juhitakse likviidsust turul väljendatakse rahapoliitilist kurssi Kohustuslik reserv. Krediidiasutused on kohustatud hoidma keskpanga kontol kohustuslikke reserve. Kohustusliku reservi süsteemi eesmärk on stabiliseerida rahaturu intressimäärasid luua/ suurendada struktuurilist likviidsuspuudujääki Püsivõimalused Pakutakse kahte püsivõimalust: Laenamise püsivõimalus võimaldab osapooltel (st finantseerimisasutused, näiteks pangad) saada keskpangalt kõlblike varade vastu üleöölikviidsust Hoiustamise püsivõimalus võimaldab osapooltel avada keskpangas üleööhoiuseid Avaturuoperatsioonid Avaturuoperatsioonid saab jagada nelja kategooriasse: Põhilised refinantseerimisoperatsioonid korrapärased likviidsust pakkuvad pöördtehingud, mis toimuvad kord nädalas ja mille tähtaeg on üks nädal
TAGASISIDE ANKEET ,,RAHULOLU-UURING KOOLI ÕPPETÖÖ KORRALDUSE KOHTA " Kas koolis õpetatu vastas Teie ootustele? Ei vastanud Pigem ei vastanud Vastas Pigem ületas ootusi Ületas ootusi Kas Teil on esinenud väärtuskonflikte (osapooltel erinevad väärtushinnangud ja ühe poole käitumine häirib teist, ehkki ei tee otsestkahju). Kui jah, siis kas seda on juhtunud sageli. Kommenteeri. ............................................................................................................................................. ............................................................................................................................................. Kuidas hindate kooli taset 5-palli skaalal (1=väga halb, 2=halb, 3=rahuldav, 4=hea, 5=väga hea)...
üksteise vastu tegutsema. Konfliktiks peab olema vähemalt kaks osapoolt ja valdkonnad, kus nende huvid kokku puutuvad seega on ta oma olemuselt sotsiaalne situatsioon, milles kaks või enam isikut esindades erinevaid seisukohti, arvamusi, huvisid või eesmärke, püüavad üksteist nende realiseerimisel võita. Niisiis konflikti võib defineerida kui inimestevahelistes suhetes esinevat vastuolu, mis takistab konflikti osapooltel oma vajaduste ja huvide rahuldamist, tekitades nende vahel emotsionaalselt traumeeriva olukorra. Niisuguseid olukordi tunnetavad konfliktis osalejad arusaamatustena, millega võib kaasneda ebamugavustunne. Tavategevuses ei ole probleemiks mitte konflikt ise, vaid selle käsitamise viis. Konfliktide tüübid: Akuutsed konfliktid enamasti kordumatud, ootamatud, uued, puuduvad olemasolevad lahendused Kroonilised konfliktid pidevad, korduvad, enamasti peegeldavad struktuuri vigu
Tugevamad suhted Õppimine Võitja-võitja lahenduseni jõudmine 5.Mis põhjustel konflikt tekib? Mis on arusaamatuste taga? Lühidalt öeldes ressursid, millest kõigile ei piisa ning erinevused vajadustes, väärtustes, hoiakutes, huvides või eesmärkides. Konfliktide võivad olla põhjustatud: -- erinevast informeeritusest Konflikti osapoolte erinevast informeeritusest, mis viib erinevate seisukohtadeni ning arvamusteni -- erinevatest hinnangutest ja tõlgendamisest Konflikti osapooltel on küll sama informatsioon, kuid nad hindavad seda erinevalt ning jõuavad nii erinevate vaadeteni. -- erinevatest eesmärkidest Konflikti osapooltel on erinevad eesmärgid ja isiklikud ootused, millevahelised vastuolud viivad vastandlike seisukohtadeni. -- võimupiirkondade kattumisest mingi ala/probleemi seotus mitme funktsiooniga / otsustajaga -- erinevatest vahenditest Konflikti võivad põhjustada ka erinevad protseduurilised võimalused -- erinevatest ressurssidest
"Milles seisnes külm sõda" Teema nr. 1 Osapooled olid demokraaatia (USA ja tema liitlased), ning tema vastas oli kommunism (NSVL ja tema liitlased). Sõja pukemise põhjus oli see, et kumbki riik ei aktsepteerinud üksteist ja üksteise valitsemisvormi. See aga viis selleni, et mõlemad riigid hakkasid üksteist kartma ning tänu sellele hakkasid nad tohutu kiirusega arendama relvastusega seotud asju ja nad hakkasid tootma igasuguseid massihävitus relvi. Külm sõda toimus erinevates vormides, näiteks mõlmad osapooled olid valmis väga suureks sõjaks. Teiseks toimus veriseid konflikte ka nende liitlsatel keda nad toetasid ja abistasid. Valdkonnad oli võidurelvastumine, mõjuvõim Euroopas ning mõjuvõim mujal maailmas. Tänu külmale sõjale, mis oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil, hakkas nende osapoolte vahe...
