1. ülesanne Juuli Summapoolaasta kokkuvõte iga kululiigi lõikes. Koosta Kommunaalmaksed 180.93 Kui suured oli poolaasta kulud kokku? KÜ osamaks Koosta poolaasta 70.51 kulude illustreerimiseks diagramm. Elekter Vastus: Poolaasta 153.08 kulud olid kokku 4233,60 Elion, lauatelefon 145.26 EMT, mobiiltelefon 96.15 SAT 22.44 KOKKU 668.37 August Kommunaalmaksed 137.08 KÜ osamaks 70.51 Elekter 135.51 Elion, lauatelefon 137
alla ESTÜ asutamislepingu. Leping jõustus 1952.(Asutajariigid) Rahandus Euroopa Liidu eelarve võetakse vastu üheks aastaks ning sellele peab oma nõusoleku andma Euroopa Parlament. Eelarve peab olema tasakaalus ning kulude katteks ei tohi Euroopa Komisjon võtta laene. Tulud Suuremat osa rahast, mis Euroopa Liidu eelarvesse laekub, nimetatakse omavahenditeks. Euroopa Liidu eelarve kaks põhilist tuluallikat on traditsioonilised ja uued omavahendid. Eesti osamaks Eesti keskmine sissemaks Euroopa Liidu eelarvesse on vahemikus 1,3-1,4 miljardit krooni aastas, va esimesel liitumisaastal, siis on summa suurus 879 miljonit krooni, kuna liitumine toimus maikuus. Uued omavahendid: · käibemaks. Kuni 0,5% liikmesriikide maksustatavast käibest läheb EL eelarvesse · rahvuslikul kogutoodangul põhinev maks, kus iga riik maksab eelarvesse protsendiühiku rahvuslikust kogutoodangust Traditsioonilised omavahendid: · tollimaks Euroopa Liitu
Vasakul teljeotsal asub äärmuslik ideoloogiline ühiskonnakord-kommunism. Paremal teljeotsal asub teine äärmuslik ideoloogia - kapitalism.. Kuna nad on äärmused, siis ei ole kumbki ühiskonnale tervikuna vastuvõetav. Praktikas on nii, et ühiskonna tegelik poliitiline seisund (“pall”) asub kuskil kahe äärmuse vahel. Ühistuliste ühenduste otsesed maksud. Otsesteks maksudeks on osamaks, liikmemaks, sisseastumismaks ja ühekordsed erimaksud. Nii otseste kui ka kaudsete maksude puhul suurendatakse ühistus liikmete majanduslikku osalust. Osamaks on ühistu kõikidele liikmetele kohustuslik ühekordne makse. Liikmemaks on ühistulise ühenduse liikmelisuse tingimusena kehtestatud osalusmaks. Liikmemaksu arvel kaetakse liikmetele osutatavate teenuste tegemiseks vajalikud püsikulud. Selle tagajärjel saab liige endale hääleõiguse.
