, et juhul, kui ta esitab akreditiivis fikseeritud tingimuste täitmist tõendavad dokumendid, saab ta ka müüdud kauba eest raha - Kliendil on võimalus lõkata edasi makseid ja seeläbi suurendada vabade käibevahendite hulka - Ostjal on võimalik pidada oma partneriga läbirääkimisi kauba sisseostuhinna alandamise üle, sest tarnija risk väheneb - Ostja saab alandada müüki kahjustamata kaubavarusid, et vähendada ettevõtte äririske Arvestama peab · Panga kohustus müüjale maksta tekib ainult siis, kui müüja poolt esitatud dokumendid vastavad kõikidele ekreditiivis näidatud tingimustele · Akreditiivi tingimused ei määra kindlaks mitte avajapank vaid ostja ehk pank avab
võimalik. Informatsiooni asümmeetria Täieliku konkurentsiga turu eduka funktsioneerimise üks põhieeldus on informatsiooni täielikkus ja sümmeetriline jaotus. Oletatakse, et ostjatel ja müüjatel on täielik ülevaade hüviste hindadest, kvaliteedist ja pakutavast kogusest. Leidub aga hüviseid, mille vahetuse korral on informatsioon jagunenud asümmeetriliselt, s.t müüjal on hüvise kvaliteedi kohta parem info kui ostjal. Tüüpnäited on tööjõud, pruugitud autod, korterid, ka meditsiiniteenused. Sellisel juhul ei toimi turg efektiivselt, sest hüvise turuhind ei kajasta õigesti nende kvaliteeti. Õigupoolest ei tunne ostja kunagi päris täpselt kauba kvaliteeti, välja arvatud ehk juhud, kui on tegemist igapäevakaupadega. Täieliku informatsiooni hankimine on kulukas. Tavaliselt ei tea seda päris täpselt ka müüja. Alati on võimalik saada halva
halveneda, lühiajaliselt kaubandusbilanss aga paraneb. Dokumendimaksed 75. Inkasso tasumise põhimõte. Millised juhul on soovitatav kasutada maksmisel inkassot? Inkasso raha sissenõue; kliendil saada oleva summa sissenõudmine panga poolt veksli või muu dokumendi alusel ja sisse nõutud summade kliendi pangakontole kandmine. Kui ostja ja müüja on geograafiliselt eraldatud; ostja ei taha maksta enne, kui kaup on müüja poolt saadetud; ostjal on müüjast parem turupositsioon; müüja soovib olla kindel, et ostja ei saa kaupa enda valdusesse enne, kui ta on tasunud kauba eest või lunastanud pangast dokumendid maksekohustuse vastu; müüja usaldab ostjat. 17 76. Inkasso plussid ja miinused. Importija plussid: krediidivõimalus, kui on määratud kindel tähtaeg kauba eest tasumiseks; võimalus maksta pärast kauba kohale jõudmist
• Seega valitsuse meetmed on suunatud mõjutamaks eratootjaid efektiivse koguse tootmiseni Informatsioonitõrked – valitsuse sekkumise ajendiks majandusse on tarbijate käsutuses oleva informatsiooni puudulikkus ning arvamus, et turg ise pakub liiga vähe informatsiooni – probleemiks pole informatsiooni puudus vaid informatsiooni asümmeetrilisus – see tähendab, et tavaliselt on kauba müüjal rohkem informatsiooni kui kauba ostjal selle tagajärjel võib kaduda turg - Mittetäielikud (puudulikud) turud – üks informatsioonitõrke liik - Eraturud ei suuda kaupa või teenust pakkuda, kuigi selle pakkumise kulu on väiksem kui tarbijad on nõus maksma: • Kindlustusturg • Laenuturg • Tööturg Valitsuse sekkumise selgitused Lisaks mikroökonoomika heaoluökonoomika teooriale on ka teisi selgitusi valitsuse sekkumise selgitamiseks Makroökonoomika
Müügi põhitõed Kuidas müüa lihtsama vaevaga rohkem? [Type the author name] "Väikesed muudatused võimetes viivad suurte muudatusteni tulemustes." Sisukord Sissejuhatus 2 Millised omadused peavad olema heal müügiinimesel? 3 Klientide eripärad 5 Müügitsükkel 7 Ettevalmistus ja häälestamine 8 Kontakti loomine ICE BREAKING 8 Vajaduste lahtiselgitamine 9 Toote esitlemine 10 Vastuväidetega tegelemine 11 Closing 13 Lisamüük crossell 19 Kokkuvõte 20 1 Sissejuhatus Müügitöö on ka...
