vähenedes suureneb tema kiirguse lainepikkus sel juhul 15% võrra. 4. Mis on kiirguse spektraalajotus? On mingi aine kiirguse jaotus lainepikkuste järgi. 5. Mis on polariseeritud valguskiirgus?On valguse hajumine, peegeldumine või kaksikmurdumine. Polariseeritu valguskiirgus on lained, millel on eelistatud võnkumissuund. 6. Millised gaasilised ühendidmõjutavad päiksekiirguse neeldumist atmosfääris?veeaur, H2O, osoon,CO2, hapnik,N2O, CH4 . 7. Miks paistavad pilved meile valgetena? Sest koosnevad veepiiskadest või jääkristallidest, mis peegeldavad meile kõiki päiksekiirte värvusi. Meie tajume värvuste segu valgena. 8. Kui keskkonna osakeste diameeter on oluliselt väiksem kui lainepikkus, kas siis rohkem murdub sinine või punane valgus?Sinine 9. Mis on kiirguse lainepikkuse ja sageduse omavaheline suhe?Kui lainepikkus on suurem siis peab sagedus olema samavõrra väiksem ja vastupidi
Osoon e trihapnik on ainus atmosfääri gaas, mis tõhusalt päikese ultravioletkiirgust absorbeerib. Absorbeeritud päikeseenergia muutub soojuseks. Osoonihulk muutub sõltuvalt aastaaegadest.. Ehk päikesest ja sellest, millal puud lehte lähevad. Põhjapoolkeral on o3 sisaldus suurim kevadel ja väikseim sügisel. Stratosfääri sattunud v Ga pikaealised ühendid, mis hävitavad osooni, osooni tekke ja hävingu tasakaal on häiritud ja stratosfääri osoon on hakanud vähenema. Broom on suurimad osoonikihi lagundajaid. Mida vähem osooni stratosfääris, seda rohkem on maapinnale jõudvat UV kiirgust. Osoonikihi hõrenemine mõjub inimestele: Nahavähi ja melanoomi esinemine sageneb Halli kae sagenemine Organismile kahjulik - hingamisteede haigused, herpeseinfektsioon Osoonilagunemine EI VÕRDU kliima soojenemisega KASVUHOONEGAASID/EFEKT Hoiavad kinni tagasipeegelduvat päikesekiirgust
lubatud piirheide, lüh. LPH heitveega veekogusse või -juhtmesse lastava ainehulga normatiividega või rahvusvaheliste lepetega seatud ülempiir. LPH määramisel arvestatakse veekasutuskohas lubatud piirkontsentratsiooni ja veekogu isepuhastusvõimet. Pikalaineline kiirgus soojuskiirgus, Maa õhkkonna ja aluspinna elektromagnetkiirgus vahemikus 4100 µm. Atmosfääri soojuskiirguse allikad on veeaur, süsinikdioksiid, osoon ja pilved. P. k. põhjustab atmosfääri soojenemist ja kasvuhooneeffekti. Pinnakate aluspõhja kivimeid katvad kobedad kvaternaariajastu setted. Pinnakate on tekkinud kivimite murenemisel ja murendi ümberpaigutamisel geoloogiliste, keemiliste, biogeensete jm. tegurite toimel. Pinnasevesi maapinnalähedastes setteis, kivimites või turbas vettpidaval kihil lasuv surveta, harvemini surveline põhjavesi. Selle pealispind on haril. 025 m sügavuses
Happelised sademed nõrgendavad ja tapavad puid suurtel aladel. Osooni tekkimine ja lämmastiku sadestumine. Autod , elektrijaamad ja tööstusettevõtted paiskavad heitmetena õhku süsivesikuid ja lämmastikoksiide. ~7~ Päikesevalguses toimuvad nende ainetea fotokeemilised reaktsioonid, mille tulemuseks on osooni ja teiste sekundaarsete ainete, üldnimetusega fotokeemilise sudu tekkimine. Ehkki osoon on atmosfääri ülakihtides oluline ultravioleetkiirguse tõkestaja, kahjustab osooni ülemäärne kontsentratsioon maapinna lähedal taimede kudesid, muutes neid hapraks, ning on toksiline ka loomadele. Toksilised metallid. Pliibensiini ehk etüleeritud bensiini kasutamisel, metallide kaevandamisel ja sulatamisel ning teiste tööstuslike tegevuste käigus pihkub atmosfääri suures koguses pliid, tsinke ja teisi metalle. Nende metallide ühendid on
Lainepikkus pikeneb 4. Mis on kiirguse spektraaljaotus? Graafik, millel on erineva lainepikkuse/sagedusega kiirgused. 5. Mis on polariseeritud valguskiirgus? Polarisatsioon on lainete võnkesuunda kirjeldav omadus. Lained, millel on eelistatud võnkumissuund, on polariseeritud lained. 6. Millised gaasilised ühendid mõjutavad päiksekiirguse neeldumist atmosfääris? Olulisemad gaasid, mis neelavad päikesekiirgust, on veeaur (H2O), osoon (O3), süsihappegaas (CO2), hapnik (O2), aga samuti mõned teised gaasid - lämmastikdioksiid (N2O), metaan (CH4). 7. Miks paistavad pilved meile valgetena? Pilved koosnevad veepiiskadest või jääkristallidest, mis peegeldavad kõiki värvusi, tajume seda värvuste segu aga valgena. 8. Kui keskkonna osakeste diameeter on oluliselt väiksem kui lainepikkus, kas siis rohkem murdub sinine või punane valgus? Sinine 9. Mis on kiirguse lainepikkuse ja sageduse omavaheline suhe?