E-mail- [email protected] Piirkond- Harjumaa, Tallinn Osakapital- kavandatav kapitali suurus. Ettevõtte tegevusala- 4771 Rõivaste jaemüük spetsialiseeritud kauplustes Vaata erinõuetega tegevusalasid siit http://mtr.mkm.ee/failid/Info/Tegevusalad_jaan2007.doc Vaata taotlusvorme siit http://mtr.mkm.ee/default.aspx?s=vormid Too välja ka ettevõttega seotud isikud: Isiku roll- omanik Isikukood: 49307080830 Nimi (ka ärinimi): Anna Popova, ILN Osamaks: 2500 2. Äriidee, missioon, visioon, põhiväärtused, eesmärgid ja slogan ILN on riiete bränd aktiivsetele ja moekatele noortele. Igaüks saab valida endale sobivaid rõivaid oma maitsele, et saaks näidata oma maailmavaadet ja stiili. Sihtrühmaks on noored, kes otsivad ennast, kelle unistuseks on olla eriline ja silmapaistev. MISSIOON - miks me olemas oleme? I Love Neon eesmärgiks on tuua päikest kõikidele noortele, kes on moehuvilised ja tahavad olla silmapaistvad
OÜ Pätu Mängutuba on lapsehoiuteenus lapse seadusliku esindaja või käesoleva seaduse § 252 lõikes 1 nimetatud hooldaja toimetulekut või töötamist toetav teenus, mille osutamise vältel tagab nimetatud isikute asemel lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse lapsehoiuteenuse osutaja. OÜ Pätu Mängutuba omanik: ● Isiku roll- omanik. ● Isikukood: 49303093345 ● Nimi OÜ Pätu Mängutuba: Muki Muki ● Osamaks: 2500.- ● Telefon: 112 2. Äriidee, missioon, visioon, põhiväärtused, eesmärgid ja slogan Äriideeks on pakkuda teenust lastehoiu ja mängutubade näol. Pätu Mängutoas on võimalik nii lapsi tuua hoiule mõneks tunniks kuni pooleks päevaks, kuni vanemad on shoppingul, restoranis, koosolekul vm. Vajalik on eelnev registreerimine, kuna võib juhtuda et mõnel päeval on mängutuba lapse sünnipäevaks broneeritud, Samuti on vajalik eelnev sünnipäevade
EKSAM 2017 Mille poolest erineb kapitaliturg rahaturust? (4) 1. Rahaturul kaubeldakse lühiajaliste finantsinstrumentidega alla 1 aasta 2. Kapitaliturul kaubeldakse pikaajaliste finantsinstrumentidega üle 1 aasta 3. Rahaturu põhifuntsioon on likviidsuse reguleerimine 4. Rahaturu alla käib pankadevaheline turg, lühiaj. Väärtpaberiturg, valuutaturg, Kapitalituru alla käib aktsiaturg, laenukapitali turg, tuletisinstrumentide turg Väärtpaberibörsi põhifuntsioonid? (5) 1. Noteerib avalikult väärtpaberid 2. Garanteerib sõlmitud tehingute täitmist 3. Ühendab väärtpaberivahendajaid 4. Teostab järelevalvet väärtpaberituru osaliste tegevuse üle börsil ning börsi vahendusel tehtud väärtpaberitehingute üle 5. Loob väärtpaberitehingute tegemiseks õiguslikud, tehnilised ja organisatoorsed tingimused Võrreldes asktsiaseltsina asutatud investeerimisfondiga on lepingulise investeerimisfondi eripära...
See organisatsioon püüab ennetada, kriise ohjata ja aidata kaasa konfliktijärgsele sotsiaalsele taastustööle, sealhulgas inimõiguste tagamisele. Osce saadab konfliktiohtlikesse piirkonadadesse oma missioone. Nendes organisatsioonides olemine tagab Eestile julgeoleku ning võimaluse saada rahalist toetust kultuuripärandi kaitseks. Eesti panus rahvusvahelisse julgeolekusse: Eesti panus rahuoperatsioonidesse on aastaaastalt kasvanud. Eesti osamaks NATO eelarvetesse jaguneb kolmeks: panus sõjalisse eelarvesse, tsiviileelarvesse ja julgeolekuinvesteeringutesse. INIMÕIGUSED Põhilised inimõigused õigus elule, õigus vabadusele, võrdsusele, isikupuutumatusele, õigus korrakohasele kohtumõistmisele, õigus perekonnale ja eraelule, õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eesti Poliitilised õigused- õigus rahvusele, kodakondsusele, usu-ja mõttevabadus, sõnavabadus, liikumisvabadus, hääleõigus
