Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"oskar" - 501 õppematerjali

oskar on lihtne korporandist üliõpilane, kes on õpingud rahaliste raskuste tõttu katkestanud ning töötab väiksepalgalisel ametikohal, Erika on pärit vaesunud saksa paruni perekonnast ja töötab koduõpetajannana.
oskar

Kasutaja: oskar

Faile: 2
thumbnail
1
doc

Esimesed kutselised heliloojad Eestis

Kogu Kultuuri paremik ja enamik hargnes Tartus. Seal arendati võitlust saksastumise vastu. Erimeelsused tekkisid eestlaste vahel. Tartus käis esinemas Ferenc Liszt (TÜ aula, mis oli tol ajal populaarne koht esinemiseks). Kinnistus laulupidude traditsioon. Jätkus Eesti Üliõpilasseltsi tegevus. Koguti massiliselt rahvaviise (eesotsas J. Hurdaga, kes lõpuks kogus kokku 300 000 rahvaviisi, koguti kuni 13 tuhat viisikest). Neil aegadel oli juhtfiguuriks Oskar Kallas. Paljud eestlased käisid Peterburis õppimas. Seal õpetas neid Nikolai Rimski- Korsakov. Sigines palju uusi muusikuid: Rudolf Tobias, MH, A. Tamm, K. Türnpu, Theodor Lemba, Artur Lemba, kes sai ka Rubinsteini preemia. Tekkisid kutselised muusikaasutused ja teatrid: 1906 Vanemuine ja Estonia (kõik paremad kogunesid sinna). Aleksander Läte ja Rudolf Tobias kujundasid Tartu kontsertide elu (TÜ aula). Kutsuti esinejaid ja kanti ette suurimaid vene klassikuid. 1919...

Muusikaajalugu
83 allalaadimist
thumbnail
20
pdf

KK üldkursuse eksami materialid

keskpaik Looduskaitse areng Eesti Vabariigis (1918-1940). - 1910 Vaika linnukaitse ala. Artur Toomi algatusel. 14. augustil 1910 loodi Vaika linnukaitseala. Vilsandi linnuriik kujuneb Baltimaade esimeseks looduskaitsealaks. 1913 Saaremaa loodussõprade selts -Saaremaa koolide inspektor Aristokli Hrebtov 1920 Fedor Bucholtz algatusel loodi LUSi juurde looduskaitse sektsioon, mille aktiivsemad liikmed on zooloog Johannes Piiper, geoloog ja paleontoloog Hendrik Bekker, metsateadlane Oskar Daniel, metsateadlane Andres Mathiesen, zooloog Heinrich Riikoja, palünoloog Paul William Thomson, ornitoloog ja konservaator Mihkel Härms, botaanik Gustav Vilberg-Vilbaste 1 Loodusmälestiste üleriigiline arvele võtmine 1927 ja 1931 trükiti nende ülevaated 1929 Andres Mathiesen, looduskaitse seaduse esimene projekt...

Keskkonna kaitse
331 allalaadimist
thumbnail
8
rtf

Tantsukunsti areng eestis

Tartust viisid mitte-eestlastest üliõpilased "Kaera-Jaani" Eesti rahvusliku tantsuna isegi kuni Kaukaasiani välja, kus tollele naljaviluks ka peenem nimi olla välja mõeldud: Jean de Kaër. Arvatakse, et tantsulugu sai nõnda menukaks sellepärast, et ta kohe algusest peale oli seotud kindla viisi ja liikumisega. Mingil hetkel taipasid rahvaluulekogujad rahvatantse koguma ja kirjeldama hakata. Selle ürituse peamiseks eestvedajaks sai Oskar Kallase juhtimisel Eesti Üliõpilaste Selts. 1930. alanud "puhta" eesti rahvatantsu otsingud lõppesid peagi tõdemusega, et seda polegi olemas. Ilmnes, et meie rahvatantsud on kohati väga sarnased teiste rahvaste tantsudele. Näiteks leiti, et meil laialt levinud labajalavalss on lihtsalt folkloriseeritud tavaline valss, kaerajaani seostati kadrilliga ja tuljakut, tantsulugu kahe noore inimese kurameerimisest, slaavi tantsudega. Tolleaegsest suhtumisest haaratuna hakati...

