A. H. Tammsaare ,,Ma armastasin sakslast" Lugesin A. H. Tammsaare romaani ,,Ma armastasin sakslast", mis räägib traagilisest armastusloost kahe noore inimese vahel. Antud tekst on sõnastatud peategelase Oskari pihtimusena. Tammsaare kirjutas oma teoses: ,,Ma olen valmis neid põrandaidki suudlema, mida see käsi küürinud." See eesti talupoisist Oskari lausutud fraas annab edasi väga suurt kirge ja austust teise inimese vastu. Armastatuks osutub aga balti parunipreili Erika, kes oma seisuse poolest kuulub hoopiski kõrgemasse klassi. Kas selline armastus saab olla tõeline? Ühest küljest võib neid tundeid vaadelda kui rüütli ja daami vahelist armastust. Oskar näeb Erikas naist, kelle tasemele ta iialgi ei küündiks. Teoses toob Tammsaare nii mitmeidki võrdluseid: ,,Väike võib suuremat, alam ülemat armastada, mitte vastupidi
Anton Hansen Tammsaare "Ma armastasin sakslast" "Ma armastasin sakslast" on traagiline armastuslugu Erika ja Oskari vahel, mida minu arvates iseloomustavad kõige paremini sellised sõnad nagu klasside vahe ja välja rääkimata mõtted. Nii Oskari enese kui ka Erika kirjeldusest võib välja lugeda, et nad olid keskpärase välimusega ning üsnagi vaesel järjel inimesed. Oskar on lihtne korporandist üliõpilane, kes on õpingud rahaliste raskuste tõttu katkestanud ning töötab väiksepalgalisel ametikohal, Erika on pärit vaesunud saksa paruni perekonnast ja töötab koduõpetajannana. Oskar oli noor ja tal ei olnud elus kindlat sihti. Erikaga kohtus ta perekonna juures, kellelt üüris tuba. Ta ei armunud Erikasse esimesest
Rasmus oli 9-aastane poiss, kes elas Västerhaga lastekodus. Seal oli kuri kasvataja preili Hök ja poisile ei meeldinud seal. Ühel öösel otsustas ta põgeneda. Rasmus sattus öösel heinaküüni, kus ta magas ja hommikul ärgates avastas, et ta pole üksi seal. Küünis oli üks hulkuri välimusega mees nimega Oskasr. Nad said sõpradeks ja hakkasid koos ringi rändama. Nad teenisid söögiraha pilli mängides ja lauldes.Ükskord kui Sandös olid vargad käinud, võttis politsei Oskari kinni. Kuid kuna tõendeid ei olnud, siis lasti ta vabaks.Ühel päeval kui Oskar ja Rasmus tahtsid minna proua Hedbergi juurde raha teenima, sattusid nad röövlitele peale. Kuna nad midagi teha ei saanud, läksid nad sealt ära. Hiljem nägid nad neid röövleid veel. Kui nad üheks ööks läksid mahajäetud külla ööbima, tulid samad vargad nende majja ja selgus, et varaste peidetud asjad olid samuti samas majas peidus. Oskar ja Rasmus
poole kaasa. Kui keegi üritas temalt trummi ära võtta, siis ta karjus nii kõvasti et klaas purunes, seega keegi ei julgenud ta trummi ära võtta. Oskar suudab teose jooksul palju paksu pahandust korraldada: natside paraadi ära rikkuda ning mõlema võimaliku isa surma põhjustada ja veel palju muud. Teose lõpus kui poiss on Alfredi matustel, viskab Kurt teda kiviga pähe, mille järel ta kukub hauda ning peale seda hakkab poiss uuesti kasvama. Alfred oli Oskari ema abikaasa, kes oli saksa päritolu ning natsi võimu pooldaja. Peale oma naise surma ta võttis endale uue naise, kellega ta sai ka lapse, nimega Kurt. Alfred saab teose lõpu poole surma, kui vene sõdurid ta maha lasevad. Sigismund Markus oli mänguasjade poe omanik. Talle meeldis Oskari ema ning seega pakkus talle kaupa odavamalt. Markus oli juut, ning peale Oskari ema, Anna, surma ei kannatanud ta enam natside terrorit ära ning sooritas enesetapu. Arvamus
olla, et ka lapsed seda nüüd teavad. “See on meie uus sõber! Ta tahtis eile vaadata ega me tonte ei karda,” ütles Siim. “Ta tahtis selles lihtsalt kindel olla, sest te olite neile meist rääkinud,” hüüdis Laura. “Ja Oskar pidi meid täna oma perele tutvustama,” ütles Siim. “Oskar kutsus teid ka,” ütles Laura vanemale ja vanaisale. “Me kindlasti tuleme,” vastas vanaema. Ja oligi õhtu käes, mill Laura, Siim, vanaisa ja vanaema pidid minema Oskari perele külla. Nad kõik istusid elutoas ja ootasid Oskarit. Möödus viis minutit ja Oskar tul järskui läbi seina. “Noh, kas olete valmis,” küsis Oskar keset tuba hõljudes. “Jah, me oleme valmis! vastas Siim põnevusega. Siis vanaisa tõusis püsti, läks seina juurde ja ütles küsivalt lapselaste poole vaadates: “Kas tulete ka?” “Aga kuidas me läbi seina saame?” küsis Siim. “Need, kes on meiega sõbrad, saavad ka läbi seina minna,” vastas Oskar. “Oh kui tore
riietele ja rebenenud kinnastele, samuti ei jää märkimata Erika probleemne näonahk. Erica vanaisa (parun) Erica vanaisa on baltisaksa parun, kes elab minevikus, ajas, kus valitsesid kindlustunne ja traditsioonid. Ülistades minevikku, ei seo teda tulevikuga mitte midagi muud, kui Erica. Tema jaoks on oluline suguvõsa puhtus, meelekindlus ja traditsioonid. Paruni arvates pole Oskaril neist midagi ning seetõttu pole ta ka nõus Erica ja Oskari abieluga. Raamatu lõpus tundus vanaisa siiski kahetsevat, et oma tütart Oskarile ei andnud. Majaproua ja majahärra Majaproua on võimukas ja enesekindel, pidades pea igas söögilauas põhjalikke arutlusi teemal "armastus" Majahärra ei rääkinud palju. Kuid kui too midagi ütles, tegi ta seda väga konkreetse ja tabava sõnastusega. Majaproua kireks on lapsed. Seega hoolitseb ta pidevalt oma laste eest, kuid peab lasteks ka täiskasvanuid, kaasaarvatud oma abikaasat
