· Hapnik on fluori järel elektronegatiivseim element Levik looduses · Maa atmosfäärist moodustab hapnik umbes 21 % Atmosfääri on hapnik tekkinud peamiselt fotosünteesi tulemusena. · Põhiliseks oksüdeerijaks meid ümbritsevas keskkonnas, sealhulgas ka eluslooduses. · Levinuim keemiline element maakoores-ligikaudu 45%. · Leidub vees ja õhus. · Looduses leidub vähesel määral ka hapniku teist allotroopi-osooni. · Maad ümbritsev hõre osoonikiht takistab elusloodust ohustava lühilainelise ultraviolettkiirguse jõudmist maapinnani. Keemilised omadused · Molekulaarne hapnik on tavatingimustes vähe aktiivne, kuumutamisel aga aktiivne. · Tugev oksüdeerija · Paljud ained põlead hapnikus tekivad oksiidid. Hapnik Kasutatud materjalid · http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht · https://www.google.com/imghp?hl=et&gws_rd=ssl AITÄH VAATAMAST!
Kütuste mittetäielik põlemine SO2 ja NO2 on happelised oksiidid ning muudavad tavalised sademed (vihma ja lume) happesademeteks mis on taimedele eriti ohtlikud. Süsiniku halogeeniühendid CO2 konsentratsiooni kasv Tööstuslik tolm Osoonikihi hõremine Freroonid - Ohtlikud saastegaasid, mida kasutatakse mitmesugustes aerosoolballoonides. Jõudes stratosfääris asuvasse osoonikihti, põhjustavad nad osooniaukude teket. Lagundavad ka teised saastegaasid, nt lämmastiku oksiidid. Osoonikiht neelab tugevasti Päikese ultraviolettkiirgust, kaitstes saastegaaside eest Maal elavaid organisme. Liiga tugev ultraviolettkiirgus võib põhjustada nahavähki, kahjustada silmi ja tekitada teisi kahjulikke muutusi elusorganismides. Kasvuhooneefekt Kasvuhoonegaasid - Süsihappegaas koos vee ja metaaniga Need gaasid neelavad üsna suure osa Maa pinnalt kiirgavast soojusenergiast ega sale selle hajuda maailmaruumi. Nende sisalduse kasv atmosfääris rikub Maa soojusliku tasakaalu ja
Evolutsioonivormid: Füüsikaline ,,Suure paugu" hüpotees, elementaarosakestest tekkisid aatomid. U 5 miljardit aastat tagasi tekkis Päike ja 4,5 miljardit aastat tagasi tekkis planeet Maa Keemiline lihtsatest molekulidest moodustusid polümeerid. Sagedased vulkaanipursked, maal puudus mullakiht, maa oli suures osas kaetud madalate soojaveeliste meredega, vulkaanilistest gaasidest moodustus esialgne atmosfäär, kust puudus hapnik, puudus osoonikiht. stanley Milleri katseaparatuur simuleeris keemilise evolutsiooni algseid tingimusi. Sidney Fox kuumutas aminohappeid laava tükil ja sai polümeerid, mis moodustasid omavahel mikrokerasid, mis sarnanesid ürgbakteritega. Louos Pasteur tõestas 1860ndatel, et elu teke elutust ainest ei ole tänapäeval võimalik, kõik elus pärineb elusast. Tänapäeval puuduvad Maal keemiliseks evolutsiooniks sobivad tingimused: hapnik ,,põletaks" ära lihtsad orgaanilised ained, osoonikiht takistab UV-
ATMOSFÄÄR 1. Millisteks sfäärideks jaguneb atmosfäär? 4 sfääri, erinevad temp ja õhu järgi: Troposfäär: alumine atmosfääri kiht tekivad pilved, sademed õhk liigub ja seguneb kujuneb ilm ja kliima temp langemine troposfääri kohal on tropopaus, temp enam ei lange tõusvad õhuvoolud ehk konvektsioonivoolud Stratosfäär: ulatub u 50 km O3 põhjustab temp tõusu O3 - osoonikiht, kaitseb Maad UV - kiirguse eest Mesosfäär: 50 - 85 km O3 pole temp kiire tõus õhk hõre Termosfäär: temp tõus, sest õhumolekule vähe sujuv üleminek planeetidevaheliseks ruumiks õhkkonna paksus u 1000 km 2. Nimeta 2 tähtsamat õhu koostise olevat gaasi? Õhu koositisesse kuuluvad N, O2, CO2 ja H2O (veeaur): N (78%) - tekib org aine lagunemisel, vajalik taimekasvuks
Halogeeniühendid kui freoonid Freoonideks nimetatake madala molekulmassiga ehk väikese süsiniku aatomite arvuga fluoro- ja kloroalkaane. Enamasti on nendeks metaani või etaani fluoro- ja kloorühendid. Freoonid keemiliselt väga püsivad, mittepõlevad, mittemürgised, kergesti veelduvad. Põhjustavad selliseid probleeme nagu kasvuhooneefekt ja osooniaugud. Freoone kasutatakse külmutusmasinates, vahtpolümeeride valmistamiseks, aerosooliballoonides propellandina, kliimaseadmetes. Osooniaukude tekkimises on põhiliselt süüdi inimese poolt õhku paisatud freoonid. Freoonidel kulub osoonikihini jõudmiseks 6-8 aastat ja need püsivad seal umbes 100 aastat, sest nad on keemiliselt väga püsivad. Kõrgemates atmosfäärikihtides freooni molekulid lagunevad UV-kiirguse toimel radikaalideks. Moodustunud radikaalid lagundavad osoonikihti, mis kaitseb maapinda ohtlikku UV-kiirguse eest. Läbi hõrenenud osoonikihi tun...
