peamist mõtet võiks tõlgendada järgmiselt: Eestil pole veel õiget peremeest, ta tuleb alles kasvatada. 1934. “Elu ja armastus” – psühholoogiline romaan, keskealise mehe Rudolfi ja teenijanna Irma armastuslugu; kriitiline hoiak linnakodanluse suhtes 1935. “Ma armastasin sakslast” – esmakordselt kasutab Tammsaare minajutustust ja valib pihtimusliku päevikuvormi. Keskmes on eesti üliõpilase Oskari ja baltisaksa neiu Erika armastuslugu 1939. “Põrgupõhja uus Vanapagan”- tugiteoseks populaarne rahvajuttude tsükkel Kaval-Antsust ja Vanapaganast; Põrguperemees Jürka on tulnud Põrgupõhja tallu eesmärgiga maa peal õndsaks saada. See tähendab seda, et ei tohi tegusid, mis viiksid pahuksisse kristliku moraaliga. Kui Jürkal õnnestub maapealse eluga õndsaks saada, siis on tal edaspidi õigus saada põrgusse kõigi
Tiina tahtis Vargamäele jääda, kuid Indrekul ei olnud talle tööd pakkuda. Tiina soovis siis Mareti juures abiks olla. Indrek esialgu arvas, et linnainimesena ei saa ta hakkama, kuid lubas tal siiski jääda. Tiina oli 25. aastane. Oskarile hakkas Tiina meeldima. Tiinat huvitas aga Indrek. Perre võeti 25. aastane sulane Ott. Ott tahtis Oskarilt ratast laenata, kuid too ei usaldanud teda. Seejärel lubas Ott Tiina talt üle lüüa. Ta hakkas Tiinale ligi ajama ja käsi umber panema. Oskari ja Oti vahel tekkis kähmlus. Tiina jooksis tuppa Sassi appi kutsuma, kes poisid ka ära lahutas. Mareti tütrele Ellile hakkas Ott meeldima. Ott pööras tallegi tähelepanu, kuid samas naeratas ka Tiinale ja käis teiste tüdrukutega pidudel tantsimas. Karla peastpõrunud poeg Eedi käis Tiinaga juttu räkimas. Tiina õpetas talle viisakust. Eedi rääkis, et Ott käib tema õe Juuli juures. Elli oli Tiina peale vihane, sest see Otile naeratas. Seda tegi Tiina aga hirmust. Elli ei uskunud,
Madman02 12. klass Contra Luuleprojekt Juhendaja: Kiili 2009 Contrast Contra (kodanikunimega Margus Konnula) sündis 22. märts 1974. aastal Urvaste külas, agronoomi ja raamatupidaja pojana. Õppinud on ta Urvaste algkoolis, Kuldre 9- klassilises koolis ja Antsla keskkoolis. 1993-1994 teenis aega Eesti Piirvalve Piusa kordonis. Töötas lühikest aega Kuldres inglise keele õpetajana ja seejärel postimehena. 3 aastat oli Urvaste postiülem, hiljem oli aga vabakutseline luuletaja. 2004 aastast alates töötas Urvaste Valla Lehe toimetajana, kust ta hiljem alusetult vallandati. Elanud on ta Urvastes, Viljandis, Tallinnas,Tartus ja Piitsakülas Urvaste vallas. Lühemat aega ka Räpinas Põlvamaal ja Valtus Raplamaal. Ühendused kuhu kuulunud: · 1997. aastast Tartu Noorte Autorite Koondise liige. · 1992. aastast Eesti Luuleliidu liige. · 1998. aastast Eesti Kirjanike Liidu liige. · 1999. aastal liitus ...