..füüsilise isiku tasemel kapitali maksustatakse kapitali vähendamisel saadud raha ainult juhul kui see ühingu tasemel ei olnud maksustatud ja sellisel juhul kuulub maksustamisele kasum. Kuna ühingu tasemel 120 000, mis Markole välja maksti ei maksustatud, peab Marko maksustama ise seega kasu. Kasu § 38 kohaselt on saadud raha miinus osaluse soetus maksumuse vahe, see on see vahe mida tuleb maksustada. §38 ütleb seda, lg 5 Mitterahalise sissemaksega omandatud osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse) soetamismaksumus on võrdne mitterahaliseks sissemakseks olnud eseme soetamismaksumuseks. Ehk selles kaasuse on Marko osalusmaksumuseks 100 000 saadud rahaks 120 000, järelikult 20 tuhat kuulub Marko tasemel maksustamisele tulumaksuga määraks 21% Ülesanne 2 OÜ Hunt leppis oma töötaja Markoga kokku, et kui Markol on väga vaja siis võib ta kasutada OÜ Hunt autot mõnikord ka isiklike sõitude tegemiseks. OÜ Hunt
võtmiseks. Peaassamblee võtab arutelude põhjal vastu resolutsioone. Väga olulised tegutsemist nõudvad asjad edastab Peaassamblee Julgeolekunõukogule, mis saab nende täitmise muuta kohustuslikuks. ÜRO on ainus ülemaailmse ulatusega julgeolekuorganistatsioon. NATO- Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsioon 1949 aastal pandi Washingtoni lepinguga alus NATOle. See loodi kui sõjalis-poliitiline liit. Regionaalne julgeolekuorganisatsioon. Eesti liitus 2004 ja nüüdseks on Eesti osamaks u 30miljonit krooni aastas. NATO kõrgeim organ on Põhja-Atlandi Nõukogu, mida juhib NATO peasekretär Andres Fogh Rasmussen. NATO rahastab muu hulgas kultuuripärandi kaitse programme ja mitmesuguseid teadusuuringuid. Tähtis ülesanne kriiside ohjamine ja rahuvalve väljaspool oma liikemesmaade territooriumi. NT. Iraak, Afganistaan. Tegemist sõjalise organisatsiooniga, hoidub NATO rahvusvaheliste suhetes jõuga ähvardamisest
Mälestused Siberist Minu vanaema on sündinud 4.aprillil 1932 a. teise lapsena. tema isa Karl Liivak areteeriti 1945a. Kevadel 25.märtsil , siis areteeriti ta külast palju mehi, vist 14-15 meest. Hiljem sai ta isa neile saata kirja , et talle mõisteti 16a. sunnitööd Siberis. Ta oli Arhangelsis, neli km Valge merest. Et peeti talu Rakke vallas, Liigvallas, siis jäi ta ema (Anette-Therese Liivak, sündinud Kesküla) üksi talu pidama. Sel ajal olid ju suured maksud taludel peal ja ka vilja-kartuli-liha- ja piima normid. Ta õde Aino sünd. 1930 a. 30. juunil , oli Väike-Maarhas Keskkoolis, aga ta talus oli abi vaja , siis pidi tema koolist ära tulema.Vanaema ja tema vend Uno, (sünd. 23.märts 1934) õppisid siis Liigvalla Mittetäielikus Keskoolis. See oli 7.kl koolis, nad pidid ju selle kooli lõpetama. Vanaema lõpetas selle 1947.a. Aga edasi ei saanud ta õppima minna , talus oli abi vaja. Ka Liigvalla k...
tööosaku müügist; 8) tulu, mida omandireformi õigustatud subjekt on saanud talle õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimise korralduse alusel väljaantud erastamisväärtpaberite müügist; 81) omandireformi õigustatud subjektile makstud kompensatsiooni õigusvastaselt võõrandatud vara eest, samuti talle välja antud, kuid kasutamata jäänud erastamisväärtpaberite eest makstud hüvitist; 9) tulu osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse) vahetamisest äriühingute või mittetulundusühistute ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise käigus; 10) tulu äriühingus osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse) suurendamisest või omandamisest mitterahalise sissemakse teel; 11) tulu investeerimisfondi osakute vahetamisest investeerimisfondide seaduse §-des 153 ja 154 sätestatud korras ning tulu investeerimisfondi osakute või muu osaluse vahetamisest investeerimisfondide ühinemise käigus
Vaidluse võimalus siis võib viia äritegevuse lõpetamiseni + jagatud vastutus ja risk + organiseerimise ja juhtimise lihtsus + miinuim kapitali nõude puudumine + võimalus kaasata suurmat kapitali kogemus ja oskusi Usaldusühing vähemald 2 osanikku. Neist 1 täisosanik(piiramatu vastutus) 1usaldusosanik(piiratud vastutus) Osaühing piiratud vastutusega ettevõtlus.( vastutatakse osamaksete ulatuses). Algkapitali nõu mitte alla 40 000, väiksem osamaks ei tohi olla alla 100.-, sissemakse a) rahaline b) mitterahaline. Aksiaselts piiratud vastutusega ettevõtlus. Algkapitali nõu mite alla 400 000kr. 1aktsia nominaalväärtus mitte alla 10kr. Lihtaktsiad, Eelisaktsiad. Tulundusühistu (TuÜ) vähemald 3 liikmega. Äriühingute asutamine TÜ ja UÜ algul sõlmitakse ühingulepingu( ärinimi, asukoht, tegevusala, sissemakse suurus jne.) Tuleb teha kanne äriregstrisse(kirjutavad alla kõik osanikud) Aktsiselts:
vabade kulude osas PARLAMENT – teine lugemine, lõplik otsus vabade kulude osas, eelarve vastuvõtmine 62.EL eelarve kulude struktuur ÜPP – 48% Struktuuripoliitika – 35% EL poliitikad – 6% Administratsioon – 5% Välistegevus – 5% Kompensatsioonid – 1% 17 63.EL eelarve finantseerimine (tulude struktuur) * Osamaks liikmesriikide RKP-st 45% * VAT ressurss 38% * Traditsioonilised omavahendid 17% 64.EL siseturg: 4 “vabadust” * Kaupade vaba liikumine * Isikute vaba liikumine * Teenuste osutamisvabadus * Kapitali ja maksete vaba liikumine: keelatud on kõik kapitali liikumise piirangud liikmesriikide endi vahel ja nende kolmandate riikide vahel 65
väljaantud tööosaku müügist; 8) tulu, mida omandireformi õigustatud subjekt on saanud talle õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimise korralduse alusel väljaantud erastamisväärtpaberite müügist; - omandireformi õigustatud subjektile makstud kompensatsiooni õigusvastaselt võõrandatud vara eest, samuti talle välja antud, kuid kasutamata jäänud erastamisväärtpaberite eest makstud hüvitist; 9) tulu osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse) vahetamisest äriühingute või mittetulundusühistute ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise käigus; 10) tulu äriühingus osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse) suurendamisest või omandamisest mitterahalise sissemakse teel; 11) tulu investeerimisfondi osakute vahetamisest investeerimisfondide seaduse §-des 153 ja 154 sätestatud korras ning tulu investeerimisfondi
Millise otsuse saab kohus teha? VUTT: Kohus peaks hagi rahuldama. Kas kohus saab hagi rahuldada või ei? § 101 lg 2 vastutavad solidaarselt, lg 3 solitaarvastutusest kõrvalehoiduvad kokkulepped ei kehti kolmanda isiku ees, seega kokkuleppe kehtiva nende endi vahel. XI Tulundusühistu 38. Tulundusühistu juhatus tegi 1. augustil otsuse, millega arvas ühistu liikme ühistust välja. Otsuse kohaselt ei täitnud ühistu liige oma kohustust tasuda täielikult osamaks. Ühistu asutamisel määrati põhikirjaga osamaksu suuruseks 1000 krooni, kuid 15. juulil muutis üldkoosolek põhikirja, kehtestades osamaksu uueks suuruseks 3000 krooni ning kohustas ühistu liikmeid täiendava osamaksu tasuma otsuse vastuvõtmisest kahe nädala jooksul. Ühistu liige esitas 15. septembril juhatuse otsusele kaebuse üldkoosolekule ja palus juhatuse otsuse kehtetuks tunnistada, kuna talle ei olnud üldkoosoleku 15. juuli otsus teatavaks tehtud
Millise otsuse saab kohus teha? VUTT: Kohus peaks hagi rahuldama. Kas kohus saab hagi rahuldada või ei? § 101 lg 2 vastutavad solidaarselt, lg 3 solitaarvastutusest kõrvalehoiduvad kokkulepped ei kehti kolmanda isiku ees, seega kokkuleppe kehtiva nende endi vahel. XI Tulundusühistu 38. Tulundusühistu juhatus tegi 1. augustil otsuse, millega arvas ühistu liikme ühistust välja. Otsuse kohaselt ei täitnud ühistu liige oma kohustust tasuda täielikult osamaks. Ühistu asutamisel määrati põhikirjaga osamaksu suuruseks 1000 krooni, kuid 15. juulil muutis üldkoosolek põhikirja, kehtestades osamaksu uueks suuruseks 3000 krooni ning kohustas ühistu liikmeid täiendava osamaksu tasuma otsuse vastuvõtmisest kahe nädala jooksul. Ühistu liige esitas 15. septembril juhatuse otsusele kaebuse üldkoosolekule ja palus juhatuse otsuse kehtetuks tunnistada, kuna talle ei olnud üldkoosoleku 15. juuli otsus teatavaks tehtud
ÄRIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED II 1. Äriühingute ühinemine. Äriühingute ühinemine võib toimuda kahel viisil: Äriühing (ühendatav ühing) võib ühineda teise äriühinguga (ühendav ühing), kusjuures ühendatav ühing loetakse lõppenuks, kogu vara läheb ühendavale ühingule Äriühingud ühinevad selliselt, et asutavad uue äriühingu, kusjuures ühinevad ühingud loetakse lõppenuks Ühineda võivad kõik äriühingud (ka nt AS ja täisühing). Ühinemiseks tuleb läbida järgmised etapid: Koostada ühinemisleping (ühinemise alusdokument, mis peab reguleerima kõiki ühingute ühinemisega seonduvaid asjaolusid) Seaduses sätestatud juhtudel teostada ühinemislepingu audiitorkontroll (AS-i puhul kohustuslik) Koostada ühinemisaruanne (ühinemise põhjendamine) Kiita ühinemisleping ühinemisotsusega heaks kõigi ühinevate ühingute osanike või aktsionäride poolt (poolt hääletas vähemalt 2/...
võõrandatud vara kompenseerimise korralduse alusel väljaantud erastamisväärtpaberite müügist; (TuMS § 15 lg 4 p 8) - omandireformi õigustatud subjektile makstud kompensatsiooni õigusvastaselt võõrandatud vara eest, samuti talle välja antud, kuid kasutamata jäänud erastamisväärtpaberite eest makstud hüvitist; (TuMS § 15 lg 4 p 81) - tulu osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse) vahetamisest äriühingute või mittetulundusühistute ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise käigus; (TuMS § 15 lg 4 p 9) - tulu äriühingus osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse) suurendamisest või omandamisest mitterahalise sissemakse teel; (TuMS § 15 lg 4 p 10) - tulu lepinguriigi investeerimisfondi osakute või aktsiate vahetamisest investeerimisfondide seaduse § 14 lg 3 p-s 2 või § 18 lg 5 p-s 2 sätestatud
Tulundusühistu on kolme või suurema hulga liikmetega ühing, mille eesmärgiks on liikmete ühise tegevusega nende majapidamiste või tegevuse toetamine teenuste osutamisega. Tulundusühistu on näiteks tarbijate ühistu, tootjate ühistu, laenu- ja hoiuühistud, kindlustusühistud. Tulundusühistu vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga. Ühistu liige kohustuste eest ei vastuta. Tema vastutus piirdub ühistu liikmetele kehtestatud osamaksu kogusummaga, ka neil juhtudel, kui osamaks ei ole täielikult tasutud. Ühistu liikmeteks võivad olla füüsilised ja juriidilised isikud. Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osaühing on enamlevinud äriühingu liik Eestis. Osaühingu võib asutada üks või mitu isikut. Asutajaks võib olla füüsiline isik või juriidiline isik. Osaühing on piiratud
Enne erastamisväärtpaberite väärtpaberibörsil noteerimise alustamist soetatud vara soetamismaksumuseks loetakse erastamisväärtpaberite keskmine kohalik müügihind vara soetamise päeval. Äriühingute või mittetulundusühistute ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise tulemusena omandatud osaluse (aktsiad, osad, 9 osamaks, sissemakse) soetamismaksumuseks loetakse ühineva, ühendatava, jaguneva või ümberkujundatava äriühingu või mittetulundusühistu osaluse soetamismaksumus või nimetatud osaluse soetamiseks tehtud sissemaksed, millele on juurde arvatud ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise käigus tehtud täiendavad sissemaksed ja maha arvatud saadud väljamaksed (TMS § 38) .
