hingamise tagajärjel. Õhurõhk on rõhk, mida õhk avaldab maapinnale ning õhk- konnas olevatele esemetele ja organismidele.Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus asub valdav osa õhkkonna massist. Troposfääris toimuvad kõik peamised ilmastikunähtused (pilved, sademed, ilma ja kliima kujunemine). Stratosfäär ulatub 50 km-ni, moodustab 20% atmosfääri massist. Seal hakkab temp tõusma. Selle põhjustajaks on osoonikiht, mis neelab päikesekiirgust. Mesosfääris (50-85 km) osooni pole ja temp langeb kiiresti,õhk on hõre. Seal muutuvad paljud gaasimolekulid päikesekiirte mõjul ioonideks. Termosfääris väheste õhumolekulide kineetilise energia tõttu temp tõuseb. Õhkkonna paksuseks loetakse 800 km. Termosfäär läheb üle planeetidevaheliseks ruumiks (eksosfääriks). Virmalised helendus kõrg- atmosfääris. Põhjustajaks kosmiline kiirgus, mille laenguga osakesed põrkavad kokku
Peamised atmosfääri koostisosad on lämmastik (78%), hapnik (21%), argoon (0,9%) ja süsinikdioksiid (0,04%). Troposfäär See on 0 kuni 10-16 kilomeetri kõrgusel ning see on see, mida me hingame. Troposfäär on tihe ja niiskust tulvil atmosfäärikiht.. Kõige soojem on selles kihis maapinna ligidal, kõrguse kasvades temperatuur langeb kuni -70 kraadini. Stratosfäär See paikneb 10-16 kuni 50 kilomeetri kõrgusel. Seal paikneb suur osa osoonist. Osoonikiht neelab peaaegu kogu Päikese kahjuliku ultraviolettkiirguse. Seetõttu soojeneb seal õhk +4 kraadini. Mesosfäär See paikneb 50 kuni 80 kilomeetri kõrgusel ning see on kõige külmem kiht. Mesosfäär ei neela kuigi palju soojust ega ultraviolettkiirgust ja seepärast võivad temperatuurid seal langeda kuni -90-ni. Õhk on seal piisavalt tihe, et aeglustada meteoriitide lendu ja seal nad ära põletada. Termosfäär See paikneb 80 kuni 480 kilomeetri kõrgusel
Ehitus: Troposfäär-kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist.Selle kohal on tropopaus-õhkkiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange.Polaaraladel 8-9 km. Eestis 11.km kõrgusel.Troposfääris tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima.Stratosfäär ulatub ligi 50 km kõrguseni ja moodustab u. 20% atmosfääri massist.Temperatuur hakkab kasvama kõrguse kasvades.Selle põhjustajaks on osoonikiht. Mesosfäär ( 50-85 km) enam osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti.Õhk on juba üsna hõre.Termosfääris on õhumolekule jäänud juba nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. 2.Selgita ilmaelementide( õhutemperatuuri, õhurõhu, õhu tiheduse ja niiskusesisalduse) vahelisi seoseid. Muutused on seotus, kui õhk on madal siis õhurõhk on kõrge ja seda tihedam on ka õhk. Mida
Ehitus: Troposfäär-kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist.Selle kohal on tropopaus-õhkkiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange.Polaaraladel 8-9 km. Eestis 11.km kõrgusel.Troposfääris tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima.Stratosfäär ulatub ligi 50 km kõrguseni ja moodustab u. 20% atmosfääri massist.Temperatuur hakkab kasvama kõrguse kasvades.Selle põhjustajaks on osoonikiht. Mesosfäär ( 50-85 km) enam osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti.Õhk on juba üsna hõre.Termosfääris on õhumolekule jäänud juba nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. 2.Selgita ilmaelementide( õhutemperatuuri, õhurõhu, õhu tiheduse ja niiskusesisalduse) vahelisi seoseid. Muutused on seotus, kui õhk on madal siis õhurõhk on kõrge ja seda tihedam on ka õhk. Mida
happesademetena langevad tagasi Maale. Põhjused kütuste põletamine, põlevkivi põletamine, tööstuste saaste, transpordist pärinev saaste. Tagajärjed kahjustab metsi, mulda, taimejuuri, veekogude elustikku, kultuuriväärtusi, orgaanilise aine lagundamine aeglustub. Lahendused vähendada atmosfääri saastamist väävli ja lämmastikoksiididega, veekogude lupjamine, Eestis tasakaalustab paene aluskivim. Osoonikihi hõrenemine: osoonikiht neelab Päikeselt tulevat UVkiirgust ja infrapunakiirgust Põhjused vanemad külmutusseadmed, aerosoolid, tulekustutid, ehitusmaterjalide töötlus, õhukonditsioneerid, vulkaanipursked. Tagajärjed muutused taimede keemilises koostises, taimede kasvu pidurdumine, fotosünteesi aeglustumine, kahjustab inimeste immuunsüsteemi, põhjustab nahavähki ja silmahaiguseid, mutatsioonide teke.
Fotosünteesi tähtsus: a) Fotosüntees on ainuke looduses toimuv protsess, mille käigus muundatakse valgusenergia keemiliste sidemete energiaks. Selle energia arvel elab enamus organismidest Maal b) Fotosünteesil toodetakse esmast orgaanilist ainet, fotosünteesijatest algab toiduahel c) Kaasproduktina tekkinud hapnik on vajalik maksimaalse energia saamiseks d) Atmosfääris tekib hapnikust osoonikiht, mis kaitseb meid päikese uv- kiirguse eest e) Fotosüntees on peamine ja üks väheseid protsesse looduses, milles süsinikku redutseeritakse. Looduslike redoksprotsesside tasakaalu mõttes on see ülioluline.
happesademetena langevad tagasi Maale. Põhjused kütuste põletamine, põlevkivi põletamine, tööstuste saaste, transpordist pärinev saaste. Tagajärjed kahjustab metsi, mulda, taimejuuri, veekogude elustikku, kultuuriväärtusi, orgaanilise aine lagundamine aeglustub. Lahendused vähendada atmosfääri saastamist väävli- ja lämmastikoksiididega, veekogude lupjamine, Eestis tasakaalustab paene aluskivim. Osoonikihi hõrenemine: osoonikiht neelab Päikeselt tulevat UV-kiirgust ja infrapunakiirgust Põhjused vanemad külmutusseadmed, aerosoolid, tulekustutid, ehitusmaterjalide töötlus, õhukonditsioneerid, vulkaanipursked. Tagajärjed muutused taimede keemilises koostises, taimede kasvu pidurdumine, fotosünteesi aeglustumine, kahjustab inimeste immuunsüsteemi, põhjustab nahavähki ja silmahaiguseid, mutatsioonide teke. Lahendused vähendada freoonide tootmist ja kasutamist, lämmastikväetiste õigeaegne
Maakera soojuslik tasakaal on rikutud, maapind ja atmosfäär hakkavad soojenema. Mannerjää Gröönimaal ja Antarktikas hakkab sulama, mille arvelt ookeani pind tõuseb ja madalad alad ujutakse üle. Süsihappegaas ei ole ainuke gaas, mis koguneb atmosfääri. Aerosoolballoonide massilise kasutamise tulemusena on sattunud atmosfääri freoone-gaasilisi halogenoalkaane. Freoonide toimel laguneb atmosfääri ülemistes osades osoon ning tekivad osooniaugud. Osoonikiht neelab tugevasti Päikese ultraviolettkiirgust ja kaitseb Maal elavaid organisme selle eest. Kuna osooniaukude piirkonnas on tugev ultraviolettkiirgus, siis on seal ohtlik päevitada, eriti kevadel, kui atmosfäär on puhas ja läbipaistev. Liiga tugev ultraviolettkiirgus võib aga põhjustada nahavähki. Autod ja tehased paiskavad õhku heitgaase. Need gaasid võivad pilvedega segunedes põhjustada happevihmasid, mis hävitavad taimkatte.
on elukeskkond: loomad, linnud, putukad, eosed on alati mõjutanud inimeste tegevusalasid ja elulaadi kõige rohkem sõltuvad ilmastikust põllumajandus ja mitmed transpordiliigid. Kihiline ehitus: Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb põhiosa õhkkonna massist (ligi 80%) u 13 km kõrgusel üleminekukiht - tropopaus Stratosfäär - ulatub ligi 50 km kõrgusele ja moodustab u 20% atmosfääri massist. Seal asub ka osoonikiht. Stratopaus Mesosfäär Mesopaus Termosfäär Koostis: Lämmastik - 78% Hapnik - 21% Argoon - 0,93% Süsihappegaas - 0,04% Teised gaasid kokku (nt. metaan, vesinik, naerugaas, vingugaas, osoon) - 0,03% Päikesekiirguse spekrist on olulised: infrapunakiirgus - soojendab aluspinda (neeldub) nähtav valgus - et näha värve; et liikuda; saab toimuda fotosüntees UV-kiirgus - organismis moodustub D-vitamiin Millest sõltub saabuv päikesekiirgus?
harilikult öösel. Negatiivse kiirgusbilanssi korral aga vastupidi; see toimub harilikult päeval. Maakera kui tasakaalulise süsteemi kiirgusbilanss on tasakaalus. Viimastel aastakümnetel on täheldatud aga inimtekkeliste kasvuhoonegaaside põhjustatud kiirgusbilanssi muutust, sest Päikeselt tulev kiirgus jõuab küll Maale, kuid kasvuhoonegaaside põhjustatud absorbeerumise ja hajutamise tõttu (kasvuhooneefekt) ei pääse see Maalt kosmosesse tagasi. 13. Atmosfääri koostis. Osoonikiht. Osooni tekkimine ja lagunemine. Atmosfäär - Maa gaasiline kest puhas ja kuiv atmosfäär; veeaur; aerosool Atmosfäär (inglise keeles atmosphere) ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis koosneb erinevatest gaasidest ning seda hoiab kinni gravitatsioonijõud. Atmosfäär neelab UV-kiirgust ning tekitab kasvuhooneefekti, vähendades sellega ööpäevaseid temperatuuri ekstreemumeid. Atmosfääri stratifikatsioon kirjeldab atmosfääri struktuuri
(Tuntuim mussoonist haaratud piirkond on Lõuna-Aasia). Passaat tuul mis puhub 30 laiuskraadide vahel.õhk hakkab liikuma pooluste poole, kus õhk on väiksem. Kasvuhoonegaas rohkem kui kahest sama elemendi aatomist või erinevate elementide aatomeist koosnevad atmosfääris esinevad gaasilised molekulid. Põhjustavad ksvuhooneefekti. (veeaur,osoon,metaan,süsinik,-lämmastikdioksiid). Osoonikiht keskmiselt 15-55 km kõrgusel asuv stratosfääri kiht, kus päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääri keskmisest suurem konsentratsioon. Kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Happesademed e. Happevihmad sademed, mille pH on madalam kui 5. Põhjustajaks on inimtekkelised saastegaasid. On tõsiseks keskkonnaprobleemiks, mis põhjustab probleeme kaladele ja taimestikule ning hävitab arhitektuurimälestusi. Sudu teatud sorti õhureostus
põhjavee reostumine) Säästva arengu võimalused * Võimalik on muuta maksusüsteemi, materjale taaskasutada, anda inimestele haridus, mis õpetaks neid loodusesse mõistvalt suhtuma ja väärtustama ning kaitsma. * Samuti on võimalik sõlmida (riikidevahelisi) leppeid, et keskkonda säästa. AJASTUD 1. ARHAIKUM tekkis Maa, tardus maakoor. Sagedased meteoriidisajud. Tekkisid atmosfäär, ookeanid ja mandrid. Tekkis elu, üherakulised organismid. 2. PROTEROSOKIUM tekkis osoonikiht, ilmusid bakterite kooslused, hulkraksed organismid, käsnad. 3. FANEROSOIKUM 3.1. VANAAEGKOND 3.1.3. Kambrium- ilmusid esimesed kiskjad, elu leidus ainult meres. 3.1.4. Ordoviitsium- merelisi selgrootuid tekkis juurde, ilmusid esimesed maismaavetikad ja taimed. 3.1.5. Silur- soojades meredes korallrifid, tekkisid primitiivsed kalad. Taimed, lülijalgsed asustasid maismaa. 3.1.6. Devon- kalad mitmekesistusid, levisid. Neljajalgsed asustasid maismaa. 3.1.7. Karbon- sõnajalad
poole. Tegemist on ühe vanima taevakehaga MPS (meie päikese süsteemis). Erinevates uuringutes on selgunud, et Callistol leidub vett peamiselt jääna aga ka vedelal kujul. Alles jäänud atmosfääri riismed on andnud aluse arvata, et sel planeedil võis kunagi ka elu olla. Europa Suuruselt natuke väiksem kui meie enda kuu Luna. Eriliseks teeb selle kuu see, et tema pind on võrreldes teiste kuudega äärmiselt tasane. Europal on võrreldes teiste kuudega märkimisväärne osoonikiht mis sarnaned Maa omaga, kuid on siiski kordades hõredam. Lisaks on Europal väga nõrk magnetväli, mis ei suuda teda kaitsta kosmilise kiirguse eest. Kuid kuna Europa asub Jupiterile suhteliselt lähedal on tal lisaks enda magnetväljale ka Jupiteri enda magnetväli ning need saavad väga hästi kosmilise kiirguse vastu. Lisaks kõigele muule leidub seal ka palju vett vedelal kujul. Tegemist on kõige elusõbralikuma taevakehaga MPS-is (lisaks MAA-le.) Ganymedes
2 Probleemid Metsa üleraiumine põhjustab puidukriisi. Paljudes Aafrika arengumaades on puit siiani ainuke energiaallikas ning pidevalt toimub intensiivne raie. Selle tagajärjel hävinevad liigirikkad vihmametsad. Põletamisel lendavad õhku mitmed mürgised ühendid. Selle tagajärjel võib suureneda kasvuhooneefekti oht ja kahjustada võib saada isegi osoonikiht. Mida on probleemide lahendamiseks tehtud? Arenenud maades on spetsiaalselt bioenergia saamiseks pandud kasvama kiirestikasvav energiavõsa. Võsa kasvatamine tagab, et metsade raie väheneks tunduvalt. Õhku lenduvate gaaside vastu on soojuselektrijaamade korstendele jm. Pandud filtrid, et ohtlikud gaasid atmosfääri ei pääseks. Mida peaks tegema? Üldiselt peaks energiavõsa kasvatamist levitama ka arengumaadesse ning ehitama sinna ka muid elektrijaamu, et metsi nii palju maha ei võetaks
troopiliste vihmametsade- hävitamine viimastel aastakümnetel. Atmosfääri koguneb peale CO2 veel teisigi gaase. Nii on sattunud aerosoolballoonide, nende seal deodorantide ja värvide, kasutamise tulemusena atmosfääri freoone. Freoonid on gaasilised halogenoalkaanid. Freoonide toimel laguneb atmosfääri ülemistes osades osoon ning tekivad osooniaugud. Osoonikiht neelab tugevasti Päkese UV kiirgust ja kaitseb Maal elavaid organisme selle eest. Kuid osooniaukude piirkonnas on ultraviolettkiirgus eriti tugev ning seal on ohtlik päevitada. Liiga tugev UV kiirgus võib põhjustada nahavähki. Seetõttu on freoonide asemel hakatud aerosoolballoonide asemel kasutama teisi, kahjutuid gaase.Kusjuures osoonikihi säilimiseks on vastu võetud Montreali protokoll,
tõuku.a. Nõrk vastastikmõju tingib kõigi raskemate osakeste lagunemise kergemateks ( nt neuron laguneb prootoniks, elektroniks ja antineutriinoks. 14. MIS ON KOSMILISED KIIRED? Saavad alguse tähtede termotuumareaktsioonides. Vabaneb teatud hulk elementaarosakesi, mis jõuavad ka maale. ( Valgus jõuab maale nt 8.3min jooksul). Kosmiline kiirgus on väga suure läbitungimisjõuga. Maa magnetväli kaitseb meid kosmilise kiirguse eest ( ka osoonikiht mingil määral). Kosmilised kiired põhjustavad ka näiteks virmalisi poolustel.
pikalainelist soojuskiirgust Veeaur 0,5-4%, neelab nii päikesekiirgust kui maapinna soojuskiirgust Argoon 0,93% Teised gaasid 0,04% 2.Sfäärid Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb peamine osa õhkkonna massist; temp. järk-järguline langemine keskm. 6°C km kohta. Tropopausist kõrgemal temp. enam ei lange. Stratosfäär - ulatub ligi 50km kõrguseni; temp. hakkab kõrguse kasvades tõusma. Põhjuseks osoonikiht. Mesosfäär - 50-85km; enam osooni pole ja temp. langeb kõrguse kasvades kiiresti. Termosfäär - õhumolekule väga vähe, nende kineetilise energia tõttu temp. tõuseb. 3.Tuule kiirust ja suunda mõjutavad tegurid Õhu paneb liikuma õhurõhkude erinevusest tekkinud gradientjõud, mis on suunatud kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale. Tuule suunda mõjutavaks jõuks on maakera pöörlemisel tekkiv inertsjõud ehk Coriolisi jõud. Põhjapoolkeral kalduvad selle
lahustus algul vees, kus see seoti erinevate ühenditega. Alles kaks miljardit aastat tagasi hakkas rohkem vaba hapnikku atmosfääri kogunema. Hapniku kogunemisega atmosfääri kaasnes mitu olulist muutust. Näiteks reageeris hapnik atmosfääris olnud inimesele mürgiste gaaside metaani ja ammoniaagiga, mis seejärel hakkas atmosfääri koostis vähehaaval muutuma selliseks nagu tänapäeval. Teine oluline muutus oli see, kui atmosfääri kõrgemates kihtides moodustus hapniku molekulidest osoonikiht, mis kaitses ultraviolettkiirguse eest. Kõik algelised organismid olid anaeroobid(ei vaja elutegevuseks hapniku hapnik oli neile lausa mürgine). Kui tekkis vaba hapnik, pidid algelised organismid valima, kas kohaneda uue keskonnaga, taanduda hapnikuvabasse keskkonda või hukkuda. 8.) Endosümbioos vastastikku kasulik kooselu vorm, kus üks organism elab teise kehas või rakus. 9.) Perm'i lõpul leidis aset Maa ajaloo kõige suurem väljasuremine, mille tulemusena hävis üle 80%
Infravalguse toimel kehad soojenevad ja seetõttu kutsutakse seda ka soojuskiirguseks. Ultravalgus (UV) kutsub nahas esile punetust ja põletikku (pikemaajalisel päevitamisel). See on samuti nähtamatu ning seda liigitatakse kahte rühma ohtlik ja väheohtlik. Ohtlik võib tekitada nahavähki, mikroorganismidele mõjub surmavalt. Seetõttu kasutatakse seda haiglates mikroorganismide hävitamiseks. Maad katseb selle eest osoonikiht. Päevitami- sel tekkiv pruun pigment nahas kaitseb ultravalguse eest. Valguse levimine Valguse levimiseks nimetatakse valgusenergia kandumist ruumi. Valgusvihud: 1. Hajuv valgusvihk moodustub teineteisest eemalduvatest valguskiirest. 2. Paralleelne valgusvihk moodustub paralleelsetest valguskiirtest. 3. Koonduv valgusvihk moodustub teineteisele lähenevatest valguskiirtest. Valgusel on energiat
Keemia 1.*Oksiid: O , hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend metall hapnik Fe2O3 raud(III)oksiid mittemetall hapnik P2O5 difosforpentaoksiid ·metallioksiid-koosneb metallist ja hapnikust. Metall asub IA,IIA,IIIA rühmas. nt. Na2O – naatriumoksiid BaO – baariumoksiid Al2O3 – alumiiniumoksiid Metall asub B-rühmas, IVA, VA rühmas nt. Fe2O3 – raud(III)oksiid SnO2 – tina(IV)oksiid ·mittemetallioksiid-koosneb mittemetallist ja hapnikust. Indeksite asemel kasutatakse eesliiteid 2-di; 3-tri; 4-tetra; 5-penta; 6-heksa; 7-hepta; 8-oksa; 9-nona; 10-deka nt. CO2 – süsinikdioksiid P4O10 – tetrafosfordekaoksiid ·happelised oksiidid-mittemetallioksiid Happeline oksiid+vesi=hapnikhape nt. SO2 vääveldioksiid SO2+H2O=H2SO3 ·aluselised oksiidid-tavaliselt metallioksiidid nt. Al2O3 alumiiniumoksiid Alumiiniumhüdroksiid= 2Al+3(OH-)3=Al2O3+3H2O Tugevalt aluselised: aluselised (IA, IIA, Ca, Sr, Ba, Fe) reageerivad veega. ...
