Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 Välimus ...................................................................................................................................... 4 Toitumine ................................................................................................................................... 6 Paaritumine................................................................................................................................. 6 Elupaik ....................................................................................................................................... 7 Arvukus ...................................................................................................................................... 8 Viited: .............................................................
Rahvusvaheline poliitökonoomia Poliitiline ja majanduslik Poliitiline riik Valitsus ja institutsioonid, reeglid; avalik ja kollektiivne; o Võimu jaotamine ja paigutamine o Hierarhia, lojaalsus, territoriaalsus, välistamine Majanduslik turg Individuaalne; jõukuse tootmine o Ressursside jaotamine ja paigutamine Vastastikune sõltuvus, funktsionaalne lõimumine, kaasamine Poliitökonoomia ühendab majanduse ja poliitika Pinged kahe poole vahel: Kollase ja sinise metafoor: Dünaamika Erinevate majanduste omavahelised suhted: Siseriiikliku ja rahvusvahelise suhe Riigi ja erasektori suhe Erinevad aspektid: Majandusteooria, poliitika ja nende mõjutused 4 valdkonda: kaubandus, rahandus, korporatsioonid, areng 2 probleemvaldkonda: heaolu ja ümberjaotamine Kolm teooriat/ideoloogiat: Liberalism: indiviid ja vabakaubandus ...
Viljandi Gümnaasium Soome ja Niger Referaat Autor Annabrita Kalda, II HK Juhendaja õp Hilje Nurmsalu Viljandi 2019 Sisukord 1.PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS 2 1.1 Põllumajandus 2 1.2 Kalandus 3 1.3 Soome ja Nigeri põllumajanduse ja kalanduse võrdlus 4 2. METSAMAJANDUS JA PÕLLUTÖÖSTUS 5 2.1 Soome ja Nigeri metsamajanduse ja puidutööstuse võrdlus 7 3. ENERGIAMAJANDUS 8 3.1 Soome ja Nigeri energiamajanduse võrdlus 9 1 1.Põllumajandus ja kalandus 1.1 Põllumajandus Riik Soome ...
Mida punane sümboliseerib Punane on keelav värv, nõnda on ka keelumärgid punased Punane on vere, tule, jõu ja sõja sümbol. Samas sümboliseerib punane ka armastust ning kõike sellega seonduvat (näiteks kirge). Loomariigis sümboliseerib punane kõrgemat testosterooni taset ja ühe isase domineerimist teiste üle. Inimeste puhul on punane värv sageli seotud raevu ja vihaga, kuna selles olekus vereringe kiirenemise tõttu nahavärv muutub punaseks. Punane märgib ka ohtu, põnevust ja kiirust. Ka sportautod on seetõttu tihti punased. Purpursed riided sümboliseerisid jõukust ja väärikust, kuna kvaliteetne purpur oli väga kallis purpurit saadi meritigudest ja arvestatava värvikoguse saamiseks läks vaja väga palju tigusid. Punane ajaloos Punaarmee lipp Esmakordselt Suure Prantsuse revolutsiooni ajal heisatud punalipp on rahvusvahelise töölisliikumise ja sotsialistliku suuna sümbol, mis omandas oma seesuguse poliitilise tähenduse 1834. aastal aset ...
Keerulisemaks teeb tavainimesele asja see, et erinevatel nahatüüpidel on UV-kiirguse tundlikkus erinev (rääkimata siinkohal loomadest ja taimedest). Nagu teada, on tumedama naha, sealhulgas päevitunud naha tundlikkus väiksem. Osoonikihi hõrenemisel tekkivad probleemid Lausa imepäraselt hoiab planeet Maa oma õrna elustikku päikesekiirguse ohtliku osa eest. Seesama kiirgus tekitab õhuhapnikust osooni "kolmeosalise hapniku". Osoon omakorda pehmendab ähvardavat ultraviolettkiirgust. Atmosfääriõhu osoonisisaldus on ka seal üpris väike: stratosfääris sisaldub teda 1 m³, õhus mitte üle 10 cm³ ehk 10 miljondikku. Mõni protsent osooni koguhulgast paikneb maapinna lähedases õhus (troposfääriosoon). Osooni neelav mõju ultraviolettkiirgusele kasvab kiiresti kiirguse lainepikkustel alla 320 nm ja lainepikkusega alla 290 nm päikesekiirgus maapinnani peaaegu üldse ei jõua. Kui niisugust
I RÜHM 1) Planetaarne aatomimudel Rutherford 1911. Peaaegu kogu aatomi mass on koondunud väga väikesess positiivselt laetud tuuma. Elektronide arv=tuuma posit.laeng. elektronid tiirlevad ringorbiidil ümber tuuma. Planetaarne aatomi püsivuse tingimus: F1=F2 ehk mv2/r = e1e2/r2, kus e1, e2 on elektroni ja tuuma laengud;r on elektroni ringorbiidi raadius, m on elektroni mass ja v tema liikumiskiirus. Rutherfordi planet.aatomimudel selgitas alfa osakeste hajumisnähtusi, kuid ei selgitanud aatomi stabiilsust ega aatomispektrite katkendlikkust.Need prbleemid ületas N.Borh(1913). 2) Vesinikside vees Vee molekulis on mõlemad O-H sidemed polaarsed, mõlema vesinikaatomi s-orbitaalid osaliselt vabad.Võimalik O vaba elektronipaariosaline kattumine H-aatomite pooltühja s-orbitaaliga ja vesiniksideme moodustumine kahe naabermolekuli vahel. Moodustuvat vesiniksidet vees stabiliseerib täiendavalt elektostaatiline tõmbumine posit(H) ja negat(O) osal...
