Selliseid pakkumisi jäävad väga paljud uskuma, ja kõige enam usuvad seda väiksed lapsed ja noore. Kuid ega ka suured headest pakkumistest ära ütle, aga kunagi ei teata kas see inimene on usaldusväärne vaid võetakse pakkumine umbropsu enne läbimõtlemata vastu. Selle tõttu juhtub ka see, müüa küsib: · Arveldusarve numbrit · Kodust aadressi · Telefoni numbrit · Isikukoodi · Dokumente Ning tihti saavad ostjad hoopis petta. Neilt palutakse enne kauba kättesaamist raha ära saata, ja kui kõik toimingud on tehtud ning raha kätte saadud jääbki see ostja oma kaupa ootama teadmata, et ta ei saa mingit kaupa vaid ta jäi petturi läbi oma rahast ilma. Seda on juhtunud palju kordi, see pole riskivaba. Sellised ohud ootavad ees interneti kasutajaid. Kõige parem on nendest hoiduda ennast arendades ja ohtudega kurssi viies. Enne millegi otsustamist kontakteeruge oma
Selles majandussüsteemis pole üksikisikul võimalust majandustegevusse sekkuda. Käsumajandus esineb ka plaanimajanduse vormis. Sel juhul on kogu majandus aastateks ette planeeritud. Planeerimise käigus ei arvestata tarbija vajadusi vaid tootmismahtusid. Parim plaanimajanduse näide oli NSV Liit. Tänapäeval võib selline majandamisviis kehtida veel Põhja-Koreas ja Kuubas. 3) TURUMAJANDUS: See on selline majandamisviis, kus ostjad ja müüjad vahetavad kaupu ja teenuseid vabalt kokkulepitud hindade alusel. See on selline süsteem , kus isiklikest huvidest lähtuvalt kasutatakse riigi majandusressursse kõige efektiivsemal moel. Majanduse kolmele küsimusele vastatakse üksikisiku tasemel. Valdavaks on eraomandus. Turumajanduse suurim puudus on, et see toimib vaid teatud kindlatel eeldustel. Turumajanduse võlusõna on konkurents. Valitsused ja inimesed ise
Inimesed tarbijana Elame maailmas, kus päevastpäeva puutume kokku tarbimise ning pakkumisega. See on moodsa ühiskonna lahutamatu osa. Tarbija staatus käib meiega kõikjal kaasas, iseasi, kui palju me seda ise tähele paneme. Liikudes ringi kaubanduskeskustes on tarbimine lihtsasti märgatav. Hoolimata faktist, et on majanduslikult keerulised ajad terves maailmas on kauplused puupüsti inimesi täis. Alles olid jõulud ehk aeg, mil tervet planeeti valdas ostu ja tarbimishullus. Kuigi täna on jõulud möödas, ei ole külastajate arv poodides sugugi vähenenud, sest nüüd meelitatakse inimesi allahinnatud kaupadega. Korraldatakse kampaaniaid, teiste seas niinimetatud ,,ostuöö", ,,hullud päevad" jne. Inimesed lähevadki poodi, sest avaliku arvamuse survel ning tarbimishulluses ei näe nad, kuidas neid ära kasutatakse. Kõige hullem asja juures on veel see, et tarbimine on tänapäeva ühiskonnas moes ja s...
Turumajandus on hindade poolt dikteeritud süsteem. Motiiv Millegi tegemise ajend. Turumajanduses on majanduslikuks motiiviks kasu. Kasum on raha, mis jääb järele, siis kui on tasutud äritegevuse kulud. Kasum on firma kogutulude ja kogukulude vahe. Miks tekib konkurents? Kuna kõikide soove pole võimalik rahuldada, siis inimesed võistlevad ehk konkureerivad olemasolevate nappide ressursside pärast. Ettevõtjaid püüavad saavutada edumaad, tooted kaupu ja teenuseid, mida ostjad nende arvates ostavad. Selle tulemusena teenivad ettevõtjad vahetustehingus kasumit. Ka ostjad konkureerivad üksteisega ostes kaupu ja teenuseid. Konkurents on müüjate võistlus ostjate pärast ja ostjate võistlus müüjate pärast. Konkurents on kasulik majandusele tervikuna: Madalamad hinnad Ettevõtjad võistlevad turul tarbijate raha pärast alandades müügihind. Rohkem töökohti. Kõrgemad palgad ettevõtjad võistlevad omavahel, et saada paremaid töölisi
1.3 TURG Küsimused: 1. Millisel turul sina osaled ja kas ka kellegagi konkureerid? 2. Mis muudab ostusoovid nõudluseks? 3. Miks tekib turul puudujääk ehk defitsiit? 4. Kuidas mõjutab hind erinevate turuosaliste käitumist? 5. Mille poolest on kasulik kauba kõrge turuhind? Eesti keeles on sõnal turg mitu tähendust. Ühes, kitsamas mõistes on turg konkreetne müügikoht. Kõige üldisemas tähenduses on aga turuga tegemist alati ja kõikjal, kus kohtuvad ostjad ja müüjad - majandusteoorias nimetatakse nõudjad ja pakkujad ning toimub hüviste vahetus. Turgu käsitletakse majandusteaduses kui majanduse toimimise korraldust, mille vahendusel turul osalejad (müüjad ja ostjad) suhtlevad ning kus kujunevad nii kaupade ja teenuste hinnad kui ka ostetavad-müüdavad kogused. Turg on majanduse toimimise korraldus, mille vahendusel turul osalejad suhtlevad ning kujundavad kaupade ja teenuste hinnad ning kogused.
tavaliste toodetega Märgi kasutamise õiguse tagab Eesti Keskkonnaühenduste Koja komisjoni poolt heakskiidetud ökomärgi olemasolu tootel Fairtrade Fairtrade'i märk tootel kindlustab arengumaa talupidajatele paremad majanduslikud ja sotsiaalsed tingimused. Vastutasuks eetilise otsuse eest saavad ostjad kindluse, et talunikele on makstud väärilist tasu, tootmine on keskkonnasäästlik ja pole kasutatud laps- või orjatööd. Rahvusvahelised märgistused toodetel Tidyman Tidyman'i logo pakendil tuletab tarbijatele meelde, et pärast toote kasutamist tuleb see prügikasti vistada ning ümbertöötlusesse saata.
aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi 17. Mis on tavamajandus, käsumajandus, turumajandus, segamajandus? Tavamajandus - ühiskondlikel traditsioonidel ja algelisel tootmisvahenditel põhinev majanduskorraldus. Käsumajandus - majanduskorraldus, kus peaaegu kõik majanduslikud otsused teeb keskvõim ehk riik. Turumajandus - majanduskorraldus, kus ostjad ja müüjad vahetavad turgudel tooteid kokkulepitud hindade alusel ning ressursside kasutamise määrab konkurents. Segamajandus - majanduskorraldus, kus kõrvuti turumajanduse elementidega sekkub majandusse ka riik. 18. Mis on isiklik bilanss? Ülevaade, mis näitab inimese või pere vara ja laenukohustuste suurust teatud kuupäeva seisuga ning iseloomustab inimese või pere varasemate perioodide tegevuse tulemusena kujunenud majanduslikku seisukorda 19
Tihtipeale leidub eesmärke, mille lahendamiseks ei piisa vaid ühest agendist - tuleb kaasata mitmeid teisigi. Selleks aga tuleb pidada läbirääkimisi agentide vahel, sest agendid on proaktiivsed, neil on isiklikud vajadused ning niisama pole ükski neist tahteline teisi abistama. Läbirääkimiste käigus peaks positiivsel juhul jõutama olukorrani, kus kõik agendid on rahul. Taoline olukord meenutab veidike iidset turuplatsi, kus ostjad ning müüjad kokku saavad ning raha asemel võidakse osta ka vastuteenete eest. Kuid turul on liikvel tavaliselt ka palju taskuvargaid ning petiseid, mistõttu tuleb seal rõhku pöörata mitmetele turvaprobleemidele. Tihtipeale seostatakse agentidega veel omadusi nagu mobiilsus, õppimisvõime, ratsionaalsus (nad kulutavad minimaalselt ressursse), heatahtlikkus (nad ei tee kurja) ja tõearmastus (nad ei valeta). Kindlasti on neil mingis kontekstis olemas õigustus, kuid käesolevas
1) Mis on majandus? Majandus on süsteem, mis tuleneb valikutest, mida teevad inimesed kui tarbijad, töötajad, ettevõtte juhid või omanikud, valitsusametnikud. 2) Nimeta 4 tootmisressurssi Loodusressursid osa looduskeskkonnast, mida inimene eluks ja majandustegevuseks kasutab (muld, kivimid, puit, vesi jne) Inimressursid (tööjõud) hõlmab endas inimeste kehalisi ja vaimseid pingutusi toodete, teenuste loomisel. Kapital hooned, tööriistad, masinad, mida inimesed toodete/teenuste tootmiseks kasutavad (kõiki inimtööga loodud tootmisvahendid) Ettevõtlikkus 3) Mis on nappus? Vajadused on suuremad kui ressursid. 4) Mis on alternatiivkulu? Alternatiivkulu on mõiste, mis näitab asjade tegelikku hinda ehk teise parima valiku väärtust. Tehes ühe valiku, tuleb loobuda millestki muust. 5) Mis on piirprintsiip? kompromissi otsimine piirtulude ja piirkulude vahel. Piirprintsiibist lähtuvalt tehakse kompromiss piirtulude ja kulud...
Vaba ettevõtlus: turumajanduse e. Kapitalismi sünonüüm; majandussüsteem, mis põhineb varanduse eraomandusel, konkurentsil, vabal hinnasüsteemil ja kasumimotiivil. Majandussüsteemid: Naturaalmajandus, turumajandus, plaanimajandus Naturaalmajandus: majandussüsteem, mis baseerub majapidamise või kogukonna isevarustamisel ning suhtleb välismaailmaga väga piiratud ulatuses Turumajandus: majandussüsteem, kus ostjad ja müüjad vahetavad kaupu vabalt kokkulepitud hindade alusel ning kus ressursside paigutajaks on `nähtamatu käsi` Plaanimajandus: algtõukeks ja põhiideeks on arvamus, et kõiki majanduslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus või üks majandussubjekt tema subjektiivse arusaamise kohaselt; majanduslik ratsionaalsus on allutatud mingile poliitilisele ideele
Käsumajandussüsteem on ideolooogiliste ja religioossete ideede realiseerimise vahend. Üksisikul ei ole peaaegu mingit võimalust majandustegevusse aktiivselt sekkuda. Plaanimajandus- Majandus on mitme aasta peale ette planeeritud. Majanduse arendamise plaan tõstetakse seaduse tasemele, mille mittetäitmine on karistatav.Ei planeerita lähtudes tarbija vajadustest, vaid võetakse arvesse tootmise võimalusi ja eelnevaid toomismahtusid. Turumajandus- süsteem, kus ostjad ja müüjad vahetavad kaupu vabalt kokkulepitud hindade alusel ning kus ressursse paigutakase kõige efektiivsemal moel. Sotsiaalne heaolu on toimiva süsteemiga kaasnev nähtus. Turumajandussüsteemi raames leitakse enamik vastuseid kolmele majanduse põhiküsimusele üksikisiku tasemel. Valdavaks on eraomandus- enamik majandusotsuseid langetatakse erasektori tasemel. Segamajandus- majandussüsteem, kus kõrvuti turumajanduse elementidega toimib
Ceteris paribus (muudel võrdsetel tingimustel) eeldatakse, et kõik teised muutujad v.a uuritav muutuja on konstantsed. Kompositsiooni viga ignoreeritakse tõsiasja, et see, mis on õige üksikosa suhtes, et pruugi olla õige grupi suhtes. Vale põhjuse viga eeldatakse, et üks sündmus on teise põhjus, kuna ta ajaliselt teisele eelneb. 2. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism Turg institusioon või mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad suhtlevad ning vahetavad vastastikku tootmistegureid ja hüvesid. Nõudlustabel kajastab hüvise koguseid, mida tarbijad erinevate hindade puhul soovivad ja suudavad teatud perioodil osta (nõudluskõveral on negatiivne tõus näitab, et tarbijad suudavad ja soovivad madalamate hindade korral osta suuremaid koguseid). Asendusefekt odavamaks muutuv hüvis hakkab asendama kallimaid hüviseid. Sissetulekuefekt tarbija ostujõud suureneb, kui hüvise hind alaneb.
