mg), rauda, tsinki, niklit, floori, joodi, seleeni... Kui suudaksime nädala jooksul ikka klaasitäie jagu kamajahu ära tarvitada, saaksime rahuldada oma mineraalainete vajaduse ja hoida korras oma liigesed ning vere koosluse, rääkimata teiste tervisehädade kõrvaldamisest. Arvan, et neil inimestel, kes hoolikalt kamatoite söövad, pole küll vajadust mingite toidulisandite järele. Kamajahu ise annab organismile kõik vajaliku, kui oskame selle veel aedviljade ja loomsete saadustega ühendada. Kamajahu igati toiduks Kamajahu on lisaks oma toitvusele ja organismi kosutavusele veel ka odav toiduaine. Seetõttu ei tohiks kamajahu küll ühestki kodust puududa. Kui peres on veel inimesi, kellele kama maitse ei meeldi, siis kasutame peiteks ja maitse parandamiseks näiteks kakaod, pähkleid, mett, marju, maitsetaimi jm. Kindlasti on vaja muuta söögiharjumusi, kui kamatoite lihtsalt pole lapsest saati sööma harjutatud.
Miks on mul vahel tunne, et vihm on parem kui päike.Miks ei taha ma kuulata kuidas laulavad linnud, kuulaks parem kuidas lööb äike.Miks tahan ma lihtsalt seista ja nutta koos vihmaga? Tean! Sest mu elul ei ole mõtet kui sind ei ole minuga! Armastus ei saa olla otsast lõpuni puhas, puhas kui allikavesi. see ei saa olla lõputu, lõputu kui maailm. Armastus ei saaolla ainult valus, selles on ka midagi head, kasvõi natukene. Armastus ei saa küsida meilt küsimusi, teades, et me oskame neile kindlasti vastata. Armastus ei saa olla koguaeg sama suur, sama tugev, see kord kasvab, kord väheneb. Armastus ei saa olla ainult ilus, sest kunagi lõppeb see ilus, see määritakse verega, see rüüstatakse ja uputatakse pisaratega. Armastusel ei ole piire, teda ei saa panna lukutaha, hoida kinni üksikus ruumis. Armastus on ja jääb kõikide meie ellu, ta painab meid, ta rõõmustab meid, ta paneb meid proovile, ta määrib
strateegilisi partnereid, siis on võimalik seda teha ka kiirest ja lihtsalt. Kui panna kokku tehnoloogiline standardi või trajektoorid mis tekivad läbi teh.standardi ja mastaabisääastu, siis on põhjus suhteliselt lijtne miks väga paljud ettevõtted üritavad olla innovaatilised just tehnoloogilistes valdkondades. Sest seal on positiivne mastaabisääst võimalik ja on võimalik tekitada läbi erinevate standardite, kas kasutada patente või muu tehnoloogiline know-how mida me oskame kasutada ühe tootmisprotsessi käigus. 2. Kuidas on tehnoloogilised trajektoorid ja organisatsiooniline võimekus omavahel seotud? N: Radio Corporation of Amerika- oli 20´aastatel kuni 60´aastateni juhtiv koduelektroonika tootja maailmas, sisuliselt rajas kogu koduelektroonika tööstuse. Tänaseks päevas Ameerikas ei eksisteeri koduelektroonika tootmist, see kõik on Aasiasse kolinud. Ka Euroopas on ainult üks tegija- Philips, ülejäänud Aasias.
igas olukorras ratsionaalselt. Ratsionaalne tarbimiskäitumine eeldab, et · Inimene tunneb oma erinevaid vajadusi. · Inimene teab, et on olemas mitmeid kaupu, mis rahuldavad tema ühte vajadust. · Inimene maksimeerib kogukasulikkust. Kokkuvõtlikult, kasulikkus sõltub inimese vajaduse tugevusest ja kauba kättesaadavusest ehk piiratusest. Kasulikkus näitab, et tarbimine on väga subjektiivne, isikust ja olukorrast sõltuv. Põhimõtteliselt, et me oskame alati rohkem soovida, kui selleks võimalusi on. Kaupade piiratus tuleneb majanduse tootmisvõimalustest. Meile konkreetselt tähendab aga kaupade piiratus raha puudumist. Piiratud võimalus rahuldada oma vajadusi sunnib meid omakorda valima. Valik on ratsionaalse majanduskäitumise tunnus. Kujutlege, et meil on jäätist piiramatult, me võime seda saada igal ajal ja ükskõik kui palju. Natukese aja pärast me võime näha poolikuid jäätisi prügikastis. Tasuta saadud asi tekitab raiskamist
f ( ax + b ) dx = a f ( t ) dt = a F ( t ) + C = a F ( ax + b ) + C 1 Saime f ( ax + b ) dx = a F ( ax + b ) + C e -x t = -x dt = -dx Näide 1: e -x dx = + C = -e - x + C m.v. - e dt t -1 Näide 2: dx 1 1 + 4 x = 4 ln 1 + 4 x + C m.v. 2. Kui oskame leida integraali f ( x )dx siis f [ g ( x )]g ( x )dx aitab leida muutujavahetus t = g( x) dt = g ( x ) dx ja f [ g ( x )] g ( x )dx = f (t )dt 6 1 1 5 1t 1
elu on üks stabiilne kulgemine ja lihtsalt muretu väikelapse olemine ilma ennast ja eluolu teadvustama. Neid juhtumeid polegi nii vähe, kus 5-,7-,10-aastased lapsed on otsinud raskustest väljapääsu enesetappu kaudu ( Reiljan, 2009). 2. Enesehinnangu ja enesekindluse Enesehinnangul ja enesekindlusel on erinev tähendus ning on oluline nende kahe mõiste vahel vahet teha. Enesehinnang sõltub sellest, mida me oskame (see tähendab milles me oleme rohkem või vähem tubli) ja mida me suudame saavutada. Enesehinnang on seotud kindlate alade või oskustega ja saavutuste tasemega. Kui inimene mängib hästi jalgpalli või kirjutab hästi, on tal hea enesehinnang just neisse puutuvas, kuid see ei pruugi nii olla teistel aladel.( Õnnelikud lapsed, lk 23). 2.1 Kuidas tõsta laste enesehinnangut ja enesekindlust Et osata suurendada lapse enesehinnangut ja enesekindlust, on oluline, et vanem teeks tööd iseenda
. Näoilme võib saada ka omavahelise suhtlemise reguleerijaks, kusjuures eriti sageli kasutatakse selleks kulme. Näiteks väljendub äratundmishetk selle, et pea kaldub veidi tagasi, kulmud kerkivad üllatuse märgiks korraks üles ja näole ilmub naeratus. Pilk Silmavaatest võib paljugi välja lugeda. Pilguga võib flirtida, hoolivust väljendada, võimukust demonstreerida, abi paluda, nõutust üles näidata (uitlev pilk). Me oskame omavahel eristada pilku, mis võib tappa, külma kalapilku, kutsuvat ja intiimset pilku. Meie pilk räägib tähelepanust, mida me kellelegi osutame ja selle tähelepanu määrast. Pilk annab olulist infot inimeste omavaheliste suhete kohta. Oleme märganud, et vestluskaaslasele vaadatakse rohkem otsa kuulamise kui kõnelemise ajal. Katseliselt on tõestatud, et mida sagedamini kellelegi otsa vaadatakse, seda enam see inimene meeldib. M.Argyle on sõnastanud mitu silmside seaduspärasust:
(eelistada sirg ja ringjooni). (Kõverpinna ja mis tahes asendis tasandi lõikejoone tuletamisel kasutatakse abitasandite võtet. Abitasandid valitakse kõverpinnast lähtudes nii,et tekiksid lihtsad abilõikejooned (sirg ja ringjooned). Tasapinna suhtes ei oma abitasandi asend erilist tähtsust, sest siit tekkiv teine abilõikejoon on alati sirgjoon. Taoliste ülesannete lahendamine muutub tunduvalt lihtsamaks ja täpsemaks, kui oskame ette näha, mis joon konkreetsest lõikumisest tekib. Selleks on vaja teada järgmisi seaduspärasusi. Kerapinna iga tasandiline lõige on r i n g j o o n Pöördsilindrilise pinna tasandiline lõige on üldjuhul e l l i p s, erijuhul r i n g j o o n ( t ) või k a k s p a r a l l e e l s e t s i r g e t ( || t). Pöördkoonuse tasandiline lõige on ringjoon, kui t või = 90º (joon. 5.13, a); ellips, kui m või > (joon. 5.13, a);
asjad. Igaüks on mingil põhjusel kurbust tundnud. Tavaliselt tundub siis elu nukker, sellega kaasnevad ülesanded ületamatud ja tulevik lootusetu. On täiesti loomulik, et tunneme kurvastust või nukrust, kui meid tabab ebaõnn ja kaotus näiteks õnnetu armastus, töökohast ilmajäämine või lähedase inimese surm. Kuid isegi ,,loomulikul viisil" kurvastades ei jää meie elu täielikult seisma. Me oleme võimelised edasi tegutsema, isegi kui me ei tee seda südamega. Samuti oskame endiselt rõõmustada, kui juhtub midagi head. Seepärast ei ole loomulik kurvastamine haigus. Kurbus ja halb tuju lähevad mööda. Isegi sügav lein avaldab meile aja jooksul järjest vähem mõju, kuigi täielikult ei parane me leinavalust arvatavasti mitte kunagi. Igal juhul saame me teha midagi iseenda aitamiseks, samuti toetavad meid meie perekonnaliikmed ja sõbrad. Enesetunde parandamiseks tuleb meil olla teistega koos ja rääkida neile oma probleemidest.
ArrayListiga on hea hoida näiteks erinevaid nimesid jne. Näide: Andmete lisamine käib java add() sisseehitatud funktsiooni abil. PEA MEELES! Vajalik on ArrayListist nii öelda koopia teha ja anda koopiale nimi. Seejärel saab seda kasutada. KINDLASTI on vaja teha ka import, mis lubab ArrayListi kasutada. Seda tehakse lausega import java.util.ArrayList; ning see pannakse enne klassi algust. VII. Stringide töötlemine Tihti on vaja töödelda stringe. Me oskame juba Stringe liita, neid võrrelda. Kindlasti kuluks ära ka teadmised, kuidas leida mingit osa Stringist. Veenduda, kas mingi osa on Stringis olemas. Kuidas asendada mingeid märke/tähti Stringis jne. 1) Alustame Stringi lõikamisest. Selleks on java sisemine funktsioon substring(x, y); Kus x on esimese tähe numbriline koht ja y viimase tähe numbriline koht, mis Stringist välja lõigatakse. y-i mitte kirjutamisel lõigatakse välja string esimesest
Tuntud AVATUD PIME ALA ALA TEISTELE Tundmatu VARJATUD TUNDMAT ALA U ALA ISIKUTAJU Oma igapäevaelus sõltume me suurel määral sellest, kuidas me oma suhtlemispartnerit tajume. Tajumine määrab ära ka suhtluse sisu. Mida paremini me teist mõistame, seda enam oskame me ette ennustada teise võimalikku käitumist tulevikus. 1.Kognitiivsed faktorid – ootused, stereotüübid, personaalsed konstruktid jne. 2.Afektiivsed faktorid - tajuja eesmärgid ja emotsionaalsed seisundid. 3. Demograafilised faktorid – tajuja sugu, vanus ja kultuuritaust. Tajuvead Esmasuse efekt - on seotud sellega, et esmasena suhtlemises tajutav info võib mõjutada hilisemat info vastuvõtmist ja selle töötlemist. Seega mõjutavad meid väga olulisel määral need
t = 1 + 4x dt = 4dx dx = dt dx 1 4 1 + 4 x = 4 ln 1 + 4 x +C m.v. 1 dt 1 4 t = ln t + C 4 2. Kui oskame leida integraali f ( x )dx f [ g ( x )] g ( x )dx muutuja vahetus t = g( x) dt = g ( x ) dx ja f [ g ( x )] g ( x )dx = f (t )dt Näide 1: 6 1 1 5 1t 1 ( 3x + 4) dx = ( 3x + 4) d ( 3x + 4) = t dt = ( 3x + 4) 6 + C
Laura-Ly Lotamõis ANDMETE KOGUMISE JA ANALÜÜSIMISE VIISID KODUTÖÖ Õppeaines: UURIMISMEETODITE ALUSED Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: RR 11 Juhendaja: Merje Beilmann Esitamiskuupäev:................. Allkiri:.................. Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus Andmete kogumise ja analüüsimise viise on mitmeid tihti räägitakse (ehk pisut liialt üldistades) kvantitatiivsest ja kvalitatiivsest metoodikast. Andmete kogumisest rääkides eelistan sõnapaarile kvantitatiivne kvalitatiivne kasutada sisult konkreetsemaid märksõnu: struktureeritud ja struktureerimata andmekogumise instrumendid ja/või andmed. Struktureeritud instrumendi tüüpilise näitena võib ette kujutada üht tavapärast ankeeti, kus vastajale on ette antud nii küsimused kui ka võimalikud vastuste variandid, mille hu...
Laura-Ly Lotamõis ANDMETE KOGUMISE JA ANALÜÜSIMISE VIISID KODUTÖÖ Õppeaines: UURIMISMEETODITE ALUSED Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: RR 11 Juhendaja: Merje Beilmann Esitamiskuupäev:…………….. Allkiri:……………... Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus Andmete kogumise ja analüüsimise viise on mitmeid – tihti räägitakse (ehk pisut liialt üldistades) kvantitatiivsest ja kvalitatiivsest metoodikast. Andmete kogumisest rääkides eelistan sõnapaarile kvantitatiivne – kvalitatiivne kasutada sisult konkreetsemaid märksõnu: struktureeritud ja struktureerimata andmekogumise instrumendid ja/või andmed. Struktureeritud instrumendi tüüpilise näitena võib ette kujutada üht tavapärast ankeeti, kus vastajale on ette antud nii küsimused kui ka võimalikud vastuste variandid, mille hulgast ta vastavalt juh...
KORDAMISKÜSIMUSI 2012 sügissemester 1) Filosoofia määratlemise lähteid ja viise (loeng; Berlin; Danto, 33-87) Filosoofia kohta on erinevaid arvamusi nt: 1. kogu aega ja olemist haarav mõtiskelu, inimteadmiste templi nurgakivi. 2. Keelelisi arusaamatusi ära kasutav pseudoteadus Küsimused jagunevad: a) Empiirilised vastused sõltuvad vaatlusandmetest b) Küsimused ,millele pole võimalik vastata ei vaatluse ega arvutluse abil nendega tegeleb filosoofia c) Formaalsed vastudes sõltuvad arvutlustest ega ole kammitsetud faktiteadmistest 1. Kant tõmbas rajajoone faktide(kogemused, asjad, inimesed, sündmused, omadused, suhted) ja kategooriate(mille kaudu me tunnetame ja kujutleme ja mõtleme) vahel. Õpetas, et kategooriad, mille vahendusel me välismaailma näeme, on kõigi teadvuslike olendite puhul samad see muudab maailma üheks ja ...
VORMISTAMISE ÜLESANNE 1 TUNNITÖÖ Õppeaines: SISSEJUHATUS ERIALASSE Tehnoloogia ja ringmajanduse instituut Õpperühm: Juhendaja: Tallinn 2021 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Andmete kogumise ja analüüsimise viise on mitmeid – tihti räägitakse (ehk pisut liialt üldistades) kvantitatiivsest ja kvalitatiivsest metoodikast. Andmete kogumisest rääkides eelistan sõnapaarile kvantitatiivne – kvalitatiivne kasutada sisult konkreetsemaid märksõnu: struktureeritud ja struktureerimata andmekogumise instrumendid ja/või andmed. Struktureeritud instrumendi tüüpilise näitena võib ette kujutada üht tavapärast ankeeti, kus vastajale on ette antud nii küsimused kui ka võimalikud vastuste variandid, mille hulgast ta vastavalt juhendile sobiva(d) välja peab valima; struktureerimata andmekogumise tüüpilise näitena võib ette kujutada avatud intervjuud, mis sarnaneb vabale vestlu...
Siis tänapäeval on Läänemere saastatus ja küttimine aina vähendanud hülgete arvukust. Viimase 10-12 aastaga on siiski suudetud loodukaitse ja seadustega niipalju olukorda päästa, et hülgete arvukus on taas tõusuteel. Hetkel suurim mure on aga kliima soojenemine. Hülged vajavad talvel pikka perioodi, et pojad ilmale tuua ja neid jää peal kiskjatest eemal hoida. Hülged on meie loodusvara, ning me peame neid hoidma kuidas oskame. Iga loom ja liik väärib päästmist ning omab õigust elule, olenemata sellest, kui kasulik ta inimesele on. Säästkem Läänemerd ja meie armsaid hülgeid, kellest täpsemalt järgnevalt räägingi. 4 1. Eesti hülged 1.1. Viigerhülge üldiseloomustus Viigerhüljes Pusa Hispida (Joonis 1 - Viigerhüljes e. Pusa Hispida). Viigerhüljes on üks kolmest
Sotsiaalsed probleemid Eestis Kodune töö Lapse väärkohtlemise roll lapse arengus Kas probleemsetest peredest tulevad probleemsed lapsed? Puudega laps kas ühiskonna liige või sotsiaalne probleem? Sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika eriala 1.kursus Tartu 2011 Liina Kanter, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 1.kursus. SOSS.01.088 Sotsiaalsed probleemid Eestis kodune töö Liina Kanter, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 1.kursus. SOSS.01.088 Sotsiaalsed probleemid Eestis kodune töö Sissejuhatus Sotsiaalne probleem on avalikult kahjulikuks või ebasoovitavaks tunnustatud situatsioon, mida enamus vaatlejatest peab sekkumist vajavaks. Sotsiaalne probleem puudutab paljusid inimesi ja erinevaid sotsiaalseid gruppe. Sotsiaalsed probleemid on ühiskonna struk...
massidemokraatia pooldajad(massidemokraatia - ) nõuavad et ühiskonna juhtimisse tuleb pidevalt kaasata suuri rahvamasse(üks võimalus on korraldada rahvahääletusi; teiseks kaasata suuri rahvamasse aktsioonidesse/miitingud,koosolekud) massidemokraatia elluviimine oleks ühiskonnale väga kulukas.see tõmbaks inimesed eemale nende igapäeva tegevusest et praktika näitab, mida rohkem otsustab, seda rohkem pääseb võimule keskmine, mitte kõige parem. riikide liigitus oskame vahet teha monarhiatel ja vabariikidel, monarhia erivormidel ja vabariikide erivormidel. oskame tuua tänapäeva maailmast ka näiteid !!!!! dicktac duurid ja demokraadia tunnused. demokraatia vormid, otsene ja esindusdemokraatia, põhitunnused RIIGIVORMID Liitriigid ehk föderatsioonid(sellised riigid koosnevad suurt iseseisvust või autonoomiat omavatest osadest) Ameerika Ühendriigid, Saksamaa Liiduvabariik, tekkinud tänu ajaloolise traditsioonile või riigis olevate paljudele rahvastele
sealtmaalt tegeleb ta poliitika ja majandusteadusega. loodusteadused, ühiskonnateadused, need toimivad, filosoofia mitte. kindel soov vaadelda ühiskonda teaduslikkuse baasilt. ja teadus asub baasi osas. sellega on loodud teoreetiline mudel mida tuntakse ajaloolise materjalismi nime all. ajaloolise materjalismi kõige põhjalikum lahtikirjuts on ,,kapital" kultuurifenomenide varjus on ühiskondlikud mehhanismid, mis määravad nende fenomenide kuju tootmisviise tundes oskame ma analüüsida ka religiooni, filosoofiat jne kuna marxi loogika oli 19s mõtlejatest kõige mastaapsem, on tema teooria saanud 20s väga tugevaid järelkajasid sigmud freud ikka jälle sama probleem, ei marxi ega freudi teooriat ei saa pidada teaduslikuks. nad on oma süsteemi piires võimelised kõike seletama. aga asi on keerulisem. falsifikatsiooniprintsiibiga neid ei saa kontrollida.
You're like the winter in the middle of the summer . Let's close this chapter , say one last prhase . Miks me anname alla kohe, kui raskeks läheb? Miks me igatseme kedagi nii väga, et valus hakkab? Miks me kurvad olles tahame alati üksi olla? Miks me hakkame asju väärtustama alles siis, kui kõik läinud on? Miks haiget saada on nii valus? Miks me kardame riskida, ilma, et kardaks põruda? Miks me ehitame oma kõige sügavamate tunnete ümber kaitsemüüri? Miks me oskame võtta, aga mitte anda? Miks me ei suuda rääkida asjadest, nii nagu nad on? Miks me ei püüdle oma unistuste poole, vaid unustame need? Miks me püüame olla need, kes me tegelikult ei ole? Miks me ei õpi enda vigadest? Miks me alati tahame valida kõige kergema tee? Miks me otsustame iinimese üle enne, kui oleme teda tundma õppinud? Kas jalutada või joosta? Ja kurat! Mille eest ma üldse põgenen? K
-Kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni alusel (Weitz lahtus Wittgensteini “perekondliku sarnasuse” mõistest). 2. Mida tahtis Kennick tõestada kaubalao näitega? -Kaubalaos tuvastab edukalt kunstiteoseid üksnes juhuslikult – “pime kana leiab ka tera” . -Kunsti defineerimatus ei ole probleem, sest kunsti äratundmine ei käi definitsiooni alusel! “Me oleme voimelised eristama objekte, mis on kunstiteosed, objektidest mis ei ole kunstiteosed, selleparast, et me oskame inglise keelt; s.o me teame kuidas korrektselt kasutada sona “kunst” ja rakendada fraasi “kunstiteos”.” William Kennick 1958 (2003) 3. Milles seisneb Danto visuaalselt eristamatute paaride argument? “Sajandeid oli arvatud, et kunstiteosed peavad oluliselt erinema lihtsalt reaalsetest asjadest, millest neid on kerge eristada. Duchamp näitas, et see erinevus on niisugune, mida silmaga ei näe” (Danto 2000) 4
Reaalsus on konstrueeritud- Me õpime, teame, arvame, et see ongi reaalsus Inimteadvus ja roll Õppimine, sotsialiseerumine jne Tähtsustab sotsiaalset konteksti- Meie otsused on mõjutatud minevikust, õpitud teadmistest Konstruktuvism ja julgeolek Julgeolek on ka konstrueeritud Kas on oht või ei ole, vaid kuidas me tunneme, kas on oht või ei ole? Konstruktuvismi kriitika ja tulevik Ei ennusta Parim näide sellest et ,, me oskame seletada kõike" Areneb kogu aeg Aina enam interdistsiplinaarne (selleks on vaja võimalikult palju teiste teadvustega läbi käia ja arutada) 5. loeng Rahvusvaheline õigus. Rahvusvahelised organisatsioonid Rahvusvaheline õigus Ei ole päris õigus traditsioonilisel kujul. - Ei ole sama igal pool - Ei ole ühtset seadusandjat - Iga riik otsustab ise, mida ta rakendab ja mida mitte (ÜRO) Tekkis alles hiljuti
toiduaineid;vihikuid, pliiatseid, paberit ja muid koolitarbeid; jopesid, pluuse, kleite ja ülikondi. Loetelus ei käi koma sidesõnade ja, ning, ega, ehk, või, nii... kui ka ette. Me oleme ammu õppinud nii sambat kui ka foksi. Loetelus käib koma sidesõnade aga, vaid, kuid, ent ette. Me õppisime sambat, aga foksi mitte. Me ei õppinud sambat, vaid rumbat. Kokkuvõtufraasiga koondlause Oskame juba peaaegu kõiki tantse: valssi, foksi, rumbat ja sambat. Valss, foks, samba ja rumba - kõik need tantsud on meil nüüd selged. Erilaadilisi täiendeid üksteisest komadega ei eraldata. See ilus poiss tantsis sambat. Vana väike puidust maja püsib veel kaua. NB! Täiendid käivad sama objekti kohta, märkides selle eri tunnuseid. Samalaadiliste täiendite vahele pannakse koma. Pikad, lühikesed, kõhnad ja prullakad poisid - kõik tantsisid sambat.
näha. Selle võime taustal on lisaks analüüsi-ja üldistusvõimele ka julgus unistada ehk "mõtted lennus" , kuid "jalad maas". Head nina läheb meil vaja ka äriidee koostamisel. Vältimaks " oleks seda ette teadnud, siis....", on kasulik luua tulevikuvisioon. Milline võiks olla väliskeskkond 5 aasta pärast? Kuidas tegutseb meie firma? Milline on firma areng? Visiooni abi loome endale ettekujutuse sellest, millised on turu vajadused? Kas turul on vajadus meie pakutava järele? Kas me oskame turuvajadusi ära kasutada? Sellise tulevikunägemuse kaudu on lihtsam mõelda, mis võiks olla äriidee ja leida vastused kolmele küsimusele · kellele oleme suunatud · mida pakume, millist lisaväärtust saab sihtrühm koostöös meiega · kuidas tegutseme- milliseid turu nõudmisi täidame?; kuidas aitame potentsiaalseid kliente?; mille poolest erineme konkurentidest? Ideed tuleb analüüsida ja selle käigus läbitakse järgmised etapid: 1
Tarkvaratehnika konspekt. Tarkvaratehnika Tarkvaratehnika e. tarkvara inseneeria on professionaalsele tarkvaraarendusele suunatud distsipliin, mis tegeleb sellega, kuidas organiseerida tarkvaraarendust, arvestades organisatsiooniliste ja rahaliste piirangutega. Tarkvaratooted koosnevad valjatöötatud programmidest ja nende dokumentatsioonist. Tarkvaratehnika eesmärgiks on kuluefektiivne tarkvaraarendus kogu tarkvara elukaare ulatuses. Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaratehnika „point“: Tarkvaratehnika on suunatud professionaalsele tarkvaraarendusele. Tarkvaratehnika ei tegele tarkvaraarenduse endaga vaid sellega, kuidas organiseerida tarkvaraarendust. Tarkvaratehnika vajadus - kõrgenenud nõudmised: suuremad süsteemid, keerulisemad süsteemid, kiiremini aren...
M.Weitz õhutasid loobuma ettekujutusest ,et kunsti tuvastamine käib definitsiooni alusel. 4. Milles seisneb Wittgensteini vaadete mõju anti-essentsialismile? Kunsti mõiste samastamine mängu mõistega. Mängud moodustavad ühise mõiste ühiste sarnasustega, sugulastega. Kunstil samad omadused. 5. Mida tahtis Kennick tõestada kaubalao näitega? Et inimene kel puudub rahuldav kunsti definitsioon saab hakkama kunstiteoste leidmisega. Ehk oskame kunstiteoseid tuvastada seetõttu, et oskame tavakeeles kasutada sõna kunst. 6. Selgitage milles seisneb traditsioonilise esteetika esimene eksimus Kennicki järgi Me võime vaadata erinevat kunsti, lugeda luuletust, uurida kunstiteost, aga see ei aita meil näha mis kunstil viga on. Viga ei ole teoses, ei vaatajas, vaid valesti püstitatud küsimuses. Kennicki meelest me teame, kuidas kasutada sõna kunst. Kui me mõnel korral ei tea, et tegemist on kunstiga on sellel lihtsalt avatud struktuur
"Ülemääärasest vabadusest saab nii indiviidile kui ka riigile ülemäärane orjus" kui läheb asi liiga vabaks siis ei suuda kiireid otsuseid teha "Kes ei tee halba sel pole vajadust seaduse järele" inimene kes ei riku seadusi ei vaja ka neid "Kui ma pean kas ise halba tegema või laskma endale halba teha siis eelistaksin lasta endale halba teha" "Nauding on kohutav kiusatus" "Kui ma midagi ei tea siis ma ei väida end seda teadvat" tegeleme asjadega mida oskame Platoni õpetus On idealistlik filosoof, Maailm meie ümber ei ole tõeline, seda ei eksisteeri Tegelikult eksisteerivad eidosed ehk ideed, millele võlgnevad oma olemasolu meeltega tajutavad asjad On mittemateriaalsed vormid, muutumatud, surematud ja igavesed, saame tajuda üksnes mõistusega Iga materiaalne asjade liik vastab vastavale ideele Ideed olid juba enne asju olemas ja nad on inimmõistusest sõltumatud, ideest kõrgeim idee on hüveidee=saab samastuda üksnes jumalusega
Lähte Ühisgümnaasium LÜG ÕPILASTE VAATED VÕÕRKEELTE ÕPPIMISE VAJALIKKUSELE uurimistöö Koostaja: Jaanus Vaht Juhendaja: Mariann Aava Lähte 2015 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1. VÕÕRKEELE ÕPE......................................................................................... 5 1.1 Lähte Ühisgümnaasiumis õpetatavad võõrkeeled................................. 6 1.1.1 Inglise keel...................................................................................... 7 1.1.2 Saksa keel....................................................................................... 8 1.1.3 Vene keel................
Ta saab sellega üsnagi edukalt hakkama, hoolimata asjaolust, et tal puudub, nagu isegi esteetikud on sunnitud möönma, rahuldav kunsti definitsioon … sest ühtki sellist definitsiooni pole leitud.’’ Kunstil ei ole kindlat definitsiooni, kuid siiski on kõigil mingi arusaam, mis on kunst. 3. Kuidas kritiseerida anti-essentsialismi (vähemalt kahel viisil)? 1) ’’kunst” tavakasutus ja kunstiteoste klass Kennicki argument on selline: 1.Me oskame tarvitada mõistet “kunst” (teame millal mõistet õigesti rakendada). 2.See tavakeeleline tarvitusoskus määrab ühtse kunstiteoste kogumi. 3.Seda kunstiteoste kogumit uurides ilmneb, et neil pole ühiseid omadusi. 2) Visuaalselt eristamatud paarid Isik Kennicki kaubalaos tuvastab edukalt kunstiteoseid üksnes juhuslikult – “pime kana leiab ka tera” 4. Mida näitab Danto visuaalselt eristamatute paaride argument?
punkt (-1; - 3 ) asub III veerandis, siis võime kompleksarvu esitada kujul 1 - 3 i = 2(cos 240° + i sin 240°) ehk TEHTED TRIGONOMEETRILISEL KUJUL ANTUD 1 - 3 i = 2[cos (240° + n·360°) + i sin (240° + n·360°)]. KOMPLEKSARVUDEGA Lahendame nüüd vastupidise ülesande: esitame trigonomeetrilisel kujul antud arvu Oskame liita, lahutada, korrutada ja jagada kompleksarve, mis on algebralisel kujul. Nüüd algebralisel kujul. Kui arv on antud kujul r(cos + i sin ), siis me teame selle arvu uurime, kuidas tehakse samu tehteid arvudega, mis on antud trigonomeetrilisel kujul. moodulit ja argumenti. Neist piisab, et kompleksarvu esitada algebra- lisel kujul, sest Olgu meil antud kaks kompleksarvu kehtivad juba varem tuletatud seosed: a = R (cos + i sin ) ja
486. Näita, et determinandi omadused 1 - 7 kehtivad ka kolmerealiste determinantide ülejäänud kahte võrrandisse. Selle tulemusena tekib võrrandisüsteem, mis korral. koosneb kahest kahe tundmatuga võrrandist. Selliseid võrrandisüsteeme aga me 487. Näita, et järgmised kaks determinantide omadust kehtivad juba oskame lahendada. a) kaherealiste determinantide korral; Näide: Lahendame võrrandisüsteemi Näide: Lahendame võrrandisüsteemi ¦ x 2 y 3z 14 ¦ 2x y z 9 Avaldame teisest võrrandist x ja asendame ta esimesse ja ©
Mi on kunstiks olemise piisavad ja tarvilikud tingimused? II Anti-essentsialism *Weitz, Kennick, Ziff, Gallie Traditsioonilised teooriad püüavad võimatut, kunsti ei saa defineerida! Kunstile on omased muutused ja loomingulisus, seega langeb aja jooksul ära igasugune definitsioon. Kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni,vaid „perekondlike sarnasuste“ alusel. Keelelise pädevuse tees.Kennick: me suudame eristada kunstiteoseid mittekunstiteostest, sest me oskame inglise keelt, s.t teame kuidas kasutada sõnu kunst ja kunstiteos. Kennicki kaubaladu. Anti-essentsialismi kriitikat: - Ühtne kunstiteoste klass. Kennicki argument oli selline: 1)me oskame kasutada mõistet kunst, 2)see kasutusoskus määrab ühtse kunstiteoste kogumi, 3)seda kogumit vaadeldes ilmneb, et neil pole ühiseid omadusi. 2. on aga vale, sest kasutus ei määra ühtselt kunstiteoste klassi. - visuaalselt eristamatud paarid
kaugusega ekraanist). · Valida kirjatüüp loetavuse seisukohast, mida on hea lugeda ja vältida uudseid ning "põnevaid" tüüpe, ühel slaidil üks stiil. · Vältida täiesti suurtähtedes kirja. · Vasakpoolse joondusega tekst on kõige paremini loetav. · Kasutada mõõdukalt animatsioone ja slaidide vaheldumise efekte, mis vastasel juhul hõivavad kogu vaatajate tähelepanu. · Reegel on lihtsus. See, et me oskame, ei tähenda veel seda, et me peame. Kuressaare G?mnaasium Uurimistöö koostamisest · Ühel slaidil mitte üle ühe illustratsiooni. · Slaidile lisada ka koostaja nimi ja koostamise aeg Joonis 2. Slaidi näidis Algusesse. Milline formaat valida? Milline info valida? Tekst Tekst Tekst
· ITAALIKUD asustasid poolsaare kesk- ja lõunaosa. · Latiinid: asustasid Latiumi mk. Nad on roomlaste esivanemad ning latiinide keelest sai Rooma riigi ametlik keel. Tegelesid põllumajandusega, veidi spartalik elukorraldus ja maailmavaade. · Etruskid: asustasid Apenniini ps loodeosa Ertuuria mk. Nende päritolu pole teada. Nad kasutasid kreeka tähestikku, mida nad oma keelele kohandasid. Seetõttu oskame seda kirja lugeda, kuid keelt ei tunne. Nad sõitsid merd ja kauplesid, ehitasid (teid, sildu, veejuhtmeid) ja töötlesid metalli. Etruskide 12 suuremat linnriiki kujunesid korrapärase planeeringu järgi. Leiud lubavad arvata, et võin oli aristokraatia käes. Austati mitmeid jumalaid, ka mõningaid kreeka omi, kuid usuti ellu pärast surma. (hauakambrid). Etruuriast pärineb ka ennustuskunst. Nad panid oma usulisi
....................................................................................................11 Kasutatud materjalid:............................................................................................................... 15 2 SISSEJUHATUS ,,Ma mõtlen järelikult olen olemas" (Sokrates) Me kõik räägime mõtlemisest. Aga kas me oskame defineerida, mis on mõtlemine? Psühholoogiale omaselt on üldisele mõistele arvukalt erisuguseid definitsioone. Nii ka mõtlemise mõistele. Mõtlemist uurivad peale psühholoogia ka filosoofia, keeleteadus, neurofüsioloogia, küberneetika ja veel mõni teine teadusharu. Mõtlemise kaudu me mõtestame oma elu. Iga normaalse arenguga inimene on võimeline mõtlema, kuigi erinevate inimeste puhul see tõenäoliselt suuresti varieerub
laengukandja suunatud liikumise kiirus. Eeltoodut arvestades saame, et magnetväljas liikuvale laengule mõjub jõud F = qvB. Seda jõudu nimetatakse Lorentzi jõuks. Jõu suuna saab kindlaks teha vasaku käe reegli abil: Kui Magnetvälja jõujooned on suunatud peopessa ja väljasirutatud 15 sõrmed näitavad positiivse laengu liikumise suunda, siis väljasirutatud pöial näitab Lorentzi jõu suunda. Nüüd oskame kirjeldada seda, mis juhtub siis, kui näiteks horisontaalses magnetväljas asetsevat juhet liigutada üles? Juhtmes olevad elektronid liiguvad koos juhtmega üles ja neile hakkab mõjuma Lorentzi jõud, mis on suunatud meist eemale. Selle tulemusena nihkuvad elektronid piki juhet meist eemale. See aga tähendab, et juhtmes tekib induktsioonivool, mille suund on meie poole (elektronid on negatiivse laenguga). Kui vooluring pole suletud, jääb juhtme üks ots laetuks positiivselt ja teine
gusega ekraanist). Valida kirjatüüp loetavuse seisukohast, mida on hea lugeda ja vältida uudseid ning "põnevaid" tüüpe, ühel slaidil üks stiil. Vältida täiesti suurtähtedes kirja. Vasakpoolse joondusega tekst on kõige paremini loetav. Kasutada mõõdukalt animatsioone ja slaidide vaheldumise efekte, mis vastasel juhul hõivavad kogu vaatajate tähelepanu. Reegel on lihtsus. See, et me oskame, ei tähenda veel seda, et me peame. Ühel slaidil mitte üle ühe illustratsiooni. Slaidile lisada ka koostaja nimi ja koostamise aeg Joonis 2. Slaidi näidis Algusesse. SISUJUHT SISUJUHT Kuressaare Gümnaasium
Seetõttu ei jää Sokratesest maha midagi, mida ta oleks pidanud väärt hoidma või väärtustama. 89. Milliste filosoofilste küsimustega tegelevad epistemoloogia, tunnetusteooria ja gnoseoloogia? Epistemoloogia on üks filosoofia põhivaldkondi. Epistemoloogia, tunnetusteooria ja gnoseoloogia tähistavad sama asja. Küsitakse teadmise võimalikkuse ja selle objektviisuse kohta- Kas me saame mida tõsimeeli uskuda või saame ka midagi väita? Kas oskame eristada tõde ning kuidas seda teha? Räägitakse ka tõe olemusest, tõe omadustest. Küsitakse veel tunnetusmehhanismide kohta- kuidas me tõeni jõuame? Selle järgi saab eristada epistemoloogia põhisuunad: ratsionalism (arvamus, et tõe tunnetuseni on võimalik jõuda mõtlemise ja mõistuse vahendusel), empirism (vastandub ratsionalismile, pidades teadmise aluseks kogemusi ja eitades kaasasündinud ideesid), transtsendentaalne kriitika (eeldab mõtlemist), fenomenoloogia
Kennicki kaubaladu inimene saadetakse lattu, mis on täis erinevaid asju ja tal palutakse sealt välja tuua kõik kunstiteosed ja ta teebki seda, kuigi pole piiritletud mõistet mis on kunst. 5. Kuidas kritiseerida anti-essentsialismi (vähemalt kahel viisil)? · Anti-essentsialism: Anti-essentsialismi kriitika: ,,kunst" tavakasutuses ja kunstiteoste klass, visuaalselt eristamatute paaride argument, definitsioonja loomingulisus. Ühtne kunstiteoste klass? Kennick: Me oskame tarvitada mõistet kunst, teame millal seda õigesti tarvitada; see tavakeeleline tarvitusoskus määrab kunstiteoste kogumi (Sircello ütleb et see väide on väär: Tarvitus ei määra üheselt kunstiteoste klassi.); seda kunstiteoste kogumit uurides ilmneb, et neil pole ühiseid omadusi. Visuaalne eristamatute paaride argument. Danto. Nt peldikupott vetsus on praktiline, laua peale tõstetuna võib olla kunst. Kas definitsioon väistab loomingulisuse
AJALUGU LÄÄNE KONTEKSTIS RÄÄGIME EELKÕIGE. Inimõigusega tegelesid Platon, stoikud, Aristoteles - nad tegelesid loomuõigusega- iga elusolendi õigus. Valgusajastul räägiti inimõigustest juba - ainult inimesele loomupärane õigus. Tegeleti juba antiigis, aga sai tuule tiibadesse modernismis. Loomuõigus leiab, et eksisteerib kõrgem seadus, tulenevad kas loodusest (antiigis räägiti olemisest ehk Cosmosest) v Jumalast. Oskame eristada head halvast - moraaliküsimus, isegi kui seadust ei ole, me tajume, kui keegi on mühakas v ülbe. Varajased mõtlejad ei töötanud definitsiooni välja, lõid aga raamistiku ja sidusid selle moraalse/ õige käitumisega. 17.saj/valgustusajal ütles H. Grotius et inimloomus võimaldab eristada head halvast, mitte loodus ei aita seda inimesel teha. Lahti jumalast. Ka Hobbes (sõda kõigi vastu, relvajõud, inimene on halb) ja Locke (üldiselt on mõnus olla ilma riigita ja
1) Minas ei saa kahelda; 2) Eeldame, et tervikliku kogu kohta, mis puudutab ükskõik millist väline maailm on korrapärane; 3) Võimalik korrapära mõistmise teemat, millest 1 tõde on tuletatud teisest kirjeldades. Alati ei saa tõestada, kuid võib argumentide järjestuse toel. Selleks, et end mõista, määratleda. See on mõistmiseks vältimatult vajalik! tuleb teha metoodilise vaatluse uuringuid. Kui ei tea, Küsimus on, kui täpselt me oskame määratleda. kust idee on tulnud, ei pruugi me sellest aru saada. Kastidesse jaotamine- teisiti pole võimalik, sest ühikud Statistilise andmeanalüüsi meetodeid kasut tänapäeva kannavad infot. psy-s. Selleks et teha põhjuslikke järeldusi, tuleb teada, Tähelepanemise viisid: Tunnused, mis eristavad millel (nt mõõtmisskaalad) põhinevad teadmised. nähtuse kõikidest ülejäänutest= see nähtus on Teaduslik meetod-> rakendus
(vt www.eetika.ee/831558). Ja jumal tänatud, sest selles eas on laste suunamine märksa lihtsam ja eeskuju roll tohutult suurem. Aga kodu roll väärtuste kujunemisel? Jah, kodu mõju on tohutu. Aga olgem ausad kodune väärtuskasvatus on paljuski juhuslik. Kui ma näiteks enesevalitsuse kaotan ja raevunult oma mudilase peale karjun, siis jätab see oma jälje. Laps haavub ja õpib, et nii see elu käib. Küllap peagi ka jäljendab. Kui tihti me viitsime end analüüsida, oskame selliseid seoseid luua ja suudame protsessi teadlikult juhtida? Just see on kolmas müüt arvatakse, et lasteaia väärtuskavatus on kodusega võrreldes tühine. Aga kui palju on tegelikult kodusid, kus on lisaks ajale ja tahtmisele ka oskust väärtuste kujundamisega mõtestatult ja järjekindlalt tegeleda? Kus ollakse ühiskonnast ja selle hädadest kolm sammu ees? Loodan, et neid on palju, nii et kodud ja lasteaiad saavad oma jõud ühendada. Nelli Jung, Tartu Ülikooli eetikakeskus
maailmale, mis meile kuulub ja vastupidi. Elu mõte ja muud küsimused käivad Mina kohta. Väline on vajalik, kuid siiski ainult Mina suhtes. Mis on mina? 1) Minas ei saa kahelda; 2) Eeldame, et väline maailm on korrapärane; 3) Võimalik korrapära kirjeldades Alati ei saa tõestada, kuid võib määratleda. Määratlemine on mõistmiseks vältimatult vajalik! Küsimus on, kui täpselt me oskame määratleda. Kastidesse jaotamine teisiti pole võimalik, sest ühikud kannavad infot. Tähelepanemise viisid: Tunnused, mis eristavad nähtuse kõikidest ülejäänutest= see nähtus on teistsugune kui teised. Sokrates inimene on keha, hing või mõlemad. Hind= Mina= mõistus; Keha= elu. Psüühika on aju omadus! Pjotr Anohhini (18981974) Vene bioloogi ja (neuro)füsioloog: Elusolendid säilitavad oma olemuse ka tingimustes, mis muutuvad rohkem kui keha igal ajahetkel taluda suudaks
Kõnekeeles väljendudes: tõtt räägib see, kes räägib, nagu asjad tegelikult on. Vastavusteooria on argimõtlemisele kõige lähedasem ning seetõttu tundub ta ka ehk kõige loomulikum. Raske on aga lahti seletada, mida tähendab 'vastavus tegelikkusega'. Väide (otsustus) on mõte ning tegelikkus on näiteks mingi fakt. Kas väite ja tegelikkuse vastavus on samasugune kui poldi ja mutri vastavus? Kui vastata, et siin polegi midagi seletada - me lihtsalt oskame seda vastavust kindlaks teha, siis tekiks omakorda näiteks küsimus: kuidas me teeme kindlaks mineviku kohta käiva väite tõesuse? 1)Moraalifaktid: on väidetud, et kuigi on olemas moraalsed tõed, ei ole olemas moraali- fakte (millega saaksid need vastavuses olla). Vastavusteooria ei suuda ära seletada moraalitõdede olemasolu). 2)Aprioorsed tõed: Aprioorsete (st kogemisest sõltumatute, kogemuste eelsete) tõdede probleem. nt 2+3=5 on tõene, ent milles seisneb siis vastavus tegelikkusega
Mis on filosoofia? Sarnane puuga: 1) juured metafüüsika (uurib olemise üldprintsiipe, keha-hinge erinevusi) 2) võra füüsika (uurib matem maailma) 3) lehed ja viljad rakendusteadused (mehaanika, arstiteadus, eetika) Järeldused: inimteadused moodustavad terviku, terviklikus tuleneb ühisest juurestikust, kasulikkus teaduse puhul (viljad), kuid ilma juurteta ei saa neid. TARKUS ei ole, kui tahad palju vilju (teadmisi), TARKUS on mõistmine kui oskame seisukoha tuletada alustpanevatest printsiipidest. Uue filosoofia rajamine mõistus eksiarvamustest puhastada saab kui kõiges kahelda. (Skeptikutel kahtlus uuristöö tulemus, Descartel alguses kahtlus). Isegi kui kõiges kahtlen, siis üks on kindel: kui ma kahtlen -> Ego cogita, ergo sum (ma=hing mõtlen, järelikult olen olemas). Teine ilmselge tõde: Jumal on olemas. Kolmas ilmselge tõde: materiaalne maailm on olemas (ehk olemas lisaks hingele ka keha).
välistaks kunstis loomingulisuse. Keelelise pädevuse tees: kunsti defineerimatus ei ole probleem, sest kunstiteoste tuvastamine ei käi definitsiooni järgi. 2. Mida selgitas Kennick kaubalao näitega? On võimalik leida asjade seast kunstiteosed ilma definitsiooni teadmast. See on võimalik hoolimata rahuldavast kunsti definitsioonist, mida pole leitud. 3. Kuidas kritiseerida anti-essentsialismi (vähemalt kahel viisil)? ühtne kunstiteoste klass? Kennicki argument: me oskame tarvitada mõistet kunst, see tavakeeleline tarvitusoskus määrab ühtse kunstiteostekogumi, seda kunstiteoste kogumit uurides ilmneb nende puuduvad ühised omadused. Teine eeldus on väär, sest tarvitus ei määra üheselt kunstiteoste klassi. Visuaalselt eristamatud paarid sajandeid on arvatud, et kunsiteosed peavad erineva reaalsetest asjadest, mida saab kergesti eristada. Duchamp aga näitas, et seda erinevust silmaga ei näe
Kujunemisprotsess, põhjendada saab erineval viisil. Võrdlus on sihipärane kui uuritakse inimeste vahelisi erinevusi, mitte üksikindiviidi üldistades. Milleks meile teaduse ajalugu? – Et saaks küsida õigeid küsimusi, kuidas teadmine saabib, kas aktsepteeritakse. (Testi puhul vaja teada, kes kokku pani, kuidas, mis põhjusel, kuidas kasutada, tõlgendada jne). Mõistame, millised raskused on teaduse teel olnud – ja oskame hinnata, kas oleme neist üle saanud. Võime avastada sisuliselt põhjendamata seisukohti, mis kaasaja teaduses on lihtsalt olnud „kogu aeg teada“. Aju tööd me ei tunneta. See on külm ja liikumatu, süga aga liikuv organ, seega kuidas psüühika ajus? Hing pole kogu aeg ajus olnud: Piiblis ei mainita kordagi sõna „aju“. Juutide meelest paiknes hing südames, mõistus neerudes ning õrnad tunded põites.
Õppe kavandamine. Kontrolltöö Kordamisküsimused 2013 Õppe kavandamise aines (küsimuse taga sulgudes märgitud vastav seminari teema number). Küsimused on esitatud tähestikulises järjekorras. 1. A. Maslow baastarvete kontseptsioon. Milline on baastarvete rahuldamatuse mõju eneseaustus- ja eneseteostustarvete arengule? Miks? (10.1) Tema kujutluse järgi arenevad inimvajadused ja motiivid sarnaselt püramiidi ehitamisega. Selle laiaks aluseks, millel kõik muu rajaneb, on füsioloogilised tarbed- (eksistentsiks hädavajalikud). Aste kõrgemal on turvalisusetarbed-(ohutus, sündmuste ettenägemine,kindlustatus) edasi kuuluvus-, armastustarbed ,edasi eneseaustus-, heakskiidu- ja tunnustustarbed ja kõige tipus eneseteostustarbed- e. püüda saada kõigeks, milleks inimene on võimeline saama. Tarvete järjestamine hierarhiana viitab sellele, et inimene üritab rahuld...
ennustada) 6) paisutades vee kõrgele saame kasutada vee energiat vesiveski käima panemiseks 7) taimi väetades võime saada paremat saaki jne. Selliste sündmuste järjekord jääb mistahes taustsüsteemis alati samaks, sest seda tagab valguse kiiruse jäävuse seadus (relatiivsusteooria II postulaat). On ka omavahel sõltumatuid sündmusi. Näiteks puuleht rebeneb oksalt lahti ja kuskil mujal auto pidurdab. Olles ise mõlema sündmuse pealtnägija oskame me kindlasti öelda kumb neist toimus varem, kumb hiljem. Kuid sündmusi võib vaadelda ka väga kiiresti liikuvalt rongilt. Näiteks võib rongi veduri ette ja viimase vaguni järele lüüa korraga välk. Maapinnal olev vaatleja, kes asub välgu tabamustest võrdsel kaugusel võib väita, et välgud lõid maapinda ühel ja samal hetkel. Rongiga sõitev vaatleja väidab aga kindlasti, et tema jaoks lõi välk rongi veduri ette varem kui taga, sest ta kihutas koos rongiga ju ees
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