· Muudavad mullad happelisemaks ja seega halvendavad paljude organismide elutingimusi (nt osa baktereid hukkub); selle mõju taimedele on eriti ilmekas · Muudavad veekogude vee happelisemaks, mitmesuguste liikide eluks sobimatuks: veekogude elustik võib muutuda või isegi kaduda · Kahjustavad inimese tervist, põhjustades nt hingamisteede haigusi · Rikuvad kivist ehitisi ja mälestusmärke Õhukeskkonna kõrgemas osas, maapinnast 20-25 km kõrgusel, paikneb osoonikiht. Osoon on omapärases vormis (kolmeaatomiliste molekulidena) hapnik. Osoonikiht kaitseb elusorganisme, neelates päikese ultraviolettkiirgust. Kui kogu see kiirgusehulk maapinnale jõuaks, sureks enamik organisme. Viimasel ajal on maakera ümbritsev osoonikiht mitmes kohas hõrenenud või on tekkinud osooniauke. Seda põhjustavad mitmesugused õhku paiskunud osoonikihti lagundavad kemikaalid, eeskätt feoonid, mida on kasutatud külmutusseadmetes jahutusvedelikena ja aerosool pakendites
Produktsioonipüramiid- juurdekasvu üles GLOBAALPROBLEEMID Kasvuhooneefekt Kasvuhoone efekt on tingtud sellest, et lastakse teatud kiirgus sisse, kuid soojuskiirguse väljapääs on takistatud. Kasuhoonegaasid on : süsihappegaas, veeaur, ja metaan. Tagajärjed: · Maakera keskmise temperatuuri tõus · Veetaseme tõus maailmameres · Kliimamuutused maismaal · Loodusvööndite nihkumine Osooniauk Osoonikiht kaitseb organisme ultravioletkiirguse eest. Osoonikiht hakkas atmosfääri kujunema tänu fotosünteesivatele organismidele, kes toottsid hapnikku.. Osoonikiht on hakanud teatud piirkondades hõrenema. Osooniauke põhjustavad: auto- ja lennukimootorites tekkivad lämmastikuühendid freoonid, mida kasutatakse külmutusseadmetes orgaanilised kloori- ja fluoriühendid Happevihmad
fotosünteesi käigus tekkis hapnik ja organismid harjusid pikkamisi seda hingama. Päristuumsete ehk eukarüootsete rakkude teke Proterosoikumi alguses. Esimesed hulkraksed rakud ilmnesid kambriumi ajastu algusest. Ürgeoon e. arhaikum 4000-2500 mln aastat tagasi: vanimad meteoriidid, maakoore tardumine, vanimad mineraaliterad, vanimad kivimid. Agueoon e. proterosoikum 2500-545 mln aastat tagasi: vanimad bakterite kivistised, vanim eukarüoodi kivistis, käsnade spiikulad, tekkis vaba hapnik ja osoonikiht. (kujunes välja meioos ja suguline paljunemine) hulkraksed. Vanaaegkond e. paleosoikum: · Kambrium 545-495 mln. (tormiline hulkraksete areng, ilmusid peaaegu kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad.) · Ordoviitsium 495-440 mln. (uued lülijalgsete rühmad; ilmusid esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed; kliima jahenemine ja mandrijäätumine) (lõp. Ulatusilk väljasuremine) · Silur 440-417 mln
Ja 4,5 miljardit aastat tagasi tekkis Maa. 2. keemiline evolutsioon- lihtsamatest molekulidest moodustuvad lõpuks keerukamad orgaaniliste ühendite kompleksid. Aatomitest olid tekkinud molekulid: tekkisid monomeersed orgaanilised ühendid( aminohapped nukleotiidid) polümeratsioonil tekkisid orgaanilised polümeerid. Tänapäeval puuduvad Maal keemiliseks evolutsiooniks sobivad tingimused: Hapnik ,,põletaks" ära lihtsalt orgaanilised ained osoonikiht takistab UV-kiirguse jõudmist Maale. Maal elavad orgaismid kasutaksid toiduks ära ,,isetekkinud" orgaanilised ained ja esimesed algelised elusolendid. 3. bioloogiline evolutsioon- Elu areng esimestest elusolenditest kuni inimeseni. 4. sotsiaalne evolutsioon- inimühiskonna areng. Elu areng Maal: loe õpikust Evolutsiooni mehhanismid Evolutsioon toimub ainult organismi rühmades. Üksik indiviid ei evolutsioneeru. Väikseim
kõigest 2ATP molekuli. Aeroobsel on lõpp saaduseks 6CO2 +6H2O molekuli aga anaeroobsel on piimhapem etanool, võihape. 31. Kuidas on omavahel seotud fotosünteesi valgus- ja pimedusstaadium? Valgusstaadiumis saadakse ATP, mis kulutatakse pimedusstaadiumis. 32. Mis tähtsus on fotosünteesil biosfääri seisukohalt? Fotosüntees säilitab osoonikihi, mis kaitseb Maad kosmilise ja ultraviolett kiirguse eest. Juhul kui osoonikiht hõreneb, siis kosmiline ja UV kiirgus muudavad valkude, RNA ja DNA struktuuri ja need ei saa täita enam iseloomulike ülesandeid. Samuti enamik organisme vajavad orgaanilist ainet ja hapniku. Kokkuvõte Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat. Organisme on kahte liiki, ühed kes suudavad ise orgaanilist ainet sünteesida ehk autotroofid ja heterotroofid, kes tarbivad autotroofide poolt tehtud orgaanilst ainet. Lisaks on ka veel olemas kemosünteesijad, kes
Elu tekkeaeg Maal ei ole teada, kuid tõenäoliselt tekkisid esimesed eluvormid miljardi aasta jooksul alates Maa tekkest.Sellest ajast on elu Maad tugevalt mõjutanud. Näiteks atmosfääri praegune koostis on väga erinev Maa atmosfääri algsest koostisest, mis sisaldas palju rohkem süsinikdioksiidi, kuid ei sisaldanud hapnikku. Fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus moodustus hapnikurikas atmosfäär, mis tegi võimalikuks aeroobse elu. Hapniku aatomeist moodustunud osoonikiht kaitseb Maad Päikeselt lähtuva ultraviolettkiirguse eest, mille tõttu sai elu esinemine võimalikuks ka väljaspool ookeane.Maa pind on 71% ulatuses kaetud soolase vedela veega, mis moodustab maailmamere. Vedela vee olemasolu Maa pinnal on meile tuntud elu esinemise jaoks hädavajalik tingimus. Teiste teadaolevate planeetide pinnal vesi vedelal kujul ei esine.Maailmamere tasemest kõrgemal asuvaid alasid nimetatakse mandriteks ja saarteks.