Ettevõte on suhteliselt väike ja eeldatavad personalivajadused on vähenõudlikud, sest toodangut ei ole palju. Kõige aeganõudvam on ettevõtte käivitamine ja toodete arendamine ning tootmisprotsesside täpne välja kujunemine. Hoolika turundamisega väikese toodangu müümine tähendab, et puudub vajadus suurte laopindade järele ja toodete müügilt on võimalik teenida kiirelt kasumit. Arvestades, et tegemist on luksuskaubaga, ei eelda ka ostjad, et toodetel peaks olema madal hind. Arvestades turu suurust, on isegi vähese nõudluse korral võimalus toodang müüa ja seeläbi jõuda kasumini. Hoolikas klientidega suhtlemine aitab kaasa toodete arendamisele ning konkurentsivõimekuse kasvule. Peab ära märkima, et ettevõte ei ole suunatud kiirele kasumitootmisele, vaid arengule ja tugevale klienditeenindusele ja kliendibaasi loomisele.
krevetidega. Järved: Suurimad järved Atitlán, Lake Izabal, Petén Itzá, Amatitlán. Majandus Põllumajanduses töötavad 50 %, tööstuses 15 % , teenistuses 35%. SKP: 69 miljardi USD (elaniku kohta -- 5,2 tuhat dollarit., 139-sas koht maailmas). Vaesuspiiri allpool-- (56 %) rahvastiku. Tööstus -- suhkru-, rõiva-, nafta. Eksport (7,8 miljardit dollarit 2008): kohv, suhkru, õli, banaanide, puuviljadele ja köögiviljadele. USA 39,4%, -El Salvador peamised ostjad 12,6%, Honduras 9,5%, Mehhiko 6,6%, Nicaragua 4,2%. Import (13.4 miljardit dollarit 2008): kütus, masinad ja sõidukite, materjalide ja teravilja, väetiste, elektrienergia. Peamised osutajad -- Ameerika Ühendriikid 37.1%, Mehhiko 9,8%, Hiina 5,8%, El Salvadori 4,8%. Põllumajanduse, suhkruroo, mais, banaanide, kohvi, oad; väikeloomakasvatus. Tööstus, suhkru, rõivaste, õli. Eksport (7,8 miljardit dollarit 2008): kohv, suhkru, õli, banaanide, puuviljadele ja köögiviljadele.
Kauba kätte saamiseks esitab ostja kauba dokumendid vedajale · 11. Peale tollimist saab ostja kauba kätte SWEDBANK FAKTOORING Eelised · faktooring võimaldab pakkuda ostjatele pikemat maksetähtaega; · vabastab ettevõtte käibevahendid; · lihtsustab rahavoo planeerimist ja laekumiste kogumist; · suurendab kontrolli deebitoride üle, parandades nende maksedistsipliini; Jaguneb: · 1.Siseturufaktooring · Sobib Eesti ettevõtetele, kelle ostjad asuvad Balti riikides. Pakume Teile arvete finantseerimist, haldamist ja kogumist ning ebatõenäoliselt laekuvate arvetega seotud makseriski minimeerimist. · 2.Ekspordifaktooring · Ekspordifaktooringut pakume ekspordiga tegelevale ettevõttele Tingimused · Lepingu limiit võib olla minimaalselt 32 000 eurot · Lepingu sõlmimisel lepitakse kokku limiit, mille ulatuses saate esitada ostjatelt laekumata arveid.
põhjendada otsuseid. 10. Kui soovid värvata tegevjuhti, annab kirjalik äriplaan selge tegevussuuna, millele juht saab toetuda Äriplaanil võivad olla erinavad sihtgrupid. · Ettevõtja ise · Kaasomanikud, asutajad · Laenuandja, eelkõige pank · Ettevõtlustoetusi välja andev organisatsioon · Riskikapitalifondid · Potentsiaalsed võtmetöötajad · Ettevõtte omanikud · Ettevõtte potentsiaalsed ostjad · Äriplaan - Plaan ehk eelnevalt läbimõeldud tegevuskava annab meile kindla suuna mida, kuidas ja millal teha nii, et jõuda tulemuseni meile kõige paremal viisil. Mida rahastaja näha tahab? · Ärivõimalus on olemas (turg on kasvav, mingite turusegmentide vajadused rahuldamata, alustav ettevõtte pääseb kaubaga nt kaupluste sortimenti, vajalike oskustega tööjõu olemasolu või sobiv tooraine on leitav jne)
Pakkumine kaldub olema elastsem, kui ressursse saab kauba tootmisse kiiresti lülitada ja sealt eemaldada. Pakkumise hinnaelastsus sõltub ka ajast, mis hindade muutudes kulub pakkujatel tootmise suurendamiseks või vähendamiseks. Mida kauem peavad tootjad kohanema, seda elastsem on tavaliselt pakkumine. 5.peatükk Turu tasakaal ja turuhind Turgu tasakaalustav hind on selline, mille puhul on tootekogus, mida müüjad müüa soovivad, võrdne tootekogusega, mida ostjad on valmis ostma. Mis tahes muul juhtumil on tegu kas defitsiidi või ülejäägiga. Defitsiidiga on tegu siis, kui tarbijad soovivad rohkem, kui tootjad pakuvad. Ülejääk tekib siis, kui tootjad pakuvad rohkem, kui tarbijad soovivad. Ostjatevaheline konkurents viib hinnad üles turgu tasakaalustavale tasemele. Müüjatevaheline konkurents toob hinnad alla turgu tasakaalustavale tasemele. Turuhinnad juhivad otsuseid, mida toota, kuidas toota ja kellele toodetu jaotada
Oligopolitega käivad kaasas ka kartellikokkulepped. Kartell on firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks. ( kohv, suhkur, nafta) . Hinnaliider on oligopoolse haru firma, mille poolt kehtestatud hinna teised firmad omaks võtavad (vaikiv kollusioon) Monopol – turg, kus on ainult üks müüja. Tunnused 1. Üks müüja 2. Sarnased asenduskaubad puuduvad (keegi ei paku sarnaseid tooteid). 3. Uutel ettevõtetel turule raske pääseda. 4. Monopol on hinnakujundaja, ostjad on sunnitud maksma monopoli poolt määratud hinda. Täielik kontroll hinna üle. Täielikud monopolid on haruldused. Seaduslike monopolide hulka kuuluvad loomulikud monopolid (nt elektri- ja veevarustuse/v), patendid (seaduslik ainuõigus kasutada uut toodet või ideed kuni 20a), autoriõigused (kirja, kunsti, helitööde autoritele), kaubamärgid (spetsiaalsed kujundid, nimed, sümbolid, mis tähistavad toodet, teenust või firmat). Monopoli peamine puudus on tema ebaefektiivsus