Valentina Krivitskaja, kes töötas Vitebski raudteevalitsuses. 4 Perekond ja lapsepõlv Kirjaniku isa Hindrik Luts 1886. aastal abiellus Posti talu noorima tütre Leena Jobso ning ta tegeles oma perega puutööga, hiljem aga kingsepaametiga Palamusel. Algul elas pere Posti talus koos ema vennaga. Omavahel said nad väga halvasti läbi, kui Oskar oli nelja aastane koliti Palamusele. Oskari vend Arnold suri kolmeaastaselt teine vend aga, nimega Theodor temast sai ettevõtlik mees. Ema poolt Oskari vanaema Triino, kellega oli hea muinasjutte lugeda ja vanaisa Mardilt kuulis Oskar pajatusi päris- ja teoorjuse ajast. Oma osa kirjaniku elukutse kujunemises aitas teda ka osaliselt isa elukutsel, väiksena kuulas ta iga päev kingsepal käijate külauudiseid ning jutte, näha ja kuulda aktiivset maaelu õigel ja loomulikul kujul. Oskari lapsepõlv möödus Palamuse kirikualevis
varajases lapsepõlves tärganud täitmatu huvi inimloomuste mõistatamise vastu, tung tabada ja jäädvustada kohatud karaktereid. Mõnede meenutuste kohaselt asus Oskar Luts ,,Kevadet" kirjutama just siis, kui oli rohkest lugemisest küllastunud ja tüdinud ning leidis, et tahaks ka ise midagi öelda. Esimesena ilmus trükist luuletus ,,Elu" 15.02.1907 ,,Postimehes". Aastail 1908-1909 ilmus perioodikas kümmekond pala Toomas Oskari nime all. 1911. a. valmis esimene näidend ,,Paunvere", 1912. a. ,,Ärimehed" ja ,,Kapsapea", trükis ilmusid kõik kolm 1913. aastal. 1912. aastal ilmus ,,Kevade" I osa. Oskar Luts võttis osa Maailmasõjast, mida siis veel keegi esimeseks ei nimetanud, olles farmatseut tegevväes Peterburis, Pihkvas, Vilnos (Vilniuses), Varssavis, Dvinskis (Daugavpils) ja Vitebskis. Sõjatee viis ta välja Volgani. Augustis 1918 vabastati Oskar Luts sõjaväest ja ta hakkas koos
Lotte-Gerli Padar Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Sisu. Lotte seiklused jätkuvad! Sedakorda püüab koeratüdruk Lotte välja mõelda, kelleks ta suurena saada võiks ning algav päev annab talle suurepärase idee, sest ootamatult läheb kaotsi isa Oskari leiutatud suhkrumasin. Lotte ja ta sõber Bruno ei jää käed rüpes istuma, vaid otsustavad hakata detektiivideks ning suhkrumasina üles otsida. Etendus Esietendus 28. novembril 2008 Vanemuise suures majas T.11.03.2014 12:00 Teater Vanemuine, suur maja, Tartu Detektiiv Lotte Eesti N.20.03.2014 18:00 Teater Vanemuine, suur maja, Tartu Detektiiv Lotte Eesti Video
olnud pärisorjust. See mõjutab rahva suhtumist ja kokkuhoidu. Soome rahvuskultuur areneb varem. Üldlaulupidu oli eestis varem kui soomes. 1852 esimene soome ooper. 1882 sünnib helsingis kõrgem muusikaõppeasutus. 1809. eesti ja soome venemaa alla. Soomes oli aga autonoomia. Tähtsaim linn Helsingi. Seal asutati muusikaselts, kelle juhik sai Fredrik Faatsius(1809-1891). Robert Kajanus filharmoonia seltsi asutaja. Filharmoonia kontserte korraldav organisatsioon. Saamid. Joigumine. Oskari Merikanto helsingi ooperiteatri dirigent, kirjutanud on 3 ooperit. Esimene soomekeelne ooper''põhjala tütar''. Romantilise suuna esindaja. Aare Merikanto, Oskari poeg(1893-1958). Sibeliuse akadeemia ippejõud. Palju sümfoonilisi teoseid, ooper `juha'. Selin Palmgren helilooja, pianist ja dirigent. Parimad klaveriteosed. 5 klaverikontserti, palju miniatuure. Kutsutud ka soome Chopiniks. Toivo Kuula.täiendas end välismaal, seal leidis oma isikupärase stiili. Oli väga vaesest perest
,,DETEKTIIV LOTE" Toimus: 13.12.08 kell 12.00 Teater: Vanemuine (Suures majas) Tartus LAULUD: *Kelleks tahad saada *Leiutaja Oskari laul *Detektiivi laul *Jäneste kurb elu *Lotte laul hoolimisest *Spordimeeste laul *Kass Betty laul sõprusest ja võistlemisest *Doktor Ave laul *Mati laul ümbermaailmalennust *Leiutajate küla laul Lavastaja:Ain Mäeots Muusikaline juht ja dirigent:Tarmo Leinatamm Helilooja:Priit Pajusaar Laulusõnad:Leelo Tungal Dirigent:Lauri Sirp Kuntstnik:Iir Hermeliin Koreograaf:Janek Savolainen Valgus kuntstnik:Tõnu Eimar Lavastaja assistent: Kais Adlas Produtsent:Paavo Nõgene
et mõisas tapeti ta ära, jutustas Jaan, et sõi valget roosi lõhnaga pehmet Idamaa maiusrooga. Tegelikult oli see seep. Kubjas Hans olevat parunile pakkunud osta kassi, vilja söövate hiirte vastu. Kollane kratt olevat vana Räägu prossi ära varastanud, hiljem korraldas peo hingedega hingedepäeva puhul, Imbi ja Ärni üritasid Räägu hõbedat endale saada. Rehepapp solvas oma kratti. Aidamees Oskari kratt oli mässama hakanud ning karjus: "ANNA TÖÖD, MUIDU KEERAN KAELA KAHEKORRA!!!" Oskar teadis, et kratt on katki ning tahtis ta hävitada andes talle võimatu töö, teha leivast redel. Oleks andnud sõelaga vee tassimise, aga kratil oleks läinud liiga kaua aega aru saamiseks et see töö ei kanna vilja. Niimoodi ta ajaski krati põlema. Imbi ja Ärni jooksid marti, Jaan tahtis liituda, aga nad ei võtnud teda vastu, siis Jaan läks
TEOSE ANNOTATSIOON Andrus Kivirähki „Rehepapp „ on romaan eesti rahva raskest elust mõisahärrade rõhumise all. Teose olustik vastab 19. sajandi Eesti külale ja mõisale, kuid tegelasteks on lisaks inimestele erinevad mütoloogilised olendid, sealhulgas Vanapagan, Katk, Halltõbi ning kratid, tondid ja kollid, kes varitsevad põõsas, silmad põlemas, et paljukannatanud külainimestele veelgi kurja teha. Neid kujutatakse inimeste maailmaga lahutamatult seotuna. Inimesed võtavad neid iseenesestmõistetavatena, pea igas peres on varandust kokku kandev kratt ja hingedepäeval võetakse söögilaua ja saunaga vastu surnud esivanemaid. Raskes olukorras ei jää rahval muud üle, kui krabada endale kõike mida kätte saab, olgu siis naabri sahvrist, mõisaaiast või teede ristmikul vanapagana käest. Krikus käiakse vaid selleks, et suus ära tuua armulaualeiba, millega jahimehe püss alati märki tabab. Igaüks tunneb või teab mõnd tegelast "Rehepapist". Olgu nendek...
Pärdi autoriplaat „Tabula rasa”. Teose sõnade autor on šotimaa rahvuspoeet Robert Burns, kes on kõige tuntum šoti keeles luuletaja, ehkki suurem osa ta teoseid on inglise keeles. Vokalist on Taani lauljatar Else Torp, kes laulab häälekõrgusel sopran. Loo organist on 72-aastane inglise helilooja ja organist Christopher Bowers-Broadbent. Lugu ’’Minu süda on mägismaal’’ on filmimuusikaks Paolo Sorrentino Oskari võitnud filmile ’’The Great Beauty’’. Pala on kirjutatud f-mollis ning on aeglase ja sujuva tempoga. Lool on vaikne dünaamika. Pärdile kohaselt kuuleme uinutavat, võluvat aga ka lihtsat ja geniaalset mitte suurte intervalliliste hüpetega bassiliini. Oreli saates on kuulda sarnast, rahulikku harmooniatäidet, mis on arvatavasti lihtsakoelise pehme 8' registriga. Vahemängudes on kuulda Saksa orelitele kohast Oboe 8' registrit, mis annab palale omamoodi huvitava kõla.
teda võib veel näha filmides nagu Munich, Layer Cake, Lara Croft: Tomb Raider ja paljudes teistes. Vesper Lynd Eva Green Tema on uustulnuk. Royale tegi temast ühe kuulsamaid näitlejaid. Enne seda oli tal ka väike roll Kingdom of Heaven'is. Le Chiffre Mads Mikkelsen Palju auhindu võitnud Taani näitleja. Teinud kaasa väga palju Saksamaa ja Rootsi filmides, arvatavasti tuntakse teda ära kõige rohkem King Arthur'ist. M Judi Dench Ta on võitnud oskari, 27 auhinda ja olnud 48'sal kandideerimisel. On teinud kaasa enamustes Bond'i filmides. Lavastaja: Martin Campbell Ta on lavastanud ka eelmiseid Bond'i filme. Samuti on ta lavastaja The Legend of Zorro ja The Mask of Zorro'le. Tootjad: Barbara Broccoli Tootja ka paljudele eelmistele Bond'i filmidele. Sama kehtib ka järgmine aasta tulevale uuele filmile. Michael G. Wilson Tootja ka paljudele eelmistele Bond'i filmidele. Sama kehtib ka järgmine aasta tulevale uuele filmile. --
Charlie mõistis, et ta muutub tagasi endiseks, sest tegelikult operatsioon ainult kiirendas loomulikku arengut ning taandareng tuli sama kiiresti. Raamatu lõppedes otsustab Charlie minna elama vaimupuuetega inimeste hooldekodusse, kus keegi teda ei tunne ega ei oska talle kaasa tunda. ,,Lilled Algernonile" on võitnud Hugo auhinna ja Nebula auhinna. Selle põhjal valmis 1968. aastal film ,,Charly", mille nimiosa mängimise eest sai näitleja Cliff Robertson Oskari. Lisaks filmile on teosest tehtud ka mitmeid näidendeid, raadiokuuldemänge ning isegi muusikal. Raamatus on kajastatud mitmeid olulisi teemasid. Näiteks räägitakse selles vaimse puudega inimeste kohtlemisest ning konfliktist intellekti ja emotsionaalse küpsuse vahel. Raamatus on tähtis osa peategelase minevikusündmustel ning kuidas need tema hilisemat elu on mõjutanud. Raamatut oli huvitav lugeda, sest põnevus säilis kogu raamatu vältel. Ka selle ülesehitus oli omapärane
Nagu andekate laste puhul tavaks, avaldus Oskari talent varakult. Väikese poisina olevat ta palunud jõulukingiks alati värve, koolitundides joonistas aga sageli portreid ja karikatuure. Ants laikmaa juurde sattus ta pooljuhuslikult. Kalliste pere elas tol ajal Toompeal Vaestekooli tn1 krt 23 Paulbergi majas). Laikmaad nähti sageli läheduses olevas Falk-pargis maalimas. Felix Kallis meenutab: "Ükskord, kui tulime linnast, ütles ema:mina lähen ja räägin selle kunstnikuga Oskari üle. Ema esitles ennast ja ütles, et tal vanem poeg on joonistamises andekas. Laikmaa ütles, et too poiss siia ja las võtab ühes kõik pildid, mid ta teinud on. Oskar oli vast 12 või 13 aastat vana. Laikmaa oli Oskarist huvitatud ja hakkas teda õpetama ilma maksuta. 2 Looming Oskar kallis kuulus eesti kunstnike neljandasse põlvkonda
OSKAR METSAVAHT moekunstnik Miks ma valisin esitlemiseks Oskari? maailmakuulsa moebrändi Osklen looja; rohelise disaini arendaja; Äriajakirja ,,100 kõige loomingulisemat inimest äris" 73. kohale paigutatud; peale moekunsti tegeleb veel surfamisega, fotograafiaga ning on filmirezissöör. Oskar Metsavaht Sündinud 1961; lõpetanud Rio de Janeiro ülikooli; töötanud spordiarstina; hariduselt arst; moebrändi Osklen looja. Oskar Metsavaht Sündinud 1961; lõpetanud Rio de Janeiro ülikooli; töötanud spordiarstina; hariduselt arst;
Milles peitub ,,Rehepappi" edu? Aastal 2000 avaldas raamatukirjastus Varrak Andrus Kivirähki poolt kirjutatud raamatu ,,Rehepapp". Raamat osutus üsna populaarseks olles võitnud kultuurikapitali proosapreemia, Virumaa kirjanduse preemia ning pääsenud Eesti kirjanduse kuldraamatukokku. Raamat on olemas kuues keeles: Soome (2002), Norra, Ungari (2004), Vene (2008), Läti (2009) ja Prantsuse (2014). Raamatu põhjal on tehtud mitmeid teatrilavastusi. Raamatust ilmus ka selle aasta alguses film, mis on olnud sammuti edukas. Kuid kuidas suutis üks raamat nii populaarseks osutada? Üheks raamatu kirjutamise põhjuseks oli Kivirähkil kusagilt loetud Tuglase arvamus sellest, et eestlastel ikkagi pole oma õiget eepost, sest Kreutzwald jättis kasutamata tohutul hulgal rahvapärimusi, keskendudes üksnes Kalevipojale. Mõned inimesed peavad sellepärast ka raamatut 21. sajandi eeposeks. ,,Rehepappi" iseloomusta...