sotsiaalsed struktuurid. Põhjust ja tagajärge on kerge segamini ajada Kuidas konfliktidega toime tulla? Konfliktide põhitõed: Ükski konflikt ei lahene iseenesest Iga lahendamata vana konflikt genereerib uusi konflikte Konfliktid võivad olla põhjustatud: Erinevast informeeritusest- Konflikti osapoolte erinevast informeeritusest, mis viib erinevate seisukohtadeni ning arvamusteni Erinevatest eesmärkidest- Konflikti osapooltel on erinevad eesmärgid ja isiklikud ootused, millevahelised vastuolud viivad vastandlike seisukohtadeni Loogika või arusaama viga- teine ei käitu vastavalt ootustele Millised on tunnused, et rühmas on konflikt? Lihtsates asjades ei jõuta kokkuleppele ja see segab tõsisemate asjadega tegelemist; Kõrgendatakse häält; Süüdistatakse teisi; Nägeletakse pisiasjade pärast; Püütakse rühma liikmeid leeridesse jagada; intrigeerida, kaevata,ässitada, laimata;
Lepingu kehtivus on üks aasta, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Sama tüüpi lepingu saab sõlmida ka riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse osapooled. Leping võib olla kahe- kui ka kolme poolne. Kollektiivlepingu sõlmib ametiühingu esindaja või töötajateusaldus isik tööandjaga. Töötajate esindaja on tavaliset tavatöötajast paremad juriidilised teadmised ning suurem kaitse töösuhtes, mille tulemusena saab ta julgemalt esitada töötajate nõudmisi. Lepingu osapooltel on õigus lepingu punktide koostamisel ja läbirääkimistel kasutada asjatundjaid või eksperte väljaspoolt ettevõtet või organisatsiooni. Neile kehtib lepingu sisu ja olemuse alane ametisaladuse pidamise kohustus. Lepinguga võib kindlaks määrata:palgatingimused; töö- ja puhkeaja tingimused; töölepingu peatumise, muutmise ja lõpetamise tingimused, pideva tööstaazi arvutamise eeskirjad sama
Miks riigid sõdivad? Igal ajajärgul ajalooõpikutes on just kõige rohkem infot sõdade kohta, siit tekib ka küsimus: milleks riigid omavahel sõdivad? Ratsionaalselt mõeldes on see kõigile inimestele kahjulik, kuna sõdades on alati ohvreid ning seda kõigil osapooltel. Järgnevalt üritangi kirja panna oma arvamuse võitlemise põhjustest. Esiteks arvan, et põhjuslikud faktorid sõltuvad alati situatsioonist. Kindlalt võib väita, et mitte üheski sõjas ei ole mingit ,,valget rüütlit", kus üks riik on abivalmis ja aitab teist lihtsalt niisama, ootamata mitte midagi vastutasuks. Sõtta asutakse ainult kasutoovatel põhjustel kui võitlusest ei ole midagi vastutasuks oodata siis ka ei sekkuta. On mitmeid olukordi, mis põhjustavad sõda
Reportaaz. Aia tänava ringtee Sõidavad autod, ning tasa ja targu ka bussid, püüdes kõigest väest püsida ajagraafikus. Sellest hoolimata, on kell tiksunud juba 47 minutit kaheteistkümne suunas. Tõotab tulla erakordne talvepäev, sest päike on tugevalt helkimas värskel öö jooksul maha sadanud lumevaibal. Liikvel on erinevaid inimesi, alustades ärihaidega ning lõpetades pensionäridega, kes kasutavad võimalust teha oma sisseoste mõni tund tagasi avatud Pärnu Keskturul. Kahjuks aga juhtub sellises kiires elutempos elades ka mõni õnnetus, mis vürtsitab või pigem siiski rikub meie edasise positiivse suhtumise päeva. Selline ootamatus tabas kahte autojuhti, kellest üks oli kiirustamas tähtsale kohtumisele. Ootamatuse tõttu sinna aga ei jõutud. Siinkohal pean silmas reedel, 6. detsembril, 2013. aastal toimunud liiklusõnnetust Aia ja Kun...
otsustamine. Mehel on vähem Aga samuti meestel on kohustusi ja tal on õigus kohustus oma pere üleval otsustada oma naise hoida ja abistada oma eest.Nagu Prillup otsustas kaasat ja tegeleda Mari eest. lastega.Pigem on mõlemal osapooltel ühepalju kohustusi. 4. Moraalitud teod Kui teed tegusi või Kui Mari hakkas käima toovad kaasa elu otsuseid,mis pole õiged ja mõisas. nurjumise. sobilikud siis nad võivad kaasa tua kahju ja ebaõnnestumisi.Samas võivad need teod tuua kellelegi kasu tuua. Väite 4 astet
Riikide suhted tänapäeval koostöö või vastasseis ? Maailmas on väga palju erinevaid riike, millel on ajapikku tekkinud omavahelised suhted, mis varieeruvad erinevate osapoolte vahel küllaltki laialdaselt. Selleks, et tänapäeval hakkama saada, on vaja töötada koos teiste riikidega kuid mitte just kõigil osapooltel ei edene see just hästi. Kas tänapäeva riikide suhted tuginevad siis pigem koostööl või hoopis vastasseisul ? Üle maailma on väga palju riike, mille peamisteks huvideks on teiste riikidega hästi läbi saada ja koostööd teha. Eriti tähtsaks peavad seda väikeriigid, kuid ka suurriikide huvideks on sõprussuhted teiste riikidega. Väga hea näide on Euroopa Liit, mis loodi 1951. aastal algse nimega ,,Euroopa Söe- ja Teraseühenduse". Liidu
varanduslik olukord ei võimalda lapsekasvatamist toetada ja seega pole ka riigilt mingit abi loota. Vabaabielu võib nii mitmeski olukorras aidata perekonnal püsida. Näiteks kui ühel või mõlemal abielupoolel on eelnev negatiivne abielukogemus. Milline abieluvorm on inimestele parim, see sõltub siiski isikutest endist. Selle määrab ära omavaheline usaldus. Mina isiklikult pole ei vabaabielu poolt ega ka mitte selle vastu. Abielu peaks olema osapooltel väga läbimõeldud ja seeditud otsus, et ei peaks seda hiljem kahetsema. Isiklikult arvan, et abielluma ei peaks selleks, et endile seadustega kohustusi peale panna; kui armastada, usaldada ja elada tervet pereelu, siis neid kohustusi täidetakse niigi. Abielu on pigem hiigelsuur kompliment mõlemale osapoolele see näitab, et soovitakse teineteisega selline oluline ja suur samm astuda. Diana Tamme
millegiga oma elu, ja ta tahaks seda muuta, kuid mingitel põhjustel mis ei ole temast seonduvad ei lase seda teha. (Ibid) Välimine konflikt on kahe inimese vahel, kus põrkuvad arusaamatused, erinevad huvid, möödarääkimised, emotsioonid. (Ibid) Tekkepõhjuse järgi võib konflikte liigitada: (Konflikt kui väljakutse, 2011) Infokonfliktid - Puudub konkreetne info edastamise süsteem. Või on konflikti osapooltel erinev informatsioon. Väärtuskonfliktid - Kõige raskemini lahendatavad, kui ei leita ühiseid väärtusi. Väärtuskonfliktide ennetamiseks on tähtis õppida olema tolerantne ehk salliv teistsuguste arvamuste, huvide, õiguste ja vajaduste suhtes. Eesmärgikonfliktid - Konflikti osapooltel on erinevad eesmärgid ja isiklikud ootused, mille vahelised vastuolud viivad vastandlike seisukohtadeni.
