Ema nägi, et tast ei saa mingit põllumeest ja pani ta kooli tagasi sealt kust tal pooleli jäi. 18-aastselt kolis ta ära ja asus elma Cambridge'i. 5.juunil 1661.a. läks Isaac ülikooli Trinity College. See oli tema elus suur sündmus ja see oli kindlasti talle raske, kuna keskoolis ta õppis alati omaette ja tema teadmiste hulk oli väike. Kõige rohkem arenenud osukus oli Isaacil valmistada kõikvõimalikke mehhaanilisi konstruktsioone, mis vajas teadmisi paljude tööriistade käsitlemis oskusest ja harjumus tõsisele ja püsivale tööle. Aastal 1664 oli Isaac täieõiguslik õpilane, aastal 1665 lõpetas ta kursuse nimega baccalaureuse (Bachleor of Arts) ja 1668.a. magistri (Master of Arts) astmega. 1666.a. ostis Isaac endale klaasprisma valgusnähtuste uurimiseks, see oli suursündmus Newtoni elus, kuna selle hind oli väga kallis sel ajal. NEWTONI TÖÖ ÜLIKOOLIS 1667. aastatel tuli Isaac tagasi Cambridge ülikooli, kuna matemaatikaprofessor dr.Barrow oli
EESTI LENNUAKADEEMIA Rein Kikerpill Inimesed ja Robotid Referaat Õppeaines Insenerieetika Tartu 2013 SISSEJUHATUS Kaasaegse inimesena puutun ma pidevalt kokku tehnikaga. Erinevad uued ja vanad tehnoloogiad on tänapäeva elust läbi põimitud ning mida suurem on selles vallas areng, seda vähem peavad tegema inimesed. Lisaks muudele elu lihtsustavatele aspektidele on just robotid need, mis üha rohkem mängivad rolli inimese töö vähendamises. Mida enam robotid arenevad, seda enam tuleb esile ka kogu selle teema eetiline pool, sest, vähemalt esialgu, on robotid justkui meie orjad. Antud teemavalik saigi tehtud tulevikku vaadates, sest vaidlused robotite kasutamise osas on vähemalt minu meelest pikemas perspektiivis vältimatud. 1. Mis on Robot? Robot on ümberprogrammeeritav isetoimiv masin, mida kasutatakse inimese liikumist, tajumist ja mõtlemist asendavais töödes. Eristatakse tööstus-, sõja...
maalimist. Rääkis kuidas aadlikud põlgavad lihtrahvaga rääkimist ja nende aitamist, kui tema mitte. Tundis kaasa inimsoo enamusele, kes terve elu töötavad, et end elatada ja väiksegi vana ajaga üritavad rõhujatest vabaneda. Raamatuid ta lugeda ei tahtnud. Ta rääkis ka oma vanemast naisest, kellest tundis puudust, kuna aastad ta hauda oli viinud. 17.mail- kohtus noormehe V-ga, kes oli akadeemia lõpetanud, kui end tegevaks ei pidanud. Kuuldes Wertheri maalimisest ja kreeka keele oskusest, hakkas ta kohe end ilustama, kui tark ja palju ta lugenud on. 26.mai- räägib ta lastega heast läbisaamisest. 27.mai- Kõige õnnelikumad on need, kes olemasolevaga rahul. See kes suudab näha kõrvalt teiste edu ja valu ning loob selle kõrval endale maailma, kus ta on õnnelik ja säilitab vabandustunde 30.mai- saab tuttavaks sulasega, kelle eluolu kohta küsib ja saab aru, et too on armunud endast vanemasse
osameetod - tervikliku tegevuse jagamine osadeks Liigutusoskuste õpetamisel tuleb otsustada, kas õpetada oskust tervikuna või on see liiga komplitseeritud. Komplekssete tegevuste õppimine on kergem, kui tegevused osadeks jagada. Nii aidatakse sportlasel vältida mitmeid raskusi, mida algajad kogevad komplekssete tegevuste sooritamisel. Väheseid oskusi saab õppida täpselt võistlustegevusele vastavates tingimustes. Õpetamise edukus sõltub treeneri oskusest jagada liigutustegevus osadeks, moodustades pärast osade omandamist terviku. Osa- ja tervikmeetodi kasutamisel on võimalikud järgmised variandid: osa-tervikmeetod, see meetod eeldab osade õppimist üksteise järel ja pärast nende omandamist ühendamist tervikuks; progresseeruv osameetod, selle meetodi kohaselt õpitakse üks osa, see järel teine; kordav osameetod, mis seisneb ühe osa õppimises ja harjutamises, kuni see on omandatud;
struktuure, arendades ja rikastades samas ka õppija isikut. Kui õppimine toimub igapäevase tegevusena siis jäävad uued kogemused ja teadmised tavaliselt selgelt teadvustamata. Kuid sihipäerasel õppimisel toimub info hankimine ja süstematiseerimine ning uute käitumisviiside harjutamine juba varem eesmärgistatud tulemuse nimel ning arengut on kergem märgata. Kas õppima on võimalik õppida ? Õppimise edukus sõltub õppija oskusest õppida. Oskus õppida on tihedalt seotud enesetunnetuse, õpiprotsessi teadvustamise ja enesehinnanguga. Õpilane õpib oma õppimist juhtima: seadma eesmärke, õppimist kavandama, jälgima oma õppimisprotsessi, kontrollima ja hindama oma õpitulemusi ning oma tegevust korrigeerima. Õppimisoskus tähendab soovi ning teadmist oma õppimist ise juhtida ja selle jaoks seadakse eesmärke tulemuste saavutamiseks. Õppima on võimalik õppida läbi motiveeritud soovi ja sihi seadmise.
