19. oktoober 2009. a. 13:43 Raku osa Ehitus Talitus Loomarakk Raku- Koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja vakudest. Rakumembraani läbivad mõlemas membraan Kaks kihti fosfolipiide, mille peal ja vahel sunas ained. Passiivseks paiknevad hajusalt valgud trasnspordiks kulutab energiat, aktiivseks mitte. Osmoos ja diffusioon. trasnportvalgud Rakutuum Kaetud tuumamembraaniga. Sees 1 või mitu Juhiv raku elutegevust. tuumakest. Kromatiim asub niitidena Tuumakeses sünteesitakse rRNA- karüoplasmas. Tuumamembraan on tihedalt d ja kromosoome. Enamasti 1 ühendatud tsütoplasmavõrgustikuga. tuum. Erandina 2 või mitu.
Bioloogia kontrolltöö 2 Rakuõpetus Mõisted: tsütoloogia(rakuteadus) - bioloogiateadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust ainurakne keha koosneb ühest rakust hulkrakne keha koosneb paljudest rakkudest mükoplasma bakter, üks pisemaid üherakulisi organisme prokarüoot organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Prokarüootide rühma moodustavad bakterid. eukarüoot organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine. Nende hulka nkuuluvad protistid, taimed, seened ja loomad. karüoplasma rakutuuma poolvedel sisus homoloogilised kromosoomid kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene autosoom kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende soost histoonid peamised kromosoomivalgud, need kaitsevad DNA'd ning aitavad kromosoome r...
RAKU EHITUS R.Hook – K. E von Baer- M. Scleiden- A. Leeuwenhoek T. Schwann- R Virchow Rakuteooria 3 põhiteesi: 1)kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega 2)uus rakk saab alguse olemasolevast rakust (pooldub) 3)rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas (hulkraksetel elusolenditel) Rakkude uurimine: 1)valgusmikroskoobiga -binokulaarsete mikroskoopidega -stereomikroskoobiga 2)värvimise teel 3)elektromikroskoobiga Loomsed koetüübid. Näited I EPITEELKUDE – paiknevad tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine puudub peaaegu -moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb teisi siseorganeid -kaitseb teisi kudesid keskkonnamõjude eest II SIDEKUDE -rakud asetsevad hajusalt, palju rakuvaheainet -luukude, rasvkude, veri -ühendab elundit...
raku ühtseks tervikuks,täidab rakku,säilitab raku kuju, koostis vesi, org ja anorg ained, rakumembraan kaitseb rakku, annab ja säilitab raku kuju, ühendab rakud kudedeks, ehitus 2-kihiline (kolesterool, oligisahhariidi molekulid), ainetetransport passiivne ei vaja lisa energiat, liiguvad väikese molekulkaaluga ained (O2, H2O), ei kasutata transport valke, liigub kõrgema konsentratsiooniga alalt madalamale, osmoos, difusioon, vee liikumine, aktiivne kasutatakse lisa energiat, liiguvad suure molekulkaaluga ained, liigub madala konsentratsiooniga alalt kõrgemale, fagotsütoos, tsütoplasma võrgustik (ER) toimub rakusisene ainete liikumine, ainete süntees ja transport, sile bioaktiivsete, lipiidide ja sahhariidede süntees, membraanil paiknevad ensüümid, kare valkude süntees, kanalitel paiknevad ribosoomid, ribosoom valkude süntees, koosnevad valkudest ja rRNAst,
ÜLESANDED Ümbritseb kõiki rakke Eraldab raku sisekeskkonna väliskeskkonnast Kaitseb rakku kahjulike mõjude eest Ühendab rakke omavahel (Transpordib aineid rakku) 10. AKTIIVNE TRANSPORT Suured molekulid (glükoos, aminohapped) Vajalik energia (ATP) transportvalgud PASSIIVNE TRANSPORT Väikesed molekulid (H2O, CO2, etanool) Difusioon ja osmoos Pole vaja lisaenergiat Pole vaja transportvalke 11. FAGOTSÜTOOS (fagos – õgima) Tahkete ainete neeldumine rakku (org. ained, bakterid) Põhineb ainuraksete toitumisel („amööb neelab bakteri) Inimese veres olevad õgirakud (makrofaagid ehk valged vererakud) PINOTSÜTOOS (pinos – jooma) Vees lahustunud molekulide neeldudmine rakku 12. Tsütoplasmavõrgustik (ER) EHITUS
kontsentratsioonid ühtlustuvad. Rakkudesse ja rakkudest välja liiguvad difusiooni teel ainult väikesed ja hüdrofoobsed molekulid. Osmoos difusiooni erijuht, kus väiksema kontsentratsiooni suunas liigub läbi membraani vesi. See tähendab, et vesi liigub keskkonnast, kus on suurem vee kontsentratsioon ehk väiksem lahustunud ainete kontsentratsioon keskkonda, kus on väiksem vee kontsentratsioon ning suurem lahustunud ainete kontsentratsioon. Difusioon ja osmoos on rakkude ja organismide jaoks väga olulised. Difusiooni teel omandatakse nt hapnik, saadakse lahti süsinikdioksiidist ning osmoosi teel vabanevad rakud üleliigsest veest. Difusiooni teel saavad rakku või rakust välja ainult need molekulid, mis suudavad vabalt läbida rakumembraani. Suured ja/või hüdrofiilsed molekulid liiguvad rakku ja rakust välja membraanivalkude vahendusel. Membraanivalgud moodustavad membraani läbivaid kanaleid, mida mööda ained liikuda saavad.
1) Aktiivne ainete transport – vajab energiat (ATP molekulidest) ja transportvalke 2) Passiivne ainete transport – ained liiguvad vabalt Difusioon, osmoos või väikeste molekulide liikumine läbi valgukanalikeste, selleks ei kulu täiendavat energiat Difusioon: O2, CO2; Osmoos: vesi, mineraalsoolad 3) Fagotsütoos – tahkete ainete omastamine sissesopistumise teel. 5. Ribosooomid
Lahuste teooria Lahjendatud lahustes lahusti lahustunud osakeste omavaheline mõju väike need sõltuvad lahuse molekulaarsest kontsentratsioonist s.o. lahustunud aine molekulide arvust ruumalaühikus. Kuna kõigi ainete gramm-molekulid sisaldavad võrdset arvu molekule (6×1023), siis on molaarne kontsentratsioon mitte ainult kaaluline vaid ka molekulaarne. 207 Difusioon ja osmoos Lahustunud aine osakeste omadus ühtlaselt jaotuda kogu anuma ruumalas meenutab gaaside omadust levida kogu anuma ruumalas selle põhjuseks on osakeste kaootiline soojusliikumine kõikvõimalikes suundades, kusjuures suurema kontsentratsiooniga kohtadest läheb väiksema kontsentratsiooniga kohtadesse arvuliselt rohkem osakesi kui vastupidises suunas. 208 Osmoos
b) ainete transport c) info vastuvõtjad ehk retseptorid 5.Millest sõltub see, kuidas ained rakku pääsevad? Keemilisest koostisest, elektrilaengust, molekulide suurusest 6.Mille poolest erineb ainete akiivne ja passiivne transport? Aktiivne vajab lisaenergiat, passiivne transport ei vaja täiendavat energiat 7.Tee laused, kus kasutad mõisteid DIFUSIOON on gaaside liikumine läbi membraani kõrgema kontsentratsiooniga keskkonnast madalama kontsentratsiooniga keskkonda OSMOOS on molekulide liikumine läbi membraani madalama kontsentratsiooniga kekskkonnast kõrgema kontsentratsiooniga keskkonda ENSÜÜM on valk, reguleerib rakkudes toimuvate reaktsioonide kiirust RETSEPTOR- on ärrituste vastuvõtja 8.Nimeta aineid, mis satuvad rakku difusiooni teel. Hapnik ja süsinikdioksiid(süsihappegaas) 9.Milline mehhanism tagab selle, et hapnik liigub inimese kopsualveoolidest kapillaaridesse? difusioon Rakuorganellid lk. 80-85. 1.Defineeri ORGANELL
Saab: mereannid o Hapnik- vajalik ainete oksüdeerumiseks, Saab: hingates o Vesinik- loob organismis vesiniksidemeid, mis aitavad valkudel koos püsida, Saab peaaegu kõigist orgaanilistest ainetest. o Raud- vaja paljude ensüümide ja valkude, muu hulgas hemoglobiini tootmiseks; Saab: punane liha, lehtköögiviljad, kala, munad, kuivatatud puuviljad, oad, täisteratooted. 7.Kirjelda vee 5 erinevat ülesannet organismis. Mõisted osmoos, hüdrofoobsus ja hüdrofiilsus, füsioloogiline lahus. Miks ei tohi inimesele anda destilleeritud vett? o Tekitab vesiniksidemeid. o Täidab rakuvaheruumi. o Toimib lahustina. o Osaleb keemilistes reaktsioonides. (hüdrolüüs) o Transpordib aineid. Kindlustab ainevahetuse rakkudes. o Tagab raku siserõhu. o Reguleerib soojust (loote ümber) o Hürdoskelett vms. o Reguleerib temperatuuri (higistamine), hea soojusjuht. o Ainevahetus (osmoos)
Inimest eristavad teistest imetajatest järgmised tunnused: püstine, kahejalgne liikumisviis- luustik kohanenud püstiseks kõnnakuks. Muutused vaagna, jäsemete ja selgroo ehituses. Suhteliselt suur aju- hästi arenenud ajukoor, näo ja ajukolju suhe muutunud võrreldes inimahvidega. Osavad käed. Artikuleeritud kõne. Sobiv kõneaparaat. Aastaaegadest sõltumatu sigimine. Pikk raseduse kestvus. Aeglane individuaalne areng- neoteenia(pidurdunud areng noorusjärgus). Mõisteline infovahetus. Tehnoloogiline ja vaimne kultuur. Oskus valmistada tööriistu, luua tehnoloogiaid, sõltuvus asjadest. Sarnasused teiste primaatidega: oskus suhelda (viipe/märgikeel), oskus õppida, tööriistade kasut, sarnane füsioloogiline talitlus, anatoomiline ehitus ja sigimisviis, Erinevused teiste primaatidest: 2x pikem eluiga, arengu aeglustumine ja pidurdumine Inimest eristavad loomadest ka teadvuslik ajutalitlus, käitumine(mida mõjutavad ideoloogiad, reeglid, kultuuritava...
Ainete liikumine läbi rakumembraani: 1) passiivne transport ei vaja täiendavat energiat ● Difusioon - aineosakeste liikumine kõrgema kontsentratsiooniga piirkonnast madalama kontsentratsiooniga piirkonda. See toimub seni, kuni konst. on võrdne. ● Membraanivalgud - tahked ained läbivad nende abil rakumembraani, transporditav aine seostub valguga, mis juhib ta läbi rakumembraani justkui läbi kanali (nt glükoos, aminohapped). ● Osmoos - vee molekulide liikumine läbi poolläbilaskva membraani madalama kontsentratsiooniga lahusest kõrgema kontsentratsiooniga lahusesse. Vesi liigub osmoosi teel rakku ja tekitab seal siserõhu. 2) ainete aktiivne transport vajab aga lisaenergiat ja transportvalke ning toimub madala konst. kõrgema konst. keskkonda. ● Ioonkanalid ● Fagotsütoos - tahkete ainete(nt bakterid) omastamine rakumembraani sissesopistumise teel
membraaniga ümbritsetud rakutuum ja teised membraansed organellid Rakumembraan koosneb lipiididest valkudest (transport-, retseptorvalgud, ensüümid, struktuursed valgud) süsivesikutest (aitavad rakke koos hoida ja ära tunda) EUKARÜOOTNE RAKK Rakumembraani ülesanded sein väliskeskkonna ja sisekeskkonna vahel ümbritseb kõiki rakke ja mitmeid rakuorganelle aine ja energiavahetus Passiivne transport difusioon läbimembraan, osmoos membraanivalkude poolt vahetatud difusioon Aktiivne transport vajab lisaenergiat ja transportvalke Fagotsütoos tahkete ainete omastamine sissesopistumise teel, suuremate aineosakeste ja makromolekulide jaoks Rakutuum DNA ja RNA geeljas, peamiselt vesi tuumake (olemas siis kui rakutuum on aktiivne) – koosneb DNA molekuli lõikudest, millest toimub süntees kromotiin (laiali rakutuumas) – kromosoomid Raku sisemembraanistik
IX. ERITUMINE 1. Neerude ehitus ja funktsioonid. Nefroni ehitus. Eritumiselundite hulka kuuluvad neerud(paariselundid)(ld. K ren) , kusejuhad e ureter (paariselundid) ja kusepõis ning kusiti e urethra. Erituselundite hulka kuulub tegelikult ka nahk oma higi ja rasunäärmetega. Neer koosneb koorest(cortex) ja säsist(medulla). Neerud on väga hea verevarustusega, sest kogu keha veri läbib neere pidevalt ja puhastub veres sisalduvatest ainetest just neerude abil. See puhastumine jääkainetest leiab aset neeru funktsionaalsetes ühikutes ja selleks ühikuks on nefron. Nefroneid on kummaski neerus umbes miljon. Palja silmaga neid neerudes ei eristagi. Nefroni moodustab veresoonte päsmake koos teda ümbritseva Bowman'i kapsliga ja teine osa on torukeste süsteem. Torukesed jagunevad: esimese järgu ehk proksimaalsed (ülemine) väänilised torukesed, Henle link (millel on alanev ja ülenev säär), teise järgu ...
Bioloogia KT: raku ehitus ja talitlus 1. Rakuteooria kujunemine Tsütoloogia – rakuteadus, selle arengu eelduseks oli mikroskoobi areng. Esimene mikroskoobilaadne vahend – vennad Jannsenid (1590). Mikroskoobi mõiste võttis kasutusele Faber (1625), raku mõiste Hook (1665), Leeuwenhock sai 300-400x suurenduse rakkude uurimiseks, kirjeldas esmakordselt bakterit, avastas inimese vererakud, andis protistide esmakirjalduse, avastas spermatosoidi, Brown tähtsustas tuuma kui raku elu juhti, von Baer avastas munaraku. Rakuteooria rajajad olid Schleiden (uuris taimerakku) ja Scwann (uuris loomarakku), hiljem lisas 4. postulaadi Wirchow. Rakuteooria: 1. Kõik organismid koosnevad rakkudest. 2. Rakk tekib olemasoleva raku jagunemise tulemusena. 3. Organismide kasv ja areng põhineb rakkude jagunemisel. 4. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel seotud (kooskõlas). Loomorganismide ehituses on 4 peamist koetüüpi: Epiteelkude – katab ja...
∆T kaudu saab määrata ainete molaarmasse. Kõik need valemid käivad mitteelektrolüütide kohta. ∆T=k·m m= n G m = mlahustunud aine → ∆T = k · mlahustunud aine → M = k · mlahustunud aine M·G M·G ∆T · G m <0,1…0,2 mol/kg G — lahusti mass [kg] n — lahustunud aine moolide hulk m — molaalne kontsentratsioon 4. osmoos: Võttes kaks vedelikku —lahuse ja puhta lahusti — ja viies need kontakti, siis toimub teatud aja pärast lahuste segunemine ja kontsentratsioonid ühtlustuvad. See on tingitud lahusti ja lahustunud aine molekulide vastastikusest difusioonist. ↓ poolläbilaskev membraan ↓ poolläbilaskev membraan lahus lahusti → lahus lahusti <–––– H2O
Raku ehitus ja talitlus 3.1 Tsütoloogia kujunemine Robert Hook vaatles valgusmikroskoobiga korgilõike ja nägi kambrikesi (taimeraku kesta). Tema võttis kasutusele raku mõiste. (1665. a.) K. E. von Baer avastas imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust (1826. a.) samuti koostas evolutsioonipuu. 1831. a. jõuti rakutuuma kirjeldamiseni ning arusaamiseni, et see on iga raku oluline koostisosa. A. Von Leeuwenhoek uuris ainurakseid ja baktereid (17. saj II pool). M. Schleiden avastas et taimed on rakulise ehitusega ja T. Schwann avastas, et loomad on rakulise ehitusega. Koos lõid nad rakuteooria I põhiteesi: Kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega. (1839. a.) Rudolf Virchow rakuteooria II põhitees: Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel. (1858. a.). Rakuteooria III põhiteess: Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. Raku uurimine: valgus- ...
tagavara maksas. 15. Neerude ülesanne: Hoida organismi veehulk stabiilne Reguleerida anorgaaniliste ioonide hulka Eraldada jääkaineid Hoida pH tasakaalu (ensüümide toimimiseks) Toota erütropoetiini (soodustab vere punaliblede teket) 16. Uurea inimese lämmastikuainevahtuse jääkprodukt; aminohapete lagundamisel tekib ammoniaak, mis on organismile ohtlik aine, ning sellest sünteesitakse kohe ohutu uurea. 17. Osmoos lahusti liigub väiksema kontsentratsiooniga lahusest suurema kontsentratsiooniga lahusesse. Suure kontsentratsiooniga lahustes kaotavad rakud osmoosi tõttu vett ja tõmbuvad kokku, madalama kontsentratsiooniga lahustes imavad rakud vett ja võivad lõhkeda. 18. Neerud töötavad kolme-etapiliselt: Filtreerimine läbi lähevad kõik peale vererakkude ja suurte valgumolekulide Tagasiimendumine verre imatakse tagasi (reabsorbeeritakse) kõik peale jääkainete ja
Faasid- ruumiliselt üksteisest eraldatud homogeensed süsteemiosad. Faasisiire e. Faasiüleminekud on aine üleminek ühest faasist teise. Faasiüleminek toimub, kui on tegemist aine agregaatoleku või kristall-modifikatsiooni muutustega. (faasiüleminekud toimuvad kindlal temperatuuril ja rõhul. Keemistemperatuur- temp. Mille korral aururõhk saab võrdseks välisrõhuga.(mida madalam rõhk seda madalam keemit Aurustumine ja kondenseerumine- Iga vedeliku ja ka (tahkeaine)kohale tekib tema aur. Osa vedeliku molekulidest läheb gaasilisse faasi ja sealt uuesti vedelikulisse faasi. Gaasi vedeliku kohal nim. auruks. Kui aurustumine ja kondenseerumine saavad võrdseks siis jõuab süsteem tasakaaluolekusse.(kõrge aururõhuga aineid nim. lenduvateks. AURUFAASIKS alla Aururõhk- vedeliku või tahke ainega tasakaalus oleva auru rõhk. Mis iseloomustab aine molekulide konsentratsiooni Aurustumissoojus(kj/mol)- on energiahulk mis on vaja ühe mooli vedeliku aurustum...