Kehaline kasvatus
25 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Leelo tungal

Ta on käinud kolmes koolis ning õpinud erinevaid keeli. Leelo Tungal on olnud õpetaja, ajakirjade toietajaja juhataja. Ta on kirjutanus täiskasvanuite luulekogusi, lastejutustusi, lasteluuleraamatuid ja tõlkinud raamatuid. Ta on saanud mitmesuhuseid preemjaid. Luuletuse mis ma valisin oli "Öö aed". 7 Kasutatud kirjandus: 1. Oskar Kruus ja Heino Puhvel, "Eesti kirjanike leksikon" Tallinn 2000 2. www.miksike.ee (2.jaamuar 2008) 8...

Eesti keel
58 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti 1920-1940

Evald Aav helikunstnikud Ado Anderkopp Eesti Tööerakond Gustav Ernesaks helikunstnikud Juhan Kukk Eesti Tööerakond Eugen Kapp helikunstnikud Ants Piip Eesti Tööerakond Verner Nerep helikunstnikud Oskar Köster Asunike Koondis Riho Päts helikunstnikud Rudolf Penno Asunike Koondis Enn Võrk helikunstnikud Otto Tief Asunike Koondis Artur Rinne laulja Raimond Valgre laulja August Rei Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei paremp....

Ajalugu
64 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Nimed marmortahvlil lühkokkuvõte

Tartu Kommertskooli õpilane, 20-aastane Albert Kivikas tegi selle sõjakäigu ise kaasa. Tartu Vabatahtliku Pataljoni suuruseks oli umbes 110­120 meest, neist sadakond Treffneri gümnaasiumi ja Tartu kommertskooli poissi. Raamatus kujutatud pataljoniülemat ei kutsuta nimepidi. Selleks oli leitnant Karl Einbund, hilisem peaminister Kaarel Eenpalu. Lahingutes juhatas aga pataljoni tema asetäitja kapten Oskar Eller, keda Kivikas kujutab raamatus kompaniiülemana. Vahvuse eest Vabadusristi saanud Eller sai sügisel 1919 surmavalt haavata. Sõjasündmuste kõrval keskendub raamat peategelase Henn Ahase tundmustele ja siseheitlustele. Vaesest maaperest pärit Ahases on nagu kaks poolust -- ühest küljest on ta eesti rahvuslane, teisest küljest sotsialist. Talle toeks olev vend on punakaartlane ja isa kommunismimeelne. Pidagem silmas, et punaste poolel võitles Vabadussõjas tuhandeid...

Kirjandus
161 allalaadimist
thumbnail
10
rtf

Eesti

See oli sini- must-valge värvikombinatsiooniga lipu esimene õiguslik kinnitamine ning sidumine eesti rahva elu ja hingega. Omariikluse ja eestluse võimutähisena heisati sini-must-valge lipp 12. detsembril 1918. aastal Tallinnas Toompea lossi Pika Hermanni torni. Lipu heiskajaks oli tookordne koolipoiss Kaarel Uusma koos kahe kaaslasega (esimene Toompea lossi komandant leitnant Oskar Siiak ja kaugsõidukapten Karl Kriisk). Peale pikki arutelusid kehtestas Eesti Vabariigi Riigikogu 27. juunil 1922. aastal sini-must-valgele lipule seadusandlikul teel r i i g i l i p u staatuse. "Riigilipu seaduse" esitajaks Riigikogus oli redaktsioonikomisjoni aruandja Karl Ast ning seadus võeti vastu vaidlusteta. Seaduse tekst oli järgmine : "Riigilipu seadus. §1.Eesti riigilipuks on taevasinine (rukkilillesinine) -must-valge lipp. Lipu laiud on ühelaiused...

Eesti keel
83 allalaadimist
thumbnail
6
doc

ABBA

1950. ja 1960. aastail uuenes teater, silmapaistvamad lavastajad olid: G.Tovstonogov, J.Ljubimov, A.Efros, A.Sapiro, R.Sturua ja A.Vassiljev. Teatrikunsti edendamiseks asutati 1948. aastal Rahvusvaheline Teatriinstituut. 1956. a. hakati korraldama Rahvusteatrite festivali ning aastast 1971. tegutseb Pariisis rahvusvaheline teatrikeskus (Centre International de Recherche Theatrale). Huvitavat infot · 4.jaanuaril 1970.aastal esilinastus Oskar Lutsu "Kevade". · 13.märtsil 1946.a. mürsukastides Magdeburgis asuva sõjaväelinnaku territooriumile maetud Adolf Hitleri, Eva Brauni ning Joseph Goebbelsi ja tema naise ja laste laibad kaevati 1970.aastal välja ning põletati ja tuhk puistati laiali. · 1970. aastal ilmus Eno Raua lasteraamat "Anu ja Sipsik". · 23.märtsil 1970.a. esilinastus "Tallinnfilmi" mängufilm "Viimne reliikvia". · Ensüüm pöördtranskriptaasi avastamine 1970...