( Rein ütlebEndli kohta : Tubli eesti mees, mitte mõni mõisnike 1 kintsukraapija) Raamatu lõpus aga saame teada, et kui Endlil avaneb võimalus surnud kupja asemel ise kupjaks hakata, siis ei kahtle ta sugugi. Rein jääb aga oma vaadetele truuks ja viskab Õuna Endli välja. - Aida-Oskar mees, kes on n-ö ,,pumba juures" ja kes mõisa aidast mehiselt virutab. Oskari naine Mall kandis põlle all juba kuuendat last. Oskar tahtis üha rohkem mõisaaidast ja mujaltki virutada. Selle tarbeks meisterdas ta majakõrguse krati. Jba esimest korda väravast väljudes jäi ta aiapostide vahele kinni, rabeles koledasti ja läks lõpuks põlema. - Sakste toatüdruk Luise temast räägitakse ka põhiliselt seoses parunessi tagant asjade virutamisega seoses
kuuski Sassi tulevasel põllumaale. XI Indrek hakkas kraavi kaevama. Tiina tuli maale. Ta tahtis hirmsasti maale jääda, ega Indrek teda keelata saanud, kuigi ta tegelikult poolt ei olnud. Tiina jääb ööseks Indreku juurde sauna ja tunneb ennast seal nagu kodus. XII Tiina saab tüdruku koha Mareti ja Sassi talus. Indekule see eriti ei meeldinud, eriti siis kui ta järgi mõtles. Alates sellest ajast, kui Tiina tuli ei käinud Mäe lapsed eriti enam väljas. Kahtlustati Oskari ja Tiina suhet. XIII Mäe lapsed laulavad ja Eedi huikama. Oru Karla naine oli Iida. Mäele võeti sulane Ott. Oskar ja Ott kaklevad Tiina pärast, sest Ott tegi Tiinale liiga. Sass arvab, et elu läheb Vargamäel põnevaks. Elli ja Tiina pannakse aidast tuppa magama. XIV Ott käib külapeal, aga Ellit temaga ei lasta. Tiina kurdab Indrekule, et poisid kaklevad tema pärast, aga Indrek arvab, et see on tingitud Tiina headusest. Oru lapsed Juuli, Helene ja Olga
Tiina tahtis Vargamäele jääda, kuid Indrekul ei olnud talle tööd pakkuda. Tiina soovis siis Mareti juures abiks olla. Indrek esialgu arvas, et linnainimesena ei saa ta hakkama, kuid lubas tal siiski jääda. Tiina oli 25. aastane. Oskarile hakkas Tiina meeldima. Tiinat huvitas aga Indrek. Perre võeti 25. aastane sulane Ott. Ott tahtis Oskarilt ratast laenata, kuid too ei usaldanud teda. Seejärel lubas Ott Tiina talt üle lüüa. Ta hakkas Tiinale ligi ajama ja käsi umber panema. Oskari ja Oti vahel tekkis kähmlus. Tiina jooksis tuppa Sassi appi kutsuma, kes poisid ka ära lahutas. Mareti tütrele Ellile hakkas Ott meeldima. Ott pööras tallegi tähelepanu, kuid samas naeratas ka Tiinale ja käis teiste tüdrukutega pidudel tantsimas. Karla peastpõrunud poeg Eedi käis Tiinaga juttu rääkimas. Tiina õpetas talle viisakust. Eedi rääkis, et Ott käib tema õe Juuli juures. Elli oli Tiina peale vihane, sest see Otile naeratas. Seda tegi Tiina aga hirmust
jne. Andrew Lloyd Webberit on tunnustatud seitsme Tony, kolme Grammy, seitsme Oliver', ühe Oscari, kahe rahvusvahelise Emmy ja Praemium Imperiale'i auhinnaga. Ta on praegu Londonis seitsme teatri omanik. Tim Rice on eelkõige tuntud oma koostööga Webberiga. Ta on kirjutanud laulusõnu paljudele teatrilavastustele ja filmidele, sealhulgas ,,Jesus Christ Superstar" , ,,Aida" , ,,Chess" , ,,Evita" , Beauty and the Beast" ja ,,The Lion King". Ta on pärjatud Kuldgloobuse, Oskari, Grammy ja Tony auhindadega. Tim on enda kohta öelnud: ,,Mul on terve hulk muusika-,teatri- ja filmiauhindu, mis tavaliselt antud valede asjade eest või lihtsalt selle eest, et ma ilmusin kohale." 1974. aastal sõitis Tim Rice Argentiinasse Eva Peróni pärandiga tutvuma, sest oli eelnevalt kuulnud temast üht raadiosaadet ning kogu lugu näis nii täiuslik, et see pidi lihtsalt lavale jõudma. Inglismaal rääkis ta oma ideest Webberile ning koos asutigi muusikali kirjutama
EDUARD WIIRALT RENO VASSER PÕLVA KUNSTIKOOL 2019 Elukäik Eduard Wiiralt sündis Peterburi kubermangus Tsarskoje Selo maakonnas Gubanitsõ vallas Robidetsi mõisas mõisateenijate Anton ja Sophia-Elisabeth Wiiarti pojana. Seitsmeaastasena pandi poiss kohalikku Kaltinio algkooli. Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvemaal. Kunstniku ja tema vendade Oskari ja Augusti koolitee algas Koerus haridusseltsi koolis, mille juhatajaks oli kriitik ja kirjandusharrastaja Johannes Söster. Vanemate soovil, kes lootsid pojast kantseleiametnikku, läks Wiiralt Koeru saksa erakooli. Esimese maailmasõja puhkedes asus perekond elama Tallinna ja kunstikalduvusega noormees valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli. Andeka õpilasena läis ta kaks klassi ühe aastaga ning viidi üle antiklassi
