· Antarktis ei kuulu ühelegi riigile · Eesti ühines lepinguga aastal 2001 ja sellest ajast toimub ka Eesti Antarktika ekspeditsiooni ettevalmistamine. Eesti tahab rajada suvejaama Woodi lahe kaldale Rossi mere rannikul ja ühineda 28 riigiga, kes Antarktist aktiivselt uurivad. · Viimastel aastatel on Antarktis muutunud ka turismipiirkonnaks, kuhu korraldatakse laevareise. Lõunamandril käib aastas üle 20 000 turisti. Probleeme osooniaugud Pingviinide rasvast leitud taimekaitsemürgid Polaaruurijad F. G. von Bellingshausen 1821. R. Amundsen 1911. R.F. Scott 1912. Kordamiseks 1. Mis on peamine erinevus Antarktika ja Arktika vahel? 2. Millised ookeanid ümbritsevad Antarktist? 3. Milliste alade koondnimetus on Antarktika? 4. Mida tähendab mõiste külmapoolus? 5
istumisalust oksa saagides on suur tõenäosus, et selle läbi saagimisel saab ka inimene haiget, kes sellel istub ja ka puu kannatab. Selline tegevus ei tee kellelegi head. Samamoodi ka elus kus kõik kannatavad. Ahelreaktsioon järgneb igale tegevusele mille inimene, loodus või loomad korda saadavad: inimene tahab sooja, selleks kaevandatakse maavarasid või raiutakse puid, millega kahjustatakse looduse loomuliku struktuuri, mille tagajärjel tekivad osooniaugud ja tänapäeval väga aktuaalne kasvuhooneefekt. Seda kõike saab vältida. Tuleb vaid natukenegi kriitilise pilguga vaadata üle oma eluviisid ning mõelda, mida saan mina teha selleks, et ka minu lastel oleks siin tulevikus hea elada. Üha suureneva rahvaarvu ning nõudlusega urbaniseerunud ühiskonnas kulutatakse üha rohkem ja rohkem erinevaid loodusressursse nagu näiteks nafta, metallimaak, maagaas, süsi ja põlevkivi. See on Maakerale igati kahjulik: kütuste põlemisel eraldub
annab. Negatiivse kiirgusbilansi korral anna maapind soojuskiirgust rohkem ära, kui juurde saab, mille tagajärjel ta jahutab. Eestis on aastane kiirgusbilanss positiivne. Negatiivne on ta vaid talvisel ajal, eriti siis, kui maapind on lumega kaetud. Osooniaugud Osooni on atmosfääris kõigil kõrgustel, kui valdav osa sellest paikneb stratosfääris. Osooniaukudeks nimetatakse osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. Osooniaugud esinevad sesoonselt polaaraladel. Kõige suuremat ohtu kujutab ultraviolettkiirgus kevadisel ajal, kui osooni on vähem ja päikesekiirguse intensiivsus suur ning inimese organism pole talve jooksul harjunud kiirgust sellises koguses saama. Teadlased tegid kindlaks, et peamisteks osooni lagundavateks aineteks on freoonid. Peale freoonide õhkupaiskamise vähendamist on vähenenud ka osooniaugud. Kasvuhooneefekt Kasvuhoones on temperatuur üldjuhul palju kõrgem kui ümbritsevas õhus.
ATMOSFÄÄR EHK ÕHKKOND ATMOSFÄÄRI VAJALIKKUS: 2 elusorganismidel hingamiseks 3 kaitseb Maal maailmaruumist lähtuvate ohtude eest 4 säilitab Maal elutegevust võimaldavat temperatuuri 5 neelab endasse UV-kiirguse kahjuliku spektriosa Õhu koostis: õhk on gaaside segu, mis koosneb: 6 lämmastikust 78%, tekib orgaanilise aine lagunemisel, vajalik taimede kasvuks 7 hapnikust 21%, tekib taimede fotosünteesil, kasutatakse hingamisel 8 argoonist 0,9% 9 süsihappegaasist 0,03%, satub õhku fossiilsete kütuste põletamise, vulkaanipursete, hingamise tagajärjel. Neelab pikalainelist soojuskiirgust, põhjustab kliima soojenemist. 10 veeaur, neelab päikesekiirgust, maapinnalt lahkuvat soojuskiirgust, õhk soojeneb 11 pisikesed tolmu, tahma, soolaosakesed, muud tahked osakesed, aerosool Ehitus: Õhutemperatuuri vertikaalsuunaliste muutuste alusel on atmosfäär jagatud neljaks kihiks. 1. Troposfäär: ligi 80% õhkko...
fotokeemias, bioloogias ja salakirjade või kustunud teksti kindlaks tegemisel. Meditsiinis kasutatakse laialdaselt ultravalgust kiirgavaid lampe, nt. haigusi tekitavate mikroorganismide hävitamiseks ja hambaplommide kõvastumise kiirendamiseks. Maal elavaid organisme kaitseb liigse ning ohtliku UV-kiirguse eest osoonikiht, seetõttu jõuab ainult osa ultravalgusest Maale. Viimasel ajal on see kiht hakanud hõrenema ja sinna on tekkinud nn. osooniaugud. Selle tulemusena jõuab Maale nüüd rohkem ultravalgust kui varem. Kuid siiski suurem osa hajub või neeldub Maad ümbritsevas atmosfääris. Osoonikihi hõrenemist seostatakse freoonide laialdase kasutamisega tehnikas ja olmes. Atmosfääri sattunud freoon lagundab osooni molekule.