kohustatud subjekt. Alati on nii, et kellegi õigusele vastab kellegi kohustus!! Õigussuhe võib olla kas ühekülgne või mitmekülgne. Ühekülgne tehing kohustatud isik on üks pool, nt laenusuhe, võlgnikul on kohustus maksta laen tagasi, võlausaldajal on õigus saada võlg tagasi Subjektiivne õigus- konkreetsele subjektile kuuluv õigus!!!!! Mitmekülgne tehing - kohustatud isikud on mõlemad pooled samaaegselt, nt. ost ja müük, ostjal on kohustus maksta raha ja saada kaup, müüjal on õigus saada raha ja kohustus anda kaup. 2. Objekt see, millele õigussuhe on suunatud. Nt. laenu puhul on objekt raha; ostu- müügi puhul on objektiks nt raha ja sai.. NB! Objekte võib olla mitu, eelkõige tasuliste tehingute (ost-müük) juures. 3. Sisu õigussuhtes tekkivad õigused ja kohustused. Juriidiline akt õiguste ja kohustuste tekkimise hetk. Juriidiline akt on kas sündmus või tegu
kõrge aste - raskused eripärastunud allüksuste omavahelises koostöös ja tegevuste kooskõlastamisel; väike paindlikkus; võimalik hierarhia ülekoormatus. Asukohapõhise struktuuri plussid ja miinused: +sihtrühma vajaduste parem tundmine ja rahuldamine -piirkondade erinevusest ja müügikohtadest tulenev klientide erinev kohtlemine Kliendipõhilise struktuuri plussid ja miinused: +põhiklientide olemasolu ja eristamise võimalus, et igasse allüksusesse arvatud ostjal või klientil oleksid samalaadsed mured ja vajadused, mille lahendamisega saavad kõige paremini hakkama allüksuses töötavad asjatundjad; pareneb teenindamine; tugevneb tähelepanu lõpptulemusele -ei ole igal pool kasutatav; keeruline allüksuste tegevust koordineerida Maatriksstruktuuri plussid ja miinused: +püsivus, tõhusus, mitteametlikkus ja paindlikkus Juhtimistasandid:1.vahetu mõjutus tegevusele ja protsessidele; 2.mõjutus inimestele- vajalikud asjad
tema piiratud teovõimet laiendada (N. 16-aastased tahavad abielluda). Otsusevõimetus – ajutine vaimutegevuse häire (deliirium) §13 – testamentide vaidlustamise puhul (vana inimene teeb testamendi hooldaja nimele, omaksed kaebavad kohtusse) Ühepoolne tehing – üks tahteavaldus, ainult ühe poolsed kohustused (laenuleping) Mitmepoolne tehing – vähemalt kaks tahteavaldust, ostu-müügi leping (müüjal on kohustus anda kaup ja ostjal raha) §10-12 Piiratud teovõimega isiku tehingud ÜHEPOOLNE TEHING MITMEPOOLNE TEHING ALLA 7- §12 (1) Iga tehing on tühine §12 (2)Tehing on tühine, AASTANE välja arvatud juhul, kui alaealine täitis tehingu vahenditega, mille andis
Omandiline väärtus väljendub selles, et kaubandus aitab kaasa kauba jõudmisele kliendi omandusse nii kiiresti ja mugavalt kui võimalik. Kaubandustegevuse tulemusena toimub omandi üleandmine 8 Info kui väärtus - mida kaubandus võib vahendada, on kliendi jaoks samuti tajutav väärtus, sest see aitab ostjal pakutavas paremini orienteeruda ja ostuotsusele jõuda. Vormiväärtus (Ei ole sageli otseselt kaubandusega seotud). Võib ka olla, nt kauplus on osaline vormi loomisel (kaupade pakkimine, kaalumine, tükeldamine jms) Ülesanne 19. Püüa määratleda oma (praktika)ettevõtte näitel, kuivõrd see ettevõte püüab eelpool niimeatud funktsioone täita? 1.5 RIIGI ROLL MAJANDUSES/ KAUBANDUSETTEVÕTLUSES
• CFR-klaus puhul peab müüja sõlmima oma kulul veolepingu kauba veoks kuni sihtsadamani • Müüja täidab kõik ekspordiga seonduva ja kannab vastavad kulud ning riski • Ostja kohustuseks on tolliformaalsused ja sellega seonduvad kulud ning risk impordil CIF – Cost, Insurance and Freight (named port of destination) CIF-i järgi on müüjal samad kohustused kui CFR-i puhul Lisaks peab müüa muretsema lastikindlustuse ostjal lasuvale kauba kadumise või kahjustamise riskile veo ajal Peamine iseloom- vaadata mida erinevad tarneklauslid sisuliselt tähendavad. Transpordikulusid mõjutavad tegurid Transpordikulud koosnevad tavaliselt kolmest komponendist: Terminalikulud – Veoste peale-, maha- ja ümberlaadimisega seotud kulud. Peale – ja mahalaadimiskulud on vältimatud, ümberlaadimiskulusid ei tarvitse olla või neid saab vältida
isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Tehinguid saab liigitada ka nende funktsiooni järgi kohustustehinguteks ja käsutustehinguteks. Kohustustehing on tehing, mille põhiliseks funktsiooniks on soorituskohustus ja sellega ka võlasuhte rajamine. See toimub üldjuhul lepingu teel. Tüüpilisim näide on siin müügileping, millega müüja võtab kohustuse asi üle anda ja omand üle kanda. Kuni selle kohustuse tegeliku täitmiseni jääb müüja asja omanikuks. Ostjal tekib aga müügilepinguga õigus nõuda asja üleandmist ja omandi ülekandmist. Käsutustehing on kohustuslepingu täitmise tehing. Vastavalt TsÜS § 6 lg 3 tuleb iga õigus ja kohustus eraldi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti. Nii tuleb kinnisasja tehingus võõrandamislepingule lisaks sõlmida ka kinnisasja ülekandmise leping. Tulenevalt asjaolust, et paljud käsutustehingud on reguleeritud asjaõiguses, nimetatakse neid ka asjaõiguslikeks tehinguteks
müüja kohustused lõpevad, kui kaup on sihtsadamas laeva pardal kättesaadav ostjale. Impordi tollivormistus kuulub ostja kohustuste hulka. Ostja tasub mahalaadimis ja kaimaksud. DES (Delivered Ex Ship named port of Destination) nimetatud sihtsadam tarnitud laevalt. Müüja on teinud kauba ostjale kättesaadavaks nimetatud sihtsadamas laeva pardal. Sinnamaani on ostja kandnud kõiki kaubaga seonduvaid kulusid ja riski. Ostjal on otstarbekas taotleda müüjalt CIFklausli asemel DESklausli kasutamist, sest müüja kannab vastutust kauba eest kuni sihtkohani. Samal ajal ei ole alust lepingu summat nimetamisväärselt tõsta. DES kehtib ainult laevaveol. DES Delivered ex Ship Tarnitud laevalt (named port of destination) MÜÜJA EKSTOLL IMPTOLL OSTJA KAUBAD PRECARRIAGE MAIN CARRIAGE ON CARRIAGE
testament). Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Kohustustehing on tehing, mille põhiliseks funktsiooniks on soorituskohustus ja sellega ka võlasuhte rajamine. Tuupilisim näide on siin muugileping, millega muuja võtab kohustuse asi ule anda ja omand ule kanda. Kuni selle kohustuse tegeliku täitmiseni jääb muuja asja omanikuks. Ostjal tekib aga muugilepinguga õigus nõuda asja uleandmist ja omandi ulekandmist. Kohustustehing loob kohustuse, kuid ei põhjusta õigusemuudatust Käsutustehing on kohustuslepingu täitmise tehing. Iga õigus ja kohustus eraldi ule anda, kui seadusest ei tulene teisiti. Nii tuleb kinnisasja tehingus võõrandamis- lepingule lisaks sõlmida ka kinnisasja ulekandmise leping. Ühekülgsetes tehingutes on kohustused vaid uhel tehingu poolel. Nii on
Välised tegurid, mis mõjutavad tarbija ostukäitumist: majanduslikud - tarbijate sissetulekud; demograafilised - tarbija vanus, sugu, sissetulek, haridus ja amet; kultuurilised - tulenevad kultuurilistest hoiakutest. Tarbija on tarbimisvalikus sageli mõjustatud võõrastest kultuuridest ja tavadest; reklaam; teiste inimeste arvamus (Tarbijakäitumine 2012). Tarbijal kui ostjal võib tekkida kindlate kaupade vastu eriti suur omandamis või ostuhuvi. Sel juhul on otsustav osa eelistusel, mis sõltub eelkõige üldteguritest (nagu tarbija varandus ja sissetulek, sugu, vanus, amet, rahvus, usk) ning eduteguritest, mis on seotud inimese isiksuse kordumatute omadustega (individuaalne maitse, iseloomueristused, väärtushinnangud jm. (Mallene 2005: 13). Tarbija ostud võib esimeses tähenduses jaotada kahte rühma: olulised ja ebaolulised (vt Tabel 2).