mõtet võiks tõlgendada järgmiselt: Eestil pole veel õiget peremeest, ta tuleb alles kasvatada. · 1934. "Elu ja armastus" psühholoogiline romaan, keskealise mehe Rudolfi ja teenijanna Irma armastuslugu; kriitiline hoiak linnakodanluse suhtes · 1935. "Ma armastasin sakslast" esmakordselt kasutab Tammsaare minajutustust ja valib pihtimusliku päevikuvormi. Keskmes on eesti üliõpilase Oskari ja baltisaksa neiu Erika armastuslugu · 1939. "Põrgupõhja uus Vanapagan"- tugiteoseks populaarne rahvajuttude tsükkel Kaval-Antsust ja Vanapaganast; Põrguperemees Jürka on tulnud Põrgupõhja tallu eesmärgiga maa peal õndsaks saada. See tähendab seda, et ei tohi tegusid, mis viiksid pahuksisse kristliku moraaliga. Kui Jürkal õnnestub maapealse eluga õndsaks saada, siis on tal edaspidi õigus saada põrgusse kõigi nende inimeste
Ühestki koolist ei ole tal lõputunnistust raskused matemaatikaga panid kirjaniku selle saamisele käega lööma. Siiski sai ta oma aja kohta suhteliselt korraliku hariduse ning meenutas hea sõnaga oma vene ja saksa keele ning kirjanduse õpetajaid. Apteekri elus kujunes pöördeliseks 1912. aasta 8. aprill, kus Eesti Kirjanduse Seltsi näitemänguvõistluse auhinnakomisjon määras Lutsule ergutusauhinna lustmängu ,,Pildikesed Paunverest" eest. Pärast seda väljus ta Toomas Oskari varjunime alt ning alustas tööd pooleli jäänud ,,Kevadega". Samal ajal esietendus 17. novembril 1912 ,,Kapsapää", mis andis Lutsule noore andeka näitekirjaniku nime. ,,Ometi kordki elus siiski läheb mul toredasti. Niihästi linnades kui maal lõhutakse mu ,,kapsapäid" ning autoritasu tuleb rohkesti", meenutas Luts seda ajajärku. 4 Kevade
Mitch Kapor lõi Lotus 1-2-3'e aastal 1982. 1983 tuli Compaq PC. 1984 Apple Macintosh . 1985 NSFNET, mis on moodsa Interneti eelkäia. Programmeerimiskeel C++ ja Page Maker graafika. 1986. aastal kasutas Compaq Deskpro 386 32 bitist mikroprotsessorit ja võimaldas teha 4 miljonit toimingut sekundis. 1987 lõi Intel oma arvutitele väiksemad disketid ja kasutatakse uut operatsioonisüsteemi OS/2 1988 võitis Pixar's "Tin Toy" suure filminduse, Akadeemia auhinna, Oskari, parima animeeritud lühifilmi eest. Hiljem 1995 aastal sai sama kompanii auhinna ka Toy Story eest. 1989 esitles Intel 486 protsessorit, mille sagedus on 33 MHz 1990. aastal avaldas Microsoft Windows 3.0 ka HTML kood ja WWW - ülemaailmne arvutivõrk muutusid juba levinud asjadeks. Puudused/eelised Puudused · Suur vastutus · Tervisele kahjulik · Vahest võib elektrit saada · Arusaamatud kliendid Eelised · Võimalus palju teenida
mõistatamise vastu, tung tabada ja jäädvustada kohatud karaktereid. Mõnede meenutuste kohaselt asus Oskar Luts ,,Kevadet" kirjutama just siis, kui oli rohkest lugemisest küllastunud ja tüdinud ning leidis, et tahaks ka ise midagi öelda. Esimesena ilmus trükist luuletus ,,elu" 15.02.1907 ,,Postimehes". Aastail 1908-1909 ilmus perioodikas kümmekond pala Toomas Oskari nime all. 1911. a. valmis esimene näidend ,,Paunvere", 1912. a. ,,Ärimehed" ja ,,Kapsapea", trükis ilmusid kõik kolm 1913. aastal. 1912. aastal ilmus ,,Kevade" I osa . Oskar Luts võttis osa Maailmasõjast, mida siis veel keegi esimeseks ei nimetanud, olles farmatseut tegevväes Peterburis, Pihkvas, Vilnos (Vilniuses), Varssavis, Dvinskis (Daugavpils) ja Vitebskis. Sõjatee viis ta välja Volgani. Augustis 1918 vabastati Oskar Luts
Eelkõige kujunesid nii Kolde puiesteel asuv ühistu Oma Kolle ja Maisi tänava linnateenistujate elamud. Piirkond arenes jõudsalt 1930. aastatel. Märkimisväärselt suurenes linnaosa elanikkond. 1926. aastal elas Pelgulinnas 7326 elanikku, mis moodustas 5,8% tolleaegsest Tallinna elanike arvust, 1934. aasta rahvaloenduse andmeil juba 10 135 inimest ehk 7,3% Tallinna elanikest. Sellel ajavahemikul laienes oluliselt Pelgulinna hoonestusala. Raudtee kõrval olev ala Ristiku tänava (tollase Oskari tänava) piirkonnas täitus põhiliselt eramutega. 27. augustil1930 võeti vastu Aarde, Preesi, Sõle ja Pärja (tänapäeval Vaniku), 18. septembril 1931 Sõmera ning 26. oktoobril 1932 Muru (tänapäeval Auna), Orase, Söödi, Taime ja Aru tänava hooned. Pelgulinna uusasumi elamute ilmet mõjutas 22. aprillil 1931 vastu võetud Tallinna ehituse sundmäärus, mille järgi lubati puitmajadel kahe puutrepi asemel ehitada üks kivitrepp, mis pidi asuma maja keskel ja ulatuma pööninguni