süües ja võib-olla ka pärast seda väga halb enesetunne, aga sellest ei võida mitte keegi. 16. Elastsus - Elastsus selgitab, kuidas reageerivad hinna muutustele nii tarbijad kui tootjad oma majandusliku käitumisega ehk majanduslike otsustega 17. Maksuintsidents – näitab konkreetsest maksukoormusest majanduslike hüvede jaotusele avalduvat mõju. Maksuintsidenti „kannab“ rühm, kes peab lõpuks maksukoormust kandma. Kas tarbija või müüja? Tarbimismaksude puhul on ostjad. 18. Maksevõimelisuse printsiip - Maksevõimelisuse printsiip annab selge aluse, et suurem maksukoormus peabki ühiskonnas langema neile, kelle majanduslik heaolu on suurem. Ühe euro loovutamine on majanduslikult heaolu nautiva perekonna jaoks oluliselt väiksem loovutus kui madalama sissetulekuga perekonna jaoks. 19. Kasuekvivalentsuse printsiip – maksu suurus sõltub sellest, millist kasu saab indiviid finatseeritavast avalikust huvist. Näiteks maksab makse nii palju, kui kasu vastu saab
Impressionistid korraldasid kokku 8 näitust, viimane a.1886. Nende tööde võlu siiski ei mõistetud ja nende töid ei saatnud müügiedu. Vaid mõned maalid leidsid ostjad, põhiliselt välismaalaste hulgast, kes said nad kätte väga odavalt. Tuntuks said impressionistid alles 19.saj.lõpus, 20.saj.alguses. Pärast impressionismi sai alguse
neil ei ole midagi varjata. · Kollane- räägib soojusest ja sõbralikkusest. 12 Soovitav lahketele, ratsionaalsetele naistele, kuid paljude jaoks on see nõrkus(kollane). ·Roheline- seondub truuduse, vastupidavuse, kestvusega. Smaragd- ja malahhiidivärv- kõneleb omaniku salajasest luksusehimust. ·Valge- Puhtus, süütus, uudsus. Aitab ohjeldada oma emotsioone ja olla rahulik. ·Must- põhilised ostjad elegantsed, rafineeritud ja seksikad naised. Vallutada sellise naise südant pole sugugi kerge! Südame vallutamiseni pole tee 100% ohutu, kuna must on öö, nõiduse ja iseseisvuse värv. 13 Kasutatud Infoallikad · http://www.kirss.net/ · http://et.wikipedia.org/wiki/Aluspesu · http://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Alus pesu · http://pesumaania.eu/es/blog/ · http://buduaar.ee/ · Ohtralt Google Otsingumootorit ka
laiendatud- läbitakse kõik etapid, kogutakse rohkesti infot, on iseloomulik kallite, keerukate, tundmatute toodete korral; piiratud- läbitakse kõik etapid lühema aja jooksul, vajatakse vähem infot, on iseloomulik tuttava tootesarja mõne tundmatu brändi korral; harjumuslik- jäetakse mõni etapp vahele, kulutatakse ostule vähem aega, on tunnuslik tuntud brändi ostmisele. Lojaalsusredel: 1. potentsiaalsed ostjad - võimalike tarbijate kogum; 2. ostukandidaadid - teadlikud ostjad, kes ostuni pole veel jõudnud; 3. prooviostjad - esmaostu sooritanud, kelle arvamust aga ei teata; 4. korduvostjad - valivad firma toote teadlikult; 5. kliendid - eelistavad firma toodet pikemat aega, demonstreerides nii oma lojaalsust; 6. arvamusliidrid - firma aktiivsed pooldajad ja koostööpartnerid, kes soovitavad oma toodet sõpradele, tuttavatele, äripartneritele jt.
Ametikoht: KLIENDIHALDUR 1. Palun räägi oma paarist viimasest tööaastast, milliseid erinevaid situatsioone on tulnud Sul lahendada? Olen kahe aasta jooksul vahetanud osakonda. Varem töötasin erakliendiosakonnas sekretärina, kus nõustasin kliente autoliisingu ja järelteeninduse teemal. Mulle meenub kaks situatsiooni. Esimene olukord oli, kus klient tuli reede õhtul kell 15:00 ning soovis kiirelt liisingu auto välja osta ja edasi müüa. Ostjad olid kaugelt ning soovisid auto kohe kätte saada. Seletasin klientidele, et tegelikult võtab auto liisingu väljaost paar päeva. Nägin, et ta oli pettunud. Palusin kliendil hetke oodata ,et uurida, äkki saame kiirelt erandi teha ja vastu tulla. Helistasin otse raamatupidamise osakonda ja kirjeldasin neilegi olukorda. Sain raamatupidajatega kokkuleppele, et nad edastavad 1h jooksul arve. Kliendile väga selline vastus meeldis. Seni kuni arvet koostati tegi klient linnapeal aega
o Turu suuruse tuletamine sihtrühma üldkogumist ja selle kitsendamine o Nõudluse prognoosimine lähtuvalt tootmisvõimsusest Konkurentide arv ja nende suurus: o Otsesed konkurendid o Kaudsed konkurendid Konkureerivate toodete ja teenuste olemus (asendustooted): Harusse sisenemise ja väljumise barjäärid: o Rahalised piirangud, seadusandlikud piirangud, jms Ostjad Tarnijad TOODE/TEENUS: Teenuse/toote kirjeldus: Teenuse protsess: Teenuse erilisus/eristuvus konkurentidest: Makse ja garantiitingimused: Teenuse kvaliteet: Pakend: Lisatooted/teenused: Hinnakujundus: Hinnavõrdlus: Teenus/toode meie Konkurent1 Konkurent2