· Kohaneda kliima soojenemisega Osoonikihi paiknemine Tähtsus Sisaldab osooni, trihapnikku- terava lõhnaga gaasi Kaitseb elusloodust ( sh ka inimest ) ultraviolettkiirguse eest Osoonikiht hõreneb Inimese kahjustav tegevus põhjustab osooniaukude teket: · Osooni lagundavate ainete tootmine ja kasutamine aerosoolipudelites, külmikutes, tulekustutites jm. · Tööstuse ja autode heitgaasid Miks esimesed osooniaugud tekkisid Antarktika kohale? · Maa pöörlemise tõttu on õhkkond ehk atmosfäär pooluste kohal hõredam kui ekvaatoril · Osooni on pooluste kohal vähem kui ekvaatori kohal Osooniauk Antarktika kohal on loomulik nähtus. Osoon tekib põhiliselt ekvaatori kohal olevas stratosfääris, seal on osooni teke intensiivsem kui selle lagunemine. Ekvaatorilt liigub osoonirikas õhk pooluste suunas, kus vastupidi on ülekaalus osooni molekule lõhkuvad protsessid
tarbimine, osoonikihi vähenemine, troopiliste metsaalade hävimine jne. Toimub ka kliima kiire soojenemine, suurte üleujutuste levimine. Järjest enam võetakse inimeste poolt kasutusse metsade alust maad. Ja seda kõike taas ahne inimese tarbimisvajaduste rahuldamiseks. On toimunud massiline linnastumine, põllumajanduse intensiivistumine, uute kemikaalide vastuvõtt, varanduslik kihistumine, telekommunikatsioonivahendite massiline kasutus. Kõige selle tulemuseks on osooniaugud, kasvuhoonegaaside emissioon, liikide väljasuremine, maailmamere happelisus. Ka Eestis on märgid ,,suurest kiirendusest" olemas: põlevkivi kasutus, fosfaatväetiste kasutamine, kiire internetistumine. Metsaalade hävitamine ja põllumajanduse levik on toonud kaasa ökosüsteemide muutused ka väikeses Eestis. Mõtteis kerkib esile küsimus, et kui millelgi on olemas algus, kas siis on olemas ka lõpp? Mille lõpp see on- ajastu? Planeedi? Inimkonna? Järjest rohkem
ATMOSFÄÄR Lämmastik tekib orgaanilise aine lagunemisel ja toitaine taimekasvuks. Hapniku tuleb õhku juurde fotosünteesivate organismine elutegevuse käigus. Seda kasutavad organismid hingamiseks. Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismde hingamise tagajärjel. Kõige rohkem veeuru on maapinna lähedal ekvatoriaalses kliimavöötmes. Troposfäär- on kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist.Troposfääris leiavad aset peamised ilmastikunähused: pilved, sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuned ilm ja kliima. Tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange. Stratosfäär- ulatub ligi 50km kõrgusele, ehk osooni osa, mis neelab ultraviolett kiirguse. Mesosfäär- enam osooni pole ja temp langeb langeb kiiresti, õhk on väga hõre. Termosfäär- Õhumolekule on ülivähe ja temperatuur tõuseb. Termosfäär läheb sujuvalt üle plane...
Biosfäär- kõige suurem ökosüsteem. Maa pinnakihtide ruumiosa, mis sisaldab elusorganisme. Bioom- samatüübiliste ökosüsteemide kogum. Nt tundra, taiga, parasvöötme heitlehine mets, rohtla, kõrb, troopilised vihmametsad. Ökoloogilise püramiidi reegel: Iga järgmise troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist. Globaalprobleemid: Toidupuudus, puhta vee puudus,kasvuhooneefekt, osooniaugud. Toidupuudus- nt Aafrika maad on põllumajanduseks kõlbmatud, metsade hävimine,ülekarjatamine,mullastiku vaesumine.erostioon ja kõrbete levik. Lahendus:toitumisharjumuste muutmine. Nt peaks rohkem sööma kalatooteid, spetsiaalselt toiduks kasvatatud vetikaid,pärmseeni ja baktereid. Tuleks tähelepanu pöörata majandussuhete korrastamisele.tuleks vältida mulla vaesumist. Puhta vee puudus 71% Maa pinnast on kaetud veega, 1% sellest on joogivesi.
põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained, milles kõige tähtsamat rolli mängivad kloororgaanilised ühendid ehk feroonid ja broomiühendid, need on keemiliselt püsivad ained mis võivad atmosfääris lagunemata ringelda sadu aastaid seega piiratakse nende ühendite kasutamist kõikides arenenud riikides. Freoone kasutatakse külmutus- ja jahutusseadmetes, aerosoolides, lahustites, tulekustutites ja taimemürkides. Välja toodud ainete mõjul võivad tekkida lausa ulatuslikud osooniaugud ning inimestel suureneb sellega oht haigestuda vähki, tekib soodumus erinevateks pärilikeks haigusteks ja suurenev Maale jõudev UV-kiirguse hulk võib põhjustada mutatsioone erinevates organismides, sest liiga suur UV- kiirgus hakkab muutma rakkude keemilist koostist ja pidurdab nende kasvu. Hukutavalt mõjub osoonikihi hävimine ka mügarbakteritele ja merede pinnakihis elavatele planktonitele ning vähendab seega oluliselt vee ökosüsteemi bioproduktsiooni.
peapõhjuseks metsade raiumine küttepuidu saamise eesmärgil. Troopiliste metsade raiumine sealse väärtpuidu saamiseks suureneb samuti. (E-õpe 2012) Erinevatel andmetel arvatakse, et 20. sajandil on hävinud 40-50% kogu maailma troopilistest metsadest. Viimasel aastakümnel on hävinud keskmiselt 200 000 km² troopilisi metsi aastas. Kanada ja Venemaa põhjaosa metsadest saadakse ligi pool kogu maailma ümarpuidust, mis on samuti probleem. (E-õpe, 2012) 5.3. OSOONIAUGUD Osoon on iseloomuliku terava lõhnaga sinakas, suhteliselt ebapüsiv gaas. Osoon on väga tugevalt oksüdeeriv ja kiirestilagunev aine . Osoonikiht ehk osonosfäär ümbritseb Maad 10-50 km kõrgusel. Osonosfäär tekkis 300-500 milj. aastat tagasi hapniku tootvate bakterite, fotosünteesi, päikese (ultraviolett) ja kosmilise (lühilainelise) kiirguse toimel. Suurim osoonisisaldus on 20-26 km kõrgusel. Osoonikihi tähtsus seisneb selles, et ta neelab Päikeselt tulevat lühilainelist
......3 1.1. Eesti suurimad keskkonnaprobleemid....................................................................3 1.2. Globaalsed keskkonnaprobleemid..........................................................................4 1.2.1. Ökoloogiline kriis............................................................................................4 1.2.2. Globaalne soojenemine....................................................................................5 1.2.3. Osooniaugud....................................................................................................6 1.2.4. Happeline deposioon....................................................................................... 6 1.2.5. Kõrbestumine...................................................................................................7 1.2.6. Pinnase erosioon..............................................................................................7 1.2.7
