Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"ossa" - 501 õppematerjali

ossa on   freesitud plunžerikõrvad   ja   on   need   on   ühenduses pööratava   puksiga.
ossa

Kasutaja: ossa

Faile: 0
thumbnail
45
doc

Teooriaküsimused ja vastused

Mida nimetatakse jõuks? Jõud on vektoriaalne suurus, mis väljendab ühe materjaalse keha mehaanikalist toimet teisele kehale ja mille tulemuseks on kehade liikumise muutus või keha osakeste vastastikuse asendi muutus ehk deformatsioon. Jõu iseloomustamiseks peab tal olema rakenduspunkt, suund ja moodul. 2. Mis on jõu mõjusirge? Jõu mõjusirge on sirge, mille peal jõu vektor asetseb. 3. Mida nimetatakse absoluutselt jäigaks kehaks? Absoluutselt jäigaks kehaks nimetatakse sellist keha, mille mis tahes kahe punkti vaheline kaugus jääb alati muutumatuks. 4. Millal võib kahte jõusüsteemi nimetada ekvivalentseteks?' Kahte jõusüsteemi võib nimetada ekvivalentseks, kui ühe jõusüsteemi võib asendada teisega nii, et keha liikumises või paigalseisus midagi ei muutu. 5. Millal võib kahte jõusüsteemi nimetada ekvivalentseteks...

Insenerimehaanika
358 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Kordamisküsimused

Rõhk on pinnaühiku kohta mõjuv jõud. P=F÷S. Ühik: (1)SI-süsteemis 1N/m2=1Pa; (2)tehniline atmosfäär 1at=1kG/sm2=9,8Pa; (3)füüsikaline atmosfäär(normaalrõhk) 1atm=760mmHg; (4) 1mikrobaar=0,1Pa 54. Hüdrostaatiline ja dünaamiline rõhk ja nende valemid. Hüdrostaatiline rõhk ehk hüdrostaatiline pinge on rõhk, mis mõjub tasakaalu vedelikus. Hüdrostaatilise rõhu defineerimiseks vaadeldakse tasakaalus oleva vedeliku massi m, mis on mõttelise tasapinnaga jaotatud kahte ossa . Neid osi peab hoidma koos mingi jõud F p, see on hüdrostaatiline rõhujõud ehk survejõud. Selle jõu intensiivsust tasapinna A suvalises punktis nimetatakse hüdrostaatiliseks rõhuks (ka hüdrostaatiliseks pingeks) Hüdrostaatilise rõhu puhul ei avalda gaasid ja vedelikud vastupanu nihkele, dünaamilise rõhu puhul aga avaldavad. Õhuvoolu dünaamiline rõhk kirjeldab õhuvoolu kineetilist energiat ristlõikes Pd= v2/2...

Füüsika
143 allalaadimist
thumbnail
91
doc

Eksami konspekt

Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi ­ tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge...

Ehitusmasinad
229 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Eksamiküsimused

Milline praktiline valem sellest järeldub? Kui välisjõudude projektsioonide summa mingil teljel on võrdne nulliga, siis süsteemi masskeskme kiiruse projektsioon sellel teljel ei muutu. xc = xc 198. Panna kirja neljas järeldus süsteemi masskeskme liikumise teoreemist, milles on juttu sellest, et iga süsteemi liikumise võib jaotada kahte ossa . Millised need osad on? Mille kohta nendest annab masskeskme liikumise teoreem informatsiooni ja mille kohta ei anna? Võib jagada translatoorseks ja ümber masskeskme liikumiseks. Masskeskme liikumise teoreem annab infot ainult liikumise translatoorse osa kohta, mil süsteem liigub nagu masskese.Ümber masskeskme liikumise (pöörlemise) kohta infot ei anna. 199. Mis on punktmassi liikumishulk? Mis on süsteemi liikumishulk? Kas need on skalaarsed või...

Insenerimehaanika
215 allalaadimist
thumbnail
10
doc

KUIDAS ASTEROIDID TEKKISID?