Märksõnad ja kordamisküsimused (MJRI.09.027) 1. Majandusteooria metodoloogilised alused Mikroökonoomikas eeldatakse, et majandussubkektid on sõltumatud ning nende individuaalsetest valikutest tulenevad üldised seaduspärasused. Majandusteooria, mikroökonoomika, makroökonoomika, majandusmudel, homo oeconomicus, majandussubjektid, majandussektorid, valiku- ja jaotusprobleem, abstraktsioon, ceteris paribus printsiip, optimaalsusprintsiip, tasakaal majandusteoorias, tasakaalu stabiilsus, agregeerimine ühelaadsed subjektid koondatakse: majapidamissektor, ettevõttesektor, valitsussektor, välismaa. 1. Mille poolest erinevad mikroökonoomiline ja makroökonoomiline lähenemisviis majandusteoorias? Üks vaatab üksikuid majandussubjekte (ettevõte, majapidamine), teine agregeerib üksikud subjektid sektoriteks ning tegeleb majanduse üldise (riigi) tasemelise käsitlemisega. 2. Mis iseloomustab ...
samaliigilisest kaubast või teenusest. Kaubamärgi puhul ei räägita autorist. Kaubamärk omab eristusvõimet. Lisaks eristusfunktsioonile kannab kaubamärk ka päritolufunktsiooni, sest see seostab kaupa või teenust konkreetse kauba pakkuja või teenuse osutajaga. Eelnevaga seondub kvaliteedifunktsioon, mis tähendab sisuliselt seda, et kaubamärgi kaudu tekib tarbijal kaupade/teenuste osas teatud kvaliteediootus. (olles korra kaupa/teenus ostnud, tekib ostjal kaupade/teenuste suhtes teatud ootus sama kaubamärki kandva muu toote kvaliteedi suhtes.). Omakorda seondub reklaamifunktsioon. Kuivõrd kaubamärk eristab kaupa ning hõlbustab selle meeldejätmist, seostab kaupa teat kvaliteediga jne, siis on kaubamärk üks olulisemaid reklaami- ja turunduskomponente ning tihtilugu on just kaubamärk see, mille alusel teeb tarbija oma ostuotsuse. Kaubamärki registreerima ei pea, ent kui kaubamärk on
1). Ostja peab ostuhinna tasuma ka siis, kui ostetud asi on juhuslikult hävinud või kahjustunud pärast asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut temale. 101. Mida mõistetakse asja vastavuse all lepingutingimustele? Üleantav asi (sealjuures asja juurde kuuluvad dokumendid) peab vastama lepingutingimustele, seda eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. 102. Millised nõuded on ostjal müüja vastu? Kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist 103. Mida kujutab endast ostueesõigus? Ostueesõigus on õigus, mille teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. Ostueesõiguse teostamine ei muuda kehtetuks ostjaga sõlmitud müügilepingut ega sellest tulenevaid kohustusi. (§ 244 lg 1) 104. Mis on vahetusleping?