· Seoses autode hulga järsu suurenemisega on oluliselt kasvanud transpordist pärineva saaste osakaal. 3.5. Osoonikihi hõrenemine · Läbi hõrenenud osoonikihi tungiv UV võib suuresti mõjutada elu Maal: muuta taimede keemilist koostist, pidurdada nende kasvu jpm. · Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained, millest olulisemat rolli mängivad kloororgaanilised ühendid · Maapinna lähedal tekkiv osoon on õhusaaste 3.6. Kliima soojenemine · Kliimamuutus on nii kiire, et kõik taimed ja loomad sellega kohastuda ei suuda · Temperatuuri tõus võib kaasa tuua suuri üleujutusi, torme jt looduskatastroofe · Liustike sulamise tagajärjel tõuseks maailmamere pind. 3.7. Energiaprobleemid · Energiaprobleemid on tihedalt seotud tarbimise ja jäätmeprobleemidega · Energiatootmise põhiprobleemid: kasvuhooneilmingute tugevnemine; mulla ja vee
00 Kodus ja võõrsil 10.05 Vaprad ja Ilusad 17.00 Aktuaalne Kaamera 11.30 Sajandi armastus 10.35 Topshop 17.10 Õnne 13 14.00 Saladused 10.50 Kodu keset linna 17.35 Hercule Poirot 14.55 Punased Roosid 11.20 Kodumäng 18.30 Aktuaalne 16.00 Küladetektiivid 11.50 Su nägu on tuttav Kaamera 19.00 Ringvaade 17.00 Manhattani 14.25 Seitsmes Taevas tuhkatriinu 20.05 Osoon 18.00 Süütu süüdlane 15.55 Marina ja Kapten 20.35 Meie Inimesed 19.00 Reporter 16.55 Kirgede Torm 21.00 Aktuaalne 20.00 Saladused 18.00 Kättemaksukontor Kaamera 21.30 Sport 20.30 Naabriplika 19.00 Seitsmesed uudised 21.40 Välisilm 21.30 Eesti tippmodell 2 20.00 Võimalik vaid Eestis 22
1. Keskkonnajuhtimine Keskkonnajuhtimine ehk keskkonnaohje on organisatsiooni võimalus näidata, et ta kavandab ja kontrollib tootmise ja kaupade või teenuste levitamise protsessis oma mõju keskkonnale ning vähendab keskkonnaga, töötervishoiu ja tööohutusega seotud riske. Keskkonnatehnoloogia põhisisu: Saasteainete emissiooni vähendamine puhastusseadmete abil („end-of-pipe“ tech.) Saasteainete emissiooni vähendamine ennetava tehnoloogiaga, alternatiivsete kütuste, suletud tootmistsüklite abil („precautionary principle“) Keskkonna seire ja seisundi hindamine (Keskkonna seire seadus, vv 1999.a.) Keskkonna remediatsioon(puhastamine) ja taastamine Erinevad lähenemisviisid: heitmete lahjendamine, -puhastamine ja saastumise vältimine või minimiseerimine 2. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogu...
Tagajärjed: veetase, majandus, sotsiaal Mida on tehtud? Globaalne soojenemine Stockholm 1972 – rahvaarv, keskkond ei tohi arengule jalgu jääda o Esimene suurim MTÜ konventsioon Rio de Janeiro 1992 o ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon o Johannesburg 2002 o Rio 2012 Kyoto 1997 – võeti kindlad kohustused kasvuhoonegaaside piiramisel Pariis 2016 Mida on tehtud? Konkreetsed probleemid Osoon o Viini konventsioon o Montreali protokollid Vahemeri o Läänemeri – helcom ÜRO ÜRO keskkonnaprogramm UNEP Jätkusuutliku arengu eesmärgid o MDG järg o Keskkonnale kolm eesmärki Kliimamuutus Meri maa 12.12 – Riikide reitingud Freedom House – Kontrolltöö- Eneseabi iseloomustab anarhilist süsteemi Hierarhiline süsteem – kehtib tööjaotus
Globaalökoloogias põhjustab samasugust nähtust õhkkonna CO2 ja teiste kasvuhoonegaaside hulga suurenemine Maa atmosfääris. Kasvuhooneefekt on iseenesest normaalne ja vajalik, ilma selleta oleks Maa keskmine temperatuur 33 0C võrra praegusest madalam. Kõige suurema osa kasvuhooneefektist põhjustab tegelikult troposfääris olev veeaur. Kasvuhoonegaasid kasvuhooneeffekti põhjustavad gaasid (CO2, metaan, kloororgaanilised (CFC) ühendid, osoon jt.). Kõige ohtramalt atmosfääris esinev lisandgaas on süsihappegaas. Kokku on kasvuhoonegaasidena arvel ligi 40 ühendit. Neist tähtsamad on CO2, O3, CH4 ja N2O (naerugaas) ning antropogeense tekkega freoonid . Praegu paiskavad kõik riigid fossiilsete kütuste põletamisega kokku atmosfääri 5,5-6 Gt C aastas), viimastel aastatel isegi 7,9 GtC aastas ). IPCC «musta stsenaariumi» korral on väljalase kerkinud 2100. aastaks 35-40 gigatonnini.
METEOROLOOGIA 1.Õhkkond e. atmosfäär. Õhu koostis. Mida kõrgemale maapinnal tõusta, seda hõredamaks õhk muutub. Õhk koosneb 3 liiki ainetest: alalised, muutlikud ja juhuslikud. Puhta ja kuiva õhu koostisosadeks on lämmastik, hapnik ja argoon. Nende hulk puhtas ja kuivas õhus on muutumatu. Muutlikud ained (nende hulk õhkus pidevalt muutub) on süsihappegaas ja veeaur. Juhuslike ainete hul oleneb kohelikest oludest, õhus leidub alati ka tolmu, mille hulk muutub. Õhku leidub ka pinnases. Mida sügavamale minna, seda vähem on seal hapnikku ja suurem on süsihappegaasi hulk.Samuti on õhk erinev sooe ja põldude pinnal - soos leidub gaase, mis põllul puuduvad. Maapinna lähedal õhust on leitud ka vähesel määral osooni. See on iseloomuliku lõhnaga gaas, mis tekib orgaaniliste ainete hapendumisel ja äikese ajal. Seda on rohkest okasmetsade kohal. (siiski väga vähe, 0,0000002%, kõige ...