Peamine lipiidide rühm, millest membraanid koosnevad, on fosfolipiidid ehk kahest rasvhappeahelast, glütseroolist ja fosfaatrühmast koosnev molekul. Kuna rasvad on hüdrofoobsed, siis moodustavad fosfolipiidid kahekihilise struktuuri nii, et hüdrofoobsed rasvhapped on üksteise suunas seespool ja hüdrofiilne fosfaatosa on suunatud väljapoole Millised tingimused olid vajalikud, et elu sai väljuda veest maismaa Kindlasti üks tähtsaimaks tingimuseks oli vaba hapnik,puudus ka osoonikiht ning UV-kiirgus jõudis takistamatult maale.Kindlasti oli vajalik mullakiht maapinnal kuna muld on kivimite murenemise ja organismide elutegevuse tulemus,siis ei saanud mulda veel olemas olla. Reasta Maal toimunud sündmused 1.ainuraksete prokarüootide teke 2.eukarüootsete rakkude teke 3.hulkraksuse kujunemine 4.fotosünteesivate tsüanobakterite areng 5. kudede ja organite areng 6.elu väljumine veest maismaale 7.suguline paljunemine 8.kehasisene viljastumine 9.kehaväline viljastumine
GEO KT KORDAMINE (KT II rida vastused) 2)Mille alusel jaotatakse atmosfäär kihtideks, iseloom. troposfäär?-Temperatuuri alusel. Troposfäär on atmosfääri kõige alumine kiht ja sisaldab 80% õhkkonna massist. Seal toimub temp langemine keskmiselt 6°C/km. Selle kohal on tropopaus(õhukiht, millest temp kõrgemale enam ei lange). Troposfääris tekivad kõik ilmastikunähtused. 3)Miks stratosfääris temp tõuseb?-Peamiseks põhjustajaks on osoonikiht, sest ta neelab peaaegu täielikult päikeselt tuleva uv-kiirguse, mille tagajärjel õhk soojeneb. 5)Kuidas mõjutavad maapinnale saabuva ja seal neelduva päikseskiirguse hulka: a)geograafiline laius-mida kaugemal on laius seda kaugemal päikesekiirgus b)pilvisus-pilved neelavad enamus päiksesekiirguse kui 5-20% lasevad läbi c)aluspinna omadused-kui päike on seniidis langeb pinnale rohkem kiirgust, kui madalama päikse asendi puhul
HAPNIK Sissejuhatus Hapniku keemiline sümbol on O Keemiline element järjenumbriga 8 Hapnik on keemiliselt aktiivne mittemetall Tal on kaks levinud allotroopset vormi: dihapnik ehk lihtsalt hapnik (O2) ja trihapnik ehk osoon (O3). Hapnik Hapnik on üks tähtsamaid bioelemente Levinuim keemiline element maakoores, moodusades ligi poole selle massist (~45%) Leidub looduses lihtainena kui ka paljude ühenditena (mitmesugused oksiidid) Füüsikalised omadused Lõhnata, maitseta, värvusetu gaas Vees suhteliselt vähe lahustuv Keemistemperatuur -183 C Keemilised omadused Keemilistes reaktsioonides käitub oksüdeerijana Moodustab enamasti ühendid oksüdatsiooniastmes II Suhteliselt vähe aktiivne Elektronegatiivsuselt teine element fluori järel Kuumutamisel muutub hapnik oluliselt aktiivsemaks Palju ained põlevad hapnikus heleda leegiga Hapnik looduses (O2) Tekkinud peamiselt fotosünteesi tulemusena Elusorganismide tähtsaim energiaallikas Atoma...
suure arvu masinate kasutamisega, mis väljutavad väga palju mürgiseid gaase. See võib põhjustada väga halva pöörde meie kliimas. Fakt ,et masinad heidavad suuri koguseid mürgiseid gaase , põhjustab Maa kaitsva osoonikihi hõrenemist, mille tagajärjel suureneb päikese intentsiivsuse mõju ning mis lõpuks ilmneb kliima rohke soojenemisega , on üsna hirmuäratav ning näitab suunda eelkõige meie elu hävimisele.Sellest hoolimata , et osoonikiht vajaks aegamööda taastumiseks masintootmise ja tehaste töö lubamatut vähenemist. Mis kahjuks ei ole võimalik kuna inimesi sünnib järjest juurde ja toodang suureneb aastatega tohutult. Aina uute masinate tootmises ilmneb järgmine kurb asjaolu, kuna tootmise ala suureneb ning ala suurendamiseks on sageli vaja kasutusele võtta metsa alasid ning põllumaade arvelt. Põllumajandus ja metsandus on tähtsad faktorid keskonna kasvamises ja arenemises.
Suure Paugu ajal toimus üliväikese ja tiheda mateeriakogumiku plahvatuslik laialipaiskumine. Võime sattuda väljendumisraskustesse kirjeldada püüdes elu tekkeks vajalike juhuslike sündmuste kokkulangevust, mis on niivõrd hämmastav õnnemäng, et inimlik mõistus seda ei hooma. Planeet Maa asumine Päikesest just parajal kaugusel on üks tähtsamaid aspekte, mis võimaldas kõigel edaspidisel toimuma hakata. Kuigi maal olid pidevalt vulkaanipursked, mulla- ning osoonikiht puudus, tekkisid meil esimesed monomeersed orgaanilised ühendid ja moodustasid kogumikke. Kuidas ikkagi sai see olla võimalik? On võimalik, et meie planeeti tabas meteoriit, mis kandis enda peal neid algeid, milles arenes elu. Kosmoseteooriat toetab ka Murchinsoni meteoriidi leid, mis sisaldas endas aminohappeid , süsivesikuid ja süsinikühendeid. See annab aga alust arvata, et kusagil väljaspool meie planeeti võib eksisteerida midagi sarnast nagu maaasukad nimetavad eluks.
aastal. Kyotos sõlmiti rahvusvaheline leping nende koguste piiramiseks. Osoonikihi kaitseks sõlmiti 1987. aasta 16. septembril Montrealis riikidevaheline lepe osoonikihi kaitseks. Osoonikihi hõrenemine Osoonikihi tähtsus seisneb selles, et ta neelab päikeselt tulevat lühilainelist ultraviolettkiirgust ja infrapunast kiirgus, olles seega kasvuhoonegaas. 1970-ndail aastail, kui hakati atmosfääriuuringuteks kasutama satelliite, avastati, et osoonikiht hõreneb kohati tugevalt ja tekivad nn. osooniaugud. Nende teket põhjustavad inimtegevuse tagajärjel atmosfääri sattunud osooni lagundavad katalüsaatorid. Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained, millest kõige tähtsamat rolli mängivad freoonid. Osoonikihi hõrenedes satuvad Maale ultraviolettkiired, mis kahjustavad kõike elavat. UV-A kui ka UV-B kiirgus põhjustab nahavähki. Mis põhjustab kasvuhooneefekti?
Atmosfäär Eristatakse 4 kiht: (temperatuuri järgi eristatakse.) Troposfäär- toimuvad kõik ilmastikunähtused. Stratosfäär- paikneb osoonikiht. Mesosfäär- temp langeb kõrguse kasvades. Termosfäär- temp tõuseb kõrguse kasvades. Atmosfääri energeetika ja õhu üldine tsirkulatsioon Maa välispinda varustab energiaga päikesekiirgus (Maa siseenergia ja gravitatsioon ei oma erilist tähtsust). Atmosfäär on kõigist sfääridest kõige mobiilsem, seega otsustav roll kliima kujundamise ja muutumises. Otsekiirgus- jõuab läbi atmosfääri otse maapinnale paralleelsete kiirtena.