Geograafia 1.Mõsted: Atmosfäär- ehk õhkkond on Maad ümbritsev õhukiht(1000-1200km). Albeedo- tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse 0,9 või üle selle. Efektiivne kiirgus- Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Kiirgusbilanss- on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe Osooniauk- osoonikihi oluline õhenemine stratosfääris Kasvuhooneefekt- on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. Globaalne õhuringlus- ehk atmosfääri üldine tsirkulatsioon tähendab suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsivat süsteemi,mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Mussoon- Ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks. Frondid- on kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Tsüklon- madalrõhkkond Antitsüklo...
) 19) Milles seisneb fotosünteesi tähtsus biosfääri säilitamisele? V: 1) kindlustab keemiliste elementide ringed ökosüsteemis( C ja O ringe, N, P) 2) kindlustab looduses toimuvad oksüdatsiooniprotsessid (hingamine- aeglane, põlemine- kiire) 3) hapnik on maad ümbritseva osoonkihi püsimise aluseks 20) Milline tähtsus on Maad ümbritseval osoonkihil? V: Osoonikihi tähtsus seisneb selles, et see neelab Päikeselt lähtuvat lühilainelist ultraviolettkiirgust. Osoonikiht toimib filtrina ning tõkestab kahjuliku UV-B kiirguse jõudmise maapinnale olulisel määral.
MITTEMETALLID Nimi Kool Klass 2012 Tiitelleht 1. Mis on mittemetallid? Alarühmad. 2. Fakte mittemetallidest. 3. Mittemetallide füüsikalised omadused, konkreetsemad näited mittemetallidest. 4. Mittemetallide keemilised omadused, allotroobid. 5. Vesinik 6. Hapnik 7. Kasutatud allikad Mis on mittemetallid Mittemetallid on lihtained, millel ei ole metallidele iseloomulikke omadusi. Esinevad nii gaasi, vedeliku kui ka tahkisena. Nad on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone. Mittemetallid on kõik p- elemendid, mis pole metallid ega poolmetallid. Neid on kokku 22. Tavaliselt on välisel elektronkihil võrdlemisi palju elektrone, tavaliselt 4-8. Tahked mittemetallid on haprad ja ei ole sepistatavad, samuti puudub neil metalne läige (v.a jood). Mittemetallideks on näiteks vesinik, hapnik, boor, süsinik, lämmastik, f...
Suisetamise mõju looduses Tubakasuits on täitsa ohtlik gaas. Nikotiin ei ole ainuke, mis saastab meie õhku. Tubakasuitsust eraldub ka suur hulk erinevate ohtlikke aineid, neid on umbes 200. Atmosfäär on saastatud, selle tõttu oli ilmunud niisugune nähtus nagu kasvuhooneefekt – see tähendab, et kogu Maailma peal temperatuur läheb kõrgemaks. Suitsetamine mõjutab osoonikihti nagu tehased ja autod, sama moodi selle pärast osoonikiht hakkav vähenema, tekkivad augud. Selle tõttu, et gaase on õhus liiga palju, Maailma peal tekkivad ka happevihmad, mis väga halvasti mõjutavad paljudele asjadele: inimeste nahk, juuksed, ka taimede kasvu kiirus, «aitab» kivide hävitamisele. Väga suur probleem on ka see, et veekogudes toimub vee hapestumine ja see viib paljude kalade, metsade ja loomade, kes seal elavad, surmani. Et siis saaks teha järeldust, et paljude aastate jooksul suitsetamise ja tubakasuitsu
OSOONIAUGUD Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS Osoon on kolmest hapniku aatomist koosnev molekul. Atmosfääri alumistes kihtides on osoon ohtlik saastaja, olles sudu ja happevihmade üks koostisosa. Keskmiselt 30 km kõrgusel maapinnast stratosfääris moodustuvad osoonimolekulid ultraviolettkiirguse (UV) toimel, tekkinud osoonikiht kaitseb atmosfääri alumisi kihte UV-kiirguse eest. Kaitsev toime seisneb tema võimes neelata UV- kiirgust. Möödunud sajandi jooksul on kerkinud esile globaalse olulisusega probleem osoonikihi hõrenemine inimtegevuse tõttu paisatud keemiliste elementide tulemusel. Osoonikihi hõrenemine võib endaga kaasa tuua osooniaukude kujunemise, kus keemilised elemendid lagundavad osooni molekuli hapniku molekuliks ja üksikuks vabaks radikaaliks.
12. Insolatsioon- horisontaalsele pinnale langev kiirgusvoog. Summaarne kiirgus- horisontaalsele pinnale jõudnud päikese otsese ja hajusa kiirguse summa. Albeedo- näitab aluspinna peegeldamisvõimet, millele langeb valgusvoog. Mida suurem on nurk, seda väiksem on albeedo. 13. Maa kiirgusbilanss- maale saabunud ja maalt lahkunud kiirguste vahe. 14. Atmosfääri koostis- N2 78%, O2 20,95%, Ar 0,93%. Peale selle võib olla ka veeauru (kuni4%), heitgaase, tolmu jm. Osoonikiht 10-15 km kõrgusel maapinnast Maad ümbritsev osooni ehk trihapniku kiht. See kiht moodustab osonosfääri, kuhu on koondunud osooni põhimassning valitseb happer tasakaal osooni tekkimise ja lagunemise vahel. Neelab väga tugevalt UV kiirgust. Osooni tekkimine ja lagunemine O2+ho=O+O (ho-kiirgus lagundab). O2+O+M=O3+M. ergastatud olekusannab energia teisele molekulile. M(muu aine). O3 lagunemine valguse toimel. O3+ho=O2+O2 või O+O3=O2+O2.
..27 Ekvatoriaalsed Kelvini ja Rossby lained......................................................................28 Happevihmad...................................................................................................................29 Kasvuhooneefekt.............................................................................................................31 Millised on kasvuhoonegaasid?...................................................................................32 Osoon ja osoonikiht.........................................................................................................34 Mis on osoon ?.............................................................................................................34 Mis on osoonikiht ?......................................................................................................34 Osoonikihi kahanemine...................................................................................................36 Osooniauk.......
Happevihma happesust 7 mõõdetakse pH skaalal. Mida väiksem on ph näitaja, seda happelisem on vesi. Puhta kaevuvee pH näitaja on tavaliselt 7,0. Vihmavesi on tavaliselt nõrgalt happeline ja selle pH = 5,5. 2000-ndal aastal USA -s sadanud vihma happelisus oli enamasti pH = 4,3.Õhu saastumine. Peamiselt tööstusest satub õhku tahkeid osakesi - tolmu, mis omakorda halvendab elukeskkonda ja mõjub kahjulikult inimeste tervisele. Osoonikiht ahtmosfääris neelab suure osa päikese ultraviolettkiirgusest, vähendades selle kahjulikku mõju elusolenditele ja taimedele. Pikkamööda hõreneb ja kohati kaob osoonikiht ning maapinnale jõuab ülamäära tugev ultraviolettkiirguse voog. Omaette problemiks on saanud väiksemates piirkondades õhu saastumine radioaktiivsete ainetega.Pinnast saastavad kahjulikud või mürgised ained ning kemikaalid, mis satuvad keskkonda liiga suurtes kogustes või kontsentratsioonides, sh
INIMENE Inimese organismi üldiseloomustus: koed, elundid, elundkonnad. Koed: · Epiteel ehk kattekude · Närvikude · Lihaskude · Sidekude Elundkonnad ja elundid: · Katteelundkond : nahk, juuksed, küüned. · Tugi- ja liikumiselundkond: luustik ja lihased · Seedeelundkond: suu, neel, söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool, maks, kõhunääre. · Hingamiselundkond: ninaõõs, hingetoru, kopsutorud, kopsud · Ringeelundkond: süda, veresooned ja lümfisooned · Erituselundkond: neerud, kusepõis, nahk, kopsud · Endokriinsüsteem: sugunäärmed, kõhunääre, neerupealised, kilpnääre, käbikeha, ajuripats,harknääre. · Närvisüsteem: pea-ja seljaaju ning närvid · Meeleelundid: keel, silmad, kõrvad, nahk, ninaõõs · Sigimiselundkond: suguelundid ja sugunäärmed. Inimese põhilised elutalitlused, nende neuraalne ja humoraalne regulatsioon. Neuraa...
Põletamisel on kahjud veelgi suuremad. Põlevkivi põletamisel eraldub vääveldioksiidi, lämmastikuühendeid ja muid saasteid mis eralduvad suitsugaasina, järele jääb aga suur kogus tuhka (Tänane saastetase ca 75 000 SO2 aastas). Põlevkivi järjepidev põletamine ja õhku paisatav saaste hulk tekitas ka 2003a. idaviru kohale meeletu osooniaugu. Kui normaalse osoonikihi paksuseks hinnatakse 300400 ühikut, siis meie kohal oli osoonikiht vaid 200 ühikut, milles ei ole midagi imestada ja vaevalt selline juhtum viimaseks jääb. Statistikaameti järgi on eesti vääveldioksiidi, kasvuhoonegaaside üks suuremaid saastajad euroopas. 6 Eesti plaanib elektri tootmisel üle minna tuumaenergiale, mis on oluliselt vähem loodust reostav. Samas on tegemist alles mõttega. Alternatiive on veelgi: tuuleenergia
1.Astronoomiline ühik - maa keskmine kaugus päikesest 149 597 870 km(tähis AU, eesti k. a.ü) Valgusaasta- vördub vahemaaga ,mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta jooksul Troopiline aasta ajavahemik, mis kulubPäikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunktini(tähis LY) Parsek- parsek on niisugune objekti kaugus mille aastaparallaks on 1 kaarsekund(pc=par +sek) Aastaparallaks nurk, mille all taevakehalt vaadatune paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg) ,et see moodustaks taeva kehale suunatud sirgega täisnurga. On olemas eliptilised , spiraalsed ja ebakorrapärased galaktikad. Linnutee-meie kodu galaktika, Linnutee on tähesüsteem, suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas. 2. Päikesesüsteemi tekkimine (nebulaarhüpotees)- Päikesesüsteem tekkis esialgsest külmast ning hõredast gaasipilvest, mis iseenda raskusjõu mõjul kokkutõmbudes muutus üha kiiremini pöörlevaks ja lapikumaks kettaks 3. Klass...