Uurimistöö
53 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti realismi konspekt 11 klass

Liidrite omavahelised võimuvõitlused. Kultuuri elu tippsaavutused 19-20 saj. vahetusel: · Toimusid üldlaulupeod (1891, 1894, 1896) · Rahvaluule kogumine · Hurt alustas rahvaluule kogumist ,,Vana Kannel". · Anti välja folkloori ainelisi rahvaraamatuid · Alates 1904. alustas Oskar Kallas rahvaviiside üleskirjutamisega · Rahvakunsti ja käsitööd kogus Kristjan Raud ­ nendest pandi alus Eesti Rahva Muuseumile (1909). · Jõukamad inimesed üritasid saata oma lapsed välismaale õppima · Toimus haridus taseme tõus · Eesti kultuur jõuab professionaalsele tasemele (asusid tööle kutselised muusikud, teatritegelased, kirjanikud ja maalikunstnikud). · Avati Vanemuine ja Estonia 1906 (kutselised teatrid). Suurimad ajalehed:...

Eesti keel
60 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Eesti pank ja kroon

· märts 1919 ­ august 1919 oli panga president Mihkel Pung · oktoober 1920 ­ oktoober 1925 oli panga president Eduard Aule · oktoober 1925 ­ november 1926 oli panga president Artur Uibopuu · november 1926 ­ juuli 1940 oli panga president Jüri Jaakson · juuli 1940 ­ oktoober 1940 oli panga president Juhan Vaabel · 1944 ­ 1949 oli panga president Martin Köstner · 21. jaanuar 1968 ­ 31. detsember 1980 oli panga president Oskar Kerson · 28. detsember 1989 ­ 23. september 1991 oli panga president Rein Otsason · 23.september 1991 ­ 27. aprill 1995 oli panga president Siim Kallas · 27. aprill 1995 ­ 7. juuni 2005 oli panga president Vahur Kraft 7. juuni 2005 kuni praeguseni on panga president Andres Lipstok 4 Eesti kroon Eesti kroon on rahaühik, mis oli Eesti Vabariigis kasutusel 1924 kuni 1940 ning võeti...

Majandus
91 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Eesti rahvamuusika

Folkloor Laulud, jutud ja kombed sõltuvad aegadest ja inimestest. Igas inimrühmas on väljakujunenud tavad. Inimeste elu ja tegevusega läbi põimunud traditsiooniline vaimuilm ja -looming ongi nende folkloor. Sõna folkloor võttis 1846. aastal kasutusele inglise õpetlane William J. Thoms (ingl folk rahvas, lore teadmine, tarkus). Folkloor ehk rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma pärimus. Rühm tähistab inimeste hulka, keda seob mingi ühine tunnus, - näiteks rahvus (soomlased), elukoht (hiidlased), elukutse (õpetajad) vm. Pärimuse all mõeldakse järjepidevat vaimset kultuuri. Pärimuse hulka kuuluvad teadmised, uskumused ja kogemused ning nende avaldumine vaimses loomingus (muusika, jutud, anekdoodid jms), kõnepruugis (kõnekäänud, killud) ja tegevuses (mängud, kombed, pühad). Folklooris on inimeste traditsiooniline vaimuilm ja -looming tihedalt läb...

Muusika
115 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti poliitiline areng sajandivahetusel

-39. Eesti poliitiline areng sajandivahetusel. 1905. Aasta revolutsioon 1890. aastate keskel hakkas venestussurve nõrgenema. Rahvusliku liikumine kandus linnadesse. Rahvusluse tõus sai alguse Tartust. Tartu renessanss. 1896. lahkus esimese eestikeelse lehe ,,Postimees" toimetaja K.-A. Hermann ning et vältida lehe sattumist ükskõiksete äriringkondade kätte, müüs ta selle Tartu rahvuslaste juhtidele Villem Reimanile, Oskar Kallasele ja Heinrich Koppelile. Uueks toimetajaks sai Jaan Tõnisson. Jaan Tõnisson (21.dets.1868-1941) sündis Viljandimaal rikkas peres. Lõpetas Tartu ülikooli õigusteaduskonna ning samal ajal oli EÜS-i esimeheks. Tegutses ,,Postimehe" toimetaja ning siis läks Venemaale kohtuametnikuks. Tagasi tulles Tartusse, koondas ta ,,Postimehe" ümbert rahvuslikult meelestatud haritlased. Tõnisson seadis oma tegevuses esikohale rahvusliku...