võib mutatsiooni põhjustada. Jagunevad: 1. Biloogilised a) iseeneslikud vead DNA sünteesis b) viirused (eriti lüsogeenses tsüklis) c) alkaloidid - lämmastikku sisaldavad taimede teisase ainevahetuse ühendid nt nikotiin on ohtlik! kofeiin d) mükotoksiinid - hallitusseente toksiinid. Maailmas ohtlikumad aflatoksiinid, mis on ülitugevad. Hallitanud maapähklites, põhjustab maksavähki. 2. Keemilised a) hapnik, osoon - tugevad oksüdeerijad b) asbest c) tugevad alused ja happed (aurud vähemalt sama ohtlikud kui kontakt) d) lämmastik- ja fosfor orgaanilised ühendid (putukamürgid jms) e) kemikaalide mittesihipärane kasutamine inimese tervise tasandil (võltskosmeetika, riidevärvide kasutamine toiduvärvide asemel) 3. Füüsikalised a) radioaktiivne kiirgus - tugevaim mutageen, põhjus osakeste energiarikkuses ja suures bioloogilistest kudedest läbitungimisjõuga
3. Häirub taimede fotosüntees 4. Põhjustab inimesel haigusi nt. nahavähki Globaalne soojenemine. Kasvuhooneefekt Kasvuhoonegaasid on veeaur(62%), CO2 1.Kliima soojenemine. 1.Kasvuhoonegaaside tekke (22%), osoon (7%), metaan CH4 - tekib 2. Biosfääri liigilise koosseisu pidurdamine. looma ja riisikasvatuses, prügimägedel muutumine 2.Õhus saastatuse vähendamine tolm, freoonid takistavad Maalt 2.Igijää sulamine 3. Fossiilsete kütuste põletamise pikalainelise soojuskiirguse lahkumist8ent 3.Üleujutused vähendamine ja alternatiivenergia
25. teab kasvuhooneefekti süvenemise, osoonikihi hõrenemise, happesademete ja sudu tekkepõhjusi ning mõju keskkonnale, toob näiteid inimtegevuse mõjust atmosfääri koostisele; Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. Peamiseks soojuskiirguse neelajaks on veeaur, lisaks veel süsihappegaas CO2, metaan CH4, naerugaas N2O, maalähedane osoon O3 jt gaasid, samuti aerosool. Kokku on selliseid gaase atmosfääris üle 40 ja neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks. Nendel geoloogilistel ajastutel, kui CO2 sisaldus oli suur, valitses maakeral soe kliima, ja kui see oli väike, siis domineeris külm kliima koos mandri- ja mägijäätumisega. Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse tagajärjel eelkõige süsihappegaasi, aga ka metaani ja naerugaasi hulk suurenenud. Arvatakse, et see ongi põhjustanud kliima soojenemise.
25. teab kasvuhooneefekti süvenemise, osoonikihi hõrenemise, happesademete ja sudu tekkepõhjusi ning mõju keskkonnale, toob näiteid inimtegevuse mõjust atmosfääri koostisele; Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. Peamiseks soojuskiirguse neelajaks on veeaur, lisaks veel süsihappegaas CO2, metaan CH4, naerugaas N2O, maalähedane osoon O3 jt gaasid, samuti aerosool. Kokku on selliseid gaase atmosfääris üle 40 ja neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks. Nendel geoloogilistel ajastutel, kui CO2 sisaldus oli suur, valitses maakeral soe kliima, ja kui see oli väike, siis domineeris külm kliima koos mandri- ja mägijäätumisega. Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse tagajärjel eelkõige süsihappegaasi, aga ka metaani ja naerugaasi hulk suurenenud. Arvatakse, et see ongi põhjustanud kliima soojenemise.
KESKKONNAÕIGUS Hannes Veinla Kliima soojenemine e. kasvuhooneefekt. Kiht gaasidest (süsihappegaas CO2, metaan CH4, dilämmastikoksiid N2O ja troposfääri osoon O3), mis laseb läbi Päikses soojust ja takistab selle tagasipöördumist kosmosesse. Probleemid sellest, et gaasid kontsentreeruvad liigselt ja hoiavad kinni liiga palju soojust. Osoonikihi hõrenemine e. osooniaugud Atmosfääri osa, mis sisaldab palju O3. Kõrguselt 10-50 km, peamine osa 20-26 km. Osoonikiht neelab peamise osa Päikses UV-kiirgusest. Hõrenemist põhjustavad CFC-gaasid (ChloreFluoroCarbons kloori-luori-süsinkuühendid)
ÜHISKONNAÕPETUS Eesti on parlamentaarne, demokraatlik, unitaarne vabariik. Eestis eksisteerib reaalselt demokraatia ehk rahva võim (vaba ajakirjandus, võimude lahusus, poliitiline mitmekesisus ehk pluralism: palju erakondi). Samas sõna demokraatia/vabariik ei näita demokraatlikkust (Hiina Rahvavabariik) Samuti ei tähenda monarhia olemasolu, et riigis demokraatia puuduks. (monarhia, kus on demokraatia Rootsi, Ühendkuningriik, Taani, Norra, Hispaania). Kõik Euroopa monarhistlikud riigid on oma ülesehituselt parlamentaarsed. Seega, kui on vaja põhjendada Taani, Belgia, Hollandi, Norra, Rootsi, Ühendkuningriigi demokraatlikust, siis kirjutage: vaba ajakirjandus, võimude lahusus, mitmeparteisüsteem. NB! Diktatuuririikides on vastupidi. Parlamentarism (Eesti näitel) 0100090000030202000002008a01000000008a01000026060f000a03574d464301000000 000001006a2e0000000001000000e802000000000000e8020000010000006c0000000000 0000000000002c00000070000000...