Tööjõud- inimesed, kes soovivad töötada ja on selleks võimelised Kapital- tootmisse paigutatud e investeeritud raha, millest saadakse tulu Eksport- kauba, teenuse või kapitali väljavedu teise riiki Import-kauba, teenuse või kapitali sissevedu välismaalt Transiitveosed- kaupade läbivedu riigist Kasvuhooneefekti süvenemine- päikeselt tuleb soojus maale, aga tagasi maailmaruumi peegeldub väga vähe, maailm soojeneb, süsihappegaas Osoonikihi hõrenemine- aerosoolid, külmkapp, osoonikiht hõreneb ja tekib auk, suureneb UV kiirgus Veekogude eutrofeerumine- veekogude rikastumine toiteainetega Bioloogiline mitmekesisus- Mõiste bioloogiline mitmekesisus tähistab kogu maakeral leiduva elu- taimede, loomade, seente ja mikroorganismide ning nende elupaikade mitmekesisust Säästev areng-
süsihappegaasist ja teistest gaasidest. 2. Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused Atmosfääri kihid on: Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, temperatuur langeb 6c km koht, troposfääri kohal on tropopaus(õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange), leiavad aset peamised ilmastikunähtused. Stratosfäär - ulatub 50 km kõrguseni, temperatuur hakkab kõrguse kasvades tõusma, osoonikiht, moodustab 20% atmosfääri massist Mesosfäär - 50-85 km kõrgusel, osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti, õhk üsna hõre Termosfäär -kõige kõrgem kiht, temperatuur tõuseb, läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks, suur kineetiline energia 3. Ilmaelemendid, nende (õhutemperatuuri, õhurõhu, õhu tiheduse ja niiskusesisalduse) vahelised seosed. Kõrguse kavades alanevad õhurõhk ja temperatuur(keskmiselt 6kraadi).
Samas on Harjumaal aga kõige suurem südame- ja veresoonkonnahaigustesse suremus. Sotsiaalsete näitajate poolest on kõige ees Saare-, Hiiu- ja Järvamaa ning paremusjärjestuse lõpus Ida-Virumaa. KOKKUVÕTE Kokkuvõtteks võib öelda, et sellisel moel nagu maailm praegusel ajal majandab ei tohi elu edasi minna, kui soovime säilitada elu planeedil Maa. Inimeste meeletu tarbimine ja saastamine on meid viinud situatsioonini, kus osoonikiht hõreneb, maa kliima soojeneb ja jäätmeid ei ole varsti enam kuhugi panna. Õnneks on olemas inimesi, kes mõtlevad ka muule kui rahakoti paksusele ja ilusale autole maja ees. Need inimesed tegutsevad aktiivselt planeedi päästimise plaanidega ja see on ka viinud mitmete kokkulepete ja programmideni nagu Agenda 21 ja Euroopa Liidu säästva arengu strateegia. Kui meie eluea jooksul veel midagi drastilist juhtuma ei hakka siis tuleb ju mõelda ka
allatuult. Atmosfäär ei ole homogeense koostisega, mistõttu esinevad tegelikkuses olulised kõrvalekaldumised keskmistest väärtustest. Enamasti jääb sademete pH vahemikku 4,96,5. Happevihma põhjustavad eelkõige väävli- ja lämmastikoksiidid, mis veega reageerides moodustavad vastavalt väävel- (H2SO4) ja lämmastikhappe HNO3. Happevihmad on tõsine keskkonnaprobleem, mis põhjustab probleeme kaladele ja taimestikule ning hävitab arhitektuurimälestisi. Stratosfääri osoonikiht on osoonist moodustuv kiht, kaitseb Maad Päikeselt tuleva kahjuliku ultraviolett-kiirguse eest. Osoonikiht on unikaalne ja iseloomulik ainult meie planeedile. Osooniauk Antarktika kohal avastati 1970. aastate alguses. 1986 avastati osoonikihi hõrenemine ka põhjapoolkeral Arktikas. 15 Osoonikihi hõrendajateks on: 1. Lämmastikuühendid 2. CFC-d e. freoonid 3. Klooriühendid 4. Broomiühendid
71) Milline on Milankovitchi tsüklite mõju Maa kliimale? Maa orbiit muutub ja Maa kliima muutub ka: aastaajad on pehmemad ning temperatuuriamplituud väheneb. 72) Mis on Päikese aktiivsuse peamiseks indikaatoriks? Mida kõrgem on Päikese aktiivsus, seda madalam on Maa atmosfääris kosmilist päritolu isotoopide kontsentratsioon. 73) Milline inimese tegevus soodustab üleujutuste esinemissagedust ja ulatust? 74) Kuidas ja millal tekkis osoonikiht?Milline oleks elu Maal ilma osoonikihita? Osoonikiht tekkis 300-500 milj. aastat tagasi hapnikku tootvate bakterite, fotosünteesi, päikese(ultraviolett) ja kosmilise(lühilainelise) kiirguse toimel. Kui osoonikihti ei oleks, oleks elu Maa peale jäänudki ookeani sügavamatesse kihtidesse. 75) Millised on osooni lagunemiseks vajalikud tingimused? Vajalikud tingimused lagundajate tekkeks: väga madal talvine temperatuur + kevadine soojenemine ja päikesekiirgus.
alajahtunud veepiisad langevad külmunud põhja, algab külma õhu sissevool maapinnale ja kohe jäätuvad sajuala on frondi tag kui soe õhk jõuab maapinnale, siis temperatuur tõuseb märgatavalt ja sadu lakkab sajuala on frondi ees Osoonikiht ja osooniaugud Osooni on atmosfääris kõigil kõrgustel, kuid valdav osa sellest paikneb stratosfääris. Osooniaukudeks nimetatakse osoonikihi olulist hõrenemist stratosfääris. Osooniaugud esinevad sesoonselt polaaraladel, eriti Antarktika piirkonnas. Osooni kontsentratsiooni kõikumised stratosfääris on määratud keeruliste fotokeemiliste protsesside ja õhu tsirkulatsiooni poolt. Kõige suuremat ohtu kujutab ultraviolettkiirgus kevadisel ajal, kui osooni on vähem ja
Rohtlaaladel, kõrbestumine- muld kuiv, sahharakõrbes. Sooldumine- vesi aurab ära, kunstnik niisutamine. Hapestumine- happed tekivad, sadem. ületavad auramise. Okasmetsas. ATMOSFÄÄR lämmastik- mügarbakterid, liblikõielistel, lämmatav gaas. Hapnik fotosüntees, hingamine, põlemine. Muud- aurustumine, erald. Vulkaanide purskel, kasvuhoone ef. Trpopsfäär0- 11km. Temp langeb 6kraadi/km õhurõnk langeb 10mm/100m. 90% õhku. Stratosfäär- 50km. Tõuseb 0 kraadini,p=1mb-ni. Osoonikiht. Mesosfäär-50-85km. Temp langeb 80kraadini,hõreõhk, p=0,01mb-ni. Helkivad ööpilved. Termosfäär- 860km.-1000km. Õhurõhk tõuseb .läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks.eksosfäär- kosmos.ilm ja kliima õhutemp. Termomeeret, õhurõhk- mmHg, õhuniiskus-hügnomeeter, sademed-sademed mm, lumi cm, tuul m/s, tuulelipp, anemomeeter, pilvisus, pallides. Päikesekiirgus kiirgusbilanss-maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Posit. Kiirgusb