Ajalugu
75 allalaadimist
thumbnail
2
doc

"Ranna jutud" August Mälk

Zanr: novellid. 3. Meetod: realistlik. 4. Idee: randlaste elu, eluviisi iseloom on ja jääb alati seotuks merega. 5. Probleemid: jäärapäisus, suhtlemisvaegus. 6. Miljöö(tegevuse aeg ja koht): ajaks on 19. sajandi lõpp ja 20. sajandi algus. Kohaks on Eesti mere- ja järveäärsed rannad. 7. Peategelased, kõrvaltegelased: Novell Peategelased Tähtsamad kõrvaltegelased ,,Meeste vahel" Mäe Kustas, Kalda Oskar Varjuõue Juuli ,,Mere annid" Pikasääre Sander Pikasääre perekond(ema, 3 poega) ,,Aegunud õnn" Vabumaa Aadu Pihla Juhan, Pihla Marie ,,Elamise rahu" Tiidu Peeter Heidumaa Liisu, Leepri Sohvi ,,Randlase surm" Surju Andres Surju perekond(ema, 2 tütart) 8. ,,Mere annid" süzee:...

Kirjandus
50 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Poliitilised voolud Eestis XX sajandi alguses.

Poliitilised voolud Eestis XX sajandi alguses. Vool Liider Toetajaskond Häälekandja Põhiseisukoht Tartu Jaan Tõnisson Rahvusmeelsed haritlased nt. ,,Postimees" Eestlaste rahvusliku eneseteadvuse leberaalid Villem Reiman, Oskar Kallas, edendamine. Venestamise ja saksastamise Peeterr Põld Lõuna-Eesti vastu olek.Vene impeeriumi pol. olek tuleb taluperemehed asendada konstit. monarhiaga. Eestlaste võrdsustamine baltisakslastega. Maa- ja...

Ajalugu
39 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Vaadeldes rändavaid pilvi

Vaadeldes Rändavaid Pilvi Autor: Oskar Luts Lehekülgede arv: 202 Tegelased:Andres, Arno, Karu, Amman, Lombach, Roose, Frieda, Peeter, Anna, Frantzen, Juhan Simmi, Heino Eino jne 1. Ennustamine Millest võis raamat rääkida? Millest raamat tegelikult rääkis? Autor hakkab rääkima oma lapsepõlvest. Oskar jutustab oma esimesest koolitalvest Palamuse kihelkonnakoolis. 2. Tsitaadid Lause raamatust lk Põhjus, miks see meelde jäi. 1.Nüüd ma õieti ei tea isegi, mida 5 1.Esimese lõigu kohta kõlas see väga ma pean tegema oma mälestuste imelikult. neljanda jaoga. Kas pean plagieerima iseend? 2. - . 33 2.See kõlas väga imalikuna, et eesti keeles...

Kirjandus
71 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Kuldne kolmik

Erakordse skulpturaalse jõulisusega on vormitud vanamehe pea, kelle ilmes on eneseteadvust ja elutarkust. Maali kordusvariant on esimesega küllalt sarnane, erinevused on vaid üksikutes detailides. Ta töötas õpetajana Tallinnas Eesti Kunstiseltsi kunstikursustel, 1914. aastast Tallinna Kunsttööstuskooli ning mitme üldhariduskooli õpetajana. Portreed: * Konrad Mäe portree. Õli. 1908 * Ants Laikmaa portree. Õli. 1913 * Oskar Lutsu portree. Süsi. 1928 * Gustav Suitsu portree. Süsi. 1933 * Juhan Liivi portree. Õli. 1934 * Aleksander Tassa portree. Õli, lõuend. 1905 Maalid: * Mererand. Õli. 1905 * Talvine Tartu Emajõega. 1935 * Sõttaminek. Õli, lõuend. 1909 * Tõusva nooruse ees. Tempera, paber. 1909 * G. Suits "Tuulemaa" illustratsioon. 1913 * Märter. Kavand. Süsi, paber. 1913 * Katastroof. Süsi, paber. 1917 Tusijoonistused: * Katastroof. Tuss, guass, paber. 1917 * Ulguv koer...