(Tamm, 2005) Infotehnoloogia on käitumusliku lojaalsuse mõõtmiseks andnud tänuväärselt palju vahendeid. Kõikvõimalikud operatiivsüsteemid alates kassasüsteemidest ja lõpetades majandustarkvarast. (Saul, 2003) Lõpetuseks võib öelda, et mida rohkem me enda (lojaalsetest)klientidest teame, seda kergem on meil pakkuda neile meeldivaid tooteid antud kaubakategoorias, sobiva hinna ja teenindustasemega. Hoides lojaalset klienti ja muutes ebaregulaarsed ostjad meile lojaalseteks suudame me ellu jääda aina suurenevas jaekaubanduse konkurentsis, kus kõik jaekaubanusettevõtted konkureerivad ühele ja samale rahakotile, kus raha suhteliselt vähe. Kasutadud kirjandus: 1) Kuusik, A. 2005. Kliendi lojaalsus ja seda mõjutavad tegurid AS Elion Ettevõtted näitel. Tartu. (Magistritöö) 2) Tamm, K 2005 Kaubagruppide juhtimise kasutamine As A.Le Coq Tartu õlletehase ja jaekaubandusettevõtte X näitel. Tartu. (Magistritöö)
Lausend - Enne majandustehingu kajastamist kontodel koostatakse lausend. Lausendis määratakse ära, milliseid kontosid tuleks debiteerida, milliseid krediteerida. Lihtlausend – Ühe konto deebet korrespondeerub ühe konto kreeditiga. Liitlausend – mis hõlmavad kolme või enamat kontot Komplekslausend - milles üheaegselt on mitu debiteeritavat ja mitu krediteeritavat kontot Majandusinformatsiooni tarbijad : omanikud, juhtkond, töötajad, kreeditorid, investeerijad, tarnijad, ostjad, finantskonsultandid, maksuhaldurid. Aruannete liigitus info kasutajate järgi. 1. Raamatupidamis- e. finantsaruanded. 2. Maksudeklaratsioonid (tuleb maksuseadusest) 3. Statistilised aruanded (statistika seadusest) Majandusaasta aruanne koosneb: 1. Tegevusaruandest ja 2. Raamatupidamise aastaaruandest. Majandusaasta aruandele lisatakse audiitori järeldusotsus. Bilanss – raamatupidamisaruanne mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit
kogupakkumist kaubaturul, kogutoodangut, üldist hinnataset jne. 4. Tootmisvõimaluste kõver: Tootmisvõimaluste kõver on erinevate hüviste tootmiskombinatsioonide graafiline kujutis eeldusel, et kõik ressursid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud. 5. Riikide võimalikud majandussüsteemid on turumajandus, käsumajandus ja segamajandus. 6. Turg majandusteoorias on asutus, mis toob kokku hüvise ostjad ja müüad. 7. Nõudlus on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodil soovivad ja suudavad osta. 8.Nõudlusmõjurid on sissetulek, tarbijate hulk, ostja ootused. 9. Pakkumine on kaupade ja teenuste hulk, mida tootjad on valmis ja võimelised kindla hinnaga müüma. 10. Pakkumise mõjurid on tehnoloogia tase, tehnoloogia tase, vajalike ressursside hinnad, alternatiivsete kaupade hinnad, tootjate ootused, tootjate arv ja maksud. 11.
Küllastuspunkt saavutatakse siis, kui piirkasulikkus võrdub nulliga.sellisel juhul kogukasulikkus enam ei suurene. Kogukasulikkus on maksimaalne punktis, kus piirkasulikkus võrdub nulliga(MU=0). Kahanev piirkasulikkus-näitab kui mingi hüvise tarbimist suurendada, lisab iga täiendav ühik tarbimisest saadavale kogukasulikkusele vähem kui eelmine. Nõudmise ja pakkumise hinnaelastsus näitavad, kui tundlikult reageerivad ostjad ja müüjad hinna muutusele. MRSxy= Hinnasuhe näitab määra, kui palju tarbijad saavad asendada hüvist Y hüvisega X. MRSxy= Tarbimise tasakaalutingimuse väljendamine kasutades piirkasulikkust. Sissetuleku muutuste mõju mingi hüvise tarbimisele näitab Engeli kõver.Kõver näitab hüvise tasakaalukoguseid sissetuleku erinevate tasemete korral. Hüvise nõutava koguse suurenemisele avaldab mõju kas selle hüvise hinna alanemine või tarbija sissetuleku suurenemine.
tulud riigieelarvesse tulevad eelkõige maksudest, riigilõivust ja riigivara müügist, rendist jne. Suuremad kuluartiklid on riigikaitse ja julgeolek, haridus ja sotsiaalteenused. Riigi eelarves nähakse ette ka valitsuse reservfond. Eelarveaasta kestel võidakse koostada ka lisaeelarveid, aga ainult juhul kui tulusid on kuludest rohkem. Puudujäägiga eelarve on defitsiidiga eelarve. Turg on niisugune majandusliku elu korraldus, mille puhul ostjad ja müüjad vahetavad raha vahendusel pidevalt kaupu ja teenuseid. Turgu reguleerivad nõudus, pakkumine ja turutasakaal. Turutasakaal tekib pakkumise ja nõudluse koosmõjul. See on hind, millega kaupu ja teenuseid tegelikult müüakse ja ostetakse. Nõudlust mõjutavad tegurid: 1. kauba hind 2. tarbija vajadused, soov 3. tarbija ostujõud 4. tulevikuootused 5. teiste kaupade hinnad nõudlus võib kasvada ja kahaneda: 1. asenduskaup on odavam 2
Turg Turuga on tegemist igal pool ja alati, kus ja millal vaid inimesed teevad üksteisega vabatahtlikke vahetustehinguid Turumajandus kasutab turge ehk vabatahtlikku vahetust kui peamist tootmise organiseerimise ja kordineerimise vahendit Tooted Materiaalsed hüvitised, mida ettevõtted valmistavad, nagu arvutid, spordijalatsid, pitsa ja mootorsaag Teenused Immateriaalsed hüvitised, mida osutatakse ja turustatakse üheaegselt, nagu torulukksepatööd ja autoparandus, taksosõidud ja juukselõikus Majandusteadus defineeritakse ka tootmisressursside ja inimeste vajaduste kaudu. Sellest lähtekohast vaadatuna võime majandusteadust käsitleda kui sotsiaalteadust, mis uurib, kuidas piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavat vajadust Ressursid põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste loomiseks. Ressursid on loodusvarad, inimressursid ja kapital Loodusvarad see osa looduskeskkonnast, mid...