11) kahjumi katmise kord; 12) vara jaotamise kord ühistu lõpetamisel; 13) muud seadusega sätestatud kohustuslikud tingimused. Põhikirjaga võib ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole seadusega vastuolus. Kui põhikirja säte on vastuolus seadusega, kohaldatakse seadusega sätestatut. Kui põhikirjaga ei ole ühistu tähtaega ette nähtud, loetakse, et see on asutatud määramata tähtajaks. Põhikirjaga võib määrata, et ühistu liikmel võib olla rohkem kui üks osamaks ning sätestada seoses sellega lisatingimusi. Põhikirjaga võib määrata ka ühistu liikme kohustuse osaleda ühistus mitme osamaksuga (kohustuslik osalus), kusjuures kohustuslik osalus peab olema võrdne kõigi liikmete suhtes või sõltuma liikme poolt ühistu vara või muude võimaluste kasutamise mahust. Kui põhikirjaga ei ole ette nähtud ühistu liikmete isiklikku ega lisavastutust ühistu kohustuste eest, kohaldatakse mitterahalise sissemaksega tasumisel osaühingu kohta sätestatut.
MINISTRITE NÕUKOGU teine lugemine, lõplik otsus kohustuslike kulude osas, muudatused vabade kulude osas PARLAMENT teine lugemine, lõplik otsus vabade kulude osas, eelarve vastuvõtmine 62.EL eelarve kulude struktuur ÜPP 48% Struktuuripoliitika 35% EL poliitikad 6% Administratsioon 5% Välistegevus 5% Kompensatsioonid 1% 63.EL eelarve finantseerimine (tulude struktuur) * Osamaks liikmesriikide RKP-st 45% * VAT ressurss 38% * Traditsioonilised omavahendid 17% 17 64.EL siseturg: 4 "vabadust" * Kaupade vaba liikumine * Isikute vaba liikumine * Teenuste osutamisvabadus * Kapitali ja maksete vaba liikumine: keelatud on kõik kapitali liikumise piirangud
MINISTRITE NÕUKOGU teine lugemine, lõplik otsus kohustuslike kulude osas, muudatused vabade kulude osas PARLAMENT teine lugemine, lõplik otsus vabade kulude osas, eelarve vastuvõtmine 62.EL eelarve kulude struktuur ÜPP 48% Struktuuripoliitika 35% EL poliitikad 6% Administratsioon 5% Välistegevus 5% Kompensatsioonid 1% 63.EL eelarve finantseerimine (tulude struktuur) * Osamaks liikmesriikide RKP-st 45% * VAT ressurss 38% * Traditsioonilised omavahendid 17% 17 64.EL siseturg: 4 "vabadust" * Kaupade vaba liikumine * Isikute vaba liikumine * Teenuste osutamisvabadus * Kapitali ja maksete vaba liikumine: keelatud on kõik kapitali liikumise piirangud
MINISTRITE NÕUKOGU teine lugemine, lõplik otsus kohustuslike kulude osas, muudatused vabade kulude osas PARLAMENT teine lugemine, lõplik otsus vabade kulude osas, eelarve vastuvõtmine 62.EL eelarve kulude struktuur ÜPP 48% Struktuuripoliitika 35% EL poliitikad 6% Administratsioon 5% Välistegevus 5% Kompensatsioonid 1% 63.EL eelarve finantseerimine (tulude struktuur) * Osamaks liikmesriikide RKP-st 45% * VAT ressurss 38% * Traditsioonilised omavahendid 17% 17 64.EL siseturg: 4 "vabadust" * Kaupade vaba liikumine * Isikute vaba liikumine * Teenuste osutamisvabadus * Kapitali ja maksete vaba liikumine: keelatud on kõik kapitali liikumise piirangud
lükata (absoluutne häälteenamuse ja 3/5 kogutud häältega) -> tagasi Euroopa Komisjoni 3. EL eelarve kulude struktuur · ÜPP 48% · Struktuuripoliitika 35% · EL poliitikad 6% · Administratsioon 5% · Välistegevus 5% · Kompensatsioonid 1% 4. EL eelarve finantseerimine (tulude struktuur) · Traditsioonilised omavahendid · VAT ressurss · Osamaks liikmesriikide RKPst SISETURG 5. EL siseturg: 4 "vabadust" · Kaupade vaba liikumine o Tolliliit, kaupade vaba liikumine, erandid · Isikute vaba liikumine o Töötajate vaba liikumine, asutamisõigus, vastastikune tunnustamine, viisa, varjupaiga ja sisserände poliitikad · Teenuste osutamisvabadus · Kapitali ja maksete vaba liikumine o Keelatud on kõik kapitali liikumise piirangud liikmesriikide endi vahel ja nende ja
julgeolekut; säilitada rahu ja tugevdada rahvusvahelist julgeolekut kooskõlas nii Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja kui ka Helsingi lõppakti põhimõtetega ning Pariisi harta eesmärkidega; edendada rahvusvahelist koostööd; arendada ja tugevdada demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid ning inimõiguste ja põhivabaduste austamist. EL tulu ja kuluartiklid Euroopa Liidu eelarve peamised tuluartiklid: käibemaks 52% riigi SKP-l põhinev osamaks 22% tollimaks 18% tulud põllumajanduse ekspordilt 3% muud tulud 5% Euroopa Liidu eelarve peamised kuluartiklid: ühtne põllumajanduspoliitika 47% struktuuri- ja integratsioonifondid 34% välispoliitilised valdkonnad 13% muud kulud 6% Euroopa Liidu seesmine struktuur Euroopa Liidu seesmine struktuur moodustub seitsmest koostööorganist: Euroopa Parlamendist, Euroopa Nõukogust, Euroopa Komisjonist ja Euroopa Liidu Kohtust.
elamualuse ja elamu teenindamiseks vajaliku maa majandamist. Elamuühistu liikme osamaksu suurus peab vastama tema valdusesse antava või tema valduses oleva eluruumi üldpinna suurusega vastavale osale elamu ehitusmaksumusest. Eluruumi üürileandmine - Elamuühistu võib vabanenud eluruumi anda üürile kuni aastaks. Elamuühistu liige võib tema valduses oleva eluruumi anda üürile. Osamaksu võõrandamine - elamuühistu liikmel on õigus talle kuuluv osamaks võõrandada. Abikaasade ühisomandisse kuuluva osamaksu võib elamuühistu liige võõrandada üksnes abikaasa eelneval kirjalikul nõusolekul. Elamuühistu liikmeks astumise eelisõigus osamaksu pärimise korral - elamuühistu liikmega koos elanud abikaasal on liikme surma korral eelisõigus elamuühistu liikmeks astumisel juhul, kui tal on õigus osale osamaksust. Elamuühistu liikme elamuühistust väljaarvamine - elamuühistu liige arvatakse elamuühistust välja tema surma korral
MSKi on kolm peamist ülesannet: poliitikad 6% Administratsioon 5% - Konsultatiivne roll kolme suure institutsiooni Välistegevus 5% Kompensatsioonid 1% nõustamisel - Kodanikuühiskonna kaasamine EL otsustegemisse 63. EL eelarve finantseerimine (tulude struktuur) - Kodanikuühiskonna tugevdamine väljaspool Euroopa Liitu, arendades dialoogi ja toetades * Osamaks liikmesriikide RKP-st 45% vastavaid struktuure Kesk- ja Ida- Euroopas, Türgis, * VAT ressurss 38% Vahemeremaades, ACP riikides, Lõuna- Ameerikas * Traditsioonilised omavahendid 17% jm. 64. EL siseturg: 4 "vabadust" · Pangandus- ja kindlustusteenused * Kaupade vaba liikumine * Isikute vaba liikumine 69