Allikas: Eesti majandus - lõimumine Euroopa ja globaalses kontekstis. Tartu 2008, lk 68-73. Digitaalmajandus Teenuste liikumine internetti ing. interconnected network (nii avalikud kui erasektori poolt pakutavad) E-kaubanduse edenemine Laienev võrgustumine (Google, MSN, Wikipedia jt) Inimeste võimalus reaalajas suhelda üle kogu maa Töö iseloomu, vormi ja reeglite muutus - kaugtöö töö tegemine ei sõltu kohast ja ajast, vaid võimekusest ja oskusest kasutada telekommunikatsiooni. Paindlik töö ja vaba aeg, kodus olemine või näiteks lapsehooldus on ühendatud töötamise ja õppimisega. Heaoluriik (õpik, lk 13-16). A. Tekkimine ja põhjused 1. Majanduse ja tehnoloogia areng on avaldanud suurt mõju inimeste elukorraldusele ja nende heaolule. 2. Varem riigil neid ülesandeid ei olnud (kirik, perekond, külakogukond, vald) 3. Inimesed ei vajanud riigilt abi 4. Tekkisid demokraatlikud valitsemisreziimid 5
planeerida. Sõnastuse viimistlemisel pööra kõigepealt tähele panu lausele. Suur hulk kirjutajaid eelistab põimlauset teistele lauseliikidele. Kõrvallause vale paigutus võib aga põhjustada kahemõttelisust või lausa anekdootlikke situatsioone. Kirjandit kirjutades pead sa meeles pidama kõiki oma õigekeelsuskursusel õpitud tarkusi. Tavaliselt ei hakka sa meelde tuletama sõna liike, käändeid ega tegusõna pööramist, vaid lähtud oma üldisest keele oskusest Teksti viimistledes tasub põhitõdesid küll meelde tuletada. Selleks võid kasutada ÕS-i või mõnd keeleõpikut. Kasutatud kirjandus · http://kirjandiabi.yolasite.com/kirjandist.php · http://et.wikipedia.org/wiki/Kirjand · http://www.kirmus.ee/erni/muu/kirj.html · Maarja Hage. Teksti ja kõne õpetus.Tallinn:Kirjastus Koolibri,2003.
siis võivad asjad hoopis hullemaks minna.[4] Probleemse lapse käitumise ennetamiseks on välja töötatud järgmised metoodikad: Biheivoristlikud uurimused rõhutavad õpilaste sagedase tasustamise ja kiitmise olulisust (Üksikute laste või terve grupi kroonilise väärkäitumise ohjeldamiseks annab häid tulemusi biheivoristlik käitumise modifitseerimise metoodika (KMM), mille rakendamise edukus oleneb õpetaja oskusest jälgida muutusi lapse käitumises. Õpilaste distsiplineerimise metoodika rajaneb biheivoristliku tasustamise põhimõttel, s. t. õpilase käitumise kontrollimine väliselt. Lapse sisemine huvi jääb tahaplaanile, mistõttu peaks neid meetodeid kasutama kui ajutisi abivahendeid ülekäte läinud õpilaste distsiplineerimiseks. Rudolf Dreikursi metoodika on seisukohal, et probleemne käitumine on tingitud
Lastekirjanduse eksami materjal lLASTEKIRJANDUSE DEFINITSIOON , OLEMUS lLastekirjandus on ilukirjandus, mis on teadlikult lapsele kirjutatud ning lapsepäraselt välja antud. lVÄIKELASTEKIRJANDUSE ERIPÄRAST lSuurim eripära on ealise eripära arvestamine e adressaaditunnetus, mis sõltub kirjanike andest ja oskusest lastele kirjutada. lMUINASJUTUVAJADUSEST VÄIKELAPSEEAS lMuinasjutul on laose jaoks biblioteraapiline mõju. lMuinasjutt pakub lapsele arusaadavaid lahendusi. lVaid korduval kuulamisel leiab laps muinasjutust iva, mis on vajalik tema elukogemuse jaoks. lLapse alateadvus on tume, täis hirme ja lootusi. Muinasjutu fantaasiat pole ohtlik uskuda, kuna see toob alati maa peale tagasi. lRAHVA-JA KUNSTMUINASJUTT lKunstmuinasjutt oli popullaarseim zanr 90.aastatel
"Amorese" terviklikkust, ta võrdleb seda värssromaaniga, mille peateemaks on hinge ja ihu omavaheline heitlus. 1918. aastal jõudis lugejateni Visnapuu teine luulekogu "Jumalaga, Ene!", mille ainevallas on palju ühist esikkoguga. Tähelepanu äratavad selle kogu armastuslaulud oma tundesoojuse, haruldase rütmi ja heakõlaga. 1920. aastal ilmus Visnapuult koguni kolm luuleraamatut: "Talihari", "Hõbedased kuljused" ja "Käoorvik". Need kõnelevad poeedi arengust, tema oskusest valitseda sõna ja huvist luule rütmi- ja kõlanähtuste vastu. Sisus liigub luuletaja sõja- ja revolutsioonisündmuste, enda sisekonfliktide ja -tunnete ning armastus- ja looduselamuste vallas. Visnapuu viimased kogud “Esivanemate hauad” (1946),"Ad astra" (1947), "Periheel. Ingi raamat" (1947) ja "Mare Balticum" (1948) valmisid võõrsil. Need sisaldavad pihtimuslikke mõtisklusi aegade ja olude üle ning on täis kaotusevalu ja ahastust. Kõige
Kasper Keps Psühholoogia Kümme asja, mida iga psühholoog peaks kindlasti teadma Psühholoogiks olemisest ei piisa kindlasti mitte kümne asja teadmisest, aga on kümme asja lähtudes loengumaterjalidest, kursusel õpitust ja mida iga psühholoog peaks kindlasti teadma ja oskama ning ilma milleta oleks väga raske või täitsa võimatu psühholoog olla. Jüri Allik toob enda kolmanda loenguslaidides välja kaheksa punkti mida psühholoog peab oskama ja teadma. Teadmised, uurimisoskused, mõtlemisoskus, eetika, väljendusoskus, informatsiooni kogumise oskus, suhtlemisoskused ja psühholoogia ajalugu need on kaheksa punkti mida Jüri Allik toob välja enda kolmandas loengus ja mis tema arvates peab psühholoog teadma ja oskama(Allik, 2013). Mina nõustun nende kaheksaga ja lisaksin veel üheksandaks kehtivad seadused ja kümnendaks teiste psühholoogide...