Ta võttis jõu kokku ja tahtis vallamajja minna, et koht Joosepile kirjutada. Karla ei tahtnud vanameest lasta. Naine ütles, et las aga läheb, kui keelad, läheb hullemini. Nii aitas Ida Pearu korralikult valmisminekule ja vankri peale istutes kobis ta sealt peagi maha ja viidi sängi. Lõpuks lubas Juuli vanaisale, et ta hakkab seda Oti sigitatud last uuesti armastama, kui temast võib sündida poiss ja saada Oru pärija. Nii sai Pearu ka lõpuks rahu. 27) Oskari ja Tiina jutuajamine. Ikka põhiliselt Eedi loost. Oskar avaldas Tiinale ka oma armastust tema vastu. Tiina ei tahtnud et poiss nii räägib, see tegevat talle haiget. 28) Oli heinategemis aeg, kui kõik panid tähele, kuidas Oru Helene jooksis Andrese juurde sauna. Pearu oli suremas ja Pearu tahtvat Andrest enne surma näha. Andres ei läinud. Ka Karla kutsumise peale ei läinud. Indrek tuli ka uudisega isa juurde, et jõe süvendamisega on algust tehtud
Tööriiete hooldus Referaat Anneli Tohvert 2006 Sisukord Arvutiteenindaja tööriiete lühiiseloomustus .................................................................... lk 3 Tööriietepesemine ............................................................................................................... lk 3 Toote hooldus märgid ............................................................................................. lk 3 Pesuaine koostis ja valik vastavalt materjalile ................................................. lk 3-4 Pesutemperatuuri ja pesemismeetodi valik ....................................................... lk 4-5 Pesu kuivatamine .................................................................................................... lk 5 Pesu triikimine ........................................................................................................ lk 6 Plekieem...
Albert Kivikas Albert Kivikas sündis Viljandimaal. Ta õppis Vastemõisa ministeeriumikoolis, Viljandi kaubandus- ja Tartu kommertskoolis. 1919. aastal läks ta vabatahtlikult Vabadussõtta. Aastatel 1920-1921 jätkas Kivikas õpinguid Tartu Ülikoolis ajaloo, keele ja kirjandusteaduse alal. Seejärel töötas ta paar aastat ajakirjanikuna ning pühendas kirjanduslikule loomingule. 1944. aastal siirdus Kivikas sõja eest Soome ning sealt Rootsi, kus pidas töölise, arhiivitöötaja ja ajakirjaniku ametit. Albert Kivikas tuli kirjandusse realistliku jutukoguga ,,Sookaelad" (1919), mis räägib tema kasvukoha olustikust. 1920. aastatel kirjutatud asunikutriloogias ,,Jüripäev" (1921) , ,, Jaanipäev" (1924) ja ,,Mihklipäev" (1924) käsitleb kirjanik maatameeste ja talupoegade maareformist ajendatud vastuolusid. Erilisel kohal on Kivika loomingus Vabadussõja teema. Novellikogudes ,,Verimust" (1920) ning ,, Punane ja valge" (1927) kujutab ta sõja julmust ja ...
Pääsuõigused ja kettaruumi haldamine Ühenduse loomine student@desktop:~$ ssh server.lab ... Are you sure you want to continue connecting (yes/no)? yes ... [email protected]'s password: student Ülesanne 1. Pääsuõigused Paigalda veebiserver apache2. Uuendame apt-get nimistut ja installeerime veebiserveri apache2. student@server:~$ sudo apt-get update student@server:~$ sudo apt-get install apache2 Töö autor vastas toimingu käigus tekkinud küsimustele jaatavalt ( Y ). Loo kataloog /var/www/html/leiutised . /var/www/html/ on vaikimisi veebiserveri juurkataloog Ubuntul. Loome kataloogi /var/www/html/leiutised käsklusega mkdir (make directory). student@server:~$ sudo mkdir /var/www/html/leiutised /var/www/html/leiutised peab kuuluma grupile leidurid . Määrame loodud kataloogi grupiks leidurid käsuga chown (change owner). Käsu nimele järgneb uus omaniku ja grupi ...
