Kõige enam käivet andnud hankijad Rakvere Lihakombinaat AS Tallegg AS 5% 3% 2% 1% Atria Eesti AS OÜ Saaremaa 10% Lihatööstus 52% Oskar LT AS Arke Lihatööstus AS 27% Nõo Lihatööstus AS Analüüsi tulemusel selgus, et kõige enam käivet andvad hankijad on Rakvere Lihakombinaat (52 %) ja AS Tallegg (27%). A ja B gruppi kuuluvad viinerid annavad kõige suurema osa käibest ja need viinerid peavad jääma kaupluse sortimenti. Kuna viinerite sortiment on väga suur ja killustatud, siis tuleks väljaarvamised teha C gruppi kuuluvatest viineri sortidest
Estonias 410 korda. Muusikalist pärit laul „Laul Põhjamaast“ kuulub laulupidude repertuaari kullavaramusse. Samuti on Vinter kirjutanud muusika sellistele kultusfilmidele nagu „Mehed ei nuta“ (1968), „Noor pensionär“ (1972) ja „Siin me oleme“ (1979). Viimasest on populaarseks saanud laul „Majakene mere ääres“. Lisaks on tuntud ka laul „Nõia elu“ telelavastusest „Väike nõid“ (1975). Kogu elu jooksul on heliloojale südamelähedane olnud Oskar Lutsu „Kevade“ teema. Kirjandusteose ainetel on ta loonud balletti „Kevade“ (1967), kaks muusikali pealkirjaga „Kevade“ (1981 ja 1991), lavalise kantaadi „Kevade ehk pildikesi koolipõlvest“ (1983) ja muusikalise lastefilmi „Kevad südames“ (1985). Ülo Vinter on lõpetanud 1951. aastal Tallinna Muusikakeskkooli muusikateooria ning 1956. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi kompositsiooni erialal (esialgu Mart Saare, hiljem Villem Kapi juures)
saavutas oma tuntuse vanemas eas. Ta oli erakordselt mitmekülgne teadlane, kes esitas oma ajast ettejõudnud algupäraseid ideid ja avaldas uurimusi paljudes astronoomia valdkondades. Täisnimi Ernst Julius Öpik Sündinud 22. Oktoobril 1893 Kundas. Pereliikmed Isa Tallinnas mereväe üleajateenija- allohvitser. Hiljem tolliametnik Kundas. Vend Armin Öpik - geoloogia- ja paleontoloogiaprofessor, filosoof, keeleteadlane, luuletaja ja maletaja Vend Oskar Öpik - diplomaat Vend Paul Öpik - pankur Õde Anna - valdas 14 keelt, sealhulgas sanskriti keelt, ja tõlkis Homerost. Keskharidus - Tallinna Nikolai Gümnaasium(praegune Gustav Adolfi Gümnaasium) Moskva ülikool Tartu ülikool Moskva Rahvaülikoolide Seltsi observatoorium - juhataja,lektor Moskva Ülikool - assistent Harvardi observatoorium Tartu Ülikool - professor Balti ülikool(Saksamaa) professor, eesti rektor Armagh' observatoorium (Põhja-Iirimaa 1948-1981)
Kivirähk liigendtabel: laenutuste Leiutajateküla Lotte arv kalen 2007 E/Kiv05 11.07.10 26.07.10 Andrus Kivirähk Kaka ja kevad 2009 E/Lut02 5. Moodustada 09.06.10 uuele 07.07.10 Oskar Lutstöölehele raamatute Suvi autorite nimekiri 2001 ja le E/Vil03 05.05.10 laenutuste22.05.10arv Eduard igaVilde autori kohta Tabamata ime 2007 Ingl/Pra05 17.08
tööriistu. Meie hulgas elab selliseid inimesi, kellele ka surnuaed ei ole püha paik. Nad lõhuvad ja rüüstavad surnuaedades. Küllap siis oleks rüüstamisi veel rohkem, kui matmiskombestik oleks jäänud samaks kui muinasajal. Hingedepäeval, novembrikuu esimesel pühapäeval, on nüüdki meie kodudes akendel küünlad süüdatud, et meile kallite lahkunute hinged meid leiaksid. Paljudes kodus kaetakse kindlasti nende kostitamiseks ka laud. Oskar Loorits on kirjutanud: "Kultuuri järjepidevuse nii võimas ja orgaaniline säilumine ja jatkumine läbi nii pikkade aastatuhandete teeb au ainult väheseile rahvusille maakeral teeb au eestluselle seda enam, et miski välissurve ei ole jaksand riuneerida eestluse loomingutungi, mis oleviku ängistuses on ammutanud endale aina väge kas mineviku-mälestusist või tuleviku- unistusist. Kui olevikku nagu ei olegi enam, alles siis tuntakse, milline sisejõud kätkeb
Talvel, kui külalistemaja oleks pidanud kinni olema, tuli Tomile klient Günther Kleinberg ehk sakslane. Ta oli veennud Tomi suurema raha eest külalistemaja temale lahti hoidma. Sakslane oli väga huvitatud kohalikust legendist, mis rääkis külalistemajale lähedal asuvast “kõrbest” ja seal põletatud nõiast. Kõrbe all on legendis mõeldud Kaibaldi kõrbe Hiiumaal. Ühel hilisel õhtul, kui Oskari kõrts peaks juba ammu kinni olema, on seal kaks meest: sakslane ja Anti. Oskar kuuleb, et nad vaidlevad ägedalt millegi üle. Hiljem, kui sakslane lahkunud on, kuuleb Oskar Anti käest, et ta oli Tallinnast Hiiumaale tulnud, et sakslase sugupuud uurida. Sakslane ei olnud oma sugupuu uurimuse tulemusega rahul olnud või ei olnud seda uskunud. Anti räägib Oskarile, et ta jätab tihti oma klientidele kogu tulemuse rääkimata, sest tõde ei ole alati ilus. Seekord oli ta siiski sakslasele kogu loo ära rääkinud, sest sakslane olevat talle palju maksnud
Eidapere Kool Rasmus Lind 6.Klass Johannes Pääsuke Juhendaja õp : Kristiina Kuudsiim Eidapere Kool 2018 Sisukord: 1.Kes ta oli…………………………………………... 2.Mida ta tegi………………………………………... 3.Fotograafia………………………………………... 4.Filmindus………………………………………….. 5.Kokkuvõte…………………………………………. Kes ta oli? Johannes Pääsuke oli Eesti esimene kirjanik kes sündis 30 märts 1892. Ta Tegi 30 Eesti lühifilmi lisaks oli ta ka fotograaf ja ta pildid oli imelised. Kahjuks ta suri rongi õnnetuses Oršas 1918. aasta Jaanuaris olles vaid 25 aastane.Paljud inimesed mäletavad teda kuni tänaseni. Mida ta tegi? Nagu ma mainisin oli ta teinud 40 Eesti lühifilmi aga osad on hävinud aga siin on mõned “Karujaht Pärnumaal”,”Utotškini lendamised Tartu kohal”,”Utotškini lend”,”Tartu linn ja ümbrus”,”Ajaloolisi mälestusi Eestimaa minevikust”,”Retk ...