tahab pesta ning maksevahend. Et pesumasinaid töökorras hoida tuleb meil teha ka lisakulutusi katlakivi eemaldajate ja veepehmendite näol. Näiteks SOFT, mis ei ole tervisele ohtlik, ei eralda vette mürgiseid kemikaale, kättesaadava hinna eest (~5 eurot) ja mida piisab kauaks kasutamiseks. Kuna hooldame masinaid algusest korralikult, siis väldime sellega ka tulevikus esinevaid lisakohustusi. 2. ÜLEVAADE NÕUDMISEST JA PAKKUMISEST 2.1. Kes on potentsiaalsed ostjad ja kas seda kaupa või teenust on turule vaja Meie teenuse potentsiaalsed ostjad on Eesti Maaülikooli ühiselamutes elavad tudengid, kel oleks mugavam pesu ühiselamus pesta kui koju kaasa kanda ning tudengid kellel puudub kodus pesu pesemise ja triikimise võimalus. Leiame, et uue pesumaja loomine on vajalik, kuna paljud tudengid viivad oma pesu nädalavahetusel koju pesta, mis on absoluutselt ebamugav ja nende kotid muutuvad raskemaks
*valitsuse poliitika *tootmisprobleemid (vananenud tehnoloogia jne) *leanamine keerulisem ja kulud suuremad *töötajate ja juhtide väiksem kompetentsus 15. Ettevõtlusvormid *Üldiselt jagatakse ettevõtlusvormid võetavate riskide põhimõttest lähtuvalt täis ja piiratud vastutusega Täisvastutusega vormid: 1) FIE 2) TÜ Piiratud vastutusega vormid: 1) OÜ 2) AS 3) Tulundusühistu 16. Turu mõiste Turg on üldnimi, mis tähistab mistahes institutsiooni, mille kaudu ostjad (tarbijad) ja müüjad (pakkujad, tootjad) omavahel suhtlevad ja hüviseid vastastikku vahetavad. Turg kitsas, konkreetses mõistes on turg lokaalses ehk paikkondlikus mõistes. Siinjuures on turg mingi konkreetne paik, teatud päevadel, aegadel toimuv ostjate ning müüjate kokkuviimine või mingis teatud paigas töötav iseseisev kaubandus- või teenindusettevõte, nn institutsionaalne turg. Turg laias, üldises mõistes
EUR 15,51 15,66 RUR 0,36 0,37 SEK 1,68 1,66 Operatsioonid Ost Müük Valuuta Kogus Kurss EEK Valuuta Kogus Kurss EEK EUR 10000 15,51 155100 EUR 100000 15,66 1566000 Hinnakiri Ostjad Nimetus Hind ilma KM Nimi Monitor 15" 2780 AS Päike Monitor17" 3890 Oü Tuul Klaviatuur 150 AS Pilv DVD-ROM 1785 Oü Vihm USB Memory 350 Arve nr. 19
oodatava tulu riskist. Nad vajavad infot otsustamiseks: investeerida või mitte; · töövõtjad ja nende esindajad (ametiühingud) on huvitatud töötasustamisest. Neid huvitab ettevõtte võime maksta palka ning sotsiaalmaksu, rakendada mitmesuguseid soodustusi töötajatele; · laenuandjaid huvitab ettevõtte suutlikkus tähtaegselt tagastada saadud laene koos laenuintressidega; · tarnijaid huvitab ettevõtte maksevõimelisus tähtaegselt tasuda ostetud vara ja teenuste eest; · ostjad on huvitatud ettevõtte eksistentsist, eriti kui neil on pikaajaline koostöö või nende äritegevus sõltub antud ettevõttest; · valitsus vajab infot ettevõtete majandustegevuse kohta maksupoliitika kujundamiseks, samuti kogumaks andmeid ametliku statistika jaoks; · avalikkust mõjutavad ettevõtted töö, kaupade või teenuste pakkumisega. Ettevõtte majandustegevust mõjutavad nii ettevõttevälised kui ka -sisesed aspektid, mida majandusarvestuses tuleb arvestada. 4
2 Vaba ettevõtlus Majandussüsteemid 1. Tavamajandus nimetatakse ühiskondlikel traditsioonidel ja algelisel tootmistehnoloogial baseeruvat majandamise korraldust. 2. Käsumajandus algtõukeks ja põhiideedeks on arvamus, t kõiki majanduslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus või üks majandussubjekt tema parema arusaamise kohaselt. 3. Turumajandus- nimetatakse sellist süsteemi, kus ostjad ja müüjad vahetavad kaupu vabalt kokkulepitud hindade alusel ning kus ressursside paigutajakas on`nähtamatu käsi`. 4. Segamajandus majandussüsteem, kus kõrvuti turumajanduse elementidega toimivad tava- ja käsumajanduse ning naturaalmajanduse elemendid. 5. Plaanimajandus algtõukeks ja põhiideeks on arvamus, et kõiki majanduslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus või üks majandussubjekt tema subjektiivse
· 5 senti · 10 senti · 20 senti · 25 senti · 50 senti · 1 kroon · 2 krooni Seejuures 1 ja 2 kroonised mündid tuli vastavalt kehtinud rahaseadusele valmistada vähemalt 50% hõbeda sulamist. Hiljem seadust siiski muudeti ja 1 krooniseid münte valmistati ka mitteväärismetalli sulamist. Seoses rahasüsteemi mittesobimisega kaotati 25 sendine nominaal 15. oktoobril 1936 käibelt. Eesti krooni kursid 2. jaanuaril 1928 Ostjad Müüjad USA dollar 3,72 3,73 Suurbritannia naelsterling 18,16 18,21 100 Saksa riigimarka 88,80 89,40 100 Soome marka 9,36 9,40 100 Rootsi krooni 100,30 100,90 100 Taani krooni 99,75 100,35 100 Norra krooni 99,-- 99,80 100 Prantsuse franki 14,65 14,90 100 Madalmaade kuldnat 150,30 151,10 100 Läti latti 71,80 72,30 100 Sveitsi franki 71,85 72,45 100 Belgia belgat 52,-- 52,50
hilja.Näiteks kui poes midagi otsa saab ei pruugi nad seda tähele pana,kui aga rauakaevandus plaanist maha jääb,siis pole tehastel toorainet ja tootmine seiskub. 2. TURUMAJANDUS majandust reguleerivad turul kujunenud suhted ja hinnad,aluseks on pakkumise ja nõudluse tasakaal.Eesmärgiks maksimaalne kasum.See on suht thus majandus,kuna kui on nt.nõudlus labidate järele,siis on mõned ostjad nõus kõrgemat hinda maksma.Sellega tõuseb müüja kasum.<- see on müügihinna ja tootmishinna vahe.Turumajandus põhineb usalduses.Kuna turg tähendab korduvat kauba või teenuse pakkumist samadele klientidele on vaja et tagantjärele ostja selle ostuga rahul oleks a tagasi tuleks.Turul olevate tootjate vahel on pidev võistlus kuid ka samaaegne kostöö.Kõigi huvi on et turg oleks korrapärane,tootjad võivad kokku leppida
Majandus ühiskonna olemasoluks vajalike vahendite tootmise ja tarbimise korraldamine Majandusharud: põllumajandus, tööstus, teenindus, transport, kaubandus Inimvajadused (piiramatud) Mida toota? - toota asju vastavalt vajadusele ja selle olemasolule Ressursid (piiratud) Kuidas toota? - toota asju, mis suurema tõenäosusega ostjad leiavad Kellele toota? - toota asju, mille tarbijaskond on potentsiaalne ostja Majandust on vaja reguleerida, et paremini realiseerida demokraatia põhiprintsiipe võrdseid võimalusi, vabadust, inimväärseid elutingimusi. Probleemid peab lahendama demokraatlik õigusriik. Majanduspoliitika tegeleb riigi ja rahva olukorra parandamisega.