Suurem osa asteroididest, umbes 85%, kuulub C tüüpi. S-tüüpi asteroide on 13%. See jaotus ei sõltu oluliselt läbimõõdust. Veel peenema jaotuse saame, kui kõrvutada albeedod spektraalandmetega. Ruumiliselt ei paikne erinevat tüüpi asteroidid sugugi ühtlaselt. S-tüüpi asteroidid on koondunud vöö Päikesele lähimasse ossa . C-asteroidid seevastu asuvad vöö kaugemas osas, kuid neid on märkimisväärselt ka S-asteroidide "asualal". Tumedad on ka vööst kaugemal asuvad asteroidid, näiteks Troojalased. Sellise paiknemise põhjuseks on füüsikaliste ja keemiliste tingimuste erinevus erineval kaugusel tsentrist Päikesesüsteemi tekkimise ajal. Nagu jooniselt 3 ja 4 näha, tiirleb enamik asteroide Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Siiski on olemas...

Füüsika
64 allalaadimist
thumbnail
52
doc

Katlatehnika eksami vastused

KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KATLATEHNIKA BOILER ENGINEERING Sügi s 2007 1. Tahk ete kütuste põleta mi s e tehnoloo gi ad Tahkekütuse latentse energia elektrienergiaks muundamise kohta kehtivad samad üldised seaduspärasused, mis gaasja vedelkütuste korralgi. Määravaks on ringprotsessi parameetrid. Tahkete kütuste põletustehnoloogiad võib jagada nelja rühma: · kihtpõletus (restkolded), · tolmpõletus (tolmküttekolded ehk kamberkolded), · keevkihtpõletus (keevkihtkolded) ja · keeris- ja tsüklonpõletus (keeris- ja tsüklonkolded). Omaette rühma moodustavad tahkekütuse gaasistusega jõuseadmed. Selliseks soojusjõuseadme näiteks on integreeritud gaasistusseadmega kombitsükkel. 2. Põlevkivi põletuste h n ol o o gi ad Praegu on põlevkivielektrijaamades kasutusel...

Katlatehnika
82 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Galileo Galilei

Raske on ülehinnata aga Jupiteri nelja kaaslase avastamist. See purustas lõplikult vana doktriini, mille kohaselt Maa sai olla kõigi Universumi liikumiste ainus kese ning kõrvaldas viimased põhimõttelised takistused Koperniku süsteemi vastuvõtmise teelt. Galilei tööd langesid kahjuks aega, kus Itaalia kirikuelu oli lõhestatud dominiiklaste ja jesuiitide vahelistest lahkhelidest ning vajati patuoinast omavaheliste tülide klaarimiseks. Sellesse ossa sobiski Galilei ning inkvisitsiooni survel oli ta sunnitud 1633. aasta juunis oma õpetusest lahti ütlema (inkvisitsioonikohtu otsuse tühistas alles 1979. aastal paavst Johannes Paulus II). Galilei jäi elu lõpuni inkvisitsiooni järelvalve alle, kuid oma villas Arcetris jätkas astronoomilisi vaatlusi ning uuris mehaanika seadusi. Ta tõestas, et kõik kehad langevad ühesuguse kiirendusega ning sõnastas inertsiseaduse. Sellega pani Galilei reaalse aluse...

Uurimistöö
65 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Välk ja äike

Mida paksem ja ulatuslikum on pilv ning mida suuremad on selles sisalduvad veepiisad, seda suurem on pilve laeng. Pilve sisse võib koguneda märkimisväärselt suur elektrilaeng. Sõltuvalt pilve suurusest tekib välk, kui temasse on kogunenud 10...100 kuloni suurune elektrilaeng. Positiivne laeng paikneb 7...10 kilomeetri kõrgusel maapinnast, kus valitseb 20...30- kraadine pakane. Negatiivne laeng on koondunud pilve alumisse ossa , kõrgusele 3...4 kilomeetrit maapinnast, kus temperatuur on 0...­10 °C. Pilve alumist osa ja selle all paiknevat maapinda võib vaadelda hiigelsuure kondensaatori katetena. Selle kondensaatori elektriväli on aga suunatud üles. Seega oleks ka selle välja poolt tekitatav vool vastassuunaline ­ maapinnast pilve suunas. Välgu toime Sähvatusele järgnev lööklaine, mis tekib välgu kuumusest plahvatuslikult paisuvast õhust ja magnetväljast, põhjustab müristamise...

Füüsika
52 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Taimekasvatus

Kui täiuslikult mainitud protsess ühes või teises mullas kulgeb, sellest sõltubki kultuuride saagikus, mis on ühtlasi ka mullaviljakuse näitaja. Mulla kvaliteedi näitajaks on viljakus. Eristatakse kahte liiki viljakust : a) looduslik- tekib looduslike tingimuste mõjul b) efektiivne ­ inimese kaasabil tekkinud mulla viljakus (kuivendamine, metsaraie, väetamine, muldade harimine) Mullaviljakus on muutuv näitaja. Eesti muldi hakati hindama tootmisnäitaja järgi 17.sajandi teisel poolel, tänapäeval eristatakse Eestis 10 erinevat mulla koniteedi klassi: 1) klass 91-100 hindepunkti, 2) klass 81-90 hindepunkti(h.p.), 3) 71-80 h.p., 4) 61-70 h.p., 5) 51-60 h.p., 6) 41-50 h.p., 7) 31-40 h.p., 8) 21-30 h.p., 9)11-20 h.p., 10) 1-10 h.p. Keskmine on 35-50 hindepunkti. Looduslikel...

Önoloogia
76 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Nafta referaat

Tallinna Polütehnikum Nafta Referaat Õpilane: **** Õpetaja: **** Tallinn 2008 Kütused Tehakse vahet taastuvate ja mittetaastuvate kütuste vahel. Mittetaastuvad ehk fossiilsed kütused on ammuses minevikus elanud organismide jäänused: nafta, kivisüsi, põlevkivi jms. Taastuvad kütused on puit ja biokütused(sõnnik, põhk jm jäätmed). Teke Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvanud kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest. Mattudes läbis orgaaniline aine diageneesi ning muutus kerogeeniks, olles niiviisi osa tekkinud orgaanikarikkast settekivimist. Suurenev rõhk ning temperatuur viib kerogeeni lagunemiseni kergemateks molekulideks, mis hakkavad rõhu tõttu liikuma lähtekivimist välja ülespoole. Ülespoole l...

Keemia
350 allalaadimist
thumbnail
7
ppt

Jean Batiste Say

Jean Batiste Say Jean Batiste Say Sai tuntuks oma 1803. aastal ilmunud tööga ,,Traktaat poliitilisest ökonoomiast", milles ta esines kui A. Smithi kommentaator ja edasiarendaja. Ta jagab poliitilise ökonoomia kolme ossa : 1. tootmine; 2. jaotamine; 3. tarbimine. Sayle on omane antihistorism. Püüdes tõestada, et materjalide mass, millest koosneb maailm, ei saa väheneda ega suureneda, tuleb Say välja järgmise teesiga: ,,Tootmine ei loo mateeriat, kuid loob kasulikkust". Sellel väitel on kaks aspekti: 1. tootmine ei loo mateeriat; 2. tootmine loob kasulikkust. Kasulikkuse teooria Tõi poliitilisse ökonoomiasse kasulikkuse teooria....

Ökonoomika
15 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Versaille' rahuleping

Võtta Saksamaalt ära talle seni kuulunud alad ja anda: · Elsass-Lotring ­Prantsusmaale; · Eupen-Malmedy - Belgiale; · osa Ida-Preisimaast liitlastele, hiljem liita see Leeduga; · Põhja-Schleswing ­ Taanile; · Hultesneri maad - Tsehhoslovakkiale; · Lääne-Preisimaa, Poseni ja osa Ülem-Sileesiast - Poolale; Poolale loovutatud ala nimetati hiljem "Poola koridoriks", kuna see jagas Saksamaa kahte ossa . 2. Lahutada Saksamaast Saarimaa ja liita see Prantsusmaaga; 3.Anda Reini vasaku kalda Kehl, Koblenz ja Köln liitlastele; 4.Allutada Saksamaa kolooniad Rahvasteliidule; Versailles' lepingu põhjal pidi Saksamaa loovutama (ilma kolooniateta) 70 579 km² oma maast ja andma ära 6,5 miljonit elanikku.Hüvitama sõjakahjud ja maksma võitjariikidele 233 miljardit kuldmarka reparatsioone. Kuna ta aga ei suutnud seda tohutut summat maksta, okupeerisid...

Ajalugu
107 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Keskaeg

Mõdu oli kergelt alkohoolne jook, mida pruuliti teraviljast ja tehti suurepäraseks metsmeega. Vajadust magusa aitas rahuldada viinamarjadest keedetud käärimata jook. 3. Feodaalmõis Kogu maa kuulus keskajal feodaalile. Maal asusid feodaalide majapidamised - mõisad. Mõisa keskel seisis feodaali elumaja koos abihoonega. Põllumaa oli jagatud kahte ossa : ühe moodustasid mõisapõllud, teine oli antud talupoegadele ja seal asusid nende majapidamised. Mõlemat osa harisid talupojad, kellest enamik olid sunnismaised pärisorjad. Talupoegade koormised Feodaali maa kasutamise eest pidid talupojad kandma koormisi, s.t täitma kohustusi feodaali heaks. Nad pidid harima mõisapõlde ja tegema teisigi feodaali majapidamistoid. Niisugust maa kasutamise eest tasumise viisi nimetakse teorendiks. Kogu mõisapõlde saak kuulus feodaalile...

Ajalugu
319 allalaadimist
thumbnail
65
pdf

Mõõtmestamine ja tolereerimine

MÕÕTMESTAMINE JA TOLEREERIMINE 2 ×16 tundi Teema Kestvus h 1. Sissejuhatus. Seosed teiste aladega 2 Mõisted ja terminiloogia. GPS standardite maatriksmudel 2. Geometrilised omadused. Mõõtmestamise 2 üldprintsiibid. Ümbrikunõue, maksimaalse materjali tingimus 3. ISO istude süsteem. Tolerantsiväljad 2 4. Istud. Võlli ja avasüsteem 2 5. Soovitatavad istud. Istude rahvuslikud süsteemid 2 6. Istude kujundamise põhimõtted 2 Istude analüüs ja süntees 7. Liistliidete tolerantsid. 2 Üldtolerantsid 8. Geomeetrilised hälbed. Kujuhälbed. 2 Suunahälbed 9. Viskumise hälbed. Asetsemise hälbed. Lähted 2 Nurkade ja koonuste hälbed ja tol...

Mõõtmestamineja...
235 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Realismi üldkokkuvõte

sajandi realistlikku suunda kirjanduses ka kriitiliseks realismiks. Honoré de Balzac 1799-1850. "Isa Goriot" 1834-1835, "Eugene Grandet" 1833, "Sagräännahk" 1831. "Inimlik komöödia" on hiiglasik panoraamteos, kus kirjanik püüdis käsitleda kõiku ühiskonnanähtusi ja kujutada kõigi ühiskonnakihtide elu oma kaasajal. "Inimlik komöödia" jaguneb kolme ossa : "Kommete etüüdid", "Filosoofilised etüüdid", "Analüütilised etüüdid" (kus etüüd tähendab uurimust, uurimist). "Kommete etüüdid" jagunevad kuuest osast ehk stseenist: "Stseenid provintsielust, eraelust, Pariisi elust, sõjaväeelust, poliitilisest elust, külaelust". "Filosoofilised etüüdid" on eksitava üldpelkirjaga, kuna need pole filosoofilised uurimused, vaid lihtsalt autori varasemad teosed, milles oli vähem fakte ja rohkem fantaasiat. "Analüütilised etüüdid" jäid...

Kirjandus
59 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Ristiusumõju kunstile, bütsants, gooti stiil, romantika

Kirikuehituse algus. Mosaiigid Kirikuid hakati ehitama sellepärast, et kristlastel tekkid vajadus pidada jumalateenistusi. Templid ei sobinud sellepärast, et neis oli rõhu asetus välisel poolel, sees oli aga kitsas ja pime. Kiriku eeskujuka võeti Rooma kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp. Stiiliks sai basiilika. Vanakristlik kirik oli pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas kiriku kolme ossa ehk löövideks. Kiriku uks asetses lääne poolses osas. Ida poolses osas võis olla transpent. Transeptist ida pool asetses poolringi kujuline apsiid. Sambaile toestuv talastik võis olla sirge või ühendatud kaartega. Keskmine lööv oli laiem ja kõrgem, kui ülejäänud kaks kõrval olevat. Aknad olid külglöövide seintes. Roomaaegsetes basiilikates oli uks pikiküljel, kuid kui ukse asetamisega muutus kiriku ruumimõju-uksest oli näha altarit....

Kunstiajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Üldgeograafia 10.kl

Voolamine Allvoolav materjal seguneb Aeglane Sageli niiskusega küllastunud omavahel. Pole kindlat pinnases. Igikeltsal. Voolamise lihkepinda tagajärjel nõlvad astmelised. Nihkumine Peale gravitatsioonijõu Kõige Silma mittejälgitav. Nõlva mõjutavad muud jõud: korduv aeglasem alumisse ossa kuhjuvad külmumine ja sulamine lõhub peeneteralised setted aineosakeste vahelisi seoseid Igasugust kivimmaterjali liikumist nõlval raskusjõu mõjul nimetatakse nõlvaprotsessideks. Need protsessid toimuvad erineva kiirusega sõltuvalt nõlva kaldest ja materjalist ehk geoloogilisest ehitusest. Gravitatsioonijõu mõjul toimuvad nõlvaprotsessid neljal erineval viisil. Väga kiired protsessid on varisemine ja libisemine...

Geograafia
441 allalaadimist
thumbnail
3
txt

Uurimustöö ülesehitus

Kasutatud kirjandus Tuuakse ra ts viidatud kirjandusallikate tielikud bibliograafilised kirjed (tavaliselt alfabeetilises jrjekorras). Lisad Lisadesse paigutatakse vaid niisuguseid materjale, mis ei ole t sisust tielikuks arusaamiseks otseselt vajalikud, kuid mis asja vastu sgavamat huvi tundvale lugejale viksid olla huvipakkuvaks lisamaterjaliks. Niteks vib lisasse panna algandmete tabeli, uurimisala skeemi (kui seda pole peetud vajalikuks Materjali ja Metoodika ossa paigutada) vms. T phisisu mistmiseks vajalikke jooniseid-tabeleid lisasse ei panda. Kesolev juhend on koostatud artikli Mnd, Raivo "Npuniteid uurimist koostajale (rhuga loodusteadustele)" phjal http://www.ttkool.ut.ee/olympiaadid/ftp/napunaiteid_uurimustoo_koostajale.pdf...

Informaatika
56 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Viljandi

Asukoht Viljandi kohvikul pole just kõige parem, sest asub see ju kuskil kõrvaltänavas ning esmakordselt linna sattujal on raske seda kohta leida. Puuduvad ka igasugused viited, mille järgi oleks võimalik seda kohvikut leida. Bussilt maha tulles valib inimene ikkagi tühja kõhu korral selle lähima söögikoha. Kui oled varem juba Viljandi kohvikus käinud, siis kindlasti külastad sa seda kohta veelgi. Sealne söögikoha sisustus ja hea värvide valik teeb alati tuju rõõmsaks. On mõeldud nii mugavusele, kui ka sellele, et toitu oodates on võimalik ajalehte lugeda. Kui just ajalehte parajasti saadaval ei ole, siis võib istudes vaadata seinal suuri maale. Kohvik on jagatud kahte ossa: külm lett ja soe toit. Külm letis võib osta mitmesuguseid saiakesi ja salateid. Ümargused lauad koos punaste laualinadega...

Klienditeenindus
37 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

Liivi sõda kuni Põhjasõjani

1583 sõlmiti Pljussa jõe suudmes vaherahu Vene ja Rootsi vahel, mis jättis P-Eesti Rootsile. 1595 - Täyssinä rahuga läks Rootsi ja Vene piir Narva jõge mööda. Eesti jagatud Poola, Rootsi ja Taani kunni vahel. Eesti kolme kuninga valduses Poola kunn - Sigismund Augusti privileeg tagastas aadlile tema endised maavaldused ja kinnitas talupoegade pärisorjuse.Kõrgeimaks ametiisikuks jäi asehaldus. Maa jagati kolme ossa -Tartu, Pärnu ja Võnnu presidentkondadeks. 1598 nimetati presidentkonnad ümber vojevoodkondadeks nagu poolaski. Poola 3/4 maavaldustest jagati staarostkondadeks,mida oli 10.Staarostide kohti määras ainult kuningas vaid poolakaid ja leedukaid. 1598 aastast lubati staarostite kohtadele ka sakslasi. Kohaliku aadli esindusorganiks jäi Võnnus maapäev, osalesid suurte linnade esindajad. 1584 andis Stefan Batory linnaõigused Valgale....

Ajalugu
49 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun