- Tsemendi tootmine - Hingamine Metaan: Looduslikud protsessid: turba lagunemine ja muda käärimine Ülemaailmsed emissiooniaalikad: - Karjakasvatus - Riisikasvatus - Energiatootmine Naerugaas: - Biomassi põlemine - Energiatootmine - Väetised Osoon: gaas, mida leidub nii stratosfääris kui ka troposfääris Stratosfääris takistab UV kiirguse jõudmise Maa pinnale( u 99%) Osoon neelab UV kiirgust Troposfääris esinev osoon moodustub põhiliselt fossiilkütuse põlemisel tekkivate lämmastikoksiidide, orgaaniiste ühendite ja päikesevalguse koostoimel, kahjustades inimese tervist ja taimestikku. Hüdrosfäär 0.23% maa massist Katab 70.8% Maa pinnast, ei kuulu järved Globaalne veevaru maakeral: Maailmameri Mandrijää ja liustikud Põhjavesi Meri maailmamere osa, mida eraldavad ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral mandrid.
Mesosfäär- enam osooni pole ja temp langeb langeb kiiresti, õhk on väga hõre. Termosfäär- Õhumolekule on ülivähe ja temperatuur tõuseb. Termosfäär läheb sujuvalt üle planeetide vaheliseks ruumiks. Ultravolett kiirgus põhjustab inimestel päevituse. Infrapunase kiirguse abil kandub edasi soojus. atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb . Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse. Neelavateks aineteks on stratosfääris osoon ning troposfäris veeaur, pilved ja aerosool. Maapinnale jõuab umbes pool atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest. Albeedo- ehk tagasipeegeldunud kiirgus. Kõige rohkem peegeldub lume pealt ja kõige vähem vee pinnalt.Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur , seda suurem on Maa soojuskiirgus.Kui ilm on pilves, on plaju veeauru ja õhk soe, siis esinem märkimisväärne atmosfääri vastukiirgus.
Õhu koostis Lämmastik-78% Hapnik-21% Argoon-0,39% Süsihappegaas-0,03% Vesinik-0,01% Muu-0,03% Ülapiir 1000-1200 km Ligikaudu 99% massist paikneb maapinnast 30-35 km. Kõrgusel Atmosfääri kihistumine Troposfäär -11 km. Stratosfäär- 55 km. osoon Mesosfäär- 80 km. ioniseeritud Termosfäär- 800 km.virmalised Eksosfäär-gaasi tihedus väga väike, sarnane maailmaruumi omaga ILM-õhkkonna seisund mingil ajahetkel kindlas kohas. KLIIMA- mingile maa-alale iseloomulik ilmastikuolude kordumine. Meteoroloogiline element Ilma iseloomustav mõõdetav kompleks nt. temperatuur, rõhk, lumikatte paksus. Temperatuuri amplituud- maksimum ja miinimumtemperatuuride vahe Isotermid-temperatuuri samajooned. Keskmine temperatuur 14 kraadi
· Käeoleval ajal on inimtegevus paigast nihutamas maakera energeetilist tasakaalu. · Kliimasoojenemine ja merevee taseme tõus mõjutavad maailma veevarusid, toidu tootmist, kalandust ja riikide rannikualasid üleüldse. · Eelmise sajandi jooksul on üldine maailma merepind tõusnud umbes 15 cm ning globaalse soojenemise tagajärjel tõuseb aastaks 2030 veelgi 18 cm. Tulemuseks on üleujutatud alad saartel ning rannikualadel. Osoonikihi kahanemine · Osoon on väga tugevalt oksüdeeriv ja kiirestilagunev aine . Osoonikiht ehk osonosfäär ümbritseb Maad 10-50 km kõrgusel. · Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained, millest kõige tähtsamat rolli mängivad kloororgaanilised (CFC) ühendid ehk freoonid. Need on keemiliselt püsivad ühendid, mis võivad atmosfääris lagunemata ringelda sadakond aastat. Freoone kasutatakse külmutusseadmetes, vahu
teave omaduste kohta; ohtlikkus; Esmaabi andmise viisid; Tegutsemine tulekahju korral; Õnnetuse vältimine; Käitlemine ja hoiustamine; Mõju inimesele/isikukaitsevahendid; Füüsikalised ja keemilised omadused; Lisateave; Terviserisk; Keskkonnarisk; Jäätmekäitluse viis; Veonõuded; Teave kemikaali kohta; Muu teave. 28. Mida tähendab R-fraas ja S-fraas? 29. R-faas on tugevate mürkainetega kaasnev risk (vähk, osoon, gaasid, tulekahjud). 30. S-faas on nimetatud aine puhul vajalikud ohutusabinõud (hoida lukustatult, lastele kättesaamatult jne). 31. Kiirgusriskist: mis on – bekrell, grei ja ekvivalentdoos (valem)? 32. Bq radioaktiivse preparaadi aktiivsuse mõõtühik (pr+i aktiivsus on 1 Bq, kui temas toimub 1 lagunemine sekundis). 33. Gry on iooniseeriva kiirguse energiadoosi ehk neeldumisdoosi ja kerma rahvusvaheline mõõtühik (al. 3,5 doos on letaalne). 34
tasakaalus. Maa atmosfääris olevad selektiivselt neelavad gaasid. Kasvuhoonegaasid kiirgavad osa nende poolt neelatud Maa kiirgusenergiast maapinnale tagasi. Niisugune kiirgusenergia ringkäik tõstab maapinna tasakaalulist temperatuuri hinnanguliselt umbes 30°. Atmosfääri selektiivsest läbilaskvusest tingitud maapinna ja maalähedase õhukihi temperatuuri tõusu nimetatakse kasvuhooneefektiks. Oma toime poolest olulised kasvuhoonegaasid Maa atmosfääris on veeaur, süsihappegaas, osoon, metaan. Veeauru hulka atmosfääris suudab inimtegevus mõjutada ainult kaudselt - maakasutuse muutused ja metsade raiumised muudavad aurumist, atmosfääri saastamisega lisandub kondensatsioonituumasid, mis soodustavad sademete teket. Fossiilsete kütuste põletamine suurendab süsihappegaasi hulka atmosfääris. Kariloomade arvu kasvuga kaasneb suurema koguse metaani atmosfääri sattumine. Nii tugevdab inimtegevus Maa atmosfääri kasvuhooneefekti. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on
Fourth level kes ei lahkunud bändist Fifth level aastael 1971-1988 Jaanus Nõgisto sündinud 21. jaanuaril 1956 Eesti üks tuntumaid kitarriste ja rezisööre On õppinud tallinna pedagoogilises instituudis Nõgisto töötab etv's ja meediafirmas ruut, on olnud rezisöör paljudes tuntud saadetes nagu osoon, eesti otsib superstaari, laulge kaasa jpt. Peale ruja On ta ka Click to edit Master text styles Second level mänginud mitmetes Third level eesti ansamblites Fourth level Fifth level nagu Aatomitriikraud(1972 -1973), In Spe(1980-
taimedelt, orgaanilisel hingamisel), tähtsus: veeringe ja sademete teke, ühtlustab õhutemperatuuri. maapinna lähedal akvatoriaalses kliimavöötmes, veeaur neelab nii päikesekiirgust kui ka maapinna soojuskiirgust, mille tagajärjel õhutemp kõikumised vähenevad. Metaan: satub atmosf lagunemisprotsesside tõttu, märgaladel, prügimägedel, riisipõldudel, loomakasvatus, tähtsus: on põlev gaas, kasut keemiatööst, kasvuhoonegaas. Osoon: väga reaktiivne aine, tähtsus: kaitseb Maa organisme Uvkiirg eest. Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa (80%) õhkkonna massist, toimub temperatuuri langemine keskmiselt 6ºC km kohta. Tropopaus- troposfääri kohal olev õhukiht, millest kõrgemal temp enam ei lange. Stratosfäär ulatub ligi 50km kõrguseni ja moodustab 20% atmosfääri massist. Hakkab temp kõrguse kasvades tõusma, selle peamiseks põhjustajaks on osoonikiht. Mesosfääris enam osooni
VESINIK JA HAPNIK - tähtsamad mittemetallid VESINIK hydros - vesi HAPNIK oxy - oksiid Hydrogenium genos - tekitaja Oxygenium genos - tekitaja Sümbol H Sümbol O Lihtaine valem - H 2 Lihtaine valem O 2 I Aatomi ehitus I Aatomi ehitus - on esimene element. Paikneb I perioodis IA - kaheksas element. Paikneb II perioodis VIA rühmas. rühmas. H +1| 1) O +8| 2)6) aatom p= 8 p= 1 é= 8 é= 1 n=8 n= 0 m= 2 Reaktsioonides enamasti ei loovuta ...
➢ Atmosfääri saastab ka tolm, mis tekib näiteks metallide töötlemisel (õhku satuvad raskmetallid) ○ Atmosfääri satub ka radioaktiivset tolmu ➢ Osoonikihi hõrenemine ○ Mitmesugustes aerosoolballoonides kasutatavad feroonid (gaasiline süsiniku halogeeniühend) põhjustavad atmosfääri kõrgemates kihtides osooni lagunemist ja nn osooniaukude teket ➢ Osooni lagundavad ka nt lämmastiku oksiidid ➢ Osoon neelab Päikese UV-kiirgust ○ Osooniaukude piirkonnas eriti kevadeti on UV-kiirgus väga suur, mis võib põhjustada nahavähki, kahjustada silmi, tekitada teisi kahjulikke muutusi elusorganismides Kasvuhooneefekt ➢ Inimtegevuse tagajärjel paiskub atmosfääri u 33 miljardit tonni CO2 ○ Pole eraldi vaadatuna kahjulik, on taimedele lausa hädavajalik, kuid kuna taimed kogu CO2 ära tarbida ei suuda, siis jääb seda õhku
Troposfääri paksuse laiuselist muutumist põhjustab maakera pöörlemisest tingitud kesktõukejõud, mis kuhjab rohkem õhku kokku troopilistele aladel, kus jõud on kõige tugevam. Troposfääris tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima 2. Stratosfäär ulatub ligi 50 km kõrguseni ja moodustab u. 20 % atmosfääri massist. Siin temperatuur kõrguse kasvades suureneb. Selle peamiseks põhjustajaks on osoonikiht - osoon neelab UV-kiirguse. 3. Mesosfäär (50- 85 km ) Enam osooni pole ja temperatuur langeb kiiresti kõrguse kasvades. Õhk on üsna hõre. 4. Termosfäär õhumolekule on nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. Termosfäär läheb üle planeetidevaheliseks ruumiks. Tinglikult võib õhkkonna paksuseks lugeda 1000 km. Päikesekiirguse spekter jaotatakse kolmeks peamiseks lainealaks: 1
(Troposfääri paksuse laiuselist muutumist põhjustab maakera pöörlemisest tingitud kesktõukejõud, mis kuhjab rohkem õhku kokku troopilistel aladel, kus see jõud on tugevam.) Selels sfääris toimuvad kõik peamised ilmastikunähtused ja on kuni 10 km kõrgusel. 2) STRATOSFÄÄR ulatub ligi 50 km kõrguseni. kõrguse kasvades hakkab ka temperatuur tõusma, selle peamiseks põhjustajaks osoonikiht. Osoon neelab peaaegu täielikult päikeselt tuleva ultraviolettkiirguse , mille tagajärel õhk soojeneb osoonikiht tagab elu Maal. 3) MESOSFÄÄR paikneb 5085 meetri kõrgusel. Enam osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvadest kiiresti ning õhk on hõre. 4) TERMOSFÄÄR Paksuseks võib lugeda 1000 km. Õhumolekule vähe, nende kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. Sfäär läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks.
Hoonete ventilatsioon Ventilatsioon toob ruumi puhta õhu ja eemaldab saastunud õhu. Samas eemaldab ventilatsioon ka õhus olevad saasteained ja seega on tähtis tegur ruumi õhu puhtuse tagamisel. Ventilatsioon peab olema piisav ruumis tekkivate saasteainete eemaldamiseks. Elamu ventilatsioon peab olema pidev. Vajaduse korral tuleb ventilatsiooni tõhustada. On tähtis, et õhk vahetuks kõigis elutubades, eriti magamistubades. Ventilatsioon võib olla loomulik või mehaaniline. Loomuliku ventilatsiooni puhul pannakse õhk liikuma tuule ning sise- ja välisõhu temperatuuri erinevuste toimel. Väljatõmmatava õhu liikumiskiirus torustikus või kanalis on võrdeline korstna kõrguse ja sise- ning välisõhu temperatuuri vahega. Mehaanilise ventilatsiooni puhul luuakse kõikides ruumides nõutav õhuvahetus ning väljatõmbeõhu sooja saab tagastada ruumidesse soojusvaheti abil. Hea ventilatsioon ei tekita tõmbust ega müra ning on hõlpsasti reguleeritav. Ventila...
· FREOONID NEID EMITEERIVAD: · KÜLMKAPID, KÜLMUTUSSEADMED · SURUÕHUBALLOONID · PLASTPAKENDID Päikesekiirguse muutumine atmosfääris: Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. Neelavateks aineteks on stratosfääris osoon ning troposfääris veeaur, pilved ja aerosool. Maapinnale jõuab umbes pool atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest. Osa kiirgust jõuab otse maapinnani, teine osa aga hajub pilvedes ja jõuab maapinnani ilma kindla suunata hajuskiirgusena. Otsekiirguse osakaal on suur päikesepaistelise ilma korral, pilves ilmaga aga jõuab maapinnale üksnes hajuskiirgus.
tehakse kõvasti tööd sellenimel ,et töötada välja uusi kasulike materjale. Pikemalt keskenduks nüüd VIA rühma mittemetallidele , sinna kuulub neli elementi , mida ei ole küll palju ,aga mõningatel neist on vägagi suur tähtsus meie ümber toimuvas. Nendeks elementideks on : hapnik , väävel , seleen , telluur. Hapnik on keemiliselt aktiivne mittemetall , millel on kaks levinud vormi , dihapnik ehk lihtsalt hapnik(O2) ja triphapnik eks osoon (O3) .Dihapnik on iseenesest stabiilne gaas , mis on omapärane selle pooles ,et kuigi molekulis on tal paarisarv elektrone , on ta paramagneetiline. Lisaks reageerib ta paljude liht- ja liitainetega kuumutamise, sellele kaasneb tavaliselt leegiga põlemine. Veel mõningate ainetega toimub reaktsioon aeglaselt ka toatemperatuuril. Hapnik on fluori järel elektronegatiivseim element ,seetõttu on tal oksüdatsiooniaste negatiivne kõigis ühendites peale flouriidide
Näiteks C-klassi eluruumides on normeeritud: · temperatuur talvel 22,0 ± 3o; suvel 24,5 ± 2,5o (A-klassi ruumides on aga lubatud muutus vastavalt ± 1 ja 0,5o); · õhu liikumiskiirus talvel kuni 0,21 m/s; suvel kuni 0,25 m/s; · suhteline niiskus talvel 2545%; suvel 3070%; · CO2 sisaldus õhus kuni 2700 mg/m3 ehk 1500 PPM [1]. Ka paljud teised saasteainete (formaldehüüd, ammoniaak, vingugaas, osoon, tolm, orgaanilised ained) kontsentratsioonid on normitud. Samuti on sisekliima tagamiseks normitud õhuvahetus üldjuhul peaks olema õhuvahetuse kordsus vähemalt 0,5 korda tunnis. Kui sisetemperatuuri muutus ja õhu liikumine on tajutav otsese ebamugavusena, siis keerulisem on asi niiskuse, CO2 ja teiste saasteainete tajumisega. Temperatuur Olulisim sisekliima parameeter on ruumi õhutemperatuur. Ruumi õhutemperatuuriga kohaneb
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond REOSTUS TALLINNAS Referaat Juhendaja Tartu 2012 ÕHK TALLINNAS Õhusaaste põhjustatud haigused tapavad 300 tallinlast aastas. Õhusaaste kärbib tallinlaste eluiga 7,7 kuu võrra. Milline on Tallinna kesklinnas üldine õhureostuse tase? Kui vääveldioksiid, osoon ja süsinikdioksiid endast probleemi ei kujuta, siis lämmastikdioksiidide keskmine hulk õhus hakkab kesklinna piires jõudma lubatud taseme lähedale. Kõige tõsisem probleem on peened osakesed, mis on kõige kahjulikuma otsese mõjuga tervisele. Kust need osakesed pärinevad? Linnas on suur osa peeneid osakesi pärit transpordist, otse kütuse põlemisest. Tallinna õhus on suhteliselt palju teetolmu, millest suur osa tekib autokummidega tee kulutamisel, eriti talvel naelkummidega
Väärisgaase (VIIIA) vaadeldakse tihti omaette rühmana, sest neil ei avaldu tüüpiliste mittemetalliliste elementide omadusi. Ja kuigi mittemetallilisi ühendeid on ainult veerand perioodilisustabelis, siis on neid maakoores kõige rohkem. Maa atmosfäär koosneb lämmastikust ja hapnikust. Levinud ühendid on H2O, SiO2 ja CO2. Elusorganismides esinevad orgaanilised ained koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Fossiilsed kütused sisaldavad peamiselt süsinikku või orgaanilisi aineid. Vääriskivid koosnevad peamiselt mittemetallilistest elementidest: teemat süsinikust, mäekristall/ametüst ränidioksiidist. Esimesed mittemetallid, mida inimene tundma õppis olid süsinik ja väävel. Süsinik tekkis söe kujul puude põletamisel Süsiniku kaks rolli: põlemisel saadakse vajalik kõrge temperatuur ja ühtlasi võtab ta otseselt osa reaktsioonist süsinik redutseerib metalliühendist puhta metalli. Alguses saadi sedasi vaske, hilje tina pliid ja rauda. V...
Maa atmosfääris olevad selektiivselt neelavad gaasid, nn. kasvuhoonegaasid kiirgavad osa nende poolt neelatud Maa kiirgusenergiast maapinnale tagasi. Niisugune kiirgusenergia ringkäik tõstab maapinna tasakaalulist temperatuuri hinnanguliselt umbes 30° [1]. Atmosfääri selektiivsest läbilaskvusest tingitud maapinna ja maalähedase õhukihi temperatuuri tõusu nimetatakse kasvuhooneefektiks. Oma toime poolest olulised kasvuhoonegaasid Maa atmosfääris on veeaur, süsihappegaas, osoon, metaan. Veeauru hulka atmosfääris suudab inimtegevus mõjutada ainult kaudselt -- maakasutuse muutused ja metsade raiumised muudavad aurumist, atmosfääri saastamisega lisandub kondensatsioonituumasid, mis soodustavad sademete teket. Fossiilsete kütuste põletamine suurendab süsihappegaasi hulka atmosfääris. Kariloomade arvu kasvuga kaasneb suurema koguse metaani atmosfääri sattumine. Nii tugevdab inimtegevus Maa atmosfääri kasvuhooneefekti. 12
2. Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused. TROOSFÄÄR(-80% kogu atmosääri õhust; poolustel 8-9km paks; ekvaatoril 15-17km tüse;ilmastiku ja kliima kohas. Oluliseim; kõrguse kasvades temp. langeb ühtlaselt (100m kohta -0.6 kraadi; mida kuivem õhk seda rohkem temp. langeb) STRATOSFÄÄR(-20% kogu atmosfääri õhust; selles kihis on nn osoonikiht;ulatub ligi 50km kõrgusele; temp kõrguse kasvades tõuseb; osoon neelab kiirgust-kogub soojust) MESOFÄÄR(temp kõrguse kasvades langeb, õhk üsna hõre, osooni praktiliselt pole) TERMOSFÄÄR(temp kõrguse kasvades tõuseb) 3. Tegurid, millest sõltub saadava päikesekiirguse hulk. (kuidas muutub Päikesekiirte langemisnurk erinevatel aastaaegadel, kus saab Päike olla seniidis, polaaröö- ja polaarpäev, nende esinemise ulatus ning pikkus, aluspinna mõju kiirgusele, maa ja mere soojenemise võrdlus)
EVOLUTSIOON – mingi süsteemi pöördumatu areng, mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine Geenide võrdlus annab suguluse: kes kellest on arenenud EV teooria ajalugu G. Cuvier – kivististe uurija (paleonoloogia rajaja) J-B de Lamark - kirjutas esimese evolutsiooniteooria (tunnistas liikide muutumist) VALED ARUSAAMAD – Täiustumistung-organismid muutuvad iseenesest järjest keerukamaks - elu jooksul omandatud muutused päranduvad (kaelkirjak) C.Darwin – teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria - Raamat ,,liikide tekkimisest - Liigid muutuvad →Liikide tekkimise põjus on →looduslik valik LV on edukamate ellu jäämine. Tuleneb isendite • muutlikkusest – iga populatsiooni indiviidid on pärilikult mitmekesised (juhuslike erinevuste näol) • olelusv...
Kordamisküsimused atmosfääri kontrolltööks. 1. Atmosfääri ulatus ja koostis. Maad ümbritsev õhukiht, mis koosneb erinevatest gaasidest ( lämmastik, hapnik, argoon, süsinikdioksiid) 2. Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused. TROOSFÄÄR (80% kogu atmosääri õhust; poolustel 89km paks; ekvaatoril 1517km tüse;ilmastiku ja kliima kohas. Oluliseim; kõrguse kasvades temp. langeb ühtlaselt (100m kohta 0.6 kraadi; mida kuivem õhk seda rohkem temp. langeb) STRATOSFÄÄR (20% kogu atmosfääri õhust; selles kihis on nn osoonikiht;ulatub ligi 50km kõrgusele; temp kõrguse kasvades tõuseb; osoon neelab kiirgustkogub soojust ) MESOFÄÄR (temp kõrguse kasvades langeb, õhk üsna hõre, osooni praktiliselt pole) TERMOSFÄÄR( tem...
broomiühendid, sisaldades ka fluori, kuid osooni hävitav ühend neis on kloori asemel broom. Tuletõrjes kasutatavad haloonid hävitavad osooni 310 korda rohkem kui freoonid, samas on nende kogus tunduvalt väiksem kui külmamajanduses levinud freoonidel. Päikesekiirgus muundub atmosfääris: - osa kiirgusest hajub molekulidel ning tahketel ja vedelatel aerosoolidel; - osa kiirgusest neeldub. Olulisemad gaasid, mis neelavad päikesekiirgust, on veeaur (H2O), osoon (O3), süsihappegaas (CO2), hapnik (O2), aga samuti mõned teised gaasid - lämmastikdioksiid (N2O), metaan (CH4). Neeldumise tulemusena muundub päikeseenergia teisteks energialiikideks: enamuses soojusenergiaks aga samuti elektrienergiaks (kõrgemates atmosfäärikihtides). Neeldumine on selektiivse (lainepikkusest sõltuva) iseloomuga. Atmosfääri läbimisel toimub oluline päikesekiirguse spektraalse koostise muutumine. See on
Dihapnik on stabiilne gaas. · Ta moodustab Maa atmosfäärist ~21%. · Dihapnik on keemiliselt aktiivne. · Hapnik reageerib paljude liht- ja liitainetega Ühinemise tulemusena moodustuvad OKSIIDID C + O2 = CO2 CH4+ 2O2 = CO2 +2H2O SÜSINIKDIOKSIID SÜSINIKDIOKSIID Trihapnik on iseloomuliku terava, veidi kloori meenutava lõhnaga sinakas, suhteliselt ebapüsiv gaas. · Elusorganismidele on osoon suuremas kontsentratsioonis väga mürgine. · Osooni kasutatakse kliimaseadmete, paberi- ning toiduainetetööstuses, toitainete säilitamisel ja meditsiinis. · Osoonikiht ehk osnosfäär asub 10-50 km kõrgusel maapinnast. · Osonosfääri lagunemine tõttu jõuab maale rohkem UV-kiirgust. · Osooni tekkimine: O + O2 = O3 Süsinik Allotroopsed teisendid Teemant Läbipaistev, värvuseta kristalliline aine. Ta on kõige kõvem looduslik mineraal. Teemandi
kasutada ka granuleeritud ja vedelat naatriumhüpokloori. On tähtis meeles pidada et ebameeldiv kloorihais ja silmade ärritamine mis arvatakse olevat tingitud liigsest kloorist on tegelikult põhjustatud vaba kloori vähesusest ja seotud kloori suurest hulgast! Vee kloorisisaldust tuleb kontrollida sageli, soovitatavalt iga kord peale intensiivset kasutamist. [2] 10.VEE OSOONIMINE Osoonimine on ainuke desinfitseerimismeetod mis pakub üldlevinud kloorile tõsisemat konkurentsi. Osoon (O3) on hapniku allotroopne vorm, looduslikul kujul esineb põhiliselt atmosfääri ülakihtides, kus ta tekib fotokeemilisel teel päikese kiirguse toimel. Osoon on tugev hapendaja. Osoon on universaalne reagent. Ta võimaldab üheagselt vett desinfitseerida, kõrvaldada selle värvust, parandada lõhna- ja maitseomadusi. Osooni võib kasutada selliste ühendite lagundamiseks, mis kloori toimele ei allu. Osooni peamine puudus on aga selles, et tema mõju on lühiajaline
- SED Standart Erythemal Dose Ei sõltu nahatüübist Ei ole sõltuvuses naha punetuse tekkega - UV indeks väärtused alates 0-st, mida kõrgem, seda kahjulikum kiirguse tase. Kasutatakse ühiskonna teavitamiseks; - Taimede kaitsemehanismid UV kiirguse eest: UVK neelavad pigmendid (flavonoidid): taimes lehti katvatel karvakestel (sojauba) Vaha lehe pinnal (peegeldumine) DNA parandamine Kahjustunud osa vahetamine (nt. proteiinid) OSOON STRATOSFÄÄRI OSOON - 90% kogu atmosfääri osoonist - 10-50 km kõrgusel maapinnast, maksimum u. 32 km kõrgusel - Kogus sõltub tekkeprotsesside (päikesekiirguse toimel) ja lagunemisprotsesside tasakaalust - O3 kaitseb UV-kiirguse eest ja tekib UV kiirguse mõjul - Osooni lõhuvad freoonid, Cl ja F ühendid 11 TROPOSFÄÄRI OSOON - Mürgine saasteaine, tekitab taimekahjustusi;
kogu kiirgusest), mida inimese silm ei näe, kuid mida keha tunneb soojuskiirgusena. Selle abil kandub edasi soojus. PÄIKESEKIIRGUSE MUUTUMINE ATMOSFÄÄRIS o Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. Neelavateks aineteks stratosfääris on osoon ning troposfääris veeaur, pilved ja aerosool. o Maapinnale jõuab umbes pool atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest. Otsekiirgus osakaal on suur päikesepaistelise ilma korral, jõuab otse maapinnani. Hajuskiirgus pilves ilmaga, hajub pilvedes ja jõuab maapinnani ilma kindla suunata. o Suurem osa maapinnale jõudnud päikesekiirgusest neeldub, mille tagajärjel aluspind soojeneb
· Hapnik on levinuim element maakoores ja teda leidub lihtainena kui ka ühenditena. · Väälite leidub kõige enam väävliühenditest sulfiididest(püriit DeS , PbS jt) ja õhkusaastavatest gaasilistest väävliühenditest(H S, SO ). Väävlit leidub ka looduses ehedal kujul. · Hapnik · Lõhnata, maitseta, värvuseta gaas. Vees suhteliselt vähe lahustuv. Keemis temp -183C · Hapniku o.a II. Hapniku alotroop trihapnik O ehk osoon. Hapnikut saadakse hapnikurikaste ainete(KMnO , KNO ,KClO ) kuumutamisel eriti kergesti saa hapniku H O lagunemisel katalüsaatori(MnO ) mõjul. · Hapniku kõige levinum ühend on vesi, mis on keemiliselt püsiv aine, väga nõrk elektrolüüt ja tal avalduvad nii happelised kui ka aluselised omadused. Teine veele sarnane ühed on vesinikperoksiid · H O mida kasutatakse näiteks pleeegitamisel. Hapniku levinuim allotroop on O ehk
kohta, millal on vaja nad välja vahetada. Te ei saa ka pidevalt kontrollida filtritest läbivoolava vee koostist ning tagada, et vesi ei sisalda keemilisi elemente, mis võivad kahjustada filtreerimissüsteemi. Tallinna Vesi on pidevalt täiustanud oma tehnoloogiat, millesse on alates 1996/97 lülitatud osoonimine.Põhimõtteliselt on võimalik vett puhastada ka teiste meetoditega: broom, vesinikülihapendil põhinevad ühendid, ultraviolettkiirgus, ioontöötlus, osoon jne. Mõningaid ühendeid aitavad kontsentreerida mikroorganismid. Mikroorganisme - baktereid, seeni, vetikaid ja viiruseid esineb maasügavuses kui ka kõige puhtamas veetorus. Hapniku puudusel saavad nad oma energia metaanist ja mitmesugustest teistest veesleiduvatest orgaanilistest ning anorgaanilistest ainetest, moodustades torude siseseintele limase biokile. Biokiles elutsevad mikroorganismid võivad toota konkurentide mahasurumiseks keemilisi aineid. Lisaks ka nende rakusisaldised
1)Troposäär-seal paikneb valdav osa õhkkonna massist,seal toimub temperatuuri järkjärguline langemine, selle kohal on tropopaus(õhukiht,millest kõrgmal temperatuur enam ei lange.Troposfääri paksuse muutumist põhjustab maakera pöörlemisest tingitud kesktõukejõud.Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused. 2)Stratosfäär-moodustab 20%atmosfääri massist,seal hakkab temperatuur kõrguse kasvades tõusma(selle põhjustajaks on osoonikiht, osoon neelab peaaegu täielikult uv kiirguse, mille tagajärjel õhk soojeneb. Selle olemas olu taga elu püsimise maal) 3)Mesosfäär-osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti,õhk on hõre. 4)Termosfäär-õhumolekule vähe ja nende kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb.Termosfäär läheb sujuvalt üle planeetidevheliseks ruumiks. Kiirgusbilanss-maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe.Maa soojuskiirgus-
Puiga Põhikool Keemiast argielus referaat Koostaja: Gertu Teidla Juhendaja: Helve Ruul 2010 Sissejuhatus Üha enam ja enam toodetakse enamasti inimeste heaoluks erinevaid materjale ja tooteid, ühesõnaga keemiat on argielus väga palju. Inimene ei oska kasutada tooteid ja enda jääke keskkonnasõbralikult. Seetõttu saastub meie atmosfäär tootmises ning ka peale seda. Osooni kiht aina hõreneb ja see on kahjulik. Jäätmete suur ülekaal kahjustab ka väga meie oma loodust ja loomi. Kas teadsid, et kilekott laguneb looduses umbes tuhat aastat? Nii see on ja kilekotte muudkui toodetakse juurde ja ei taaskasutata neidki. Antud referaat räägibki materjalidest ja nende omadustest ning keemiast ja elukeskkonnast. Sõnaseletused: Plastifikaator näiteks määrdeõli, mis lisatakse puhastele polümeeridele rabeduse vastu ja see muudab plastmassi sitkeks ja painduvaks. ...
Õhk - gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. Lämmastik 78% - satub õhku orgaanilise aine lagundamisega on oluline taimedele toitainete omastamiseks Hapnik 21% - satub õhku fotosünteesi tagajärjel on oluline hingamiseks elusolenditele Argoon 0,9% - satub õhku inimtegevuse tagajärjel Süsihappegaas 0,03% - satub õhku tänu fossiilsetele kütustele ja vulkaanipursetele Veeaur satub õhku veekogude pinnalt, tänu aineringele ning mulla pindmistelekihtidele Osoon ta on atmosfääris juba olemas ning on oluline, sest kaitseb meid UV-kiirguse eest. Troposfäär kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Tropopaus õhukiht, millest kõrgemal temepratuur enam ei lange. Stratosfäär troposfääri kohal asuv atmosfäärikiht, kus temperatuur kõrguse suurenedes kasvab ja kus paikneb suurem osa osoonist. Mesofäär 50-85 km kõrgusel paikn...
ja lämmastikoksiidid. Probleemi lahenduseks: vähendada freoonide tootmist ja kasutamist; lämmastikväetiste õigeaegne kasutus;riikidevahelised lepped. Kasvuhoonegaasid Süsihappegaas kogub soojust, hoides temperatuuri Maal elukõlbulikuna,liigne süsihappegaas atmosfääris tõstab Maa temperatuuri. Metaan, mida vähesel määral tekib looduses, kuid eraldub ka riisipõldudelt, prügimägedel ja biopuhastitest. Kloororgaanilised ühendid ehk freoonid. Troposfääri osoon ja veeaur. Probleemi tagajärjed * Kõik taimed ja loomad ei suuda kohastuda * Muutuvad liikide levialad * Aeglaselt levivaid liike võib tabada häving * Ekvaatori ümbruses laienevad kõrbed * Üleujutused, tormid ja teised looduskatastroofid,samuti ettearvamatuid probleeme põllumajanduses * Liustike sulamise tagajärjel tõuseks maailmamere pind. Probleemi lahenduseks tuleks vähendada õhu saastatust. Kasutada taastuvaid
Liiki peetakse väljasurnuks, kui selle liigi ühtegi isendit pole kohatud viimase 50a jooksul. Hävimisohu liigid: 1) madala arvukesega liigid (aeglane paljunemine) 2) Väikese areaaliga liigid 3) haruldates elupaikades elavad liigid 4) kitsa,spetsiifilise mõjuteguriga kohastunud liigid (vähene kohastumisvõime) Areaal- liigi levikuala Maal Hävimisohus liigid kogutakse punasesse raamatusse. Inimtegevuse mõju liikide hävimisele: 1) Globaalsed kliimaprobleemid mõjutavad ökosüsteemide iseregulatsiooni 2) Rahvastiku kiire kasv hävitab liikide elupaigad 3) Maavarade kaevandamine, tööstussaaste ja olmejäätmete kasv reostab looduslikke kooslusi 4) Kalandus ja salaküttimine suurendavad ohustatud liikide hävimist 5) Suurenev tööstuslik kasutamine tarbeesemete valmistamiseks põhjustab liikide areaali vähendamist Keskkonnakaitse rahvusvaheliste ja riiklike seaduste ning ühiskondlike kokkulepete süsteem, mis on suunatu...
Kordamine. KEEMILINE ELEMENT- ühesuguste tuumalaengutega aatomite liik. ALLOTROOPIA- nähtus, kus 1 keemiline element võib esineda mitme lihtainena. O2-dihapnik, O3- trihapnik(ehk osoon) ISOTOOP- ühesuguste tuumalaenguga, erineva massiarvuga osakesed. 1. AINE KLASSID: a. Lihtained- (400),koosnevad ühe elemendi aatomitest.: · mittemetallid(19)- S, P, O2, Cl2 jne · poolmetallid e. metallid(15)- Ge, As, Sb, Te, At jne · metallid (90); Al, Au, jne b. Liitained- koosnevad mitme elemendi aatomitest: 1. Oksiidid- on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (oksüdatsiooniaste -II). Oksiid on hapnik (o.-a. II) ja mingi teise keemilise elemendi ühend. a. Aluselised oksiidid oksiidid, mis reageerivad hapetega, moodustades soola ja vee. Aluseliste oksiidide hulka kuulub...
Kehra Gümnaasium Referaat „Globaliseerumine maailma mastaabis“ Marta Pappel 10A.klass Kehra 2014 1 Sisukord 1. Sissejuhatus....................................................................................................... 3 Uurin referaadi tegemisel globaliseerumise erinevate aspektide põhjustest ja tagajärgedest......................................................................................................... 3 2. Globaliseerumine................................................................................................ 4 3. Globaalprobleemid............................................................................................. 4 3.1 Rahvastikuprobleemid.................................................................................
koguses saama. See võib tekitada nahavähki ja silmade kahjustusi. Peamisteks osooni lagundavateks aineteks on freoonid, mis lenduvad külmutuskappide, õhujahutusseadmete (konditsioneeride) ja mitmete pihustuvate ainete balloonide kasutamisel. Nüüdseks on riigid võtnud enesele kohustuseks kindlateks tähtaegadeks lõpetada freoonide tootmine. Kahjulik on veel ka maapinnalähedane osoon (O 3), mis tekib näiteks paljundusmasinatest. Nende masinatega võib seetõttu töötada vaid väga hea ventilatsiooniga ruumides. See hävitab hingamisteid, põhjustades hingamisteede vähkkasvajaid. Taolist osooni on igal pool õhus natuke, kuid see inimest ei kahjusta. Happevihmade teke on otseselt tingitud inimtegevusest. Kütuste (kivisüsi, põlevkivi ja turvas) põletamisel heitgaaside ja tolmutuhana (aerosoolina) atmosfääri sattuvad
hallituse, putukate või näriliste toimel. *Ärge seadke arhiivi sisse keldrisse või pööningule *Ärge asetage fotosid küttekehade lähedusse, näit. kuumaveetorude lähedusse, ärge asetage neid radiaatori peale või kohale. Ärge hoidke fotosid otsese päikesevalguse käes. *Ärge hoidke fotosid värskelt värvitud toas ega üldse värskelt värvitud objektide läheduses vähemalt 2, soovitavalt 4 nädalat. *Hoidke paljundusmasinad kogudest eemal. Osoon, mida elektrostaatilised koopiamasinad tekitavad, on väga kahjulik. *Ärge võimaldage fotodele või nende ümbristele kokkupuudet puhastusvahenditega, mis sisaldavad ammoniaaki või kloori. 9. Nimeta üks XIX sajandil Eestis tegutsenud fotograaf! Jakob Livenstroem
kilomeetri kõrgusele. Troposfääri paksuse laiuselist muutumist põhjustab maakera pöörlemisest tingitud kesktõukejõud, mis kuhjab rohkem õhku kokku troopilistele aladel, kus jõud on kõige tugevam. Troposfääris tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima 2. Stratosfäär ulatub ligi 50 km kõrguseni ja moodustab u. 20 % atmosfääri massist. Siin temperatuur kõrguse kasvades suureneb. Selle peamiseks põhjustajaks on osoonikiht - osoon neelab UV-kiirguse. 3. Mesosfäär (50- 85 km ) Enam osooni pole ja temperatuur langeb kiiresti kõrguse kasvades. Õhk on üsna hõre. 4. Termosfäär õhumolekule on nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. Termosfäär läheb üle planeetidevaheliseks ruumiks. Tinglikult võib õhkkonna paksuseks lugeda 1000 km. 3. Tuule kiirust ja suunda mõjutavad tegurid Gradientjõud: jõud, mis tekib õhurõhkude erinevusest ja mille tulemusel liigub õhk
5.MITTEMETALLID 5.1 MITTEMETALLIDE MITMEKESISUS *Mittemetallid asuvad perioodilisussüsteemis perioodide lõpus ja suuremates rühmades. Mittemetallidel on viimasel kihil 4-8 elektroni. Lihtainena on nende seas 11 gaasilist: H2 , N2, O2, F2, Cl2 ; 6 väärisgaasi (He-Rn) 10 tahket: B, C, Si, P, As, S, Se, Te, I, At 1 vedel: Br2 *Mittemetallid on madala sulamistemperatuuriga, üsna pehmed ja kergesti peenestatavad. Mõned on väga kõrge sulamistemperatuuriga, kõvad kuid seejuures haprad. Väga erineva värvusega. Mittemetallide ühiseks omaduseks on see, et nad praktiliselt ei juhi elektrit, kuid süsinik allotroop grafiit on hea elektrijuht. Mittemetallide aatomid on metallide aatomitega võrreldes suhteliselt väiksemad. Välises elektronkihis on neil enamasti elektrone märgatavalt rohkem kui metallide aatomites. Tuumalaengu mõju väliskihi elektronidele on küllalt suur ja neid hoitakse aatomis suhteliselt tugevalt kinni, seega loovutavad väliskihi ...
meie kõigi tervisele. - Happed ründavad ehitisi ja monumente, söövitades materjale, millest need on ehitatud. Eutrofikatsioon Kui vihma sajab, ladestuvad maapinnale lämmastikuühendid (NOx ja NH3), mõjutades maapinnaga tihedalt seotud ökosüsteeme. Lämmastiku hulga kasvamisega maapinnas muutub ka piirkonna taimestik ning puude kasvamisviis. Niiviisi võib kahjustatud saada terve ökosüsteemi dünaamika. Teised saasteained (nt peened osakesed, osoon ja raskemetallid) lihtsalt kogunevad madalal õhus ja kahjustavad meie tervist. ( Tabel 2 ) Õhusaaste on kohalik, kuid samas ka piiriülene probleem. Ühes riigis õhku sattunud õhusaasteained võivad kanduda teise riiki ning kahjustada inimeste tervist ja keskkonda seal. Põhiline õhusaaste põhjustaja on tööstus, kuid väga lihtne on süüdistada tootjaid, mõistmata, et ka meie oleme selles osalised. Tehased toodavad asju sellepärast, et meie neid tahame: meie ostame ja tarbime neid
kaitseriietust, neid ei tohi maitsta ega nende aurusid sisse hingata. 28. Mis on KASVUHOONEEFEKT, mis põhjustab ja millised on tagajärjed ? Kasvuhooneefekt on see kui päikesevalgus pääseb maale aga ei peegeldu minema vaid jääb maa ja pilvede vahele. Seda põhjustab liigne CO2 kogus atmosfääris. Tagajärjeks on mandrijää sulamine ja veetaseme tõus. 29. Mis on OSOONIAUGUD, mis neid põhjustab ja millised on tagajärjed ? Maa atmosfäärist on ära lagunenud osoon ja päikese ohtlik kiirgus pääseb maapinnale. Seda põhjustab freoon (aerosoolid). 30. Mis on HAPPEVIHMAD, mis neid põhjustab ja millised on tagajärjed ? Happevihmad on veeauruga segunenud SO2 ja NO2. Happevihmad on taimedele kahjulikud. 31. Kuidas reostub vesi ? Vett reostavad mitmesugused heitveed, õlireostused (takistab hapniku lahustumist) ja olmereostused (võtavad hapniku ära) 32. Kuidas on võimalik elukeskkonda kaitsta ? Taaskasutada materjale, alustada
MÕISTED Aine on üks keemiline element või on keemiliste elementide ühend. Kemikaal on aine või valmistis, mis on kas looduslik või saadud tootmismenetluse teel. Ohtlik kemikaal on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. Segu / valmistis on vähemalt kahe aine segu. Kemikaaliohutus on väga lai valdkond. See algab tootearendusest ja marketingist, kuni jäätmete käitlemiseni. KEMIKAALIOHUTUS tagada tervise ja keskkonna kaitse kõrgel tasemel, nii praegustele kui tulevastele põlvedele, samas tuleb tagada majanduse tõhus, jätkusuutlik toimimine ja keemiatööstuse konkurentsivõime nii EL siseturul, kui rahvusvaheliselt rakendada ennetamise põhimõtet, mis tähendab tervise- ja keskkonnakahju ärahoidmist; sobivate alternatiivide olemasolul ohtlike ainete asendamine vähemohtlike ainetega; arendada ohutumaid innovaatilisi tehnoloogiaid. ...