omastab rakk vedelikus lahustunud ained transportvalkude abil juhivad läbi membraani üksnes kindlaid ühendeid. Fagotsütoosi kirjeldus on õpik lk. 57 passiivne transport ei vaja lisaenergiat, liikumine toimub läbi fosfolipiidide kihi, läbi läheb nt. gaasi molekul (O2,CO2). Läbi valgukanalite toimub transport kas kandjaga (transportvalk) või ilma. Osmoos lahusti (nt. Vee) difusioon läbi poolläbilaskva membraani lahustunud aine madalama kontsentratsiooniga keskkonnast kõrgema konsentratsiooniga lahuse suunas. Difusioon aine või energia ülekandumine kõrge kontsentratsiooniga alalt madala kontsentratsiooniga alale. Retseptorvalgud osalevad raku infovahetuses väliskeskkonnaga. Seovad rakku ümbritsevast ümbritsevast keskkonnast erinevaid molekule(nt. hormoone) ja vallandavad
a.i. Nt in: närvirakk 2*23 kromos a.ii. Naharakk 2. Ühekordne kromosoomistik üksikud kromosoomid a. HAPLOIDNE (n) a.i. Inimese munarakk 1*23 kromos a.ii. Sperm 1*23 kromos Ehitus. 1. Fosfolipiidid 2 kihti 2. Valgud 3. Kolesterool 4. Oligosahhariid Ülesanne 1. Ainete valguline tp. Rakku välja a. Passiivne a.i. Nt. Difusioon O2, CO2 a.ii. Osmoos H2O a.iii. Tp. Kanali kaudu - glc b. Aktiivne vajab energiat b.i. Nt. Tp, valgud... vitamiinid 2. Endotsütoos a. Nt, õgirakud 3. Retseptorvalgud vahend infot raku ja kk vahel 4. Seob rakud kudedeks 5.
Seetõttu kasutatakse vahel eeltoodud valemis empiirilist van't Hoffi faktorit i: T=ikc m. Lähtudes faktori i suurusest, võib hinnata ainete dissotsiatsiooni ulatust lahuses. Ioonide arv = i. NaCl i=2; CaCl 2 i=3 jne. Määratakse happe tugevust, kui palju H- ke annab lahusesse, seda tugevam, suurem number. 50. Mis vahe on osmoosil ja pöördosmoosil? Milleks pöördosmoosi kasutatakse? Osmoos on nähtus, kus lahusti tungib läbi poolläbilaskva membraani kontsentreeritumasse lahusesse. Poolläbilaskev membraan laseb läbi ainult osasid lahuses olevaid molekule. Osmoos põhjustav osmootse rõhu , mis on äärmiselt oluline elu ülalhoidmiseks. Rakendades soola lahusele suuremat rõhku kui osmootne rõhk, saab sundida lahusti molekule üle minema läbi poolläbilaskva membraani puhtasse lahustisse. Sellist pöördosmoosi nimelist tehnoloogiat kasutatakse tänapäeval
välismembraani nimetatakse sageli plasmalemmiks või plasmalemmaks. Rakumembraan koosneb lipiidsest kaksikkihist (peamiselt fosfo- ja glükolipiidid ning steroolid) ja valkudest ning selle peamine ülesanne on raku sisekeskkonna kaitsmine väliste mõjude eest. Sarnased membraanid (sisemembraanid) ümbritsevad ka raku sees olevaid organelle. 12. Membraani valikuline läbilaskvus. Rakumembraani läbimise erinavad võimalused ainetele, ainete liikumissuund. Mõisted — difusioon, osmoos, osmootne rõhk, turgor, hüpotooniline, isotooniline, hüpertooniline lahus, plasmolüüs. Ekso-, endotsütoos, fago- ja pinotsütoos. Difusioon- aine või energia ülekandumist kõrge kontsentratsiooniga piirkonnast madala kontsentratsiooniga piirkonda Osmoos- on lahusti (näiteks vee) difusioon läbi poolläbilaskva membraani, kusjuures lahusti liigub madalama kontsentratsiooniga lahusest (vee puhul kõrgem veepotentsiaal) lahusesse,
Ainete transport Eraldab sisekeskkonna väliskeskkonnas Infovahetus Keemiliste reaktsioonide toimumise koht Ainete transport passiivne valguliste kandjatega või ilma, ei kulu energiat. Difusioon passiivne protsess, kõikides taimedes esineb osmoos. Aktiivne transportvalgud, ainult läbi valguliste kandjate toimub, kasutatakse energiat (energia kasutamisele viitab makroergiline ühend aka ATP), ained liiguvad madala kontsentratsiooniga alalt kõrgema
Turbataimla tegemine Mitmed tuntud aiataimed (rododendronid, kanarbikud, erikad jt) vajavad normaalseks arenguks happelist pinnast. Neile sobiv pH tase on 4-5 ühikut. Tavaline aiamuld on enamasti 6,5-7,5. Näiliselt on ju vahe tühine. Kas tasub selle paari pügala pärast muretseda? Kindlasti tasub! pH olemus on üsna keeruline - negatiivne logaritm vesinikioonide kontsentratsioonist lahuses. Seega tegelikult on vesinikioonide koondumus happelembestele taimedele sobivas mullas 100 korda suurem kui aiamullas. Sauna ei lähe ju keegi 0 °C juures, ikka köetakse esiteks leiliruum +100 °C-ni ja alles siis saab saunamõnusid nautida. Järelikult peame midagi tegema, et oluliselt suurendada happelembeste taimede juurte piirkonnas vesinikioonide arvu. Turvas auku või kuhja? Käepärane happeline materjal olukorra parandamiseks on turvas. Selle saame taimede juurte ümber paigutada kahel viisil: võime kaevata pinnasesse augu, täita selle turbaga, mill...
Epiteelkude moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Ta kaitseb teisi kudesid keskkonnamõjutuste eest. 11) Aktiivne ja passiivne transport läbi rakumembraani. Millised ained liiguvad läbi membraani difusiooni ja millised osmoosi teel? · Difusioon gaasiliste aineosakeste liikumine läbi membraani kõrgemalt konsentratsioonilt madalama suunas, kuni tasakaalustumiseni. (CO2 ja O2 läbi õhulõhede ja kopsualveoolide). · Osmoos lahusti molekulide liikumine läbi membraani madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas kuni tasakaalustumiseni. (Vee ja mineraalsoolade imendumine taime juurtesse). 12) Milline ülesanne on transportvalkudel rakumembraanis? Viib aineid raku või organismi ühest otsast teise. 13) Plastiidide üleminek. · Kloroplast kromoplastiks viljade valmimisel, enne lehtede langemist (karotinoidid taluvad madalamat temperatuuri kui klorofüll).
Epiteelkude moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Ta kaitseb teisi kudesid keskkonnamõjutuste eest. 11) Aktiivne ja passiivne transport läbi rakumembraani. Millised ained liiguvad läbi membraani difusiooni ja millised osmoosi teel? · Difusioon gaasiliste aineosakeste liikumine läbi membraani kõrgemalt konsentratsioonilt madalama suunas, kuni tasakaalustumiseni. (CO2 ja O2 läbi õhulõhede ja kopsualveoolide). · Osmoos lahusti molekulide liikumine läbi membraani madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas kuni tasakaalustumiseni. (Vee ja mineraalsoolade imendumine taime juurtesse). 12) Milline ülesanne on transportvalkudel rakumembraanis? Viib aineid raku või organismi ühest otsast teise. 13) Plastiidide üleminek. · Kloroplast kromoplastiks viljade valmimisel, enne lehtede langemist (karotinoidid taluvad madalamat temperatuuri kui klorofüll).
Plahusti= Ppuhas*Xlahusti lahusti aururõhk on proportsionaalne tema moolimurruga lahuses. Lahust, mis vastab täpselt Raoult’i seadusele nim ideaalseks lahuseks. Lahustumisentalpia on 0, aga isegi ideaalse lahuse puhul kaasneb entroopia kasv ja tulemuseks on vabaenergia kahanemine => seetõttu ongi aururõhk väiksem. 41. Lahuste kolligatiivsed omadused: aururõhu alanemine, keemistemperatuuri tõus ja külmumistemperatuuri alanemine, osmoos ja pöördosmoos. Kuna lahuse vabaenergia kahaneb, siis peab ka auru vabaenergia kahanema, sellega kaasneb keemistemperatuuri tõus, keemistemp tõus on enamasti väike. Külmumistemperatuuri alanemine on nähtus, mis on tingitud lahustunud aine lisandist solvendis. Lahustunud aine alandab lahusti külmumistemperatuuri. Kui lahustunud aine on mittelenduv, siis tõstab selle lisamine keemistemperatuuri.
JÄÄTMEKÄITLUS · Igaühe arusaam asjast (mida teised räägivad, mida kajastab meedia) · Üldised kogemused ja parim praktika · Rahvusvahelised lepped · EU direktiivid Eesti seadused ja arengukavad, ministeeriumid KOV, kohalikud eeskirjad · Jäätmefirmad (kogujad, käitlejad) · ETTEVÕTTED- jäätmetekitajad · ERAISIKUD- jäätmetekitajad Eesmärk: säästa loodus säästa loodusressursse kaitsta tervist Jäätekäitlus on majandusharu (eesmärk: saada kasumit, vältida raiskamist) Kõik asjad meie ümber muutuvad varem või hiljem kasutuks (jäätmeteks). Tavaliselt mõtleme prügist halvasti, sest see on inetu ja igal pool. · Elanike arvu suurenemise tõttu materjalide ja energia tarbimine kasvab (eelmise aasta seisuga juba 7 mld elanikku) · Loodusvarasid üha raskem kätte saada. TÄNAPÄEVA JÄÄTMEKÄITLUS MEENUTAB MITTE KESKKONNA KAITSMIST VAID ELLUJÄÄMISKURSUST. Jäätmeseadus (I(1992)...
gaasi kontsentratsioon lahuses (mol/l) P – gaasi osarõhk lahuse korral (atm) 63. Lahuste omadused: kolligatiivsed omadused Kolligatiivsed omadused on omadused, mis sõltuvad lahustunud aine osakeste (ioonide, molekulide) arvust lahuses (kontsentratsioonist), aga mitte antud aine iseloomust Tähtsamad kolligatiivsed omadused on aururõhu alanemine, keemistemperatuuri kasv, külmumistemperatuuri alanemine ja osmootne rõhk. 64. Osmoos ja osmootne rõhk. Osmoos on lahusti ühesuunaline difusioon läbi poolläbilaskva membraani puhtast lahustist lahusesse või väiksema kontsentratsiooniga lahusest kõrgema kontsentratsiooniga lahusesse Difusioon on soojusliikumisest tingitud iseeneslik aineosakeste liikumine kõrgema kontsentratsiooniga aladelt madalama kontsentratsiooniga aladele. Osmootne rõhk:
! Seega on merevee tihedus suurem eelkõige kahel põhjusel – madalam temperatuur ja suurenenud soolsus, asjaolud mis käivitavad meie hoovuste süsteemi – vaata järgmised slided.! Ja veel soolsuse kujunemisest Antarktika piirkonnas, tsirkumpolaarse hoovuse „käigushoidmiseks“. Selleks, et toimiks termohaliinne tsirkulatsioon tänaseks väljakujunenud mahus, on vaja, et igal aastal moodustuks Antarktika piirkonnas ! c!a 200 gigatonni jääd.! 12. Osmoos ja seda kirjeldavad seadused. Osmoosi tekkemehhanism. Osmoosi olulisus elusorganismidele. Mere soolsus, selle kujunemine ja soolsuse allikad, ioonide viibeajad merevees. Kalad magedas ja täissoolsusega vees.! ! Lahusti ühepoolset difusiooni poolläbilaskva membraani kaudu mingi aine lahusesse nimetatakse osmoosiks (kreeka k. osmos – tõuge, rõhk).! Meeldetuletus:! puhtas vees liiguvad vee molekulid läbi poolläbilaskva membraani mõlemas suunas ühesuguses hulgas ja kiirusega.!
temperatuuril. Lahusti ja lahuse külmumistemperatuuride vahet nimetatakse külmumistemperatuuri languseks: Tk Tk Tk . 0 10. Lahuse osmootne rõhk Osmootne rõhk- lahusele avaldatav lisarõhk, mis paneb seisma lahusti ühesuunalise liikumise läbi poolläbilaskva membraani. Kui tasakaalu korral mõjub membraanile lahusep oolt rõhk P ja puhta lahusti poolt rõhk P 0 , siis osmootne rõhk P P 0 . Osmoos on tingitud lahusti keemilise potentsiaali erinevusest puhtas lahustis ja lahuses püsival rõhul ja temperatuuril. J. van’t Hoff sai katseandmete põhjal sõltuvuse: V n 2 RT . See on sarnane ideaalse gaasi olekuvõrrandiga . Selle abil väitis ta, et osmootne rõhk on arvuliselt võrdne rõhuga, mida avaldaks lahustunud aine, kui ta ideaalse gaasina täidaks antud temperatuuril lahuse poolt enda alla võetud ruumala (van’t Hoffi seadus). Tegelikult on analoogia ainult väline
imendumisnähtused kapillaarides ja poorides. Kapillaarne tasakaaluniiskus - Kapillaarses alas on poori õhu suhteline niiskus 100%. Tasakaaluniiskus esitatakse poorse materjali ühtlustunud niiskussisalduse ja poorirõhu (või poori raadiuse) seosena. 23. Niiskuse liikumise viisid: veesurve mõjul, raskusjõu mõjul, kapillaarsel teel, konvektsiooni teel, pinddifusiooni teel, difusiooni teel, termodifusioon, efusioon, osmoos, elektrokineetilisel teel Poorses materjalis liigub niiskus gaasilises või vedelas olekus. Olulisemad vee ja veeauru liikumisviisid: 1. Veesurve mõjul - ehituslik kaitse: kessoon; 2. Raskusjõu mõjul - ehituslik kaitse: katusekate; 3. Kapillaarsel teel - ehituslik kaitse: hüdroisolatsioon, killustikust või kruusast aluskiht; 4. Konvektsiooni teel - ehituslik kaitse: õhutõke; 5
Seejuures katalüsaatori mõju sõltub katalüsaatori aktiivsusest ja kogusest; harilikult piisab juba väga väikesest kogusest. Tahke katalüsaatori korral võivad reaktsiooni kiirust määravateks osutuda reagentide ja produktide difusiooniprotsessid. Gaaside lahused vedelikes. Henry-Daltoni seadused. Henry-Daltoni seadus väidab, et gaasisegu komponendi lahustuvus vedelikus on jääval temperatuuril võrdeline komponendi osarõhuga. Difusioon ja osmoos. Enamasti mõistetakse difusiooni (ladina sõnast diffusio 'levimine, hajumine, laialivalgumine') ehk difundeerumise all aine või energia ülekandumist kõrge kontsentratsiooniga piirkonnast madala kontsentratsiooniga piirkonda [1]. Difusiooniprotsess toimub kõikide agregaatolekutega keskkondades (tahkistes, vedelikes, gaasides ja plasmas). Difusioon on pöördumatu protsess ja on üks süsteemi energia dispersiooni allikatest.
Konstantsel temperatuuril rõhu tõstmine kaks korda suurendab ka gaasi lahustuvust kaks korda. 63. Lahuste omadused: kolligatiivsed omadused Kolligatiivsed omadused omadused, mis sõltuvad lahustunud aine osakeste (ioonide, molekulide) arvust lahuses (kontsentratsioonist), aga mitte antud aine iseloomust. Tähtsamad kolligatiivsed omadused on aururõhu alanemine, keemistemperatuuri kasv, külmumis- temperatuuri alanemine ja osmootne rõhk. 64. Osmoos ja osmootne rõhk. Osmoos lahusti ühesuunaline difusioon läbi poolläbilaskva membraani puhtast lahustist lahusesse või väiksema kontsentratsiooniga lahusest kõrgema kontsentratsiooniga lahusesse (nähtus, kus solvent tungib läbi poolläbilaskva membraani kontsentreeritumasse lahusesse). Difusioon soojusliikumisest tingitud iseeneslik aineosakeste liikumine kõrgema kontsentratsiooniga aladelt madalama kontsentratsiooniga aladele. (S > 0)
gravitatsioonvälja. Maa aitab palju kaasa. Osakesed liiguvad väga erineva kiirusega. 48. Miks Kuul, Merkuuril puudub atmosfäär? Millisel planeedil on atmosfäär hõre? Sama asi, kuid Marsi atmosfäär on hõre, kuna Marsi mass on väiksem kui maa mass. G on väiksem kui maal. 49. Millistes nähtustes on oluline aineosakeste korrapäratu liikumine liikumissuuna korrapäratuse mõttes? Oluline on difusioonil. (ainete iseeneslik segunemine), osmoos 50. Millistes nähtustes on oluline aineosakeste korrapäratu liikumine kiiruste korrapäratuse mõttes? Aurumine, lahustumine. 51. Miks väikesed tolmuterad sadestuvad õhus aeglasemalt kui suured tolmuterad? Mida väiksem on on tera, seda väiksem on pind. Kui pind on suur siis põrked ei mõjuta midagi. Kui on tegu väga väikeste pindadega siis molekulide põrked ei kompenseeru. 52
Selle vahendusel toimub aine-, energia- ja infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel. Passiivne transport ei nõua energiakulu. Võimalusteks on difusioon (aine või energia ülekandumist kõrge kontsentratsiooniga piirkonnast madala kontsentratsiooniga piirkonda. Difusiooniprotsess toimub kõikide agregaatolekutega keskkondades tahkistes, vedelikes, gaasides ja plasmas; difundeerub hapnik verre ja süsihappegaas verest välja; taimede puhul toimub enamasti vastupidine protsess) ja osmoos. Osa rakumembraani koostisesse kuuluvatest valkudest on varustatud kanalikestega, mille kaudu toimub väiksemate molekulide liikumine rakku ja sealt välja. Kui protsessiks ei kulutata täiendavat energiat, siis on see molekulide passiivse transpordi üks vormidest. Aktiivseks transpordiks vajatakse täiendavat energiat. Seda saadakse energiarikastest ühenditest. Võimalusteks on fagotsütoos ja kanalite avamise/sulgemine transportvalkude poolt. Transportvalgud juhivad läbi membraani
muutunud vastava ühendi suhtes tundetuks või neil on välja kujunenud metaboolsed rajad, mis võimaldavad selliseid ühendeid lagundada. Ühendi toime mikroorganismile sõltub olulisel määral tema kontsentratsioonist. Näiteks võivad keedusool ning suhkrud vajalike toitainete (mineraalained, energeetiline tooraine) allikatena väikestes kogustes mikroorganismide kasvu soodustada või olla selleks lausa hädavajalikud, suuremate kontsentratsioonide puhul aga hakkab toimima osmoos ja mikroorganismid hukkuvad ning seega nimetatud ühendid käituvad konservantidena. Töö eesmärk: erinevate söötmetega tutvumine, värvimine Grami järgi ja mikroskopeeromine, mikroorganismide kasvukiiruse sõltuvuse uurimine temperatuurist, keskkonna pH-st ning keedusoola, suhkru, ksenobiootikumide sisaldusest keskkonnas Kasutatavad materjalid: 3 tardsöötmel ettekasvatatud mikroobikultuuri (Baccillus, Rhodococcus,
keskkonda. See toimub seni, kuni aineosakesi on mõlemal pool membraani ühepalju ehk need on võrdsed. Tahked ained läbivad rakumembraani membraanivalkude abil. Selleks, et transportida suuremaid molekule rakku ja rakust välja, peavad sekkuma rakumembraani koostisse kuuluvad valgud. Transporditav aine seostub valguga ja see juhib läbi raku membraani nagu läbi kanali. Seda teed kasutavad näiteks glükoos, aminohapped ja ravimid. Vedelikud läbivad rakumembraani osmoosi teel. Osmoos on molekulide liikumine läbi membraani madala kontsentrasiooniga lahusest kõrgema kontsentratsiooniga lahusesse. Ainete aktiivne transport läbi rakumembraani - ainete aktiivne transport vajab lisaenergiat ja transportvalke ning toimub madalama kontsentratsiooniga keskkonnast kõrgema kontensentratsiooniga keskkonda. Fagotsütoos on tahkete ainete omastamine rakumembraani sissesopistumise teel. Pinotsütoos on vedelike omastamine rakumembraani sissesopistumise teel.
Tahkete ainete ja vedelike lahustuvus üldjuhul suureneb t° tõusuga. 5. LAHUSED Kui nii lahusti kui lahustunud aine on vedelikud kasut. mõisteid segunevad ja Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev mittesegunevad vedelikud homogeenne süsteem. Kui jõud osakeste vahel lahustunud aine sees on suuremad jõududest lahusti ja Ainete agregaatolekute baasil saab eristada järgmisi lahuseid: lahustunud aine osakeste vahel, siis lahustub vähesel määral ainet ja protsess on gaas-gaas (õhk) endotermiline. Kui aga jõud lahusti ...
Sisehõõre puudub täielikult. Osmoos on lahuses olevate erinevate molekulide erinev difundeerumine (imbumine) läbi poolläbilaskva vaheseina/membraani. Selektiivne difusioon. Toimub tänu soojusliikumisele Vesi difundeerub madala kontsentratsiooniga lahusest kõrge kontsentratsiooniga lahusesse Osmoosi suuna määrab lahuse kontsentratsioon, mitte lahustunud aine omadused. Organismi sattumisel harjumuslikust keskkonnast soolasemasse või vähem soolasesse keskkonda võib käivituda osmoos. Hüpertoonne lahus – lahus, kus soolsus on suurem (kui rakul), vett on vähem Isotoonne lahus – lahus, kus soolsus on võrdne (raku soolsusega) Hüpotoonne lahus – lahus, kus soolsus on väiksem (kui rakul), vett on rohkem Molekulaarfüüsika Molekülaarfüüsika käsitleb soojusprotsesse lähtudes aine koosseisu kuuluvate molekulide (aatomite) liikumisest. 3 eeldust: • Kõik ained koosnevad molekulidest • Molekulid on pidevas liikumises (soojusliikumine)
fülogenees antud organismide rühma sugupuu haploidne kromosoomistik sugurakkudele omane kromosoomide arv juveniilne staadium elu periood sünnist suguvõimeliseks saamiseni lõved erilised avad korkkoes, mille ülesandeks on tagada vee- ja gaasivahetus meioos sugurakkude pooldumine mitoos rakkude pooldumine monokarpne taim, mis paljuneb ükskord eluperioodi jooksul ontogenees elu periood viljastumisest surmani osmoos lahuste erinev kontsentratsioon, mis põhjustab membraanile rõhku papillid epiderm osa väljasepistused, mis kaitsevad õit polükarpne taim, mis paljuneb mitu korda eluperioodi jooksul postembrüogenees elu periood sünnist surmani sügoot viljastunud munarakk õhulõhe lehtedes olevad praod, kus toimub gaasivahetus 9 Sisukord: 1. TAIME EHITUS........................
3. RAKU EHITUS JA TALITUS 1.) Rakuteooria põhiseisukohad (3) · kõik organismid on rakulise ehitusega. · iga uus rakk saab alguseüksnes olemastolevast rakust selle jagunemise teel. · rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas. 2.) Karl Ernst von Baer'i teadusteened Ta on loomade embrüoloogia rajaja. 1826. aastal avastas K. E. von Baer imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakustl 3.) Matthias Schleideni ja Theodor Schwanni avastus Schleiden uuris paljude taimeliikide kudede ehitust ja jõudis 1838. järedusele, et kõik taimed on rakulise ehitusega. Schwanni uurimisobjektideks olid loomakoed. Ta leidis, et ka loomorganisme iseloomustab rakuline ehitus ja sõnastas 1839. aastal rakuteooria ühe põhiteesi, mille kohaselt on nii taimed kui loomad rakulise ehitusega. 4.) Koerüübid (4) ja nende lühiiseloomustused Epiteelkude rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine pea...
Millistel lahustel on külmumistemperatuurid võrdsed? Miks? 0,2 m Na2SO4, i==3 Tk=-0,6 0,1 m CH3COOH, i<1 Tk=-0,1 0,2 m C6H12O6, i=1 Tk=-0,2 0,2 m KCl, i= =2 Tk=-0,4 0,1 m CaCl2, i= =3 Tk=-0,3 0,2 m HNO3, i= =2 Tk=-0,4 0,1 m CO(NH2)2, i=1 Tk=-0,1 0,1 m LiCl. i= =2 Tk=-0,2 12. Millistel tingimustel ja miks toimub osmoos? Toimub vedeliku ühesuunaline liikumine läbi poolläbilaskva membraani väiksema konts. lahusest kõrgema konts. lahuse poole. Membraan laseb väikesi lahusti molekule, kuid ei lase läbi suuri aine molekule. 13. Millised tegurid ja kuidas mõjutavad lahuse osmootset rõhku? Lahuse konts. mida suurem lahuse konts. seda suurem on osmootne rõhk. 14. Mida väljendab isotooniline tegur i? Millest sõltub i väärtus?
ADH – antidiureetiline hormoon. Osmootse rõhu juures nimetame ka osmootse rõhu võimalikke termineid, mis käivad lahuste kohta: a)isotooniline lahus – lahus, mille osmootne rõhk on võrdne organismi sisese osm. rõhuga. 0,9% füsioloogiline lahus. b) hüpotooniline lahus – osmootne rõhk on madalam organismisisesest. Nt vesi. Sellist lahust süstida ei tohi. Hüpotoonilises lahuses hakkab vesi minema punaliblede sisse, sest kui on tegu 2 eri osmootse keskkonnaga, hakkab pihta osmoos – lahusti ühesuunaline liikumine madalama osmootse rõhuga keskkonnast kõrgema suunas. Punalibles on kõrgem osm rõhk, aga kui vereplasmasse sattus vett, siis hakkab vesi minema punatotsüütide sisse. Liikumine toimub seni kuni osmootsed rõhud võrdsustuvad. Hüpotoonilises keskkonnas punalibled purunevad ja seda nähtust, kus punalibled purunevad ja punalibles sisalduv hemoglobiin läheb vereplasmasse, nim hemolüüsiks. Tekib eluohtlik seisund. Hemolüüs on üldse ohtlik nähtus
− Olmereoveesette kvaliteet halveneb • Nõrgvee puhastamine kohapeal (Sageli on prügila olmereoveepuhastist liiga kaugel) 1. Aktiivmudapuhastus 2. Looduslähedased meetodid 3. Füüsikalis-keemilised nn ’high-tech’ meetodid Pöördosmoos Pöördosmoosiseade • Osmoos on vee difusioon läbi poolläbilaskva membraani, kusjuures vesi liigub lahusesse, kus on rohkem lahustunud ainet (kangemasse). • Pöördosmoos on nähtus, kus kangem lahus liigub läbi membraani lahustunud aine väiksema kontsentratsiooni suunas (lahjemasse), vastupidiselt osmoosile. − Et see juhtuda saaks, tuleb rakendada lisarõhku (tuleb vett pumbata). • Rakendades nõrgveele suuremat rõhku kui osmootne rõhk, saab
AdenosiinTri(P)fosfaat ATP = ATP AdenosiinTri(P)fosfaat 3 2 1 ATP ADENOSIIN + P+ P+ ATP=ADP + Pi + ENERGIA ADENOSIIN + P+ P+ P ATP Anaboolsed reaktsioonid Kehas on umbes 1023 ehk sada sekstillionit ATP molekuli (ca 85 g) Uued molekulid, osmoos, Na-K pumbad ... Ühes minutis kulub 3 kordne kogus Päevas valmistatakse 65-140 kg ATP'd Rakk või selle osa sureb koheselt kui energia on otsas ADP Vältimaks "ootamatuid kulutusi" peab rakus olema energiavaru ATP Lihases on ATP'd umbes 4-5 töösekundiks + Pi ATP laguneb iseeneslikult umbes 1 minuti jooksul kui seda ära ei kasutata
külge seotud ühendid vees lahustuvateks. Amfoteersus (happelisus/aluselisus) • Valgud on amfoteersed, s.t. neil on nii happelised kui aluselised omadused. • Happelised AH annavad valgule happelised omadused, • aluselised AH aga aluselised omadused. • Valgud osalevad organismi sisekeskkonna happe-alus-tasakaalu säilitamises. VALKUDE FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Kolloid-osmootsed omadused Ainete läbiminekut membraanist võimaldavad difusioon ja osmoos. ◦ Difusioon - lahustunud aine molekulide liikumine lahuses madalama kontsentratsiooni suunas. (lah.aine suurest konstr. – madala konstratsiooni) ◦ Osmoos - lahusti liikumine poolläbilaskva membraani kaudu lahusesse, kus lahustunud aine kontsentratsioon on suurem. (lahusti liikumine – suurema konstr. aine suuna) Valgud ei läbi biomembraane. Kõrge molekulmassi tõttu ei difundeeru valgud läbi bio-membraanide VALKUDE FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED
Valkudest ja lipiididest koosnevad membraanid katavad kogu tsütoplasmat rakumembraanina, mis reguleerib ioonide ja molekulide sisenemist rakku. Membraani läbilaskvus sõltub pooride ja membraani läbivate molekulide mõõtmetest. Poolläbilaskev membraan - membraan, mis laseb läbi ainult ühtesid lahuse komponente (näit. lahustit) ega lase läbi teisi, suuremate molekulidega komponente. Ainete läbiminekut membraanist võimaldavad: difusioon ja osmoos · Difusioon - lahustunud aine molekulide liikumine lahuses madalama kontsentratsiooni suunas. Difusiooni tingib põhiliselt kontsentratsioonierinevus ning ta toimub kuni tasakaalu saabumiseni, s.t. lahustunud aine molekulide ühtlase jaotumiseni lahuses. Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2 Koostanud M. Kolga Biokeemia
2. Rakumembraani ehitus ja ülesanded - Kontrollib ainevahetust raku ja väliskeskkonna vahel. Moodustab sopistisi ehk mesosoome (sisemembraanistik puudub). Annab rakule kuju, kaitseb rakku. Rakumembraani moodustavad fosfolipiidid ja valgud. Difusioon - molekulide liikumine kõrgema kontsentratsiooniga lahusest madalama kontsentratsiooniga lahusesse kuni kontsentratsioonide võrdsustumiseni osmoos - vee liikumine läbi poolläbilaskva membraani sinnapoole kus ainete kontsentratsioon on kõrgem passiivne transport - toimub madalama kontsentratsiooni suunas, toimub valkude abita ja ei vaja energiat aktiivne transport - toimub vastu kontsentratsiooni-gradienti ja vajab energiat, toimub kandevalkude abil endotsütoos - osakeste rakku transportimine põiekestes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
