...........................................................................3 2. Hapniku avastamine..............................................................................4 3. Hapniku üldiseloomustus......................................................................5 4. Hapniku omadused................................................................................6 5. Hapniku kasutamine.............................................................................7 6. Osoon ja osoonikiht...............................................................................8 7. Hapnik ja loodusrikkus vajab kaitset..................................................9 8. Millal ilmus maale hapnik...................................................................10 9. Kokkuvõte.............................................................................................11 Sissejuhatus
Osooni- augud TP-12 Evi Leet Osoon Osoon ehk trihapnik (O 3) on hapniku allotroopne vorm, mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist. on iseloomuliku terava lõhnaga sinakas, suhteliselt ebapüsiv gaas, mis on väga tugevalt oksüdeeriv ja kiirestilagunev Osoon on maakera ümbritsev kaitsekiht mis takistab kahjuliku ultravioletkiirguse jõudmist (suurtes kogustes) maale. Osooniauk Antarktika kohal Osooniagud Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Üks osooni vähenemise põhjus on jätkuvalt ülemäärane kloori ja broomi sisaldus stratosfääris, mis tekitab talve teisel poolel ja varakevadel arktilise osooniaugu. Teine põhjus tuleneb kasvuhoonegaaside kasvavast sisaldusest, mis omakorda tingib stratosfääri jätkuva jahtumise ja korraldab ringi sealse õhuringluse ja osooni geograafilise jaotuse. Looduslik Osooni kontsentratsioon atmosfääris varieerub ka ...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Sille Jürimaa 031PK KEEMILISED OHUTEGURID TOIDUAINETÖÖSTUSES Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Sille Jürimaa Keemilised ohutegurid toiduainetööstuses Tallinn2009 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................3 OSOON....................................................4 ABSEST...................................................5 KEMIKAALI OHUTUSKAART......................6 SOOVITUSED RISKI VÄHENDAMISEKS........7- 8 KEEMILISED ÜHENDID..............................9 MÕNINGAD OHUTUSMÄRGID....................10 KOKKUVÕTE..........................................11 KASUTATUD KIRJANDUS..........................12 2 Sille Jürimaa Keemili...
Londoni-tüüpi sudu Fotokeemiline sudu Londoni-tüüpi sudu korral on tegemist peamiselt kivisöe pöletamise tagajärgedega, kus tahm, väävli oksiidid ja vesi kombineeruvad nähtust halvendavaks ja tervist kahjustava happelise reaktsiooniga pilve ehk sudu. Fotokeemiline sudu tekib päikesevalgusega. Tegemist on nähtust halvendava vinega, mis tekib lämmastiku oksiidide ja lenduvate orgaaniliste ühendite vahelisel reaktsioonil. Saadusteks on aerosoolid ja osoon, tekib suurlinnades. Autod on järjest enam kättesaadavamad ja see suurendab linnade öhusaastet ja mürataset. Autode heitgaaside kahjulikkuse peamiseks pöhjuseks on see, et pölemisprotsess kestab auto silindris ainult sekundi murdosa vältel ja heitgaaside sekka satub palju mürgiseid löpuni oksüdeerimata aineid. Lancasteri ülikooli teadlaste uuring viitab, et puud, pöösad ja muud taimed suudavad pilvelöhkujate vahel öhusaastega vöidelda hoopis
Vähendada atmosfääri saastamist väävli-ja lämmastikoksiididega, Eestis tasakaalustab happesust paene aluskivim. Kasvuhooneefekt: Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn."kasvuhoonegaasid" , mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kasvuhooneefekt on hädavajalik maakera elustikule. Olulisteks kasvuhoonegaasideks on : Veeaur, süsinikdioksiidide süsihappegaas, lämmastikoksiid, osoon ja metaan. Õhusaaste Toidupuudus Põhjused Rahvastiku kiire juurdekasv Aafrikas on maa alad põllumajanduseks kõlbmatud Inimesed on koondunud viljakamatesse piirkondadesse (põhjustanud metsade hävimise, üle karjatamise, mullastiku vaesumise, erosiooni ja kõrbete leviku) Halvasti korraldatud toiduainete jaotussüsteem Kalavarude vähenemine Keeldutakse toitu jagamast, mis takistaks vabaturu arengut Vaesusest
õhutemperatuur mitte +15 °C vaid -18°C Nn. kasvuhooneefekt atmosfäär laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust, kuid neelab planeedi pinnalt kiirgavat pikalainelist kiirgust (nn. kasvuhoonegaasid töötavad nagu kasvuhoone klaas lasevad läbi Päikeselt tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse tagasipeegeldumist). Tähtsamad kasvuhoonegaasid on: veeaur (H2O), süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O), CFC-ühendid (freoon, broom, kloor) ja troposfääri osoon. Süsinikdioksiidi peamiseks allikaks (87%) on energiatööstus, mis kasutab fossiilseid kütuseid: sütt, naftat, maagaasi. Taimkate ja ookean aga omakorda seovad CO2-te. Samas u. 11%süsinikdioksiidi globaalsest saastest pärineb hävitatud metsadest. Inimkonna tegevuse tagajärjel kandub atmosfääri 6-10 gigatonni süsihappegaasi. Kuigi see on vaid 5% atmosfääri ja biosfääri
Kui valgus on lainepikkustel ca 400..700 nm, siis UV-A kiirgus on vahemikus 315..400 nm ja lühemalaineline UV-B kiirgus vahemikus 280..315 nm. Päikese UV-kiirguse maapinnani jõudmist piirab Maa atmosfäär. UV-B kiirgust neelab eriti tugevalt atmosfääris peamiselt 20..25 km kõrgusel olev osoonikiht. Veel lühemalainelisem UV-C kiirgus ei jõua maapinnani enam sugugi. Päikese UV kiirgus UV-kiirgus on elusloodusele tugeva toimega. Kui Maal puuduks atmosfääris osoon, siis jõuaks ka osa UV-C kiirgust maapinnani ning elu kuival maal oleks hoopis teistsugune või puuduks üldse. Pilte: Pilte Video http://www.youtube.com/watch?v=ps80qZbbdbM Kasutatud materjal http://solaariumikoda.ee/est/paevitamine/uvvalgus http://et.wikipedia.org/wiki/UV/Vis_spektroskoopia http://www.emhi.ee/?ide=29,720,1034
..................................................................................................................29 Kasvuhooneefekt.............................................................................................................31 Millised on kasvuhoonegaasid?...................................................................................32 Osoon ja osoonikiht.........................................................................................................34 Mis on osoon ?.............................................................................................................34 Mis on osoonikiht ?......................................................................................................34 Osoonikihi kahanemine...................................................................................................36 Osooniauk........................................................................................................................37
Õhu koostis Lämmastik-78% Hapnik-21% Argoon-0,39% Süsihappegaas-0,03% Vesinik-0,01% Muu-0,03% Ülapiir 1000-1200 km Ligikaudu 99% massist paikneb maapinnast 30-35 km. Kõrgusel Atmosfääri kihistumine Troposfäär -11 km. Stratosfäär- 55 km. osoon Mesosfäär- 80 km. ioniseeritud Termosfäär- 800 km.virmalised Eksosfäär-gaasi tihedus väga väike, sarnane maailmaruumi omaga ILM-õhkkonna seisund mingil ajahetkel kindlas kohas. KLIIMA- mingile maa-alale iseloomulik ilmastikuolude kordumine. Meteoroloogiline element Ilma iseloomustav mõõdetav kompleks nt. temperatuur, rõhk, lumikatte paksus. Temperatuuri amplituud- maksimum ja miinimumtemperatuuride vahe Isotermid-temperatuuri samajooned. Keskmine temperatuur 14 kraadi
· Käeoleval ajal on inimtegevus paigast nihutamas maakera energeetilist tasakaalu. · Kliimasoojenemine ja merevee taseme tõus mõjutavad maailma veevarusid, toidu tootmist, kalandust ja riikide rannikualasid üleüldse. · Eelmise sajandi jooksul on üldine maailma merepind tõusnud umbes 15 cm ning globaalse soojenemise tagajärjel tõuseb aastaks 2030 veelgi 18 cm. Tulemuseks on üleujutatud alad saartel ning rannikualadel. Osoonikihi kahanemine · Osoon on väga tugevalt oksüdeeriv ja kiirestilagunev aine . Osoonikiht ehk osonosfäär ümbritseb Maad 10-50 km kõrgusel. · Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained, millest kõige tähtsamat rolli mängivad kloororgaanilised (CFC) ühendid ehk freoonid. Need on keemiliselt püsivad ühendid, mis võivad atmosfääris lagunemata ringelda sadakond aastat. Freoone kasutatakse külmutusseadmetes, vahu
tasakaalus. Maa atmosfääris olevad selektiivselt neelavad gaasid. Kasvuhoonegaasid kiirgavad osa nende poolt neelatud Maa kiirgusenergiast maapinnale tagasi. Niisugune kiirgusenergia ringkäik tõstab maapinna tasakaalulist temperatuuri hinnanguliselt umbes 30°. Atmosfääri selektiivsest läbilaskvusest tingitud maapinna ja maalähedase õhukihi temperatuuri tõusu nimetatakse kasvuhooneefektiks. Oma toime poolest olulised kasvuhoonegaasid Maa atmosfääris on veeaur, süsihappegaas, osoon, metaan. Veeauru hulka atmosfääris suudab inimtegevus mõjutada ainult kaudselt - maakasutuse muutused ja metsade raiumised muudavad aurumist, atmosfääri saastamisega lisandub kondensatsioonituumasid, mis soodustavad sademete teket. Fossiilsete kütuste põletamine suurendab süsihappegaasi hulka atmosfääris. Kariloomade arvu kasvuga kaasneb suurema koguse metaani atmosfääri sattumine. Nii tugevdab inimtegevus Maa atmosfääri kasvuhooneefekti. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond REOSTUS TALLINNAS Referaat Juhendaja Tartu 2012 ÕHK TALLINNAS Õhusaaste põhjustatud haigused tapavad 300 tallinlast aastas. Õhusaaste kärbib tallinlaste eluiga 7,7 kuu võrra. Milline on Tallinna kesklinnas üldine õhureostuse tase? Kui vääveldioksiid, osoon ja süsinikdioksiid endast probleemi ei kujuta, siis lämmastikdioksiidide keskmine hulk õhus hakkab kesklinna piires jõudma lubatud taseme lähedale. Kõige tõsisem probleem on peened osakesed, mis on kõige kahjulikuma otsese mõjuga tervisele. Kust need osakesed pärinevad? Linnas on suur osa peeneid osakesi pärit transpordist, otse kütuse põlemisest. Tallinna õhus on suhteliselt palju teetolmu, millest suur osa tekib autokummidega tee kulutamisel, eriti talvel naelkummidega
tunduvalt terase kõvadust ja tõmbetugevust. Mangaan võib põhjustada närvisüsteemi kahjustusi, suurte koguste korral võivad esineda pneumooniasarnased sümptoomid. Allergiline kontaktdermatiit ja hingamisteede ärritused võivad järgneda nikli mõjule. Niklit kasutatakse sageli eriteraste tootmisel ja hõbemüntide valmistamisel. MIG- ja TIG-keevitusel ning samuti ka alumiiniumi, roostevaba terase või vase keevitamisel võib tekkida gaasiline osoon, mis moodustub hapnikust ultraviolettkiirguse toimel. Ultraviolettkiirgus esineb alati ülalnimetatud keevitusprotsessidel. Osooni sissehingamine võib ärritada silmi ja hingamisteid ning põhjustada peavalu ja isegi kopsuturset. Vanaadiumi kasutatakse laialdaselt legeerteraste tootmisel ning ta võib põhjustada raskeid kopsupõletikke, bronhiite, kopsuturseid ning isegi keele värvumist roheliseks ja kergeid liigeste värinaid.8 Ohud kuulmisorganitele
· Desinfitseerida pinnad. 3.1. Puhastuskemikaalid Puhastuskemikaalid jagunevad (biotsiidid) jaotavad toime tõhususe järgi alljärgnevalt: · Sanitaarne puhastusvahend vähendab märgatavalt bakterite ja teiste mikroorganismide hulka kvaternaarsed ammuooniumisoolad. · Desinfektant hävitab teatud kahjulikud mikroorganismid,, ei hävita eoseid kloor, naatriumhüpoklorit, vesinikperoksiid, osoon. · Steriliseeriv vahend - hävitab kogu mikrobioloogilise elu: vegetatiivse baktei, eosed, seened ja viirused lühilaineline kiirgus, kõrge temperatuur, toksiidilised gaasid. Parima tulemuse annab hallituse eemaldamiseks kombineerimine desinfitseerimisega ja niiskuseallika kõrvaldamisega. Hallitust on võimalik eemaldada ise või kutsuda selleks spetsiaalsed inimesed. Ise eemaldamisel on oluline kindlasti mask, et ei hingaks sisse hallitusseene eoseid,
ALLOTROOPIA *Allotroopia on nähtus, kus üks keemiline element esineb mitme erineva lihtainena. *Allotroopia esinev peaaegu kõikide mittemetallide puhul Põhjused: *Aatomite erinev arv; Harilik hapnik – O2 Osoon – O3 Monohapnik-O *Erinev kristallstruktuur; Fosfor-punane(pulber) ja valge fosfor (vaha taoline) Süsinik-teemant, grafiit, karbüün ja fullereenid. Mittemetallide füüsikalised omadused • Füüsikalised omadusedd erinevad üksteisest suuresti:
laboratoorsetes tingimustes saadud eukalüpti peamine koostisosa puhas eukalüptool. See fakt rõhutab veel kord tõsiasja, et eeterlikud õlid on oma loomulikus oleks paljudel juhtudel hoopis toimivamad, kui nende üksikud koostisosad, mida nii väga armastavad keemikud. Eukalüpti õli toimivus avaldub käesoleval juhul tänu aromadendreenile ja fellandreenile, kui nad kontakteeruvad õhus oleva hapnikuga. Nende keemilisel reaktsioonil tekib osoon, milles mikroobide elu ei ole võimalik. Eukalüpti viirustevastast toimet ei ole põhjalikult uuritud, kuid see on ennast niivõrd sageli tõestanud praktikas, et selle teaduslik kontroll peaks enesest kujutama vaid puhast formaalsust. Eukalüpti sisaldava aerosooli sissehingamine mitte ainult ei puhasta ninakäike külmetuse korral, vaid takistab ka haigustekitavate viiruste paljunemist. Eukalüpti õli piserdamine ruumide õhku
individuaalne tundlikkus. Sageli on leitud, et taolisi vaevusi aitab leevendada õhu kõrgem relatiivne niiskus ning suurem värske õhu juurdevool. 2.8.Printeritega seotud ohud Printerite intensiivse töö käigus võib õhku erituda mitmeid ühendeid, eelkõige värvaine komponente ja paberitolmu. Mitmesuguste ärritavate ainete tekkimisel peetakse peasüüdlaseks episoodilist osooni teket (kõrge temperatuuri juures trükitsüklite vältel). Ärritavaks aineks võib olla kas osoon ise või selle mitmesugused reaktsiooniproduktid. Kui printer ei ole töös üle 50% tavalisest tööpäevast, ei asetse meile lähemal kui 1-1,5 m ning ruumis on õhuvahetus hea, siis ei tule meil seda tänuväärset aparaati karta. Juhtivad kontoritehnika loojad on lubanud, et alates 2000. aastast on nende toodang osoonivaba. Häiriv müra sageli töötava ja läheduses paikneva printeri puhul on hoopis tähelepanu väärsem probleem.
tehnoloogia kasutuse hirmust tulenev stress, ja kestev kujutise jälgimine ekraanil olema puhkepausideta 1.1.7. PRINTERIGA SEOTUD OHUD Printerite intensiivse töö käigus võib õhku erituda mitmeid ühendeid, eelkõige värvaine komponente ja paberitolmu. Mitmesuguste ärritavate ainete tekkimisel peetakse peasüüdlaseks episoodilist osooni teket (kõrge temperatuuri juures trükitsüklite vältel). Ärritavaks aineks võib olla kas osoon ise või selle mitmesugused reaktsiooniproduktid. Kui printer ei ole töös üle 50% tavalisest tööpäevast, ei asetse meile lähemal kui 1-1,5 m ning ruumis on õhuvahetus hea, siis ei tule meil seda tänuväärset aparaati karta. Juhtivad kontoritehnika loojad on lubanud, et alates 2000. aastast on nende toodang osoonivaba. Häiriv müra sageli töötava ja läheduses paikneva printeri puhul on hoopis tähelepanu väärsem probleem.
aromaatsed ühendid, rasvad, valgud, sahhariidid. Anorgaanilised ained . Lihtained koosnevad ainult ühte liiki aatomitest , kas metalli aatomitest või mittemetalli aatomitest. METALLID koosnevad ainult ühte liiki metalli aatomitest. Näiteks vask Cu, kuld Au, hõbe Ag. MITTEMETALLID koosnevad mittemetallide aatomitest. 5 Näiteks väävel S, süsinik C O2 hapnik , O3 osoon H2 vesinik, N2 lämmastik, VII A rühma mittemetallid: F2 fluor, Cl2 kloor, Br2 broom, J2 jood. Liitained koosnevad kahest või enamast aatomite liigist. Liitainetes on alati võimalik eristada +ioon ja ioon. Positiivne pool ja negatiivne pool. + - + - NaCl Na2/So4 Oksiid : (Jagunevad : metallid ja mittemetallid) metallioksiid: +1 -2 +2 -2 Näide : naatriumoksiid Na O baariumoksiid BaO +2 -2=0
Bioloogia eksamipiletid 1. Pilet. 1) Elusorganismide tunnused. * koosneb biomolekulidest(suhkrud, rasvad, valk) * rakuline ehitus * ainevahetus sööb, hingab, eritab * kasv, areng * paljunemine * infovahetus * kohastumine, evolutsioon 2) Valgusüntees. Valgusünteesiks on vajalikud: aminohapped, mRNA, tRNA, ribosoom, rRNA, ensüümid ning ATP. Valgusünteesi käik: · Ribosoom ühineb mRNA (kindel koht initsiaator koodon) · Ribosoomiga ühineb 1 tRNA koos aminohapetega (met) · Ühineb 2 tRNA 2-he aminohappega · Tekib peptiidside 2 aminohappe vahele ja ribosoom nihkub edasi (1 koodoni võrra) · Uus tRNA uue aminohappega, uus side · Stopp koodoni juurde jõudes süntees peatub ja valk vabaneb 2. Pilet . 1. Elu organiseerituse tasemed. 1) Molekulaarne tase uurib mole...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Aleksandra Olesk MK13-T1 GLOBAALNE SOOJENEMINE JA SELLE TAGAJÄRJED Referaat Juhendaja: Heikki Esskuson Tallinn2014 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1.MIS ON GLOBAALNE SOOJENEMINE JA KLIIMAMUUTUS...........................................................4 2.TEKKE PÕHJUSED..................................................................................................................................4 3.KASVUHOONEEFEKT JA KASVUHOONEGAASID...........................................................................5-6 4.KOKKUVÕTTE.........................................................................................................................................7 5.KASUTATUD KIRJANDUS ....
Saasteainete levikut mõjutavad paljud protsessid. Nendeks on heitkogus õhus, atmosfääris toimuvad keemilised reaktsioonid, saasteainete transport ning paljud teised tegurid. Maal on kõik mingil määral saastunud looduslikku päritolu ainetega. Atmosfääris leiavad aset keemilised reaktsioonid, mille tagajärjel õhku paisatud ühendid moodustavad uusi aineid. Näiteks primaarsetest saasteainetest võivad moodustuda sekundaarsed saasteained (hape, sulfaadid, nitraadid, osoon jt), mis on teistsuguse mõju ja omadustega. Kõik atmosfääris olevad lisandid sadenevad lõpuks Maa külgetõmbejõu tõttu tagasi maapinnale. Eristatakse kahte vormi: kuivsadenemine ja märgsadenemine. Kuivsadenemise käigus pinnas reageerib ja võib tekkida adorptsioon. Märgsadenemise puhul ühendid lahustuvad sademetes ning sajavad alla. Õhusaaste levikut mõjutab atmosfääri üldine tsirkulatsioon. Ilmastik saasteallika ümber
PÄRNU SAKSA TEHNOLOOGIAKOOL Tarkvara arendus TAK REFERAAT „PRINTERID“ Pärnu 2012 2 Sisukord 1.Mis on printer?..................................................................................................... 3 2.Printerite tüübid................................................................................................... 5 2.1Löökprinterid.................................................................................................. 5 2.1.1 Maatriksprinter e. Nõelprinter.................................................................5 2.1.2 Õisprinter (Daisy-wheel)..........................................................................6 2.2 Löögita printerid..............................................................................................
triitium Desifitseerimis Orgaaniliste vahend ainete koostises O2 hapnik 21% õhu Värvi ja Toetab põlemist. O3 Trii hapnik, koostisest, maitseta, ehk osoon., Mädanemine, kõige ning lõhnata Kaitseb uv kõdunemine, levinum gaas. kiirguse eest. roiskumine..., on element Lahustub looduslikud looduses
KESKKONNAÕIGUS Hannes Veinla Kliima soojenemine e. kasvuhooneefekt. Kiht gaasidest (süsihappegaas CO2, metaan CH4, dilämmastikoksiid N2O ja troposfääri osoon O3), mis laseb läbi Päikses soojust ja takistab selle tagasipöördumist kosmosesse. Probleemid sellest, et gaasid kontsentreeruvad liigselt ja hoiavad kinni liiga palju soojust. Osoonikihi hõrenemine e. osooniaugud Atmosfääri osa, mis sisaldab palju O3. Kõrguselt 10-50 km, peamine osa 20-26 km. Osoonikiht neelab peamise osa Päikses UV-kiirgusest. Hõrenemist põhjustavad CFC-gaasid (ChloreFluoroCarbons kloori-luori-süsinkuühendid)
elastsusega jne. Tehniliselt käsutatavaks muudetakse kautsuk vulkaniseerivate ainete koostisse viimisega mehaanilise ja termilise töötlemise protsessis. Vulkaniseerivate lisanditena käsutatakse väävlit, seleeni, telluuri jt. Segu kuumutatakse +120 -j~ 150° C juures. Kummi külmakindluse tõstmiseks lisatakse plastifikaatoreid. Räniorgaanilisest kautsukist kummi on suurema külmakindlusega -70° C. Hapnik ja osoon oksüdeerivad kummi. Tekivad praod ning mehaanilised ja elektrilised omadused vähenevad. Kasutatakse kaablitoodetes isoleerkummina. · Eboniit - tahke musta värvi aine. Kui kautsukile lisada vulkaniseerimisel 30% - 50% väävlit, saadakse nn. eboniit, millel on head mehaanilised ja dielektrilised omadused. Mehaaniliselt hästi töödeldav. Puuduseks on väike soojuskindlus. Elektriline pinnatakistus väheneb valguse toimel vaba väävli oksüdeerimise tõttu. Pind vajab
BIOLOOGIA ÕPPEMATERJAL II osa Koostas: Triin Põder Nimi: .............................. Õppegrupp: ............. 7. RAKENDUSBIOLOOGIA Ø Bioloogia seos teiste teadustega Bioloogia Ø Viirused § Viirused on eluta ja elusa looduse vahepealsel tasemel olevad rakulise ehituseta objektid. § Viirused saavad paljuneda ainult teiste organismide elusrakkudes. Väljaspool peremeesrakke viirusosakestel elu tunnused puuduvad. Neil puudub ainevahetus väliskeskkonnaga, nad ei saa kasvada suuremaks ega iseseisvalt paljuneda. § Viirused on palju väiksemad kui elusorganismid. Viirused on keskmiselt 0,01 0,3 mikromeetri suurused. ...
Lemmikloomad, inimese nahk, riietus, paber, sisetekstiilid, pinnakatted on toas. Välisõhus- liiklus Süsihappegaas Co2. Co2 ise ei ole toksiline/mürgine . co2-te eraldavad nt gaasipliidid, sigaretid, põlemine. Selle likvideerib korrsalik ventilisatsioon. Tubaka suits sisaldab tohutul saasteaineid. 1g tubakat tekitab 1l suitsugaasi. Vingugaas on väga mürgine. Lämmastik oksiidid (NOx) tekivad kõrge temperatuuril põlemisel. Osoon O3-tekib elektrilaenguga. Välguajal. Tekidab pahaoleku. Radoon-raadiumi lagunemisel tekkiv gaas. Seda on maapõues, soomegraniidis. Radoonitõrje ´abinõud ja meetmed radooni vältimiseks lk 6 joon35 ja 36. Legionella bakterid- võivad tekitada ravimatut kopsupõletikku. Sisaldub tavalises pinnases, vees. Õhu kondinsioneeris toimub õhuniisutamine. Legionella bakter hävineb 55 kraadi juures.
kompressori ja toru abil. Tasakaalustatud välja tõmme ja sisse puhe. Aspest kasutati soojustuseks ja tuuletõkkeks. Aspest on teatud kiudsete silikaat mineraalide kaubanduslik nimetus, mitte põlev, leelise kindel, soojus juhtivus väike jne. Kasutati torustike ja katelde soojustusena. Võivad sattuda kopsu. Võib tekkida aspestoos(kopsu haigus). Mineraal villad eriti ohtlik alergikutele. Alergiline reaktsioon on keha ülitundlikus. Osoon tekib siis suures koguses välis õhu eliktriliste/fotogeeniliste tulemustena äikese ajal. Ruumides on nendeks seadmed. Pühjustab hingamis takistust ja suurendab infletsiooni. Lämmastik oksiidid( NOx ) tekivad kõrgel temp põlemisel(autod ntx). Vingugaas(CO) (Katelde põlemisel ei teki) Seob emoglobiini veres. Formaldehüüd( H 2CO ) kasutatakse liimide,teksdiilide valmistamisel. Gaasid,aurud ja lõhnad lõhna intensiivsus sõltub õhu
Lämmastikoksiidid (NOx) tekivad kütuse põlemisel, kui lämmastik ja hapnik moodustavad ühinedes uue keemilise ühendi. Lämmastikoksiidide pikaajaline mõju võib kahjustada hingamis- elundeid. Süsivesikud (HC) tekivad orgaaniliste materjalide mittetäielikust põlemisest. Osoon tekib lämmastikoksiidide ja lenduvate orgaaniliste ühendite ning päikesekiirguse koosmõjust. Osooni kõrge kontsentratsioon võib põhjustada hingamisprobleeme, peapööritust ja iiveldust. Tahked mikroosakesed tekivad peamiselt diiselmootori põlemisprotsessis tahma kujul.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