Atmosfäär ehitus on järgmine: atmossfäär, litosfäär ja hüdrosfäär nende ühine ala moodustab biosfääri Troposfääris kõrguse kasvades temperatuur väheneb, stratosfääris tõuseb, mesosfääris langeb ning termosfääris tõuseb 11. Osooni kiht ja selle mõõtmine Osoonikihi paksust mõõdetakse Dobsoni ühikutes. Dobsoni ühik vastav kokkusurutud osoonikihi paksusele(1mm) merepinna tasemele normaalrõhule (1atm). Osoon tekib ekvaatori kohal stratosfääris ja laguneb pooluste kohal 12. Atmosfääri koostise antropogeensed muutused ja tagajärjed Süsihappegaasi konsentratsioon on tõusnud, sealhulgas ka dilämmastiku ja metaani ning need põhjustavad kasvuhooneefekti (kliimasoojenemine) 13. Hüdrosfäär ja vee jaotumine Maal Maailmameri omab 97,2% kogu veest, mandrijää ja liustikud 2,15%, põhjavett 0,62% ja sisemered,järved ülejäänud. Maailmamere põhilisteks sooladeks on
geograafilisest laiusest (Päikese kõrgusest (vaadates päikesekiirtega samas suunas, N2O 0,3 ppm Absoluutselt musta keha domineeruv horisondil, öö ja päeva pikkusest), näeme ainult päikese käes olevaid lainepikkus on pöördevõrdeline keha pilvisusest, aluspinna omadustest. Heelium Osoon O3 rohulibleisd, kaugemad alad varjus) Kelvini temperatuuriga (mida kõrgem on 0,0005% 0,04 ppm Brockeni viirarstus e koletis – vari udul,
1. Loomaraku ehitus. Tsütoplasmavõrgustik koosneb arvukastest kanalitest ja nende laienditest, mida mööda liiguvad rakus ained. Golgi kompleksis sorteeritakse valke ja suunatakse neid edasi. Lüsosoomides lagundatakse raksu mittevajalikud orgaanilised ühendid. Ribosoomid on kõige väiksemad organellid. Neis sünteesitakse valgud. Osa ribosoome on seostunud tsütoplasmavõrgustikuga, osa on tsütoplasmas vabalt. Rakutuum juhib rakutegevust. Rakumembraan ümbritseb rakku. 2. Taimeraku ehitus. Mitokondrid varustavad rakku energiaga, mida on vaja tema elutegevuseks ja olemasolevate rakustruktuuride säilitamiseks. Hapnikku tarbides muundavad nad süsivesikutes ja rasvades peituva energia rakkudele kättesaadavaks. ON KA LOOMRAKUS. Tsütoplasma on raku sees. See sisaldab rohkesti vett ning selles on lahustunud orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid. ON KA LOOMARAKUS. Rakumembraan eraldab rakku teistest rakkudest kui ka ümbritsevast keskkonnast. Vakuool o...
(põhiliselt hapnik) intensiivne vastasmõju päikesekiirgusega, mis tõstab termosfääri temperatuuri kuni 1400 0C (sisuliselt tegemist plasmaga) *Nimetatakse ka ionosfääriks Mesosfäär *Atmosfääri kiht vahemikus 50 90 km maapinnast *Mesosfääris temperatuur langeb kuni -100 0C *Enamus atmosfääri tunginud võõrkehasid (meteoore) "põlevad" (aurustuvad) ära just mesosfääris, mistõttu mesosfääris leidub proportsionaalselt palju rauda ja niklit *Puudub osoon ja veeaur *Mesopaus eraldab mesosfääri termosfäärist Stratosfäär *Atmosfääri kiht vahemikus 1750 km *Osoonikiht on põhiliselt vahemikus 20-30 km *Stratosfääris ei esine temperatuurilist kihistumist ja konvektsiooni *Osooni kontsentratsioon on kuni 10 ppm (20 000g/m3) Troposfäär *Troposfäär ulatub maapinnalt 9 17 km kõrguseni *Temperatuur langeb troposfääris 17 0C maapinnalkuni -52 0C troposfääri ülemistes kihtides
hõrenemised stratosfääris,mis on esinenud sensoonselt poolustel ja võivad laieneda ka ekvaatori suunas.Osooni peamiseks lagundajaks on freoonid - Kasvuhooneefekt-lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri,kuid pikalaineline soojuskiirguse väljumine on takistatud.See neeldub õhus,mille tagajärjel atmosfäär soojeneb.Peamiseks soojuskiirguse neelajaks on veeaur,lisaks veel CO2 ,metaan,naerugaas,maalähedane osoon jt. gaasid,ka aerosool.Kokku on selliseid gaase üle 40 ja neid nim. kasvuhoonegaasideks. Kasvuhooneefekt on looduslik protsess,mis on atmosfääris esinenud suuremal või vähemal määral koguaeg.Nendel geoloogilistel ajastutel kui CO2 sisaldus oli suur,valitses maal soe kliima ja vastupidi kui sisaldus väike külm kliima,koos mandri jäätumisega.Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse tagajärjel kasvuhoonegaaside hulk suurenenud
Termosfäär 85 - 500 km -92 oC 1200 oC kosmose ohtlike mõjude eest Kosmoseruumi Eksosfäär üle 500 km 1200 oC temperatuur Puhta, kuiva õhu koostises on 78 % lämmastikku, 21 % hapnikku ja 1 % teisi gaase (argoon, süsihape, heelium, krüptoon, ksenoon, vesinik, osoon jt.). Peale selle on õhus veel veeauru ning tolmu. · Troposfäär Troposfäär on kõige alumine kiht, mis ulatub aluspinnast keskmiselt 11 km kõrguseni. Troposfääri kõrgus oleneb geograafilisest laiusest ja aastaajast. Kõige kõrgem on ta ekvaatori kohal (15-16 km), polaaraladel (8-9 km). Külmal aastaajal on troposfäär madalam kui soojal. Seda põhjustab maakera pöörlemisest tingitud kesktõrjejõud, mis kuhjab rohkem õhku
Ökoloogia ja keskonnakaitsetehnoloogia kontrolltöö nr2 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Vastus: Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest (eelkõige vääveldioksiidist). Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust. Vääveldioksiid (SO2): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja diiselmootorites. Pikaajaline mõju inimorganismile võib tekitada häireid kopsude töös.
elastsusega jne. Tehniliselt käsutatavaks muudetakse kautsuk vulkaniseerivate ainete koostisse viimisega mehaanilise ja termilise töötlemise protsessis. Vulkaniseerivate lisanditena käsutatakse väävlit, seleeni, telluuri jt. Segu kuumutatakse +120 -j~ 150° C juures. Kummi külmakindluse tõstmiseks lisatakse plastifikaatoreid. Räniorgaanilisest kautsukist kummi on suurema külmakindlusega -70° C. Hapnik ja osoon oksüdeerivad kummi. Tekivad praod ning mehaanilised ja elektrilised omadused vähenevad. Kasutatakse kaablitoodetes isoleerkummina. · Eboniit - tahke musta värvi aine. Kui kautsukile lisada vulkaniseerimisel 30% - 50% väävlit, saadakse nn. eboniit, millel on head mehaanilised ja dielektrilised omadused. Mehaaniliselt hästi töödeldav. Puuduseks on väike soojuskindlus. Elektriline pinnatakistus väheneb valguse toimel vaba väävli oksüdeerimise tõttu. Pind vajab
ei kasutata. 1.6.2. "Fotokeemiline" sudu. Kaasaegsem, fotokeemiline sudu (nähtavus 1,5-8 km, õhuniiskus madalam kui 70%) ei teki mitte vihmase või niiske ilmaga, vaid pigem vastupidi, sest selle tekkeks on vaja päikesevalgust. Tegemist pole seega mitte udu, vaid nähtavust halvendava vinega. Fotokeemiline sudu tekib lämmastiku oksiidide ning lenduvate orgaaniliste ühendite vahelise reaktsiooni kaasabil. Saadusteks on aerosoolid ning osoon. Seda tüüpi sudu tekib peamiselt suurlinnades, kus on palju mootorsõidukite heitgaase ning tööstuslikku atmosfäärisaastet. 9 1.6.3. Biomassi põletamine: kahe sudu segu Sudu võib tekkida ka biomassi põlemise tagajärjel. Näiteks tekitavad suured metsapõlengud laialdastel aladel nähtavust halvendavat vinet. Biomassi põlemise tagajärjel tekkinud sudu on oma omadustelt tihti kahe peamise sudutüübi segu.