pööratakse pikaajalistele kavadele ja lühemaajalised eesmärgid jäetakse unarusse. Selle vea vältimiseks tuleb tagada kõikide juhtide tasakaalustatud osavõtt plaani koostamisel. 90% tähelepanust äriplaani täitmisel tuleb koondada lähemale 12 kuule. 2. Väikettevõtte müügiprobleemid- laovarude kohta. Et ettevõtte ärijuht peab omama üldisi juhtimisoskusi kogu ettevõtte edukaks käitamiseks, võib tal jääda puudu mõnest spetsiaalsest või tehnilisest oskusest, mida vajatakse firma juhtimisel. Nt teadmised laoseisu kontrolli alal. Kui laos on liiga palju kaupa, on tulemuseks, et liiga suur osa omaniku kapitalist on seotud või on oht kaubakadudeks riknemise ja vananaemise läbi. Kui laoseis on ebapiisav, ei suudeta rahuldada kõiki tellijate nõudmisi. 3. Aktsiaseltsi majandustegevuse likvideerimine vms. Pilet 1) Probleemid äriplaani koostamisel ja kasutamisel- pettumus äriplaanis
Näiteks ma saan sellega hakkama. Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid Näeme miimika, näoilme, pilkkontakt, zestid, poosid, ruumis liikumine, distants, pöördumisnurk, ruumis asetumine. Kuuleme hääle tugevus, tämber, kõrgus, intonatsioon, kõne tempo, rütm, pausid kõnes, pauside pikkus ja sagedus, köhatamine, naer, nutt, ohked, mõminad, üminad jne. Abivahendid riietus, soeng, ehted, jumetus. Suhtlemisoskus koosneb mitmest omavahel seotud oskusest. Need on (5) - kuulamine Suhtlemise etapid (4) - ümberlülitumine partnerile - usaldussuhte, kontakti või raporti loomine - põhiteadete vahetamine - suhtlemisakti lõpetamine Bornei tasandeid (3) - vanematasand (agressiivne, võimutasand) - lapsetasand o loomulik laps (boheemlaslik, majanduslikult mittearvestav o kohanenud laps (teab kuidas ühes või teises olukorras käituda) - täiskasvanutasand (ennastkehtestav) Erinevaid suhtlemistõkkeid
Avinurmes. Avinurme piirkonna majanduselu on läbi ajaloo olnud tugevalt seotud puutööga, omades enam käsitöönduslikku iseloomu. Tulenevalt metsade suurest osakaalust, suhtelisest eraldatusest ja kaugusest linnadest, on piirkonnas kujunenud välja oma majanduslik lokaliteet. Käsitöönduslik puidutöötlemine on olnud valdavaks tootmisharuks Avinurme kandis sajandeid. Esimesed kirjalikud teated siinsest puutööst, kui üle Eesti tuntud Avinurme meeste oskusest kirjutas teadaolevalt esmakordselt Laiuse pastor H. Jannau 1879. aastal. A. Moora oma monograafias "Peipsimaa etnilisest ajaloost" märgib siinkandi väga varast talude päriseksostu, mis eeldas lisaks põllutööle muud sissetulekuallikat. Puutöö, peamiselt puidust tarbeesemete valmistamine ja turustamine, on siinkandi põhiline tegevusala tänaseni. Eestis võib ühe käe sõrmedel üles lugeda meistreid, kes tänapäeval veel valmistavad käsitsi haabjaid
Kirjandi adressaat. Autor peab määratlema kellele ta kirjutab. Ka eksamikirjandile tuleks leida adressaat, mitte kirjutada anonüümsele kirjandihindajale. Kôige loomulikum oleks kujutleda, et kirjand on nagu arvamuskirjutis ajalehes, mille lugejaks on haritud kaasmaalane 2. Teksti eesmärk. Kirjandi eesmärk. Igal tekstil on mingi eesmärk ja see tuleb endale enne kirjutamist selgekt teha. Kirjandi eesmärk on anda tunnistust sinu mõtlemisvõimest ja kirjutamis oskusest. 3. Teksti arendustüübid (jutustus, kirjeldus ja arutlus) a) Jutustus on novelli ja romaani vahepealne eepika zanr. Jutustusel on novellist laialdasem sündmustik, mis ei ole keskendunud ühe peamise sündmuse ümber, ja vabam vorm. Romaanist on jutustus lühem ja ülesehituselt lihtsam. Jutustuse kolm põhikomponenti on süzee, tegelased ja miljöö. Jutustus esitatakse
vastavalt vanusele, et need sisaldaks teatud laadi ja teatud koguses sõnavara, mis oleks hästi mõistetav. Konkreetsete operatsioonide staadiumis suudab laps mingil määral arvestada ka teiste tunnetega ning püüab nendega arvestada. Sellel perioodil hakkab ta ka mõistma lõpuks head ja halba käitumist ning seda, kui erinevad inimesed on. Samuti suudab ta järgida reegleid ja käitumisnorme ning oskab vajadusel oma seisukohti selgitada. Kuid ka oskusest teistega arvestada, reegleid järgida ja loogiliselt mõelda ei ole täiskasvanuks saamiseks piisav, vaid need on pigem eelduseks. Viimasel perioodil, mida Piaget' nimetab formaalsete operatsioonide staadiumiks alates 12ndast eluaastast (Butterworth ja Harris, 1994), hakatakse õpitud oskusi edasi arendama ning neid kasutatakse veel üldisemalt seostades koolis õpitut igapäeva eluga. Näiteks hakatakse rohkem mõistma, mis toimub meie ümber ning kuidas ühiskond toimib. Kõike seda mõistes
Hea asukoht, ümbruskond, heakorrastatus; meeldiv sisekujundus, vormiriietus; muusika, valgustus; puhtad ja mugavad tualettruumid; kvaliteetne toodang. · Tegutsemise kvaliteet oleneb töötajatest: Nende kõrgest professionaalsusest; teenindusvalmidusest, sõbralikkusest, kliendist hoolimisest; kiirest ja hästisujuvast teenindusest; kliendi probleemide lahendamisest; õnnetuste puhul kahju korvamisest; algatuslikust ja spontaansest tegutsemisest suhtlemise ja telefoni kasutamise oskusest. · Teised kliendid loovad samuti miljöö. Klientide lärm ja vulgaarne käitumine peletavad nõudlikud kliendid eemale. · Kaudsed tegurid, mis olenevad kliendiga mittekontakteeruvatest töötajatest: Varustajate ja köögi töö korraldamisest ja nende suhtumisest, juhtimiskultuurist, siseturundusest (personaliga tehtavast tööst), organisatsioonikultuurist. TEENINDUSSTANDARDID
põhimõtetest: · Välja jätta endastmõistetav · Välja jätta kahtlusi tekitav · Asenda võimalusel koostisosade või elementide loetelud üldistava mõistega ja madalamat järku tegevuste loetelud tähenduselt kõrgema astme sündmustega · Valida välja teeslasue, kui see on tekstis olemas või sõnastada see ise, kui see tekstist puudub. Resümeerimise efektiivsus sõltub selle kasutamise oskusest. Mõned õpilased omandavad resümeerimisoskuse iseseisvalt, teisi tuleb treenida otse tekstiga töötades, näitkes lasta neil maha kriipsutada iseenesestmõistetavad ja kaheldava väärtusega seisukohti. Struktuuri kaardistamine on olemuselt lähedane resümeerimisele, kuid seab õpilasele õpitud informatsiooni olemuse väljatoomisel rangemad piirid. Näiteks võib õpilane tuua loetud või kuuldud informatsioonist välja põhiseisukohtade alluvusvahekorra, klassifitseerides