. . RTJ10 , . , : , , , , , , . ( , ), . , , , . . : D Ostjatelt laekumata arved K Ostetud kaubad müügiks K Arvestatud käibemaks : 20 D Pank K Ostjatelt laekumata arved , : Realiseeritud ja realiseerima kasum valuutakursi muutustest ( ostjad, hankijad) Kasum oma materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist ja likvideerimisest Trahvitulud Viivised ostjate arvetelt Eelmiste aastate tulu Muud äritulud , : Finantstulud tütarettevõtete aktsiatelt ja osakutelt Finantstulud siduettevõtete aktsiatelt ja osakutelt Finantstulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt Kasum valuutakursi muutustest Muud intressi- ja finantstulud RT I, 25.05
KASUM- omahinna ja müügihinna vahe, eeldusel, et müügihind on omahinnast kõrgem. KAUP- müügiks määratud toode või tooted TEENUS- immateriaalne kaup, mille abil rahuldatakse inimeste vajadusi. TURUMAJANDUS – e. Vanaettevõtlus on eestis kehtiv majandussüsteem. Inimesed on vabad oma majanduslikes otsustes, lootes saada kasu. Eesmärgid: täielik tööhõive, majandusareng, hindade stabiilsus, majandusvabadus, sotsiaalsed tagatised õiguls, tõhusus. TURG- koht, kus saavad kokku ostjad ja müüjad. NÕUDLUS – hüvitiste kogus, mida tarbijad soovivad ja on võimelised ostma olemasoleva hinna eest. DEFITSIIT – olukord turul, kus nõudlus ületab pakkumise. ÜLEJÄÄK – olukord turul, kus pakkumine ületab nõudluse. FÜÜSILINE ISIK – inimene, kes tegeleb ettevõtlusega, kuid ei kasuta selleks äriühingut. JURIIDILINE ISIK – eesmärgistatud organisatsioon ETTEVÕTE – üksuk, mis kasutab tööjõudu ja töövahendeid mingite hüviste toomiseks või
ambitsioonide ja poliitika. Tavamajandus majanduse korraldus, mis põhineb traditsioonidel, algelistel tootmisvahenditel ja primitiivsel tehnoloogial;vanim majandussüsteem, milles kolm majanduse põhiküsimust lahendab ära perekond või hõim oma võimaluste piires. Käsumajandus majandussüsteem, kus põhilisi majandusotsuseid langetab riigi keskvõim; käsumajanduse tuntuim vorm on plaanimajandus. Turumajandus majandussüsteem, kus ostjad ja müüjad vahetavad kaupu või teenuseid vabalt kokkulepitud hindade alusel ning tootjate või teenindajate konkurents määrab toote või teenuse mahu,hinna ja sortimendi. Monopol ainuõigus toota mingit kaupa, osutada teenust ja määrata hindu. Avalik sektor moodustab riigivalitsemise ja kohaliku omavalitsuse asutustestning riigi- ja kohaliku omavalitsuse ettevõtetest ja fondidest
9 10.03. Maksuvõla tasumine 7 14241 14241 10 15.03. Kauba müük 8 170520 170520 11 Müüdud kauba kulu 114100 114100 12 20.03. Maksuvõla tasumine 9 88402 88402 13 25.03. Ostjad tasusid arvelduskontole 10 277626 277626 277626 14 26.03. Võla tasumine tarnijatele 11 210000 210000 15 31.03. Elektrikulu 12 15340 16 Raamatupidamisteenuse kulu 13 7080 17 Telefonide kulu 14 10974 18 Palkade arvestus 15 47040 19 31.03
Iga elava orja kohta tuli 3-4 hukkunut. Väga tihti juhtus nii, et peremehe omandamisel kaotas ori oma perekonna, sest tihti juhtus, et pereliikmed müüdi üksteisest eraldi ja nad ei näinud üksteist enam kunagi. Peremehed käitusid väga tihti orjadega julmalt ning alandavalt. Peremehed võisid piitsutada orjasid, kui nad piisavalt hästi tööd ei teinud. Orjasid võidi müüda siis, kui peremees seda soovis. Orjasid müüdi tavaliselt alandavatel oksjonitel. Ostjad vaatasid neid kui loomasid - kontrolliti nende hambaid ja kõrvasid. Nad võisid katsuda ja kommenteerida orjasid. Noored mehed ja naised, kes võisid sünnitada, olid kallid. Terved lapsed olid samuti kallid, sest kasvades said neist tugevad orjad. Osa orjasid unistasid põgeneda ja elada vabade mehedena, nad uskusid, et parem on surra kui orjana elada. Osad püüdsid istandustest ära joosta. See oli aga keeruline, kuna orjadel ei olnud raha ega varustust
kättesaadavad. Geograafilised näitajad: eri riikide turud, üleriigiline-, piirkondlik ja kohalik turg, kliimaolud, asumi tüüp, linna- ja maarahvastiku hulk, rahvastiku tihedus, struktuur ja kasvutempo. Sotsiaal-psühholoogilised näitajad: - inimese omadused (seltsivus, ekstravertsus, ambitsioonikus, jne), - elustiil (ellusuhtumine, vaba aja kasutus jne), - sotsiaalne klass (kiht), - tarbimisstiil (indiviididest ostjad jagunevad: innovaatorid 2,5%; varased kohandujad 13,5%; varased enamustarbijad 34,0%; hiline enamustarbijad 34,0%; mahajääjad 16,0%), 196. Tootega seotud käitumuslikud näitajad: - toote endised, praegused ja tulevased tarbijad, - toote pidevad, mõõdukad ja juhuslikud tarbijad (oluline on nn margitruudus ja püsiklientide stimuleerimine), - erinevate ostupõhjuste ja -motiividega tarbijad,
rahvamajandus tegutseb efektiivselt. Makroökonoomika roll piirdub globaalsete majandusprobleemide põhjuste väljaselgitamisega. Positivistlik majandusteadus-kui see piirdub uurimisega, "kuidas asjad tegelikult on". Sisaldab hinnanguid, "kuidas asjad peaksid olema",- Normatiivne majandusteooria. Hinnakujunemise ja turgude tegutsemise selgitamisel kasutatakse täieliku konkurentsi eeldust(teoreetilist üldistust.) Mittetäieliku konkurentsi puhul mõjutavad müüjad, ostjad või mõlemad turuhinda. Majanduse põhiülesanded: Mida, millises kogusese toota? , Kuidas toota hüviseid? Kellele toota ja kuidas toodangut jaotada?. Ühiskonnas, kus pole puudust, valitseb küllus. Raha pole vaja. Zeitgeisti ideaal! Konkreetse tulemuse alternatiivkulu on see parim tulemus, mida oleks võinud saavutada, kasutades ressursse teisiti. Üldistatult võib majandussüsteemiks (majanduseks) nimetada inimeste hulka, kes toodavad, vahetavad ja tarbivad kaupu ja teenuseid.