allikad keeristormid, vulkanism, tulekahjud, tuuled... Inimtekkelised allikad põletamine (tuhk, tahm, suits), metallurgia, ehitusmaterjalide totmine, transport ... Nende kahjulik toime olenb nende keemilisest koostisest. Taimedele/loomadele kahjulikud happelised aerosoolid, inimeste väga ohtlikd ränioksiidi ja raskmetallide või nende ühendite aerosoolid. Kui põlemisel tekib 02 defitsiit on lõppsaadusteks lisaks veele CO ja C (suits,tahm) 5. Osoon tugev oksüdeerija (atmosfääris paljud org-sed ained, N ja S ühendid). Nii on O3 näol tegemist atmosf. Puhastajaga, sest oksüdatsiooniproduktid langevad koos sademetega Maale. Organismile kahjulik juba väiksese kontsntratsioonis lagundab veres hemglobiinis. Taimedele kõrge kontsntr-n kahjulik aeglustub fotosüntees, kahjustused okaste,lehtedel. Mõõdukad O3 konts. Sis kasulikud-
Atmosfääri ehitus Õhus on 78% lämmastikku; 21% hapnikku; 0,04% vee-auru; 0,93% argooni; 0,03% süsinikdioksiidi. Atmosfäär jaguneb tropo-, strato-, meso-, termo ja eksosfääriks. Puhta kuiva õhu koostis Põhigaasid lämmastik N2 (78,09%), hapnik O2 (20,95%), argoon Ar (0,93%), süsihappegaas CO2 (0,004%). Lisandgaasid Neoon Ne (1,8x103-), heelium, krüptoon, vesinik, ksenoon, dilämmastikoksiid jpm. Peamiste gaaside sisaldus õhus Lämmastik 78,09%, hapnik 20,95%, argoon 0,93%, süsihappegaas 0,04%. Õhu saasteained, primaarsed ja sekundaarsed saasteained. SO2, NO2, NOx, PM10, PM2,5, Pb, Cd, Ni, Hg, As, O3, benseen, CO, benso(a)püreen. Primaarsed eralduvad otse saasteallikast välisõhku. Sekundaarsed tekivad välisõhus primaarsetest saasteainetest fotokeemiliste ja keemiliste reaktsioonide tulemusena. Saasteainete õhus sisalduse väljendusviisid (%, ppm, ppb, mg/m 3 , µg/m 3 ). Õhus gaaside sisaldust väljendatakse tavaliselt ruu...
15. Footon, Fotokeemiline reaktsioon. Fotograafia. Footon- valgusosake ehk energiaportsjon, millel on olemas oma mass ning energia, mis sõltub sage dusest. Footonil puudub seisumass, liigub alati valguse kiirusega. Fotokeemiline reaktsioon- keemiline reaktsioon, mis toimub footonite osavõtul. Seejuures annab valguskvant molekulile piisavalt energiat, et see muutuks reageerimisvõimeliseks. Vahel aga laguneb mõni aine valgusenergia toimel. Fotokeemiliste reaktsioonide tulemusena tekib osoon, kuid ka väga kahjulik fotokeemiline sudu. Taimedes nimetatakse seda reaktsiooni fotosünteesiks ja see on üks eluslooduse alusprotsesse. Fotograafia- kogum protsesse, mille abil jäädvustatakse valgustundliku materjali või valgustundliku elektroonilise seadme abil reaalsetest objektidest tõepäraseid ja detailseid kujutisi. 16. Valguse dualistlik käsitlus. Valguse dualism seisneb valgusnähtuste kaheses seletamises Mõningaid nähtusi saab seletada
päikesekiirguse hulk, Maa tiirlemine ümber Päikese ja pöörlemine ümber oma telje Geograafilised tegurid: mandrite ja ookeanite paigutus, koha geograafiline laius, merehoovused, pinnamood. 4. Selgita Päikesekiirguse muutumist atmosfääris. Mis on Maa kiirgusbilanss? (pos, neg, tasakaalus) Tv lk 40 Päikesekiirguse muutumine atmosfääris : -Päikesekiirguse hulk väheneb atmosfääri läbimise käigus. Osa neeldub, (neelavad osoon, veeaur, pilved) osa muundub soojusenergiaks. - Maale jõuab ½ atmosfääri sisenenud päikeseenergiast. Osa jõuab otse maale, osa hajub pilvedes, jõudes maapinnani hajuskiirgusena. Kogukiirgus = otsekiirgus + hajuskiirgus - Maale jõudnud energiast osa neeldub – soojendab aluspinda. Osa peegeldub atmosfääri tagasi. Mida tumedam ja niiskem pind, seda enam neeldub. Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Pos
- Metaan - tekitavad loomad, riisipõld - Väävliühendid 2. Veeaur - hulk ei ole piisav (mõjutab kliimat suuresti) 3. Aerosoolid - Tahmaosakesed - Soolaosakesed - Tolmuosakesed Atmosfääri ehitus 1. Maalähedane kiht 2. Troposfäär - õhu temperatuur langeb iga kilomeetri kohta 6°C, aset leiavad kõik peamised ilmastikunähtused ja kujuneb kliima 3. Stratosfäär - temperatuur hakkab tõusma, sest osoon neelab enamuse UV-kiirtest, kliimat ei kujune 4. Mesosfäär - temperatuur langeb, sest osooni ei ole, aatomid saavad laengu ja õhk muutub elektrijuhiks 5. Termosfäär - õhu molekule vähe ja suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb 6. Eksosfäär - maailmaruum ehk kosmos Päikesekiirgus Otsene kiirgus + hajuskiirgus = kogukiirgus Aluspinna albeedo on tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusest Kliimatekketegurid 1. Astronoomilised
individuaalne tundlikkus. Sageli on leitud, et taolisi vaevusi aitab leevendada õhu kõrgem relatiivne niiskus ning suurem värske õhu juurdevool. 2.8.Printeritega seotud ohud Printerite intensiivse töö käigus võib õhku erituda mitmeid ühendeid, eelkõige värvaine komponente ja paberitolmu. Mitmesuguste ärritavate ainete tekkimisel peetakse peasüüdlaseks episoodilist osooni teket (kõrge temperatuuri juures trükitsüklite vältel). Ärritavaks aineks võib olla kas osoon ise või selle mitmesugused reaktsiooniproduktid. Kui printer ei ole töös üle 50% tavalisest tööpäevast, ei asetse meile lähemal kui 1-1,5 m ning ruumis on õhuvahetus hea, siis ei tule meil seda tänuväärset aparaati karta. Juhtivad kontoritehnika loojad on lubanud, et alates 2000. aastast on nende toodang osoonivaba. Häiriv müra sageli töötava ja läheduses paikneva printeri puhul on hoopis tähelepanu väärsem probleem.