karistusi ei tohtinud tösta, saab motivatsiooni.. Restitutsioon talupoeg kuulub mäisnikule .Roseni deklaratsioon 1739. Pearaharahutused: 1784. Pearahamaks tekitas suurt arusaamatust. Bläblä , lk 108-109 4. Möisnike olukord, vördlus Rootsi ajal: polnud rahul olukorraga, sest neil polnud mingit erilist öigust. Vene ajal: restitutsiooni tervitati, misnikele jääb omavoli. (?) 5. Isel Rootsiaegset vaimuelu Talurahva koolide rajamine,Kirik oli huvitatud lugemise oskusest, sest luteri usk seda nöudis. Seati sisse talurahva koolide juhid köstrid. Nende kooltiamiseks rajas Forselius a 1684 tartu lähedale öpetajate seminari, mis töötas 4 aastat ja koolitas ära 160 inimest. F suri a 1688 ja sellega pandi löpp öp seminarile. H.Stahl oli I, kes koostas eesti keele grammatika a 1637. Anti välja Uus (wastne) Testament a 1686, mille tölkisid andreasja Adrian Virginius. 1693. a ilmus J
nt. Ebameeldiv olukod olla täiesti uues rollis. Tahame sageli,et keegi ennem ütleks, et kes seal on jne. Aga juba kogenuna oleme me ise selle informatsiooni andja. Info valdamine on ressurss, mis on jaotunud ebaühtlaselt. TEATE INFORMATSIOONISISALDUS kõige elementaarsem küsimus on must-valge, kas see või teine.(nt: kas uks läheb lahti lükates v tõmmates). Enamasti on küsimused keerukamad. Siin tuleb suur vahe info sisalduse suhtes lähtudes inimese küsimuse oskusest. Inimestel, kes ei oska midgai küsida on alat igav. Iga teate informatsioonisisaldus sõltub teates kajastatud situatsiooni keerukusest, küsija eelteadmisest, aktiivsusest. Informatsiooni allikad *Geneetiline info. *isiklik vahetu kogemus, mälu. *Teiste inimeste kogemus *Kultuuri märkides ja tekstides talletatud ühiskondlik kogemus. KOMMUNIKATSIOON infoseoste loomine, töötlemine ja levitamine ülekandmine subjektilt subjektile. MÄRK JA TÄHENDUS semiootiline põhi
· Ole objektiivne Minu näites probleemi korralikult ei lahendatud ja konflikt võib uuesti esile kerkida. Kindlasti mitte koera kaasabil, vaid nüüd juba isikulistest teguritest tingituna: tädi - mina. 8 Konflikti etapid Kokkuvõte Ühes pisikeses riius, nn konfliktis, on palju erinevaid võimalusi ja arengusuundi. Kogu protsessi areng aga sõltub peamiselt inimesest ja tema oskusest situatsiooniga toime tulla. Kindlasti on mõjutavaid tegureid palju, nagu näiteks erinevate juhuste kokkulangemine ja tähtede seis. Kui aga inimene on endale teadvustanud võimalikest käitumismallidest tulenevad stsenaariumid, siis ei ole vaja tagantjärele kukalt kratsida ja küsida ,,Mis valesti läks?,,. Loodan, et minu kirjeldatud näidet tegelikkuses ei tule kellelgi lahendada või kui ka tuleb, siis lahendatakse see teistmoodi, kui mina seda käesolevas töös tegin.
........................6 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................................8 KASUTATUD ALLIKAD....................................................................................................................9 2 SISSEJUHATUS Õppimise edukus sõltub õppija oskusest õppida. Oskus õppida on tihedalt seotud õpiprotsessi teadvustamise, enesehinnanguga kui ka motivatsiooniga. Õpilane õpib oma õppimist juhtima: seadma eesmärke, õppimist kavandama, jälgima oma õppimisprotsessi, kontrollima ja hindama oma õpitulemusi ning oma tegevust korrigeerima. Selles töös käsitlen õppimise teooriat ja seletan samuti mis on õppimine minu jaoks õppija rollis.
Kultuuri uurides 2002 Gert Jan Hofstede, Paul B. Pedersen, Geert Hofstede „Kultuuri uurides“ näitab veenvalt, et maailm pole muutumas globaalseks külaks, vaid on ja jääb eripalgelistest rahvuskultuuridest koosnevaks paigaks, kus edukas hakkama saamine sõltub iga inimese tahtest ja oskusest teisi kultuure mõista. Kasu on aga veelgi laiem – toodud mudelid aitavad paremini mõista ka näiteks teistes, erineva sisekultuuriga organisatsioonides töötavate inimeste mõttemaailma ja käitumismalle. Gert Jan Hofstede, raamatu „Kultuuri uurides“ põhiautor, on lisaks infotehnoloogia vanemteaduri ametile Hollandi Wageningeni Ülikoolis ning külalislektori kohale Londoni majanduskoolis ka kultuuridevahelise suhtlemise koolitaja ja õpetaja
Lastekirjandus on ilukirjanduse iseseisev haru, millel on kõik belletristikale omased tunnused. On olemas kõik ilukirjanduses esinevad põhiliigid ja zanrid. Lastekirjanduse poeetika on identne täiskasvanute kirjanduses kasutatavate struktuuri- ja kujundusvõtetega. 2. Väikelastekirjanduse eripärast - Põhiliseks erinevuseks lastekirjanduse puhul on lugeja ealise eripära arvestamine, mis sõltub kirjanike andest ja oskusest lastele kirjutada. 3. Muinasjutuvajadusest väikelapseeas - biblioteraapiline mõju lapsele; lapse maailmanägemus on kaootiline = ei tunne teisi eluviise ja võtab maailma sellisena nagu ta näeb; vanemad ei võta lapse hirme ja sisepingeid nii tõsiselt = muinasjutt pakub lapsele arusaadavaid lahendusi; mudilase probleeme lahendab muinasjutt, suure lapse omi psühhiaater; kunagi EI TOHI lapsele muinasjutu tähendust seletada = tähtis on TUNNE!; lapse alateadvus on tume,
S.S 2010-05-22 STRESS JA ISIKSUS Psühholoogia viimane kontrolltöö ptk 11 ja 12 STRESS JA TOIMETULEK Stressi termini võttis kasutusele Hans Selye 1926.aastal. Organism reageerib ärritustele kaht tüüpi reaktsioonidega spetsiifilised ja üldised. Eriomased e spetsiifilised on need, mis iseloomustavad üht konkreetset haigust ja on selle diagnoosimise aluseks. Üldised e mittespetsiifilised sarnanevad kõigi haiguste ja kahjustuste korral, nende põhjal ei saa haigusi eristada. Stressiteooria sündis paljude mitte spetsiifiliste haiguste külgede uurimisel. Stress e kohanemissündroom on organismi mittespetsiifiline vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele. Stressi kulgemise 3 faasi : (Kõik algab esimesest kokkupuutest stressoriga s stressi tekitavad olukorrag...
Või · ....... inimese eest hoolitsemise protsess (caring process) Hoolitsus/hoolivus on õenduse põhiolemus (Leininger 1978, Watson 1979) See ....... · .... on universaalne nähtus, mis mõjutab meie mõtlemist, tundeid ja käitumist (Benner 1989) · .... on kompleks isikuomadustest, kliinilisest tööstiilist, lähenemisest isikutevahelisse koostöösse, motivatsioonitasemest, suhtumisest teistesse, aja kasutamise oskusest ja hoiakutest (Morrison 1991) · .... hõlmab enam, kui ainult teadmiste omandamist ja nende praktikasse rakendamist. Hoolivus nõuab empaatilist hoiakut patsiendi suhtes. Hooliv õde on see, kes on pühendunud patsiendiga tegelemisse ja tegutseb professionaalselt, tehes hoolikalt kaalutletud valikuid (Vanlaere & Gastmans 2007) Õendus, see on hoolitsuse filosoofia ja teadus (Watson 1979)
aga õppija olemasolevate ja uute, õpitavate teadmiste integratsioonina. Positivism kujutab teooria ja praktika seost ühesuunaliselt (teaduselt või teoorialt praktikale ). Positivistlik paradigma näeb inimeses passiivset vastuvõtjat, kelle käitumise motiividki tulevad väljastpoolt, kelle käitumise määravad ära anonüümsed jõud ja vormivad sotsiaalsed protsessid. Kooliajal sain küll põhjalikud teadmised faktidest, kuid puudu jäi oskusest ühendada uut info sellega, mis oli juba teada. Luua seoseid vana ja uue vahel . Paarkümmend aastat tagasi, kui noored oli ,,ülekontrollitud" (näiteks emad olid enamasti kodused ja hoidsid lastel pidevalt silma peal, koolireeglid olid jäigemad, rohkemates peredes elas koos kolm põlvkonda jne) igatsesid noored endale omaette olemise kohti. Tänapäeval on noortel palju lihtsam olla omaette alustades sellest, et enamikul on oma
Eesti rahvastiku vähenemine ja vananemine seab riigi majandusele ning rahandusele järjest suurema surve 2015. aastal vähenes Euroopa Liidu keskmisega võrreldes nii Eesti tootlikkus kui ka ostujõud Pärast iseseisvuse taastamist on Eesti parlamendi ja valitsuse eesmärk olnud vähendada Eesti mahajäämust võrreldes arenenud Euroopaga ning viia inimeste ja riigi jõukus Euroopa rikaste riikide tasemele. Lihtsustatult on selle saavutamiseks vaja, et Eesti majandus kasvaks kiiremini kui neis riikides, kellega end võrdleme ja kellele soovime järele jõuda. Riikide sisemajanduse koguprodukt (SKP) pole aga ainus näitaja, mille alusel ühiskonna majanduslikku olukorda hinnatakse. Üheks riikide arengutaseme levinud võrdluse viisiks, mida kasutavad nii Eesti riigiasutused kui ka Euroopa Liidu institutsioonid, on käsitleda üheskoos kolme järgmist näitajat: SKP inimese kohta ostujõu standardi alusel, mis tinglikult näitab riigi ja selle inimeste ...
- Kord oli igas tunnis, millisel tasemel, see olenes õpetaja isiksusest; vahetunnis jalutati koridoris või õuealal, tormamist ja tunglemist ei esinenud. - Distsipliin oli nii tunnis kui ka vahetunnis. Tundi ei tohtinud jutustamisega segada, vajadusel paigutas õpetaja õpilased eraldi pinki istuma. Sellest oli ka abi, eriti kui tüdruk ja poiss ühte pinki istuma juhtusid. Vahetunnis jalutati ringiratast koridoris, seda kõike jälgisid korrapidajaõpetajad. - Olenes õpetajast ja tema oskusest end maksma panna, samuti oskusest tundi huvitavaks muuta. Vahetundides oli küll kisa-kära, eriti suur oli tormamine söögivahetundi, siis löödi tihti üksteist lausa pikali! - Oli distsipliin, üksikuid korrarikkujaid oli ikka, aga ei mingit suitsetamist ega mööbli lõhkumist ega füüsilist vägivalda. Vägivald rohkem venelaste seas. Vahetunnis korrapidajad jälgisid, et kõik klassidest välja jalutama tuleksid. Kas koolis esines/ esineb koolivähivalda? Millisel kujul?
asemel kirjaoskaja teenri, kes kõik ilusti kirja pani. Nõuti et õppejõud esineks vabalt ja ilmekalt, nagu kirikus jutlustades. Tudengite seas aga olid rohkem hinnatud dispuudid.Dispuute ehk teaduslikke vaidlusi peeti kõigis teaduskondades, kõige sagedamini aga filosoofia- ja usuteaduskonnas. Samuti toimus teaduslik vaidlus promoveerimise ehk teadusliku kraadi andmise puhul. Tolleaegsete arvamuste kohaselt olenes õppejõu teadlasemaine eelkõige oskusest vaielda. Üliõpilaseks võeti kogu õppeaasta jooksul.Ametlikule immatrikuleerimisele järgnes mitteametlik vastuvõtmine üliõpilaspere liikmeks. Korraldajate arvates oli see üksluisesse üliõpilasellu meeldivat vaheldust toov nali.Tõeliselt oli aga tegemist uustulnuka pilamise ja narritamisega.Sarnanes tänapäeva ,,rebaste ristimisega". Pärast neid toiminguid saabus nooruk ülikoolilinna kus otsis kõigepealt üles teised oma kodulinnast või kodukohast
(1915), "Puudused uuemas eesti luules" (1922), saatesõnu tõlketeostele ja käsitlusi rahvaluulest. Välismaal tõlkis ta peamiselt soome (Aino Kallas) ja vene (Ivan Turgenev) kirjandust. ELMAR MUUK-1920-26 õppis Tartu ülikoolis,olles J.V.Veski õpilane.Arreteeriti Nõukogude okupatsiooni alguses ja ta suri Tseljabinski vangilaagris 1941.a nov.Tähtsaim töö "Väike õigekeelsus-sõnaraamat",anti välja 10 trükki.Sõnaraamatu populaarsus oli tingitud autori oskusest leida keeleliste vaadete erisuses kuldne kesktee.Sõnaraamat oli hästi koostatud ja mugav kasutada.Kirjutas ka mitu kooliõpikut.Käänd-ja pöördkondade süsteem on tema loodud.