tasakaal endotermilise reaktsiooni (H > 0) korral saaduste tekkimise suunas, endotermilise reaktsiooni (H < 0) korral saaduste vähenemise (lagunemise) suunas. Atmosfäär - Püsivad komponendid: N2 78% ; O2 21%; väärisgaasid 0,93% Ar, ülejäänud vähe. Muutuvad komponendid: peam. CO2 0,04 mahu% ja veeaur H2O: 10-3 – 4%. Juhuslikud komponendid: SO2, H2S, CO, NH3 jt.esinevad tööstusrajoonides, linnades jm. Atmosfääri ülakihtides osoon (O3) - madalamal sisaldus väga väike osoonikiht (osonosfäär neelab Päikese lühilainelist UV-kiirgust (kaitseb elu Maal). Süsinikdioksiid (CO2) kogu atmosfääris - nn. Kasvuhooneefekt (vähendab soojuse tagasipeegeldumist Maalt kosmosesse). Aeroioonid: nii posit. kui negatiivsed – negatiivsed on kasulikud elusorganismidele - õhus teatud tasakaal erinimeliste ioonide vahel. Aeroioone on õhus (massisuhtena) väga vähe. Rikutud õhus suureneb posit. aeroioonide osakaal
kõrguselt ning küündib 50 km kõrguseni merepinnast ● osoonikiht – peamiselt stratosfääris, 15–55 km kõrgusel paiknev kiht, mis sisaldab osooni (O3), mis neelab Päikeselt lähtuvat ultraviolettkiirgust ● kiirgusbilanss - Maale saabuva ja Maalt lahkuva kiirgushulga vahe ● kasvuhoonegaas – atmosfääris olevad gaasid – veeaur, süsihappegaas (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O), osoon (O3) jm–, mis lasevad läbi pikalainelist päikesekiirgust ja neelavad Maalt lähtuvat lühilainelist soojuskiirgust, kiirates seda igas suunas laiali ● kasvuhooneefekt – nähtus, kus maapinnalt lähtuv soojuskiirgus neeldub kasvuhoonegaasides, mistõttu on atmosfäär, litosfäär ja hüdrosfäär püsivalt soojemad, kui need oleks ilma kasvuhoonegaasideta ● põhjapöörijoon – kujuteldav paralleel põhjapoolkeral (23,5° N), kus Päike on
Reaktsioonides tavaliselt oksüdeerija (va. F puhul, kui on redutseerija ja II o-a). Hapnikku kasutame siis loomulikult hingamisel. Oksiidide saamiseks väga tähtis aine, põlemiseks, meditsiinis, keevitustöödel, terasesulatamiseks, keemiatööstuses paljude ainete valmistamisel. Leidub vees ja õhus. Vesi on väga nõrk elektrolüüt, mis tõttu saab ta käituda nii happe kui ka alusena. H2O2 on ebapüsiv aine, tugev oksüdeerija, kasutatakse pleegitamisel, söövitav. O3 - osoon, osoon hävitab baktereid, kuid samas kaitseb liigse UV-kiirguse eest, selle käigus eraldub soojus. Õhk viiakse üle vedelasse olekusse, temp. tõstmisel saadakse kätte O ja N ja ju siis eraldatakse N, kui tahetakse O-d. Väävel S: algus on sama nagu hapnikul. Leidub looduses sulfiididena. Toodetakse teda nii, nagu allpool on näidatud. Veeauruga saadakse maa-alt kätte, vesi aurustub jättes järgi väävli. Ta on tahke, kollakas, lõhnatu, maitsetu, pehme, sulamistemp
neelajana takistab selle maale jõudmist, vastasel korral orgaanilised ja biomolekulid muunduksid ning laguneksid. Et peamine ultraviolettkiirgust neelav gaas Maa atmosfääris on osoon, siis on mõistlik, et inimkond on piiranud osooni lagundavate gaaside kasutamist. Päikeselt saabub Maale peamiselt nähtav ja infrapunakiirgus. Mõningad Maa atmosfääri koostises olevad gaasid, eeskätt veeaur, metaan, lämmastikoksiid, osoon ning süsihappegaas neelavad infrapunakiirgust, mis põhjustab kliima soojenemist. Ilmekaim näide sellest on liustike ja mandrijää sulamine, millega võib kaasneda maailmamere taseme tõus, mis ohustab ulatuslike üleujutustega. Sõltuvalt ilmselt peamiselt päikeseenergia taseme kõikumisest võib Maa kliima ka jahtuda ja oluline osa mandritest kattuda jääkihiga. Kliima jahtumine kitsendab samuti inimkonnale sobilikke elupiirkondi ning keskkonna elukõlbulikuks muutmiseks tuleb
lagundamiseks enne või peale bioloogilist töötlust. Otstarbekas on AOP kasutamine heitvete puhul, mille keemiline hapnikutarve ei ületa 5 g/l. Suurema hapniku tarbimise korral on sobilikum märgoksüdatsiooni või tuhastamise rakendamine. Osoonimine Osooni keemilised omadused sõltuvad molekuli struktuurist. Kaks radikaalset osooni molekuli struktuuri võib esitada järgmiselt Tänu sellisele struktuurile võib molekulaarne osoon reageerida nagu dipool, elektrofiil ja nukleofiil. Osooni suure reaktiivsuse tõttu on see vees väga ebastabiilne. Osoon võib vesilahuses reageerida erinevate ainetega kahel viisil: 1. Otsene reaktsioon molekulaarse osooniga. 2. Kaudne reaktsioon radikaali kaudu, mis tekib osooni lagunemisel. Osoonimine kõrgemate pH väärtuste juures (>9) ja osoonimise kombinatsioonid H2O2 ja UV kiirgusega ning ultraheliga (US) annavad hüdroksüülradikaale ning seega defineeritakse AOP-dena.
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Peeter Tamm ATMOSFÄÄR Maateaduste alused õppegrupp: LF-3 Lektor: Jaan Jõgi ATMOSFÄÄR Maakera ümritseb õhukiht, mille paksus on umbes 36 000 km. Õhukihi paksus on muutuv:poolustel on ta õhem, ekvaatori kohal paksem. Õhk on gaaside mehaaniline segu, peamiselt on õhus lämmastikku 78%, hapnikku 21%, argooni on umbes 1% ja muid elemente umbes 1%. Õhus leidub veel veeauru, kuni 5% mahu järgi, mitmesuguseid tahkeid osakesi (soola-, jää kristalle, lumehelbeid, tolmu). Põhiliselt õhutemperatuuri vertikaalse jaotuse alusel eraldatakse 5 kihti ja 4 vahekihti, mis on toodud algjärgnevas tabelis: Troposfäär Kõrgus 0-10 km.Sisaldab ligikaudu 80% kogu maakera ümbritsevast õhumassist. Stratosfäär Kõrgus 11-51...
18. Iseloomusta troposfääri. Troposfääris paikneb valdav osa õhkkonna massist. Seal toimub temperatuuri järkjärguline langemine kesmiselt 6 OC kilomeetri kohta. Seal leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused ja kujuneb kliima. 19. Kus paikneb osoonikiht? Osoonikiht paikneb stratosfääris, umbes kuni kahekümne viienda kilomeetrini. 20. Miks hakkab stratsosfääri ülemisetes kihtides temperatuur tõusma? Temperatuur hakkabki tõusma osoonikihi tõttu. Osoon neelab peaaegu täielikult päikeselt tuleva ultravioletkiirguse, mille tagajärjel õhk soojeneb. 21. Mida kujutab endast otsekiirgus? See osa atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest, mis jõuab otse maapinnani. 22. Mida kujutab endast hajuskiirgus? See osa atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest, mis hajub pilvedes ja jõuab maapinnani ilma kindla suunata. 23. Ekvaatoril on kiirgusbilanss aasta läbi positiivne, polaaraladel aga negatiivne. Miks ei
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