selliselt, et ei ole tuvastatud kahju tekitamine, juhul kui on mingisugune tõenduslik baas kostja väidetel, mis lükkaks ümber selle tõendi. 240. Hageja esitas kohtule ühisvara jagamise nõude, viidates asjaolule, et poolte abielu on kohtu poolt juba varem lahutatud, kuid ühisvara osas pooled tookord seisukohta ei võtnud. Kohus jättis hagi rahuldamata, kuna abielu lahutamisel pooltel ühisvara jagamises vaidlust ei esinenud, vaid nende kokkuleppel jäi kostjale korteri osamaks ja hagejale sõiduauto. Kostjal on praeguseks hetkeks korterile korteriomand seatud ja hageja on sõiduauto juba võõrandanud. Ringkonnakohus tühistas kohtuotsuse ja tunnistas hageja omandiõigust korteriomandile, mõistes kostjalt hageja kasuks välja rahaline kompensatsioon enamsaadud ühisvara arvelt. Ringkonnakohus leidis, et esimese astme kohus asus ekslikult seisukohale, et pooled jagasid ühisvara abielu lõppemisel,
45% SKT-st. Eesti peaks lähiaastate jooksul saama Euroopa Liidult üle 50 miljardi krooni. Tulud 3 põllumajanduslõivud kolmandatest riikidest sisseveetavatele põllumajandustoodetele (kuni 25%) 4 tollimaksud ja muud maksud sisseveetavatele toodetele 5 0,5 % käibemaksust alates 2004. a 6 protsentuaalselt võrdne osa riigi SKT-st, 2004. a peaks u 2/3 EL-i eelarve tuludest laekuma liikmesriikide SKT-st. Tulude jagunemine: käibemaks 52%, riigi SKP-l põhinev osamaks 22%, tollimaks 18%, tulud põllumajanduse ekspordilt 3%, muud tulud 5%. Kulud 7 ühtne põllumajanduspoliitika 46 % (40, 9 miljardit eurot). 1960. aastail oli 80 %, 1980. a 72%. 8 Regionaalpoliitika e struktuurivahendid 35 % (32, 0 miljardit eurot). Toetatakse vähemarenenud piirkondi ning Soome ja Rootsi hõredalt asustatud alasid (sihtala 1), majanduslikku ja sotsiaalset ümberstruktureerimist vajavaid piirkondi (sihtala 2) ning
.............................. 12. Territooriumi korrashoid ............................... 13. Amortisatsioon ............................... 14. ................. (särgid, mütsid jne) ............................... 15. ......................... ............................... 16. Kasum (arengufond) .............................. KOKKU: 65 KATTEALLIKAD (TULUD) 1. Lastevanemate osamaks ....................... 2. HM toetusraha ....................... 3. Sihtotstarbelised laekumised sponsoritelt ....................... 4. Oma erivahendid ....................... 5. Personali osamaks ....................... 6. ..................... ....................... 7. ..................... ....................... KOKKU: NÄIDIS ....................... NOORTELAAGRI TUUSIKU
SKT-st. Eesti peaks lähiaastate jooksul saama Euroopa Liidult üle 50 miljardi krooni. Tulud 1) põllumajanduslõivud kolmandatest riikidest sisseveetavatele põllumajandustoodetele (kuni 25%) 2) tollimaksud ja muud maksud sisseveetavatele toodetele 3) 0,5 % käibemaksust alates 2004. a 4) protsentuaalselt võrdne osa riigi SKT-st, 2004. a peaks u 2/3 EL-i eelarve tuludest laekuma liikmesriikide SKT-st. Tulude jagunemine: käibemaks 52%, riigi SKP-l põhinev osamaks 22%, tollimaks 18%, tulud põllumajanduse ekspordilt 3%, muud tulud 5%. Kulud 1) ühtne põllumajanduspoliitika 46 % (40, 9 miljardit eurot). 1960. aastail oli 80 %, 1980. a 72%. 20 2) Regionaalpoliitika e struktuurivahendid 35 % (32, 0 miljardit eurot). Toetatakse vähemarenenud piirkondi ning Soome ja Rootsi hõredalt asustatud alasid (sihtala 1), majanduslikku ja sotsiaalset
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