Tallinna Nõmme Gümnaasium Kätriin Vossi Vincent van Gogh Referaat Tallinn 2013 SISUKORD ELULUGU............................................................................................................................... 3 REALISM................................................................................................................................ 5 KOHTUMINE IMPRESSIONISMIGA....................................................................................... 6 MAALIKOMPOSITSIOON....................................................................................................... 7 VÄRVIKASUTUS.................................................................................................................... 8 STRUKTUUR JA KONTUUR.................................................................................................. 9 PÄEVALILLED...................................................
selle tegemine nõuab rohkem pingutust. Pigem me läheme lihtsamat eluteed mööda ning mõtleme seda, mida väline näilikkus ette meile annab. Selliselt mõtelda on kerge, kuid nii laseme suunata meid endid läbi teiste mõttejõudude nende soovitud ja suunatud radadele, mis ei pruugi tegelikkuses meile üldse sobida, olla õiged, tehes meid nõrgaks ning eemaldades meis oskuslikult, kuid lihtsalt meid endid terviklikkusest, tundest seda teada, mõtetest meie oma jõust ja oskusest iseend armastada. Kui me läheme lihtsamat teed ja laseme juhtide end teiste mõttejõudude läbi saavutame nende kindla eesmärgi ning muutume allasurututeke, elusateks tööriistadeks ühiskonnas. Lihtsus on kergem, kuid lõppeb kannatusega, sest ühiskond ei püsi ilma arenguta. Siis peame aru saama mõttejõu olulisusest, et iga mõte, millele anname jõu läbi emotsioonide ning võimaldame läbi sõnade ühiskonnale jagada, muutub kindlaks tegevuseks, suunaks ja
Riigilaeva tr on jagelemise objektiks. Igaks neist arvab, et just tema peab laeva juhtima, kuigi keegi neist ei ole kunagi seda kunsti ppinud, ei saa osutada oma petajat ega ppimisaega. Pealegi teatavad nad, et seda asja polegi vaja ppida ning on valmis vaenama igaht, kes sellist nudmist valitsejale tahab esitada. Kui ks kildkond on nd mingi kurikavalusega laevatri enda ktte saanud, siis kiidavad nad endid suurteks asjatundjateks laevajuhtimise asjus, samal ajal teadmata midagi ilmaennustamise oskusest vi merel thtede jrgi orienteerumise oskusest. Mida Platon selle vrdpildiga tahab telda on ilmne selline laev on ilmses laevahuku ohus; ning sellisele laevale sarnanev riik on samavrd hukkumise ohus. Kuid kui tolle vrdpildi le natuke sgavamalt ja Platoni suhtes kriitiliselt jrele mtelda, siis ei paista tema jreldus, et nimelt osutatud asjatundlikkusega inimesed peaksid laeva juhtima, enam nii iseenesestmistetav. Ksigem endalt mida thendab ldse vljend laeva juhtida? Laias laastus
Dadaistid (osaliselt endised futuristid)eitasid vana kunsti, üritasid selle seadusi purustada. Algus Sveitsis, u. 1916.a. (Voltairei kabaree). 1917 asutati dada kunstigalerii. Kasutasid ka kollaazi (kubistidelt) ja juhuslikult leitud esemeid. Marcel DUCHAMP (1887-1968) Ameerika, USA (Prantsuse päritolu.) Tõi kunsti tööstuslikult toodetud tarbeesemete (nagid, kohviveskid, kirjutusmasinad jne) esitamise kunsti pähe. Ta uskus, et kunstiteos sünnib vaatajate oskusest näha tavalisest ümbrusest pärit esemeid uues ümbruses kui kunsti. 45 1914 pani näitusele välja pudelikuivatusresti. 14.-Sürrealism. Riik. Kuulsaim sürrealist? Millele toetus, kust saad mõjutusi? 2-3 tööd sellelt mehelt. Üks pikema kestusega moodsa kunsti voole. Veidi hilisem, peale I MS kujunenud. Õitseaeg 1920 -tel. Idee: inimese tõeline olemus on peidus alateadvuses, unenägudes. (S. Freudi psühhoanalüüsi rakendamine)
varemeteväljad ja üleujutused, meeleheitel näod, lein ja pisarad. Alati kuuleme hukkunutest, vigastatutest ja peavarjuta jäänutest, hävinud viljasaakidest, purustatud küladest ja laastatud maa-aladest. Meile aeg-ajalt muret tekitavaid üleujutusi ja torme võib pidada tühiasjaks võrreldes teistes maades sõnulseletamatuid kannatusi põhjustavate looduskatastroofidega. Taolised sündmused tuletavad meile taas kord meelde, et oleme veel kaugel oskusest loodusnähtusi tänapäevaste teaduslike meetoditega ette näha või valitseda. Meie planeedi sisemuses pulbitsevad kujuteldamatud jõud ja maakeral märatsevad ühtepuhku kohutavad tormid. Looduskatastroofe on palju ja erinevaid: orkaanid, maavärinad, malihked vulkaanipursked, tsunaamid, tornaadod ning metsatulekahjud. Orkaanid Orkaan on troopiline madalrõhkkond, milles on aluspinna lähedal kokkuleppeliselt suurim püsituule kiirus üle 32,7 m/s
eesmärkide või nende saavutamise viisidega. Kui üks töötajatest arvab, et firma suudab turul püsida ainult tänu oma konkurentide "allaneelamisele" ja tegevuse laiendamisele, kuid teise arvates on see kindel tee pankrotile, on töötajatel erinev ettekujutus nii firma eesmärkidest kui nende saavutamise teedest. Seetõttu on niisugust konflikti eriti raske lahendada, kuid see on võimalik. Tulemus oleneb suurel määral vaidlevatest isiksustest ja nende oskusest argumenteerida oma seisukohti. Organisatsioonides on konfliktid vältimatud, sest seal põrkuvad kokku erinevad huvid. Mõnel juhul võib konflikt kasvada väga ulatuslikuks. Konfliktidega paremaks toimetulekuks peab juht oskama neid analüüsida ja leida võimalike lahendusvariantide hulgast sobivaima. Konfliktide tasandid ja põhjused Konfliktis osalejate hulk võib olla erinev. See võib esineda isikusiseselt, isikutevaheliselt, rühmadevaheliselt või haarata kogu organisatsiooni.