elaksid inimesed nii, et ükskõik, kuhu ka ei vaataks, kõikjal oleks meie ümber prügi. Ookeane reostavad lekkivad naftatankerid. Nafta on aga aine, mis moodustab veepinnale õhukese kelme ning takistab veeorganismide hingamist ja mürgitab neid. Nafta on vees ohtlik ka sellepärast, et see kleepub lindude sulgedele või teiste mereelanike karvadesse ning seda on väga raske sealt ära saada. Saastamise tõttu muutub ka õhu koosseis, mis rikub omakorda osoonikihti. Suured osooniaugud võimaldavad pääseda kiirgusel otse maapinnani. Inimesetele tekitab see mõju nahakasvajaid. Kui me hävitame metsa oma hüvanguks, siis hukkub ka metsakoosluses elanud elanikkond. Viimase saja aasta jooksul oleme energia saamiseks ja sõiduvahendite jaoks ära kasutanud poole kogu planeedi kivistunud ehk fossiilse kütuse varudest oleme lasknud atmosfääri kiiresti tagasi miljoneid tonne süsihappegaasi. Maakeral ei ole
Ivo Kruusamägi (näiteid loomadest) (nt. taimedest) Jäävöönd Arktiline, Pooluste ümbruses Mullad Jääkaru, morsk, hüljes, vaal, Taimestik puudub, Püsiv asustus puudub, Osooniaugud, naftareostus antarktiline puuduvad pingviin, kotik, plankton esinevad samblikud polaarjaamad, karmid tingimused ei soodusta majandustegevust
Loodusvööndid Kliimavööde Asend Mullad Loomastik Taimestik Inimtegevus Keskkonna- Ivo Kruusamägi (näiteid loomadest) (nt. taimedest) probleemid Jäävöönd Arktiline, Pooluste Mullad Jääkaru, morsk, Taimestik puudub, Püsiv asustus puudub, Osooniaugud, antarktiline ümbruses puuduvad hüljes, vaal, pingviin, esinevad samblikud polaarjaamad, naftareostus kotik, plankton karmid tingimused ei soodusta
isojoont. d b)Antarktikas Lõunapoolkeral. Polaarvööde Igikelts Samblad, Pisivähid, Püsiv inimasustus Polaaralade Asub 48 ja 62 samblikud, kalad, Antarktikas kohal esinevad lõunalaiuskraadi vetikad ja pingviinid(nt. puudub. Seal on osooniaugud. vahel. (Vaikne plankton. Adeelia poraaljaamad, kus Mandritel ei ole ookean, Altandi Suuremas osas pingviin), tegeletakse mingisugust ja India ookean) siiski taimestik tormilinnud, loodusuurimisega. majandustegevu puudub
Füüsilise vabaduse suurimaks piirajaks on loodusseadused. Tavakõnes, vahel ka teaduslikes tekstides, kuuleme sageli räägitavat loodusseaduste rikkumisest inimese poolt. Tegelikult ei ole seda kunagi tehtud ega saa ka toimuma loodusseadused on absoluutsed, nendega ei ole võimalik kaubelda. Me võime neid teada või mitte tunda, kuid rikkuda neid ei saa. A. Einstein on öelnud, et kui inimesel õnnestuks rikkuda kasvõi ühte loodusseadust, siis Universum variseks kokku. Nii on osooniaugud ja kliima muutused tekkinud kõigi loodusseaduste järgi, mitte neid rikkudes. Tegevusvabaduse suurendamist võimaldab loodusseaduste parem ja täpsem tundmine. Vabadusele paneb piire ka kultuur ning ka usk. Näiteks mosleminaised peavad katma enda pea ja keha, et vältida võõraste meeste pilke. Juutidel ja moslemitel tehakse usu tõttu ümberlõikamisi. Juutidel toimub see siis, kui laps on alles mõne nädala vanune. Seega ei ole noorukil selles mingisugust sõnaõigust
Atmosfääris õhk liigub vertikaalselt ja horisont ühtlustab temperatuuri ja kannab laiali saastet. Kõige enam sõltuvad ilmastikust põllumaj ja merendus. Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugust teistest gaasidest. Lämmastik tekib orgaanilise aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimekasvuks, kasutatakse ka külmutamisel ja säilitamisel. Hapnik tuleb õhku juurde fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus, seda kasutavad organismid hingamiseks, vajalik põlemiseks, oksüdeerumine. Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel, süsihappegaas neelab pikalainelist soojuskiirgust ja selle koguse suurenemine atmosfääris põhjustab kliima soojenemist, vajalik roheliste taimede fotosünteesi toimimiseks. Kõige rohkem on veeauru (satub atmosfääri: aurumisel aluspinnalt, transpiratsioonil taimedelt, orgaanilisel hingamisel),...
Mulla uurimine algas 18. saj., kuulsaim mullateadlane Dokutsajev lõi õpetuse mullatekketeguritest. 1994 võeti Rio de Janeiros ÜRO poolt vastu kõrbestumistõrje konventsioon kaitsmaks mulda ja vett kogu maailmas. Mullateadus mulla omaduste tundmine: millest koosneb, mis organismid seal elavad. Mulla omadused seotud kõigi ainete ringega, muld on avatud õhule ja sademetele, avatud kivimitele, seotud globaalprobleemidega: happevihmad, osooniaugud, kasvuhooneefekt, säästlik kasutamine. Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Lähtekivim pindmised murenenud kivimid Füüsikaline murenemine toimib temperatuuride kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmmete toimel, päike paistuab, jaheda temperatuuriga tõmbub kokku; keemiline koostis ei muutu; on kõikge intensiivsem kuivas kliimas, kus on vähe sademeid (kõrb)
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Keskkonnaprobleemid e. Globaalprobleemid . Referaat Pärnu 2010 SISSEJUHATUS Globaalsed keskkonnaprobleemid puudutavad nii või teisiti meid kõiki, sest meie kõigi ainsaks elukohaks on siiamaani siiski MAA. Iga inimene soovib teada, mis toimub tema kodus. Seega oleks tore teada, kuidas on lood meie EMAKESE MAAGA. Kahjuks ei ela me paradiisis, kus alati paistab päike (igas mõttes), kõik on kõigi sõbrad ning KEEGI lahendab alati meie eest probleemid ära. Globaalseid keskkonnaprobleeme vaadeldes ning neisse süvenedes ei kehti kahjuks vanasõna: "ise selle supi kokku keetsid, nüüd pead selle ise ka ära sööma". Seda "SUPPI" (loodusele tekitatud kahju) peavad "sööma" (tagajärgi kannatama) KÕIK MAAL elavad liigi GLOBAALSED KESKKONNAPROBLEEMID...
ATMOSFÄÄR Ilm õhkkonna hetkeline seis Ilma elemendid: · Isoterm (samatemperatuurijoon) õhu temperatuur · Õhu niiskus: Absoluutne (kui palju on võimalik) ja suhteline (kui palju antud hetkel mingis piirkonnas) · Õhurõhk, isobaar e. Sama õhurõhujoon · sademed ja pilvisus · tuul (kiirus ja suund) Kliima teatud piirkonnale iseloomulik pikaajaliste ilmastikuolude kordumine Isobaar sama õhurõhu joon Albeedo näitab maapinna peegeldumisvõimet ehk s.o. tagasipeegeldunud kiirte hulga suhe pinnale langenud kiirgusest) Meteoroloogia ilmaennustus Klimatoloogia kliima uurimine Kliimat kujundavad tegurid: · geograafiline laius ehk päikesekiirte langemise nurk. · reljeef ehk pinnamood · kaugus ookeanidest ja merest (mereline = humiidne = niiske ja kontinentaalne = ariidne = kuiv) · hoovused (soojad hoovuse...
Valgus kui laine. Valguse kiirgumine. Valguse spektraalne koostis ja kiirgava keha temperatuur. Valguse energia. Päikese spekter. Valguse neeldumine. Energia muundumine valguse neeldumisel. Erinevate ainete neeldumisspektrid. Valguse keemiline ja bioloogiline toime. Päikese kiirgus ja atmosfäär. Päikesevalguse tee läbi atmosfääri. Valguse hajumine kolloidosakestel. Valguse neeldumine atmosfääris, erinevate ainete osa valguse neeldumises. Osooni roll atmosfääris, osooniaugud. Kas inimene on põhjustanud osooniaukude tekke? Maapinna kiirgus. Maapinna öine jahtumine. Radiatsiooniline öökülm. Kasvuhooneefekt. Atmosfääri soojuslik mudel -- kasvuhoone. Soojus- ja kiirgusprotsessid klaaskasvuhoones. Soojuslik tasakaal kasvuhoones päeval ja öösel. Kasvuhooneefekt kui atmosfääri soojuslik mudel. Soojuslik tasakaal atmosfääris. Seos atmosfääri koostise ja soojusliku tasakaalu vahel. Inimeste tegevus ja atmosfääri koostise muutumine. Loodushoid.
Ekvatoriaalne:kuum, niiske, igapäevane paduvihm. Antarktiline: väga külm ja kuiv. 22. Kasvuhooneefekt- temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päiikesekiirrgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Atmosfäär isse toimib kasvuhoonena, sest veeaur, süsihappegaas jt neelavad pikalainelist kiirgust ega lase seda suurel määral atmosfäärist välja. Arvatakse ,et see ongi põhjustanud kliima soojenemise. Osoonikiht- osooniaugud on osoonikihi olulised hõrenemised stratosfääris, mis on esinevad sesoonselt pooluste kohal ja võivad laieneda ekvaatori suunas. Tekitajateks on freoonid ,mis lenduvad külmutuskappide ja mitmete pihustuvate ainete balloonide kasutamisel. Osooniaukude tekkimised, maale jõuab liiga suur hulk UV kiirgust. Happesademed- happelise reaktsiooniga sademed, mis tekiva atmosfääri saastamise tagajärjel õhku paiskunud gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide lahustumisel veepiisakestes.
Temperatuur langeb 1km/ 6oC (võib langeda ~ -60oC) 2. Stratosfäär ulatud kuni 50 km kõrgusele O3 takistab UV-kiirguse hulga jõudmist maapinnale Temperatuur tõuseb kiiresti 3. Mesosfäär ulatub kuni 85 km kõrgusele Temperatuur langeb järsult Lisaks Ionosfäär 4. Termosfäär 5. Eksosfäär Iga sfääri vahele jääb kuni 2km paksuse vööna -paus. Osooniaugud Tekitajateks: NH4, metüülbromiid, kloroflorosüsivesinikud, N2O, haloon, CFC Ohud – nahapõletused, vähk, kortsud, hallkae; globaalne soojenemine Päikesekiirguse spekter Nähtav kiirgus (56%) – valgus UV-kiirgus (8%) Infrapunakiirgus (36%) – soojus Õhk soojeneb päikesekiirguse neeldumisest aluspinnale Oleneb langemisnurgast Oleneb aluspinnast
• Ulatub 50 km-ni. • Temp. tõuseb kõrguse kasvuga. • Osoon (neelab UV kiirgust ja pikalainelist kiirgust) • Osoonikiht kaitseb elusloodust UV kiirguse eest. Tooge näiteid liigse UV kiirguse mõjust organismile. MIS MIS PÕHJUSTAB OSOONIKIHI HÕRENEMIST? • Freoonid (kloor- ja fluororgaanilised ühendid) • Lämmastikoksiidid • Vanad külmikud ja kliimaseadmed • Aerosoolid • Tulekustutid • Vulkaanipursked Osooniaugud • Osooniauk – osoonikihi osa, milles osooni konsentratsioon on vähenenud. • Osoonikihi õhenemist põhjustavad atmosfääri paisatud saasteained ja freoonid. OSOONIKIHI HÕRENEMISE TAGAJÄRJED • Mutatsioonide teke • Põhjustab nahavähki ja silmahaigusi • Pidurdab taimede kasvu • Aeglustab fotosünteesi • Kahjustab inimeste immuunsüsteemi MESOSFÄÄR • Ulatub 50-80 km-ni. • Kõguse kasvuga temp. kahaneb. • Õhk külm ja hõre.
heitgaase ja tööstuslikku atmosfäärisaastet. · Tagajärg Sudu võib põhjustada hingamisraskusi, mürgitust, silmade ärritust või surma. · Võimalik lahendus Sudu tekkimist saab takistada ja vähendada heitgaaside eraldumise vähendamisega. Osoonkihi hõrenemine · Probleemi olemus Osoonikiht kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Kui osoonikihti ei oleks, oleks elu Maa peal jäänudki ookeanide sügavamatesse kihtidesse. See on hõrnemas. On osooniaugud · Põhjus Tõsine oht osoonikihile on keemilised ühendid, mille koondnimeks on freoonid. Freoonide toimel võib moodustuda niinimetatud osooniauk. · Tagajärg Osoonikihi hõrenedes satuvad Maale ultraviolettkiired, mis kahjustavad kõike elavat nahavähk ja silmakahjustused. · Võimalik lahendus Proovida feroonide kasutust Maal vähendada. Osoonikihi kaitseks sõlmiti 1987. aasta 16. septembril Montrealis riikidevaheline lepe osoonikihi kaitseks
PILET 1 1) Maad kirjeldatakse nii suletud kui ka avatud süsteemina. Mille suhtes on Maa suletud ja mille suhtes avatud süsteem ? Maa on ainevahetuse tõttu pigem suletud süsteem, kui välja jätta nt meteoriidid. Aga energiavahetuse avatud süsteem päiksekiirguse ja soojuskiirguse hajumine. 2) Kirjeldage Havai saarteaheliku näitel ,,kuuma täppi" Vahevöö süvaosast tõusvat magmakogumit nim kuumaks täpiks. Mandrite alusel kuumad täpid võivad panna aluse mandri rebenemisele, mis areneb hiljem edasi ookeaniliseks basseiniks koos lahkenevate laamade tekitatud vulkanismiga. Et kuum täpp püsib sageli ühe kohapeal, tema kohal olev laam aga liigub, siis moodustab kuuma täpi vulkanism sageli ahelikus paiknevaid saarestikke. 3)Milles seisneb co2 roll atmosfääris ? Süsihappegaas neelab pikalainelist soojuskiirgust ja selle koguse suurenemine atmosfääris põhjustab kliima soojenemise. Co2 on olu...
III Kasushooneefekti põhjustavad Osooniauk üle 1000 Põhiline temperatuuritõus leiab Kasvushoone efekti Kasvuhooneefek soojuskiirgust neelavad nn. km läbimõõduga aset talvel või varakevadel; lahendused on „kasvuhoonegaasid“: süsihappegaas, esmakordselt lüheneb või kaob hoopis kasvuhoonegaaside t, osooniaugud, metaan, lämmastikoksiidid, freoonid, avastati aastal 1985, lumekate; suureneb talviste atmosfääri sattumise (kliima veeauru ning trihappnikku ehk osooni O3, on lõunapoolkeral tormide ja usude sagedus; piiramine. (Vahendada soojenemine ja mis lasevad läbi Päikseslt Maale saabuva Antarktika kohal. seoses veetaseme tõusuga kasvuhoonegaaside
· Eksosfäär- seal on väga kuum, väga, väga hõre 2. Atmosfääri koostis! · N2- 78% · O2- 20,9% · Ar- 0,93% · CO2- 0,0375% 3. Päikesekiirguse muutumine atmosfääris! 4. Mis on albeedo? Albeedo- on peegeldunud kiirgus. Albeedo iseloomustab tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse. 5. Nimeta atmosfääris olevad keskkonnaprobleemid! (Põhjus, tagajärg, lahendus) 1. Osooniaugud - Põhjus: peamisteks osooni lagundavateks aineteks on freoonid, mis lenduvad külmkappide, õhujahutusseadmete ja mitmete pihustavate ainete balloonide kasutamisel. - Tagajärg: Ohtlik UV kiirgus jõuab Maale ja hävitab elu, inimestel tekivad kasvajad - Lahendus: eraldada külmkappidest freoonid, mitte kasutada freoonidega deodorante jne 2. Happevihmad - Põhjus: fossiilsete kütuste põletamisel õhku sattuvad väävli- ja
erinevused. (Kui oleks pos, siis kliima soojeneks põlemiseni, kui neg. siis jahtuks jäätumiseni) 2 * Kliima soojenemine- tänapäeval on põhjustatud maapinda jahutava kiirgusvoo nõrgenemisest, mitte kiirguse juurdevoolu suurenemisest, sest atmosfäär neelab rohkem Maa soojuskiirgust (mitte kuuma pole rohkem, vaid külma on vähem) * Osooniaugud kohad, kus osoonikiht on oluliselt hõrenenud. (Kui osoon puuduks täielikult, siis hävitaks UV-kiirgus kõik elava Maal.) Polaaraladel. Osoonikhi hõrenemist põhjustab freoonide kasutamine (külmkappides, aerosoolid, konditsioneerides). Tänapäeval on freoonide kasutamis vähendatud ning osoonikihi looduslikud kõikumised on taastumas. * Kasvuhooneefekt lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise kiirguse väljumine on takistatud ning see neeldub õhus
Õhu koostis Lämmastik-78% Hapnik-21% Argoon-0,39% Süsihappegaas-0,03% Vesinik-0,01% Muu-0,03% Ülapiir 1000-1200 km Ligikaudu 99% massist paikneb maapinnast 30-35 km. Kõrgusel Atmosfääri kihistumine Troposfäär -11 km. Stratosfäär- 55 km. osoon Mesosfäär- 80 km. ioniseeritud Termosfäär- 800 km.virmalised Eksosfäär-gaasi tihedus väga väike, sarnane maailmaruumi omaga ILM-õhkkonna seisund mingil ajahetkel kindlas kohas. KLIIMA- mingile maa-alale iseloomulik ilmastikuolude kordumine. Meteoroloogiline element Ilma iseloomustav mõõdetav kompleks nt. temperatuur, rõhk, lumikatte paksus. Temperatuuri amplituud- maksimum ja miinimumtemperatuuride vahe Isotermid-temperatuuri samajooned. Keskmine temperatuur 14 kraadi Suurim mõõdetud 57,8 kraadi Vähim mõõdetud -89,2 kraadi KLIIMATEKKETEGURID Esmased Päikesekiirgus-maa kaugus päikesest, orbiidi kuju, telje kallakus Maa karakteristikud- kerakujulisus, maismaa ja mere vahelduvus, mäeah...
soojuskiirgusena ära annab maapind soojeneb soojus liigub edasi sügavamale. NEGATIIVNE KIIRGUSBILANSS: maapind annab ära rohkem soojuskiirgust, kui tagasi saab maapind jahtub. *TERVIKUNA ON MAAKERA KIIRGUSBILANSS TASAKAALUS, VÖÖNDILISELT AGA ERINEVAD SUURUSED.* 25. Mis on põhjustanud kliima soojenemise tänapäeval? maapinna ja atmosfääri jahutava kiirgusvoo nõrgenemine. 26. Mis on OSOONIAUGUD ja miks/kuidas need tekivad? osoonikihi hõredamad kohad stratosfääris. peamisteks lagundavateks aineteks freoonid. 27. Kus osooniaugud esinevad näiteks? Polaaraladel (sesoonselt). 28. Selgita KASVUHOONEEFEKTI ning 2 kasvuhoonegaaside hulka suurendavat tegurit ja 2 võimalikku tagajärge. Lühiajaline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikaajalise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub üha õhus ning atmosfäär soojeneb.
gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale Kasvuhoonegaas- n lühilainelist päikesekiirgust mitteneelavad või vähe neelavad ja hajutavad ning pikalainelist soojuskiirgust neelavad gaasid Maa atmosfääris, mis põhjustavad kasvuhooneefekti. Olulised kasvuhoonegaasid on veeaur, süsinikdioksiid, lämmastikoksiidid, osoon ja metaan. Osoonikiht-kaitseb maad uv kiirguste eest. Osooniauk- on katkend osoonikihis ehk päikeselaigud. Kui esinevad osooniaugud on maakera avatud märgatavalt kõrgenenud uv tasemele Kasvuhooneefekt- n kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus. Ilmaprognoos- n teaduslikult põhjendatud ennustamine (prognoos) tuleviku ilmast mingis kohas või piirkonnas teatud ajavahemikuks. MIS JUHTUKS MAAGA KUI ATMOSFÄÄR KAOKS ? Atmosfäär on kui immuunsussüsteem maale
soojuskiirgust ehk infravalgust ja see enam ei läbi atmosfääri neid kihte, mida läbis Päikse valguskiirgus. 30. Mis on ultravalgus? Valguslained, mis jäävad violetsest madalamale (alla 380 nm) nimetatakse ultravalguseks. 31. Mis on ultravalguse toimed? Ultravalgus teatud kogustes on kasulik, sest aitab toota vitamiin D2'te. Suures koguses hävitab ta baktereid ja põhjustab nahavähki ja silmahaigusi. 32. Mis on osooniaugud? Osooniaugud on kohad, kus osoonikiht on tavapärasest õhem. 33. Mida nimetakse difraktsiooniks? Nähtus, kus lained painduvad tõkete taha. 34. Mis on Huygensi printsiip? Iga ruumipunkt, kuhu laine jõuab on uueks laineallikaks, kust kiirgub elementaarlaine. 35. Kuidas praktikas saada difraktsioonipilti? Väga lihtsalt. Tuleb vaid pöial ja nimetissõrm üksteisele hoida väga lähedal ja tekkivast pilust läbi vaadata. Tekkiv tume joon ongi põhjustatud valguse difraktsioonist. 36
Positiivse kiirgusbilanssi korral kiirgab aluspind atmosfääri rohkem soojuskiirgust kui ta Päikeselt ja atmosfäärist juurde saab; see toimub harilikult öösel. Negatiivse kiirgusbilanssi korral aga vastupidi; see toimub harilikult päeval. Tervikuna on maailma kiirgusbilanss tasakaalus. 8) Efektiivne kiirgus - maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Tavaliselt on see positiivne, s.t. et maapind annab rohkem soojuskiirgust ära kui atmosfäärilt vastu saab. 9) Osooniaugud - on katkend osoonikihis ehk päikeselaigud. Kui esinevad osooniaugud on maakera avatud märgatavalt kõrgenenud UV- kiirguse tasemele. Peamisteks osooni lagundavateks aineteks on freoonid. 10) Kasvuhooneefekt - üldiselt normaalne klimaatiline protsess mille juures osa maapinnalt peegeldunud päikesekiirgust ei pääse enam atmosfäärist välja. Seoses CO2 konsentratsiooni suurenemisega atmosfääris tekib olukord kus järjest rohkem päikesekiirgust peegeldub maale
Geograafia 3. Kursus 2.Va Atmosfäär Atmosfäär Atmosfääri ehitus × Troposfäär (alumine 10 km) o Alumises kihis langeb temperatuur 6°C / km tõusu kohta. × Osoonikiht (2550 km kõrgusel kõige tihedam) o Kaitseb kahjuliku UV kiirguse eest Mere pinnal on osakeste vahe 0,0001 cm 100 km kõrgusel osakeste vahe 10 cm 500 km kõrgusel osakeste vahe 1 km Õhu koostis Koostisosa Kuidas õhku sattub Osa looduses/roll Lämmastik 78% Lagunemise teel Toitaine taimedele Hapnik Süsihappegaas Veeaur 0,5% 4% Aurumise teel Kliima kujundamine Aerosoolid (Tolm, sool) Vees...
ÕHURÕHK JA ÕHURINGLUS Õhurõhk on õhu surve aluspinnale Soe õhk tõuseb, sest soojenemisel õhk paisub, hõreneb ja muutub kergeks. Külm õhk laskub, sest jahtudes õhk tiheneb ja muutub raskeks. Soe õhk tõuseb – tekib madalama õhurõhuga ala. (M) Laskumisel õhk kuhjub – tekib kõrgema õhurõhuga ala. (K) Madalrõhualal on ilm pilvine, niiske, vihmane. (soe kerge õhk tõuseb ja jahtub) Kõrgrõhualal on ilm selge, päikseline, kuiv. (külm raske õhk laskub ja soojeneb) Tuul On õhu horisontaalne liikumine Tekib õhurõhu erinevuste tõttu Õhk liigub kõrgema õhurõhuga alalt madalama õhurõhuga alale Mida suurem on õhurõhkude vahe, seda suurem on tuule kiirus Tuuli mõjutavad tegurid Erinev päikesekiirguse jaotumine Maal ja sellest tulenev erinev temperatuur ning madal- ja kõrgrõhualade kujunemine Maismaa ja vee erinev soojenemis- ja jahtumis-kiirus Reljeef – mäestikud takistavad õhu liikumist Maake...
Keskkonnakaitse 1. aasta arvud 1935-esimene looduskaitseseadus 1971-lahemaa rahvuspark,esimene rahvuspark eestis 1910- Eesti esimene looduskaitse ala - vaikla linnukaitseala 1993- Asutati Soomaa ja Karularahvuspark, ning Vilsandi Kaitseala suurendati. 2004- matsalau rahvuspark 2. Tähtsamad KKM valitsemisalas olevad.. 1. Riigimetsa Majandamise Keskus 2.Kiirguskeskus 3.Keskkonnaamet 4.Riiklik Looduskaitseamet 5.Keskkonnainspektsioon 1. Loetle kaitstavad loodusobjektid kaitsealad; hoiualad; kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; püsielupaigad; kaitstavad looduse üksikobjektid; KOV tasandil kaitstavad loodusobjektid. 4. Kas väide on õige. Paranda väär õigeks. 1.Kährikkoer on võõrliik (õige) 2. Punases raamatus on 3 kategooriat. (vale/looduskaitseseaduses) 2.looduskaitseseadus 5 kategooriat. õige 3. Loodusreservaat on rangema kaitsekorraldusega (Õige) 4.Osoonikihi kaitse konventsiooni lisa on Cartagena protokollis. (va...
lämmastiku, fosfori ja väävliühendid. Õhuniiskusega reageerimisel tekitavad need happevihmu ehk happesademeid. Suits ja tahm segunevad tuulevaiksete ilmadega uduga ja nii tekib sudu, mis on kahjulik inimese tervisele. Õhku paisatud fluori ja kloororgaanilised ained tekitavad osoonikihi õhenemist. Tööstus ja transport paiskab õhku lämmastikdioksiidi. Aerosoolid sisaldavad samuti aineid, mis lagundavad osoonikihti ja lõpuks tekivad osooniaugud. Suurimad osooniaugud asuvad Antarktika ja Austraalia kohal. Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekt (ka kasvuhoonenähtus) on õhutemperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte (klaas, kile) all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Atmosfäär ise toimib kasvuhoonena, sest veeaur, süsihappegaas jt kasvuhoonegaasid neelavad pikalainelist kiirgust, ega lase seda suurel määral atmosfäärist välja.
Atmosfäär e. Õhkkond(1000km)-maa sfäär,maad ümbritsev õhukiht. Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust,hapnikust,argoonist,süsihappegaasist ja veel teistest gaasidest.Lämmastik(78%)-tekib orgaanilise aine lagunemisel,taimede kasvuks. Hapnik(21%)-fotosünteesi käigus,põlemiseks ja hingamiseks. Argoon(0,93%)-kivimite radioaktiivsel lagunemisel,ei ole vaja.Süsihappegaas(0,03%)- väljahingamisel,põlemisel,fotosünteesiks,temperatuuri hoidmiseks.Veeaur-veekogudest auramisel,pilvkatte tekkimiseks(pilved hoiavad temperatuuri). Aerosoolid-tuha,tolmu osakeste lendlemisel,sademete tekkimiseks. Atmosfäär on jagatud 4ks sfääriks temperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel: 1)Troposäär-seal paikneb valdav osa õhkkonna massist,seal toimub temperatuuri järkjärguline langemine, selle kohal on tropopaus(õhukiht,millest kõrgmal temperatuur enam ei lange.Troposfääri paksuse muutumist põhjustab maakera pöörlemisest tingitud kesktõukejõud.Troposfä...
pakaseline ja suvel päikeseliselt soe. Kõige rohkem esineb tsükloneid sügisel ja ka talvel. Kevadisel ja suvisel ajal enamasti antitsüklon. Põhilised õhusaastajad: · heitgaasid väävelgaasid (vulkaanipursked) · lämmastikgaasid (inimtegevused, keemiatehased, tootmisprotsessid) · süsinikgaas · aerosoolsed ühendid Õhu saastumise tagajärjel : kasvuhoone efekt süsihappegaas, aerosoolid. Tagajärg: maakliima soojenemine. 2. Osooniaugud toob kaasa suurema päikesekiirguse 3. happesademed veepiiskadega ühinevad heitgaasid kahjustab taimede välispinda, toitainete sisaldus väheneb, taimed närbuvad. 4. sudu mürgine udu, hõljuma jäävad mürgised veepiisad, inimesele on see kõige rohkem kahjulik.
2.Mulla lähtekivimiks on murenenud kivimite osakesed ehk kui kivim mureneb, siis selle osakestest hakkab tekkima uus mudel. 4.Eesti mullad on suhteliselt noored, kuna siin oli hiljuti jääaeg ja mullad ei saanud areneda. 1. Füüsikaline murenemine e. Rabenemine toimub kivimiosakeste t0 kõikumisest(kokkutõmbumisest ja soojuspaisumisest)Ülekaalus seal, kus kliima on kuiv ja temperatuuri kõikumine on suur, nt kõrbes.Keemiline koostis ei muutu.3.Mullateke ehk mullagenees ehk pedogenees tekib füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste protsesside keeruka koosmõju tulemusena. Mulla mineraalosa materjal mureneb mehaanilise ja keemilise mõju tagajärjel. Kuumas ja niiskes kliimas on keemiline murenemine tunduvalt intensiivsem kui kuivas ja jahedas kliimas. Viimasel juhul prevaleerib mehaaniline murenemine. Mullatekkimise aluseks on lähtekivimi füüsikalis-keemilised protsessid, milles mängivad olulist rolli ka organismid, eeskätt taimed, seened ja b...
INIMENE Inimese organismi üldiseloomustus: koed, elundid, elundkonnad. Koed: · Epiteel ehk kattekude · Närvikude · Lihaskude · Sidekude Elundkonnad ja elundid: · Katteelundkond : nahk, juuksed, küüned. · Tugi- ja liikumiselundkond: luustik ja lihased · Seedeelundkond: suu, neel, söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool, maks, kõhunääre. · Hingamiselundkond: ninaõõs, hingetoru, kopsutorud, kopsud · Ringeelundkond: süda, veresooned ja lümfisooned · Erituselundkond: neerud, kusepõis, nahk, kopsud · Endokriinsüsteem: sugunäärmed, kõhunääre, neerupealised, kilpnääre, käbikeha, ajuripats,harknääre. · Närvisüsteem: pea-ja seljaaju ning närvid · Meeleelundid: keel, silmad, kõrvad, nahk, ninaõõs · Sigimiselundkond: suguelundid ja sugunäärmed. Inimese põhilised elutalitlused, nende neuraalne ja humoraalne regulatsioon. Neuraa...
............................................ 4 3. Globaalprobleemid............................................................................................. 4 3.1 Rahvastikuprobleemid................................................................................... 4 3.2 Õhu saastumine............................................................................................ 5 3.3 Kasvuhooneefekt ja kliima soojenemine.......................................................6 3.4 Osooniaugud................................................................................................. 7 3.5 Loodusvaradega kaasnevad probleemid.......................................................7 3.6 Veekriis.......................................................................................................... 8 3.7 Metsade hävimine......................................................................................... 9 3.8 Kõrbestumine..........................................
1 omakorda kliima jahenemist Põhja-Euroopas, mistõttu võivad soojemat kliimat vajavad liigid hukkuda. Üha soojenev kliima muudab oluliselt ka biosfääri liigilist koostist. Osooniaukudeks nimetatakse osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. Osoonikiht, mille paksus looduses on ~5 km (kokkusurutult 3-7 mm), kaitseb meid ultraviolettkiirguse eest, mis võiks hävitada kõik elava Maa peal. Osooniaugud esinevad sesoonselt polaaraladel, eriti Antarktika piirkonnas. Kõige suurem ohtu kujutab ultraviolettkiirgus kevadisel ajal, kui osooni on vähem ja päikesekiirguse intensiivsus suur ning inimese organism pole talve jooksul harjunud kiirgust sellises koguses saama. See võib tekitada nahavähki ja silmade kahjustusi. Peamisteks osooni lagundavateks aineteks on freoonid, mis lenduvad külmutuskappide,
27. Milliseid ohutusnõudeid peab järgima kemikaalidega töötades ? Tuleb kanda kaitseriietust, neid ei tohi maitsta ega nende aurusid sisse hingata. 28. Mis on KASVUHOONEEFEKT, mis põhjustab ja millised on tagajärjed ? Kasvuhooneefekt on see kui päikesevalgus pääseb maale aga ei peegeldu minema vaid jääb maa ja pilvede vahele. Seda põhjustab liigne CO2 kogus atmosfääris. Tagajärjeks on mandrijää sulamine ja veetaseme tõus. 29. Mis on OSOONIAUGUD, mis neid põhjustab ja millised on tagajärjed ? Maa atmosfäärist on ära lagunenud osoon ja päikese ohtlik kiirgus pääseb maapinnale. Seda põhjustab freoon (aerosoolid). 30. Mis on HAPPEVIHMAD, mis neid põhjustab ja millised on tagajärjed ? Happevihmad on veeauruga segunenud SO2 ja NO2. Happevihmad on taimedele kahjulikud. 31. Kuidas reostub vesi ? Vett reostavad mitmesugused heitveed, õlireostused (takistab
Süsi – C, adsorbent (imab endasse teisi aineid), filtrites Kvartsklaas – Na2O * CaO * 6SiO2, laseb läbi UV-kiirgust Klaas – Na2O * CaO * 6SiO2 Tsement – CaCO3 + savi, ehituses Betoon – tsement + vesi + liiv/kruus, ehituses Portselan – savi, keraamika, ehted Asbest – eterniit Kvarts – SiO2, klaasi tootmine 10.Keskkonnaprobleeemid mittemetallide seisukohalt, mis põhjustab, tagajärjed Osoonikihi hõrenemine – freoonid hävitavad osooni, tagajärjeks osooniaugud – maakeral rohkem UV-kiirgust - nahavähk Happevihmad – ühku paisatud vääveldioksiid oksüdeerub teiste õhus olevate ainetega väävelhappeks, happevimad hävitavad taimestikku Veekogude eutrofeerumine – üleväetamine, järved kasvavad kinni (lämmastikväetised, SO3, kasvuhooneefekt – põhjustatud erinevatest gaasidest, tagajärjeks kliima soojenemine 11.Ammoniaagi omadused ja kindlakstegemine
ja hõrendab looduslikku osoonikihti Osoon vajab eksisteerimiseks ultraviolettkiirgust, kuid polaaröö ajal päike ei paista Olukord väljaspool polaaralasid vahemikus 1984-1994 vähenes Euroopa piires osooni kontsentratsioon 6-7% 1991/1992 talvel oli Euroopa kohal osooniauk talvel 1992/93 oli Ameerikas osoonitase 15% alla normi 1993 aasta algul oli osoonikihi paksus mitme Kanada piirkonna kohal kuni 25% alla normi praeguseks hetkeks on olukord tunduvalt paranenud, kuid osooniaugud esinevad siiski Olukord Eestis osoonikihi paksuse mõõtmise ajalugu pole Eestis kuigi pikk, kuid siiani on tulemused jäänud normi piiresse Eestis mõjutab olukorda kõige rohkem Narva elektrijaam Osoonikihi hõrendajad: Lämmastikuühendid CFC-d e. freoonid Klooriühendid Broomiühendid
· Läbimõõt 10mm kuni meetrini · Tuule kiirus 3-11m/s · Liikumissuund suvaline Tuulispask · Keeris maismaal · Läbimõõt mõni meeter · Liikumissuund suvaline Äike 1. Sädelahendus pilvede ja maa vahel · Õhumassisisesed tekivad õhumassi sees konvektsioonivoolude tagajärjel. Peamiselt mägedes. · Frontaalsed esinevad koos frondiga, tugevamad, igal aastaajal. Osoonikihi hõrenemine Miks tekivad osooniaugud? · Polaaraladel *CFC ühendid (juukselakid jne) *halooniühendid (külmutusseadmed) *tulekustutid osoonikihi lagunemine Millised on ohud? *väärarengud loomadel ja taimedel *nahavähk inimestel Kasvuhoone efekt · Mõjutab kliimat · Kasvuhooneefekti põhjustavad enamjaolt heitgaasid · Tekib nähtamatu gaaside kiht Kasvuhoonegaasid: · Veeaur · Metaan · Süsinikdioksiid · Lämmastikoksiid · Osoon · Freoonid
1. Mida nimetatakse pedosfääriks? Pedosfääriks nimetatakse maailma muldkatet, mis koosneb erinevat tüüpi muldadest. 2. Mida nimetatakse mullaks? Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida taimed, loomad ja mikroorganismid aktiivselt kasutavad. 3. Füüsikalise murenemise olemus. Füüsikaline murenemine toimub mineraalide temperatuuri kõikumisest tingitud esineva soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. 4. Keemilise murenemise olemus. Keemilise murenemise korral muutub kivimite keemiline koostis ja mineraalid lahustuvad vees. 5. Bioloogilise murenemise olemus. Bioloogiline murenemine algab lihtsamate organismide kinnistumiseda murendi pinnale. Tekib õhuke huumuskiht, kus saavad kasvada ka suuremad taimed. Biokeemilisele murenemisele lisandub ka füüsikaline murenemine. 6. Lähtekivimi tähtsus mulla kujunemisel. Lähtekivim määrab ära mulla omadused. Nt: toitainete sisaldus, niiskus jne... 7. Mul...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