Pelgulinn Pelgurand TTK 2018 PELGULINN Pelgulinna asum asub Põhja-Tallinna linnaosas Elanike arv 16 003 (2016.a) Pelgulinna asumi pindala on 2,38 km Pelgulinn <1920 Pelgulinn sai nime pilke tähenduses Asumi arengut kiirendas Tallinna Peterburi raudtee rajamine 1869 ja Sitsi mäele rajatud Balti Manufaktuur Pelgulinn on läbi aegade jaotatud teiste linnaosade vahel kuuludes Tallinna I ja IV eeslinna 1916 kuulus linnaosa V linnajakku Pelgulinna esimene kool rajati 1912. aastal Pelgulinn 1920-1940 1922 sai ehitusmaad Kolde tänavale maad ehitusühing "Oma Kolle" 1923. aastal elas Pelgulinnas 7326 elanikku 1929. ehitati Tallinna hipotroom 1930. aastate lõpus asus Pelgulinnas 566 krunti, millel paiknes 545 elumaja 1939 toimus suur tänavate ümbernimetamine Fotol vaade hipodroomi poolt Pelgulinnale 19...
kellest sai ärilist ettevõtlikkust ilmutav tantsuõpetaja ning kinooperaator (üks esimesi eestlasi). Arvestatavaid mõjutusi Oskar Lutsu vestmisande ja sünnipärase huumorimeele väljakujunemisel on andnud vaimuerksam emapoolne Jobsode suguvõsa. Eriti, aga kirjaniku vanaema Triino, kes oli hea muinasjutuvestja. Vanaisa Mardilt oli poiss kuulnud aga pajatusi päris- ja teoorjuse ajast. Lutsu lapsepõlv möödus Palamuse kirikualevis, kuhu koliti Oskari neljanda eluaasta paiku. Lutsud elasid Palamusel esialgu kehvas üürikorteris, hiljem enda ehitatud veskis järveäärses majas. Siin puutus Oskar maast-madalast kokku maa- ja alevikurahvaga, nende kõnekeele kujukuse ja rikkusega, millele andsid hiljem lisa Tartu tagahoovid ja apteegid. Õpinguid alustas Luts Änkküla külakoolis. 1895. aastal astus ta Palamuse kihelkonnakoolis. Lahkumine Palamuselt... 1899. aasta sügisel sai Lutsust 2. klassi õpilane Tartu reaalkoolis
vaadanud vahepeal. Liinale aga Endel ei meeldi ja Endel vihastub selle peale ja läheb minema. Liina läheb jälle hundina Hansu vaatama. Rehepapp saab teada, et teisepool jõge liigub katk ja kogub kõik küla inimesed kokku ja paneb nad risti-rästi maha. Hans aga sai katku ja, et mõisapreilit sellest hoida hüppab ta tulle aga ta ei teinud seda. Hans läheb vanapaganaga ristile rääkima, sõstrad kaasas aga Vanapagan oli pahas tujus ja surus talle küüned õlga ja sai sealt vere. Oskari kratt aga jääb värava vahele kinni ja läheb nii vihaseks, et läheb põlema, nii suure leegiga, et see lausa ohtlik elumajadele. Hans aga räägib oma armastusest Rehepapile, kes aga laidab selle idee maha. Koju minnes leiab ta oma aiast tondi, kes tahab teda ära süüa. Liina jälgib ikka kuidas Hans mõisas käib preili akna taga. Liina räägib Rehepapiga, et see Hansuga temga kohtingu korraldaks. Liina riietub mõisapreiliks ja läheb Hansuga kohtama
on omavahel seotud; impressionistlik."Kärbes" - irooniline sümbolnovell. Loomingu III periood-loomingu tippaeg, ilmusid kõik romaanid.Psühholoogilisse analüüsi toodud nii maa kui linn."Kõrboja peremees" - romaan saatuslikust armastusest; teose peamist mõtet võiks tõlgendada järgmiselt: Eestil pole veel õiget peremeest, ta tuleb alles kasvatada.Ma armastasin sakslast" esmakordselt kasutab Tammsaare minajutustust ja valib pihtimusliku päevikuvormi. Keskmes on eesti üliõpilase Oskari ja baltisaksa neiu Erika armastuslugu."Põrgupõhja uus Vanapagan"- viimane romaan, mis on kirjutatud suure sõja eelaimuses.Romaan kannab eriti tugevat pettumuse ja pessimismi pitserit. Kujutab maapealset ebaõiglust,lihtsate hingede allajäämist kasuahnetele kaalutlejatele ka taluelus.Esmakordselt segab ta müüti ja argireaalsust.Romaan küsimärgistab ristiusu teesi,et ka suurimad patused,kui nad oma patte kahetsevad saavad lunastatud.Epopöa "Tõde ja
Eduard Wiiralt (kodanikunimega Eduard Viiralt) Kunstnik Eduard Viiralt, temast ma kahjuks kuulnud pole, kuid tema joonistatud pildid „Lamav tiiger“ ja „Absindijoojate“ on mulle kuidagi väga tuttavad. Eduard Viiralt sündis Peterburi kubermangus mõisateenijate Anton ja Sophie-Elisabeth Wiiralti pojana. Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. Kunstniku ja tema vendade Oskari ja Augusti koolitee algas Koerus haridusseltsi koolis, mille juhatajaks oli kriitik ja kirjandusharrastaja Johannes Söster. Vanemate soovil, kes lootsid pojast kantseleiametnikku, läks Viiralt Koeru saksa erakooli. Esimese maailmasõja puhkedes asus perekond elama Tallinna ja kunstikalduvustega noormees valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli. Andeka õpilasena läbis ta kaks klassi ühe aastaga ning viidi üle aktiklassi. Kolme aasta jooksul, mis ta
Neil oli palju loomi. Isegi koerakutsikad olid just sündinud. Raha oli neil ka parasjagu. Poiss oli alati unistanud sellisest kodust ja sellistest vanematest, kuid kui ta ühe öö Oskarist eemal oli, sai ta aru, et tema õige koht on vana hulkuri juures ning läks uhkest majast ära. Oskar lubas tal endaga jääda. Tal oli väga hea meel, et poiss tagasi tuli. Siis kõndisid nad kahekesi mäest üles ja Oskar kohtus uuesti oma naisega, kes teda kodus juba ootas. Rasmusele meeldis Oskari naine. Ta nimi oli Martina. Rasmus jäi nende juurde väikesesse majja elama ja oli õnnelikum kui ta kunagi oli osanud arvata. See oli väike kodu vaeste inimeste ja kassiga, kuid see oli Rasmuse jaoks hea kodu. Teemad: 1. Kodu (Kuidas kujuneb Rasmuse elu lastekodust oma koduni?) Elu lastekodus (lk.10 ülalt 5.realt) Oma kodu loomine ( lk. 100 ülalt 5. reast 101) Koduloomad (lk 128) Äkki hirmutab lastekodu?! (lk 132 keskel) Kas lastekodu või kodu? (lk.157 8.rida ülevalt 159 keskel)