nimel vabatahtlikult kaasa töötama Eestvedamise käigus juht mõjutab töötajaid töötama ühiste eesmärkide nimel. 26. Millised on juhi ja liidri erinevused? Juht on tihtipeale inimene, kes omab teistest kõrgemat positsiooni ning kes on ametisse võetud selleks, et teised teda järgiksid. Tal on kindel nägemus eesmärkidest ja nõuab ka meeskonna liikmetelt nende saavutamist. Ometi jääb paljudel juhtidel puudu liidri omadustest ning oskusest hoida oma meeskond motiveeritud ja pühendunud. Liider - Teda järgitakse vabatahtlikult, hoolimata tema positsioonist. Ta on inimene, kellel on visioon ja nägemus paremast tulevikust, võimalustest ning mis peamine ta ise usub nende saavutamisesse. Liider teab ka seda, et suuri eesmärke ei saavutata üksi, vaid selleks on vaja meeskonda. Juht tuleneb ametlikust organisatsioonist koos kontreetsete õiguste ja kohustustega organisatsiooni tegevuste ja eesmärkide ees. (Teeb asju õigesti)
Üksiktootmine- ainult üks eksemplar- laevad, kinnisvara Korduvtootmine- samaliigilist toodet toodetakse rohkem kui üks eksemplar PERSONALIMAJANDUS ``INIMTÖÖ`` all mõistetakse inimeste füüsiliste ja vaimsete rakendamist ettevõtte eesmärkide realiseerimiseks. Tööjõu sobivus sõltub: füüsilistest võimetest, andekusest, erialasest ettevalmistusest, vanusest,praktilisest töökogemusest jmt. Töötaja tööpanus ettevõttes sõltub tema võimetest ning oskusest ja teiselt poolt tahtmisest neid võimeid ja oskusi ettevõtte kasuks rakendada. Töötahe ehk motivatsioon sõltub töötajatega seotud oluliste probleemidegrupi lahendamisest ettevõttes:personalivalik töötingimused töötasu suurus täiendavad sotsiaalsed soodustused Nii tekib ettevõttes 4 põhilist probleemide ringi. Kuidas tagada optimaalne personalivalik? Kuidas luua optimaalsed tingimused inimese tööjõu rakendamiseks? Kuidas korraldada töö tasustamist?
1. SISSEJUHATUS Tänapäeva inimest nimetatakse sageli ka homo economicus'eks, majanduslikuks inimeseks, kelle edukus sõltub väga suurel määral tema majanduslikust edukusest ehk oskusest teiste ja iseenda majanduslikku käitumist analüüsida ja olukorrale vastavalt käituda. Õige majandamise korral võib ka suhteliselt väikese sissetulekuga toime tulla. Samas võib mõni hea sissetulekuga või juhuslikult rikkaks saanud inimene oma raha väga ruttu läbi lüüa. Me teeme iga päev kümneid kui mitte sadu majanduslikke otsuseid, st valikuid: kas kulutada raha nätsu, kinopileti või raamatu peale, kas otsida suveks mõni tööots või vahtida kodus niisama lakke
SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS..........................................................................................................................................................2 ISIKLIKE EESMÄRKIDE JA ÜLESANNETE PÜSTITUS .....................................................................................................2 VALITUD PRAKTIKAETTEVÕTE - VALIKUKRITEERIUMID............................................................................................2 1. ETTEVÕTTE TEGEVUSE ANALÜÜS.................................................................................................................3 1.1 PRAKTIKAETTEVÕTTE KIRJELDUS TEGEVUSALA, PEAMISED PAKUTAVAD TOOTED JA TEENUSED.....................3 1.1.1 Ettevõtte kujunemislugu..........
Klein, Versace ja Miuccia Prada tootsid ja toodavad tänapäevani kõike rõivastusest kuni lõhnadeni. Ma tahan rääkida just nendest moekunstnikutest, kes jätsid oma moe loomingu arengusee sügava jälje. Sobivaks määratluseks võib pidada lahkunud Gianni Versace`it käsitlevas üllitises „Versace signatures“ avaldatud Omar Calabese mõtte, et tõelise disaineri – või tema sõnade järgi suurstilisti – tunne ära oskusest jääda iseendaks isegi pidevalt muutuvas moemaailmas 5 20.sajandi algaastate mood 20 sajandi esimese kümnendi algus oli väga naiselik ja graatsiline aeg, millel oli külluslikust visuaalsusest hoolimata palju ühist 18. saj. stiiliga. Selle ajastu mood oli ülinaiselik, siluett oli lopsakas, ideaaliks küps naine. 1900 aastate alguses oli S-figuur populaarsuse tipul, 1908 tutvustas Poiret aga uut
(Pullmann, Allik, 2002, 217-219) 7 3.INIMENE ÕPIB KOGU ELU Laiemas mõttes on õppimine üks kohanemisnähtusi, mille abil organism suudab end kaitsta ja kohaneda ümbritsevaga. (Kõverjalg, 1996, 13) Kitsamas mõttes vaadeldakse õppimist, kui uute teadmiste, oskuste ja vilumuste teadlikku omandamist. (Kõverjalg 1996, 13) Õppimise edukus sõltub õppija oskusest õppida. Oskus õppida on tihedalt seotud enesetunnetuse, õpiprotsessi teadvustamise ja enesehinnanguga. Õppija õpib oma õppimist juhtima: seadma eesmärke, õppimist kavandama, jälgima oma õppimisprotsessi, kontrollima ja hindama oma õpitulemusi ning oma tegevust korrigeerima. (Pedastsaar) Õppima õppimine on protsess, mille käigus õpitakse tundma oma õpiprotsessi eripära, iseenda tugevaid ja nõrku külgi ning rakendama saadud infot enda edaspidises õpitegevuses.
saavutamine. Eestvedamine on tähtis osa juhtimisest, kuid see ei ole kogu juhtimine. 2.Millised on juhi ja liidri erinevused? Juht on tihtipeale inimene, kes omab teistest kõrgemat positsiooni ning kes on ametisse võetud selleks, et teised teda järgiksid. Tal on kindel nägemus eesmärkidest ja nõuab ka meeskonna liikmetelt nende saavutamist. Ometi jääb paljudel juhtidel puudu liidri omadustest ning oskusest hoida oma meeskond motiveeritud ja pühendunud. Liider on seevastu meeskonnamängija. Teda järgitakse vabatahtlikult, hoolimata tema positsioonist. Ta on inimene, kellel on visioon ja nägemus paremast tulevikust, võimalustest ning mis peamine – ta ise usub nende saavutamisesse. Liider teab ka seda, et suuri eesmärke ei saavutata üksi, vaid selleks on vaja meeskonda. 3.Selgitage suhtlemisega seotud juhi rolle (H.Minzbergi järgi). Sõnastage näide.