plaanis Eesti Vabariigi algaastate ühiskonnas. "Kõrboja peremeest" peetakse siiani üheks eesti parimaks romaaniks. 7 Järgmisena ilmus Tammsaare kuulsaim romaan "Tõde ja õigus" I-V (1926.-1933), millele järgnes psühholoogiline romaan "Elu ja armastus" (1934). Esmakordselt kasutab Tammsaare minajutustust ning valib pihtimusliku päevikuvormi romaanis "Ma armastasin sakslast" (1935), kus keskmes on eesti üliõpilase Oskari ja baltisaksa neiu Erika armastuslugu. Romaanide vahel leidis Tammsaare aega kirjutada ka näidendi "Kuningal on külm" (1936), mis on terav ja vaimukas satiir Teise maailmasõja eelsete Euroopa fasistlike diktatuuride vastu.
Anton Hansen Tammsaare "Tõde ja õigus" Esimene osa Andres Paas, umb 30aastane mees oma noore naise Krõõdaga asub elama Vargamäele. Mees on täis ootusärevust, sest kuigi see koht pole kõige parem mida tahta võis ja suhteliselt ebasoodsa koha peal asub see ka, on ta valmis tegema mida iganes, et sellest saaks ta unistuste kodu ja elutöö. Krõõt on veidi umbusklik, sest tema isakodu on hoopis teist tüüpi kohas, metsade taga, ta on isegi teistsugune kui kohalikud neiud, aina peenema kondiga ja sihvakam. Ometi, nagu korralik naine kunagi, järgneb ta oma mehele kõikjale, ja ei pea paljuks koos temaga oma päevade lõpuni soises ja raskes kohas tööd rabada. Eelmine peremees pole koha eest kuigi palju hoolitsenud, karjamaad on vee all ja hooned lohakil. Vargamäe koosneb kahest osast - teine talu asub allpool orus, jõgi on seal lähemal ja maagi parem. Uus naaber Oru Pearu on kange mees, enamuse ajast veedab kõrtsis, saksatoas ja on päris ki...
ja jätkusid Tartu reaalkoolis. Kuid need jäid enesele ja ei ilmunud trükis. Esimese pala ilmumine langeb 1907. aastasse, millega siis tulebki tähistada Lutsu kirjandusliku tegevuse algust. 1907. a. peab ka kirjanik ise oma kirjandusliku tegevuse algaastaks. Miks mõnelt poolt alles 1912. a. on peetud Lutsu esimese töö ilmumisajaks, oleneb nähtavasti sellest, et kirjanik esialgu kirjutas Toomas Oskari (Thomas Oskary) varjunime all. Viimase varjunime taha on ta peitnud end kogu oma varasema loomingu kestes. Luts algas oma kirjanduslikku tegevust luuletajana, mis paistab mõnelegi uskumatuna, kuid ometi on see nii. Kirjanik ise vabandab oma ,,vääratust" sellega, et harilikult paljud sõnasepad algavad luuletamisega. Tema esimeseks trükitud kirjanduspalaks osutub luuletus ,,Elu", mis ilmus ajalehes ,,Postimees" 1907. a. veebruarikuu 28. päeval
tunneb ennast seal nagu kodus. lähevad jõe süvendamist vaatama. Seal käsutab Kassiaru, mis XII Tiina saab tüdruku koha Mareti ja Sassi talus. Indekule see eriti Andresele ei meeldi, aga Indrek peab seda naljakaks. "Isa hingepõld ei meeldinud, eriti siis kui ta järgi mõtles. Alates sellest ajast, kui on raskem harida kui Vargamäe kivirägastik ja soo," rääkis Indrek Tiina tuli ei käinud Mäe lapsed eriti enam väljas. Kahtlustati Oskari ja lõõtsutades. "Ühel on tegemise rõõm, teisel saamise rõõm. Õnnetud Tiina suhet. on need, kes ei tee midagi ja kes ei saa midagi, päris õnnelikud XIII Mäe lapsed laulavad ja Eedi huikama. Oru Karla naine oli Iida. need, kes teevad midagi ja maitsevad oma tegude vilja," rääkis Mäele võeti sulane Ott. Oskar ja Ott kaklevad Tiina pärast, sest Ott Indrek. Andres ja Indrek jäävad küüni uinakule
Kirjaniku isa, Kaarepere mõisakupja sulasest poeg Hindrik Luts, oli 1886. aastal abiellunud Posti talu noorima tütre Leena Jobsoga ning elatas oma peret puutööga, hiljem aga kingsepaametiga Palamuselt. Hindrik ja Leena Lutsul oli veel kaks poega: kolmeaastaselt surnud Arnold ja Theodor, kellest sai ärilist ettevõtlikkust ilmutav tantsuõpetaja ning kinooperaator (üks esimesi eestlasi). Lutsu lapsepõlv möödus Palamuse kirikualevis, kuhu koliti Oskari neljanda eluaasta paiku. Lutsud elasid Palamusel esialgu kehvas üürikorteris, hiljem enda ehitatud veski järveäärses majas. Õpinguid alustas Luts Änkküla külakoolis. 1895. aastal astus ta Palamuse kihelkonnakooli. 1899. aasta sügisel sai Lutsust 2. klassi õpilane Tartu reaalkoolis. 1902. aastal pärast apteekri õpilase eksami sooritamist sai talle 1903. aastal osaks kibe töö Kivisilla apteegis, kus ta oli sunnitud lahkuma Tartu apteekrite streigist osavõtu tõttu. Kuid ta jätkas
„Kui juba hämarduma hakkas ning aidamehest polnud ikkagi veel kippu ega kõppu, ajas Mall kasuka selga, pani mütsi pähe ja sumpas metsa.“ (lk. 140). Mall otsis metsas oma meest, kuni kohtas külmkinga. Külmking pidi inimesi hirmutama ja neile surma tooma, kuid Mall siiski küsis temalt abi. Külmking teadis, kus Oskar on, kuid koha ette näitamiseks nõudis Malli sündimata last omale. Mall oli nõus, sest tema mees oli külmas metsas ja surmasuus. Mall leidis Oskari ja vedas ta koju. Külmkingaga oli tal kokku leppe, et annab selle, mis tal rinna all. Külmking mõtles Malli last, kuid Mall oli kaval ja andis külmkingale oma põlle, sest see oli samuti rinna all. Kuidas kavalus päästab elusid? Jaan läks nõialt nõu küsima, et kuidas panna mõisatüdruk Luiset teda armastama. „Nõid turtsatas „Vaata aga, mis teda vaevab!“ porises ta. „Või armurohi? Noh, minul seda pole, aga ma võin sulle nõu anda. Sa pead selle rohu ise tegema
LASTEKIRJANDUS. SHHI.02.025. EKSAMIKÜSIMUSED. Definitsioonid aimekirjandus- populaarteaduslik kirjandus e teabekirjandus. Kirjandus, mis tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavatusi ning probleeme. alltekst- kirjanduslikus tekstis sisalduv varjatud, juurdemõeldav, nn ridadevaheline mõte. Allteksti mõistab vaid asjasse pühendunud lugeja. Ka lastekirjandus sisaldab allteksti, mida tänane lugeja enamasti selgituseta ei mõista. autoriraamat- raamat, mille teksti ja illustratsioonid on loonud üks ja sama isik. Levinuim mudel on kunstnikust kirjanikuks (Edgar Valter, Piret Raud). ballaad- Dramaatiliste elementidega lüroeepiline luuletus, mida on sageli ette kantud lauludes. Kujutatakse ebatavalisi, traagilisi või heroilisi sündmusi, ainet leitakse ajaloost (müütidest, muistenditest, legendidest). Keskendub ühele dramaatilisele ja pingestatud sündmusele, on emotsionaalne, sünge, tihti traagilise lõpuga. Nt: Ellen Niit, Marie Under...
kandjaks peamiselt romaani naistegelane, sakslane Erika. Tema isoleeritud seisukord seltskonnas, tema arenematus armuasjus, tema autoriteetne vanaisa, tema rahvus, tema füüsiline normaalsus asetavad tema üsna huvitavasse psühholoogilisse seisundisse, kui ta saab lähemalt tuttavaks eestlasest korporandi Oskariga ja hakkab tekkima loomulik huvi teise sugupoole vastu, kuigi sellega on seotud ka vastastikust vaenu. Kõik oleks arenenud normaalselt, kui mitte Oskari juures mõiste ,,sakslane" ei mängiks erilist ergutavat ja otsustavail hetkil aukartuse põhjusel tõkestavat osa; ja teiseks, kui vanaisa ei võtaks Erikalt vaikimislubadust pargi stseeni puhul (lk. 157 jj.), kusjuures väga olulisel määral räägib jälle kaasa kalkuleerimine, et Oskar on eestlane ja omab aukartust sakslase vastu. Pargi stseenist alates muutub olukord psühholoogiliselt sügavaks. Nii on nähtavasti kavatsuslik võte - panna