linnas vanaprouaga läbi ja tuli sealt lihtsalt ära. Indrek ei taha eriti, et Tiina sinna jääks. Tüdruku enda ja ka võimalike tekkivate probleemide pärast. Tiina on aga viisakas ja visa ja talle omase abitu ilmega räägib end Maretile tüdrukuks. Alguses on nad Elliga suured sõbrad, kuid Ellis tekib vimm Tiina vastu, kui Oskar enam temaga ei taha niiväga mööda naaberalasid ringi sõita ja simmanitel käia. Tiina pärast tahab noormees rohkem kodus olla. Oskari vanemadki teeb see murelikuks, kuid siiski ei saadeta Tiinat ära, kuigi ta on kleenuke ja nõrk. Siis tuleb Eesperre uus sulane - Ott, kes on spordimees ja muidu-mees, paras niisama-praalija. Tema vaated elule on sootuks erinevad tavapärasest Vargamäe-mõtteviisist ja Oskarile ta eriti ei meeldi, veel vähem siis, kui Ott hoolega nii Ellit kui Tiinat taga ajama hakkab. Tüdrukute pärast lähevad noormehed koguni kaklema ja kui Sass neid lahutab, valetab Elli Oti puhtaks
vanaprouaga läbi ja tuli sealt lihtsalt ära. Indrek ei taha eriti, et Tiina sinna jääks. Tüdruku enda ja ka võimalike tekkivate probleemide pärast. Tiina on aga viisakas ja visa ja talle omase abitu ilmega räägib end Maretile tüdrukuks. Alguses on nad Elliga suured sõbrad, kuid Ellis tekib vimm Tiina vastu, kui Oskar enam temaga ei taha niiväga mööda naaberalasid ringi sõita ja simmanitel käia. Tiina pärast tahab noormees rohkem kodus olla. Oskari vanemadki teeb see murelikuks, kuid siiski ei saadeta Tiinat ära, kuigi ta on kleenuke ja nõrk. Siis tuleb Eesperre uus sulane - Ott, kes on spordimees ja muidu-mees, paras niisama-praalija. Tema vaated elule on sootuks erinevad tavapärasest Vargamäe-mõtteviisist ja Oskarile ta eriti ei meeldi, veel vähem siis, kui Ott hoolega nii Ellit kui Tiinat taga ajama hakkab. Tüdrukute pärast lähevad noormehed koguni kaklema ja kui Sass neid lahutab, valetab Elli Oti puhtaks.
Paralleelsed elulood James Dean James Byron Dean sündis 8. veebruaril 1931 Marionis, Indianas. Kuus aastat peale seda, kui ta isa oli jätnud põlluharimise, et saada hambatehnikuks kolisid nad perega Californiasse. Dean oli väga lähedane oma emaga, keda kirjeldati kui ainukest inimest, kes oli võimeline teda mõistma. 1938. aastal kui Dean oli 9-aastane suri ta ema emakavähki. Kuna isa polnud võimeline poja eest hoolt kandma kolis Dean Fairmounti, Indianasse oma õe ja tolle mehe juurde. James otsis nõu ja abi metodisti pastorilt reverend James DeWeerdilt. Mõningad allikad väidavad, et Dean'il oli intiimne suhe pastoriga, mis algas juba keskkoolis ning kestis mitmeid aastaid. Keskkoolis oli Dean tulemuslikult keskpärane, kuid populaarne mängides pesapalli, korvpalli ning õppides draamat. Peale lõpetamist 1949. aastal kolis ta tagasi Californiasse, et elada koos oma isa ja kasuemaga. Californias läks...
Jaan Tätte Jaan Tätte (sündinud 24. märtsil 1964 Viljandis) on eesti näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja laulja. Talle meeldis juba enne keskkooli minekut kirjutada. Tuletõrjeteemalisel kirjandivõistlusel sai koolis kolmanda, rajoonis teise ja vabariigis esimese koha. Sündis velsker Jaan Tätte peres. Jaan Tätte õppis 1982–1984 Tartu Riiklikus Ülikoolis bioloogiat ja 1985–1986 Tallinna Pedagoogilises Instituudis näitejuhtimist. Aastal 1990 lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri XIV lennu. Jaan Tätte on abielus Margit Tättega, peres kasvab kaks poega (Jaan Tätte ja Kunter Tätte). Rollid Linnateatri lavastustes: Goldberg (Harold Pinter "Sünnipäevapidu"; 1990; diplomilavastus) Indrek (A. H. Tammsaare / Mati Unt "Priius – kallis anne" ja "Taeva kingitus"; 1991) Poiss (Per Olov Enquist "Ilvese tund", 1991) André Chénier (P. Weiss / Mati Unt "Rahvasõbra tagakiusamine ja tapmine vaimuhaiglas sadisti juhtimise...
Kokkuvõte Jagatud Saladused Agnes Kolga Tegelased: Johanna- hüüdnimi Hanna 18 aastane Hanna parim sõbranna Ingrid (pikkade blondide juustega) Hanna ja Ingrid käivad 11 klassis Ingridi vend Oskar Oskari sõber Aleksander Oskar ja Aleksander käivad 12 klassis Hanna vend Kaarel 4 aastane Hanna ekspeika Kevin Hanna ema ja isa ning Kaarli tegelik isa ja Hanna ema parim sõber Indrek Johanna on oma elus läbimas väga rasket etappi, ta on läinud lahku oma poissõbrast Kevinist, kes Johannat lõi viimase sünnipäeval ja jättis ta üksi paika kust ta ei osanud ise koju minna. Hiljem soovis Kevin leppida. Johanna püüdis küll vastu seista, aga nad olid juba päris pikalt koos olnud ja Johanna ei suutnud keelduda. Kevin ei taha tüdrukust kuidagi lahti lasta. Kevin on väga kontrolliv ja suhtub Hannasse nagu omandisse- vihastab kergesti ja siis kui temal soov tahab leppida. Ingrid, keda Kevin vihkas, küll püüdi...