Teras Raud+süsinik(vähem kui Tööriistad, masinaosad, 2%)+muud elemendid seadmed KESKKONNAPROBLEEMID Happevihm-vihm, mille pH tase on looduslike sademetega võrreldes madalam, tekib siis, kui saasteained (SO2, CO2) lahustuvad vihmavees ning tekivad happed. Happed levivad tuulega ja sajavad vihmaveega pinnale. See kahjustab loodust, eriti okaspuid, ehitisi ka skulptuure Osoonikihi lagunemine- osoonikiht on 10-50km kõrgusel maapinnast ja kaitseb filtrina kahjuliku UV-kiirguse eest. Osoonikiht laguneb freoonide(gaasiliste halogenoalkaanide) sattumisel kõrgematesse atmosfääri kihtidesse, kus nad päikesekiirguse toimel lagunevad ja reageerivad osoonikihti moodustavate ühenditega. Kasvuhooneefekt-nähtus, kus planeedi atmosfääri kiirgus soojendab maapinda. Päikesekiirgus liigub suures osas läbi atmosfääri ja soojendab maapinda. Maapind
Happevihmad on hävitanud terveid metsamassiive, näiteks mäenõlvadel. Meile kõige lähemal asuvad kahjustatud metsad on Kagu-Soomes ja Ida-Lapimaal 13. Kuidas m6jutab inimtegevus 6hu koostist? Kasvuhoonegaas,Kasvuhooneefekt,Osoonikiht ja selle hõrenemine,Happesademed,Sudu 14.Miks on osoonikihi säilitamine (ülemaailmne) probleem? Kuidas seda probleemi leevendada? Mida saad sina teha? 1970-ndail aastail, mil hakati atmosfääriuuringuteks kasutama satelliite, avastati, et osoonikiht hõreneb kohati tugevalt ja tekivad nn. Osooniaugud. Osoonikihi hõrenemine pooluste kohal on saanud üheks laiemalt tuntud keskkonnaprobleemiks, kuigi selle mõju on raskesti tajutav. Maad ümbritseva osoonikihi ülesandeks on kaitsta kõike elavat lühilainelise ultravioletkiirguse eest. Osoonikihti on hakanud aga kahjustama inimtegevusest pärinevad süsiniku, fluori ja kloori ühendid .Need (nagu paljud teisedki osoonikihti
ja süsihappegaasist(0,0375%). ~1000km laiune vöö. Füüsikalised omadused: Toa temperatuuril gaasilises olekus Värvusetu Lõhnatu Maitsetu Kokkusurutav Ei juhi elektrit Normaalne õhurõhk 760mmHg Atmosfääri kihid: Eksofäär Termosfäär-100km kõrgusel virmalised Mesosfäär-õhk on hõre, temperatuur langeb Stratosfäär-temperatuur tõuseb,(gaaside kiht, osoonikiht, mis takistab Päikese kiirguse eest) Troposfäär(6-20km)-vahetult vastu maapinda.Elame igapäevasel, saame mõõta temperatuuri.( 6kraadi muutub kilomeetri kohta, rõhk muutub 100mmHG kilomeetri kohta) Erinevad temperatuurid ja koostised : Läbi atmosfääri saabub meile päikesekiirgus.(nähtav kiirgus 56% ; Ultraviolettkiirgus 8%, infrapunakiirgus 36%) Nähtav kiirgus silmaga nähtav roheline valgus Ultraviolettkiirgus- päevitamine, nähtav
teguriks Maa elukõlblikuks muutumisel. Maakera jahenedes langes veeaur maale vihmana, mille tulemusel tekkis hüdrosfäär, mis esialgu oli happeline. Vesi murendas maakoort ning nõnda kogunes vette komponente, mis muutis vee kiiresti tänapäevasele sarnaseks. Esimesed elusorganismid tekkisid vees, kus nad olid kaitstud Päikesekiirguse eest. Oli aguaegkond. Kui rohelised taimed arenesid, hakkasid nad eraldama hapnikku ning kujunes atmosfäär. Hapnikust moodustus osoonikiht, mis võimaldas elu maal. Kuna hapniku kogunemine atmosfääri jätkus, tekkis biosfäär. Esimesed elusorganismid tekkisid juba umbes 3,5 miljardit aastat tagasi- (prokasüoodid, kellel esinesid peamised elu tunnused: paljunemine, ainevahetus, ümbris) Hiljem tekkisid hulkraksed organismid, seejärel hakkasid maismaal kasvama taimed. Lõpuks tekkisid ka loomad, see oli vanaaegkond. Keskaegkonnal tekkisid dinosaurused, õistaimed, esimesed linnud ja imetajad. Uusaegkond- arenes inimene.
(keskmine temperatuur −85 °C). Madalate temperatuuride tõttu mesosfääri ülaosas veeaur külmub ning tekivad moodustised, mida meie teame helkivate ööpilvede nime all. • Stratosfäär ulatub tropopausist kuni 51 km kõrguseni. Temperatuur kõrguse suurenedes tõuseb, sest stratosfääris paiknev osoonikiht absorbeerib UV-kiirgust. Stratosfääri ülemine osa on tropopausist (−60 °C) palju soojem ning seal võib temp. kõikuda külmumistemperatuuri lähedal Stratopaus on stratosfääri ja mesosfääri piiriks ning see asub 50–55 km kõrgusel. Siinsel kõrgusel on rõhuks tuhandik merepinnal olevast rõhust ehk ligikaudu 0,101325 kPa.
Inimene ja loodus Inimene on elanud tänu loodusele planeedil Maa aastatuhandeid, kuid viimasel aastasajal on üha sagedamini jutuks looduse hävitamine või teisalt selle hoid. Inimese kasuahnusest tulenevalt on hävitatud paljud linnu-, looma- ja taimeliigid. Loodud on ka punane raamat, sest veel paljud liigid on hävimisohus. Näiteks, üks Eesti punases raamatus olevatest liikidest on lendorav. Lendorav on kõikides Euroopa Liidu riikides kaitsealune loom. Globaaliseerumise tagajärjel on suurenenud õhusaaste. Õhk pole enam hingamiseks puhas. Paljude suurlinnade, näiteks Londoni ja Kairo, kohal on sudu. See on väga ohtlik inimese tervisele. Õhusaaste peamistejs põhjustajateks on transpordivahendite hulga suurenemine ja üha suuremate tehaste rajamine. Tehaste suits saastab õhku. Õhusaaste tagajärgedeks on kasvuhooneefekti suurenemine ja osoonikihi hõrenemine. Osoonikiht kaitseb Maal elavaid o...
ATMOSFÄÄR Kordamine, Õ lk 34-52, TV lk 38-51 Iseloomusta atmosfääri tähtsust, koostist ja ehitust. 1. Nimeta ilmaelemendid ja selgita nende vahelisi seoseid. õhutemperatuur,õhu niiskus,sademete hulk,tuule kiirus ja õhurõhk. 2. Nimeta kliimatekketegurid ja selgita nende rolli kliima kujunemisel. astronoomiline ja geograafiline 3. Selgita Päikesekiirguse muutumist atmosfääris. Mis on Maa kiirgusbilanss? (pos, neg, tasakaalus) Päikesekiirguse muutumist atmosfääris-Päikesekiirguse hulk väheneb atmosfääri läbimise käigus. Pos. Kiirgusbilanss -kui maa saab rohkem kiirgusenergiat,kui ära annab Kiirgusbilanss-maapinnalt neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Millistest teguritest ja kuidas sõltub maapinnale jõudva päikesekiirguse hulk? Päikesekiirguse maapinnale jõudev hulk sõltub geograafilisest laiusest, aluspinna omadustest ja pilvisusest....
vee, toidu ja hapnikuga. Kahjuks nüüd aga looduski sõltub inimesest. Inimesed on muutnud ökosüsteemi tasakaalu. Kõik algas siis kui hakati maad harima ja loomi kodustama. Hiljem hakati veel kaevandama loodusvarasid. Tänu tehnoloogilisele arengule 20. Sajandi jooksul on toimunud suured keskkonnamuutused, mis on tugevalt seotud ka muutustega atmosfääri koostises. Puhta vee varud ja bioloogiline mitmekesisus väheneb kiirelt. Inimeste tegevuste tagajärjel saastub õhk, kahaneb osoonikiht. Tekib globaalne soojenemine, pinnas ja vesi saastuvad. Mürgised kemikaalid satuvad pinasesse, vette ja atmosfääri, ja nagu juba varem öeldud väheneb looduse mitmekesisus ja loodusressursid. Seda kõike põhjustab metsade raie, keskkonnavaenulike ainetega looduse reostamine, veesoonte tühjaks pumpamine, jõgede ümberkujundamine ja palju muud. Õnneks on paljud inimesed aru saanud inimtegevuse hävitavast mõjust ning alustanud võitlust loodussõbralike eluviiside eest
Atmosfäär ehk Õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest (lämmastiku, hapniku, argooni, süsihappegaasi ja teiste gaaside ning veeauru segu), mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. Atmosfääri moodustavaid gaase hoiab kinni Maa gravitatsiooniväli, kui gaaside impulss on piisavalt väike. Atmosfäär on väga liikuv, alludes isegi väikestele rõhuerinevustele, mille tagajärjeks on tuulte tekkimine. Peamised atmosfääri koostisosad on lämmastik (78%), hapnik (21%), argoon (0,9%) ja süsinikdioksiid (0,04%). Troposfäär on atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 1016 km kõrgusele. Troposfääri kohal olevat atmosfääri osa nimetatakse stratosfääriks. Troposfäär sisaldab umbes nelja viiendikku kogu atmosfääri massist. Õhutemperatuur kõrgemale tõustes troposfääris üldiselt langeb. See ongi aluseks troposfääri ja stratosfääri eristamisele, sest stratosfääris õhutemperatuur kõrguse suurenedes kasvab. Õhutemperatuur langeb troposfääris keskmi...
Planeet Maa tekkis umbes 4,5 miljardit aastat tagasi algul oli see kuum taevakeha, kuid jahtudes tekkis sellele maakoor ja peagi ka ookeanid. Tingimused Maal 4 miljardit aastat tagasi: Sagedased vulkaanipursked Puudus mullakiht Oli suures osas kaetud madalate soojaveeliste meredega Atmosfäär, mis moodustus vulkaanilistest gaasidest (nt lämmastik, metaan, ammoniaak jne) Atmosfääris puudus vaba hapnik Puudus osoonikiht ja UV-kiirgus jõudis takistamatult Maale Keemiline evolutsioon tähendab, et lihtsatest molekulidest moodustusid lõpuks keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid. Selle etapid (nende toimimiseks vajalik energia saadi UV-kiirgusest, soojuskiirgusest ja õhuelektrist): Tekkisid monomeersed orgaanilised ühendid (aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid) Polümerisatsioonil tekkisid orgaanilised polümeerid Polümeerid liitusid polümeeride kogumikeks
ja keemistemperatuur - 112 kraadi Celsiuse järgi. Ta lahustub vees paremini kui dihapnik. Osoon laguneb kergesti di- ja monohapnikuks. Trihapnik on tugev oksüdeerija - ta oksüdeerib jodiidid vabaks joodiks, pliisulfiidi pliisulfaadiks, hõbeda hõbedaoksiidiks ja divesiniksulfiidi väävel- ja väävlishappeks. Elusorganismidele on osoon suuremas kontsentratsioonis väga mürgine, sest ta on tugev oksüdeerija. Osoonikiht ehk osonosfäär asub 10 -50 km kõrgusel maapinnast. Osoon tekib seal tänu sellele, et valguse toimel dihapniku molekulid lagunevad hapniku aatomiteks. Kui need aatomid põrkuvad hapniku molekulidega, tekivad osooni ehk trihapniku molekulid, mis loovutanud energialiia ja stabiliseeruvad. O +O2 ® O3 (osoon). Avastamine Hapniku avastasid sõltumatult mitu teadlast. Üheks hapniku avastajaks peetakse Inglise õpetlast Joseph Priestleyt
tarkusehambad, pimesool, kõrvalihased 4. Lootelise arengu võrdlemine- loomade ühine põlvnemine. 5. Molekulaarbioloogia DNAde võrdölemine aitab tõestada liikide omavahelist sarnasust ja sugulust. 6. Biogeograafia- Liikide levik maal on seotud nende omavahelise sugulusega. Kuidas sai elu Maal alguse ja kuidas kujunesid tänapäevased organismid? Esimesed algelised organismid elasid sügaval vees kuna osoonikiht puudus ja UV- kiirgus oli tugev. Stromatoliidid Esimesed elusorganismid olid ainuraksed prokarüoodid. Jagunesid kaheks arhed ja bakterid. Nad toitusidorgaanilistest ühenditest. Osadel neist avanes võime anaeroobesetest ainetest valguse abil teha aeroobsed ained ehk kemosüntees. Tekkis fotosüntees. Esimesed fotosünteesi kasutajad olid tsüanobakterid. Hapnikku hakkas kogunema. Moodustus osoonikiht. Tekkis eukarüootne rakk. Tekkisid hulkraksed organismid. Esimesed neist käsnad.
Polümeratsioonil tekkisid orgaanilised polümeerid. Polümeerid liitusid polümeeride kogumikeks. Reaktsioonideks vajalik energia saadi UV-kiirgusest, soojuskiirgusest ja õhuelektrist. KEEMILISE EVOLUTSIOONI TINGIMUSED Sagedased vulkaanipursked Maal puudus mullakiht Maa oli suures osas kaetud madalate soojaveeliste meredega Vulkaanilistest gaasidest moodustus esialgne atmosfäär (N2, CO2, SO2, H2, NH2, CH4) Atmosfääris puudus vaba hapnik Puudus osoonikiht ning UV-kiirgus jõudis takistamatult Maale Tänapäeval puuduvad Maal keemiliseks evolutsiooniks sobivad tingimused: Hapnik “põletaks” ära lihtsad orgaanilised ained. Osoonikiht takistab UV-kiirguse jõudmist Maale. Maal elavad organismid kasutaksid toiduks “isetekkinud” orgaanilised ained ja esimesed algelised elusolendid. 3) bioloogiline evolutsioon – aeglane protsess, mis kestab ka käesoleval ajal (uute omadustega
Suures kontsentratsioonis hävitab kõik mikroorganismid ja seda kasutatakse operatsioonisaalide steriliseerimiseks. Ultravalgus on tugeva fotokeemilise (mõjub filmilindile, fotosüntees, osooni tekkimine) ja bioloogilise toimega (päevitamine, D2 vitamiini teke, suurtes kogustes tekitab nahavähki ja silmahaigusi). Inimese silmi kaitsevad ultravalguse eest hästi klaasprillid, sest klaas neelab tugevalt ultravalgust. Päikeselt tuleva liigse ultravalguse eest kaitseb meid Maad ümbritsev osoonikiht, kus neeldib suur osa ultravalgusest. Ultravalgust kasutatakse meditsiinis, valgustehnikas kutsub esile luminestsentsi, salakirjade või kustunud tekstide kindlaks tegemisel. Aljona Treffner
1. Valguse olemus Newtoni ja Huygensi teooria kohaselt. Dualism . Teooria kirjeldab valgust kui osakeste voogu, mis levib sirgjooneliselt, selgitab teravate varjude tekke, kuid ei suuda seletada, miks valgusvihud lähevad üksteisest läbi ja osakesed ei põrku ega haju. 2. Valguse kui elektromagnetlaine ehitus, valguse lainepikkuste vahemik?Valguslained on elektromagnetlained, mis koosnevad ajas perioodiliselt muutuvatest ning risti paiknevatest magnet- ja elektriväljast ning mille laineline olemus avaldub ruumis levivate elektri- ja magnetväljade perioodilises muutumises. 3. Mis on lainefront- pind, mis eraldab laine poolt juba häiritud ruumiosa sellest ruumist, kuhu aine pole veel jõudnud., lainekiir-, monokromaatilisus-ühevärvilist, kindla sagedusega ja lainepikkusega valgus- ehk elektromagnetlainet. ja lainepikkus-kas vahemaa, mille laine läbib ühe võnkega või perioodi jooksul või kahe naaberlaineharja vaheline kaugus.. 4. Mis on tasal...
Seda kasutatakse meditsiinis, astronoomias, valgustehnikas-kutsub esile luminestsentsi, plasmatoodetes, fotokeemias, bioloogias ja salakirjade või kustunud teksti kindlaks tegemisel. Meditsiinis kasutatakse laialdaselt ultravalgust kiirgavaid lampe, nt. haigusi tekitavate mikroorganismide hävitamiseks ja hambaplommide kõvastumise kiirendamiseks. Maal elavaid organisme kaitseb liigse ning ohtliku UV-kiirguse eest osoonikiht, seetõttu jõuab ainult osa ultravalgusest Maale. Viimasel ajal on see kiht hakanud hõrenema ja sinna on tekkinud nn. osooniaugud. Selle tulemusena jõuab Maale nüüd rohkem ultravalgust kui varem. Kuid siiski suurem osa hajub või neeldub Maad ümbritsevas atmosfääris. Osoonikihi hõrenemist seostatakse freoonide laialdase kasutamisega tehnikas ja olmes. Atmosfääri sattunud freoon lagundab osooni molekule.
1.Mis on atmosfäär? Atmosfäär on õhkkond, ehk õhukiht mis ümbritseb maad. 2. Atmosfääri tähtsus 3.Atmosfääri koostis koos protsentidega. Lämmastik 78 %, hapnik 21 %. 4.Atmosfääri ehitus Kihte peab oskama iseloomustada. Troposfäär-9-16 km paksune kiht.Paikneb valdav osa õhkonna massist,õhk kõige tihedam.Kõrguse kasvades muutub õhurõhk. Seal tekivad pilved ja sademed. Stratosfäär- Asub osoonikiht. Kaitseks UV kiirguse eest. Uv kiirgus tekitab vähki. Mesosfäär- Kuni 80km. -90 kraadi. 5.Õhurõhk Normaalõhk 750 mm/hg ehk 1013 mb 6.Kuidas muutub temperatuur kõrguse kasvades? Õhurõhk muutub 100 meetri kohta 10mm, 1000 m (1km) kohta 100mm 7. Kuidas liigub õhk? Nertikaalseslt või orisontaalselt 8. Kuidas muutub temperatuur kõrguse kasvades? Iga kilomeetri kohta langeb 6 kraadi. 9. Mis on tuul? Tuul on õhuliikumine. 10
NH3 + H2O -> orgaanilised ühendid, seal hulgas aminohapped Ürgookeanis aminohapped -> valgutaolised ühendid (mis modifitseerusid kiirguse ja laengute toimel valkudeks ja elusaineks.) Esialgu toimus ainevahetus hapnikuta keskkonnas. Hiljem tekkis fotosüntees. Organismide edasise arengu O2-sisaldavas keskkonnas Erinevate kiirguste (UV + kosmiline lühilaineline) toimel tekkis atmosfääris O3 -> atmosfääris ülakihtides osoonikiht. Osooni teke on suuresti tasakaaluline protsess. O2 + hv -> O + O O2 + O -> O3 (Teke kiirguse alpha>242nm juures) Lagunemine toimub kiirguste, vabade radikaalide ja paljude ühendite toimel. O3 + hv -> O2 + O Evolutsiooniliselt põhjustas osoonikihi kaitsev mõju elusaine intensiivsema arengu; Üleminek ürgookeanist maismaale.
Nähtav valgus Nähtamatu valgus: Infrapunavalgus (soojuskiirgus; ümbritseb kõiki sooje kehasid ja seda ka pimedas) Ultravolettvalgus (millega me päevitame; liigse UV kiirguse eest kaitseb osoonikiht) Valgusallikad: Soojuslikud valgusallikad (kiirgavad lisaks valgusele ka soojust) Külmad valgusallikad Valgusfiltrid Valguse peegeldumine Peeglid (kumer- ja nõguspeegel) Fookus Valguse murdumine Valguse liikumine suurema tihedusega keskkonda - valgus murdub allapoole Valguse liikumine väiksema tihedusega keskkonda - valgus murdub ülespoole Optiline tugevus = 1 / fookuskaugus; ühikuks on dioptria (dpt) D=1/f tihedus; ühikuks on kg/m³ =m/V Fr maapinna lähedal olevatele kehadele mõjuv raskusjõud; ühikuks on njuuton (N) Fr = m · g g 9.8 N/kg Hõõrdejõud P rõhk; ühikuks on paskal (Pa) P = F / S = mg / S = hg (h kõrgus) Vedelikule või gaasile avaldatud rõhk levib vedelikes ja gaasides igas suunas ühtemoodi. (Pascali seadus) Fü ...
tõusnud. Kui aastasadu tagasi oli inimkonda ümbritsev keskkond hoitud ja armastatud, siis nüüdisajal on vähe inimesi, kes tõeliselt end ümbritsevast hoolivad. Kordades rohkem on neid, kes tegutsevad loodust saastades, et tagada iseendale majanduslik edu. Nüüdisinimese peamine soov on ühiskonnas silma paista ning teistest parem olla. Inimkond on valmis meisterdanud massiliselt masinaid, mis mõjuvad ökosüsteemile laastavalt. Üha rohkem räägitakse osooniaukudest ja sellest kuidas osoonikiht järjest enam hõreneb ning kui ohtlik on see inimesele. Kõige hullem on olukord muidugi suurlinnades, kus tööstus väga kõrgelt arenenud on. Sellest hoolimata jätkab inimene oma tegevust, ehitades aina juurde vahendeid oma elukeskkonna hävitamiseks. Elutegevuse tähtis allikas on puhas vesi. Põhjavesi on kõigile oluline, merevesi ei kõlba joogiks ega toidu valmistamiseks. Tähtsat rolli mängib siiski ka merevesi, mis on
tingimused erinesid tänapäevastest? 3 p. Esiteks, keemilise evolutsiooni aeg puudus osoonkiht, seetõttu sai maa intensiivset ultraviolettkiirgust. Teiseks, puudus vaba hapnik. Kolmandaks, vaane atmosfäär kujunes vulkaanilistest ja kosmilistest gaasidest. 9. Miks ei ole elu tekkimine tänapäeval enam võimalik? 2p. Sest tänapäeval puuduvad vajalikud tingimused keemiliseks evolutsiooniks: Hapnik "põletaks" ära lihtsad orgaanilised ained. Osoonikiht takistab UV-kiirguse jõudmist Maale. Maal elavad organismid kasutaksid toiduks "isetekkinud" orgaanilised ained ja esimesed algelised elusolendid. 10. Kuidas on omavahel seotud taime- ja loomariigi evolutsioon? 2p.
Millised on Eesti keskkonnaprobleemid? Eestlased on olnud alati maarahvas ning elatunud just põllusaadustest, kuid tänapäeval on eestlased elama asunud linnadesse ning metsad ning põllumaad jäävad tähelepanuta. Samuti hakati Vene ajal ohtralt põlevkivi kaevandama, ning see paraku on tohutult saastanud põhjavett. Eestit ohustab metsade ja põllumaade kinnikasvamine ja võsastumine. Aastasadu on Eestlased elatunud põllu- ja metsasaadustest, kuid nüüdsel ajal on haaranud kogu Eestit urbaniseerumine ning loodus koos metsade ja niitudega jääb tähelepanuta. Näiteks Statistikaameti andmete järgi on linnastumise protsent Eestis 2012.aastal 78% ning see on tunduvalt kõrgem, kui 1992.aastal 31%. Järelikult kuna enamik rahvastikust koondub linnadesse, toob see endaga kaasa metsade majandamise languse. Metsad kasvavad kinni ning muutuvad läbikäidamatuks, mille tõttu võivad paljud liigid hävida. Sama saab öelda ka niitude kohta, kui neid ei hooldata, ...
on kasvuhoonegaasideks ka, freoonid ja teised ühendid Kasvuhooneefekt Kasvuhoone on Maa mudeliks. Kogu energia ei eemaldu vaid osa peegeldub tagasi. Osooniauk Osooni tekkimine Maapinnalt 20 ... 40 km kõrgusel asub nn. O2 + O O3 osoonikiht, mis takistab Päikeselt tuleva UV kiirguse jõudmist Maale. Inimtegevuse tulemusena on sattunud õhku mitmesugused kloori, lämmastiku jm. ühendid, mis lagundavad osooni. Eriti kahjulik on freoon. Osooni lagunemine O3 O2 + O Prügila
Ökoloogilise tasakaalu muutused ja tagajärjed 2014 Ökoloogiline tasakaal Enam-vähem püsiv Loomulikus arengus saavutatav Liikidevaheline konkurents madal Tegurid Inimtegevus: Rahvaarvu kasv Transport Tööstused Ehitamine Jahipidamine Loodusvarade kasutamine Looduskatastroofid Transport Mõju: õhu saastamine, müra, elupaikade killustamine Tagajärg: kliimasoojenemine, elustiku mitmekesisuse ohustamine Vajalikud muutused: loodussõbralikum transport Tööstused Mõju: keskkonna saastumine, jäätmed, loodusliku maa-ala hävitamine Tagajärg: elusolendite surm, eluruumi vähemine Vajalikud muutused: regulatsioonid, ohutu ladustamine Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level ...
· Vulkaanipursked olid pidevalt ja tavalised · Maal puudus mullakiht e. kinnituda poleks olnud kusagile. Millest oleks pidanud muld tekkima · Suur osa oli kaetud soojade meredega. Sellele on aga hakatud praegu vastu vaidlema · Õhu asemel olid; N2 ,CO2,SO2,H2,NH2,CH4 · Atmosfääris puudus vaba hapnik. Hapnik oleks olnud organismidele mürgine. Ka praegu kõik ei talu hapniku. Arenenud organismid on hapnikuga kohastunud · Puudus osoonikiht, UV kiirgus jõudis takistamatult maale Stanley Milleri katseaparatuur simuleeris keemilise evolutsiooni algseid tingimusi Maal Sotsiaalne evolutsioon Bioloogilise täiustumise teatud tasemel võis saabuda ühiskondliku organiseerituse ja sotsiaalse pärandumise selline hüppeline tõus, mis põhjustas loodusliku valiku järsu nõrgenemise ja bioloogilise evolutsiooni pidurdumise Palentoloogia tegeleb möödunud aegadel elanud organismide jäänuste uurimisega.
kasvuhoonegaasideks ka, freoonid ja teised ühendid Kasvuhooneefekt Kasvuhoone on Maa mudeliks. Kogu energia ei eemaldu vaid osa peegeldub tagasi. Osooniauk Osooni tekkimine Maapinnalt 20 … 40 km kõrgusel asub nn. O2 O O3 osoonikiht, mis takistab Päikeselt tuleva UV kiirguse jõudmist Maale. Inimtegevuse tulemusena on sattunud õhku mitmesugused kloori-, lämmastiku- jm. ühendid, mis Osooni lagunemine lagundavad osooni.
Süvaveeloomi, kes on kohastunud valguse puudumise, suure rõhu ja madala temperatuuriga, võib leida isegi üle kümne tuhande meetri sügavuses. Meripura elab veekogu põhjas. Atmosfäär On Maad ümbritsevate gaaside kogum, mille moodustavad hapnik, süsihappegaas, osoon, lämmastik, vesinik jne. Atmosfääris piirab organismide levimist kõrgusesse päikese ultraviolettkiirgust neelav osoonikiht, mis paikneb 20-25km kõrgusel. Atmosfääriosa, mis kuulub biosfääri. Litosfäär Maakoores elavad organismid vaid pindmistes kihtides. Nende arv kahaneb sügavuses kiiresti. Vaid taimejuured, mõned mullaloomad ja bakterid ulatuvad sügavamale kui meeter või veidi rohkem. Ainult naftabaktereid elab mõnede andmete kohaselt veel 16km sügavuses. Biomass Biosfääri iseloomustab organismide kogumass ehk biomass ja elusaine produktsioon. Maa biomass on
Evolutsioon Evolutsiooni tõendid. Elu tekkeajaks peetakse 4-3.5 miljardit aastat tagasi. Evolutsioon tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist suur pauk >elementaarosakesed->aatomid->makromolekulid->mikrokerad->prokarüoodid- >eukarüoodid->hulkrakne I Ajalooline meetod. Palentoloogia, Fossiil väljasurnud org. jäänused või jäljendid. Surnud org. säilivad kivististena juhul kui nende mineraalsed või pehmed koed asenduvad keemiliste reakts. käigus hästi säilivate mineraalidega. Suuruse järgi jagunevad fossiilid 1.) makrofossiilid silmaga nähtav 2.) mikro mikrosk. nähtav. paleontoloogia teadus möödunud aegadelelanud organismidest. Maakoort moodustavates kivimikihtides leidub rikkalikult kivistisi, Ajalooline vanus jaguneb suhteline vanus näitab, millised org. eksisteerisid varem, millised hiljem. abs...
Lõpuks on nendevaheline külgetõmbejõud nii väike, et viimased vähesed õhumolekulid hajuvad lihtsalt kosmosesse laiali. Troposfäär on 0 kuni 10-16 kilomeetri kõrgusel ning see on see, mida me hingame. Troposfäär on tihe ja niiskust tulvil atmosfäärikiht.. Kõige soojem on selles kihis maapinna ligidal, kõrguse kasvades temperatuur langeb kuni -70 kraadini. Stratosfäär paikneb 10-16 kuni 50 kilomeetri kõrgusel. Seal paikneb suur osa osoonist. Osoonikiht neelab peaaegu kogu Päikese kahjuliku ultraviolettkiirguse. Seetõttu soojeneb seal õhk +4 kraadini. Mesosfäär paikneb 50 kuni 80 kilomeetri kõrgusel ning see on kõige külmem kiht. Mesosfäär ei neela kuigi palju soojust ega ultraviolettkiirgust ja seepärast võivad temperatuurid seal langeda kuni -90-ni. Õhk on seal piisavalt tihe, et aeglustada meteoriitide lendu ja seal nad ära põletada. Termosfäär paikneb 80 kuni 480 kilomeetri kõrgusel
*Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis koosneb erinevatest gaasidest ning seda hoiab kinni gravitatsioonijõud *Õhk(78% N2, 21% O2, 0,03% CO2, 0,9% argoon, teised gaasid, Lisaks VEEAUR, TOLMU- ja SOOLAOSAKESED) * atmosfäär on jagatud neljaks sfääriks: troposfäär, stratosfäär, mesosfäär ja termosfäär *TROPOSFÄÄR(ulatub umbes 16 km-ni) - kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa (80%) õhkkonna massist. T° langeb keskmiselt 6 °C km kohta. Siin leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, liigub õhk, kujuneb ilm ja kliima. *STRATOSFÄÄR(ulatub ligi 50 km kõrguseni) - Moodustab umbes 20% atmosfääri massist. T° hakkab kõrguse kasvades tõusma (osoonikiht neelab peaaegu täielikult päikeselt tuleva ultraviolettkiirguse, mille tagajärjel õhk soojeneb). Vulkaaniline tuhk võib siiani ulatuda *MESOSFÄÄR(Ulatub umbes 85 km ni) - enam osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse ka...
murdu) · Kõik luminestsentskiirgused on külmad kiirgused! Ülejäänud kiirgavad soojust. · Infrapunane-, ultraviolett- ja röntgenkiirgus on nähtamatud. · Kasvuhooneefekti tekitab infrapunakiirgus Globaalne soojenemine- temperatuur tõuseb ja poolused sulavad. Päikesevalgus tuleb maale, aga ei pääse suure ja O sisalduse pärast välja ja soe õhk koguneb. Jääaeg- päikesevalgus ei pääse atmosfäärist sisse ja temperatuur langeb. · Osoonikiht kaitseb ultraviolettkiirguse eest. Osoonikihti lõhuvad peamiselt freoolgaasid. Spektrid · Spektrid- valguse energiajaotus lainepikkuste järgi · Pidevspektril on olemas kogu Mendelejevi tabeli elemendid, nt päikesel · Igal elemendil on oma kindel spekter, mida mõjutavad olek, rõhk ja temperatuur- nende järgi nihkuvad valgusjooned · Kiirgusspekter tekib neeldumisel, sellel on must taust ja värvilised jooned
töö käigus tekkivat valgust. UV valgus solaariumis Päikese UV kiirgus UV-kiirgus on nähtavast valgusest lühema lainepikkusega. Kui valgus on lainepikkustel ca 400..700 nm, siis UV-A kiirgus on vahemikus 315..400 nm ja lühemalaineline UV-B kiirgus vahemikus 280..315 nm. Päikese UV-kiirguse maapinnani jõudmist piirab Maa atmosfäär. UV-B kiirgust neelab eriti tugevalt atmosfääris peamiselt 20..25 km kõrgusel olev osoonikiht. Veel lühemalainelisem UV-C kiirgus ei jõua maapinnani enam sugugi. Päikese UV kiirgus UV-kiirgus on elusloodusele tugeva toimega. Kui Maal puuduks atmosfääris osoon, siis jõuaks ka osa UV-C kiirgust maapinnani ning elu kuival maal oleks hoopis teistsugune või puuduks üldse. Pilte: Pilte Video http://www.youtube.com/watch?v=ps80qZbbdbM Kasutatud materjal http://solaariumikoda.ee/est/paevitamine/uvvalgus http://et.wikipedia.org/wiki/UV/Vis_spektroskoopia http://www.emhi.ee/
insulate isoleerima, eraldama Injuit innuiit, eskimo (Kanadas ja Gröönimaal) knob nupp (kepi vm) lack puudus layer kith, paigaldaja lizard sisalik logger parvepoiss, palgiparvetaja lose heart põnnama lööma, heituma lyric(s) laulusõna(d) mahogany mahagon mammal imetaja mend hooldama, parandama, paikama nuclear tuuma- objection vastuväide off limits üle piiri olema offshore avamere- ; tootmist arengumaadesse viima ozone layer osoonikiht pedestrian jalakäija percentage osakaal, protsent perch õrrel istuma, (otsa) istuma permafrost igikelts pied laiguline poisonous mürgine pole poolus, post, mast power energiaga varustama pump pumpama push tõuge quotation tsitaat, hinnapakkumine radiation radiatsioon rare haruldane recycle korduvkasutama, taastöötlema reindeer põhjapõder (Rangifer tarandus), põhjapõdrad rely on toetuma, lootma renewable taastuv, uuendatav, pikendatav
probleemiks. Kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põlemisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikuühendid. Need reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid mis langevad sademetena maapinnale. Need mõjutavad kõige enam taimi ja loomi. Mõju seisneb selles, et happevihmad kahjustavad inimese tervist, metsi, pinnast, kalu, metsloomi. Peamiselt saastavad õhku tööstused, kust satub õhku tolmu. Seetõttu hõreneb ning kohati suisa kaob osoonikiht mis neelab suure osa päikese ultraviolettkiirgusest mis on kahjuliku mõjuga elusolenditele ja taimedele. Omaette probleemiks on saanud ka teatud piirkondades õhu saastumine radioaktiivsete ainetega. Pinnast saastavad kahjulikud ja mürgised ained, mis satuvad keskkonda tööstustest, jäätmekäitlusest, transpordist ja kaevandustest. Pinnase saastumist on raske avastada kuna saastatus on vähemärgatav. Mõju avaldub põhjavee saastumisena, taimestiku
sisenevad. Mida kõrgemale mesosfääris liikuda, seda madalamaks temperatuur muutub. Madalate temperatuuride tõttu mesosfääri ülaosas veeaur külmub ning tekivad moodustised, mida meie teame helkivate ööpilvede nime all. Stratosfäär Stratosfäär ulatub tropopausist kuni 51 km kõrguseni. Temperatuur kõrguse suurenedes tõuseb, sest stratosfääris paiknev osoonikiht absorbeerib UV-kiirgust. Stratosfääri ülemine osa on tropopausist (60 °C) palju soojem ning seal võib temperatuur kõikuda külmumistemperatuuri lähedal. Stratosfäär Hüppe stratosfäärist Felix Baumgartneril õnnestus kosmosest vabalangemises helikiirus(1235 km/h) ületada, saavutades maksimumkiiruseks 1342 km/h. Pöörlemisest aitas välja tulla atmosfääri madalamate kihtide suurem õhutakistus.
4) Sotsiaalne evolutsioon. Evolutsiooni tõendid: 1) paleontoloogilised uuringud 2) anatoomilise ehituse võrdlus 3) molekulaargeneetilsed võrdlused 4)organismide lootelise arengu võrdlus 5)geneetiline võrdlus 6)biogeograafilised tõendid näitavad, et organismide levik on seotud kindlate piirkondadega. 7) kultuurtaimede ja loomade sordi ning tõuaretus. Tänapäeval puuduvad Maal keemiliseks evolutsiooniks sobivad tingimused: 1) hapnik ,,põletaks" ära lihtsad orgaanilised ained 2) osoonikiht takistab UV- kiirguse jõudmist Maale 3) Maal elavad organismid kasutaksid toiduks ,,isetekkinud" orgaanilised ained ja esimesed algelised elusolendid. Elu päritolu: 1) on toimunud elu algne looming 2) elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt 3)elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena Miller- 1953 tõestas, et nt H2, H2O,NH2 ja CH4 segust võib saada elektrilaengu toimel aminohappeid. Fox- 1960.a
Õhu koosits normaalting: 72% N, 21% O2, 0.03 CO2, veeaurud(sõltub laiuskraadidest) *Veeaur oliliseim kasvuhoonegaas. Veeauruga +17 C, ilma selleta -20 C Lämmastik- sõltub atmosf igasugustest laguvprots käigus Hapnik- roheliste taimede fotosünt. käigus CO2- a) looduslikult (hingamine, vulkpursked, põlengud) b)inimtekkeline (fos.kütuste põletam.) Veeaur- aurustumisel Atmosfääri ehitus: Troposfäär: paikneb üle 80% õhkkonnas olevast õhumassist * kujunevad ilm ja kliima * isel temp vertikaalnatsionaalsus Stratosfäär: *osoonikiht neelab päikese UV-kiirgust, temp tõuseb Mesosfäär: *puudub veeaur, tolm ja temp langeb Termosfäär: *maale kaitsekihiks, kus temp tõuseb üle +1500 C ILM on ühe päeva ilmaelementide kogum KLIIMA on aastakümnete erinevate ilmade kogum ILMAELEM. mõõdetakse metereoloogia jaamades iga 3 h tagant, sarnase aparatuuri ja metooditaga. ILMAELEMENDID: 1- õhutemperatuur: kasut 2 skaalat, norm maailm celsius ja angloameerik. f...
kestaga 1,9 miljardit aastat tagasi eukarüoodid ( päristuumsed) 1,200 biljonit aastat tagasi ilmneb suguline paljunemine ( evolutsioon kiireneb) Lihtsate mitmerakuliste organismide teke 850-630 miljonit aastat tagasi Maa jääaeg paljud varasemad elu vormid hävisid 580-542 miljonit aastat tagasi tekib esimene keeruka ehitusega hulkrakkne organism (Ediacaran biota)vetikad. Esimesed käsnade spiikulate ( ränist nõelakesed) kivistised 540 miljonit aastat tagasi tekkis osoonikiht, mis takistab UV-kiirte levikut ja võimaldab Maa koloniseerimise liikide poolt 530 aastat tagasi esimesed teadaolevad jäljed loomade liikumisest maal 480 miljonit aastat tagasi esimesed lõuatud (Agnatha) on primitiivsed selgroogsed, kelle põhitunnuseks on lõualuude puudumine ja kõhrest luustik (Latimeeria?) 475 miljonit aastat tagasi esimesed taimed liiguvad elama maismaale ( esimesteks rohevetikad ja seened) 440-410 miljonit aastat tagasi sammaltaimede ilmumine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