Märksõnad ja kordamisküsimused (MJRI.09.027) 1. Majandusteooria metodoloogilised alused Mikroökonoomikas eeldatakse, et majandussubkektid on sõltumatud ning nende individuaalsetest valikutest tulenevad üldised seaduspärasused. Majandusteooria, mikroökonoomika, makroökonoomika, majandusmudel, homo oeconomicus, majandussubjektid, majandussektorid, valiku- ja jaotusprobleem, abstraktsioon, ceteris paribus printsiip, optimaalsusprintsiip, tasakaal majandusteoorias, tasakaalu stabiilsus, agregeerimine – ühelaadsed subjektid koondatakse: majapidamissektor, ettevõttesektor, valitsussektor, välismaa. 1. Mille poolest erinevad mikroökonoomiline ja makroökonoomiline lähenemisviis majandusteoorias? Üks vaatab üksikuid majandussubjekte (ettevõte, majapidamine), teine agregeerib üksikud subjektid sektoriteks ning tegeleb majanduse üldise (riigi) tasemelise käsitlemisega. 2. Mis iseloomustab ...
· Alustega oli seotud vähe käibevahendeid ja aluseid tuli juurde osta suhteliselt harva. · Aluste väikese varu tõttu mahtusid need enamasti siseruumidesse ja katusealustesse · Veoettevõte tasus tagastamata aluse arved korralikult, sest ei soovinud kaotada klienti, · Tühjade kaubaaluste vedu toimus ostjatele tasuta · Ringlemissüsteemi haldamise kulud olid väikesed Aluste kasutamise kulud olid väikesed, sest · Ostjal oli mugav vabaneda kogunenud alustest ( eriti kauplustel), sest kauba tarnimisel anti autojuhile sama arv aluseid vastu · Jaekaubandus kulutas raha aluste ostmiseks harva, sest neid oli pigem üle kui puudu · Aluste väikese varu tõttu mahtusid nad üldjuhul siseruumidesse · Tühjade kaubaaluste vedu toimus ostjatele tasuta · Ringlussüsteemi haldamise kulud olid praktiliselt olematud. Ringlussüsteem ei rahuldanud vedajaid, sest
ETTEVÕTLUSE OLEVUS 1) Ettevõtluse funktsioon 2) Ettevõtja isiksuse omadused 3) Äriplaani olemus 4) Erastamise kontseptsioon Eesti Vabariigis 1) Ettevõtluse funktsioon Kõik inimesed ettevõtjaks ei sobi, 20% sobib ettevõtjateks. Miks kõik ettevõtjaks ei saa? kardetakse oma vara kaotada (risk), igal kuul tuleb dokumente saata, ise ei juleta saata. Ettevõtja on suurem egoist kui tavainimene. Surdokamber ülivaikne ruum. Millised on kõige suuremad egoistid? näitlejad, sportlased, õpetajad jne. Ettevõtlus on elamisviis. Turumajanduses on kaks peamist isiklikku tegurit oma võimetest ja valmidusest neid arendada ja nende rakendamise nimel pingutada, oskustest oma võimeid lülitada vastavasse turunisi, oskus mida teha?, kus teha?, millega teha? Et ettevõtjaks saada ja olla, on vaja järgmisi baasteadmisi, esiteks: ettevõtja asutamine, käitamine, majandustegevuse korraldamine, kontroll. Käitamine üks riskantsemaid. Muutuvad hinnad, turu...
TEST1 üsimus 1 Valmis Hinne 2,0 / 2,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Otsusta, millise tootmisteguriga on igal nimetatud juhul tegemist. Vastus 1 printer kapital Vastus 2 nafta leiukoht maa Vastus 3 karjamaa maa Vastus 4 laohoone kapital Vastus 5 autoosad kapital pangaametni Vastus 6 töö k Tagasiside Tootmistegurid ehk tootlikud ressursid on kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. On olemas kolm tootmistegurite kategooriat: maa, töö ja kapital. Maa hõlma kõiki loodusressursse (haritav maa, metsad, maavarad, loduskeskkond, veeresursid jne), mida võib hüviste tootmiseks kasutada. Töö hõlmab inimese v...