aastal, suri vaid kolmeaastasena, noorim poeg Theodor (1896-1980) jäädvustas end eesti kultuurilukku aga filmioperaatori ja -lavastajana. Arvestatavaid mõjutusi Oskar Lutsu vestmisande ja sünnipärase huumorimeele väljakujunemisel on andnud vaimuerksam emapoolne Jobsode suguvõsa. Eriti, aga kirjaniku vanaema Triino, kes oli hea muinasjutuvestja. Vanaisa Mardilt oli poiss kuulnud aga pajatusi päris- ja teoorjuse ajast. Lutsu lapsepõlv möödus Palamuse kirikualevis, kuhu koliti Oskari neljanda eluaasta paiku. Lutsud elasid Palamusel esialgu kehvas üürikorteris, hiljem enda ehitatud veskis järveäärses majas. Siin puutus Oskar maast-madalast kokku maa- ja alevikurahvaga, nende kõnekeele kujukuse ja rikkusega, millele andsid hiljem lisa Tartu tagahoovid ja apteegid. Oskar Lutsu koolitee algas 1894.aastal Änkküla külakoolis. 1895.aastal astus ta Palamuse kihelkonnakooli, kus ta käis aastani 1899. Sama aasta sügisel sai Oskarist 2.klassi õpilane
nii hästi sobivad püksid-pintsakud kuhugi ära pannud, sisenes Luts viimaks vastsesse ülikonda ja läks linna peale. Tagasi tulles oli rahvakirjaniku tuju oluliselt paranenud. "Luts oli Valentinale hõiganud: mammi, sa oled väga tore! Tead, kui hea oli linna peal käia!" Looming Oskar Lutsu kirjanduslik tee algas luuletajana, kui 1907. aastal avaldati Postimehes tema esimene teos, milleks oli luuletus "Elu". Esialgselt avaldas Luts oma tööd pseudonüümi Toomas Oskari (Thomas Oskary) all. Viljakam aasta oli 1908, kui Luts tõlkis Päevalehele saksa kirjaniku Hartwiga romaani ja kirjutas mitu jutustust. Mõningane paus tuli sisse 19091911, mida võib põhjendada ajateenistusega sõjaväes Peterburis. 1911. aastal taas Eestis olles ja Tartu Ülikooli rohuteadust õppima asudes kirjutas ta valmis näidendi "Paunvere", mis ilmus küll alles 1913. Lutsu esimene ja samas tuntuim teos "Kevade" ilmus kahes osas aastatel 19121913 ning
Sudo chmod ug=rwsx,o=r,+t /var/www/leiutised === sudo chmod 3774 /var/www/leiutised o Faile, mis asuvad katalogis /var/www/leiutised peavad olema kustutatavad vaid vastava faili omaniku poolt. Sudo chmod +t leiutised (+t eelmises punktis) o Looge kataloogi mõned failid nii lotte kui oskarina. Kontrollige, et need failid sattusid grupi leiutajad omandusse. Sudo login lotte/oskar Nano lotte1/lotte2 Ls –l o Kontrollige, et lotte ei saa kustutada oskari poolt loodud faile, ja oskar ei saa kustutada lotte faile. o Proovige, milline on ligipääs neile failidele kasutajana oskar. o Proovige vaadata neid faile üle veebi (http://teie.virtuaalserveri.ip.aadress/leiutised/... või virtuaalmasinast ka http://localhost/leiutised/...). /etc/apache2/sites-enabled/000-default.conf Documentroot muuta Sudo service apache2 restart Sudo chmod o+g /var/www/leiutised Localhost
Rehepapp Raamat räägib 19. Sajandi Eesti külast, millele lisavad pilkavat ja humoorikat pilti paljud müütilistele olendid nagu kratid, libahundid, Nõid ,Vanapagan, haldjad , külmkingad merilehmad ja Katk. Kratt oli olend, kes pidi olema igal jõukamal peremehel majas . Krati hankimiseks pidi kõigepealt Krati valmis meisterdama , minema ristteele, kolm korda vilistama ning ootama Vanapagana tulekut. Vanapagan märkis kirja krati saaja nime ning küsinud vastu teise verd , et pärast surma peremehe hing endale saada . Kuna Vanapagan oli hajameelne ning kergesti petetav, kasutasid seda paljud ära tilgutades vere asemel raamatusse sõstramahla. Nii jäigi Vanapaganal hing saamata. Libahundiks said muunduda kõik ,kellel oli nõialt ostetud hallikat salvi , seda peale määrides muutusid otsekohe hundiks ning võisid murda nii palju lambaid ja kitsi kui tarvis . Nõid oli Rehepapi vastand , kui Rehepapp aitas k...
GEIR TAGAPERE 142763IAPB Labor 3: Kasutajad, grupid, õigused Kasutajad, grupid ja nende õigused Vastake järgmistele küsimustele nii kasutaja Lotte kui ka kasutaja Oskari kohta. o Milline on kasutaja UID? Nimeta vähemalt 2 viisi, kuidas administraator võib seda teada saada. Id kasutaja id –u kasutaja = id –-user kasutaja echo $UID ;;; o Millistesse gruppidesse kasutaja kuulub? Nimeta vähemalt 2 viisi, kuidas administraator võib seda teada saada. id kasutaja groups kasutaja id –G -n kasutaja o Milline neist on põhigrupp? Nimeta vähemalt 2 viisi, kuidas administraator võib seda teada saada.
Järgmisel päeval räägib Joosep rehepapile, et tegelikult tapavad ikka paljud kratid oma peremehed ära kui viimastel neile enam tööd anda ei ole, rehepappi ei taha ta aga tänulikkusest tappa, sest rehepapp korjas ta tee äärest üles peale seda, kui ta oma eelmise peremehe nina selja taha keeranud oli. Rehepapp ütleb aga selle peale, et kuna tema nime pole Vanapagan oma raamatusse kirja pannud, pole kratil tema üle ka mingit vôimu. Samal ajal on Aidamees Oskari kratt ka otsustanud peremehe ära tappa ja nôuab tööd. Oskar käsib tal leivast redeli teha ja imestab, et kratt nii kiiresti katki läks. Oskari lapsed lähevad välja krati ebaônnestumist ja pôlema minekut vaatama. Oskar läheb rehepapi juurde külmutatud punaseid sôstraid küsima, saab need ja läheb ristteele Vanapaganaga kohtuma. Lepivad krati asjus kokku, panevad tema nime kirja, kuid vere asemel pigistab Oskar sôstardest punast mahla, nii et
Eluloolist Contra on sündinud Võrumaal Urvastes agronoomi ja raamatupidaja pojana, õppinud Urvaste Algkoolis 19811984, Kuldre 9-klassilises koolis 19841989 ja Antsla Keskkoolis 19891992. Viibis sõjaväeteenistuses Eesti piirivalve Piusa kordonis 19931994. Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 20042008. Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige aastast 1997, Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Loomingust Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiad, samuti kalambuure (nt loomaporno: panen tallele). Olles vaim...