Kunstiajalugu
188 allalaadimist
thumbnail
10
rtf

Nimetu

1. Vikipeedia. Kättesaadav: http://et.wikipedia.org/wiki/Doris_Kareva (01.12.08) 2. Kase Kajar ,,Postimees" Kättesaadav: http://www.postimees.ee/?id=53359 (01.12.08) 3. Kättesaadav: http://klubikad.pri.ee/index.php?topic=338.0 (05.12.08) 4.Pilgrim. Kättesaadav: http://www.pilgrimbooks.ee/page/3194/?cid=3155 (05.12.03) 5.Eesti Päevaleht. Doris Kareva kohtub fännidega. Kättesaadav: http://www.epl.ee/artikkel/452809 (05.12.08) 6. Kruus Oskar . 1995.a. ,,Eesti Kirjarahva Leksikon" Tallinn, ,,Eesti Raamat",lk.183-184 (10.01.09) 7. Annus Epp, Epner Luule, Järv Ants, Olesk Sirje, Süvalep Ele, Velsker Mart. 2001.a. ,,Eesti Kirjandus Lugu" Tallinn, ,,Koolibri", lk.551-553 (10.01.09)...

Akadeemilise kirjutamise...
124 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Jaan Oks - Referaat

1. Jaan Oks. Elektrooniline materjal Internetis aadressil: http://www.zone.ee/saarekirjanikud/jaan%20oks.html http://www.kirmus.ee/nypli/koolid/1996/syvalep.html http://www.opleht.ee/Arhiiv/2004/17.09.04/elu/6.shtml http://www.sirp.ee/2004/05.03.04/Kirjand/kirjand1-4.html 2. ,,Loomingu" raamatukogu 8-10 1967. Jaan Oks. Tallinn: kirjastus ,,Perioodika" 3. Eesti novellivara. K. Leht. Jaan Oks. Tallinn: ,,Eesti Raamat" 1989 4. Eesti kirjarahva leksikon. Oskar Kruus. Tallinn: ,,Eesti Raamat" 1995 10 Lisa 1 11...

Kirjandus
47 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Kokkuvõte põhikoolis õpitust

Seda iseloomustab poleemiline ja kriitiline vaatenurk ning aktuaalsus. Följeton keskendub ühele teemale, on mahult lühike, sõnastuselt leidlik ja vaimukias. Kirjanduslikke följetone on kirjutanud näiteks August Gailit (1891-1960) ja August Alle (1890 -1952). Eesti ajakirjanduse traditsiooniliseks följetoni vormiks on humoristliku põhilaadiga veste, Tuntud vestekirjanikud on Eduard Vilde (1865 -1933), august Kitzberg (1855 -1927), Oskar Luts (1887 -1953) jt. Haiku - jaapani väike loodusluuletus, mis koosneb kolmes värsist (silpide arv värssides vastavalt 5+7+5) ja sisaldab aastaajale osutavat sõna. Homonüümid - samakõlalised, kuid erineva tähendusega sõnad. Huumor- Heatahtlik nali Hümn- Kiituslaul, milles ülistatakse mingeid sündmusi, nähtusi või isikuid. Idee - kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist. Ilukirjandus- kirjandus, kus ei kujutata tegelikku maailma, vaid esitatakse selle tõlgendusi....

Kirjandus
140 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Konstruktivism

Bauhausi tulles ei olnud Kandinsky veel maalijana erilist tunnustust leidnud. · Aastatel 1919­1921 oli ta Bauhausi professor maali alal. · Kandinsky on avaldanud 2 kunstiteoreetilist raaamatut: · 1912 "Über das Geistige in der Kunst" · 1926 "Punkt und Linie zur Fläche" · Aastal 1933 siirdus ta Prantsusmaale. · Kandinsky jätkas maalimist kuni surmani. · Oskar Schlemmer oli rakenduskunstnik , skulptor ja maalija. · Tõõtas 1912 A.Hölzeli juures Stuttgarti Kunstiakadeemias õppemeistrina · 1919 kutsus Gropius ta bauhausi õppejõuks vormiõpetuse ja skulptuuri alal. · Oma õppetöös pühendus Schlemmer inimese ja ruumi, ning vormi ja ruumi probleemidele, juhendades metallist ja metallkarkassist mahulisi vormiharjutusi. · Schlemmer omandas kuulsuse oma konstruktivistliku teatrikujundusega "Triaadide ballett" 1922...

Disainiajalugu
187 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun