Päevade vaht L'Ecume des jours Päevade vaht on muinasjutuline armastuslugu alati ülioriginaalse prantsuse rezisööri Michel Gondry poolt. Fantaasiaküllase draama peategelaseks on elu nautiv rikkurist playboy Colin, kelle elus pole midagi olulisemat kui klaverokteil (sõna tuleneb klaverist + kokteilist; klaverist, mis valmistab kokteile vastavalt meloodiale ja tunnetusele, mida inimene klaverile parasjagu seda mängides edasi annab) oma ihuteenri ja koka valmistatud road ja oma sõber Chick. Kui Chick teatab, et on leidnud endale armastatu Alise'i, hakkab ka Colin mõtlema, et ehk pole ka tema elu veel täiuslik. Ehk on ka tema elust puudu veel armastus. Üsna peatselt kohtub Colin Chloe'iga, mis toob endaga muinasjutulise armastusloo ja abielu. Veidi peale nende kooselu tabab aga Chloe't raske haigus. Tema kopsus hakkab kasvama vesiroos, mis seab ohtu tema elu. Pidev võitlu...
Miks mulle meeldib Eestis elada? Alati leidub keegi, kes küsib meilt: ,,Miks sulle meeldib Eestis elada?" ja me oskame alati vastata. See on hea näide meie tohutust isamaa armastusest ja me ei karda seda kunagi näidata. Mis vastuseid aga annan ma veel sellele küsimusele? Patriootlikusega jätkates on meil veel laulu-ja tantsupidu. Arvan, et pole paremat tunnet, kui laulda laulukaare all eestlaste endi kirjutatud laule või tantsida nende laulude saatel jalad valusaks. Ka külmal talveõhtul võime end tärlendava taeva all kaerajaaniga soojaks tantsida. Eestlased ei väsi
kohustus ning vajalik tegevus, et kasvada asjalikuks täiskasvanuks. Ometi omandavad needsamad üldised fraasid meie elus ühel hetkel teise, sügavama tähenduse. Need laused muutuvad meile tähenduslikeks ning igaühel on kindlasti enne seda saabunud ,,tähendushetke" juba hulgaliselt erinevaid õpi- ja elukogemusi, sügavalt isiklikke meenutusi, mis algul mosaiigikildudena meie peas ja hinges ringi keerlevad, oodates seda hetke, mil me endast ise terviklikku pilti näha oskame. Siis algab minu arvates meie teadlik õppimine. Tekib kujutus iseendast sellisena, milline tahaks olla ja mida tahaks teha. Õppimine on liikumine selle minapildi suunas ning ühe osa õppimisest moodustab enda jälgimine ja enesesse süüvimine. Ma leian, et edukas õppimine algab iseenda heast tundmisest. Kui ma ütlen ,,edukas õppimine", ei tähenda see minu jaoks parimat võimalikku hinnet aine eest. Edukas õppimine on minu puhul
Kodanikuna peame iseenesestmoistetavaks, et riik hoolib ja kaitseb meid, loob turvatunde. Nagu naiteks see, et sojavae teenistusse voetakse ainult kodanikke. Samas on meil hasti palju kodanikkest noormehi kes, kas lihtsalt viilivad sellest voi hoopis leiavad aega tegeleda alkoholiga, narkootikumidega ja muuga. Aga kas see tagab meile kindlat ja tugevat riigikaitset, vahe usutav. Selleparast oeldakse et rahvas on korgeim voimukandja, kuna valida saavad ainult kodanikud. Kas oskame naha end kodanikuna moistes riik? Tundub kuidagi kauge ja korge, meist valjaspool asuv.Kodanik tahab oigustatult teada, miks sunnivad uhed voi teised poliitilised otsused, et neid siis hinnata. Hindamiskriteeriumiks votame kas positsiooni, heaolu tousu voi languse lahtuvalt iseendast. Kaugeleulatuvamaid hinnanguid on raskem teha, sest need pole veel kaega katsutavad. Kodanikuna oleme valinud oma esindaja nii kohalikule kui ka riigi tasandile, kus tehakse meile lahemaid voi kaugemaid otsuseid
Me ei saa muuta maailma ega teisi inimesi, me saame muuta iseennast. Ja ainuke väärtus, mis siin maailmas on, oleme me ise. Meil tuleb armastada iseendeid, väärtustada oma unistusi ja nende nimel pingutada, olgu need siis millised tahes. Õppides väärtustama iseennast, hakkavad meid hindama ka teised. Kui meil on hea suhe iseendaga, õpime mõistma ja armastama kõiki teisi. Selle läbi jõuame ka hetkesse, kus meie käitumine on aktsepteeritav, oleme lahked ja head, oskame olla tänulikud kõige eest, mis meil on ja meil on külluses kõike, mida universum meile pakub. Austades iseennast, austame end ümbritsevat, sest vaimsed seadused ütlevad, et me kõik oleme üks. Tänan tähelepanu eest!
ning nende vastandid – alatu, kuri, ebakõlbeline. Kuid kas liiga palju ilu meie umber on hea? Küllus paneb meid unustama, me ei väärtusta enam lihtsust. Muutume egoistlikuks ning unustame siiruse ja alandlikuse. Rääkides inimeste välispididest ilust, ei saa kõrvale jätta ka sisemist ilu. Noorusel on ilus nägu, vanadusel ilus hing. Sellele tuntud väljendile toetudes mõistame, et elu jooksul kogetu teeb meist parema inimese, juhul kui me oskame kõike seda halba ja head enda kasuks pöörata. Kogemuse võrra rikkam. Mis sa sellest õppisid? Kas sa õppisid? . Kuid kes ikkagi on ilus inimene? Kas levinud ütlus kaunis kehas kaunis hing vastab tõele? Näiteks Aristotelese järgi kehastus eeskuju andev ilu kõiki ideaale ühendavas ilusas inimeses. Eriti kauniks peeti tema järgi vaba inimese ühiskondlikke tunnuseid: kuulsust, väärikust, autunnet, rikkust ja sõltumatust tööst. Ilu - harmoonia kauni keha, näolapi ja hinge vahel on
Pole ju mõtet õppida õpetajaks ja saada vähem palka kui isegi mõni parklavalvur, või on? Minul on käsil 9. klassi lõpetamine ja õppimine on mulle praegu väga tähtis, kuna see mängib mu edaspidises elus kindlasti väga suurt rolli. Meie koolis antakse mu meelest üsna korralik haridus, eriti olen tänulik inglise keele õpetajale, kes on mind võõrkeelt rääkima õpetanud. Ma usun, et inglise keelega ma tulevikus hätta ei jää. Koolist saadud haridust oskame me tavaliselt hinnata, kuid kui hakata põhjalikumalt järele mõtlema ei ole kooliharidus ainuke meie elus. Õpetust oleme ju saanud väikesest peale-kuidas nina nuusata ja kuidas käituda. Lapsepõlves ise õppinud puu otsa ronima ja jooksma ja igasugu muid asju tegema. Lapsepõlves õppinud ka õppima, omandama tarkusi. Kuid ise saame me õppida ka meid ümbritsevast elust. Lugeda erinevaid raamatuid, mitte ainult kriminulle ja vaadates igasuguseid filme võõrastest paikadest ja inimestest.
kindlad portsjonid. Kindla energiaga footonit kiirates peab aatom kaotama footoni energiaga E võrdse energiaportsjoni. Ergastamine: kiiritades aatomeid sobiva spektraalkoostisega valguse või elektronkimbuga., ainet kuumutades jne. Spektrijoonte asetuses on täheldatav korrapära. Seisulained: üksikutest eraldi väärtustest koosnev väärtus, kutsutakse elektroni puhulleiulaineteks e tenäosuslaineteks. Heisenburgi määramatuse printsiip: Mida täpsemalt teame, kus oleme, seda ebatäpsemalt oskame öelda, kuhu ja kui õigesti liigume. Elektronide interferents: Difrtraktsioon: tõkete taha paindunud lainete interferents. Potensiaaliauk- Kui kuulike on sulustatud kahe barjääri vahele või tõkestatud igas küljest. Potensiaallibarjäär- pinnavolt, peegeldub barjääril. Kui elektron tiirleb orbiidil, peavad tema leiulained olema orbitaallained. S.o. tiirutama orbiitipidi ümber tuuma. Elektroni laineloomusest järeldub, et ta võib tuuma ümber tiirelda vaid
Õpetajaamet on elukutse, mis õpetab kõiki teisi elukutseid, tehes koostööd endast targemate inimestega. Peaks millalgi kätte jõudma see hetk, mil ollakse enda õpetajatest, või siis endistest õpetajatest targemad. Kas ei ole mitte üllas kui õpetaja õpetab saama endast targemaks? Mina arvan, et täna on just õige päev ja see koht siin , kus ma parasjagu seisan, on just õige koht, kus öelda kõikide õpetajatele: Aitäh teile! Õpetaja vastutus on suurem, kui me oskame ette kujutadagi. Ma pole küll ise kunagi õpetajana tööd teinud, väljaarvatud tänane päev, kuid ma olen kindel, et õpetaja olla on väga väsitav ja raske. Õpetajad on ju need inimesed, kes panevad meile tarkuseteri pähe. Nad õpetavad meile, et oma kohustused tuleb alati ära teha ja lubadustest tuleb kinni pidada. Aga kas me oleme kunagi mõelnud sellele, et kust kohast võtavad õpetajad oma tarkused ja oskused? Vastus on lihtne: nad võtavad need oma
F = - F liikumiseks on vaja algtõuget kord liikuma pandud maailm on muutumatu ja sarnaneb kellamehhanismiga, mille kõik osad on ühendatud üksüheste seostega maailma saab kirjeldada matemaatiliselt, dünaamiliste võrranditega, mis väljendavad põhjuse ja tagajärje vahelisi üksüheseid seoseid Mehanistlik maailmapilt maailmas ei ole kohta juhusel, kõik on täielikult determineeritud loodusseadusi on võimalik eksperimentaalselt avastada, kui oskame looduselt õigesti küsida makrokehade liikumist seletavad seadused kehtivad ka üksikaatomite ja üksikmolekulide korral algtingimused ja liikumisseadused on teineteisest sõltumatud maailm on põhimõtteliselt tunnetatav. Selleks on vaja olendit, mida hakati nimetama Laplace'i deemoniks. Laplace'i deemon suudab koostada kõigi maailmas leiduvate kehade liikumise diferentsiaalvõrrandid ja need ka integreerida. Sellega oleksid maailma moodustavate kehade trajektoorid ja
Maailmavaade minu silme läbi ja selle kujunemine Maailmavaade on mõtted ja arusaam maailmast ja siin toimuvast,usk ja tõekspidamised. See jaguneb kitsas ja lai maailmavaade Seda võivad kujundada mitmed tegurid. Igalühel meist on erinev maailmavaade mis võib isegi mõneti kattuda kellegi teise omaga. On see kitsas või lai,see oleneb kõik meist endist,kui mitmeti me asju mõistame ja tõlgendada oskame ning kui palju me mingilt poolt mõjutatavad oleme. Õiget ega vale maailmavaadet pole olemas,sest kõigil meist kujuneb elu jooksul iseenda ideaalvaade. Maailmavaadet on võimalik mõjutada erinevate tegurite abil,selleks võivad olla sinu sõbrad,ühiskond. Poliitika on üks neist,mis meid puutumata ei jäta. Erakonnad,kes tahavad võimule,esitlevad meile enne suuri valimisi oma maailmavaadet,mis peaks looma meile
Hulgaliselt leidub ka siirdevormilisi, mõlemate vormitunnustega laule. Valdavaks said lõppriimilised stroofilised regilaulud 19. sajandil. Nad on värsimõõdult ja viisilt regilauludest mitmekesisemad ja neid on esitatud ka pillisaatega. Olulisemad liigid on mõisa ja peremeeste vastast ühiskondlikku protesti väljendavad laulud, külakroonikad ja armastuslaulud. Viimaseid kasutati palju ringmängudes. Vanu rahvalaule tundma õppides oskame paremini ette kujutleda oma esivanemate elu ja saame teada nende unistustest, muredest ja rõõmudest.
Muusika tähtsus ja kasutusalad vanadel rahvastel võrreldes tänapäevaga Mida muusika minu jaoks tähendab? Muusika pakub mulle enamasti meelelahutust, kuid tegelikult on sellel rohkem võimu ja otstarbeid kui me aimatagi oskame. Näiteks muusika suudab väga kiiresti hea tuju kurvaks teha ja vastupidi, kuid samas trenni tehes lisab see rütmi ja annab jõudu kui õige viisiga muusika mängima panna. Vanasti mängis muusika väga suurt rolli erinevates rituaalides, ohverdamistes ja muudes tegevustes. Vanad rahvad keda kutsuti Keltideks ja kes paiknesid Euroopas, olid väga sõjakad, kuid neil oli väga suur austus muusika vastu. Keldi muusikuid kutsuti Bardideks ja neid austati väga
Võrdsete võimaluste Eesti nii nagu mina seda näen Eesti Vabariigi põhiseaduses on loetletud kõigi ja igaühe õigused, vabadused ja kohustused, mis on võrdsed nii Eesti kodanikele kui ka Eestis viibivatele välisriikide kodanikele ja kodakondsuseta isikutele. Paljud inimesed peavad end teistest paremaks ning seega võivad teisi halvustada. Tegelikult neil aga ei ole õigus teisi põlata, sest me kõik oleme seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida ei rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu ega muude asjaolude tõttu. Diskrimineerimine on seadusega keelatud ja karistatav. Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on Eesti demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. See tähendab, et meil, hääleõiguslikel kodanikel, on õigus ja võimalus kaasa rääkida riigiasjades. Rahvas saab oma võimu teostada osaledes Riigikogu valimistel ja rahvahääletustel. Mittehääletamises saab igaü...
Aeg ei maksa midagi, maksab see, millest ta on täidetud E.Hemingway Aeg - see on miski, milles viibime praegu ning mida hindame kõige rohkem. Selge on see, et me ei saa anda üht ja sama hinnangut ajahetkedele, mida oleme erinevalt sisustanud. Milles seisneb tema väärtus? Peadmurdvaks küsimuseks osutub seegi, et miks raha eest saaksime lubada endale kõike, kuid aega , millest tunneme enim puudust, osta ei saa. Ajalennu kiirust me muuta ei suuda, ka ei saa aega ära kaotada või juurde tekitada. Ta on loomulik nähtus ning inimene loodust ja ta võimu ei murra. Vahel ei pane me aega tähele, teinekord jällegi tunneme puudust või tahame sellest mööda joosta. See kõik on tingitud erinevatest tegutsemisviisidest ja selle läbi ka meid valdavatest emotsioonidest. Väärtus kasvab, kui kasutad aega mõistlikult ja ennast rahuldavalt, aga kui kulutatud aeg ei ol...
ka loogiline, et selles valdkonnas on vahendeid arendatud. Mõtle järgmise väite üle: "Häda on selles, et oleme liiga võimekad. Ükski maakera jahiloom ei saa meie tehnika vastu." (Professor Jeffrey Hutchings) Öeldakse, et meie oleme toiduahela tipus. Seda tänu mitmetele asjadele kõige rohkem arvatavasti selle tõttu, et oskame luua asju, mida saab kasutada teiste liikide vastu ja enda kasuks. Kogu aeg meie tehnika ja varustus areneb, kuid kaladel pole selle vastu midagi panna. Nemad on ikka samasugused nagu vanasti, ega oska KLASSIGA SÕPRUSES / W W W. K I N O S O P R U S . E E / D E T S E M B E R 2 0 1 4 ÕNGENÖÖRI OTSAS 2
Missugune on nende laste tulevik?- ebatervest keskkonnast ei saa kasvada 100% tervet mõtlemist. Tean, et hoolimata kõigest halvast, on tublisid erandeid, kes raskuste kiuste, iseenda suurest soovist, halvale eeskujule risti vastupidi alustavad nullist iseseisvat elu normaalse inimese kombel , püüdes end ise harida tervema ühiskonna tasemele. Tahame või ei taha, näeme või ei näe, aga selline elu toimub meie ümber iga päev ja lähemal kui arvata oskame. Probleemi näen ja hingele teeb haiget ka, kuid abistamiseks ja tõsiste lahenduste leidmiseks jäävad „käed lühikeseks“. Häbi öelda ehk, aga nii jätan minagi need tõsiasjad oma- ala palgalistele spetsialistidele. Oma lapsed kasvatan tugevateks ja terveteks lootes, et selle imelise elu tumedamad tahud jäävad neist nende teadlike valikute tõttu võimalikult kaugele.
ˇˇˇ1qkib veel suurem toidupuudus, kui praeguses maailmas on. Tänu toiduainete muutumisele, muutub inimorganism, kuid kuna muutus on kiire ei jõua organismid nii kiirelt järgi ning tekkivad uued ohud. Tänu temperatuuri kasvule kiireneb ka vananemine, sest soojas vananeb organism kiiremini kui jahedas kliimas. Kuna kliima soojenemine mõjutab nii loodust kui ka inimese tervislikku seisundit, siis mõjutab see kindlasti ka majandust ja seda rohkem, kui me arvata oskame. Põllumajandus väheneb ning muutub kallimaks, kuna Maa territoriaalne ala väheneb kolivad inimesed kohtadesse, kus elada saab ning tekib töötus, mis on suureks majanduslikuks probleemiks riikidele, kelle sissetulek niigi väheneb ning see toob omakorda kaasa suuri katastroofe, sõdasid ning võimuvõitlust. Võib öelda, et kliima soojenemise probleem on tänases maailmas suureks murepunktiks, sest tema oht on suur absoluutselt kõigele. Hävib loodus, halveneb inimeste tervislik
2 KOKKUVÕTE Selgub, et punkte, mis töölepingus peaks kindlasti olema, on mitmeid. Oma kõige esimesel töökohal ei saa kindlasti töölepingusse kirja kõik vajalik ning ma usun, et paljud meist on just seetõttu ka tööandjaga hiljem konflikti sattunud. Mina usun, et nii me õpimegi kõige paremini ja oma järgmisel töökohal oskame juba palju paremini olukorda hinnata, küsida õigeid küsimusi, nõuda õigeid asju. Oskame seista iseenda eest ja tunneme kui meile liiga tehakse. Kindlasti ei tohiks unustada, et alati tuleb läbi lugeda paber, millele alla kirjutama hakkad. Inimesi on nii heade kui ka halbade kavatsustega ning selleks, et töö tegemisest kahju ei tuleks, tasub kõik, mis vähegi pähe tuleb, lepingusse ka kirja panna.
usaldusväärne. Niida- noor, ilus, jõukast talust, snooblik, tüdrukuna olid tal Hannese vastu tunded, arg, kangekaelne. Taali- vaikne, töökas, aus, armastas oma poega ja Hannest, hoolitses pere eest. Liida- hellitatud, harjunud oma tahtmist saama, isekas, ei hoolinud eriti teiste tunnetest, armastas Hannest, kurtis oma muret pidevalt emale, ebaküps. Põhiidee: Vahel on õnn lähemal kui me oodata oskame. Armastust võib leida ka sealt, kust me otsida ei oska. Kasvukeskkond kujundab inimese iseloomu. Teos annab hea ülevaate rannakalurite elust. Huvitav lugemine.
Valgus ja varjud inimhinges Inimhing on väga keerukas ning tihti vastuoluline, kuna igas inimeses on see erinev. Kõik tema head ja halvad küljed peegelduvad läbi isiksuse kogu tema elu. Tihti mõjutavad seda minevikus toimunud sündmused, ka nendel inimestel, kellelt seda kõige vähem oodata oskame. Need läbi elatud hetked võivad panna igaüht tegema midagi, mis on tema loomuse vastu ning neid ei ole kerge unustada. Pahatihti kiputakse inimestest uskuma head ning harva kahtlustatakse halba. See ei ole tark tegu, kuna just kõige tavalisem ja ohutuna näiv inimene võib tänapäeva maailmas osutuda kõige ohtlikumaks. Inimsuhted on muutunud nii petlikuks, et ollakse veendunud selles, mida esimesena kuuldakse.
Usun, et igas inimeses on oma saatan ja ingellik pool ning nad on pidevas võitluses domineerimise üle. Tihti mõistetakse saatanlikud inimesed hukka, sest on levinud eelarvamus, nagu nad rikuksid heade inimeste elusid. Aga kust tõmmata piir kes on hea ja kes on halb? On võimalik, et saatanlik inimene peab oma tegusid headeks. Tegelikult teevadki saatanlikud manipulaatorid meile oma erilise andega heateo. Pärast sellise inimese püünisesse sattumist, oskame tänutundega hinnata olemasolevat rohkem, kui arvata võib. Seega võib järeldada, et mõne inimese domineeriv saatan on lausa elu stabilisaator või õigluse looja. Oma pahelise teoga loovad nad tegelikult olukorra, kus tänu heatahtliku persooni enesekehtestamisele, maksavad teised saatanad oma tegude eest. Küsimusele, kas antud teos ja katkend „Saatana ball“ mulle meeldis, siis üsna kindlalt vastan eitavalt. Põhjuseks on see, et mulle ei meeldi tunne, kui ma asjadest aru ei saa
Tänapäeval on meie kõrval palju selliseid inimesi nagu Johannes. Neid leidub igas koolis. Teoses oli ka ebasümpaatne tegelane nagu Paula. Ta oli Johannese klassiõde, kellele ei meeldinud, et Johannes oli uude kooli ennast lihtsalt sisse rääkinud ilma katseid tegemata, nad ei suhelnud Johannesega. Raamatu lõpus kui Johannesel oli jälle hea maine, tahtis ka Paula temaga suhtlema hakata, kuid poiss saatis ta pikalt. Selliseid inimesi nagu Paula, on meie ümber rohkem kui me arvatagi oskame. Selle romaani puhul peaks lugejat mõtlema panema see, et meie ümber on inimesi kes on oma eluga jõudnud nullpunkti. See peaks lugejat mõtlema panema just sellepärast, et kõik inimesed ei suuda sellisest olukorrast üksinda välja tulla. Romaani peategelane sai sellega hakkama, aga reaalselt on selliseid inimesi palju vähem, kui neid kes sellega hakkama ei saaks. Sellistel inimestel puudub tavaliselt normaalne enesehinnang ning enesekindlus ja seda peaks neile keegi nende kõrvalt andma
"Väikesed inimesed" tänapäeval Kas ka tänapäeval leidub "väikeseid inimesi" ? Minu arvates leidub ja rohkem, kui me arvatagi oskame. Vene kirjanikul Anton Tsehhovil on novellides fookuse alla võetud just need "väikesed inimesed" , mis ei ostuta mitte inimese kasvule, vaid tema automatiseeritud käitumisele ja erinevatele iseloomujoontele. Nende tunnusteks on näiteks pugejalikkus, mis praeguses maailmas ei ole just võõras mõiste. Pugemine võib olla väga erinev, seda teevad nii noored, kui vanad, eelkõige on eesmärgiks kellegi silmis parem paista või plusspunkte teenida
William Shakespeare on öelnud: ,,Kes vaene on ja rahul, on rikas küllalt." Nõustun sellega täielikuks, sest väga palju on lihtsalt meie mõtlemises kinni. Kui usume, et oleme rikkad, siis seda me ka oleme. Kuid mis siis ikkagi muudab inimese elu rikkaks või vaeseks? Rikkaks muudab kindlasti suurepärase pere ning toetavate sõprade olemasolu. Oma roll on kindlasti ka rahal. Me oleme rikkad, kui meil on lai silmaring, tugev tervis ja terve mõistus, kui ma oskame elust tunda rõõmu sellisena, nagu see on. Rikas võib olla ka siis, kui inimene on saavutanud midagi, millest ta on unistanud või tunneb, et on eluga rahul. Peamise rikkuse moodustab siiski armastus. Milline imeline tunne, kui oled kellegi poolt armastatud. See ju teeb meid kõiki õnnelikuks ning kui seda oleme, suudame elada ka täisväärtuslikku elu. Vaeseks muudab aga inimese see, kui kõik eelpool toodud asjad puuduvad. Me kõik mõistame rikkust ja vaesust erinevalt
Õnneretsept Lugupeetud kuulajad: direktor, õpetajad ja klassikaaslased. Ma usun, et iga inimene siin ilmas tahab, et tema elatud elu oleks õnnelik. Kuid mis on õnne valemiks ja mida teha, et saavutada heaolu? Fortuunat on raske defineerida. Me teame, mis tunne on olla õnnelik ning oskame nimetada mis või kes meid õnnelikuks teeb. (mõttepaus) Keeruline on seletada millega siiski täpselt tegu on. Kõik mõistavad õnne erinevalt- mis ühe jaoks tähtsusetu, see teise jaoks on õnne aluseks. On inimesed, kes väärtustavad kärjääri, head majanduslikku seisu ja positsiooni. Teised eelistavad sellele perekonda ja häid inimlikke suhteid. Fortuuna sisaldab põhiväärtusi, paika pandud soove ja unelmaid. Teatavasti ei
Mittesõnalise osa funktsioonid (sh kehakeel): * võime korrata mida oleme öelnud * võime asendada * täiendame sõnalist osa, et emotsionaalselt täiendada * reguleerida tule/stop * võime anda vasturääkivusi (no tule siis Teele) Kehakeele lugemine ei tuleks lugeda sõnaraamatu printsiibil, vaid dünaamikat suhtes, mingil hetkel, kuidas reageerib jne Nägu on kõige informatiivsem, samuti ka jäsemete otsad (aga me ka kontrollime nägu kõige paremini, oskame peita emotsioone, teised kehaosad näitavad tahtmatult väga palju). Mida jälgitakse: - silmad, nägu - zestid kätega, kogu käe liigutamine - jalgade liikumine - keha hoiak, liikumine Kui keha osad annavad erinevat infot, vastuolus, tekitab küsimust. MEELED Infot annab kõik see, mis on nähtav: riided, kehahoiak, aksessuaarid, näo värv, soeng, pinged väiksed liigutused, Kõik mis on kuuldav: hääletoon, pausid, kokutamised, katked, mõminad, virvendused, sahistamised,
vabaks ja täiesti iseseisvaks. Laulu- ja tantupeole tuleb alati erinevatest riikidest inimesi kokku, et seda näha ja lauluväljak on alati selle ürituse ajal rahvast täis. Meil on kõige parem ellujäämiskoolitus. Kui lihtne eestlane suudab ellu jääda oma pisikese sissetulekuga, siis saab ta igal pool maailmas hakkama. Eestis on hinnad kõrged ja palgad väiksed, aga tänu sellele me õpimegi rahaga ümber käima ja oskame väärtustada seda, mis meil on. Miinimumpalgaga inimene saab raha planeerimisel soojalmaal reisilgi käidud. Eetis ei pea katastroofide ja mürgiste putukate pärast kartama, ning see on meie riigi juures üks väga suuri plusse. Loomulikult on Eesti riigis elamisel ka miinuseid, aga head omadused on ülekaalus. Ükskõik, kuhu reisile ka lähen, on alati hea koju tagasi tulla.
mingi ühe minutilise viisi kokku panna nii, et meil on kirjeldus selle viisi tegemiseks tahvli ees (näiteks: 00:00:13, lisa bassi löök, 00:00:17, lisa bassi löök, 00:00:20 lisa 4 sekundilise kitarri mäng) ja meil kõigil peaks lõpus tulema sama laul. Peale seda hakkame mingit muusikat remixima (vahetame bassi tugevust, pikendame ja kustutame osasid jne). Pärast seda proovime ise midagi luua, nagu mingi 30 sekundise viisi. Peale seda valime kõik mingi elektripilli mida mängida oskame (elektrikitarr, elektriklaver, elektritrumm) ja salvestame mingi väikse 10 sekundilise viisi ning peale seda proovime kõik valida mingi viisi mille me pillidega tegime ja proovime nendega mingi muusika teha. Siis võtame mingi laulu ja õpime kuidas seda mängida launchpad'i peal. Võiks veel lahe olla kui saaks enda laulu ka launchpad'ile saada. Pärast tahaks veel näha kuidas õpetaja mingi natuke arenenuma muusikaklipi kokku paneb. Vaba järelejäänud
Hinda ja väärtust peame kaaluma oma südametunnistuse alusel - nagu teemandilihvija, kes on ühteaegu kaupmees ja kunstnik. Kaupmehena näeb ta teemandi hinda, kunstnikuna väärtust. Eespool mainitud asjade kogumisest palju suurem väärtus on vaimsel varal. Jeesus ütles, et koguge varandust taevasse, kus koi ja rooste seda ei saa rikkuda. Mis on see vaimne vara? Need on teadmised. Jeesus rõhutas teadmiste omandamise tähtsust, sest see tähendab meile elu. Kui meil on piisavalt teadmisi, oskame oma elu targalt elada. Pole paremat tunnet, kui vanurina vaadata oma elule tagasi ning tõdeda, et oleme elanud täisväärtuslikku elu! Tõelistel väärtustel pole alati rahalist hinda, kuid nende hind võib seisneda hoopis millestki loobumises. Materiaalsetel asjadel pole enamasti tõelist väärtust. Tõelised väärtused on hindamatud.
Vana-Kreeka kultuuri tähtsus Euroopa kultuuri kujunemisel Kuivõrd oluline on Vana-Kreeka kultuuri tähtsus Euroopa kultuuri arenemisel? Seda oskame me kindlasti öelda, et Euroopa kultuur ei oleks praegu selline, kui poleks olnud mõjutusi mida avaldas Vana-Kreeka kultuur tol ajal Euroopale. Ühtlasi on ka kogu maailma kultuur väga tähtsal määral saanud alguse muistsest Kreekast. Tähtsaimad ajajärgud Euroopa kultuuri loomise ja edasiandmise seisukohalt paiknevad 6.-4. saj. ekr. ja nn. hellenistlik ajajärk. Hellenismiperioodil , kui Vahemere idaranniku linnad täitusid sisserändajatega Kreekast, levis linnades kreekapärane elulaad
Pikka aega püsis arvamus, et teatud vanuse saavutamisel tekib inimesel nii öelda vaimne seisak, kust edasi enam areneda pole võimalik.Õnneks on tänapäeval hakatud aru saama selelst, et inimene võib areneda pidevalt. Ilmselt ei omandata vanemas eas kõike sama kiireti, kui noorelt, kuid mingi arend toimub ikka ning selle üle ollakse õnnelikud. Minu arvates on oluline just vaimne rikkus ning pidev enese arendamine, sest ainult vaimselt rikkana oskame me väärtustada olemasolevaid võimalusi ja leida uusi ning huvitavaid väljakutseid edasisteks arenguteks ja mis kõige tähtsam, me saame tunda ennast õnnelikuna. Siiski, iga inimene näeb õnne ja rikkust sellisena, nagu tema seda näha tahab, ning oma põhimõtete peale surumine viib uute probleemide tekkeni. Ideaalis võiks maailmas olla palju vaimselt rikkaid, õnnelike ja edasipürgivaid inimesi, kes oskaksid väärtustada haritust ja seeläbi
otsuseid, seatakse teatuid piirid jne. Juba varajases eas tuleks lapsele eeskujuks olla käitumisreeglite ja tavadega, et edaspidises elus mitte valesid otsuseid vastu võtta puuduliku lasteetoa pärast. Peretraditsioone peaksid lapsed austama, hindama ja armastama, et kunagi oma pere luues saaksid need loomulikuna edasi elada. Vanemad on lastele peegliks. Vanemate omavahelised suhted ja omavaheline läbisaamine mõjutavad lapsi rohkem, kui me arvata oskame. Üldjuhul, kui kodus asjad on korrast ära, peegeldub see ka meie laste käitumises ja sotsiaalsuses. Lastele seatud ja kujundatud väärtushinnangud aitavad juba teismelistel oma elu ise õiges suunas sättida. Minu arvamuse järgi noorte tulevikuplaanide elluviimine on seotud suuresti kodust-koolist kaasa saadud kogemuste ja teadmiste pagasiga. Kui lapseeast saadik on last julgustatud oma unistuste poole püüdlema, siis tahes tahtmata seatakse endale kõrgemad sihid ja
jõuda. Me ei ole siin maailmas üksinda. Kogu aeg puutume kokku teistega, olgu see siis perekonnaliige või sõber. Ikka peab nendega rääkima ja oskama teda kuulata. Kasvõi lihtne sõna nagu tere. Kui hommikul kooli lähme, tervitame ju alati õpetajaid ja ka kaas õpilasi ning kui teeme seda naeratus näol, siis ongi see esimene samm ilusa päeva alguseks. Edu soodustamiseks läheb vaja enesekindlust, tahtejõudu ja omada haridust ning haritust. Kui oskame ilusasti rääkida ja kuulata teist inimest, siis see ongi soodsaim viis saavutada edu. Mõista ja aru saada kaasinimesest on oskus , mida meil kõigil pole. See segabki edukust. Alati peab arvestama teistega kui pürgid oma eesmärgi poole.
· tänaseks (2007.a) korrashoiuturg jagatud HALDUSKORRALDUS Korterelamutes võimalikud 3 varianti : · enamus ise (hange alla 1/3 teenuste mahust) ca 2015% turust (KÜl oma töötajad) · segamudel (ca 1/32/3 teenustest hankega) ca 5060% (KÜ ostab enamuse teenuseid) · delegeeritud mudel (üle 2/3 ostetakse sisse) ca 2030% (valitsejaks haldusfirma) Arendajaga ühendusevõtt · Silmad lahti! · Planeeringud... · Kes me oleme? · Mida me oskame? · Kuidas me teeme? · Mispärast meiega? · Õige ajastus! Osalemine protsessis · Ehituskoosolekud · Teostajad - probleemid · Lukustusskeem - sari · Hoolduse võimalus · Eriarvamuste akteerimine · Vajalikud mõõdikud · Lisahanked HOONE KÄIVITAMINE · Lepingud tarnijatega · Vajalikud load ja lepingud · Üldpindade ülevaatused · Puuduste esitamine · Dokumentide
peeti ristisõdu, Liivi sõjast ja lõpetades II maailmasõjaga, mis loodetavasti jääb viimaseks sõjaks meie kodumaa pinnal. Eestlased on palju sõdinud ja teevad seda praegugi ka mujal riikides, võõral pinnal, kas sunniviisiliselt nagu Nõukogude okupatsiooni ajal või siis Ameerika sõdades nii Iraagis kui hetkel käivas Afganistani sõjas. Eesti riigile ei ole vägivald võõras, selle tõttu oleme osalised ka kaasaja suuremates sõjakolletes. Me oskame hinnata rahu, nii isamaa mullal kui ka maailmas. II maailmasõda aga üks pöördepunkt ja kõige raskemaid aegu meie rahva minevikus, sest riigi pinnalt käisid läbi mitmed võõrväed ja toimus represseerivaid sündmusi. II maailmasõda algas Eesti rahva jaoks Nõukogude okupatsiooniga 1940. Aastal, enne seda toodi Eesti pinnale Punaarmee osi ja meie naaber Nõukogude Venemaa hakkas täide viima MRP punkte, s.t Eestit okupeerima. Eesti mehi hakati sundmobiliseerima Punaarmeesse,
SOPRAN REFERAAT Juhendaja: Tallinn 2011 1 SISUKORD 1. EESSÕNA……………………………………………lk.3 2. SISSEJUHATUS……………………………………lk.4 3. SOPRANI HÄÄLETÜÜBID…………………….lk.5-6 4. KOKKUVÕTE………………………………………lk.7 5. KASUTATUD ALLIKAD…………………………lk.8 2 EESSÕNA Kõik me oskame omamoodi laulda: kes paremini ja kes halvemini; kes kõrgema hääletooniga ja kes madalama. Kuna mind on alati köitnud kõrgem lauluhääl, siis otsustasingi oma referaadi kirjutada kõige kõrgemast hääletoonist, milleks on sopran. Loodan, et saan oma referaadi kirjutamisel veel enam teada sellest hääletoonist, kui ainult seda, et ta on võrreldes teistega üks kõrgemaid. 3 SISSEJUHATUS Sopran on siis kõige kõrgem naishääl
saama, millest käib jutt, sama on ka eespool mainitud mõtlemise ja kirjutamisega. Kellele on üldse lugemine ning kellele see loeb? vastus on lihtne, absoluutselt kõigile. Ma ei usu, et keegi pole mitte kunagi mitte ühtegi raamatut algusest lõpuni läbi lugenud. Tõsi, see võis olla kohustuslikus korras, kuid siiski, olgem ausad. Lugemist peaks õpetama ning õppima juba noorest east, siis on see lihtsam ning suureks kasvades mõistame me lugemise tähtsust ning oskame lugeda mõttega, südamega, mõistuse ning hingega, see on selle asja juures kõige tähtsam, kuid ei saa jätta jällegi mainimata, et tänapäeval, ei pöörata sellele just eriti palju tähelepanu, mis on väga halb, kõigil on ainult kübermaailm, kust asju saab väga kergelt ning kiirelt kätte. Minu arvates tuleks sellele kuidagi lõpp teha, ning hakata mõtlema sellele, et kui kasutada ainult online teenuseid, sureb kirjutamine, lugemine ning mis kõige tähtsam meie
Mõttest sünnib tegu, tegudest saatus Mõttest sünnib tegu, tegudest saatus. See on väga huvitav lause, kas pole? Paneb mõtlema... ja mõtlemise käigus tekivad mõtted ning nendest mõtetest peaksid teoreetiliselt tekkima teod. Tegudest kujuneb aga saatus. Ja nii see mõte meie elu ja saatust aina vormibki ringiratast. Ikka mõte, tegu ning selle tagajärjel kujunev saatus. Mõte on see, mis meid tegutsema paneb. See tuleb ei kuskilt ning väljendub ei tea millega. Vahepeal teeme me asju, mida ei kujutaks ennast ette tegemaski ning kui me parasjagu ise ei mõtle, mõtleb keegi teine ning meie mittemõtlejad lähme sellega lihtsalt kaasa. Kui keegi on mõtte õhku paisanud ning kui mõte meile hea tundub, siis on see enesestmõistetav, et me mõte hakkab samuti selles suunas liikuma, mis lõppeb teostusega. Mõnikord me lihtsalt teeme midagi ega arutle, mis selle tagajärjeks võiks olla, kuna antud hetkel oleme me süvenenud lihtsalt teo teostamisele ni...
hoidjaid. Nii nagu nemad ei kõhelnud 90 aastat tagasi, ei kõhkle ka meie, et Eestil jagub jõudu ja tarkust hakkama saada oma igapäevaste, aga ka kõigi homsete probleemidega. Meie majanduse mõõdumärkide järgi võib algav aasta tulla Eestile sel sajandil kõige keerulisem. Me täna alles laskume majanduslanguse oru põhja. Kui pikk on org ja kui kaugel tõus ma ei tea. Me keegi ei tea. Me teame, et Eesti uus tõus tuleb, kui oskame endas säilitada meelekindlust ja mitte kahelda peamises: oma riigis ja iseenda oskustes. Algav aasta on kui järjekordne Eesti küpsuseksam. See selgitab, mida me väärt oleme; kui targad ja kui ettenägelikud me oleme; kas meie vaim peab vastu ka raskele ajale. Teiseks soovin koos kõigi teiega, et valitsus tunnetaks algaval aastal oma vastutust tegutseda otsustusvõimelise meeskonnana, kes ohverdab vajadusel oma erakondlikud
Miks inimesed punastavad??? Marit Moorits 12b Punane on imekena värv. See on armastuse, kire, soojuse ja läheduse värv. Aga on olukordi, kus oleme valmis maailma sekundpealt must-valgeks muutma. Sest punane võib ka ka väga koormav olla. Alati, kui seda kõige vähem oodata oskame, lööb see välja. keset tähtsat ärikohtumist, toidupoe kassa või esimesel kohtingul- see võib juhtuda kõikjal, et ühel hetkel täiesti ootamatult kõrvad hõõguma hakkavad või kogu nägu punaseks värvub. Kallid klassikaaslased ja austatud õpetaja.... kindlasti olete ka teie ise seda kogenud! Ohtlikes, piinlikes või meie endi jaoks ebameeldivates olukordades tunneme, kuidas pinge kehas tõuseb. On inimesi, kellel pinge näo punaseks värvib
Kõik see, mida on eelnevatelt põlvkondadelt õpitud, tuleks edasi anda ka järglastele. Nemad hakkavad ju siiski valitsema edaspidi seda, mida meie praegu hoiame. Teistega tuleks käituda nii nagu sa ise soovid, et sinuga käitutakse. Paljud ongi seepärast üleolevad ja ülbed, et nad on seda õppinud endast vanematelt, kes neile eeskuju näitavad. Seepärast peame andma endast parima, et lapsed oleks võimalikult kohesetundlikud, hoolivad, edukad ja enesekindlamad kui võib-olla meie hetkel oskame olla; et neil oleks tulevikku, mille nimel pingutada. Eesti tulevikust rääkides ei saa tänapäeval mainimatta jätta Euroopa Liitu. Liitumisega muutus riigipiiride ületamine lihtsamaks ja inimestel avanes võimalus rohkem maailmas ringi liikuda. See on jällegi hea võimalus rohkem ringi reisida, saada erinevaid kogemusi, silmaringi laiendada, ennast harida. Paljud soovivad väga palju ringi reisida, maailma erinevaid paiku näha ja huvitavaid inimesi kohata
Kas inimesed saaksid hakkama ilma seadusteta ja kindlate reegliteta? Seda me ei tea, sest kindlad reeglid on olnud meid juhtimas ja suunamas terve elu. Mina usun, et ilma seadusteta valitseks maailmas korralagedus ja keegi ei teaks, kuidas õigesti käituda või tegutseda. ,,Kus lõpeb seadus, seal algab türannia," ütles kord Briti riigitegelane William Pitt. Vale oleks arvata, et seadused on selleks, et meie vabadusi piirata. Reeglid muudavad meie elu hoopis vabamaks, kui me arvatagi oskame. Seadusi kasutatakse selleks, et tagada kord ja turvalisus. Need kirjeldavad seda, kuidas inimesed peaksid käituma ning nad kaitsevad õigusi, pakuvad hüvesid ja näevad ette kohustusi. Reeglid aitavad inimeste kooselu korrastada. Piibliski on toodud 10 käsku, mida inimesed järgima peavad. Küll aga on need käsud väga vanad ja ei pruugi tänapäeva seadustega kokku minna. Selle pika aja jooksul on ühiskond palju muutunud ja väärtusedki teised
tapmine veelgi rafineeritum oleks ja kauem kestaks. Ja koos minuga näevad seda kõik minuvanused inimesed siinpool ja sealpool, terves maailmas, ja koos minuga elab seda läbi minu põlvkond.'' Nii on kirjutanud Remarque oma raamatus. Sõda on koht, kus rahvad lihtsalt üksteist süütult tapavad. Eesotsas on n.ö ,,bossid'', kes tavarahavast ära kasutavad oma poliitiliste õiguste leidmiseks. ,,Tõsiasjad on meid ära põletanud; me oskame vahet teha nagu kaubitsejad ja mõistame paratamatust nagu lihunikud. Me pole enam muretud -- oleme kohutavalt ükskõiksed." Sõda rikkus ära nende inimlikkuse ja muutis nad hoolimatuteks. Sõda kogenud põlvkonda nimetati õigusega ,,kadunud põlvkonnaks", sest kes rindel ei hukkunud, said haavata hingeliselt. Ainult kõige tugevamad elavad üle sõja jubedused: "Õudust saab taluda senikaua, kui sa olukorrale lihtsalt allud, ent see tapab, kui hakkad selle üle järele mõtlema''
“ Kahjuks tuleb tõdeda, et isegi valitsuse juht ei käitu alati eeskujulikult. Taavi Rõivase reklaamklipi filmimine Ämari lennubaasis oli viga. Me ei saa riskida oma julgeolekuga ning kasutada vajalikku baasi valimisreklaami jaoks. Eesti riik on tänasel päeval õigel suunal. Me langetame vajalikke otsuseid. President Ilves on öelnud ka nii: „Me saame olla suured inimestena, rahvana ja ka riigina, kui oskame igaühest meist välja tuua parima; kui me sallime ja respekteerime nende arvamusi.“ Eesti on hea koht, kus elada. Suur areng on läbitud, kuid palju ootab veel ees. Kuna võim on demokraatias rahva käes, siis järelikult tulevik algab meist endist. Märten Mändla 12R
· me teme, kuidas kasutada sõna ,,kunst" ja ,,kunstiteos", seega oleme võimelised aru saama, mis on kunst tuleb lihtsalt teada, et sellist ja sellesarnaseid asju kutsutakse kunstiteosteks III Anti-essentsialismi kriitika 1. "kunst" tavakasutus ja kunstiteoste klass 2. Visuaalselt eristamatute paaride argument 3. Definitsioon ja loomingulisus 1. Ühtne kunstiteoste klass, perekond? Kennick: (anti-essentsialist) · Me oskame kasutada sõna ,,kunst" · Et me oskame kasutada sõna ,,kunst", siis oskame ka määrata ühtse kunstiteoste kogumi Kunstiteoste kogumil aga pole ühiseid omadusi (anti-essentsialism väidab, et on sellises ühised omadused) Ent 2. eeldus on väär, sest sõna ,,kunst" kasutus ei määra üheselt kunstiteoste klassi! (Sircello 1973) Sõna kunst ei määra üheselt nn. Kunstiteoste kogumi perekondlikke sarnasusi. 2. Visuaalselt eristamatud paarid
Identiteet on intekaktsiooni aluseks. Kommunikatsiooni all on mõistetud ka(fil.) ühendust kõiksusega, vaimsed sidemed, loodusega jne. Mõõdetamatu infoväli. Kommunikatsiooni uurimise probleemid *Kuidas see on võimalik? Küsimus mäkidest ja keelest. Iga töö puhul on tähtis see, et oleks püstitatud mingi küsimus. Essee on hea, kui on olemas sisemine küsimus, mille ümbe arutleda. Igal ühel on oma sisemine maailm. Kui suurt osa me sellest oskame väljendada? Kas keel on ainult sõnad või asjad, mida me teeme või pildid. See kõik on keel, kuidas on võimalik leida vahendeid, mis tõlgivad meie sisemist teistele. See on vahend. Aga mis läheb kaotsi ja mis tuleb juurde? Kas keel räägib meie eest või räägime meie. See on oluline probleem, siis kui peab kij.räägkima võõrkeeles. Me kasutame valmiskonstu. Mis on kellegi teise poolt tekitatud. Me mõtleme vähem sellele, mida me ütleme. nt
Autehnika õppesuund Autotehnik Juubel Kuressaare 2010 Teemas käsitleme juubelis toimuvat ja kõike sellega seonduvat. Valisime selle teema kuna me lootsime, et äkki me oskame selle teema kohta midagi kirjutada. Juubelit korraldama hakkates tuleb kõik üksikasjalikult läbi mõelda. Näiteks tuleb mõelda, kus juubelit korraldama hakata, kõik kaunistused ja muu sellega seonduv, fotograaf ja piltide saamine ning teistele edastamine, söök, jook, kes tuleb esinema, kui palju külalisi tuleb ja kus vajadusel külalisi saaks majutada, kus saadakse raha peo korraldamiseks ja kui palju kogu üritus maksma läheb. Juba hommikul hakkavad kokad süüa tegema
Taastuvateks ressursideks on näiteks puit, tuuleenergia, päikeseenergia ja hüdro ehk veeenergia. Taastumatud näiteks nafta, maagaas jne. Probleemid tekivadki taastumatute energiaressursidega, kuna inimesed on nii harjunud kasutama bensiini või diiselkütust oma autoga sõitmisel. Naftat jääb üha vähemaks ja selle puurimine läheb üha kallimaks, mis tähendab, et ka nafta hind tõuseb. On olemas alternatiive, alati on, kuid kui hästi me neid kasutada oskame ja enda kasuks oskame pöörata, ei tea. Muidugi nafta on ainult üks näide, probleeme on tegelikult väga palju. Taastumatud energiaallikad nõuavad taastumiseks miljoneid ja miljardeid aastaid, niiet nende kasutamist tuleks piirata igal võimalusel. 3.1 NAFTA Alustan naftaga, sest ma usun, et tegemist on ühe tähtsaima energiaallikaga. Seda kasutame valguse, soojuse jms tekitamiseks. Selge on ka see, et meil ei jätku naftat igaveseks.
Armastus- kui eneseusuhävitaja Armastus, armastu, armastus....Mis see siis ikkagi on? Nii tüüpilisele küsimusele peab tüüpiliselt vastama- armasta ja siis sa saad ka teada. Aga äkki ma juba armastangi, ilma, et ma ise seda teaks veel. Kas siis pole armastus või ma lihtsalt avastan selle veel? Arvatakse, et armastatakse, aga tegelikult ollakse koos vaid kire pärast. Kirg on lihtsalt üks osa armastusest. Üksnes kirg ei ole armastus. Kas armastada või mitte armastada? Armastades võime haiget saada, aga samas, kui üldse mitte armastada ei pruugi me teada saadagi, mis armastus on. Nii, et kõik, kes on kunagi haiget saanud ei tohiks endasse pugeda. Kõik inimesed ei tee omavahel haiget, nad oskavad ka armastada. Seda on küll kerge öelda ja isegi kerge kirjutada, kuid minul endal on raske seeda mitte teha.Abi ma ka ei tahaks, see ei ole see, mida ma vajaks. Keegi suvaline ei suudaks mind nagunii mõista, keegi ei saa tunda sel...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