konkureerivad sellised kaardid pankade poolt väljastatavate maksekaartidega. Punktikogumise kaardid on levinud pikemaajaliste kliendisidumise projektide puhul. Iga kaubagrupi puhul muudetakse kliendi ost boonuspunktideks. Boonuspunktid akumuleeritakse ja teatava perioodi möödudes või kindlaksmääratud punktisumma saavutamisel on kliendil võimalus oma boonuspunktid ühel või teisel meetodil "kätte saada". Nad ei vaja reaalajasidet - piisab kassasüsteemi või POS terminali oskusest vastava kaardi andmed salvestada ning seostada konkreetsete tehingutega. Väärkasutuse riskid on kaardi väljaandjale minimaalsed. Co-branded kaardid on pankadega ühistöös turustatavad kaardid, mille puhul kaart kannab maksevahendi ülesannet (kliendi pangakontoga seotud deebet- või krediitkaart) ja samal ajal annab konkreetse kaupmehe juures tehingut tehes allahindlust või kogub boonuspunkte. Kliendi jaoks annab kaart lisaks allahindlustele ka lisamugavust (mitme kaardi asemel üks)
Eestlusest lugupidav inimene ei kasva iseenesest.. Selleks on vaja, et kool ja õpetaja annaksid oma panuse rahvusliku identiteeditunde kujunemisse. Kasvatuse seisukohalt on oluline teada ja kasvatustöös arvestada, et igapäevases õppetöös, tunni- ja koolivälises tegevuses kujunevad õpilaste põhiveendumused ka rahvuse ja riigi suhtes. Väärtused, sh emakeel, eesti kultuur, Eestimaa tervikuna saavad õpilaste jaoks väärtusteks alles siis, kui ta neid ise oluliseks peab. Õpetaja oskusest, tahtest, soovist sõltub, kuivõrd laps väärtused omaks võtab. Isamaalises kasvatuses saame eristada nii kognitiivset kui emotsionaalset aspekti. Oma rahva ja maa väärtustamiseks peab noor saama teadmisi rahva ajaloost, kultuurist ja keelest, kuid isamaalisust ei saa pelgalt kujundada teadmiste andmisega kodumaast. Oluline on, et laps näeks Eestimaad, et klassivälises tegevuses oleks väärtustatud kodu, maa ja rahvas. Tegutsemise kaudu kujuneb veendumus, et eestlane
kaudselt, kui otseselt eluetappe. Valdkonda kuuluvad inimesed, kelle eesmärgiks on edendada elukvaliteeti, püüdes viia seda maksimaalse staadiumini. Loova linna tunneb ära selle järgi, kui toimunud on linnastumine. Suurem protsent inimestest on kohas, kus on kõrge elukvaliteet ja tingimused paremaks elamiseks. Loova linna majandus peab alati olema suuteline arenguks. Olema valmis tõusudeks ja mõõnadeks, mis sõltuvad kvaliteedist, loomisest ja tarbimisest ning oskusest rahaga otstarbekalt ümber käia. Linnastumine sõltub sellest, kui jätkusuutlik on linna logistiline tase [Geenhuizen van M, Nijkamp P, 2012].Tänapäeval vajab inimene innovaatilisust. Oluline on ühiskonna liikuvus, võime kaasa haarata ideid ja neid rakendada. Ökoloogiline suutlikus aitab ära hoida ülelinnastumist ja ideede puhtust. Tagab kohusetundliku majandusviisi nii inimestes endas kui ka linna üldpildis.
tegusid. Põhjustaja tugev rõõmuhoog, tugev hirmupahvak Kirg- on väga tugev ja suhteliselt pika kestusega emotsionaalne seisund, mis koondab inimese mõtted ja energia ainult eesmärgile. Põhjustajad suitsetamine, armastus, hasartmängud Frustratsioon-psüühiline pingeseisund, mis tekib siis kui inimesel ei õnnestu mingi takistuse tõttu saavutada oma eesmärki Frustratsiooniga toimetulek sõltub kohanemisvõimest, oskusest oma elamusega toime tulla ja sotsiaalsest aktiivsusest .Põhjustajad: ebastabiilsus-kord läheb hästi kord halvasti Ärevus. Põhjustajad- eelmaimdused, ootusärevused- nii pos . Kui ka neg. Stress- Põhjustajad- tööpuudus, suhete probleemid, pikaajalised haigused 38.mõisted Indiviid-üks eraldi inimene Individuaalsus- inimese omapära, kõik see , millest poolest üks inimene teistest erineb isiksus- iga inimene, kel on eneseteadvus ja sotsiaalne roll.
november 2014 LÕPUSÕNAD: Tänud kõigile osavõtjatele … Head isadepäeva! KOKKUVÕTE Liikumine on lapsele üks suuremaid rõõme. Kui liikumistegevus pakub lapsele positiivseid emotsioone, rõõmu ja rahulolutunnet ning erinevaid võimalusi kogemiseks, otsimiseks ja ka iseenda avastamiseks - ma saan hakkama, siis on alust loota, et huvi liikumise vastu säilib ka täiskasvanu eas. Ühe ühisürituse edu sõltub suurel määral suure pildi nägemusest ja planeerimisest ning oskusest teisi kaasa haarata ideedesse, mida tahad ellu viia. Meelelahutuslikud ja sportlikud üritused on lastele huvitavad siis, kui nad on ka temaatilised. Lisaks lasteaia liikumisõpetusele julgustan ette võtma ja välja kujundama liikumisalaseid traditsioonilisi ühisüritusi nii majasiseselt kui ka majast väljapoole koos lastevanematega lähtuvalt aastaaegade vahetumisest, arvestades 26
lugu pidav, väärtustama haridust ning õpilaste õpetamise tähtsust, peab oskama analüüsida ennast kõrvalseisja pilgu läbi ja vastavalt sellele osakama reguleerida enda käitumist. Tähtis on, et õpetaja oskaks korrektselt käituda igas olukorras. Käitumise analüüsimisel tuleb lähtuda sellest, et õpetaja on eeskuju kelle järgi õpilased ennast kujundavad. Õpetaja peab enda käitumisega jätma õpilastele mulje tugevast enesekindlusest, tahtejõust ja oskusest ennast valitseda igas olukorras. Õpetaja ei tohi kunagi välja näidata enda ebakindlust, teadmatust ning oskamatust ootamatute olukordade tekkimisel. Tundide andmisel on tähtsad kõik õpetajapoolsed liigutused nii teoreetilises-, kui praktilises töös, sellepärast peab õpetaja säilitama sisemist rahu ning pidevalt jälgima enda tegevust, sest õpilased oma tegutsemistes matkivad õpetajat ning sellest lähtuvalt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