Ökoloogia ja keskonnakaitsetehnoloogia kontrolltöö nr2 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Vastus: Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest (eelkõige vääveldioksiidist). Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust. Vääveldioksiid (SO2): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja diiselmootorites. Pikaajaline mõju inimorganismile võib tekitada häireid kopsude töös.
· Kestev kujutise jälgimine ekraanil ilma puhkepausideta · Ebaõigest kehaasendist tulenev kaela-õlapiirkonna lihaste pinge 2.1.7 Printeriga seotud ohud Printerite intensiivse töö käigus võib õhku erituda mitmeid ühendeid, eelkõige värvaine komponente ja paberitolmu. Mitmesuguste ärritavate ainete tekkimisel peetakse peasüüdlaseks episoodilist osooni teket (kõrge temperatuuri juures trükitsüklite vältel). Ärritavaks aineks võib olla kas osoon ise või selle mitmesugused reaktsiooniproduktid. Kui printer ei ole töös üle 50% tavalisest tööpäevast, ei asetse meile lähemal kui 1-1,5 m ning ruumis on õhuvahetus hea, siis ei 13 tule meil seda tänuväärset aparaati karta. Juhtivad kontoritehnika loojad on lubanud, et alates 2000. aastast on nende toodang osoonivaba
Utmiskambri meetod- lisandeid sisaldavat S-maaki kuumutatakse erilises ahjus ja eralduvatel väävliaurudel lastakse jahtuda kogumiskambris. S sadeneb peente kübemetena (väävliõis). Kasutamine: Väävlit kasutatakse väävelhappe tootmise lähteainena ja kautsuki vulkaniseerimisel kummiks, mineraalväetiste tootmiseks, tuletikkude, lõhkeainete, mürkkemikaalide, värvide jpt ainete saamisel. 43. Iseloomustage hapnikule vastavat allotroopi. Hapniku allotroop osoon O3 on sinakas teravalõhnaline diamagnetiline gaas, mis kondenseerub -112 °C juures. Ebapüsiv, diamagnetiline gaas. Lahustub vähesel määral ka vees, kuid paremini lahustub süsivesinikes ja halogenosüsivesinikes. Osoon tekib stratosfääris kiirguse toimel. Mittekatalüütiline fotokeemiline reakts: 3/2O2O3. O3 tekib kõrvalsaadusena ka jaheda väävelhappe elektrolüüsil peroksodiväävelhappe saamisel. Laboris saadakse elektrilahendusel hapniku keskkonnas.: O2+O+MO3+M' 44
Kõrgrõhkkonna (antitsükloni) puhul on vastupidi talvel on ilm pakaseline ja suvel päikeseliselt soe. Sademeid ei esine. Õhurõhu ühikud ja normaalõhurõhk 1013 mb ja 760 mm Kasvuhooneefekt: Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. Peamiseks soojuskiirguse neelajaks on veeaur, lisaks veel süsihappegaas CO2, metaan CH4, naerugaas N2O, maalähedane osoon O3 jt gaasid, samuti aerosool. Kokku on selliseid gaase atmosfääris üle 40 ja neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks. Kasvuhooneefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. Nendel geoloogilistel ajastutel, kui CO2 sisaldus oli suur, valitses maakeral soe kliima, ja kui see oli väike, siis domineeris külm kliima koos mandri- ja mägijäätumisega. Viimastel aastakümnetel on
BIOLOOGIA ÕPPEMATERJAL II osa Koostas: Triin Põder Nimi: .............................. Õppegrupp: ............. 7. RAKENDUSBIOLOOGIA Ø Bioloogia seos teiste teadustega Bioloogia Ø Viirused § Viirused on eluta ja elusa looduse vahepealsel tasemel olevad rakulise ehituseta objektid. § Viirused saavad paljuneda ainult teiste organismide elusrakkudes. Väljaspool peremeesrakke viirusosakestel elu tunnused puuduvad. Neil puudub ainevahetus väliskeskkonnaga, nad ei saa kasvada suuremaks ega iseseisvalt paljuneda. § Viirused on palju väiksemad kui elusorganismid. Viirused on keskmiselt 0,01 0,3 mikromeetri suurused. ...