kujunemist mõjutada. Võimalused • Kaasamine seadusloomes poliitika • Uuringute tegemine sõnastamist • Arengukavade koostamine mõjutada. Konkreetsed ettepanekud Võimalused • Olemasoleva poliitika kritiseerimine poliitika Paranduste väljapakkumine ümberkujundami st, parandamist mõjutada. 6. Too üks konkreetne näide poliitikast, kus on eri osapooltel vastandlikud väärtused, huvid. Näide LGBT õigused Kellel on LGBT ühing vs SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks vastandlikud huvid? Riik, poliitika ja valitsemine. Praktikumiülesanded. Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituut Kuidas on seni Kooseluseadus. teemaga seotud problemaatikat lahendatud? Millised võiksid Mitte arusaadav olla edasised arengud? 7
EL ja Venemaa KAUBANDUS import/eksport Tähtsaimad E kaubanduspartnerid Venema L a USA nr EL nr 1 1 Hiina nr USA nr 2 2 Sveitš nr Hiina nr 3 3 Venemaa nr Türgi nr 4 4 Euroopa Liidu ja Venemaa kaubavahetus kahepoolse kaubavahetuse koguväärtus 2014. aastal 286 miljardit eurot -76mld 2015. aastal 210 miljardti eurot -19mld 2016. aastal 191 miljardit eurot ELi kogukabavahetusest moodustas Venemaa 5,5% EL eksportis Venemaale 72,4mld eest masinad, transpordivahendid, kemikaalid, ravimid ja põllumajandustooted EL importis Venemaalt 118,7mld eest...
See on ka argument, miks liikuda sub-riiklikult tasandilt riiklikule tasandile, riiklikult tasandilt regionaalsele tasandile jne. Teiseks: teoreetiline lähenemine kus osalejad saavad aru oma tegude tagajärjest, osalejad teevad koostööd, kuna tulem on parem kui iga üks tegutseb oma ette7. Kolmandaks: ühiskonna omandi tragöödia kui ressursse on vabalt saadaval kõigi jaoks, siis igal osalejal on isiklik huvi maksimeerida ressurssi tarbimist ja osapooltel ei ole huvi investeerida tagasi kuigi tulem võib olla ressursi hävimine. Neljandaks: seadusandlik võistlus kus erisused keskkonna standardites moonutavad konkurentsi. Viiendaks: avalik valik kulud on tavaliselt käega katsutavamad kui keskkonnast tulenevad tulud. Kasu on suurem, kui see on jaotatud paari-kolme grupi vahel mitte aga paljude osapoolte vahel. Milline on aga tegelikkus ja tulevikuväljavaated? Keskkonnapoliitika head eeldused anda
samuti tänaseks üks mu lähedasematest sõpradest, kuigi me siiani kohtunud pole. Sõprade kogemused on mitmekülgsemad: parima sõbranna mitmekuusest virtuaalsuhtest kujunes välja pikk, tõsine ning elumuutev suhe. Teisel sõbrannal on probleeme, sest oli inimest, keda vaid paar korda põgusalt kohanud oli, liialt palju usaldanud ning too manipuleerib nüüd sõbrannaga. Internetis suhtlemisel on see oht, et kõigil osapooltel on võimalik vahetatud informatsioon salvestada. Jõgevamaa 2010. aasta kirjanduskonverentsil esitati publikule küsimus ning taheti teada, kui paljud neist on Facebooki kasutajatingimusi lugenud. Käe tõstsid umbes 60 inimesest kõigest kolm. Ülejäänutele tuli üllatusena, et kogu materjal, mille keegi oma kontole kunagi üles riputanud on, kuulub ametlikult saidile endale. Need, kellele pakuvad huvi ülemaailmsed võrgumängud, leiavad just sealt endale
Ülestõus toimus: Harjumaa, Läänemaa ja Saaremaa. Saksa ordu positsioon muutus väga tugevaks, sest ostis ära Eesti alad. Paide siin toimus kuningate tapmine. Padise Klooster, mille eestlased ära vallutasid. Maasilinn Eestlasi sunniti ehitama seda ordu linnust sakslastele. 14. Esindatud seisused: Vaimulikud, vasallid, linnavalitsus, ordu meister. Arutati: Kaubandus, väline majanduspoliitika, omavaheliste tülide lahendamist. Ei toiminud Liivimaad ühendavad institutsiooni, sest osapooltel olid erinevad huvid. 15. Leedulased, taanlased ja Vene riik. Oht mutuus 15. Saj suuremaks, sest ühendatud vene vägi hakkas rüüstama Lõuna-Eestis. 16. Adratalupoeg maksid maaisandale (või läänemeestele) andameid ja kandsd teokoormisi. Talude majanduslik kandevõimet mõõdeti adramaades.Üksjalg Adratalupoegade pojad, uued maaharijad. Uue maa harimine oli raske väiksemad koormised. Vabatalupoeg Need kes olid end osadest või kõigist adratalupoega koormistest
Millised on pädeva tõlkija ja toimetaja omadused ning kellest sõltub tõlkekvaliteet? Miks on nende kahe vaheline koostöö nii tähtis? Ning mitte lihtsalt koostöö, vaid jätkusuutlik ning edukas kooperatsioon. Ükskõik millise koostoimimise käigus ei saa lootma jääda ainult kaaslase peale tema võib muidugi parimal juhul kogu töö õigesti ning edukalt valmis teha, halvimal juhul kõiki alt vedada iseenesetarkusega valmiskirjutatud luiskelugudega. Kindluse mõttes tuleb kõikidel osapooltel koostöös võrdselt osaleda, et juba siis, kui töö valmis on, ei oleks solvumist ega ebavajalikke diskussioone sellest, kes kõige tublim oli ning kõige enam tööd ära tegi. Toimetaja ja tõlkija ülesanded ning oskused Tõlkija ülesanne on tekst võimalikult originaalilähedaselt teise keelde ümber kirjutada. Võib tunduda, et see töö jätab tõlkijale loometööks piisavalt võimalusi ümbersõnastamine
tööjõu nappus töökohal, teadmatus teise osapoole panuse kohta, halb mikrokliima, motivatsiooni ja tunnustuse puudus ning võimu kuritarvitamine. (Alas, Liigand, & Virovere, 2008, lk 94) 2.1.1 Konflikti liigid Konflikte liigitatakse väga mitmel erineval alusel: kaks suuremat rühma on sisemised konfliktid ja välimised konfliktid. Konflikte võib liigitada ka tekkepõhjuste järgi. Infokonfliktid - puudub konkreetne info edastamise süsteem või on konflikti osapooltel erinev informatsioon. Väärtuskonfliktid - kõige raskemini lahendatavad, kui ei leita ühiseid väärtusi. Väärtuskonfliktide ennetamiseks on tähtis õppida olema tolerantne ehk salliv teistsuguste arvamuste, huvide, õiguste ja vajaduste suhtes. Eesmärgikonfliktid - konflikti osapooltel on erinevad eesmärgid ja isiklikud ootused, mille vahelised vastuolud viivad vastandlike seisukohtadeni.
kus erinevaid tarkvarasid kasutades luuakse ehitise infomudel virtuaalne ehitis. BIM on rajatise info loomise ja juhtimise protsess kogu tema elutsükli vältel. See on ehitise digitaalne prototüüp, milles on välja toodud hoone füüsilised omadused, näiteks geomeetria ja funktsionaalsed omadused, näiteks materjalid. Loodud digitaalne mudel ongi jagatava info allikaks. Läbi digitaalse prototüübi toimub ehitusprotsessi haldamine ja organiseerimine ning see võimaldab kõikidel osapooltel alates varajasest projektistaadiumist üksteisega visuaalselt suhelda. Tänu sellele muutub ehitusprotsess tunduvalt efektiivsemaks. Teatavasti on igal mündil kaks poolt, nii ka BIM puhul. Esiteks on tegemist uue ja areneva valdkonnaga ning sellest tulenevalt esinevad ka siin omad kitsaskohad. Nagu inimese puhul ikka on oma mugavustsoonist väljatulek alati raske, kuid seda just BIM nõuab, sest käegakatsutava tulemuseni jõudmiseks on vaja esialgu suuremat pühendumist
Toimetulek konfliktidega ja lahendamisvõtted KONFLIKT Konflikt on inimsuhetes tavaline nähtus, sest see kaasneb iga arengu ja muutusega. Konflikt on vältimatu, kui meeskond koondab erinevaid isiksusi, suhtumisi, väärtusi ja vaateid. Tuleb uskuda, et konfliktidega toimetulekul on alati võimalik saavutada seisund, mis rahuldab mõlemaid osapooli. Samuti peab mõista, et igas olukorras on võimalik koostöö, kui mõlemad osapooled seda soovivad. Konflikti osapooltel on võrdne õigus oma arvamusele. Arvamuste paljusus ainult rikastab koostööd ja on tervitatav. Konfliki tekkides tuleb seada eesmärgiks säilitada rahulikkus ja tasakaal. Kannatamatud inimesed käivitavad konfliktid, kannatlikud saavad nendega hakkama. http://www.invicta.ee/?nodeid=37&lang=et (25.01.2011) Kui konflikt avalikustatakse võimalikult varajases faasis, siis on seda lihtsam ka lahendada ning samuti saab nii vältida ka uute probleemide teket. Mida kauem
lahendamisega tegeleb kohtukolleegium, kuhu kuulub kolm kohtunikku. Halduskolleegiumid, kus vaadatakse läbi haldusasju apellatsiooni korras, on moodustatud Tallinna ja Tartu ringkonnakohtu juurde. Eestis on kolm ringkonnakohut, milles on kokku 48 kohtunikukohta: Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Viru Ringkonnakohus Riigikohus Riigikohus on kõrgeima astme kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras st. kohtuprotsessi osapooltel on õigus ringkonnakohtu otsuse peale edasi kaevata Riigikohtule. Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuses esitatud väited võimaldavad arvata, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi või on oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Riigikohus on ühtlasi ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu üldkogu, kuhu kuuluvad kõik Riigikohtu kohtunikud:
tulemusena tajutav sobimatu erinevus. Traditsioonilise seisukoha põhjal on konflikt halb ja seda peab vältima." (Alas, R. 1997: 206) Inimeste omavahelises suhtlemises on konflikt tavaline nähtus ja ka paratamatu. ,,Konfliktid võivad olla põhjustatud: - erinevast informeeritusest. Konflikti osapoolte erinevast informeeritusest, mis viib erinevate seisukohtadeni ning arvamusteni; - erinevatest hinnangutest ja tõlgendamisest. Konflikti osapooltel on küll sama informatsioon, kuid nad hindavad seda erinevalt ning jõuavad nii erinevate vaadeteni; - erinevatest eesmärkidest. Konflikti osapooltel on erinevad eesmärgid ja isiklikud ootused, millevahelised vastuolud viivad vastandlike seisukohtadeni; - võimupiirkondade kattumisest. Mingi probleemi seotus mitme otsustajaga; - erinevatest vahenditest . Konflikti võivad põhjustada ka erinevad protseduurilised võimalused;
KONFLIKTI LAHENDAMINE 1 4. OSA. KONFLIKTIDE LAHENDAMINE Käesolev osa käsitleb konfliktide lahendamist kolmest vaatenurgast. Need vaatenurgad ei välist üksteist, küll aga tegelevad konfliktiga mõnevõraa erinevalt. Esimest võib nimetada kõrvaltvaataja perspektiiviks. Teine vaatenurk on konfliktis osaleja oma. Kolmas vaatenurk on lepitaja oma (Lehtsaar, 207). 4.1 KONFLIKTIDIAGNOSTIKA JA KONSTRUKTIIVNE VASTANDUMINE Selles peatükis tuleb juttu kahes omavahel seotud valdkonnast. Esiteks sellest, kuidas üldse konflikti analüüsida, ning teiseks sellest, kuidas välja ütelda oma arusaam probleemist. Konfliktidiagnostika ehk konfliktide analüüsimisega kindlate kriteeriumite alusel saab tegelde nii algavate kui kaugelearenenud konfliktide puhul. Kõige otsesem seos diagnostika ja vastandumise vahel seisneb selles, et konfliktidiagnostika loob üldise konfliktide analüüsi oskuse, mis omakorda mõju...
toodete müügiaruandeid. Kokkuleppe kohaselt teeb tarnija ise tarneotsuse. Tarnija saadab ostjale veel elektroonilise saatelehe, mis muudab kauba vastuvõtmise kiireks ja lihtsaks. VMI teenuse raames edastatakse elektrooniliselt ostja poolt tarnijale müügiaruandeid, saateleht-arveid kaupade tagastamise puhul ja inventuuriaruandeid ning vastupidises suunas liiguvad saateleht-arved (Uetalu, 2003). Joonis. VMI protsess. Allikas: Uetalu, 2003. Kõikidel osapooltel on sellest kasu, kui õige toode on olemas sel hetkel, kui lõpptarbijal seda vaja on. Pärast VMI käivitamist muutuvad alljärgnevad põhitoimingud ostu- müügiprotsessis: - ei ole vaja määrata tellitavat kogust ostja juures, seda ei pea tegema ostja esindaja ega tarnija müügimees ehk ei ole vaja enam ennustada 6 - tellimust ei ole vaja koostada oma infosüsteemis
töösuhetealast infohommikut üle Eesti, et selgitada töölepingu seaduse rakendamist ja võimalikke lahendusi.Tõhusa töösuhte kujundamisel mängib suurt rolli tööandja, kes oskab hästi pingeid maandada juhul kui töösuhtes tekivad probleemid või lahkarvamused. Tegelik olukord näitab aga vastupidist, sest tihtipeale tööandjal puudub igasugune valmidus koostööks oma töötajatega, mis mõjutab negatiivselt kogu töökultuuri ettevõttes."Viimasel ajal on töösuhete osapooltel tekkinud palju arusaamatusi ja ebaselgust seoses töölepingu seaduse rakendamisega, mis olulisel määral halvendab Eesti tööelu kvaliteeti", ütleb Tööinspektsiooni Ida inspektsiooni juhataja Ülle Politajev.Tekkinud olukorra parendamiseks tööandjatele viiakse läbi infohommikud, mis annavad põhjalikke selgitusi töölepingu seaduse rakendamisel. Infohommikutel toimub arutelu vabas vormis konkreetset teemat puudutavates küsimustes, kus tööinspektor-
oluline töö kvaliteedi parandamine ja efektiivsete uuenduste juurutamine. Lahendus peituks ehk selles, et ideaalis peaksid töökeskkonnas lapse ja täiskasvanu mudelid muutuma kahe täiskasvanu võrdväärseks suhteks. See on võimalik demokraatliku juhtimisstiili puhul, kus juhi ja alluvate vahel toimub koostöö. Võrdväärsete täiskasvanute suhte puhul respekteeritakse teineteise ettepanekuid ning kõigil osapooltel on sisuline vastutus oma osa eest töökollektiivis. Sellises töökeskkonnas on tunduvalt kergem efektiivseid muudatusi ellu viia, kuna kellelgi pole hirmu kriitika ees ning asjalik õhkkond soosib uute ideede rakendamist.
liikide kaupa regulaarset arvestust. Pakendi ja pakendijäätmete taaskasutamise kohustuse sätestas juba 1995. aastal vastu võetud pakendiseadus, kus olid kindlaks määratud ka taaskasutamise sihtarvud, mis pidid olema täidetud 30. juuniks 2001. Ettenähtud 50-protsendise taaskasutusmäära suutis Eesti saavutada aga alles 2006. aastal. Pakendialaste õigusaktide täitmisel on oma osa kõikidel pakendiga seotud osapooltel ehk majandustegevuses osalejatel. Majandustegevuses osaleja (pakendiettevõtja, pakenditootja) on isik, kes tarnib, toodab või töötleb pakendimaterjali, pakendiettevõtjate poolt moodustatud taaskasutusorganisatsioon, pakendijäätmekäitleja ja haldusorgan. Pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldamiseks ja kogumissüsteemi haldamiseks on pakendiettevõtjate või nende moodustatud juriidiliste isikute poolt on asutatud
1 Situatsiooniülesanne Konflikti võib defineerida kui inimestevahelistes suhetes esinevat vastuolu, mis takistab konflikti osapooltel oma vajaduste ja huvide rahuldamist, tekitades nende vahel emotsionaalselt traumeeriva olukorra. Niisuguseid olukordi tunnetavad konfliktis osalejad arusaamatustena, millega võib kaasneda ebamugavustunne. Tavategevuses ei ole probleemiks mitte konflikt ise, vaid selle käsitamise viis. Konflikt iseenesest ei ole hea ega halb ning võib viia nii negatiivsete kui ka positiivsete tagajärgedeni. Siit tulenevalt on peamiseks, millele tähelepanu pöörata, konflikti lahendamine
pühapäevi vahele jääma aga loodan et see muutub. Küsisin ema käest ka mida ta meie pere traditsioonidest arvab, ta loodab ja annab enda parima et neid tuleks juurde, tema unistuses on iga nädal ühe lapsega kohvikus käija, pikalt istuda, rääkida ja muidugi nautida head sööki ka. Veel loodab ta viia sisse traditsiooni käija igal kuul vähemalt üks kord spas. Kui kunagi enda pere loon siis kindlasti jätkan traditsioone seal. Aga kõige targem on siis alustuseks osapooltel enda vahel ära rääkida mis moodi erinevaid traditsioone nemad enda peres olid harjunud tähistama. Siis tuleks leida ühine vastus küsimustele: Mida edasi teha? Mida juurde panna? Mida ära jätta?