Näkk oli pahatahtlik olend, enamasti naine, kes elas vees. Ta hirmutas või meelitas inimesi, et neid kätte saades uputada. Kuid kui inimene ei kartnud teda, andis talle varanduse. Nii said Imbi ja Ärni omale kaks kullakotti, mille saamisest nad ammu olid unistanud, kui Liinat päästmas käisid. Nad andsid heast südamest ühe kullakoti tüdrukule, sest neil oli temast kahju. Külmking oli koeralihast tehtud koll, kes sõi inimeseliha. Teoses õnnestus külmkinga lollitada aida Oskari naisel, kes andis olendile lapse asemel põlle rinna alt. Libahunt oli hundiks muundunud inimene. Liina armastas käia libahundiks, et tunda vabadust ning näha kubjast, kuid enamasti käidi libahundiks sellepärast, et ise enda perele liha valida, krattidest ei piisanud ja neid ei usaldatud nii palju. Tondid olid hinged, kes hirmutasid inimesi. Enamus olendid peletas eemale ristimärgi tegemine ja jumalasõna lausumine.
sauna. Järgmisel päeval räägib Joosep rehepapile, et tegelikult tapavad ikka paljud kratid oma peremehed ära kui viimastel neile enam tööd anda ei ole, rehepappi ei taha ta aga tänulikkusest tappa, sest rehepapp korjas ta tee äärest üles peale seda, kui ta oma eelmise peremehe nina selja taha keeranud oli. Rehepapp ütleb aga selle peale, et kuna tema nime pole Vanapagan oma raamatusse kirja pannud, pole kratil tema üle ka mingit vôimu. Samal ajal on Aidamees Oskari kratt ka otsustanud peremehe ära tappa ja nôuab tööd. Oskar käsib tal leivast redeli teha ja imestab, et kratt nii kiiresti katki läks. Oskari lapsed lähevad välja krati ebaônnestumist ja pôlema minekut vaatama. Oskar läheb rehepapi juurde külmutatud punaseid sôstraid küsima, saab need ja läheb ristteele Vanapaganaga kohtuma. Lepivad krati asjus kokku, panevad tema nime kirja, kuid vere asemel pigistab Oskar sôstardest punast mahla, nii et kokkulepe on
1941 sai Oskar Lutsust Eesti esimene personaalpensionäär ja 1946 pälvis ta Tööpunalipu ordeni. Looming Mõnede meenutuste kohaselt asus Oskar Luts ,,Kevadet" kirjutama just siis, kui oli rohkest lugemisest küllastunud ja tüdinud ning leidis, et tahaks ka ise midagi öelda. Esimesena ilmus trükist luuletus ,,Elu" 15.02.1907 ,,Postimehes". Aastail 1908-1909 ilmus perioodikas kümmekond pala Toomas Oskari nime all. 1911. a. valmis esimene näidend ,,Paunvere", 1912. a. ,,Ärimehed" ja ,,Kapsapea", trükis ilmusid kõik kolm 1913. aastal. 1912. aastal ilmus ,,Kevade" I osa . Augustis 1918 vabastati Oskar Luts sõjaväest ja ta hakkas koos abikaasa Valentinaga, kellega abiellus Vitebskis 2. juulil 1917, ja poeg Georgiga, kes sündis 11. aprillil 1918, tagasi koju rändama. Sellest teekonnast jutustab värvikalt ,,Inderlin". 8
nad üritavad katku petta. Katk tappis Timofei, moondades end hõbetaalriks. Rehepapp viskab katku, kes oli end valgeks seaks moonutanud, tulle tänu erilisele noale. Samal ajal olid Imbi ja Ärni kõik sahvri tühjaks varastanud. Hans tahtis preilit näha ning Ints soovitas tal endale kratt teha. Oskar pettis endale Vanapaganalt veel ühe krati. Hans sõlmis Vanapaganaga lepingu, kuid kinnitas seda oma verega ja sai endale lumest krati. Oskari kratt jäi kinni ja Oskar jättis ta sinna ning kratt läks põlema. Tuli muutus ohtlikuks ka majadele ja rehepapp suunas selle teisele poole. Rehepapp vestleb Hansu ja tema uue lumememmega armastusest. Liina jälgis jälle Hansu, kes luges preilile luuletusi. Kodus saab Liina teada tema ja Endli pulmadest. Oskar ning tema naine petavad külmkinga (inimsööjat). Nõid paljastas oma vanad tunded rehepapi vastu. Rehepapp organiseerib Hansule ja Liinale kohtumise.
Kokkuvõte raamatust ,,Rehepapp" Raamat on jagatud 30'ks peatükiks. Neist igaüks tähistab üht päeva novembris. (1.-30. November). Raamat räägib 19. Sajandi Eesti külast, lisana mütoloogilised olendid nagu Kratid, hinged, libahundid ja Vanapagan. Raamat algab 1. Novembril, kui sulane Jaan on käinud mõisa aidas pugimas, ning seepärast söönud ära hea maotäie seepi. Seepeale on kohale kutsutud rehepapp Sander, kes olukorrast aru saab, ning Jaanile mõista annab, et too on rumal seebisööja, ning et kõhuvalu on sellise koguse seebi juures igati normaalne. Räägu Liina ostab mõisateenijalt Luiselt ühe mõisaproua matusekleidi, arvates, et see on uhke sakside kleit. Kleidi vahetab ta oma isa hõbeprossi vastu. Tema isa aga, kes prosse kiivalt hoiab ja armastab, hakkab prosse otsima. Valestimõistmisest tekib tüli, ning ekslikult arvab Räägu Rein, et kilter on see, kes tema prossi varastas. Koheselt suhiseb Rein kiltri maja läbi otsima, kuid edutult....
· Ühtekokku jõudis kirjanik oma 66 eluaasta jooksul luua 69 teost · Pseudonüüm Thomas Oskary. · Hasartne kirg - lugemine. Haridus. · Lugemine oli selge juba 6-aastaselt. · 1894 Õppis Änkküla külakoolis. Õppis ainult ühe aasta. · 18951899 Palamuse kihelkonnakool. Palamuse kool ja kaaslased jätsid sügava jälje noore Oskari hinge. Siinsed mälestused jõudsid hiljem ,,Kevade" lehekülgedele ja mälestusteraamatusse ,,Vaadeldes rändavaid pilvi". · 18991902 Tartu Reaalkool. · 19111914 õppis Tartu Ülikoolis rohuteadust (farmaatsiat), algul vabakuulajana. Töötas. · 1903. aastast töötas apteekriõpilasena Tartus ja Narvas, alates 1908 Tallinnas ja Peterburis. · 19151918 võttis farmatseudina osa Esimesest maailmasõjast Pihkvas, Varssavis,
22.03.1974 Meila Kamp 11a Contra (kodanikunimi Margus Konnula) on sündinud Võrumaal Urvastes Vanemad töötasid raamatupidaja ja agronoomina Urvaste Algkool 19811984 Kuldre 9klassiline kool 1984 1989 Antsla Keskkool 19891992. Eesti piirivalve Piusa kordonis 19931994 1994. aastal inglise keele õpetajaKuldre koolis Postiljon Urvastes 19961999 Urvaste postiülem Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 20042008 Vabakutseline kirjanik ja stsenarist Alates 1997. aastast Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige Alates 1997 Eesti Kirjanike Liidu liige ETV telesarja "Hajameelselt abielus" stsenarist ETV telesarja "Elolinõ" (2005 ja 2007) saatejuht Alates 2008. aastast ETV saate "Erisaade" üks saatejuhte "Ohoh!" (1995) "Üüratu üürlane" (1996) "Kesmasolin" (1996) "Contramutter 10. lend" (1997) "Ei ole mina su raadio" (1998) Aabits kaardipaki k...