kososetehnika, arvutid, digitehnika, multimeedia, aatomienergia, kõrgtehnoloogia, internet. Töö- eelkõige vaimne, peaasjalik rutiinne vaimne 1)teaduslik töö 2)vaimne töö ,logistika-kauba hankimise, veo, haidmise ja tarbimisega seonduvad toimingud Tootmisviis-elatusvahendite hankimise viis, mida iseloomustavad tehnoloogiad ja inimsuhted Elatusmajandus-olukord, kus inimesed toodavad suurema osa vajalikest toodetest ja teenustest ise Turumajandus-majandussüsteem, kus ostjad ja müüjad vahetavad kaupu või teenuseid vabalt kokkulepitud hindade aluse ning tootjate konkurents määrab toote või teenuse mahu, hinna, sortimendi Iseseisev industrialiseerimine- Riigi industrialiserimine omal algatusel ja põhiliselt oma jõududega(euroopa) sõltuvindustrialiseerimine-emamaa viis kolooniatesse industriaalse tv Koloonia-e asumaa on poliitilise ja majandusliku iseseisvuseta maa, mis allub teisele riigile, kes kasutab tööjõudu ja loodusrikkusi oma huvides
66. Müügikoht-koht, kus kaupleja vahetult pakub ja müüb kaupa või pakub ja osutab teenust 67. Müüja-kaupleja nimel kliente teenindav füüsiline isik või isik, kes müüb kaupa või osutab teenust väljaspool majandus- või kutsetegevust tänava- või turukaubanduse korras O 68. Offshore-maksuvaba 69. Oksjon-vara müümine avalikul enampakkumisel 70. Oksjonifirma-viib ostjad ja müüjad kokku, sagedasti firma enda ruumides toimuval avalikul võistupakkumisel; enampakkumis firma 71. Optimaalne-kõige soodsam, parim 72. Ostuagent-ehk sisseostja on isik või agentuur, kes hangib ja ladustab tellijale vajalikku toodangut, aga ka see, kes kodumaal ostab kaupu välismaiste importijate ülesandel P 73. Pakend-see, millesse on miski pakitud 74. Partii-kaubasaadetis 75
Õiguslikke riske saab maandada korrektsete ja mõlema riigi asjaolusid arvestavate lepingute sõlmimisega. Majanduslikud riskid on tururisk, krediidirisk, transpordirisk, hinnarisk, varustamis- või vastuvõtmisrisk, asukoharisk, asendamisrisk. (Hirjel 1996) Tururiski all mõeldakse seda, et ostja orienteerub teistele toodetele, toote halb kvaliteet või konkreetne sortiment ei vasta ostja soovidele, müügivarustajad või ostjad on valed, turustamisaeg on vale. Tururiski saab maandada turutingimuste kohta informatsiooni kogumisega kohalikelt elanikelt, otsekontaktidega välismaal või turu-uuringutega. (Hirjel 1996) Hinnarisk on hinnamuutusest tingitud risk, mis tekib seoses palgamuutustega, varustamishäirete, poliitilise hinnakujunduse või toodete maailmaturu hinna muutustega. Hinnariski saab vähendada pikajaliste väliskaubanduslepingutega, hinna sidumisega turutingimuste muutustega, hinnakindlustustehingutega
tavadest ja kommetest. Majanduslike otsuste tegemisel lähtutakse uskumustest, veendumustest ja tavadest TURUMAJANDUS -MIDA, KUIDAS ja KELLELE otsustatakse paljude tootjate poolt SEGAMAJANDUS - Majandussüsteem, kus kõrvuti erasektoriga funktsioneerib ka avalik (riigi)sektor ning riik reguleerib majandust Eraomand kapital ja muud ressursid, mille omanik on eraisik või ettevõte, mitte aga riik. Hinnasüsteem - tähendab hindade kasutamist piiratud ressursside jaotamiseks. Kui ostjad ja müüjad teevad turgudel vahetustehinguid, kehtestavad nad toodetele, teenustele ja ressurssidele hinnad. Konkurents tähendab võistlust ostjate ja müüjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja müümise pärast. Ettevõtlikkus ettevõtjat peetakse turumajanduse äritegevuse peamiseks mootoriks. Selle mootori käivitajaks on ettevõtlikkus. Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamise eesmärgil ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise riske.
Kaupade ja teenuste valik on lai. Ka ostja saab valida millist ja kelle toodet ning kust ta seda ostab. Konkurents on tootjate vahel ja ühtviisi ka turumajanduse olulisim tunnus. 2. Turumajandus: Kõik, kes turult midagi ostavad, on nõudjad, nende ostusoovid kokku moodustavad aga turunõudluse. Pakkujad ehk kauba tootjad ja müüjad võivad küsida kõrgemat hinda, kui miski läheb moodi ning nõudjad ehk ostjad üritavad seda endale hankida. Hind on kauba omadus, mis mõjutab nõudmist ja pakkumist. Omahind väljendab kauba tootmiseks tehtud kulutusi. Müügihind peab olema omahinnast kõrgem, sest muidu ei saa kasumit. Turuhind on selline hind, millega kaupu ja teenuseid tegelikult müüakse ja ostetakse Turumajanduse plussid Turumajanduse miinused Tootmisressursse kasutatakse Täielikku konkurentsi esineb
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