kergesti väliskihtide elektronid, mis on suure liikuvuse ja iseseisvusega.MS on tugev side.. kõige tüüpilisemad MS elemendid on leelismetallid, kuid MS esineb(vähemal määral) kõigis metallides, sulamites, metallisarnastes ühendites. 3) Atmosfääri koostis püsivad komponendid: N2 78%, O2 21%, Ar 0.93%, ülejäänusid vähe. Muutuvad komponendid: CO2, veeaur. Juhuslikud:SO2, H2S, CO, NH3 jt. Ülemistes kihtides osoon(O3) madalamal sisaldus väga väike osoonikiht. Süsinikdioksiidid kogu atmosfäär- nn kasvuhooneefekt. 4) Kristallvõre tüübid 1.aatomvõre-kristallvõre sõlmpunktides aatomid(seotud tugeva kovalentsete sidemetega).Tugeva sideme tõttu on aatomkristallilisel ainetel suur kõvadus, kõrge sulamistemp, väike lahustuvus ja lenduvus.Teemant. 2.Molekulvõre-sõlmpunktides neutraalsed molekulid, seotud nõrkade van der Waasi jõududega(võivad lisanduda vesiniksidemed).Tüüpiline anorg ühenditele ja tahkestunud gaasidele.3.ioonvõre-
Osooni teke troposfääris: NO2+ h NO+O O + O2 +M O3 +M LOÜ lenduvad orgaanilised ühendid. LOÜ saasteallikad: mittetööstuslik põletamine; teised liikuvad saasteallikad; lahustite kasutamine; põllumajandus; maanteetransport; tootmisprotsessid; kütuse kaevandamine; teised saasteallikad. Osoon stratosfääris, osoonikihi tähtsus, osoonikihi kahanemist põhjustavad peamised saasteained. O2+ h O + O O + O2+ M O3+ M Looduslikult esinev gaas stratosfääris (20-50 km). Osoonikiht stratosfääris kaitseb lühilainelise kahjuliku kiirguse eest, neelab tugevalt UV kiirgust (220 330 nm). Osoonikihi kahanemist põhjustavad peamised saasteained: klorofluorosüsinikud, NOx, HO. Kasvuhoonegaasid ja kasvuhooneefekt. Kasvuhooneefekt: Kliima tagamiseks vajaliku soojushulga talletamine Maal. Tähtsamad gaasid: H2O, CO2, (N2O, CH4). Kasvuhooneefekti tugevnemist põhjustavad saasteained (Kyoto protokolliga reguleeritud) ja nende peamised allikad; GWP.
Ultraviolettkiirgus Referaat Tartu 2014 SISUKORD 1. ULTRAVIOLETTKIIRGUS..........................................................................................3 2. UV-KIIRGUSE MÕJU INIMESELE.........................................................................4-5 2.1 Kaitse........................................................................................................................5-6 2.2 UV indeks....................................................................................................................6 3. UV-KIIRGUSE ESINEMINE TÖÖALADEL..........................................................7-8 KOKKUVÕTE....................................................................................................................9 ...
Polümeerid -> püsivad polümeeride kogumikud. Energia saadi reaktsioonideks ultraviolettkiirgusest, õhuelektrist. Tekkisid eeldused elu tekkeks. Tingimused Maal 4 miljardit aastat tagasi · Sagedased vulkaanipursked · Maal puudus mullakiht · Maa oli suures osas kaetud madalate soojaveeliste meredega · Vulkaanilistest gaasidest moodustus esialgne atmosfäär (N2,CO2,SO2,H2,NH2,CH4) · Atmosfääris puudus vaba hapnik. · Puudus osoonikiht ning Uv-kiirgus jõudis takistamatult maale. BIOEVOLUTSIOON Elu tekkis vees. Protobiondid esmased elukandjad. Prokarüoodid(eeltuumsed) energia orgaanilistest ühenditest esmased heterotroofid. Energia anorgaanilistest ühenditest esmased kemosünteesijad. Vanimad eukarüoodid · Vanima päristuumse ehk eukarüoodi kivistis . Grypania spiralis leiti Michiganist Usa-s 1,9 miljardi aasta vanustest kivimitest.
Siis puhuvad läänetuuled, mis toovad tsükloneid Atlandilt üle Põhja-Euroopa kirdesse ja itta. 63)Milline inimese tegevus soodustab üleujutuse esinemissagedust ja ulatust? 64)Millest on tingitud linna soojussaared? Linnakeskkonnas mõõdetud õhutemperatuurid keskmiselt 2 kraadi kõrgemad võrreldes looduslikus keskkonnas mõõdetuga. Suur mõju on betoonil, asfaldil, massiivsetel kivist ehitistel, kuna akumuleerivad soojust. 65)Kuidas ja millal tekkis osoonikiht? Milline oleks elu Maal ilma osoonikihta? Osoonikiht tekkis 300-500 milj. Aastat tagasi hapnikku tootvate bakterite, fotosünteesi, päikese (ultraviolett) ja kosmilise (lühilainelise) kiirguse toimel. Kui osoonikihti ei oleks, oleks elu Maa peal jäänudki ookeanide sügavamatesse kihtidesse. 66)Millised on osooni lagunemiseks vajalikud tingimused? Vajalikud tingimused lagundajate tekkes: väga madal talvine temperatuur + kevadine soojenemine ja päikesekiirgus.
3. Varustusteenused, ka tootvad teenused (ingl provi- sioning services) — teenused, mida inimene saab ökosüs- teemilt, näiteks toidu, vee, puidu jm materjalidena. 4. Kultuuriteenused, ka rekreatiivsed teenused (ingl cultural services) — teenused, millega loodus pakub esteetilist ja vaimset naudingut, mis on lõõgastumise koht ja uute teaduslike teadmiste allikas. Biosfääri planetaarsed piirid. Ülemine: troposfäär <- osoonikiht (kõrgusel 16-25 km) -> stratosfäär Alumine: litosfääris (sügavusel 2-3 km) hüdrosfääris (sügavusel 10-11 km) Elurikkuse kadu; Lämmastikuringe häiring; Kliimamuutus; Ookeanide hapestumine; Fosforiringe häiring; Veeringe häiring, veekasutus; Maakasutuse muutused Aerosoolide sisaldus atmosfääris; Keemiline reostus Mis on ökoloogiline jalajälg? meetod, mis suudab ligikaudselt arvutada maa-ala suurust,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