Vees suhteliselt vähe lahustuv, keemistemp -183 kraadi C. Keemilistes reaktsioonides käitub hapnik oksüdeerijana. Molekulaarne hapnik on tavatingimustes suhteliselt väheaktiivne, kuigi on väga suure elektronegat. Kuumutamisel muutub hapnik oluliselt aktiivsemaks. Atomaarne hapnik ehk monohapnik on palju tugevam oksüdeerija kui dihapnik. Atomaarne hapnik on väga ebapüsiv, üksikaatomid liituvad kiiresti hapniku molekulideks. Trihapnik ehk osoon on iseloomuliku terava lõhnaga sinaka värvusega mürgine gaas. Ebapüsiv ja laguneb kiiresti. Hapniku ühendeid Vesi vesiniku ja hapniku ühend vesi on looduses üks levinumaid aineid. Vee erilised omadused on tingitud tema molekulide suurest polaarsusest ja molekuldievahelisest vesiniksidemest. Vesi on keemiliselt püsiv ühend ning väga nõrk elektrolüüt. Veel avalduvad nii happelised kui aluselised omadused. Väävel lihtainena Väävel on kollane kristalne aine
Õhusaastega kaasnevad probleemid on happevihmad, toksilised sudud, kliima soojenemine, mürkkemikaalide sattumine toidulauale, ökosüsteemide muutumine jms. ,,Uurimused näitasid, et hapestumist põhjustavad väävli- ja lämmastikuühendid võivad õhuvoogudega kanduda tehastest tuhandete kilomeetrite kaugusele." Seega on õhusaastest saanud globaalne, riigipiire ületav probleem. Osoonisaaste pole ainuüksi tööstuspiirkondade ja suurlinnade probleem, kuna maalähedane osoon ja selle eelühendid võivad tuulega kanduda isegi tuhande kilomeetri kaugusele. [15] 2.2.4. Muutused ökosüsteemis: liigirikkuse vähenemine ja maa hävitamine Meie elud sõltuvad maast, kus elame, seega on väga tähtis see, kuidas seda kasutatakse ja muudetakse see pakub toitu, elukohta ning muid ressursse. [14, lk 138] Inimtegevus muudab maapinda ning sellest sõltuvalt ka keskkonda ja ökosüsteemi. [14, lk 162]
kas mutatsioon avaldub või mitte. Inimeste tasandil oleme kõik mutandid (keskmiselt kanname 6 kuni 8 mutatsiooni). Mutageenid Tegurid, mis suure tõenäosusega põhjustavad mutatsioone. Mutageenidel on kvalitatiivne toime (ka väga väike kogus võib põhjustada mutatsioone). Bioloogilised mutageenid Vead DNA kahekordistamisel Viirused Toksiinid (aflatoksiin hallitanud pähklitel) Keemilised mutageenid Asbest Osoon O3 -> O2 + O!!! Erinevad tugevatoimelised orgaanilised ja anorgaanilised kemikaalid Füüsikalised mutageenid Tahm Ultaviolett- kiirgus Radioaktiivne kiirgus Mutageenide erivormiks on kantserogeen mutageen, mis põhjustab halvaloomulisi kasvajaid. Mutatsioonide olemus Mutatsioonide olemus Geenmutatsioonid Teke: Tekitavad suhteliselt nõrgad mutageenid, mis mõjutavad DNA koostist nukleotiidide tasandil. Mutatsiooniks on tavaliselt muutus nukleotiidipaariga.
temperatuuri neljanda asmtega. Wieni nihkeseadus annab ags lainepikkuse, mille juures on kiiratava energia maksimum. Päikeseenergia max on rohelises piirkonnas ja maapinna tavaline on 3-15 µm. keha kiiratav energia oleneb lisaks temperatuurile veel ka keha kiirgusvõimest (enamuse looduslike obj oma on vahemikus 0.9-0.98). Polarisatsioon - Stokesi 4 parameetrit. Peamised neeldumist põhjustavad ained: vesi, co2, CO, hapnik, osoon, metaan, dilämmastikoksiid. 2. Kaugseiretehnika. (Radiomeeter, paljukanaliline skanner, videospektromeetrid, aktiivsed süsteemid, infrapunased radiomeetrid, mikrolaineradiomeetrid ja radarid). (kaugseire peamiseks infoallikaks on obj lähtunud elektromagnetkiirgus). Infot annavad: kiirguse spekter või heleduse keskväärtus eri spektrip-k, heleduse varieeruvus ja korrelatsiooni uuritava obj piirides (nn tekstuur), lisainformatsioon muudest allikatest (geoinfosüsteemid), heleduse ajaline
KÜSIMUSED 1.Keskkonnajuhtimine Keskkonnajuhtimine ehk keskkonnaohje on organisatsiooni igapäevase juhtimistegevuse osa, mis aitab organisatsioonil pidevalt tõhustada oma keskkonna- ja majandustegevust. Efektiivse keskkonnajuhtimise eesmärk on kindlustada loodusvarade ratsionaalne kasutamine ning säästev areng erinevatel tasemetel. Maailma tulevik sõltub otseselt meie tegevusest tänasel päeval 2. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest. Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust. Vääveldioksiid (SO2): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja dii...
1.Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Kõige olulisemad õhu saasteained on järgmised: - Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. - Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest (eelkõige vääveldioksiidist). Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust. - Vääveldioksiid (SO2): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja diiselmootorites. Pikaajaline mõju inimorganismile võib tekitada häireid kopsude töös.
Päikesekiirguse nõrgestajateks on veeaur ja tolm. Päikesekiirguse nõrgendamine toimub sel teel, et osa kiirgust hajutatakse, teine osa aga neelatakse atmosfääri poolt. Päikesespekter kogu päikeselt tulev kiirgus: 1. 290 400 nm ultravioletkiirgus, mida meie ei näe. Mida väiksem on laine pikkus seda väikem on ühes kvandis olev energia. Võib tappa elusorganismi kui otse peale tuleb. Kahjulik. Enamus siiski ei jõua maapinnale. Selle neelab ära 3 aatomiline hapnik O 3 ehk osoon. 2. 400 760 nm tekitavad silmas nägemise haistingu ehk see on valgus 3. Üle 760 nm infrapunakiirgus, tekitab soojust. Vikerkaare värvid: punane, oranz, kollane, roheline, sinine, tumesinine, lilla. Solaarkonstant iseloomustab päikesekiirguse hulka atmosfääri ülemisel piiril. Solaarkonstandiks nimetatakse päikesekiirguse hulka kalorites, mis läbib atmosfääri ülemisel piiril kiirtega risti asetatud 1 cm 2 suurust pinda 1 minutis,
Atmosfäär ja selle koostis. Atmosfäär (inglise keeles atmosphere) ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis koosneb erinevatest gaasidest ning seda hoiab kinni gravitatsioonijõud. Atmosfäär neelab UV-kiirgust ning tekitab kasvuhooneefekti, vähendades sellega ööpäevaseid temperatuuri ekstreemumeid. Atmosfäär koosneb põhiliselt: metaan, dilämmastikoksiid ja osoon. Filtreerimata õhust võib leida ka mitmeid looduslikke lisasid, nagu näiteks tolm, eosed/spoorid, vulkaaniline tuhk ning meresool. Võib esineda ka mitmeid tööstuslikke saasteaineid nagu kloor (elementaarosakesena või ühendina), fluoriidi ühendid, elavhõbe ning väävliühendid. Aine olekudiagrammid. Tüüpiline aine olekudiagramm olenevalt rõhust ja temperatuurist. Kolmikpunkti koordinaadid on P tp ja Ttp ning kriitilise punkti koordinaadid on Pcr ja Tcr
Kuiv õhk sisaldab ligikaudu 78,09% lämmastikku, 20,95% hapnikku, 0,93% argooni, 0,039% süsinikdioksiidi ning väiksemates kogustes teisi gaase. Õhus on ka teatud hulk veeauru. Ainuke teadaoleva sobiva õhu koostise ning rõhuga õhk taimede ja loomade jaoks paikneb Maa troposfääris. Atmosfäär koosneb põhiliselt lämmastikust, hapnikust ja argoonist. Ülejäänud gaasideks on veeaur, süsinikdioksiid, metaan, dilämmastikoksiid ja osoon. Filtreerimata õhust võib leida ka mitmeid looduslikke lisasid nagu näiteks tolm, eosed/spoorid, vulkaaniline tuhk ning meresool. Võib esineda ka mitmeid tööstuslikke saasteaineid nagu kloor (elementaarosakesena või ühendina), fluoriidi ühendid, elavhõbe ning väävliühendid. Osoonikiht (ka osoonikilp, osooniekraan) on keskmiselt 1555 km kõrgusel asuv stratosfääri kiht, kus Päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääri keskmisest suurem osooni kontsentratsioon.
Lemmikloomad, inimese nahk, riietus, paber, sisetekstiilid, pinnakatted on toas. Välisõhus- liiklus Süsihappegaas Co2. Co2 ise ei ole toksiline/mürgine . co2-te eraldavad nt gaasipliidid, sigaretid, põlemine. Selle likvideerib korrsalik ventilisatsioon. Tubaka suits sisaldab tohutul saasteaineid. 1g tubakat tekitab 1l suitsugaasi. Vingugaas on väga mürgine. Lämmastik oksiidid (NOx) tekivad kõrge temperatuuril põlemisel. Osoon O3-tekib elektrilaenguga. Välguajal. Tekidab pahaoleku. Radoon-raadiumi lagunemisel tekkiv gaas. Seda on maapõues, soomegraniidis. Radoonitõrje ´abinõud ja meetmed radooni vältimiseks lk 6 joon35 ja 36. Legionella bakterid- võivad tekitada ravimatut kopsupõletikku. Sisaldub tavalises pinnases, vees. Õhu kondinsioneeris toimub õhuniisutamine. Legionella bakter hävineb 55 kraadi juures.
saadakse kõrge temperatuuriga leek, mida rakendatakse metallide keevitamisel. Keevitamistöödeks vajalikku hapniku säilitatakse siniseks värvitud terasballoonides suure rõhu all (150 at). Tingimustes, kus ümbritsevas õhus puudub hingamiseks vajalik hapnik või on seda vähe, kasutatakse hapnikumaske (lendurid, mäeronijad, tuukrid, tuletõrjujad). Puhast hapnikku antakse sissehingamiseks ka mitmesuguste südame- ja kopsuhaoguste puhul ning gaasimürgituste raviks. 5. Trihapnik. Ehk osoon on hapniku allotroopne teisend. Tavalise hapniku (dihapniku) molekul koosneb kahest aatomist, trihapniku molekul aga kolmest. O3 on sinaka värvusega, iseloomuliku lõhnaga plahvatav gaas, mis lahustub vees tunduvalt paremini kui O2. Trihapnikku tekib õhku äikese ajal, männimetsas vaikude oksüdeerumisel, mere ääres vetikate oksüdeerumisel, mitmesuguste elektriseadmete töötamisel jne. Trihapnik on dihapnikust tugevam oksüdeerija, tema lagunemisel tekkiv monohapnik on väga aktiivne:
allpool), näit. tsingilt vasele (tsinkelektrood – katood – lahustub, andes ioone, ta funktsioneerib kui taandaja, vaskelektrood – anood - kasvab, temale sadeneb lahusest vask, ta funktsioneerib kui oksüdeerija). Elementide elektrokeemilised potensiaalid on toodud vastavais tabeleis. Aine on seda tugevmam oksüdeerija, mida positiivsem on ta E väärtus. Kõige tugevamad oksüdeerijad on muide floor ( E = 2,87) ja osoon ( E = 2,07) ning vastupidi – parimad taandajad omavad negatiivseid E väärtusi (kus E on taandav potensiaal ERed). Elektrokeemilised mõõtmised lubavad suure täpsusega määrata vastavate reaktsioonide tasakaalukonstante kasutades alltoodud seoseid: G = -zFE ja E = -G/ zF = RT lnK /zF kus F = 9,65x 104 C/ mol on Avogadro arvule võrdse elektronide hulga kogulaeng (nn.
● Raskused Põhjused ● Kasuvhoonegaasid - Co2 - Fluoreeritud gaasid ** Freoon - Metaan (CH4) - Dilämmastikoksiid (N2O) ● Metsad ● Ressursid ● Tagajärjed: - Veetase, majandus, sotsiaal Mida on tehtud? Globaalne soojenemine ● Stockholm 1972 ● Rio de Janeiro 1992 - ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon - Johannesburg 2002 - Rio 2012 ● Kyoto 1997 ● Pariis 2016 ● Osoon - Viini konventsioon - Montreali protokollid ● Vahemeri ● Läänemeri - Helcom ÜRO ● ÜRO Keskkonnaprogramm (UNEP) ● Jätkusuutliku arengu eesmärgid - MDG järg - Keskkonnale kolm eesmärki ** Kliimamuutus ** Meri ** Maa
64.buta 65. penta 66.heksa 67.hepta 68.okta 69.nona 70. deka V = n * Vm n = m/M = m/V M molaarmass Vm molaarruumala (22,4) m mass n moolide arv tihedus mol/mol; m/M; V/Vm (gaas); V/M (vedelik) Kasvuhooneefekt tekib, kui CO2 kontsentratsioon õhus pidevalt tõuseb (tööstus) ning taimed ei jõua seda ära tarbida. CO2 koguneb atmosfääri, kus takistab soojuse tagasikiirgumist maalt. Toimub kliima soojenemine ja liustike sulamine. Osoon (O3) on hapnik, mille molekul koosneb kolmest aatomist. Ta moodustab atmosfääris kaitsekihi UV-kiirte eest. Aerosoolide pidev kasutamine paiskab atmosfääri freoone, mis hävitavad ning lõhuvad osoonikihti. Tehase korstendest atmosfääri paiskuvad oksiidid SO2, SO3, NO2 moodustavad veeauruga ühinedes happe (SO2+H2O->H2SO3), mis sajavad vihmaveena alla (vihmavesi on happeline, PH väike). Happevihmad muudavad põllud happeliseks ja hävitavad loodust
Kliima muutuste süüks pannakse ka viimastel aastatel üha ulatuslikumat mõju avaldav El Nio (tähendab last, kuna esineb jõulude aegu) Vaikses ookeanis. Tuule hoovus nõrgeneb ja olemasolev tsirkulatsioon muutub (normaalne tsirkulatsioon on lääne suunas), suletakse külma vee ülestulek ja seega ka toitainete tõus merepõhjast pinnale. Piki kallast tõuseb veetase 50 cm, vastaskaldal langeb veetase ca 14 cm. Toitainete puuduses hukub suur hulk mereloomi. Osoon Osoon (Kr. oziin lõhnav e. trihapnik) on hapniku O2 allotroopne modifikatsioon O3. Osooni olemasolu atmosfääris oli teada juba 1923 aastast. Suurim osooni kontsentratsioon (kuni 300gg/m3) on 20...26 km kõrgusel. Seal on osooni sisaldus kuni 1000 ppb (osakest miljardi osakese kohta). Osoonikihi paksus on seal 0,2...0,7 cm. Edasisel kõrguse suurenemisel osooni hulk väheneb ja kõrgemal kui 60 km leidub teda väga vähe. Maapinna lähedal on osooni 10...6 mahu%, stratosfääris 5...10
Üldbioloogia Bioanorgaaniline keemia 13.10.08 - Piiriteadus, mis uurib organismide elementaarkoostist ja seda mõjutavaid tegureid - Organismidest on tuvastatud ~70-90 keemilist elementi Makroelemendid (98-99%) C, H, O, N, S, P 1) Mittemetallid 2) Väikese aatommassiga C elukeskne element: a. C võib moodustada erinevaid keemilisi sidemeid (üksiksidemeid, kaksiksidemeid) b. Sidemed on ensümaatiliselt sünteesitavad ja lagundatavad c. Süsinikühendid võivad moodustada erinevaid struktuure: · Lineaarne ehk sirge · Hargnev · Tsükliline d. Süsinike aatomivaheliste üksiksidemete vahel on lubatud ruumpaigutuse muutus ja see omakorda põhjustab molekuli kuju muutuseid e. Süsinikühendite bioloogilisel lagunemisel vabaneb süsihappegaas. Süsihappegaas ei ole mürgine gaas H biosüsteemides järgm ül: 1) Osaleb vesiniksidemete tekkes (H ja O, H ja ...
(iseeneslikud vead DNA vormistumisel, viirused viiruste paljundamine rakus, alkaloidid taimede teisase ainevahetuse saadused tsüklilised lämmastikühendid, millel on mõjuv toime just püsisoojastele nt nikotiin, suurtes kogustes ka kofeiin, mükotoksiinid aflatoksiin hallitusseenest Aspergillus flava inimene võib kokku puutuda maapähklite söömisel) 2) keemilised (tugevad happed ja alused kõige ohtlikumad on hapete ja aluste aurud, osoon osooni lagunemisel vabanev monohapnik koopiamasinate töö käigus tekib osooni, asbest vanatehnoloogiaga eterniitplaadid, elavhõbeda aurud päevavalguslambid) ja 3) füüsikalised (radioaktiivne kiirgus energiarikas läbistab kudesid radooni kiirgus Kirde ja Põhja-Eesti kodanikel majad on ehitatud mahajäätud kaevandusaladele või kaevanduspinnast on kasutatud täitematerjaliks, UV kiirgus eeskätt ohustab pindmisi rakke, tugev
kasutatavast tehnoloogiast ja kogusest. Lisaks katlamajade heitmetele satub saasteaineid õhku tanklatest kütuste ümberlaadimisel ja tankimisel ning tööstusest lenduvate kemikaalide kasutamisel (värvid, lakid, lahustid). Samuti prügilad, millest lendub CO2-te ja metaani. Peamisteks saasteaineteks peetakse vääveldioksiidi, lämmastikoksiidid, peened PM10-osakesed, eriti peened PM2,5-osakesed, plii, osoon, benseeni jpt. Välisõhu probleemid Eestis on põhiliselt seotud põlevkivil põhineval energiatootmisel CO2 emissioon Eestis kõrge, tekitab kasvuhoonegaase. Peamised terviseprobleemid, mida saastunud õhk põhjustab, on seotud hingamisteedega (astma, bronhiit, kopsuvähk) ning südame ja veresoonkonnaga Eestis põhjustab õhu saastatus umbes 600 surma haiguste näol.
3. Filtreerimine. Poorsed filtrid, mille pooridest (0.2 µm) bakterid läbi ei pääse. Vedelike steriliseerimine (rõhu all), mis autoklaavimist ei kannata (kuumatundlikud ained). 4. Töötlemine kemikaalidega 5. Töötlemine gaasidega Keemiliste ainete märklauad rakus DNA- aldehüüdid, etüleenoksiid Rakumembraan- fenoolid, kvaternaarsed ammoniumühendid, kloorheksidiin Valgud- fenoolid, alkoholid, aldehüüdid, halogeenid, metallid, osoon, peroksiidid, etüleenoksiid. Fenoolsed ühendid Esimesena kasutati ajalooliselt antimikroobse vahendina fenooli. Modifitseeritud fenoolidel on tugevam antibakteriaalne toime ja väiksem ärritav toime kui fenoolil. Fenoolsed ühendid toimivad tsütoplasmamembraanile ja denatureerivad valke. Neid kasutatatakse sageli desinfitseerivate ainetena, sest on aktiivsed ka mäda, sülje jms. juuresolekul. Tuntuimad fenoolsed desinfitseerivad ühendid on kresoolid (metüülfenoolid)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
