Kas me oskame hoida ühte Rahvus, majandus, ühiskond 3 põhjust, miks me ühtemoodi uppuvalt laevalt ei põgene, kuigi vahest tahaks ja sunnitakse. Ühtekuulumine on läbi aegade olnud meie prioriteediks. Teemat alustades tekiv tahes tahtmata pööruda Eesti ajalukku.Eestlased nagu me oleme, pole kunagi allunud võõrvõimudele ja kui oleme, siis on see ainult paberil kirjas. Me oleme alati tahtnud vabad ja sõltumatud olla.Olgu mis on, aga iga asi selle koha pealt nõuab ohvreid. See ei ole haruldane, seda näeb igalpool. Ei ole rahvust, kes kokku ei hoiaks. Muidugi on olemas asjaolud, kus omakasu või väljapääsmatu olukord sunnib inimest loobuma oma rahva prioriteedist. Sõjaväeline eeskiri näeb ette seljuhul mahalaskmist või pikaajalist vangistust. Toon näite maailmasõjast, keegi ei tahtnud olla kaotaja poolel. Eesti rahvas jooksis nii sinna kui siia ja sai seda omal nahal tunda kuidas vahetus võim ja olukord. Oli ja k...
Jaan-Hendrik Toom 11 b Kas oskame hoida ühte? Eestlased on sajandeid olnud kokkuhoidev rahvas. Meid on õpetanud kokku hoidma see, et me pole saanud olla vabad, vaid oleme pidanud mitusada aastat olema kellegi teise võimu all. Aga kas oskame ja suudame ka preagu ühte hoida? Et vastata sellele küsimusele alustangi sellest, kuidas üldse ühtsustunne on tekkinud ning mis on meid liitnud ühte hoidvaks rahvaks. Eesti ühtekuuluvustunne algas koos ärkamisajaga 19. sajandi viimasel kolmandikul, mil oli üles kasvanud uus põlvkond, kes sündinud vabana, mitte enam pärisorjadena. See põlvkond hakkas tunnustama oma rahvast ja tegi kõik, mis nende võimuses, et tunda ennast ühtse rahvana.
üksikud vahendid nende kiusamiseks.Sageli nähakse koolivägivalla vorme,kuid kardetakse vahele astuda,et mitte sattuda ise kiusamise ohvriks.Sellise käitumisega pöörame oma kaasõpilasele selja ning jätame ta omas mures üksi."Kas on kõik korras?" või ,,Saan sind kuidagi aidata?" on meiejaoks tähtsusetud sõnad ,kuid kellegi abivajaja võib olla nende sõnade tähtsus suur.Oma tähelepanu pööramine hädasolijale võib olla suurema tähtsusega kui seda me arvata oskame.Pakkuda talle tuge või lihtsalt rääkimisega võime muuta kellegi teise inimese elu kardinaalselt.Tihtipeale kuuleme välismaalt,kuidas tagakiusatud õpilased toovad relvi kooli ning võtavad kaasõpilasi pantvangi.Õnneks ei ole me veel Eestis näinud koolivägivalla kõige mustemaid vorme.Kuid siiski on koolivägivald meie riigis olemas.Just hiljuti kajastati seda teemat televisioonis saates ,,Pealtnägija",kus noor naine räägib enda koolipõlves kogetud läbielamisest ning häbist
Virtuaalmaaila võlu ja viletsus Virtuaalmaailma ja Interneti vahele saab tõmmata selgeid paralleeljooni. Kogu virtuaalne tegevus toimub just seal ning igaüks meist saab sinna siseneda väga hõlpsasti. See maailm hõlmab rohkem, kui ette oskame aimata ja pakub hulgaliselt võimalusi elu kergendamiseks. Maailm, kus kõik tundub võimalik, on mitteusutav ning paneb kahtlema selle tõelisuses, kuid Internetil on kahtlemata suur roll meie elus. Suurem osa ettevõtetest on laiendanud oma tegevust Internetis või lausa sinna kolinud. Neil on võimalus teha oma koduleht, kus nad pakuvad tooteid ja reklaamivad neid. Kui tahame saada informatsiooni mõne firma kohta, on see võimalus meil olemas. Toodete soetamine on
Veebidisainer Paljud inimesed arvavad et veebidisainer ainult joonistab arvutis kuid tegelikult tegeleb ta ka eeltööga.Veebidisaineril peab olema hea visuaalne mõtlemine, võime tajuda multimeedia ja reklaami psühholoogilist mõju, oskus mõista sihtgrupi vajadusi, süsteemne ja loogiline mõtlemine, lahendustele orienteeritus. Veebiarendaja peab oskame paljutega suhelda, Kujutleda ette võimalusi ning koostöövalmidus.Ta peab olema ka avatud uuendustele. Veebidisaineriks võib saada erinevates Kutse- ja Kõrgkoolides nagu näiteks: Tartu Kõrgemas Kunstikoolis meedia ja reklaamidisaini õppekaval Tartu Kutsehariduskeskuses veebispetsialisti erialal Eesti Kunstiakadeemias, nt meediagraafika õppekaval Tallinna Polütehnikumis...
MAINORI KÕRGKOOL Ärijuhtimise õppesuund Teenindusjuhtimise eriala Kultuurikeskkond ja selle mõju organisatsioonile Venelased... Millised nad on? Täiendatud kodutöö Katrin Sillamäe PS -2-S-E-tal Tallinn 2009 Sissejuhatus Venelased... Millised nad on? Kuigi nad elavad juba aastasadu meie kõrval, pole sellele hoopiski lihtne vastata. Venelased ja eestlased kultuuri kaudu seotud hoopis tihedamini, kui esmapilgul ehk arvatagi oskame. Sarnaseid sidemeid võib aga leida ka ajaloos ja teaduses, hariduses ja spordis. Igapäevaelust rääkimata. Sest kui kahe rahvuse esindajad elavad päevast päeva teineteise kõrval oma kaaslastelt õppides ja samas neile midagi ka omalt poolt vastu andes ei saa see teisiti ju ollagi. Venemaa on maailmas esikohal nend...
Ilu-jõud-väärikus Inimene on loodud peaaegu täiuslikuks olevuseks. Tema sisse on põimitud nii palju erinevaid omadusi. See, kas me oskame hinnata kõike seda, mis meile kingiitud on, sõltub vaid meist endist. Ilu, jõud ning väärikus- need kuuluvad omaduste hulka, mis on isiksuse arenemisel kõige olulisemad. Kust saavad alguse meie väärtushinnangud ning arusaamad elus toimuvast? Just nimelt kodu on see, kust väike inimene avastab enda jaoks esimesed tõekspidamised. Ema ja isa eeskuju ning nende õpetused on väga olulised. Väärikas inimene saab kasvada kodus, kus hinnatakse enese eest hoolitsemist ja
Kas kõigel on hind ja väärtus ? Meil kõigil on omad väärtushinnangud , kes peab olulisemat materiaalseid , kes vaimseid väärtusi . Usun aga , et tõelistel väärtustel puudub rahaline väljendus . Tihtipeale me ka ei näe ega pane tähele osasid tegureid , mida igapäevaselt kasutame , näiteks päikesepaiste , igapäevane söök laual , kodupaiga olemasolek . Need on meil alati olemas ja me ei mõtle nendele , kuna need tunduvad nii elementaarsed , kuid väärtustada oskame alles neid siis , kui midagi kaotamas oleme . Tänapäeval tundub ka aina uskumatum väikeste tegurite roll . Üha vähem esineb abivalmidust , kuigi tegelikult saaksime väikese heateoga , kasvõi vanurite või väiksemate vähesel abistamisel , teha ümbritsevate inimeste heaolu ja enda enesetunnde paremaks. Tänu tehnika pidevale arengule muutuvad inimesed üha laisemaks ja mugavamaks , tahetakse kõike kvaliteetset , soodsa hinnaga ja kiiresti kätte saada
Me ei osanud kaotada. Samas, kui me midagi võitsime siis elasime selle välja hüpates ja karates ning vahel parastasime teisi. Me ei olnud õppinud veel võitma. Inimesed kaotavad igapäevaliselt. Mõni kaotab oma lähedase või hoopis enda rahakoti ära. Teine jällegi kaotab spordivõistlustel. Inimesed reageerivad kaotustele erinevalt. Spordivõistlustel kaotades tuleks mõelda ,mis sa tegid valesti, kuidas sa ennast parandada saad vaid nii oskame kaotada. Personaal, kes võitis spordivõistlused, võib hakata kiitma end taevani ja muutuda ülbeks. Õige võitja jagab auhinda ja edukust oma abilistega, kes teda nii kaugele on aidanud. See on selge näide, et peab oskama nii võita kui ka kaotada. Tihti on nii, et kui kaotab üks, siis võidab teine ja vastupidi. Seda on näha sõdades. Muidugi saab sõlmida rahulepinguid. Samuti on rahulepingus kirjas mõlema osapoole tingimused, mida tuleb täita. Igapäevaselt käib sõda
Aga ometi ei ole nii, et kõik rikkad inimesed on õnnelikud. Mõni inimene elab ilusate asjade keskel, kuid pole õnnelik. Teine on kogunud suure hulga raha, kuid on hingelt vaene ega tunne oma elust rõõmu. Põhjuseks on see, et nad ajavad vaid raha taga ning neil pole aega suheteks perega, sõpradega, kolleegidega. Tihtipeale muutuvad sellised inimesed üksikuks ja teiste suhtes kalkideks. Rahaliselt vabaks saamiseks peaks tegema omale selgeks, mida kõige paremini oskame teha. Tuleks püüda saavutada parimat. Targad inimesed teavad, et oluline pole kogus, vaid oma võimete täielik ärakasutamine ehk siis teha sellega, mida omame, kõike, mida suudame. Nii ei muutuks ka töö vastumeelseks, vaid elu rikastavaks ja isiksust arendavaks. Üheks rikkuseks elus võib pidada oskust õieti aega kasutada. Inimene ei tohiks olla ainult töönarkomaan. Kuigi teised võivad teda imetleda, võõrdub ta perest, kaotab tervise ja kogeb eluliste väärtuste kriisi
asuvad vahetusläheduses. Samuti on võimalik nautida head muusikat, filme, teatrit nii palju kui süda lustib ja rahakott lubab. Inimestel, kes elavad maal puuduvad sellised võimalused, kuna maapiirkondades puudub taoline laialdane ja uudne taristu, nagu seda on linnas. Kuid maal on kaunis loodus, eraldatus, puhas õhk ja vesi, need on väärtused mis tihti unustatakse. Võrded võimalused on meil kõigil siis, kui oskame hinnata oma võimaluste väärtust, mitte kõrvutada neid teiste piirkondade võimalustega. Ühesõnaga, kõigile on antud enamvähem võrdne stardiplatvorm, edasine seisneb meis endis. Ei ole kellegil ju keelatud eneseväljendus, pole piiratud sõnavabadust. Leian, et suures plaanis on meil tõesti võrdsete võimaluste Eesti, aga see kui võrdselt me oskame oma võimalusi kasutada, on juba igaühe enda teha. Eliis Jürise 12. klass
Inimesed on maailmas elavad salapärased olevused, ei ole ühtegi sarnast olevust nagu inimene. Ka ükski inimene ei ole sarnane teisega, igaüks on natuke omamoodi. Inimestel on hinged, me armastame, vihkame, rõõmustame ja nii edasi ja edasi. Inimesed erinevad teistest siin elavatest olevustest just hinge- ja mõttemaailmaga. Me tunneme meid ümbritsevat ja see mõjutab meid. Inimesed on kõige tundlikumad olendid maailmas ja meil on tuhandeid tundeid. Me armastame, oskame rõõmustada, ihkame midagi, aga kahjuks oskame ka teistele haiget teha. Inimeste hinge- ja mõttemaailma on keeruline mõista. Inimesed on erinevad ja seetõttu on ka meie hingemaailmad erinevad ja seda kõike on raske mõista. Inimestel eksisteerib nagu teistelgi loomadel karjainstinkt. Me vajame kedagi enda kõrvale, inimesed ei suuda üksinduses elada, nagu paljud loomad ja taimedki, kes vajavad elutegevuseks ka teist looma või taime enda kõrvale. Inimestel on suur vajadus kellegi toeks,
küsitav hind (mõnel juhul võib olla probleemiks ka vajalike oskustega töötajate leidmine). LAHENDUSEKS: Peaksime rakendama eelisjärjekorras siiski oma riigi kodanikke, seda juba sellepärast, et siinne haridustase on kõrgem ehk inimestel on vastavad oskused ning võrreldes teiste liikmesriikide spetsialistidega ollakse ehk nõus ka madalama palgaga. Kuidas mõjutab teema meie edasist tegevust? Oleme teadlikumad Eesti majandusolukorrast ja oskame rohkem tähele panna ELiga liitumise tagajärgi. Oskame paremini lahti mõtestada probleemide sisu ja anda endapoolne lahenduse variant. Kuidas mõjutab teema ühiskonda? Teema mõjutab kõiki inimesi Eesti ühiskonnas hindade tõusu ja langusega, palgatasemega (mis on madal!)
käitumismallide omandamise protsessile, mis on seotud erinevate kultuuride vastastikuse suhtlemisega. Eri kultuuride õppimine algab teadvustamisest, et oleme kõik osa kultuuriliselt kirevast maailmast, kas me tahame seda või mitte. Igasugused kokkupuuted, olgu need inimeste või gruppide vahel, sisaldavad nii positiivset tõmbumist kui konfliktset tõukumist mõlemad nähtused on loomulikud. Iga kogemus on millekski väärtuslik ning on hea, kui oskame sellest õppida. Loomulikud on ka reaktsioonid ja emotsioonid, peaasi, kui oskame näha nende põhjusi ja tagajärgi ning neist alati midagi kõrva taha panna. See tegevus ei pea olema teadvustatud juhul, kui kultuuride õppimine on lihtsalt taust, mis saadab meie igapäevaseid tegevusi. Õppimise ja individuaalse arengu teadvustamine muutub oluliseks siis, kui meil tekib võimalus oma tegevusega toetada ka teiste arengut (Jedomskihh jt. 2004).
INDIAANLASED KES ME OLEME ? Me oleme indiaanlased Elame Põhja-Ameerikas Usume jumalasse KUST ME TULIME ? Ameerika asustati 30 000 aastat tagasi Beringi maakitsuse kaudu, kust tulid indiaanlaste esivanemad. Ameerika avastamise ajal elasid indiaanlased ürgkogukondliku korra tasemel. KUIDAS ME VÄLJA NÄEME Meil on sirged mustad juuksed, vähene habemekasv ja kollakaspruun nahk. MIDA ME OSKAME TEHA Indiaanlased kõnelevad erinevaid keeli, erinevad ka nende tegevusalad. Indiaanlastel on 1200 erinevat keelt. Naised kasvatavad maisi, aedvilju ja tubakat. Mehed käivad jahil ja kalal. MEIE JUMAL Meie peamine jumal on Ketsalkaatl Ketsalkaatl sümboliseeris maa ja taeva võitlust ning ühtsust. TÄNAME KUULAMAST !
Kõvertrapetsi pindala arvutamine integraalide abil Henri Müür 2PTAE Ida-Virumaa kutsehariduskeskus Kõvertrapetsi pindala • Meile seni tuntud pindala valemid on rakendatavad ainult teatud erikujuliste pinnatükkide, nagu ristkülik, romb, kolmnurk, trapets jne puhul. Kõverjoonega piiratud pinnatükkidest oskame leida ainult ringi pindala. Meie järgmiseks ülesandeks on õppida leidma kõverjoonega piiratud pinnatüki suurust integreerimise teel. 1) Esmalt tuleta meelde olulisemad integreerimisvalemid ja reeglid. 2) Summa (vahe) integraal võrdub liidetvate integraalide summaga(vahega) 3) Konstantse teguri võib tuua integraali märgi alt integraali ette. Newton-Leibnizi valem 4) Newton-Leibnizi valem määratud integraali arvutamiseks.
tagasi öeldud. Nagu president Toomas Hendrik Ilves ütles oma eesti vabariigi 92 aastapäeva kõnes ,,Eestit viivad edasi ettevõtlikud ja haritud inimesed, kes loovad uusi väärtusi. Olgu majanduses, teaduses või kultuuris." Me suudame ka edaspidi olla üheskoos ja võidelda nii enda riigi kui ka keele ja kultuuri pärast. Teeme seda üheskoos."Asjadesse vormitud väärtused tulevad ja lähevad. Neis ei pea nägema midagi enamat, kui need on. Olulisem on see, kuidas me oskame kasvatada headust ja meelekindlust. Kuidas me oskame seda igas ligimeses hinnata.Headust saab õppida igas vanuses. Seda saab väljendada igas ametis. Me kõik siin väikesel maal oleme üksteisele tähtsad ja tarvilikud. Ärme seda meelest lase."ütles president ilves oma uusaastakõnes.
Austatud kuulajad. Olen tulnud siia, et rääkida teile võõrkeelte õppimise tähtsusest. Probleem seisneb selles, et paljud inimesed, ei mõista miks on neil vaja õppida teisi keeli peale oma emakeele. On olemas emakeel ja teised, ülejäänud keeled. Nagu on öelnud ka saksa kirjanik ja loodusteadlane Johann Wolfgang von Goethe: ,,Kes ei tunne ühtegi võõrkeelt, ei tunne ka oma emakeelt." Mida rohkem me võõrkeeli oskame, seda rikkamad me oleme. Nende vajalikkuses ei ole mõtet kahelda tänapäevases maailmas, kus kõik piirid on valla ja maailma ühest otsast teise liikumine ei ole enam mingi probleem. Seega on üks võimalustest, et tuleviku maailmas läbi lüüa, õppida keeli ning mida rohkem, seda parem. Keelte õppimise peab olema kannatust. Mida rohkem keeli omandad, seda lihtsam on
Kas iga kriis on kaotus? Kriis on olukord, kus olemasolevatest teadmistest, oskustest ning vahenditest ei piisa, et muutunud olukorraga toime tulla. Minu arvates ei ole iga kriis kaotus, kuid väga palju oleneb siiski ka konkreetsest situatsioonist. Kui inimene on hea analüüsivõimega, suudab ta juhtunu hiljem enda jaoks läbi mõelda. Selline käitumine tuleb hiljem kindlasti kasuks. Näiteks kui inimene peaks tulevikus samasugusesse või sarnasesse situatsiooni sattuma, siis on tal juba eelnev kogemus olemas. Muidugi ei ole selline käitumine kõigile võimetekohane ja nii mõnelegi võib korra läbielatud kriisi kordumine vaimselt ja füüsiliselt vägagi rusuv olla. Teisest küljest saavad kriisi läbi elanud inimesed oma kogemustega teistele samasse olukorda sattunutele abiks olla. Olles ise mingi sündmuse läbi elanud, oskame mingil määral aimata ka teise inimese tundeid sarnases situatsioonis. Seeläbi on lihtsam neile ra...
Gert Kaasik TEKST Ühel slaidil üks põhiidee. Vähe teksti ühel slaidil. Loetavuse seisukohalt on kõige parem vasakpoolne ja parempoolne teksti joondamine, mitte rööpjoondus (justified). Kasutada mõõdukalt animatsioone ja slaidide vaheldumise efekte, mis vastasel juhul hõivavad kogu tähelepanu. Tekst peab olema lühike ja oluline. Gert Kaasik SEE, ET ME OSKAME, EI TÄHENDA VEEL SEDA, ET ME PEAME! Gert Kaasik
Õpetajate päeva kõne Tere, armsad ja austatud õpetajad Tänane päev on minu arvates pühendatud tähtsamatele inimestele, keda mina tean õpetajatele. On ju öeldud, et õpetaja on elukutse, mis õpetab teisi elukutseid, ja see amet pole kerge. Õpetaja vastutus on suurem, kui me oskame ette kujutadagi. Ma pole küll ise kunagi õpetajana tööd teinud, väljaarvatud tänane päev, kuid ma olen kindel, veendudes selle ühe päevaga juba, et õpetaja olla on väga väsitav ja raske. Õpetajad on ju need inimesed, kes panevad meile tarkuseteri pähe. Nad õpetavad meile, et oma kohustused tuleb alati ära teha ja lubadustest tuleb kinni pidada. Aga kas me oleme kunagi mõelnud sellele, et kust kohast võtavad õpetajad oma tarkused ja oskused?
1. slaid (tiitelslaid) ESITLUSELE ESITATAVAD NÕUDED 2. slaid (loeteluga slaid) TEEMALE VASTAVUS Kõik esituses peab olema teemale vastav: põhiline disain taust (näiteks kui teemaks on näljahäda Aafrikas, ei tohiks taust olla särav ja tähine) sõnad graafika 3. slaid (loeteluga slaid) PILDID Mitte kunagi ei tasu sisse võtta elemente ainult efekti pärast - see viib tähelepanu olulistelt asjadelt kõrvale. Sageli kasutatakse Clip Arti pilte lihtsalt seepärast, et need on kättesaadavad. Pilti, ükskõik kui ilus see ka ei oleks, võib esitlusse sisse lülitada vaid siis, kui see on oluline esituse jaoks. 4. slaid (loeteluga slaid) KIRI Trükiki...
Mis tähtsus on viisakusel? Heade tavade tundmine kujundab inimese elu. Väärt kommetel on elus palju suurem kaal, kui oskame arvata. Viisakas käitumine on tähtis suhete loomisel ja hoidmisel. Samuti on see vajalik endast hea mulje jätmiseks. Uute inimestega kohtumisel on esmasmulje kõige olulisem, sest sellest sõltub, kas soovitakse suhteid edasi arendada või mitte. Endast jäetavat imagot on raske muuta ja sellepärast tuleks kohe alguses pingutada, et endast halba kuvandit mitte jätta. Viisakusreeglite tundmine ja lugupidavalt käitumine aitab kaasa hea esmamulje kujunemisele ja mängib suurt rolli edasiste suhete kujunemisel. Viisakas inimene oskab valida sobiva suhtlusviisi. Erinevate inimestega suhtlemisel tuleb kasutada olukorrale paslikku suhtlus – ja kõneviisi. Võõraste inimestega kõnelemisel on soovitatav kasutada viisakusvormi „teie“ ning jätta teisele inimeselt tema isiklik ruum. Muidu võib jä...
Filosoofia kodutöö nr 1. Andres Põder, 093539IASB. Teisipäev, 1/3, 8.00. G. Ryle ,,Abstraktsioonid" Põhiidee: Abstraktsetest mõistetest on lihtne aru saada, aga neid on raske seletada. Me oskame abstraktseid nimisõnu nagu aeg, teadmine, tõenäosus jms kasutada, kuid defineerida on neid palju keerulisem. Kuna need sõnad on abstraktsed, mitte konkreetsed, siis võivad inimesed neist erinevalt aru saada. Selleks, et niisuguseid olukordi vältida, peame uurima nendest mõistetest tulenevaid mõisteid, mis iseenesest on filosoofide töö. Autori tõestus/selgitus: · Augustinus sai aru, mis on aeg, ta tundis ajaga seonduvaid asju, nagu kell, kalender jne. Kuid ta ei osanud abstraktset mõistet "aeg" seletada. · Hume näide on analoogiline. Ta ei teadnud, mis on "juhus", sellele vastates oleks ta kindlasti eksinud. Ometi teadis ta väga hästi, mis on näiteks "juhuslikkus". · Tavaliselt ab...
1kuupmeeter (m3 ) sellise kuubi ruumala, mille serva pikkus on 1 m Ruumalaühikud Vedelike mahuühikuna kasutatakse liitrit (l) 1l = 1 dm3 risttahuka ruumala arvutamine Kõrgus (4) ( 3) ius Pikkus (5) La Risttahuka põhjaks on ristkülik. Ristküliku pindala me oskame leida. (S=pikkus korda laius) ehk meie näites 3 korda 5 = 15 Kõrgus on 4, s.t. selliseid ristkülikuid on üksteise peale tõstetud 4 tükki ehk 15 korda 4 = 60 risttahuka ruumala Kõrgus (c) ( b) Pikkus (a) ai us L Risttahuka ruumala (V) on võrdne tema pikkuse (a), laiuse (b) ja kõrguse (c) korrutisega.
Nüüd mõelge järele, kas on üldse on võimalik võita iseend? Võisteldes me tihtipeale petame teineteist .. Kas ennast on võimalik petta? Seda ma ei usu, endale ei saa öelda: "Ära nüüd vaata, et ma teen väikese kõrvalepõike. Pigista silm kinni ja unusta see." Kas te olete tundnud, et keegi justkui vaataks kõrvalt, kui teete midagi keelatut? Keegi justkui oleks piitsaga teie selja taga ning valmistuks kohe karistusi jagama vale sammu järel. See on vist meie südametunnistus, seda oskame me enamik võita. Aga kas me suudame siiski iseend võita? Selleks ei tohi me mõelda, peame lihtsalt käituma. Kuid kui me ei mõtle, siis on tagajärjed tavaliselt kõike muud kui head. Samas kui me võtame vastu tagajärjed, peame me mõtlema, seedima ja kaalutlema oma tegude põhjuseid. Sõda iseendaga lahingu võitsime, sõja võitis siiski keegi meie seest, sest Tema jääb alati peale. Tema on see, kes juhib meid ja järgneb meile kõikjale, Tema eest ei saa põgeneda .
Sarnase, kuid osaliselt säilinud teose, tegi ta ka Tallinna Niguliste kiriku jaoks. Surmatantsu kujutamine oli keskaja Euroopas ülimalt populaarne, seda alates 14. sajandist, mil kirik surma selleviisilisele väljatoomisele enam viltu ei vaadanud: katkud, näljahädad, sõjad ja rüüstamised sundisid inimesi surmaga arvestama ning sellele pidevalt mõtlema, oma enda surm oli kõigile lähemal, kui me praegu seda ette kujutada oskame. Must surm ehk muhkkatk jõudis Aasiast Euroopasse 1347.a. ning surmas paari aasta jooksul tõenäoliselt rohkem kui kolmandiku Lääne-Euroopa elanikkonnast. See varjutas Euroopas veel tervet hilisemat ajajärku ning muutis kõigele käegalöövaks mitmeid põlvkondi. Surmatants manitses meie minevikusugulasi mõtlema surmale, irvitav luukere, nagu äraviijat kujutati, hoidis kinni kõigi käest. Surmasid kujutati sageli koos ussidega, inimeste põrmu mullastajatega; surmatantsu
Kahe tundmatuga lineaarvõrrandisüsteemi lahendamine ASENDUSVÕTTEGA Asendusvõtte idee seisneb ühest võrrandist ühe muutuja avaldamises ja selle asendamises teise võrrandisse. Selle tulemusena saadakse ühe tundmatuga võrrand, mida me oskame juba lahendada. Kui üks tundmatu on leitud, on lihtne leida ka teine, sest see on avaldatud eelneva kaudu. Asendusvõtte puuduseks on asjaolu, et ühe tundmatu avaldamine ei pruugi alati lihtne olla, võivad tekkida murdarvud. 2x+y=3 5x3y=8 Kunagi ei tohi samasse avaldisse asendada! 1
Väikeste tüdrukute jaoks on unistused kui ilusad pärlikeed. Unistavad väga palju ja ilusatest asjadest. Unistamine on tasuta. Unustada võib oma mõttemaailmas ,,maksuvabalt", et peaks selle eest midagi maksma. Nagu näiteks poes sokolaadi ostes pead selle eest maksma. Kuid kui unistad hetkel sokolaadist, siis sa ei pea selle eest maksma unistustes. Kui mingist unistusest loobud, enne kui ta jõuab täituda. Ei saa see unistus kahjuks uut võimalust. Kui me oskame unistada millestki või kellestki, siis oskame ka need unistused täide viia. Ning kõigil on hea olla. Unistused peab ka teostama, mitte neid jätta unarusse või visata neid peast välja. Unistused ei täitu iseenesest, need tuleb ise täide viia on lühike aforism selle kohta. Tegelikult ei pea unistused üldse rahaliselt mõõdetavad olema. Helistad oma ammusele sõbrale, kirjutad luuletusi või oled lihtsalt üks päev oma elust fotograaf, kes pildistab oma unistustest.
ehk bassikõlar Sisukord · Subwoofer ja tema ülesanne · Suur kõlar tagab hea heli! · Kinnine kast · Inverter kast · Band-pass kast · Milline peaks olema kast ? · Minu tehtud inverterkast · Pildid · Pildid erineva disainiga subwooferi kastidest · Pildid erinevatest subwooferitest · Pilt · Pilt Seda, kuidas mängib kontsertklaver või orel, oskame oma kõrvadega hinnata, aga seda, milline on vasakust kõrvast sisse ja paremast välja lendava kuuli naturaalne heli, ei tea ju meist keegi. Sellejaoks, et see heli mingil määralgi tõeseks muuta on olemas bassikõlarid ehk subwooferid. Subwooferi ülesanne on mängida eriti madalaid sagedusi - taasesitatav sagedusvahemik mahub reeglina 20 -100 hertsi piiridesse. Sellise sagedusvahemiku omapäraks on suuninfarmatsiooni puudumine see tähendab, et kui inimene
üksustelt. Aastal 1993-1994 ostis riik Kaitseliidule hulganisti uut relvastust, enamjaolt Hiina automaate. NATO-ga ühinedes mindi aga üle standarditele vastavale relvastusele. Kuigi Eestimaa on olnud hulganisti võõrvõimu all ning seda enamasti sõjalise kindlustamatuse tõttu, on meie sõjandus säilinud sellest hoolimata kõrgel tasemel. Aastatega oleme õppinud oma minevikust niimõndagi ning oskame tänu sellele olla valmis olukordadeks, mis nõuavad oma kodumaa kaitsmist. Tänapäeval antakse pea kõigile võimalus saada parema ülevaate riigikaisest ning sõjandusest, teenides kaitseväes aega. Hetkel kuulub meie pealtnäha väikese riigi Kaitseliitu üle 13 814 vapra kodaniku, kokku teeb see 22 508 meest ning naist koos eriorganisatsioonidega.
Kirjand sotsiaalsetest ja enesekohastest oskustest Sotsiaalsed ja enesekohased oskused on inimeste elus väga vajalikud. Me õpime neid juba varakult ning säiltame need kogu eluks. Selles kirjandis üritan leida nende oskuste vajalikust ning püüan ka leida arendamisviise. Sotsiaalsed oskused on väga olulised, et elus hakkama saada. Tänu nendele oskame me elus hakkama saada ja teiste inimestega hõlpsamalt suhelda. Tunneme seda igapäevaselt käies poes, arsti juures, pangas või koolis. Sotsiaalseid oskusi saab arendada: arutades tunnis, rääkides sõpradega ning ka neid õppides. Selliseid oskusi õpetatakse lastele juba lasteaiast saati, et neil oleks elus hõlpsam hakkama saada. Mina kasutasin oma sotsiaalseid oskusi päris palju suvel, oma maakodus. Mu vanaema läks paaripäevasele reisile Lätti ning jättis minu koeri ja kodu valvama
Juba pisikesest lapsest saadik olen emaga metsas seenel ja ka marjul käinud. Kuigi mulle seened ei maitse, on neid hea ja rahustav korjata. Alati leides mõne ilusa ning mitteussitanud seene on rahulolutunne südames. Ka marjade korjamine on vahva, eriti mustikate, sest siis saan kõigile oma sinakaslillasid näppe näidata ja uhkustada, et korjasin suure pangetäie marju. Loodusel on inimeste üle väga suur võim, suurem kui me isegi arvata oskame. See mängib meile küll vahel vingerpussi, kuid see on paratamatus. Looduse jõu enda kasuks pööramise oskus on väärt oskus. Seda osates võib oma elu kergeks ja imeliseks muuta.
üldinimlikest väärtustest. Olen märganud, et õpilaste huvi eraõiguse ja sellega reguleeritud suhete vastu on kasvanud .Tore on eeldada, et noor ja tegus inimene tunneb maailmas toimuva vastu huvi ja oma mõtteis töötleb saadud teavet ja loob seoseid.Näiteks Eestis on põhiseadusega paika pandud, et igale inimesele kehtib sõnavabadus. Minu arvates võiksid inimesed rohkem julgeda oma arvamust avaldada . Mida rohkem tunneme seadusi, seda enam oskame parandada ühiskonda ja leida õigeid lahendusi. Inimene loob ühiskonna ning Ühiskond on see, kes loob riigi ning seega tuleb alustada iseendast.
Kindlasti ei taha klient osta poest kus ta ei ole teretulnud ja kus teenindajad ei kohtle kliente hästi ja see läbi ei toimiks ka äri, ehk raha ei tuleks sisse, töötaja ei saa palka ja omanik ei ole õnnelik. Samas näeme ju enda ümber ka tõeliselt siiraid ja häid inimesi. Külastades oma vanavanemaid, tädisid ja onusid, näeme me siirast headust ja kindlasti ka viisakust. Me tunneme, et oleme nende inimeste juurde alati oodatud ja see on hea tunne. Nende inimestega koos olles oskame ka ise olla head, siirad ja kindlasti ka viisakad, sest seda meilt ju ka oodatakse. Mina arvan et tõeline headus ja viisakus on ainult nendes inimestes kes on sulle lähedased .
· MEREMEHED ON LÄBI AEGADE OLNUD HEAD LAULJAD · KUI MEREMEHED ON MAAL, SIIS NAD VÄLJENDAVAD OMA IGATSUST MERE JÄRELE LAULULDEGA · MUUSIKAAJALUGU ON HARITUD JA KULTUURSETELE INIMESTELE PÕNEV JUTUTEEMA · MUUSIKAAJALUGU ANNAB TEADMISI ERINEVAST MUUSIKAST · MUUSIKAAJALUGU ÕPPIDES SAAME TEADA UUEMAST MUUSIKAST · TÄNU MUUSIKAAJALOOLE SAAME TEADA MÜÜTIDEST JA LEGENDIDESTMUUSIKAAJALUGU KÄIB HARITUSE JUURDE · ÕPPIDES MUUSIKAAJALUGU, OSKAME HINNATA JA EDASI KANDA TRADITSIOONE · KUI KEEGI PEAKS TULEMA MINUGA MUUSIKAST RÄÄKIMA, SIIS OSKAKSIN TALLE VASTATA JA SELLEL TEEMAL ROHKEM RÄÄKIDA. Kuidas on muusika tekkinud? Charles Robert Darwin · Muusika oli enne kõnet · Meeldida tahtmine · Loomulik suguline valik Charles Darwin Carl Stumpf · Muusika kujunes tööprotsessis · Aukohal töölaulud Carl Stumpf
Koondlause sidesõnad ja kirjavahemärgid Valssi, rumbat, sambat olime juba ammu õppinud. Sidesõnata koondlaused! Olime juba ammu õppinud valssi, rumbat, sambat. Pisikeses poes oli saada kõike vajalikku: juustu, sinki, saia ja teisi toiduaineid; vihikuid, pliiatseid, paberit ja muidu koolitarbeid; jopesid, kleite, pluuse ja püksegi. Semikooloniga eraldatakse koondlause loetelude rühmad. Me oleme juba ammu õppinud nii sambat kui ka rumbat. Sidesõnaga koondlause! Me õppisime sambat, kuid(,aga, ent) rumbat mitte. Me ei õppinud rumbat, vaid sambat. Vastandava, koma nõudva sidesõnaga koondlause Oskame juba peaaegu kõiki tantse: valssi, sambat, rumbat. Valss, samba ja rumba- kõik need tantsud on meil nüüd selged. Kokuvõtufraasiga kondlause! Siis kunagi väga ammu unistas ta näitlejaks saamisest. Vastanduse, järelduse, täpsustuse või Kohal jõudsid lõpuks kõik nahavedajad, igavesed...
sellisel kujul, et vastused langeksid kas empiirilise või formaalse liigi alla. Ükskõik kui palju küsimusi ka vormitaks ümber empiiriliselt või formaalselt käsitlevateks, nendele käsitlusviisidele allumatute küsimuste hulk ei tundu kahanevat. Autor oma argumentidega tõestabki, et teada saada, kas tegemist on filosoofiaga või mitte, tuleb kõigepealt liigitada küsimuse iseloom. Ja mõelda seda, kas me oskame oma küsimusele kusagilt vastust otsida või mitte. Antud tekstis jäi ikkagi arusaamatuks, miks on tavainimesele filosoofia vajalik.
. semiootilised traditsioonid jätkusid nii antiigiajal kui keskajal pärast platonit tuleb nimetada aristotelest(samuti 4-5saj). aristotelese tähtsaim semiootiline traktaat on tõlgendamise kunst muutus pärast 19 saj filosoofiliseks nn alaks. aristotelesel on teine semiootiline vaatenurk kuidas me saame mingisugusest märkide kogust sisu loogika väljendub keeles, grammatikas. me suudame aru saada asjadest sp et oskame loogiliselt mõelda. troop mõttefiguur(võrdlus metafoor jne) retoorika tegeleb figuratiivse tõega. kõnefiguur ei tekita raskuseid(pole oluline et kas sõna ei tähenda seda mida ta noh ei tähenda) SINEKDOHH(metonüümia 1 liik) pars pro toto osa terviku asemel(eesti-hollandi jalkamats kus sõna sõnalt ei mänginud eesti hollandiga vaid väike osa hollandist võistles väikse osa eesti vastu). metafoor ülekandmine
". Sellise küsimuse puhul küsija ei tea, kust otsida vastuseid. Antud artikliga tõestab autor, et ükskõik kui palju küsimusi suudetakse allutada empiirilistele või formaalsetele küsimustele, jääb alati alles selliseid küsimusi, mida ei suudeta nende küsimuste liikide alla paigutada. Alati jäävad alles ka filosoofilised küsimused. Et kindlaks teha, kas tegemist on filosoofiaga või mitte, tuleb kõigepealt liigitada küsimuse iseloom ja otsustada, kas me oskame leida kuskilt oma küsimustele vastuseid. Siit võib järeldada, et maailm pole nii must-valge, kui algul paista võib. Alati ei pruugi olla küsimusele ühest vastust ja filosoofia aitab meil näha maailma värvilisemalt ning sundida meid mõtlema laiahaardelisemalt.
puudub igasugune arusaam olemasoleva tähendusest ning selle hindamisest. Me kõik teame, et eksimine on inimlik ja igaüks meist väärib uut võimalust, et täiustuda, et edaspidi oma elu paremaks muuta, aga oma vabadusega mängimist mina andestada ei suudaks. Vabadus on üks tähtsamaid osasid meie elust. Hinnakem seda ning õppigem vastutama, sest elu on seda kõike ja palju rohkemgi väärt kui me arvatagi oskame. Sageli on mul tunne, et tänapäeva uuematel põlvkondadel pole aimugi sellest, kui raske oli meie esivanematel, kui inimesed pidid oma vabaduse eest verd ja pisaraid valama. Ega ilmaasjata vanemad inimesed seda ei rõhuta, et elu nüüdisajal on kümneid kordi lihtsam kui nende nooruspõlves. Tänapäeval on mitmed kindlalt paika pandud seadused ja reeglid, mis peaksid võimaldama rahval palju kergemalt ja vabamalt elada. Sõja või sellega seonduvat läbi
Universum 1. Mis on Universum? Mis on kosmos? Universum on ruum, mis on lõpmatu, milleni on inimesed oma maailmatunnetusega jõudnud. Selles eristatakse ,,nähtavat universumit" ja ,,mittenähtavat universumit", millest me midagi ei tea. See on umbes 5000 Mpc (1pc = 1,6 valgusaastat), selleni ulatuvad tänapäeva teleskoobid. Kosmos on Maad ümbritsev ruum; Maa lähiümbrus (isegi mitte terve päikesesüsteem). Kaugemal asudes oled päikesesüsteemis, sealt kaugemal galaktikas, seejärel megagalaktikas jne. 2. Kuidas mõista aja ja ruumi lõpmatust? Universum on lõpmatu ajas ja ruumis. ,,Aeg on lõpmatu" tähendab füüsikas, et aeg ei saa kunagi otsa (sajanditel, aastatel jne polegi lõppu, neile lõplikele perioodidele järgneb täpselt samasugune ajaperiood). ,,Ruumi lõpmatus" tähendab, et ruumi mõõtmed on lõpmatult pikad, mille me võime jaotada üksikuteks lõplikeks osadeks, kuid nende järjestus on lõpmatu (...
Filmi eesmärgiks oli küll näidata inimestele probleeme nagu koolivägivald, õpilaste suhted vanematega, õpetajate apaatsus ja soovimatus süveneda õpilaste omavahelisesse suhetesse, karistus ja kättemaks; et inimesed õpiksid sellest ja teaksid kuidas targemini käituda, kuid kunagi ei või teada, et film lapsi just negatiivselt ei mõjuta ja neid vägivallale ei õhuta. Kokkuvõtteks ütleksin, et massimeedial on ühiskonnale suurem mõju, kui me arvata oskame ning seega peab meedia olema ettevaatlik infoga, mida, kus ning millisel moel avaldada. Kateriina Frolova, 11C
Teises küljest näitab disain meile ära ettevõtte soovid. Ühe ettevõtte jaoks on oluline, et toode oleks vaatlejale arusaadav ja huvi pakkuv, võimendades sellega ettevõtte sõnumit tarbijatele. Tänapäeval, kus turul on palju sarnase funktsiooniga tooteid, erinevad ühesuguste kaupade hinnad teineteisest kui öö ja päev. Asi on kvaliteedis ning enne kõike ka disainis. Nendeks väärtuseks, mille puhul me oma otsuseid langetame on ikkagi elamused, nauding ja tähendus. Mida rohkem oskame disainereid kaasata probleemide lahendamisse, seda toimivamaks, mõistlikumaks, lihtsamini kasutatavaks muutub meid ümbritsev keskkond ja terve meie elu!
Mis on õnn? Igaüks meist tahab olla õnnelik! Omada suurt autot, palju sõpru, suurte numbritega pangakontot. Kuid mis on tegelik õnn ja mis on täiusliku õnne valem? Õnn on väga lai mõiste ning sellel pole kindlat tähendust. Seda seepärast, et õnn on igaühe jaoks erineva tähendusega. Selle mõtestavad lahti eri moel nii erivanuses inimestele, kui ka erineva iseloomuga inimestele. Iga noor soovib olla õnnelik. Koolipäeval, kui saadakse hea hinne, ollakse önnelik ja siis on ka vanemad selle üle õnnelikud. Alguses õpitakse ikka ju vanematele, mitte iseendale. Saavutused spordis, muusikas muudavad inimesi õnnelikumaks. Osad on siis õnnelikud, kui neil on palju häid sõpru. Kui tuleb aeg alustada elu kellegagi koos, tahame me köik, et see saaks olema õnnelik. Tahame saada head ja tasuvat tööd, et saaks olla materiaalselt kindlustatud. Vanematele inimestele on omakorda väga tähtis hea t...
tugevalt oma ajaloost kinni ning ei suuda unustada seda, mis toimus aegu tagasi. Nende jaoks on mõistmatu, et me 1939 aastal baasidelepinguga lasime Nõukogude Liidu ise oma riigis võimule, aga nuriseme selle üle siiani. See, miks me olime sunnitud seda tegema, ei läinud kellelegi korda. Tänu sellele peetakse meid rahulolematuteks. Lisaks isekusele ja kadedusele oleme me veel põikpäised, ega anna kergelt alla ja oskame nüüd juba seista oma õiguste eest. Eesti on viimaste aastatega palju edasi arenenud ja üritanud oma kultuuripärandit säilitada. Eesti riik on eestlasele tähtis. Sellepärast oleme me ka valmis seda iga hinna eest kaitsma. Kui 1918 aastal, 24. veebruaril kuulutati välja Eesti Vabariik andis see eestlastele usku, lootust ja eelkõige enesekindlust, võit Vabadussõjas tõi meile meie kõige tähtsama-oma riigi. Meil on isamaaluule, isamaalaulud, isamaalikud erakonnad
" Nad kas lihtsalt kardavad oma probleemidega silmitsi seista või ei märka omi keerdsõlmi. Elu ongi seejuures nende hingeliste kohtumõistja. Mittemidagi tehes ei saavuta nad edu ega kõrget taset eluredelil. Kõigil elusolenditel on probleeme. Kõik esemed võivad tekitada probleeme, mis tahes kuidas, millal ja kellele. Meil kõigil on probleeme: suuri, väikeseid, lahendamatuid, lahendatud, igavikku unustatud ning tulevikus ees oodates. Kui me ise oskame oma küsimustele lahendusi pakkuda, suudame ka elus läbi lüüda. Aga oodates, et keegi meile vastusevariandid ette kannab, võimegi ühe koha peale seisma jääda, oodata ja oodata, elulõpuni oodates.
emotsioone ja tundeid, mida keegi mõtles kui keegi tegi või ütles midagi ja just see teeb raamatu lugemise põnevaks, et tead mis toimub tegelase peas. See tekitab just kui ühenduse tegelasega. Linateoses antakse tegelase välimus edasi näitleja poolt, raamatus saab iga inimene seda ise fantaseerida. Filmidele seab suure piirangu tehnoloogia võimekus, inimese fantaasia on hetkel tehnoloogiast palju parem ning seepärast, ei suuda anda meile linateos edasi nii häid efekte kui me ise oskame neid ette kujutada, kuigi tehnoloogia areneb sinna suunda, et varsti on kõik filmid ruumiliselt ja isegi nelja dimensioonilised, mis tähendab, et vihma saju korral saab ka filmi vaataja märjaks. Raamatu "Harry Potter" filmis on efektid edasi antud väga hästi, sest filmil oli väga suur eelarve, mis võimaldas tekitada väga võimaseid effekte ka kolme dimensiooniliselt. Lugedes raamatut veedame palju rohkem aega kui vaadates filmi, seepärast tunneme raamatu
suhtlemisoskus pingetaluvus koostöövalmidus õppimisvõime 6 Suhtlemisoskused: Esinemisoskused · siirus (manipuleerimine) mõjutab kuulajaid · kõne ja hääl annavad ettekujutuse kõnelejast · miimika väljendab emotsioone · on arendatavad 7 Suhtlemisoskused: Emotsioonide juhtimine · Kui me oma tundeid tunneme, oskame neid paremini mõista ja juhtida. · Ühed inimesed oskavad õhkkonda mürgitada, teised jälle rikastada. · Kohmakate suhtlejate elu pole kerge isoleeritus, tõrjutus, kiusamine halvenevad õpitulemused, tekivad tervisehäired, agressiivsus8 Suhtlemisoskused: Kontakti võtmine · Suhtlemise nurgakivi · Suhtlemise alustaja peab veenduma, millisel tasandil vestluspartner on · Selge sõnaline väljendus · Keskendumine olukorrale
Kui vaba on sõna? Sõnavabadust saab defineerida kui õigust vabalt avaldada oma mõtteid ja levitada nende kohta informatsiooni. Tänapäevaks on loodud palju võimalusi sõnavabaduseks, seda näiteks interneti, televisiooni või raadio kaudu. Kuna Eesti on tegelikult väga väike riik ja ka inimesi on vähe, siis on ülimalt lihtne edastada ükskõik millist informatsooni, mis jõuaks paari päevaga pea kõikideni. Näiteks oskan siinkohal tuua erinevaid müüte ühest valdkonnast, mida on inimesed uskuma jäänud kuskilt internetist lugedes, kuid mis tegelikult ei vasta sugugi tõele. Kuulsin sellest oma staazikalt sõiduõpetajalt, kes rääkis paljudest tema käe alt läbi käinud õpilastest. Nimelt üks osa arvab, et võib taha või külgedele vaatamiseks kasutada vaid peegleid, teine osa arvab, et võib vaid üleõla vaadata ja peeglite kasutamine on t...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