Tema lemmikese oli plekktrumm ja kui temalt taheti seda ära võtta, sai ta vihaseks, muudel põhjustel mitte kunagi. 3) Probleemid · Lapsik kangekaelsus on hukutav. · Teiste ärakasutamine enda huvides. 4) Tsitaadid · "Kui mina valiksin ussid ja sina kannatlikkuse, võiksime õngitsema minna ja õnnelikuks saada." 5) Kavapunktid 1. Oskar hakkab haiglas romaani kirjutama, alustades oma pere ajaloost. 2. Oskari raske lapsepõlv (tema pere, kuidas ta häälega klaase purustas, kuidas tekkis armastus plekktrummi vastu, ema surm, postimaja pommitamine, armumine Mariasse, poja sünd, Pariis) "JUUDIT" A. H. Tammsaare 1) Kus ja millal? Enne meie ajaarvamist Petuulia linnas, Iisraelis. 2) Peategelane
Tema lemmikese oli plekktrumm ja kui temalt taheti seda ära võtta, sai ta vihaseks, muudel põhjustel mitte kunagi. 3) Probleemid Lapsik kangekaelsus on hukutav. Teiste ärakasutamine enda huvides. 4) Tsitaadid "Kui mina valiksin ussid ja sina kannatlikkuse, võiksime õngitsema minna ja õnnelikuks saada." 5) Kavapunktid 1. Oskar hakkab haiglas romaani kirjutama, alustades oma pere ajaloost. 2. Oskari raske lapsepõlv (tema pere, kuidas ta häälega klaase purustas, kuidas tekkis armastus plekktrummi vastu, ema surm, postimaja pommitamine, armumine Mariasse, poja sünd, Pariis) "JUUDIT" A. H. Tammsaare 1) Kus ja millal? Enne meie ajaarvamist Petuulia linnas, Iisraelis. 2) Peategelane
Igakordset nõusolekut ei ole vaja limiiti ületavate kütuse- või telefoniarvete tasaarvestamiseks. Nendel juhtudel võib võtta töötajalt ühekordse nõusoleku (nt töölepingu sõlmimisel). Tasaarvestamisel tuleb lähtuda täitemenetluse seadustiku § 132 sätestatud piirangutest (vt selgitust töötasu alandamise kohta). KOLLEKTIIVSEL KOONDAMISEL ÜLESÜTLEMISE KORD JA HÜVITUSE MÄÄRAD https://www.juridica.ee/juridica_et.php?document=et/articles/2003/8/62144.PRN.pub.php Vt Oskari töö Kollektiivne koondamine 1. Võõrandamislepingud, nende üldiseloomustus ja erisused (müük, vahetus, kinge, faktooring) Võõrandamislepinguid sõlmivad inimesed igapäevaselt, tihti nende sõlmimisele mõtlemata. Näiteks poest toiduainete ostmisel sõlmitakse äriühingu ja tarbija vahel müügileping, mille olemasolule aga enamikel juhtudel ei mõelda. Võõrandamislepingutena on VÕSis reguleeritud ennekõike müügi-, kinke-, vahetus- ja faktooringlepingut
versioonis märgitud ühe lausega (.) robin uilliams teeb oma asja $jaa kõik$ J.M: näitame kaa siis seda (.) see on nüüd see film millega robin uilliams sai selle mida hollivuudi näitlejad kõik tahavad (.) mis ta täpselt sai räägime pärast katkendit (…) leidis änd džentelmen the oskar gõus tu (.) kuidas sellega läks siis K: no sellega läkski nii et eks neljandal katsel siis robin uilliams sai parima kõrvalosa kategoorias õõ üheksakümne kaheksanda aasta kevadel oskari (.) ää just selles filmis (.) ää pse katkend noh see võis tunduda nätuke üheülbaline sest õõ (.) ta vist ütles ainult ühte lauset seal [((pomiseb naerdes))] J.M: [(pomiseb, võimatu aru saada)] võib öelda et väga nii ja [naa] K: [$jaah$] aga aga noh tähendab loomulikult see on super=roll ja ja ja (.) see on kummaline tegelikult et see imago see koomiku=imago on hästi raske kaduma (
õndsaks saada (läbi töö). Tegelikult ei jõua kuskile, Kaval Ants tõmbab naha üle kõrvade. Sees kättemaksumotiiv. Allegooriline romaan. 1934 "Elu ja armastus" Lahkab inimhinge ja tundeid. Kui palju on armastuses lubatud? 1935 "Ma armastasin sakslast" Päeviku vormis romaan, eesti soost noormehe Oskar ja saksa aadlisoost tütarlapse armastuse lugu. Neiu teenib leiba koduõpetajana, elab viletsuses, ei rõhuta seda. Oskar hakkab rõhutama, ei ole võimeline armastuse eest võitlema. Oskari pihtimuspäevik. "Kuningal on külm" ja "Põrgupõhja vanapaganat" ühendab, et mõlemad on allegoorilised lood. Tõde ja õigus Romaani 3 esimest köidet on üpris ligilähedaselt seotud kirjaniku enda biograafiaga. I osa sõnastamisel kasutab ta lähteainena oma kodu- ja lapsepõlvemuljeid ning mälestusi. Terve rea tegelaste puhul on teada elulised eeskujud. Nii on Vargamäe Andresel kirjaniku isa Peeter Hanseni iseloomuomadusi
- istutab kuuski Sassi tulevasel põllumaale. XI - Indrek hakkas kraavi kaevama. Tiina tuli maale. Ta tahtis hirmsasti maale jääda, ega Indrek teda keelata saanud, kuigi ta tegelikult poolt ei olnud. Tiina jääb ööseks Indreku juurde sauna ja tunneb ennast seal nagu kodus. XII - Tiina saab tüdruku koha Mareti ja Sassi talus. Indekule see eriti ei meeldinud, eriti siis kui ta järgi mõtles. Alates sellest ajast, kui Tiina tuli ei käinud Mäe lapsed eriti enam väljas. Kahtlustati Oskari ja Tiina suhet. XIII - Mäe lapsed laulavad ja Eedi huikama. Oru Karla naine oli Iida. Mäele võeti sulane Ott. Oskar ja Ott kaklevad Tiina pärast, sest Ott tegi Tiinale liiga. Sass arvab, et elu läheb Vargamäel põnevaks. Elli ja Tiina pannakse aidast tuppa magama. XIV - Ott käib külapeal, aga Ellit temaga ei lasta. Tiina kurdab Indrekule, et poisid kaklevad tema pärast, aga Indrek arvab, et see on tingitud Tiina headusest. Oru lapsed - Juuli, Helene ja Olga
· 1922. a "Kõrboja peremees" - romaan saatuslikust armastusest; teose peamist mõtet võiks tõlgendada järgmiselt: Eestil pole veel õiget peremeest, ta tuleb alles kasvatada. · 1934. "Elu ja armastus" psühholoogiline romaan, keskealise mehe Rudolfi ja teenijanna Irma armastuslugu; kriitiline hoiak linnakodanluse suhtes · 1935. "Ma armastasin sakslast" esmakordselt kasutab Tammsaare minajutustust ja valib pihtimusliku päevikuvormi. Keskmes on eesti üliõpilase Oskari ja baltisaksa neiu Erika armastuslugu · 1939. "Põrgupõhja uus Vanapagan"- tugiteoseks populaarne rahvajuttude tsükkel Kaval-Antsust ja Vanapaganast; Põrguperemees Jürka on tulnud Põrgupõhja tallu eesmärgiga maa peal õndsaks saada. See tähendab seda, et ei tohi tegusid, mis viiksid pahuksisse kristliku moraaliga. Kui Jürkal õnnestub maapealse eluga õndsaks saada, siis on tal edaspidi õigus saada põrgusse kõigi nende inimeste hinged, kes pole samaga toime tulnud
1251 2611 Kalnins Martins Läti 04:07:51 M21 211 349 Kalvershs Maris Läti 03:12:16 M21 1901 1504 Kandla Veiko Tartu 04:46:02 M21 2057 1901 Kangro Toomas Jõgeva 04:57:07 M21 293 226 Kanistik Heiki Tallinn 03:17:54 M21 71 40 Kannimäe Viljar Võru 02:58:35 M21 926 1606 Karabelnik Kristjan Tartu 03:52:39 M21 56 20 Kargu Oskari Tartu 02:55:43 M21 2108 2381 Kari Eikki Tallinn 05:01:20 M21 362 702 Karjane Jaak Tallinn 03:21:57 M21 1907 2478 Karlis Veiko Jõgeva 04:46:24 M21 873 793 Karrofeldt Kalle Tartu 03:49:59 M21 8 65 Karu Allar Tallinn 02:44:22 M21 1490 1631 Karu Madis Tallinn 04:19:53 M21 Oksana Perova
Valitsusele tegevuskapitaliks jäi 4 000 000 marka, ülejäänud läks kaudsel moel Soome tagasi. Eesti-Soome hõimuvendluse idee oli üsna tugevalt õhus, eriti Soome poolel. Liikuma pandi idee: Eestit tõhusamalt abistada. Eriti aktiivsed olid Helsingi seltskonnadaamid, kes kutsusid kokku ülelinnalised koosolekud. 20.12.1918 asutati Eesti abistamise peatoimkond. Tegemist oli erakondadeülese organisatsiooniga. Kõik suuremad parlamendiparteid (5) saatsid sinna 3 oma esindajat, sh Oskari Louhivuori, Kallio, Lauri Kettunen. Peatoimkonna eesmärgiks oli värvata vabatahtlikke, kes läheksid eestlastele appi Vabadussõtta võitlema. 23.12 kirjutati alla ametlikule lepingule Oskar Kallase ja toimkonna vahel. Soome poolt kohustus luua 2 väeosa, vähemalt 2000 meest. Eestlased pidid varustama ja Eestisse toimetama. Vabatahtlike värbamine läks täie hooga käima, aastavahetuseks olid 2 väeosa enam-vähem valmis. Esimesena jõudis Eestisse majon Ekströmi väeosa, nn 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