Labor 10: Krüpteerimine Krüpeerimine SSH-ga ühenduse loomine o Looge kasutajatele oskar ja lotte võimalus logida SSH teenuse abil kasutaja klaus kontole nii, et: o Nad ei peaks Klausi parooli teadma o Klaus ise saaks oma parooliga normaalselt sisse logida ja töötada L2hen oskari/lottega sisse(ssh lotte@nimi), siis : Ssh-keygen Ssh-copy-id klaus@nimi // **lottega sama moodi** o Lisaks, oskar ei tohi saada võimaluse käskude täitmiseks serveril, vaid ta peab saama ligi ainult failidele SFTP protokolli kaudu. Vihje: konfigureerige käsude täitmise piirangut authorized_keys failis. Nano /etc/ssh/sshd_config All muuta „Subsystem sftp /usr/lib/openssh/sftp-server“ -> „Subsystem sftp internal-sftp“ Ja lisada: Match User oskar ForceCommand internal-sftp o Lahenduse leidmiseks lugege man ssh-keygen et leida võimalus kuidas võtmeid genereerida, man ssh-copy-id et leid...
22.03.1974 Meila Kamp 11a Contra (kodanikunimi Margus Konnula) on sündinud Võrumaal Urvastes Vanemad töötasid raamatupidaja ja agronoomina Urvaste Algkool 19811984 Kuldre 9klassiline kool 1984 1989 Antsla Keskkool 19891992. Eesti piirivalve Piusa kordonis 19931994 1994. aastal inglise keele õpetajaKuldre koolis Postiljon Urvastes 19961999 Urvaste postiülem Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 20042008 Vabakutseline kirjanik ja stsenarist Alates 1997. aastast Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige Alates 1997 Eesti Kirjanike Liidu liige ETV telesarja "Hajameelselt abielus" stsenarist ETV telesarja "Elolinõ" (2005 ja 2007) saatejuht Alates 2008. aastast ETV saate "Erisaade" üks saatejuhte "Ohoh!" (1995) "Üüratu üürlane" (1996) "Kesmasolin" (1996) "Contramutter 10. lend" (1997) "Ei ole mina su raadio" (1998) Aabits kaardipaki k...
Rehepapp Andres Kivirähk 1) Koera Kaarel küsis rehepappilt aka Sandrilt nõu, et mida teha oma seepi söönud sulase Jaaniga. 2) Räägu Reinu tütar Liina vahetas oma hõbeprossi Luisega parunessi tagant varastaud surikleidi vastu. Õhtul pärisid hingedepäeva puhul küll tulnud hinged selle kadumise kohta ja tüdruk valetas. 3) Aidamees Oskari kratt oli mässama hakanud, nii et mees käskis tal leivast redel ehitada ja pani hiljem põlema. Ta ehitas endale uue krati, aga pettis Vanapaganat andes talle hinge vastu 3 tilga vere asemel 3 tilka punasesõstramahla. 4) Kui kilter oli oma perega kirikus, kasutas Räägu Rein juhust ja võlus end võlupudru abil mehe sahvrisse, sest Liina väidetel võis pross just sinna sattuda.
Neil oli palju loomi. Isegi koerakutsikad olid just sündinud. Raha oli neil ka parasjagu. Poiss oli alati unistanud sellisest kodust ja sellistest vanematest, kuid kui ta ühe öö Oskarist eemal oli, sai ta aru, et tema õige koht on vana hulkuri juures ning läks uhkest majast ära. Oskar lubas tal endaga jääda. Tal oli väga hea meel, et poiss tagasi tuli. Siis kõndisid nad kahekesi mäest üles ja Oskar kohtus uuesti oma naisega, kes teda kodus juba ootas. Rasmusele meeldis Oskari naine. Ta nimi oli Martina. Rasmus jäi nende juurde väikesesse majja elama ja oli õnnelikum kui ta kunagi oli osanud arvata. See oli väike kodu vaeste inimeste ja kassiga, kuid see oli Rasmuse jaoks hea kodu.
Maretile meeldis Ellis otsekohesus ja asus, ühesõnaga ol ipehmeks räägitud samuti ka elli tuli vaid vaadata mis Sass kogu asjast arvab. Sasski saadi nõusse. Algu loli mari kui laps koguaeg rõõmus ja tegi kõiki asju kuid ajapikku hakkas asi muutma ja mari muutus järjest kdusemaks koos temaga ja oskar, kles muidu oli ika elligo koos käind ratastega sõitmas kuid nüüd ei tahnud enam kusagile minna. Seda pani tähele ka Maret kes Saassi tähelepanu selle juhtis ja ütles et tiina ja Oskari vahel on midagi ja tekkis arutelu et Sass võibolla läheks tagasi kirjuku juurde kuid mis siis Ellist saaks. Tekkis ka rutelu pruunide silmade üle kuna tiinal need olid arvatakse et pruunide silmadega inimesed on salakavalad, alati kui tiinat vaadata tundus ta nuker aga kui kõnetasid naeris ta alati. XIII Varsti hakkas muutma kõi kvastupidiseks kui vanemad olid loiuks muutund hakkasid kõik lapsed rõõmsaks muutma ja laulma , seda kuulis isegi oru eedi ja karla soovitas tal
Evale leiti hooldaja Tiina, kes oli nõus madala palga eest töötama. Talvel, kui külalistemaja oleks pidanud kinni olema, tuli Tomile klient Günther Kleinberg ehk sakslane. Ta oli veennud Tomi suurema raha eest külalistemaja temale lahti hoidma. Sakslane oli väga huvitatud kohalikust legendist, mis rääkis külalistemajale lähedal asuvast “kõrbest” ja seal põletatud nõiast. Kõrbe all on legendis mõeldud Kaibaldi kõrbe Hiiumaal. Ühel hilisel õhtul, kui Oskari kõrts peaks juba ammu kinni olema, on seal kaks meest: sakslane ja Anti. Oskar kuuleb, et nad vaidlevad ägedalt millegi üle. Hiljem, kui sakslane lahkunud on, kuuleb Oskar Anti käest, et ta oli Tallinnast Hiiumaale tulnud, et sakslase sugupuud uurida. Sakslane ei olnud oma sugupuu uurimuse tulemusega rahul olnud või ei olnud seda uskunud. Anti räägib Oskarile, et ta jätab tihti oma klientidele kogu tulemuse rääkimata, sest tõde ei ole alati ilus. Seekord
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