talu nimi. FIEl võib olla mitu ärinime juhul, kui neid nimesid kasutatakse erinevate ettevõtete kohta. FIE ärinimi peab olema selgesti eristatav teistest sama registripidaja tööpiirkonnas äriregistrisse kantud ärinimedest. Äriregistris ei pea FIE ärinime muutma kui: Muutub ettevõtja enda nimi Pärija soovib endise nime all ettevõtte tegevust jätkata Ettevõtja müüb ettevõtte ja lubab ostjal jätkata endise nime all. Äriühingu ärinimi: Äriühingul võib olla ainult üks ärinimi. Nime alguses või lõpus peab olema äriühingu liigile viitav täiend (nt OÜ). Ühistu ärinimi peab sisaldama sõna ,,ühistu" ja ühistu tegevusalale viitavat täiendit. Äriühingu ärinimi peab olema selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest. Vältida tuleks:
eristada teistest ja seda tuleb teha soodsalt; tarbijas tuleb ärgitada kasutama uusi tooteid/ teenuseid; reklaam aitab toodet/ teenust levitada; reklaam aitab kujundada välja püsivad eelistused mingi toote suhtes, reklaami ülesandeks on välja kujundada mingi tarbijaskond, kes on toote firmale lojaalne. Teine müügitoetuse tehnika on müügi aktiviseerimine lühiajaline müügi elavdamine, näiteks läbi messide. Kolmandaks isiklik müük. Siinkohal on võimalus ostjal küsida otse müüja käest kõikvõimalikke küsimusi toote kohta. Neljandaks on avaliku arvamuse kujundamine ehk organisatsiooni suhtlus erinevate valdkondade esindajatega ettevõtte/organisatsiooni hea maine hoidmiseks ja loomiseks (suhtekorraldus). Nt: suhtlemine: tarbijad, töötajad, hankijad, aktsionärid, investeerijad, konkurendid, valitsusametnikega. Peamine suhtluskorralduse ülesanne on hinnata organisatsiooni sees- ja väljaspool esinevaid arvamusi ja seisukohti. 12
Kompromissileping ei mõjuta vaieldavast või ebaselgest õigussuhtest tulenevaid kolmanda isiku õigusi. XVII VÕÕRANDAMISLEPINGUD Võõrandamisleping – üks pool annab vara teise poole omandisse. Kinkida saab ainult seda asja, mille omanik ollakse. Müügileping Müügileping - ostu-müügi lepingu järgi kohustub müüja vara üle andma ostja omandisse, ostja aga kohustub vara vastu võtma ja maksma selle eest kindlaksmääratud rahasumma. Müügilepingu tunnused: 1. Ostjal tekib omand varale. Omandisse antakse vara alati raha eest. Rahana vaadeldakse lisaks sularahale ka sularahata arveldusi, siia kuulub ka rahaline nõue, samuti erastamisväärtpaberid. Niipea kui tasutakse varaga, pole enam tegu müügilepinguga (vahetus). Kuid kui täitmisel otsustatakse osa rahast varaga asendada, siis on veel tegemist ostu-müügiga - sõltub sellest, millise osa ostuhinnast moodustab raha. Täitmise käigus on asendamine lubatud. 2
isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Tehinguid saab liigitada ka nende funktsiooni järgi kohustustehinguteks ja käsutustehinguteks. Kohustustehing on tehing, mille põhiliseks funktsiooniks on soorituskohustus ja sellega ka võlasuhte rajamine. See toimub üldjuhul lepingu teel. Tüüpilisim näide on siin müügileping, millega müüja võtab kohustuse asi üle anda ja omand üle kanda. Kuni selle kohustuse tegeliku täitmiseni jääb müüja asja omanikuks. Ostjal tekib aga müügilepinguga õigus nõuda asja üleandmist ja omandi ülekandmist. Käsutustehing on kohustuslepingu täitmise tehing. Vastavalt TsÜS § 6 lg 3 tuleb iga õigus ja kohustus eraldi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti. Nii tuleb kinnisasja tehingus võõrandamislepingule lisaks sõlmida ka kinnisasja ülekandmise leping. Tulenevalt asjaolust, et paljud käsutustehingud on reguleeritud asjaõiguses, nimetatakse neid ka asjaõiguslikeks tehinguteks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