peale 1944. aastal Rootsi põgenemisel töötas ajakirja Tulimuld toimetajana ja 1950-1994. aastatel ka ,,Eesti Kirjanduse Kooperatiivi" direktorina. Tema luulet iseloomustab vahetu ja sümbolitaotluslik kujundikeel, meeleoludes vaheldub nukrameelsus irooniaga. Kangro on nimetatud ka tartu Ülikooli audoktoriks. Rootsis olles kasutas erinevaid pseudonüüme: Antsla Pännu, Herbert Viipilt, Joonas Taavet, Josef Tsaxtinis, Kroonik, Oskar Jooniste, Taavet Valler. Kokkuvõtvalt moodustab pagulaskirjandus Eesti kirjanduses suure osa ning palju häid raamatuid ning luulekogusid on kirjutanud just erinevad Eesti pagulaskirjanikud. Tähtsamad ning tuntumad pagulaskirjanikud on Ristikivi, Kangro, Under, Gailit ja teised.
Eesti kirjandusauhinnad: A.H.Tammsaare nim kirjauhind 2010 Tõnu Õnnepalu "Paradiis" 2009 Mari Tarand "Ajapildi sees. Lapsepõlv Juhaniga" 2008 Ene Mihkelson "Katkuhaud" 2007 Kaalu Kirme "Kolm paradiisi" 2006 Erik Tohvri "Kaldaliiva" Aasta Rosina auhind: 2009 Piret Raud "Härra Linnu lugu" 2008 muinasjutukogumik "Elas kord..." 2007 "Kui Arno isaga koolimajja jõudis..." (Oskar Lutsu "Kevade" kommenteeritud kooliväljaanne), koostanud Aili Kalavus ja Mare Müürsepp 2006 Maarja ja Kirke Kangro "Puuviljadraakon" B.Alveri kirjandusauhind 2009 Sandra Jõgeva "Draamapunkt", Triin Tasuja "Provintsiluule" 2008 Urmo Mets "Toimumata tulvade toimik " 2007 Lemming Nagel "Tahtetuse triumf" 2006 Tiit Aleksejev "Valge kuningriik" 2005 Mart Kangur, Ivar Ravi ja Jaak Rand "Jaak Rand ja teisi jutte" E.Vilde nim kirjandusauhind 2009 Rein Raud "Vend" 2008 Andrus Kivirähk "Mees, kes teadis ussisõnu" 2007 Jan Kaus "Tema" 2006 Eia Uu...
ja Lossikiriku orelitel. Peterburi konservatooriumi trombooniklassis alustas 1908, jätkas 19121916 kompositsiooni ja teooria alal. Õpingute käigus tutvus Kreek Peeter Südaga, kellest sai tema lähim sõber TÖÖ Peterburis suurenes ka huvi eesti rahvamuusika vastu. Kreek oli aktiivne rahvaviiside koguja ja uurija. Hakkas esimese eestlasena salvestama rahvaviise fonograafiga Alates 1911. aasta suvest osales ta Eesti Üliõpilaste Seltsi korraldatud ja Oskar Kallase juhitud rahvalaulude kogumisretkedel. 1914. a. Muusikalises tegevuses on oluline koht pedagoogitööl. Alates 1917. aastast töötas Kreek Eestis muusikaõpetajana, esmalt Rakvere Õpetajate Seminaris, seejärel ühe õppeaasta (1920/21) Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ning aastail 1921-1932 Läänemaa Õpetajate Seminaris Haapsalus. LOOMIG Suurem osa loomingust põhineb eesti rahvaviiside teemade polüfoonilistel töötlustel. Tema koorilaulud kujunesid sageli pikkadeks
maastik" Oma tugevasti üldistatud vormikäsitluse ja dekoratiivse stiliseeringuga meenutavad selle perioodi teosed suuresti norralase Edvard Munchi töid. Parimad sümbolistlikus laadis tööd: "Deemon", "Surma viis" ja "Surma lõikus". Ääretult haaravad on ka vabagraafilised joonistused "Märter", "Jaht", "Katastroof" Nikolai Triigist kujunes oma ajastu hinnatuim portretist. Noorema ea töödest on märkimisväärne Juhan Liivi portree. Samuti ka: Oskar Luts, A.H.Tammsaare, G.Suits, Järk-järgult muutus kunstniku kujutluslaad ekspressiivsemaks: Ulguv koer Triigile meeldis väga ka maastikke maalida: ,,Talvine Tartu Emajõega"
(1 p) a) 1999.aastal b) 2000.aastal c) 2001.aastal Kes rajas Rakkesse suure lubjatehase? (2 p üks eesnime ja teine perekonna nime eest) Karl Kaddak Mis on Rakke vallas ilmuva lehe nimi? (1 p) Rakke Kaja Kus asub Rakke Koduloo muuseum? (1 p) a) Rakke Gümnaasiumi internaadihoone esimesel korrusel b) Rakke Gümnaasiumi internaadihoone teisel korrusel c) Rakke Gümnaasiumi internaadihoone kolmandal korrusel Millist nime kandis talu, kus Oskar Luts kirjutas esimese näidendi ,,Joosep Ärkla" ja ,,Kevade" alguspeatükid? (1 p) Miku talu Alates mis aastast on Rakkes raamatukogu? (1 p) a) 1830.aastast b) 1912.aastast c) 1970.aastast Mis aastal toimus Rakkes esmakordselt rattamaraton? (2 p raskem küsimus ilma vastusevariantideta) 2001 Millal on Rakket esmakordselt küla ürikutes mainitud? (1 p) a) 1564.aastal b) 1251.aastal c) 1870.aastal Mida on kujutatud Rakke valla vapil
"Elutants", "Karje" Gustav Klimti Austria kunstnik, eluaastad 1862-1918 Väga kaunid, erootilised ja müstilisest hingusest kantud teosed Tuntumad: "Suudlus", Adele Bloch-Baueri portree Eesti Meeldivama kuju omandas sümbolism Põhjamaades ja Venemaal, arenedes nn. rahvusromantiliseks suunaks. Ka Eestis arenes välja tugev rahvusromantiline suund Eestlastest tuntumad sümbolistid: Kristjan Raud ("Kalevipoeg kivi heitmas"), Oskar Kallis ("Kalevipoeg kellukest helistamas"), Nikolai Triik ("Lennuk")
OSKAR LUTS "KAPSAPÄÄ" Näidendi vormis. Tegelased: Samuel Pliuhkam (taluperemees), Roosi (tema naine), Elisabet (nende tütar), Tõnis Sägi (noor taluperemees; Elisabeti peigmees), Krõõt (saunanaine), Kusti (Krõõda 7-a poeg), Maali (Kusti 5-a tütar), Jüri (sulane) Koht: pime nurk Eestis Aeg: olevik Sägi tuleb tuppa. Roosi ütleb, et vanamees läks ahju taha ja viskas pikali, kuid kutsub ta sealt välja. Sägi räägib, et pühapäeval toimub väljanäitus. Tõi viina ka. Räägib, et eelmine aasta sai keegi kiitusekirja ja viis rubla ka. Tema viib see aasta näitusele mõned kartulid ja suuremad kapsapead. Peremees tuleb seepeale mõttele, et viiks saunanaise suure kapsapea näitusele, kuid too pole asjaga päri. Mees pakub Krõõdale koguni raha (15 kop.), kuid too pole ka sellega nõus. Lõpuks võtab peremees salaja kapsapea ära, kuid Krõõt avastab selle kohe. Ta tuleb nutvate lastega ning nõuab kapsapead tagasi. See...
Jan Uuspõld on sündinud 14.detsembril 1973 Tallinnas. 1998.aastal lõpetas ta EMA Kõrgema Lavakunstikooli ning samal aastal asus tööle ka Eesti Draamateatris näitlejana. 2001.aastal sai ta Eesti Raadio näitlejapreemia parima kuuldemängurolli eest. 2003.aastal autasustati teda Eesti Draamateatri kolleegipreemia parimale meespeaosatäitjana. 2006 aastal lisandus näitlejaauhind ,,OmaDraama". 2014.aastal anti Uuspõllule Oskar Lutsu huumoripreemia. Ta on ka tuntud filmist, nimega ,,Jan Uuspõld läheb Tartusse". Seda näidendit vaadates mõistsin, et stand-up etendust on väga raske ära mängida, kuid Jan Uuspõld on selleks justkui loodud. Plussiks saab märkida kindlasti selle, et kui hästi kõik need pisidetailid ja liigutused välja olid toodud. Hea oli veel ka see, et huumoriga oskas ta piiri pidada. Kõik said tema naljadest aru ning naljades ei öeldud midagi, mis oleks kedagi mingil moel solvanud
„Kevade“ Ma valisin selle filmi, kuna tegemist on eesti filmiklassikasse kuuluva kuldvaraga. Selle filmi muusikalise osa autor on Veljo Tormis, kelle looming mulle väga sümpatiseerib. Käesolev teos tekitas minus meeldivat nostalgiat ning on oma ülesehituselt rõõmsakõlaline ja muretu. "Kevade" on Oskar Lutsu samanimelise raamatu järgi 1970. aastal loodud humoorikas ja südamlik Eesti film, mis jutustab loo külakooli laste igapäevasest koolielust. See pajatab tõelisest sõprusest ja esimesest armastusest kuni eneseleidmise ja elusihtide selginemiseni. Lugu täis kirevaid juhtumusi, värvikaid karaktereid, lopsakat huumorit ja peeni tundevarjundeid jutustab noorte inimeste kujunemisest nende elukevadel. Kõigil eestlastel une pealt peas olev lause..."Kui
Võru Muusikakooli kevadkontsert toimus 28. aprillil 2011. aastal Võru Kultuutimajas Kannel. Kontsert algas kell 18.00 ja kestis ligikaudu poolteist tundi. Seal esinesid Muusikakooli õpilased ja õpetajad erinevates koosseisudes. Kontserdi alustasid kaks tüdrukut, kes mängisid klaveril loo ,,Kevadel," esitati veel ka lugu ,,Türisalu ööbik," teiste lugude nimed ei jäänud meelde või olid liiga keerulised. Esinejatest jäid meelde Kaspar Oskar Kramp, Elina Piller, Anete Lokk, Kristina Bianca Rantala, Laura Eiche jt. Pillidest mängiti klaverit, mis saatis peaaegu kõiki laule, siis veel akordionit, flööti, harfi, trompetit, viiulit ja kindlasti oli neid veel. Muusikapalade vahel sai kuulda muusikakooli õpilaste mõtteid uuest koolimajast. Nagu ka eelnevad kontserdid, kus ma olen käinud oli ka see hästi korraldatud ja jättis järjekordselt positiivse mulje. Vahel on hea kuulata ka teistsugust muusikat, kui seda mida ma
Jaan Tõnisson Jaan Tõnisson on sündinud Viljandi vallas Mursi talus 22. Detsembril 1868. aastal. Jaan asus 10. Aastaselt õppima Tusti külakooli ja õppis seal 8 aastat. Peale seda sooritas ta Tallinnas gümnaasiumi küpsuseksamid ja hakkas 1888. aastal õppima Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. 1892. aastal lõpetas ta ülikooli õigusteaduste kandidaadi kraadiga. 1896. aastal ostsid Villem Reiman, Oskar Kallas ja Karl Koppel ära Postimehe ja peatoimetajaks sai Jaan Tõnisson. See ajaleht sai ruttu Eesti põhiliseks ajaleheks. Tõnisson oli lehe väljaandja kuni aastani 1930. ja selle peatoimetaja kuni 1935. aastani. Temaga seostatakse sellist asja nagu Tartu renessanss. See oli selline asi kus nad hakkasid oma sõpradega Tartu kauplustes ja restoranides reklaamima eesti keele kasutamist. Sel ajal kasutati eesti keelt vähe ja see oli haruldane kui seda kuulda sai. Mõne aja pärast
007: Skyfall Oskar Tuha, 9c Info Filmi rezissöör oli Sam Mendes. Produtsendid olid Barbara Broccoli ja Michael G. Wilson. Peaosades Daniel Craig, Javier Bardem ja Bérénice Marlohe. Helilooja oli Thomas Newman. Originaallaulu ja helimontaazi auhinna võitnud Bondi-filmi tegemiseks kulus 200 miljonit dollarit. Film teenis üle 1 miljardi dollari kasumit. Film on võitnud Parima Märulifilmi auhinna, Oscari, Kuldse Gloobuse ja palju muid. Filmist lähemalt Skyfall oli 23. James Bondi film. Filmis näeb kahte varematest filmidest tuntud Q'd, keda mängib Ben Whishawi ja Moneypennyt, keda mängib Naomie Harris. Filmi alguses jahib Bond pearahakütti, kes varastas kõvaketta, mis sisaldas katte all olevate agentide informatsiooni. Moneypenny peab tulistama pearahakütti, aga laseb Bondi. Kuna agentide töö ei too enam tulemusi, tahab riik, et M...
Rootsi kuningas Gustav VI Adolf Gustaf VI Adolf (eesti päraselt Gustav VI Adolf) sünninimi Oskar Fredrik Vilhelm Olaf Gustaf Adolf, sündis 11. november 1882 ja suri 15. september 1973 oli Rootsi kuningas alates 29. oktoobrist 1950 kuni surmani. Ta oli Gustaf V vanim poeg. Gustaf VI Adolf oli abiellus kaks korda. 15. juunil 1905 abiellus ta on esimese naisega, kelleks oli Suurbritannia ja Iiri printsess Margaret, kellega sündis neil neli poega ja tütar (Gustaf Adolf, Sigvard, Ingrid, Bertil ja Carl Johan). Pärast esimese naise surma abiellus ta leedi Louise Mountbatteniga 3
sigudik - noor, kasvav siga K Vana Eesti küla, kus on mõis, talud ja mets. A Novembri kuu T - Koera Kaarli sulane oli seepi sisse söönud ja talle kutsuti Rehepapp teda läbi vaatama. Järgmisel päeval kattis Räägu Reinu tütar Liina laua hingedele, kuna oli hingedepäev. Pärast sai ta Luisega kokku. Ta ostis talt kleidi hõbeprossi eest. Õhtul tulid vaimud kohale. Vaadati hõbevara üle ning märgati, et üks pross on puudu. Liina valetas, et üks kratt varastas selle. Aidamees Oskar oli mässama haknud oma kratiga. Tema kratt viskas juba peast ära. Muud ei jäänud tal üle, kui kratt põlema ajada. Siis läks ta Rehepapi juurde ja küsis talt punaseid sõstraid. Selle mahlaga maksis ta Vanapaganale uue krati hinge eest. Tegelikult peab verega maksma, aga Vanapaganat veeti koguaeg ninapidi. 4.novembril mindi kirikusse. Räägu Rein ei läinud kuna tema läks kiltri majapidamisse, et oma pross üles otsida sealt. Ta oli väga vihane, et ta seda ei leidnud
Erberg) ja Juhan Reegi perre esimese lapsena. Kui Salme sündis, oli tema ema kahekümne ühe ja isa kahekümne viie aastane. Mõlemad vanemad olid pärit vaestest lasterikastest peredest. Oma emast ja isast rääkis Salme alati suure aupaklikkusega, häbenemata nende päritolu. Pärnus elasid nad Kuke tänaval ühes kitsukeses toas, hiljem asendus ühetoaline kahetoalisega. Kuna toad olid väikesed, polnud lastele eraldi tuba anda. Peres oli kolm last: Salme, Hilda (1911-1990) ja Oskar (1922-1939). Lapsena meeldis Salmele hoovivärava alt välja tänavale vaadata ja inimesi jälgida. Koolist koju tulles kiikas ta sageli akendest sisse ja jälgis salaja inimeste askeldamist. Nii mõnigi Reegi lavakuju kandis argielus nähtud prototüübi tunnusjooni, mälestused väiksena nähtust ja kogetust andsid hiljem toitu näitleja fantaasiale. Salme Reegi vanemad olid teatrihuvilised. Salme ise käis esimest korda Endla teatris 1913. aasta jõulude paiku
Sümbolism Tekkis 19.saj lõpus, jaguneb kaheks: kunstnikud, kes maalisid luulelisi pilte (põhiliselt prantslased) ja kunstnikud, kes maalisid süngeid pilte.. Mõlemal juhul kasutasid kunstnikud oma loomingus sümboleid, millest ka siis selle stiili nimetus. Sümbolism tekkis, kuna tolle aegne haritlaskond oli pettunud oma ühiskonnas ja nad ei osanud ühiskonna vastuolusid parandada ning tõmbusid tagasi oma fantaasiamaailma. Kõige tuntum sümbolist on Norra kunstnik Edvard Munch (LEIAB INTRANETIST). Akseli Gallen- Kallela (1865-1931) Soome maalikunstnik, kes õõpis Helsingis ja pärast Helsingi kunstikooli lõpetamist läks Pariisi, kus puutus kokku prantsuse sümbolismiga. Pärast Karjala külastust hakkas maalima Kalevala teemadel. Tema tööd: ,,Sampo kaitsmine" Mihhail Vrubel (1856-1910) Vene kunstnik. Õppis Peterburi Kunstiakadeemias. Tema töid iseloomustab sätendav ja sillerdav mulje, samuti on inimese...
Veerevad kivid rataste alt E/Hab01 40320 40330 10 Juhan Habicht Veerevad kivid rataste alt E/Hab01 40302 40313 11 Juhan Habicht Veerevad kivid rataste alt E/Hab01 40414 40428 14 Juhan Habicht Veerevad kivid rataste alt E/Hab01 Count 13 E/Lut02 40338 40366 28 Oskar LutsSuvi E/Lut02 40491 40505 14 Oskar LutsSuvi E/Lut02 Count 2 E/Lut01 40215 40234 19 Oskar LutsKevade E/Lut01 40277 40295 18 Oskar LutsKevade E/Lut01 Count 2 E/Lut02 40429 40456 27 Oskar LutsSuvi E/Lut02 40229 40236 7 Oskar LutsSuvi E/Lut02 40512 40533 21 Oskar LutsSuvi E/Lut02 40414 40439 25 Oskar LutsSuvi E/Lut02 40449 40467 18 Oskar LutsSuvi
11.klass · Ado Vabbe oli eesti maalikunstnik, graafik ja pedagoog. · Vabbe osales ka kunstiühingu Pallas asutamises. · Ta oli Eesti Kunstnike Liidu liige. · Eesti kunsti tõi ta esmakordselt futuristlikke elemente. Elulugu · Adolf ehk Ado Vabbe sündis 19. märtsil 1892. a. Tapa linnas. · Õppis Narvas linnakoolis ja külastas ka võõrkeelte kursusi (pr. keelt). · Riia Linna Kunstikooli · 1911. aastal Münchenis Anton Azbé koolis. · Ühine ateljee Ludvig Oskar, Johannes Otsmann ja Anton Starkopfiga. · 1913. a. algul lõpetas ta õpingud Münchenis ja sõitis koju Eestisse. · Reisis Itaaliasse, Helsingisse, Pariisi, Hisapaaniasse, Sveitsi, Hollandi, Belgiasse ja Põhja-Saksamaale. · Elas üle I ja II Maailmasõja · Suri 20.aprill, 1961 Looming · Varasemad tööd umbes 1912. aastast. · Need olid teostatud juugendlikult stiliseerivas laadis · Väga suureks eeskujuks oli
Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium Oliver Harris Hütt 5. klass Referaat KLASSIKALINE KITARR Palamuse 2013 *AJALUGU Kitarr on umbes 5000 aasta vana. Varaseim kitarri eellane arvatakse et on pärit Kesk-Aasiast kitaara. Keskajal olid kasutusel kolme, nelja ja viie keelega pillid. *HÄÄLESTAMINE Kõlab oktaav madalamalt, kui noodis kirjas on. · Kuues keel: E (madalaim toon) (heli sagedus 82.4Hz) · Viies keel: A (heli 6- keelse kitarri standardhäälestus alates esimesest keelest on E, B, G, D, A, E.i sagedus 110Hz) · Neljas keel: D (heli sagedus 146.8Hz) · Kolmas keel: G (heli sagedus 196.0Hz) · Teine keel: B (heli sagedus 246.92Hz) · Esimene keel: E (kõrgeim toon) (heli sagedus 329.6Hz) Hz ehk hertz on heli sageduse mõõteühik. Samas on erinevaid häälestusviise palju ning erinevad stiiliti standardhäälestuse kõrval kasutatakse mitmesugused ...
Edvard Torm Vooremaa Vooremaa on Eesti maastikurajoon. Mille pindala on 1050 km2 . Vooremaast umbes viiendik on soostunud. Voorema piirneb põhjast Alutaguse madalikuga ja põhja-lõuna suunas ulatub Kõrvekülani mille pikkus on 55 km, lääne-ida suunas on selle pikkus 24km. Vooremaad ilmestavad voorestikud ja nendevahelised nõod. Sealsete voorte omapäraks on nende suurus ja kuju: näiteks Koimula hiidvoore pikkus on 13km ja laius 3,5 km. Suurt osa vooremaa pinnast kasutatakse põllumajandusmaana. Geograafiline iseloomustus. Vooremaa asub Jõgeva, Palamuse, Tabivere, Saare ja Tartu vallas. Voorestiku moodustavad ligi 100 voort ning nende vahel asuvad piklikud jääkündenõod Kõrg Eestis ulatusliku levimusega lainjad moreentasandikud, moreenkattega mõhnastikud ja voorestikud, mis on kokkuvõttes viljakamate muldade ja paremate metsakasvutingimustega kui Madal . Inimtegevus. Maakattes domineerivad Vooremaal põllumajandusalad, hõlmates...
POSTIMP. kasvas välja impressionismist. Postimpr. Oli puhtprantsuslik nähtus, mis avaldus hiljem mõju kogu Euroopale. Kunstnikud olid kokku puutunud impressionismiga, selle põhimõtted omaks võtnud, kuid hiljem impressionismis pettunud ning valinud uue loomingusuuna. Valitud suund oli aga igal kunstnikul erinev, mistõttu ei saa postimpr. Pidada stiiliks ega ka vooluks. Vincent van Gogh- püüab tundeid ja meeleolusid edastada eelkõige värvide kaudu, mis on heledad ja kirkad. Kasutas palju punast, sinist ja rohelist, mille kõrval oli ta lemmikvärviks kollane (lõõmav päike, kuldne viljapõld, päevalilled). NT Autoportree kinniseotud kõrvadega, Päevalilled, Tähisöö Paul Gauguin- maalid dekoratiivsed, puhtad, selged ja säravad värvid ning tumedad kontuurid. Maalis Tahiti saarel- eelkõige naisi, mida kujutas salapäraselt. Osad pildid aga religioossed või mütoloogilised NT Tahiti naised rannal, autoportree, Kollane kristus Paul Cezanne- maas...
Vene keeles , Läti keeles kuceemakoer, kuciskoer Itaalia murdeis guttsu Ei ole laenatud Soome, isuri, karjala keeles emis Soome sälko sälg Karjala sälky sälg(varss,põdravasikas) Vadja mullikaz mullikas(noor pull) Soome mullikka mullikas(noor pull) Ilma korraliku seletuseta Sõnn (soome keeles sonni(pull)) Tall (soome keeles tallo(aastane siga)) Ups kult (liivi keeles õ'pkz) On toodud kirjakeelde eelmisel sajandil Kõuts(isakass) tõi Mulgi murdest Oskar Loorits 1920. Küülik(kodujänes) tehistüvi, tõi Manivalde Lubi 1930. aastate algul. Eeskujuks vene (kodujänes) Tänan tähelepanu eest!
Juugend ja Sümbolism Juugend • Alusepanija oli William Morris • Kutsus üles loobuma eklektikast(erinevate stiilide kokkusobitamine ja gootika elutu jälgendamine • Temaga ühinenud kunstnike kutsuti prerafaeliitideks, sest nad eelistasid lihtsat stiili • Tarbekunsti uuendamisel võeti eeskuju rahvakunstist ja jaapani puulõigetest • Kasutati palju taimornamentikat William Morris(1834-1896) • Sündis 1834.a • William Morris oli silmapaistev ja loominguline kunstnik, filosoof, poeet, romantik ja kunstiteoreetik • 19.sajandi üks mõjuvõimsamaid disainereid Edward Burne-Jones(1828- 1898) • Briti kunstnik ja disainer • Tegi koostööd William Morrisega • Elustas inglismaal vitraažide tegmise Edward Burne-Jones, Nõiutud Merlin Aubrey Beardsley(1872- 1898) • Puulõikemeister „Isolde“ • Tegi puulõikeillustratsioone Gustave Eiffel • Silmapaistev insener ja arhitekt • Tuntu...
NS-Prozesse heute Johann Breyer (30.05.1925-22.07.2014) -ein slowakischer Bauernsohn -ein Wachmann im Dienst der SS (erst in Buchenwald, dann in Auschwitz) -als er 17 Jahre alt war, erhält er einen Brief (Aufforderung der deutschen Wehrmacht zur Musterung) -meldete sich bei Waffen-SS (um nicht von der Militärpolizei oder der Gestapo mitgenommen zu werden) -hätte gern mit den Häftlingen getauscht, weil die Bedingungen für Wachmänner zu schlecht waren (kann auch sein, dass Sterben einfach besser klang als solche Arbeit, der er tat) -wurde gesagt, dass in Buchenwald Räuber und Mörder eingesperrt seien Warum so spät? (Haftbefehl - Sommer 2013) -In einem Vernichtungslager wie Auschwitz ist nicht möglich, klare Beweise für einen Mord, die Täter und Opfer genau zuzuordnen. -nach dem Demjanjuk-Urteil (2011) wurden die Akten noch einmal durchgesehen Oskar Gröning (10.06.1921) -ein Sparkassenbeamte in Nienburg -hat sich freiwillig zu einer Zah...
Sümbolism Oluliseks suunaks 19. ja 20. sajandi vahetuse kunstis oli SÜMBOLISM mis sündis Prantsusmaal ja Belgias. Sümbolism sai alguse luulest ning levis maalikunsti, skulptuuri, proosasse, näitekirjandusse ja muusikasse. Miks tekkis: 19. saj. Keskpaigas hakati prantsuse kirjanduses jumaldama müstikat, spirituaalsust ja morbiidsust. Visuaalses kunstis väljendus see kultus sümbolismis ehk,, ebamäärasuse kahemõttelises maailmas''. Kindlasti oli selleks oma põhjus, et reaalsusest põgeneda - pettumine oma kaasajas. Tunti, et teaduse ja tehnika areng pole muutnud maailma paremaks ja inimesi õnnelikumaks. Sümbolistid käsitlevad meeleldi suuri, üldisi ja igavesi eksistentsialistlikke teemasid, nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu igavene ringkäik jne. Seda tehakse tavaliselt süzeede abil, mis on tahtlikult mitmetähenduslikud, hämarad, salapärased, irratsionaalsed. Kunst ei pea sümbolistid...
tema on samuti etenduse lavastaja. Esietendus toimus 8.aprillil 2010. aastal ning 2011. aastal võitis see Salme Reegi nimelise auhinna. Rein Agur on esimene Eesti nukuteatri lavastaja, kes on saanud professionaalset nukuteatrialast koolitust ja seda Leningradi Riiklikus Teatri-, Muusika- ja Kinomatograafiainstituudis, mille ta lõpetas 1963. aastal nukuteatrinäitleja erialal. Samal aastal tegi ta Eesti Riiklikus Nukuteatris oma esimese lavastuse, tuues lavale Oskar Liigandi nukunäidendi “Pardike Tuttpütt”. Rein Agur on töötanud Nukuteatris lavastaja assistendina ja seejärel lavastajana ja teatri peanäitejuhina. Ta on loonud Nukuteatris üle 70 lavastuse. Etendus rääkis peategelasest Katist, keda mängis Katariina Ratasepp, ja tema elust. Kuidas Kati armus ühte poissi ning kui keeruline elu tal on. Etenduse lõpuks Kati jääb vägistamise ohvriks ning ta saab suguhaiguse. Etendus tervikuna meeldis mulle väga
Zanrianalüüs Analüüsin seda luuletust, kuna pidin ühte luuletust analüüsima ja ma võtsin juhuslikult just selle luuletuse. Luuletus räägib inimesest, kes tahab enda ellu inimesi, kes teda väärtustataks, kuid siiani pole ta veel ühtegi kaaslast, keda saaks oma hingesugulaseks nimetada, veel leidnud. Tegu on eleegia zanrisse kuuluva teosega. „Väike-Aasias nimetati eleegiaks nutulaulu, mida kanti ette früügia flöödi saatel, kuid vana-joonia eleegial pole kohustuslikku nukrat iseloomu. See on õpetliku sisuga lüüriline luuletus, mis sisaldab ergutusi ja üleskutseid tähtsaks ja tõsiseks teoks, mõtisklusi, aforisme jms. Eleegiaid lauldi pidudel ja rahva kokkutulekutel. Tema väliseks tunnuseks on eriline värsiehitus, heksameetri korrapärane vaheldumine pentameetriga, mille tulemusel kujuneb kahest värsist salm – eleegiline distihhon (kaksikvärss).“ Annabel Leesalu Ellegia ja Jambid (http://lepo....
Ernst Julius Öpik (22. oktoober 1893 Kunda 10. september 1985 PõhjaIirimaa, Bangor) oli eesti astronoom, Eesti astronoomiakoolkonna üks rajajaid. Öpik pidi õppimise kõrvalt elatise teenimiseks töötama õpetajana. 1910 1912 tegutses aktiivselt harrastusastronoomide seltsis "Vega" koos Aleksander Reinbergi, vendade Oskar ja Paul Öpikuga. 19111912 ilmus Öpiku esimene publikatsioon Vene astronoomiaajakirjas Mirovedenije vaatlustest Marsi ja Veenuse ning perseiidide kohta. Pärast Moskva ülikooli lõpetamist töötas observatooriumides Moskvas ja Taskendis. Oli vabatahtlikuna Vene valgete armees. Pärast Eesti iseseisvumist töötas Tartu Ülikoolis ja vahepeal Harvardi Ülikoolis. 1944 põgenes Saksamaale. Oli Balti Ülikooli professor ja eesti rektor.
võitmisel 2. detsembril 1805. Rootsi troonipärijaks saades loobus Karl Johan Pontecorvo vürsti tiitlist ja Napoleon andis selle tiitli Joachim Murat' 9-aastasele pojale Achille Murat'le. Jean-Baptiste Bernadotte abiellus 16. augustil 1798 Eugénie Bernhardine Désirée Claryga, kes pärast Rootsi kuningannaks saamist võttis endale eesnimeks oma nime ladinapärase vormi Desideria. Abielust sündis 1799 poeg Oskar I. Pärast seda elasid abikaasad kumbki oma elu. Kuningas Karl XIV Johan osutus silmapaistvaks valitsejaks ja jõuliseks isiksuseks, kel õnnestus ennast maksma panna, keda rahvas armastas ja kes pani aluse võimsale Bernadotte'ide dünastiale. Samas ei õppinud ta iialgi ära rootsi keelt ega vaevunud riigiasju ajades soojast voodist välja tulema. Sealt suunas "magamistoavalitseja" oma malekäike,
• 2010: animafilm "Lelulugu 3" – Ken • 2011: animafilm "Rango" – Rango • 2012: seriaal "Nurjatud tüdrukud" – Markus Tamm 2011: telesaade "Eesti Laul 2011" – üks saatejuhtidest Tunnustused • 2005 - Eesti teatri festivali Draama 2005 laureaat • 2007 - Eesti teatri festivali Draama 2007 laureaat • 2009 - Draamateatri kolleegipreemia 2009 laureaat Suur Ants • 2013 - Oskar Lutsu huumoripreemia. Lahkumine Draamateatrist Spordi melu
Milles peitub ,,Rehepappi" edu? Aastal 2000 avaldas raamatukirjastus Varrak Andrus Kivirähki poolt kirjutatud raamatu ,,Rehepapp". Raamat osutus üsna populaarseks olles võitnud kultuurikapitali proosapreemia, Virumaa kirjanduse preemia ning pääsenud Eesti kirjanduse kuldraamatukokku. Raamat on olemas kuues keeles: Soome (2002), Norra, Ungari (2004), Vene (2008), Läti (2009) ja Prantsuse (2014). Raamatu põhjal on tehtud mitmeid teatrilavastusi. Raamatust ilmus ka selle aasta alguses film, mis on olnud sammuti edukas. Kuid kuidas suutis üks raamat nii populaarseks osutada? Üheks raamatu kirjutamise põhjuseks oli Kivirähkil kusagilt loetud Tuglase arvamus sellest, et eestlastel ikkagi pole oma õiget eepost, sest Kreutzwald jättis kasutamata tohutul hulgal rahvapärimusi, keskendudes üksnes Kalevipojale. Mõned inimesed peavad sellepärast ka raamatut 21. sajandi eeposeks. ,,Rehepappi" iseloomusta...
krossisõitjad ning nende mälestuseks hakati korraldama memoriaalvõistlusi. Aastal 1978 olid Eestis juba väga paljud noored ja vanad inimesed motokrossist vaimustuses. Ehitati uusi radasi ning tänu sellele kasvas ka võistluste arv. Motosport Viljandimaal aastatel 1930-1942 Motospordiga ei tegeletud Viljandimaal enne Esimest maailmasõda küll arvuliselt, kuid sellgipoolest saavutati palju häid kohti. Üks parimaid Viljandimaa mootorrattureid oli Oskar Veldeman, kes sai tuntuks nimega Ove Veldeman. Motosport hakkas kiirmini levima 1930. aastate alguses ning juba aastal 1931 korraldati Tallinnas tähesõit. Läbida tuli 500 kilomeetrit. Stardis oli kokku 72 ratturit. Sõideti läbi Tallinnast, Pärnust, Tartust, Mustveest ja ja Jõhvist, kuid ööbiti Viljandis. Sellel võistlusel saavutas Oskar esikoha külgvankrite masinaklassis. Paljudest faktidest on aru saada, et viljandlastele meeldisid kõige enam tähesõidud
ringkonnad, nende vaadete erinevused ja sarnasused.(Õpik, II osa, lk 7-9) Jaan Tõnisson ja Konstatin Päts ja Sotsiaaldemokraatia ja ''Postimehe'' ringkond ''Teataja'' ringkond ''Uudiste'' ringkond -juhtuvad jõud:August Kitzberg, -juhtivateks jõududeks -juhtivateks jõududeks Anton Jürgenstein, Peeter Põld, Eduard Virgo, A.H. Peeter Speek, Mihkel Oskar Kalls jt Tammsaare jt Martna, Karl Ast, Aleksander -eesmärgiks väljaastumine nii -nägid liitlast vene Kesküla jt venestumise kui saksastumise demokraatides -nõudsid õiguse vastu -pidasid kõige tähtsamaks vähemusrahvustele -emakeelse kooliharidus nõue eestlaste majandusliku -peamised toetajad töölised
Näitus ''Noorte kujurite ühing Vikerla 1917- 1918'' Rühmitus loodi 1917. aasta 23/26. novembril ja sai tegutsemiseks aega täpselt aasta, kuni Vabadussõja alguseni. Ühingusse kuulusid Balder Tomasberg, Aleksander Mülber, Oskar Kallis, Aleksander Krims, Roman Haavamägi, Välko Tuul ja Paul Liivak. A.Vabbe ja V. Ormissoniga ühte põlvkonda kuuluvad noored ei jätnud maha mingit selgelt sõnastatud programmi. H. Raudsepp on neid sidunud tõekspidamistelt siurulastega ja nende loomingust võib leida jälgi sümbolismist kuni kubismini. Kahjuks on tegemist ,,kadumaläinud põlvkonnaga", sest O. Kallis ja V. Tuul surid paar kuud pärast rühmituse loomist. B.Tomasberg, keda peeti andekaimaks, hukkus Vabadussõjas, A
Suur osa tegevusest on motiveeritud eesti müütilistest ja mütoloogilistest tegelastest. Põimuvad kristlikud ja ebausklikud (paganlikud) nähtused, üleloomulik maailm on inimeste käsutuses. · Kivirähi tegelased esindavad ühiskonnas esinevaid tüüpe, kannavad eestlastele omaseid iseloomujooni. Neist kokk moodustub eestlaste koondportree: - Rehepapp kaval intellektuaal - Aida Oskar ahne, ihne, peab omama võimalikult palju varandust - Koera Kaarel rumal, naiivne, laisk; instinktide inimene - Muna Ott tuleb toime igas situatsioonis, oskab kohaneda - Räägu Rein, Ints rahvuslased, ei salli saksu, utoopilise mõtteviisiga - Õuna Endel ropendaja, tegudeinimene, piiratud sõnavaraga - Kupja Hans tundlik, unistaja, ei hooli varandusest - Liina iseseisvusele pürgiv, tervemõistuslik naine (meenutab ,,Libahundi" Tiinat)
Ringmängulaulud. G.Ernesaks on oma loomingus kasutanud palju rahvalaulumuusikat. Vaimulik rahvalaul. Gregoriuse koraal kaob meie kirikutest 16.sajand, ,,taganeb" just protestantliku muusika eest. Luteri koraali rahvalik variant. 16.-18- sajand , kõik muusika mis kuuled tuleb meelde jätta, kui meeldis. Tekivad lisandid, kaunistused lauludele või kirikutes pidi olema eesti keelt valdav inimene, kes ei osanud muusikat kaks varianti, kuidas muusika võis tekkida. 1904. alustab EÜS ja dr. Oskar Kallas rahvaviiside süstemaatilist kogumist. Maailma esimene rahvaluule doktor. 1911 liitus Cyrillus Kreek hakkas fonograafiga laule koguma, ta lasi seda ka oma õpilastel teha, tema kogus üle kuue tuhande süstematiseeritud rahvaviisi. Peab teadma: tema looming püsineb eesti rahvaloomingul vaimulik rahvalaul nt on ,,Ma tulen taevast ülevalt", ,,Mu süda ärka üles" . Pillid. Viled, pasunad, sarved. Pööpill puusüdamest keeratakse välja. Puhkpillidest on peeneim parmupill
·Jaan Koort · skulptuur · vana taastamine üldistatud, lihtsad vormid · ''Metskitse pea'' · kodumaal baltisakslastele maalinud meisterlikke vanamoelisi portreid · Paul Raud · maastikumaalised areng impressionismi suunas · oluline püsivalt Eestis elav portretist · ''Maastik taraga'', ''Magav koer'' · Paul Burman · tõi venna K. Burmani töid näitusele · jõulisem impressionist · linnavaated Stockholmist · Oskar Kallis · andekaim Laikmaa õpilane · pastellides lõi Kalevipoja-ainelise muinasmaailma · ''Kalevipoeg allilmas'', ''Linda'' · August Jansen · juugendlik üldistamine rahvusromantismis · juhtis suurimat eesti kunstnike liitu · ''Luigejaht'' · arhitektuuris polnud eestlasi · Georg Hellat · Tartusse Eesti Üliõpilaste Seltsi hoone · Miina Härma Gümnaasium klassitsistlik · Armas Lindgren ja Wivi Lönn · ''Estonia'' teatrihoone Tallinnas
Eestit maha ei jätaks. Hurt ise pidas väga oluliseks eestlaste suulist vanavara. Ta kogus suurel hulgal rahvaluulet ning mõjutas ka palju teisi inimesi seda tegema. Eesti Rahva Muuseumile pani alguse tegelikult selle suurmehe surm, sest tema soov arendada oma rahvuskultuuri jäi püsima ka peale tema seda. Nii asutasidki tema kaaslased ERM-i Hurda elutöö mälestamiseks ja säilitamiseks. Lisaks Hurdale on oluliseks inimeseks muuseumi asustamisel olnud Oskar Kallas, kes oli põhiline tegelane muusemi loomise käigus. Kuna algselt ei olnud Eesti Rahva Muuseumil oma maja, hoiti esimesi üle Eesti kokku kogutud esemeid Kallase kodus. Esmakordne näitus avati alles 1911. aastal Vanemuises. Siis võis seal näha juba erinevaid rahvariideid, kindaid, ehteid ja palju muud. Kui ERM loodi, pandigi põhiliselt rõhku esemelisele vanavarale, sest need kujutasid lihtrahva kombeid ning selle ajal peeti väga oluliseks talurahvakultuuri talletamist. Kuni Teise
aktiivsete võõrvõimu kollaborantide üle. Ainuüksi 1945. aasta jooksul registreeris NKVD Eestis 340 metsavendade rünnakut. Metsavendlusele kujunes saatuslikuks 1949. aasta märtsiküüditamine. Talumajapidamiste julm likvideerimine, küüditamine ja sundkolhoseerimine röövisid metsavendadelt nende toetajaskonna. Pärast 1953. aastat muutus metsavendlus aina harvemaks, kuid üksikud mehed pidasid vastu veel aastakümneid. Viimane teadaolev metsavend Oskar Lillenurm leiti Läänemaal surnuna 1980. aasta kevadel. Metsavendlus on jäänud eesti rahvale mällu vabaduse sümbolina, ajajärguna, mil langetati otsus mitte alistuda uuele okupatsioonile võitluseta.
Maaka heietused Andreas Org Tule taevas appi! Maamehena saan mahti ekooli kiigata alles pärast kiiret nädalavahetust ning avastan koduse töö pühapäeva õhtul kell kümme. Süda jätab küll paar lööki vahele, kuid õnneks märkan, et pajatada võib maaelust. Vähemalt on see teema maakale südamelähedane. Maainimene ei saa lihtsalt olla, see on amet. Kui maainimesel sünnib laps, siis tema nimeks ei saa mingi Rosamunde või mitmest nimest koosnev Karl-Oskar või Taavi-Peeter. Maainimene paneb oma lapsele võimalikult lühikese, konkreetse ning lihtsa nime nagu Ats, Mats, Leo või Ülo. Halvimal juhul ka Peeter, kuid see viga parandatakse kohe ning Peeter asendatakse Petsiga. Maalapse nimi peab olema lühike ja koheselt mõistetav, selleks et vanemate käsk võimalikult kiiresti temani jõuaks ning kõnetatu tööle saaks hakata. Kellel siis aega on pikki nimesid hõikuda, maatöö ei o...
Põlevkivi kaevandamise tagajärjed ● Kuivavad pinnakihid, madalad kaevud, põllud ja metsad ● Mahajäetud maa-alused kaevanduskäigud ● Rikastamine ● Taasmetsastamine ○ Mänd, kask, lehis Muistised ● Eesti ühed vanemad asulapaigad ○ Kunda ja Narva mesoliitilised asulakohad (VIII aastatuhandest eKr) ○ Kuna asulakoht andnud nime Kunda kultuurile ● Lavamaa on erakordselt rikas aarete ja peitleidude poolest Pulli asula 2010 (Autor: Oskar Susi, CC BY-SA 3.0) Ajaloolised väärtused ● Kihelkonnakirikud, kabelid, mõisahooned, terviklikud mõisaansamblid, vesiveskid, postijaamad, sildu ning muud ● Eesti ühed uhkemad mõisad Sagadi mõisa peahoone eestvaade Autor: Diego Delso (CC BY-SA 3.0) Aidu Karjäär ● Põlevkivikarjäär ○ Kaevandati suurtes kogudes. ○ Karjääri pindala ● Helesinine laguun
Nukitsamees "Nukitsamees" on Oskar Lutsu lastejutt, mis ilmus esmakordselt 1920. aastal. Loo Nõukogude perioodil ilmunud trükkidest oli osa repliike välja jäetud ning selle lõpp oli ümberkirjutatud. Teost on illustreerinud neli kunstnikku. 1945. aastal Richard Kaljo, 1957. aasta trüki pildid pärinevad Vive Tollilt, 1973. aasta trüki illustreeris Edgar Valter ja 2007. aasta trüki Epp Marguste. "Nukitsamees" on lugu sellest, kuidas Kusti ja Iti metsas marjul olles ära eksivad. Metsamoor
Tarapita:aastad:19211922 asukoht:Tallinn Tähtsamad inimesed: Maria Under, Johannes Semper, F.Tuglas Tähtsus: Teadvustas kultuuri kehva olukorda ning võitles kirjanduse ja kultuuri parema koha eest uues ühiskonnas. Lause: "Loomise rõõm see olgu me ainus tõukejõud" 2)Kassetipõlvkondnimetatakse 1960. aastatel debüteerinud Eesti luuletajaid, kelle teosed ilmusid sarjas "Noored autorid" nn luulekassettidena mitme autori õhukesed luulevihikud ühes pappkarbis koos. Kassetid koostas Oskar Kruus. 3)Mõisted 3.1 Realism kirjanduses tähendab nii reaalsusele lähedast kujutusviisi kui ka kirjandusvoolu, milles kirjanduse lähedus tõsielule seatakse omaette eesmärgiks. Realistlik kirjandus kujutab tegelikku elu ja püüab seda teha võimalikult tõepäraselt, väldib tegelikkuse idealiseerimist ja üleloomulikkust. 3.2 Modernism (prantsuse moderne 'uudne', 'nüüdisaegne') on ühine nimetaja modernsetele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