6.4. Teatama iga kuu 30. (kolmekümnendaks) kuupäevaks Üürileandjale jooksva kuu kommunaalteenuste tarbimist mõõtvate arvestite näidud; , 6.5. Lepingu lõppemise päeval andma korteri üle Üürileandjale heas seisukorras. . 7. ÜÜRILEPINGU LÕPPEMINE JA LÕPETAMINE 7.1. Üürileping lõpeb käesoleva lepingu punktis 3.1 sätestatud tähtaja möödumisel. , . 3.1 7.2.Lepingu osapooltel on õigus üürileping lõpetada, teatades sellest teist Poolt kirjalikult ette vähemalt 1 (üks) kuu. , , 1 . 7.3. Üürileandja võib lõpetada käesoleva lepingu ennetähtaegselt teatades sellest Üürnikule kirjalikult ette vähemalt üks kuu, järgmistel juhtudel: , , : kui Üürnik ei ole täitnud lepinguga endale võetud kohustusi; , ,
võimalik leida ka sobiv lahendustee. Faktikonflikti puhul on tegemist kahe vastandliku arvamusega, mis ei saa olla üheaegselt õiged. Faktikonflikt puudutab mõõdetavaid suurusi. Faktikonflikti loob tõsiasja erisugune tõlgendamine see tänuväärne põhiküsimus seetõttu, et faktid on kontrollitavad. Faktikonflikti kriteeriumiks on küsimus õigest ja valest. Soovitakse näidata ja tõestada oma seisukoha õigsust. Faktikonflikti lahendamise teeks on informatsiooni täpsustamine. Osapooltel on võimalik kokku leppida ka selles, et kokku ei lepita. Sellisel juhul saavutatakse üksmeel, ent konflikti põhiküsimuses- faktis eriarvamused säilivad. 6 Huvide konflikt puudutab soovide ja vajaduste ühitamatust. Huvide põhjendamine konflikti osapoolte poolt on enamasti väga subjektiivne. Huvide konflikti lahendamise eesmärgiks on osapooli rahuldavale kokkuleppele jõudmine
3.5. Kompromiss See on kõigi eelmiste variantide vahepealne strateegia ja ühtlasi traditsiooniline konfliktiga toimetuleku meetod. Pole kaotajat ega võitjat ning ükski pool ei saavuta sel juhul maksimumi. Prbleeme küll ei väldita aga nendega ei tegelda ka sügavuti. Kompromiss on heaks lahenduseks juhul kui ressursse on võimalik võrdselt jagada (nt. raha). See võib olla ajutiseks lahenduseks eriti keeruliste ja raskete probleemide puhul. Samuti olukorras, kus osapooltel ei õnnestu täielikult rakendada probleemilahendusstrateegiat - sel juhul on see sobivaks tagataskuvariandiks. 7 Olenevalt olukorrast on kõik need strateegiad kasutatavad. Mõnel juhul võib anda üks strateegia paremaid tulemusi, teisel juhul teine. [3] Daniel Shapiro viis asted konfliktide lahendamiseks. [1] 8 KOKKUVÕTE „Lõpuni ajamata asi ei kao kuhugi
Lisaks sellele vaadeldakse ka seda, kuidas me suhtleme iseendaga endi sees. Ego-staadiumid - Täiskasvanuna on meil olemas 3 potensiaalset ego-staadiumi - Lapse, Vanema ja Täisealise staadiumid. See tähendab et aegajalt võime me käituda nagu laps, võime käituda täiskasvanuna ja võime võtta sisse vanema positsiooni. 20. Konflikti kulgemise protsess- Konflikt on inimestevahelistes suhetes esinev vastuolu, mis takistab konflikti osapooltel oma vajaduste ja huvide rahuldamist ja tekitab nende vahel emotsionaalselt traumeeriva olukorra Eesmärgikonfliktid - need on situatsioonid, milles saavutatud seisund või tulemus osutub sobimatuks püstitatud eesmärgiga. Nt kui inimene ei saa oma isiksuslikke eesmärke realiseerida või kui ta on töö põhieesmärkide saavutamisega seotud raskused Tunnetuslikud konfliktid - need on situatsioonid, milles mõtteid, arvamusi, ideid, väärtusi ja kujutlusi tajutakse ebasobivatena
üksteise vastu tegutsema. Konfliktiks peab olema vähemalt kaks osapoolt ja valdkonnad, kus nende huvid kokku puutuvad seega on ta oma olemuselt sotsiaalne situatsioon, milles kaks või enam isikut esindavad erinevaid seisukohti, arvamusi, huvisid või eesmärke ning püüavad üksteist nende realiseerimisel võita. Seega konflikti võib defineerida kui inimestevahelistes suhetes esinevat vastuolu, mis takistab konflikti osapooltel oma vajaduste ja huvide rahuldamist, tekitades nende vahel emotsionaalselt traumeeriva olukorra. Niisuguseid olukordi tunnetavad konfliktis osalejad arusaamatustena, millega võib kaasneda ebamugavustunne. Konflikti haaratud inimesed kalduvad kasutama psühholoogilisi kaitsemehhanisme. Kasutatakse agressiooni, enesehaletsust, projekteeritakse vastase isikule negatiivseid omadusi ja püütakse olukorda selliselt ratsionaliseerida, et see muutuks endale vastuvõetavamaks. Need võtted suurendavad
moodustada valitsus, esinduse tagamine, poliitiline mõju, valijate harimine/õpetamine. Eestis toimib minu arvates küllaltki hästi praegune valimise meetod. Haywoodi raamatus on välja toodud riike, kus kehtub sama süsteem ja nendeks riikideks näiteks on Iisrael, Belgia, Luksemburg ja Sveits. Seal on välja toodud ka eelised ja puudused. Eelised on näiteks see, et seda peetakse ainsaks puhtaks süsteemiks proportsionaalses esinduses ja sealhulgas on õigus on kõigil osapooltel. Samuti peetakse eeliseks ka seda, et naistel ja noortel on võimalik valituks saada selle süsteemiga tunduvalt paremini. Ja ma leian, et Eesti puhul kehtivad samad eelised. Mis mulle meelepärane ei ole, on see, et enne valimisi hakatakse korraldama kampaaniaid ning rahvaga kohtumisi ja erakonnad hakkavad rahvale lubadusi andma, mida nad siis teevad kui nad valituks osutuvad. Kuid alati kerkivad siis esile erinevad probleemid ja ebameeldivused. Nagu näiteks
juurde. Eestis on kaks ringkonnakohut, milles on kokku 46 kohtunikukohta: Tallinna Ringkonnakohus, Tartu Ringkonnakohus. Apellatasioon tähendab edasikaebamist kõrgema instantsi poole. Seega ei algata ringkonnakohus ise uus kohtuasju, vaid kontrollib maakohuste otsuseid kirjaliku edasikaebuste alusel. Riigikohus asub Tartus ja on Eesti Vabariigi kõrgeima astme kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras st. kohtuprotsessi osapooltel on õigus ringkonnakohtu otsuse peale edasi kaevata Riigikohtule. Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuses esitatud väited võimaldavad arvata, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi või on oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Kassatsioon on kohtuotsuse läbivaatamine olemasolevate dokumentide ja materjalide põhjal. Arutatakse, kas ringkonnakohus on karistuse
..........................................................................................................8 Kasutatud kirjandus.......................................................................................................8 2 Konflikti etapid Sissejuhatus Konflikt on inimestevahelistes suhetes esinev vastuolu, mis takistab konflikti osapooltel oma vajaduste ja huvide rahuldamist ja tekitab nende vahel emotsionaalselt traumeeriva olukorra.1 Konflikt on loomulik ja võiks öelda igapäevane kaaslane meie tegemistes. Konflikti võiks ka defineerida nagu mäletame ajalootunnist revolutsioonilise olukorra tekke kirjeldust: ,,Üks ühiskonnakiht ei saa ja teine ei taha vanaviisi jätkata". Erimeelsusi inimeste vahel on alati olnud ja ka tulevikus ei kao sellised asjad kuhugi
domineerisid Antiik-Kreeka kultuur, kreeka elanikkond ja kreeka keel. Sõjalis-bürokraatlik monarhia: Vabad maaharijad muudeti kolonaatideks, kes rentisid maavaldajatelt maad. Sõdureid kohustati keisrile ohverdama. Sõjaväel väga suur võim. 3. Feodaalsuhted said riigi- ja majanduse korralduse põhialusteks. Feodaalsuhted rajanesid: 1) vasalliteedil, mis oli hierarhiline suhe, täpsemalt lepinguline suhe. Selles olid osapooltel õigused. 2) feodaalsuhetega kaasnenud talupoja - isanda suhtel. Selles suhtes ei olnud talupoeg vaba, isandal ei olnud kohustusi! 4. Euroopas kujunes välja 2 erinevat majandussüsteemi: 1) rendihärrus - lääni maa oli jaotatud talupoegade vahel, kes maksid renti. (Prantsusmaa)
printeri abil. Lisaks numberkoodidele on EAN välja töötanud ka standardid vöötkoodimärgistikele, vöötkoodikodeeritud andmete liigi eristamiseks mõeldud süsteemsetele identifikaatoritele, vöötkoodisiltidele, ning kaubaveokonteinerite nummerdamiseks. Kaupade lähtekohariigis antakse tootele nn. tootenumber. Kaupade vastuvõtukohas skaneeritakse pakendilt tootenumber ning kontrollitakse kokkusobivust tellimuses esitatud tootenumbriga. Artiklinumbrite skaneerimine aitab kõigil osapooltel hoida korras ladusid ja laoseise. Automaatse tellimuste süsteemi kaudu saab päeva jooksul kassas skaneeritud andmete põhjal teha uusi tellimusi kaupadele. Nii toimitakse näiteks suuremates kauplustes. IS9000 kvaliteedijuhtimise standardite juurutamine suurendab ettevõttes vajadust kaupade jälgimiseks. Skaneerimine ja EDI võimaldavad firmadel toodete ja nende osade jälgimist kuni seerianumbri täpsuseni, jälgida tootmiskuupäeva ja maksimaalset kasutusaeg
3.1 Läbirääkimiste tunnused Läbirääkimisi ja kauplemist võib pidada sünonüümiks. Kuidas ära tunda kauplemissituatsiooni e läbirääkimissituatsiooni. Selleks, et astuda läbirääkimistesse, peavad situatsioonil olema kindlad tunnused: 1. On olemas kaks või enam osapoolt, kaks või enam üksikisikut või gruppi. 2. Kahel või enamal osapoolel on huvide konflikt ning osapooled peavad konflikti lahendamiseks võimalusi otsima. 3. Osapooltel on arvamus, et kuidagi on võimalik teist poolt mõjutada ja kokkuleppele jõuda, mis on parem kui teiste tahtmist täita või oma soovi peale suruda. Astutakse läbirääkimistesse. 4. Osapooltel on soov vähemalt hetkel leida kokkulepe. Hoidutakse avalikust vastuolust, ei katkestata suhteid ega pöörduta mõne kõrgema instantsi poole. 5. "Läbirääkimistel ollakse valmis millestki loobuma ja samas loodetakse midagi
Kui on leitud ühishuvi, lahenevad ka probleemid. Kokkulepe: - tugineb vastastikusel usaldusel - pühendub ühistele eesmärkidele - eesmärgid on mõlemale osapoolele mõõdetavad - teisest osapoolest arusaamine Probleeme küll ei väldita, aga nendega ei tegelda ka sügavuti. Kompromiss on heaks lahenduseks juhul, kui ressursse on võimalik võrdselt jagada (nt raha). See võib olla ajutiseks lahenduseks eriti keeruliste ja raskete probleemide puhul. Samuti olukorras, kus osapooltel ei õnnestu täielikult rakendada probleemilahendusstrateegiat - sel juhul on see sobivaks tagataskuvariandiks. Olenevalt olukorrast on kõik need strateegiad kasutatavad. Mõnel juhul võib anda üks strateegia paremaid tulemusi, teisel juhul teine. Konflikti kulgu mõjutab ka võim: sotsiaalne võim viitab, et ühe inimese käsutuses on olemas teatavad jõud mille abil ta saab kutsuda esile muutused teise käitumises.
Essee Töö- ja palgakorralduse küsimus on kindlasti üks kõige enam kirgitekitavamaid valdkondi inimeste eludes, sest töötavad elus meist vähemalt mingil hetkel ju peaaegu kõik. Olenevalt vaatepunktist võiks käesoleva teema puhul kergesti äärmustesse laskuda, kuid järgnevalt on üritatud luua mudel, mis ka tegelikus elus toimiks ning kõikidele osapooltele rahuldust pakuks. Nimelt võimaldab efektiivne töö- ja palgakorraldus luua keskkonna, mis on meeldiv nii tööandjale kui ka töötajale. Rahulolev ja efektiivne töötaja on aga kahtlemata üks põhilisi faktoreid kliendirahulolu suurendamisel, mis omakorda toob kaasa ettevõtte kasu kasvu ning seega võibki öelda, et võimalikult ideaalse töö- ja palgakorraldussüsteemi rakendamisel oleks kõigi kolme osapoole jaoks (tööandja, töötaja, klient) positiivseid aspekte kõige enam. Esmalt on otstarbekas ära defineerida mõisted töö ja palk ning need omavahel seosta...
BIOLOOGIA JA FÜSIOLOOGIA nagu töö või koolimured, suhted partneri ja lähedaste inimestega, majanduslik ja sotsiaalne staatus jne. Mõnesid kirjeldatud faktoritest saab kontrollida lühikese, võistlusteks ettevalmistava perioodi jooksul (suhted inimestega, positiivsed emotsioonid, tunnustamine ja suurem kaasatus protsessi jne), kuid üldiselt kuuluvad need pikaajalis- se strateegilisse tervikpilti, milles on oluline roll täita sportlast ümbritsevatel inimestel ja huvitunud osapooltel. Kordamisküsimused: 1. Miks on treeningule lisaks vaja erilist võistlusteks ettevalmistamise etappi? 2. Millised on võistlusteks ettevalmistamise peamised eesmärgid? 3. Kuidas langetatakse võistluste eel treeningukoormuseid? 4. Miks on oluline treeningumahu langetamine? 5. Kuidas on omavahel seotud keskendumisvõime ja enesekontroll? Vt ka lk 102. 52
Puudused: -pikad veoajad - vähene paindlikkus - kallid sadamamaksud. 8. Multimodaalne transport mitme veoviisi koos kasutamine, kus lastiruum jääb samaks. Kasutatakse ära erinevate visiide eeliseid.(konteinerveod, huckepack,Ro-Ro praamveod, rong praamil) 9.Ohtlike aineteveosed ja saatja kohustused plahvatavad, tuleohtlikud, radioaktiivsed, sööbivad ja saastavad ained, mis on mis tahes olekus-tahke, vedel, gaasiline. Kauabatehingu osapooltel tuleb järgida kõiki ametlikult kehtestatud nõudeid. Jälgima peab pakkimist, markeerimist ja nõuetekohast transporti. Erinevad blanketid tuleb kindlasti arusaadavaks teha. 10.Nõuded ohtlike aineid vedavale transpordivahendile ADR Accord euroeen relatif au transport international de merchendises dangereuses par route - Rahvusvahelised ohtlike ainete maanteeveo eeskirjad. IMDG- Inernatianl Maritime Dangerous Goods rahvusvahelised mereveo ohtlike ainete eeskirjad
ning erinevused vajadustes, väärtustes, hoiakutes, huvides või eesmärkides. Konfliktide võivad olla põhjustatud:*erinevast informeeritusest-Konflikti osapoolte erinevast informeeritusest, mis viib erinevate seisukohtadeni ning arvamusteni*erinevatest hinnangutest ja tõlgendamisest-Konflikti osapooltel on küll sama informatsioon, kuid nad hindavad seda erinevalt ning jõuavad nii erinevate vaadeteni.*erinevatest eesmärkidest-Konflikti osapooltel on erinevad eesmärgid ja isiklikud ootused, millevahelised vastuolud viivad vastandlike seisukohtadeni. *võimupiirkondade kattumisest-mingi ala/probleemi seotus mitme funktsiooniga / otsustajaga *erinevatest vahenditest-Konflikti võivad põhjustada ka erinevad protseduurilised võimalused *erinevatest ressurssidest-Defektid, puudused või ressursside nappus*konflikti mitteettenägemisest-teine
nähtavaks, kuid võivad jääda varjatuiks, neid suruvad alla sotsiaalsed struktuurid. Põhjust ja tagajärge on kerge segamini ajada. (Randmann. L) 5 1.4 Konflikti liigid Konflikte liigitatakse sisemised ja välimised konfliktid. Konflikte võib liigitada ka tekkepõhjuste järgi: 1. Infokonfliktid Puudub konkreetne info edastamise süsteem. Või on konflikti osapooltel erinev informatsioon. 2. Väärtuskonfliktid Kõige raskemini lahendatavad, kui ei leita ühiseid väärtusi. Väärtuskonfliktide ennetamiseks on tähtis õppida olema tolerantne ehk salliv teistsuguste arvamuste, huvide, õiguste ja vajaduste suhtes. 3. Eesmärgikonfliktid Konflikti osapooltel on erinevad eesmärgid ja isiklikud ootused, mille vahelised vastuolud viivad vastandlike seisukohtadeni. Eesmärgikonfliktide lahendamise tüüpilisemaks võtteks on läbirääkimine. 4
33. Mis põhjustavad stressi organisatsioonis? Ülesande nõuded kiired otsused, kriitilised otsused. vähene info otsustamiseks. Füüsilised nõuded ekstreemsed temperatuurid, halvasti kujundatud tööruum, ohud tervisele. Rolli nõuded rolli ebaselgus, rollikonflikt. Isikutevahelised nõuded rühma surve konfliktsed isiksused. 34. Mis on konflikt ja millised on selle liigid organisatsioonis? Konflikt on töötajatevahelises suhtes esinev vastuolu, mis takistab konflikti osapooltel oma vajaduste ja huvide rahuldamist, tekitades nende vahel emotsionaalselt traumeeriva olukorra. 35. Kuidas toimub konflikti reguleerimine organisatsioonis? Konfliktiga seotud isikute kindlaks määramine, põhjuse väljaselgitamine, tekkinud probleemi lahendamine. Kofliktide lahendamine peaks algama nende tekkimisfaasis. 36. Mis on kontroll juhtimises? Millised on kontrolli eesmärgid? Kontrollimine on saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. Näiteks kulutuste
kohaja rolli leidmine ja kinnistamine ühiskonnas, sotsiaalpartneriks kujunemine ja sotsiaaldialoogi sundimine, riigi tasakaalustatud ja mõõduka arengu taotlemine ning äärmustest hoidumine. Tol hetkel tuli vastata iga päev küsimusele, millist Eestit tahame, millist ametiühingut vajame, mida ühiselt suudame. Aastad 1990-1999 andsid neile küsimustele vastuse. Aeg annab hinnangu ametiühingute suutlikkusele vaba ja demokraatliku taasiseseisvunud riigi üleehitamisel, töötum osapooltel organiseerimisel, sotsiaalpartnerluse ja -dialoogi kujunemisel, töö-ja sotsiaalseaduste reguleerimisel, reformidega kaasnevate sotsiaalsete muutuste ja vastuolude leevendamisel, kogu ühiskonna arengu tasakaalustamisel (Vare 2000: 78). 15 Kasutatud kirjandus Prozes, K., Vaikma, S., Vare, T. Ametiühing tööjõuturul. Tallinn : Eesti Ametiühingute Noortekeskus, 2000 Vare, T., Taliga, H
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