5. Mõju inimese tervisele. Sagenevad hingamisteede haigused (bronhiit, astma, kopsuvähk). Happesademed võivad kahju tekitada kaugel nende tekkekohast. Kasvuhooneefekt Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. Peamiseks soojuskiirguse neelajaks on veeaur, lisaks veel süsihappegaas CO2, metaan CH4, naerugaas N2O, maalähedane osoon 03 jt gaasid, samuti aerosool. Kokku on selliseid gaase atmosfääris üle 40 ja neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks. Kasvuhooneefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. Nendel geoloogilistel ajastutel, kui CO2 sisaldus oli suur, valitses maakeral soe kliima, ja kui see oli väike, siis domineeris külm kliima koos mandri-ja mägijäätumisega. Viimastel aastakümnetel on
tehnoloogia kasutuse hirmust tulenev stress, ja kestev kujutise jälgimine ekraanil olema puhkepausideta 1.1.7. PRINTERIGA SEOTUD OHUD Printerite intensiivse töö käigus võib õhku erituda mitmeid ühendeid, eelkõige värvaine komponente ja paberitolmu. Mitmesuguste ärritavate ainete tekkimisel peetakse peasüüdlaseks episoodilist osooni teket (kõrge temperatuuri juures trükitsüklite vältel). Ärritavaks aineks võib olla kas osoon ise või selle mitmesugused reaktsiooniproduktid. Kui printer ei ole töös üle 50% tavalisest tööpäevast, ei asetse meile lähemal kui 1-1,5 m ning ruumis on õhuvahetus hea, siis ei tule meil seda tänuväärset aparaati karta. Juhtivad kontoritehnika loojad on lubanud, et alates 2000. aastast on nende toodang osoonivaba. Häiriv müra sageli töötava ja läheduses paikneva printeri puhul on hoopis tähelepanu väärsem probleem.
olemas antioksidante. Näib, et eesti rahvas ei ole antioksüdantidega sageli piisavalt varustatud. Sellele viitab kroonilise oksüdatiivse stressiga seotud haiguste suur levik, sealhulgas "peatapjad" vähk ja infarkt. Tänapäeval võivad oksüdatiivset stressi tekitada erinevad põhjused, sealhulgas: Välisõhu saastatus Põhisüüdlasteks on ülipeened tahmaosakesed autodest (Bräuner 2007, Chuang 2007, Romieu 2008). Vabade radikaalide teine tähtis allikas on osoon (vt. viide Iriti 2008). Sigaretisuits on vabade radikaalide tähtis allikas (van der Haart 2004, Tanriverdi H, 2006). Alkohol tekitab olulises koguses vabasid radikaale (Wu, D 2004). Tänapäevased toitumisharjumused ei taga tihtipeale piisavalt antioksüdantiderikast toitu. Teisitpidi, võib sisalada vabad radikaalid,, vaadake allpool. Suhkur (glükoos) maiustustes, kookides jt. tekitab olulisel hulgal vabasid radikaale
aromaatsed ühendid, rasvad, valgud, sahhariidid. Anorgaanilised ained . Lihtained koosnevad ainult ühte liiki aatomitest , kas metalli aatomitest või mittemetalli aatomitest. METALLID koosnevad ainult ühte liiki metalli aatomitest. Näiteks vask Cu, kuld Au, hõbe Ag. MITTEMETALLID koosnevad mittemetallide aatomitest. 5 Näiteks väävel S, süsinik C O2 hapnik , O3 osoon H2 vesinik, N2 lämmastik, VII A rühma mittemetallid: F2 fluor, Cl2 kloor, Br2 broom, J2 jood. Liitained koosnevad kahest või enamast aatomite liigist. Liitainetes on alati võimalik eristada +ioon ja ioon. Positiivne pool ja negatiivne pool. + - + - NaCl Na2/So4 Oksiid : (Jagunevad : metallid ja mittemetallid) metallioksiid: +1 -2 +2 -2 Näide : naatriumoksiid Na O baariumoksiid BaO +2 -2=0
Kliimamuutuse peatamine eeldab aastani 2050 maailma heitgaaside aasta 1990 tasemega võrreldes poole peale ja aastaks 2100 alla kolmandikuni vähendamist. Tööstusriikides eeldab see aastaks 2050 lausa 80% heitgaasivähendusi. Süsihappegaas põhjustab üle 60 protsendi kasvuhooneefekti tugevnemisest ja metaan peaaegu 20 protsenti. Ülejäänud kasvuhoonegaasideks on muuhulgas CFC-ühendid ja dilämmastikdioksiid. Nendega sarnaselt mõjuvad ka veeaur ja osoon. Maakera keskmise temperatuuri tõusmine isegi poole kraadi võrra võib praegusele lisaks muuta näljale altiks 50 miljonit, malaariale 200 miljonit ja veepuudusele 2 miljardit inimest http://www.maailmakool.ee 5. Selgita, miks on punktis A vähem päikest, kui punktis B. 1p PTG Õpetaja: Tarmo Oidekivi Page 3 of 11
Meestel nt XXY- Kleinefelter. 2. Pööratud soolisusega individid- XX-mehed. 3. Kõrgenenud meessuguhormooni tasemega naised. 1) juba maast madalast sünteesitakse palju. 2) Rakkudel vähe retseptoreid, mis meessuguhormoone seovad. 13. Mutageen- tegur, mis põhjustab mutatsioone- kvalitatiivse toimega- ka väga väike kogus võib põhjustada mutatsiooni. bioloogilised, keemilised ja füüsikalised. viirused, toksiinid, alkaloidid, iseeneslikud. Osoon, asbest, teatud ravimid, tugevad happed/alused. radoon, UV, laserkiirgus, tugev elektromagnetkiirgus. 15. Geenmutatsioon- muutused DNA tasandil, mis tavaliselt haarab vaid ühte nukleotiidipaari. Nukleotiidipaar võib: ära kaduda, ümber paikneda, asenduda, kahekordistuda. Võimalikud jaotused: -Avaldumise alusel fenotüübis-tunnusena või varjatud kujul. -Pärilikkuse alusel-päranduvad või mittepäranduvad. (keharakud ainult veg.
Bioloogia eksamipiletid 1. Pilet. 1) Elusorganismide tunnused. * koosneb biomolekulidest(suhkrud, rasvad, valk) * rakuline ehitus * ainevahetus sööb, hingab, eritab * kasv, areng * paljunemine * infovahetus * kohastumine, evolutsioon 2) Valgusüntees. Valgusünteesiks on vajalikud: aminohapped, mRNA, tRNA, ribosoom, rRNA, ensüümid ning ATP. Valgusünteesi käik: · Ribosoom ühineb mRNA (kindel koht initsiaator koodon) · Ribosoomiga ühineb 1 tRNA koos aminohapetega (met) · Ühineb 2 tRNA 2-he aminohappega · Tekib peptiidside 2 aminohappe vahele ja ribosoom nihkub edasi (1 koodoni võrra) · Uus tRNA uue aminohappega, uus side · Stopp koodoni juurde jõudes süntees peatub ja valk vabaneb 2. Pilet . 1. Elu organiseerituse tasemed. 1) Molekulaarne tase uurib mole...
Ioon positiivne või negatiivne aineosake, mis moodustub aatomitest või aatomite rühmast. Kui aatom loovutab elektrone, muutub ta positiivseks ning vastupidi. Metallid loovutavad ja mittemetallid liidavad elektrone 10. Lihtained koosnevad ainult ühest keemilisest elemendist (metallid- tahked,juhivad hästi elektrit ja soojust.loovutavad elektrone ; mittemetallid-esinevad tahkes,gaasilises kui vedelas olekus. Juhivad hakvasti elektrit ja soojust. Liidavad elektrone. Nt. Osoon O³, Ca Liitained koosnevad mitmest erinevast keemilisest elemendist (soolad,happed,oksiidid,hüdroksiidid) Nt. CO, CO², 11. Keemiline valem näitab koostis elementide(või ioonide) arvulist vahekorda. Indeks näitab, kui palju aatomeid on molekulis. Kordaja aine valemis ette märgitav, mille abil tasakaalustatakse reaktsioonivõrrand. Nt. CaCl -> CaCl ; NaO-> NaO 12. Aatommass on aatomite suhteline mass. ( Ar) (0-16) Molekulmass on molekuli suhteline mass. (Mr) (NaCl -58)
aastal 1898. päevavalguslambid, laseri spektrijoone abil on inertgaas). välklambid, ekketesterite defineeritud meeter, luminestsentslampides. Sõnad tähesegadikus: a)Vertikaalselt: alkaloid, arseen, dubnium, duralumiinium, soolad, leutsiin, baarium, anood, amiid, osoon, radoon, molekul, nitraat, element, alkohol, antimon, labor, bensiin, kineetika, silaan b)Horisontaalselt: lantaan, krüptoon, astaat, leelis, indool, deuteerium, amoniaak, eeter, raud, molaarsus, lüsiin, klastrid, boor, gaas, lehter, ioon, keemik, vask, iood, triitium, seleniit, lakmus, aine 1. Marsi järel paiknevad planeedid on nn hiidplaneedid, millel on palju kaaslasi, väike tihedus ja mis on suured. Milline võiks olla Jupiteri koostis? · Liiv, kruus, savi
selle lähiümbruse elanikkonna joogivee varustamisega ja ühtlasi 11 osutab kanalisatsiooniteenuseid.) on pidevalt täiustanud oma tehnoloogiat, millesse on alates 1996/97 lülitatud osoonimine. · Põhimõtteliselt on võimalik vett puhastada ka teiste meetoditega: broom, vesinikülihapendil põhinevad ühendid, ultraviolettkiirgus, ioontöötlus, osoon jne. · Desinfitseerimine. Kraanivee desinfitseerimiseks kasutatakse peamiselt inimese tervisele ohtlikku kloori. · Linnades ja suuremates asulates toimub reovee kogumine ja töötlemine tsentraliseeritult. (ka Elvas on veepuhastusjaam) Veepuhastusjaam Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Water http://et.wikipedia.org/wiki/Vesi http://www.tallinnavesi.ee/?op=body&id=78
kustutamine, Erinevad tööstusharud, Puhastus ja hügieen, Keemiatööstus Vee puhastam. viisid, veepuhastusjaama protsesside lühikirjeldus. Bioloogiline puhastam. vesi sajab maha ja läbib pinnase. Pinnas on väga hea filter. Kui vesi on keemiliselt reostunud, siis vajab vesi suuremat puhastamist. Igasugune biopuhastus pinnas, filtrid, on kasutusel ka reoveejaamades. Veekogust võetud vee puhastam. vett ka osoneeritakse. Osoon on v. Tugev mürk. Osooni lisamine tapab kõik vees oleva. Siis lastakse tal settida, tehakse pidevalt kvaliteedikontrolli ja jälgitakse erinevate ainete sisaldust vees. Vee puhastam. tehnoloogiliste protsesside kogum, mille ees on anda veele enne tarbimist nõudekohane kvaliteet. Kõigepealt looduslik vesi suunamine veevärki vee selitamine (vabastam kolloidosakestest) idutustumine (vabastam mikroorganismidest, st haigusi tekitavatest pisikutest) värvusetustamine joogivesi.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Aleksandra Olesk MK13-T1 GLOBAALNE SOOJENEMINE JA SELLE TAGAJÄRJED Referaat Juhendaja: Heikki Esskuson Tallinn2014 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1.MIS ON GLOBAALNE SOOJENEMINE JA KLIIMAMUUTUS...........................................................4 2.TEKKE PÕHJUSED..................................................................................................................................4 3.KASVUHOONEEFEKT JA KASVUHOONEGAASID...........................................................................5-6 4.KOKKUVÕTTE.........................................................................................................................................7 5.KASUTATUD KIRJANDUS ....
5. Mõju inimese tervisele. Sagenevad hingamisteede haigused (bronhiit, astma, kopsuvähk). Happesademed võivad kahju tekitada kaugel nende tekkekohast. Kasvuhooneefekt Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. Peamiseks soojuskiirguse neelajaks on veeaur, lisaks veel süsihappegaas CO2, metaan CH4, naerugaas N2O, maalähedane osoon O3 jt gaasid, samuti aerosool. Kokku on selliseid gaase atmosfääris üle 40 ja neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks. Kasvuhooneefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. Nendel geoloogilistel ajastutel, kui CO2 sisaldus oli suur, valitses maakeral soe kliima, ja kui see oli väike, siis domineeris külm kliima koos mandri- ja mägijäätumisega. Viimastel aastakümnetel on
Sünklinaali keskosa koosneb seega noorematest kihtidest kui ääreosad. Antisüniklinaal on stratigraafiliste kihtide kurd, milles kihid on kõige kõrgemal kurru keskosas. Antiklinaali keskosa koosneb seega vanematest kihtidest kui ääreosad. F 1. Maa pikalaineline kiirgus, kuidas tekib? Pikalaineline kiirgus- soojuskiirgus, Maa õhkkonna ja aluspinna elektromagnetkiirgus vahemikus 4100 µm. Atmosfääri soojuskiirguse allikad on veeaur, süsinikdioksiid, osoon ja pilved. P. k. põhjustab atmosfääri soojenemist ja kasvuhooneeffekti. Maale tuleb LÜHILAINELINE ja LAHKUB PIKALAINELINE 2. Erinevad laamade kokkupõrke variandid Laam on litosfääri hiigelplokk, mille läbimõõt ulatub rõhtsuunas tuhandete kilomeetriteni, püstsuunas mõnekümnest (ookeani põhjas) mõnesaja kilomeetrini (mandrite keskosas ja kõrgmägede all). 8 laama. liikumist põhjustavad astenosfääri ainese konvektsioonivoolud.
tugevnemine, mulla ja vee hapestumine, tuumareaktoritega kaasnev kiiritusoht, tuumajäätmete lõppladustamise ja aegunud tuumajaamade töö lõpetamise raskused, linnade ja tööstuspiirkondade saastumine, teravnev põletuspuidu vajak arengumaades- >biokütteained, päikese ja tuulenergia, geotermiline, vesiniku, termotuumaenergia , õhusaaste probleemid:hapestumine, energeetika ja muu tööstus, väävlisaaste! Puu järgi- >ladvaosa hõrenemine, veel liigne osoon troposfääris-eelkõige tööstuspiirkondades, veel stratosfääri osoonikadu-elavate rakkude makromolekulid, nt.proteiinid ja nukleiinhapped kahjustuvad lühilainelise kiirguse toimel, veel kasvuhoonenähtus- temp. Tõus, merepinna tõus muutusd veeringes, liustike sulamine (RIO), rikkuse ebavõrdne jaotumine). Näljahädad, mässamine jne. Ökoloogia alused. Ökoloogia ja keskkonnakaitse.1789 Gilbert White "Selbourni loodusõpetus(trükiarvult esikohal)
42. Hapnik ja väävel: leidumine, lihtainete saamine, omadused ja kasutamine. · Hapnik on maakoores levinuim element ja moodustab 23% Maa atmosfäärist. · Hapnikku toodetakse nagu lämmastikkugi veeldatud õhu fraktsioneerival destillatsioonil. · Hapnikku kasutatakse terasetööstuses, keevitamisel, meditsiinis. · Hapnik O2 on maitsetu, lõhnatu paramagnetiline gaas, mis kondenseerub -183 °C juures. · Hapniku allotroop osoon O3 on sinakas teravalõhnaline diamagnetiline gaas, mis kondenseerub -112 °C juures. Osoon tekib stratosfääris kiirguse toimel. Laboris saadakse elektrilahendusel hapniku keskkonnas. · Liikudes rühmas ülalt alla elektronegatiivsus väheneb ning aatomi- ja iooniraadiused kasvavad, mistõttu väävli aatom: on oluliselt suurem kui hapniku aatom; on väiksema elektronegatiivsusega; ei osale tuntavalt vesiniksidemete moodustamisel; ei anna nii palju kordseid sidemeid;
loovutab elektroni ja muutub jälle iooniks. Aatomite vahel esineb kovalentne side, ioonide ja elektronide vahel elektrostaatiline mõju. Kokku mood metalliside. 3) Atmosfääri koostis Püsivad komponendid: N2 (78%), O2(21%), väärisgaasid (0,93%) Ar Muutuvad komponendid: CO2, veeaur H2O Juhuslikud komponendid: SO2, H2S, CO, NH3 jt Ülakihtides osoon (O3), madalamal sisaldus väga väike. Aeroioonid: posit (H2O +, O2+ jt) ja neg (O3, O, O2, H2O) Neg kasulikud elusorganismidele, teeb õhu värskemaks. Tööstuse ja transpordi heitgaasid, soojuse ja elektrijaamade tootmine > saastumine 4) Kristallvõre tüübid I Aatomvõre kristallivõre sõlmedes asuvad aatomid, mis on omavahel seotud kovalentse sidemega
1. Algustähe õigekiri SUUR: Isikud ja olendid: Muri,Klaabu,Jaagup Taevakehad,tähtkujud,maailmajaod,kohad,linnad,veekogud,ehitised: Veenus,kaljukits,Euroopa,Kreeka,Tartu,Emajõgi,Paks Margareta. *nime juurde kuuluv püsiv täiend kirjutatakse suure tähega ja ühendatakse põhisõnaga sidekriipsuga:Põhja-Euroopa,Kupja-Prits,Saepuru-Sass. *Nimi kirjutatakse suure tähega ka täiendina: Eesti kroon, Hollandi juust,Rootsi laud,Aleksandri kook. *Perioodikaväljaanded: Postimees,Eesti Päevaleht,Täheke. *Tooted: kefiir Gefilus,Ema sai,Phillips *Ajaloosündmused: ESISUURTÄHEGA : Ümera lahing,Liivi sõda,Teine maailmasõda,Tartu rahu,Mahtra sõda,Suur pauk (väikesega:Jääaeg,laulev rev.,esimene üldlaulupidu,külm sõda) *Asutused,ettevõtted,organisatsioonid: reklaamifirma Kolm Karu,Kalev,Microlink. *ordenid ja autasud: Vabadusrist,Maarjamaa Risti orden,Kuldne palmioks,filmia. Oscar. *Pealkirjad: ajalehe rubriigid (,,vabaaeg") ,raamatud,etendused,...
Maakera kõikide taimede klorofülli koostises oleva magneesiumi üldhulka hinnatakse 100le miljardile tonnile. 12 Mg 2 24,312 8 Magneesium 2 Hapnik Hapniku keemiline sümbol on O ning hapniku aatomnumber on 8. Perioodilisustabelis asub see 2. perioodis ning VIA rühmas. Hapnik on keemiliselt aktiivne mittemetall. Sellel on kaks levinud allotroopset vormi: lihtsalt hapnik (O 2 ) ning osoon (O3). Hapnik on stabiilne gaas. Paljud liht ja liitained reageerivad hapnikuga kuumutamisel, tihti kaasneb sellega leegiga põlemine. Hapnik on läbipaistev ja lõhnatu. Hapnik moodustab 21% Maa atmosfäärist. See on levinuim element Maal moodustab umbes 50% maakoore massist. Vees on hapnikku massiprotsentides umbes 89%. Tähtsaim hapniku ühend on tema ühend vesinikuga vesi.
Tasakaalustab CO2- te atmosfääris Võimaldab toota CO2-st orgaanilisi aineid (glükoos jt) FS-i vaheproduktidest saab kõiki teisi org. aineid Glükoos on põhiline energiaallikas enamikus organismides (nii hetero-, kui autotroofidel kui taimel endal) O2 osaleb kõigi elusorganismide hingamisel- energia saamisel O2 oluline osooni tekkel, põlemisel. Hapnikust moodustuv osoon on UV kiirguse kaitseks atmosfääris, vähk Süsiniku- ja hapnikuringes tähtsal kohal Fossiilsete kütuste teke Peale toidu saame FS kaudu muud materjali (puitu, puuvilla, pilliroogu jne) 29. Üldiselt fotosünteesist: FS pimedusstaadiumis vajatakse CO2-te Valgusstaadiumis saadakse 18 ATP molekuli Pimedusstaadium e. Calvini tsükkel H ioonid pärinevad FS-il veest
langemist maa, vee või ehitiste pinnale nimetatakse happesadenemiseks.Happesademed ei esine vaid vee kujul (vihm, udu, lumi jne), vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale Kasvuhoonegaas- n lühilainelist päikesekiirgust mitteneelavad või vähe neelavad ja hajutavad ning pikalainelist soojuskiirgust neelavad gaasid Maa atmosfääris, mis põhjustavad kasvuhooneefekti. Olulised kasvuhoonegaasid on veeaur, süsinikdioksiid, lämmastikoksiidid, osoon ja metaan. Osoonikiht-kaitseb maad uv kiirguste eest. Osooniauk- on katkend osoonikihis ehk päikeselaigud. Kui esinevad osooniaugud on maakera avatud märgatavalt kõrgenenud uv tasemele Kasvuhooneefekt- n kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus. Ilmaprognoos- n teaduslikult põhjendatud ennustamine (prognoos) tuleviku ilmast mingis kohas või piirkonnas teatud ajavahemikuks.
Troposfäär on 10-15 km paksune kiht ning seal leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused. Tropopaus - troposfääri kohal paiknev õhukiht, kus temperatuur kõrguse kasvades ei muutu. · Stratosfäär - troposfääri kohal asuv atmosfäärikiht (keskmiselt 15-50km kõrgusel), kus temperatuur kõrguse suurenedes kasvab ja kus paikneb suurem osa osoonist. Stratosfäär moodustab u. 20% atmosfääri massist. Osoonikiht - osoon neelab peaaegu täielikult päikeselt tuleva UV-kiirguse, mille tagajärjel õhk soojeneb. Osoonikihi olemasolu tagab elu püsimise maakeral, sest liigne UV-kiirgus kahjustab organismide kudesid, mõjudes seega surmavalt. · Mesosfäär - 50-85km kõrgusel paiknev atmosfäärikiht, kus temp. langeb kõrguse kasvades väga kiiresti. Enam osooni pole ja õhk on sellisel kõrgusel juba üsna hõre. · Termosfäär - kõige ülemine atmosfäärikiht, kus õhk on väga hõre ja temp
ope.ee/_download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/hu_saastamine.html (2012, 5 veebruar). ) 2.3. Kasvuhooneefekt ja kliima soojenemine Soojuskiirgust neelavad nn. kasvuhoonegaasid töötavad nagu koduaeda ehitatud kasvuhoone klaaskatus: nad lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on veeaur, süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O) ja troposfääri osoon (O3). Käeoleval ajal on inimtegevus paigast nihutamas maakera energeetilist tasakaalu. Tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris kiiresti kasvanud ja kasvuhooneefekt on viimastel aastakümnetel hakanud Maal rohkem mõju avaldama. Peamisteks kliimamuutuste mõjutajateks on energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus, kusjuures kõige tähtsamal kohal on just energeetika. Fossiilsete kütuste (nagu nafta
· Tallinna Vesi(AS Tallinna Vesi on ettevõte, mis tegeleb Tallinna ja selle lähiümbruse elanikkonna joogivee varustamisega ja ühtlasi osutab kanalisatsiooniteenuseid.) on pidevalt täiustanud oma tehnoloogiat, millesse on alates 1996/97 lülitatud osoonimine. · Põhimõtteliselt on võimalik vett puhastada ka teiste meetoditega: broom, vesinikülihapendil põhinevad ühendid, ultraviolettkiirgus, ioontöötlus, osoon jne. · Desinfitseerimine. Kraanivee desinfitseerimiseks kasutatakse peamiselt inimese tervisele ohtlikku kloori. · Linnades ja suuremates asulate toimub reovee kogumine ja töötlemine tsentraliseeritult. Tekkinud reovesi juhitakse kanalisatsioonitorustike, suurte tunnelkollektorite ja reovee ülepumpamisjaamade abil reoveepuhastisse, kus
Maa läbib kliimamuutuste tsüklid (Causesofglobalwarming.net ). Maavälise soojenemispõhjusena on oletatud veel Päikese aktiivsuse nüüdisaegset tõusu. Inimtegevus toob ilmselt kõige rohkem kahju meie planeedile. Peamiseks globaalset soojenemist põhjustavaks teguriks on kasvuhoonegaaside üha suurenev sisaldus atmosfääris, mis tingib kasvuhooneefekti. Tähtsamated kasvuhoonegaasid on: veeaur (H2O), süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O) ja troposfääri osoon (O3). Praegusel ajal tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside saaste kiiresti suurenenud. Süsihappegaasi pole maailma ajaloos varem olnud rohkem kui 300 osakest 1 000 000 osakese kohta, kuid hetkel on see üle 360 osakese. See on viimase 100 aastaga kahekordistunud. Kasvuhoonegaaside emissioonide kasvutempo kiireneb fossiilsete kütuste tarbimise, põllumajanduse ning ehitustegevuse kasvu tõttu (IPCC: "Climate Change 2007)
suurenemine läbipaistva katte (klaas, kile) all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Atmosfäär ise toimib kasvuhoonena, sest veeaur, süsihappegaas jt kasvuhoonegaasid neelavad pikalainelist kiirgust, ega lase seda suurel määral atmosfäärist välja. Kasvuhooneefekt põhjustab globaalset soojenemist ja kliimamuutust. Kasvuhooneefekti tekitavad kasvuhoonegaasid: veeaur 62%, süsihappegaas 22%, osoon 7%, metaan ja teised. Aerosoolid õhus vähendavad õhu läbipaistvust ja takistavad päikesekiirte jõudmist maale. Ookeanide kohal soodustavad aerosoolid õhu jahtumist , mandrite kohal aga soojenemist.
Prügi Jäätmevoog ladestamine Mait Kriipsalu [email protected] Joonis: Meelis Arulepp Eesti prügilad Ladestamine • Päris ilma prügilata siiski ei saa. − Miks? • Prügilatesse ladestatakse jäätmeid ka tulevikus, sest kõiki neid kasutada ei saa. − Piirangud jäätmete taaskasutamisel: tehnilised, majanduslikud, keskkonnakaitselised − Prügila on ladu, vaheladu või ‘puhver’ juhtudeks, kui ‘kõik halvasti läheb’. − Alati on jäätmeid, mida ei tohi u...
Saasteainete levikut mõjutavad paljud protsessid. Nendeks on heitkogus õhus, atmosfääris toimuvad keemilised reaktsioonid, saasteainete transport ning paljud teised tegurid. Maal on kõik mingil määral saastunud looduslikku päritolu ainetega. Atmosfääris leiavad aset keemilised reaktsioonid, mille tagajärjel õhku paisatud ühendid moodustavad uusi aineid. Näiteks primaarsetest saasteainetest võivad moodustuda sekundaarsed saasteained (hape, sulfaadid, nitraadid, osoon jt), mis on teistsuguse mõju ja omadustega. Kõik atmosfääris olevad lisandid sadenevad lõpuks Maa külgetõmbejõu tõttu tagasi maapinnale. Eristatakse kahte vormi: kuivsadenemine ja märgsadenemine. Kuivsadenemise käigus pinnas reageerib ja võib tekkida adorptsioon. Märgsadenemise puhul ühendid lahustuvad sademetes ning sajavad alla. Õhusaaste levikut mõjutab atmosfääri üldine tsirkulatsioon. Ilmastik saasteallika ümber
3. Elementide sümbolid Elementidele antakse ka kindel keemiline sümbol, mis põhineb elemendi ladinakeelsel nimetusel. Keemilised sümbolid võimaldavad keemikute suhtlemist hoolimata keelte erinevustest. 4. Lihtained, liitained, metallid, mittemetallid, oksiidid, happed, alused, soolad Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid. Lihtaine on näiteks kolmeaatomiline osoon (O3). Liitaine on keemiline ühend, milles esinevad kahe või enama keemilise elemendi aatomid. Liitained on näiteks vesi (H2O), keedusool (NaCl) ja süsihappegaas (CO2). Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning
21. teab kasvuhooneefekti süvenemise, osoonikihi hõrenemise, happesademete ja sudu tekkepõhjusi ning mõju keskkonnale, toob näiteid inimtegevuse mõjust atmosfääri koostisele; Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. Peamiseks soojuskiirguse neelajaks on veeaur, lisaks veel süsihappegaas CO2, metaan CH4, naerugaas N2O, maalähedane osoon O3 jt gaasid, samuti aerosool. Kokku on selliseid gaase atmosfääris üle 40 ja neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks. Nendel geoloogilistel ajastutel, kui CO2 sisaldus oli suur, valitses maakeral soe kliima, ja kui see oli väike, siis domineeris külm kliima koos mandri- ja mägijäätumisega. Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse tagajärjel eelkõige süsihappegaasi, aga ka metaani ja naerugaasi hulk suurenenud. Arvatakse, et see ongi põhjustanud kliima soojenemise.
mikromeetrites. · 290-400 nm seda meie silm ei näe ning seda nimetatakse UV kiirguseks, mis jaguneb omakorda kaheks UV a (290-320) kiirgus ja UV b kiirgus (320-400). Ei tule pideva voona vaid üksikute portsude näol. Mida väiksem on lainepikkus, seda suurem on ühes kvandis olev energia. Need kvandid on suure energiaga. Enamus ei jõua maapinnale. Selle neelab ära osoon, mida leidub üsna palju kõrgustel 20-30 km. · 400-760 nm seda valgust me näeme (tekitab nägemisaistingu), nimetatakse valguseks. Aisting sõltub sellest milline on selle lainepikkus. Valge valgus jaguneb piirkondadeks, millest kõige lühem lainepikkus on violetne kiirgus, siis on sinine, helesinine, kollane, roheline, oranz ja lõpuks punane. · Üle 760 infrapunane kiirgus. Neeldudes tekitab soojust, energia läheb molekulide
enam ei lange. Troposfääri paksuse laiuselist muutumist põhjustab maakera pöörlemisest tingitud kesktõukejõud, mis kuhjab rohkem õhku kokku troopilistel aladel, kus see jõud on tugevam. Selles sfääris tekivad kõik peamised ilmastikunähtused ja on kuni 10 km kõrgusel. 2. Stratosfäär: ulatub ligi 50 km kõrguseni, kõrguse kasvades hakkab temp. tõusma, mille peamiseks põhjustajaks on osoonikiht. Osoon neelab peaaegu täielikult päikeselt tuleva ultraviolettkiirguse, mille tagajärjel õhk soojeneb osoonikiht tagab elu maal. 3. Mesosfäär: 50-85 km kõrgusel, enam osooni pole ja temp. langeb kõrguse kasvades kiiresti ja õhk on hõre. 4. Termosfäär: õhumolekule vähe, nende kineetilise energia tõttu temp. tõuseb. Sfäär läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks. Paksuseks võib lugeda
kahjuritõrje, metsade ja kõrrepõldude põletamine ja tinaühenditega bensiini kasutavate autode heitgaasid. Antropogeensed saasteained ka haloonid. Kasutatakse tulekaitsesüsteemides. Haloonid mõjuvad osoonikihile põhimõtteliselt samamoodi kui CFC ühendid. Haloonides on osooni hävitav ühend kloori asemel broom. Haloonid hävitavad osooni 3-10 korda võimsamalt kui freoonid, sest erinevalt kloorist pole broomil atmosfääris efektiivseid sidujaid. Maapinnalähedane osoon Osoon kõrge keemilise aktiivsusega oksüdant. Troposfääris olev osoon kliima soojenemine. Organismile kahjulik juba madalal kontsentratsioonil hingamisteede haigused, astma, immuunsüsteemi nõrgenemine,Taimedel lehekahjustusi. Osoonisaaste tagajärjel kahjustub ka värv, tekstiil, polümeer. Kasvuhoonegaasid Hoiavad kinni tagasipeegelduvat päikesekiirgust- lasevad läbi Päikeselt tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse tagasipeegeldumist. Kokku üIe 40
1. sisemised a) geenid (Weberi sündroom põhjustab ülikiiret vananemist 1 tava-aasta = 9-10 vananemisaastat) b) telomeeride kulumine - kromosoomi otsmiste piirkondade kadu iga raku jagunemisega. c) osade rakkude hukkumine ilma taastumiseta nt närvirakud - iga negatiivne emotsioon tapab närvirakke d) jääkainete kuhjumine veresoonte seintes 2. välised a) vabad radikaalid b) haigustekitajad c) toitumisvaegused d) tugevad oksüdeerijad - osoon Vananemise ilmingud inimorganismi tasandil 1. molekulaarne a) DNA vigade teke ja kuhjumine b) vee sisalduse vähenemine 2. Raku tasandil a) mitokondrite aktiivsuse vähenemine b) rakkude jagunemise aktiivsuse langus 3. Koe tasandil a) anorgaanilise ja orgaanilise aine vahekorra muutus b) rakkude üldarvu vähenemine 4. Organite tasandil a) organite mahtuvuse vähenemine (südames vähem verd, maos vähem toitu) b) organite töövõime langus 5
maapinnast kuni 30-35km kõrgusele. Atmosfääri vertikaalne kihistumine: 1. Tropossfäär- Ulatub keskmiselt 11km kõrguseni.polaar piirkondades laskub troposfääri ülemine piir madalamale (kuni 8 km).Ekvaatori aladel aga tõuseb kuni 18 km kõrguseni.Troposfääri kuulub peaaegu 90% atmosfääri massist. 2. Stratosfäär- Kõrgub troposfääri kohal 50-55 km-ni.Sinna on koondunud suurem osa osooni. Osoon neelab lühi lainelist päikese kiirgust, mis kahjustab elusaid rakke. Seega kaitseb osoon meie planeedi elu hukkumise eest. Suur osooni (O3) 20-26 km kõrgusel. 3. Mesosfäär- ulatub umbes 80 km kõrguseni. Mesosfääris muutuvad paljud kaasi molekulid päikese kiirguse mõjul ioonideks.(Gaasi aatomitest vabanendud elektroonid ja varem vabad olnud elektroonid saavad laengu mille tagajärjel muutub õhk elektri juhiks). Esimene säärane ionseeritud
· Lõhnatu · Maitseta · Värvuseta · Vees suht vähe lahustuv · Keemistemperatuur -183 oC · Keemilistes reaktsioonides kläitub oksüdeerijana moodustades ühendeid astmes II · Molekulaarsena on tavatingimustes väheaktiivne, aatomivaheline side molikulis on väga tugaev O2 · Atomaarne hapnik (O) ehk monohapnik on palju tugevam oksüdeerija kui molekulaarne hapnik (O2) · Trihapnik ehk osoon on terava lõhnaga ebapüsiv mürgine gaas, mis laguneb kergesti, väga tugev oksüdeerija. Saamine 1. Hapnikurikaste ainete kuumutamisel, eriti lihtne on saada vesinikperoksiidi lagunemisel katalüsaatori mõjul: 2H2O2 2H2O + O2 2. kasutatakse ka vee katalüüsi 3. odavaim meetod on vedela õhu fraktsioneeriv destillatsioon, mille tulemusel saadakse gaasiline lämmastik ja vedel hapnik. Kasutusalad · Terasesulatuses · Keevitustöödel · Põlemisprotsessidel
Reaalsete gaaside käitumine sarnaneb tavaliste tingimuste korral ideaalse gaasikäitumisele, seega ideaalse gaasi seadused on üsna hästi rakendatavad reaalsetele gaasidele ja nende lahustele. 3 1.0 Mis On Hapnik? Hapnik on keemiline element järjenumbriga 8. Hapnik on keemiliselt aktiivne mittemetall, millel on kaks levinud allotroopset vormi: dihapnik ehk lihtsalt hapnik (O2) ja trihapnik ehk osoon ( O3). Dihapnik on iseenesest stabiilne gaas, mis on omapärane selle poolest, et kuigi molekulis on paarisarv elektrone, on ta paramagnetiline. Temperatuuril 183 Celsiust kondenseerub ta siniseks vedelikuks. Ta moodustab 21% Maa atmosfäärist. Õhu koostises sisalduvat molekulaarset hapnikku nimetatakse õhuhapnikuks. Dihapnik on keemiliselt aktiivne. Paljud liht- ja liitained reageerivad temaga kuumutamisel, tihti kaasneb sellega leegiga põlemine
Sundeksemplari säilitamine Säilitamine on kompleksne,keerukas ja väga kallis tegevus, mis eeldab nõuetele vastavate keskkonnatingimustega ja sisustusega hoidlaid, kulutusi konserveerimisele, restaureerimisele, mikrofilmimisele ning säilitustarvikutele (sobivast materjalist karbid, mapid, ümbrised). Trükise vananemist mõjutavad oluliselt mitmed väliskeskkonna tegurid: temperatuur; õhuniiskus; valgus; õhus leiduvad saasteained (vääveldioksiid, lämmastikdioksiid, osoon, tolm) Hoidlaid ei või läbida veetorud. Pildil Tartu Ülikooli raamatukogu hoidla. Foto: Riigikontroll Kaasaegne arhiivihoidla Kultuuripärandi säilitamine kehtiva sundeksemplari seadusega Kultuuripärandi säilitamine kui üldriiklik ülesanne peab · olema riigi poolt tagatud seadusandliku toe ja rahalise abiga. Ainult sellisel juhul saab olla tagatud kultuuripärandi kasutatavus ja kättesaadavus jätkusuutliku ühiskonna arenguks kõikidele ühiskonnaliikmetele.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
