Elementaarreaktsioon on reaktsioon kus ei teki vaheühendeid, või ei ole vajalik eeldada nende olemasolu, et kirjeldada keemilist reaktsiooni molekulide tasandil. Elementaarreaktsioon toimub eeldatavasti ühes astmes ning ja toimub ainult üks aine üleminek. Reaktsiooni järk on suurus, mis on arvuliselt võrdne kontsentratsioonide astmenäitajate summaga reaktsiooni kiiruse võrrandis. Reaktsiooni järk defineeritakse ka iga reaktsioonis osaleva aine jaoks eraldi kui tema kontsentratsiooni astmenäitaja. Lihtreaktsiooni järk võib olla 0, 1, 2 või 3 murdarvuline või negatiivne järk näitab, et reaktsioon kulgeb keerukama mehhanismiga Kontsentratsiooni astmenäitaja määrab reaktsiooni järgu antud aine suhtes. Lihtsate reaktsioonide korral on kontsentratsiooni astmenäitajad (b, d reagentide) positiivsed täisarvud. Murdarvuliste ja negatiivsete astmenäitajate esinemine reaktsiooni kiiruse
metioninsüntaasi vahendusel on vajalik homotsüsteiini transformeerimiseks metioniiniks, et oleks alus erütrotsüüdide prekursorite ehk erütroblastide DNA puriinide ja pürimidiinide sünteesiks (O'Leary 2010: 300). Samuti see osaleb folaadi tsüklis, konverteerides foolhappet metüültetrahüdrofolaadist (MethylTHF) tetrahüdrofolaadiks (THF), mis edasi ensümi abil muutub metüleentetrahüdrofolaadiks (MethyleneTHF) ning järgevates reaktsioonides viib DNA replikatsioonis osaleva tümidiini tekkimiseks (Green 2017:2606). Lühidalt öeldes, metüülkobalamiini ko-faktori puudumise korral esineb foolhape ainevahetuse takistusega, rakku tsükli S etapi pikendamine ning DNA sünteesi defekt, mille tõttu luuüdis toimunud ebaefektiivse hematopeesi tulemusel ilmnevad morfoloogiselt muutunud, ebaküpsenenud ja disfunktsionaalsed erütroblastid (Green 2017: 2605). Antud info alusel saaks järjestada prenitsioosne aneemia arenemise etapid. Ilmneb krooniline
iseloomustamiseks aatomites (L.Pauling, 1932). Tänapäeval- seostatakse EN vastava aatomi ionisatsioonienergia ja elektronafiinsusega (nende poolsummaga) mittepolaarne (homöopolaarne) side polaarne side - Keemiline side on seda polaarsem, mida erinevamad on elementide elektronegatiivsused. Kõige polaarsem side: leelismetalli ja halogeeni aatomite vahel Kovalentne side -ühe või mitme valentselektroni üheaegne toime mõlema osaleva aatomituumaga. Kovalentse sideme moodustumisel määrab valentsi mitte paaristumata elektronide arv valentskihis vaid valentsorbitaalide üldarv. Sigma- ja piiside - Kõiki neid sidemeid, mis moodustuvad aatomituumasid ühendava sirge sihis ja on sirge suhtes telgsümmeetrilised, nimetatakse -sidemeteks ja -sidemeks nim neid sidemeid kus d-elektronide osalusel tekkivates ühendites keemiline side moodustub paralleelselt orienteeritud orbitaalide külgkattumise teel.
NÄIDE 1a. Sõnumid edastatakse üle interneti ja sisestatakse klaviatuurilt 6. Nõuded Süstemaatilist nõuete analüüsi nimetatakse ka nõuete inseneeriaks või siis, nõuete kogumiseks või nõuete spetsifitseerimiseks. Nõuete inseneeria on tarkvaratehnika ja süsteemitehnika alamdistsipliin. Tarkvara nõue on omadus, mida tarkvara peab omama/väljendama selleks, et lahendada konkreetset probleemi reaalses maailmas. Lahendatavaks probleemiks võib olla organisatsiooni äriprotsessis osaleva tarkvarakasutaja konkreetse tööülesande mingi osa automatiseerimine. Nõuete analüüsi kolm baasi *wink wink* when’s the homerun Nõuete kogumine - Suhtlemine tellijatega/kasutajatega selleks, et välja selgitada nende nõuded. Nõuete analüüsimine - kindlaks tegemine, kas püstitatud nõuded on ebaselged, mittetäielikud, mitmetähenduslikud, või vastuolulised, ja siis nende probleemide lahendamine. Nõuete salvestamine - Nõuded võivad olla dokumenteeritud erinevates vormides nagu
Nende põhjal saab personalitöötaja korraldada edasist koolitustegevust. Vähemalt nädal enne koolituse toimumist informeerib personalitöötaja kõiki koolitusest osavõtjaid. Etteteatamise aeg peab sõltuma koolituse läbiviimise ajast ja kohast. Koolitusele mineja esitab kirjaliku avalduse, taotluse personalitöötajale, mis on kooskõlastatud vahetu juhiga. Avaldus, taotlus peab sisaldama infot koolituse sisu, toimumise aja, koolitaja ja maksumuse kohta. Koolitusel osaleva töötajaga sõlmitakse koolitusleping, kui koolitus on suuremahuline või pikaajaline. Koolitusleping on kokkulepe tööandaja ja töötaja vahel, millega määratakse töötajate õigused ja kohustused koolitamisel. Üldjuhul määratakse tööandja kohustus tasuda töötaja koolituskulud ning töötaja kohustus töötada organisatsioonis kindlaksmääratud ajani. Kokkulepitud ajast varasema lahkumise korral aga hüvitama koolituskulud.
tulemit või ekspositsiooni uuritakse neid uurijapoolselt mõjutamata. b. Mõjutusepi uurimus on disainitud testimaks hüpoteese läbi ekspositsiooni mõjutamise = katse. c. (Agregeeritud andmeid kasutavad uuringd, mis hindavad ekspositsiooni ja või tulemi olemasolu rühma tasandil) d. (Indiviidipõhiseid andmeid kasutavates uuringutes antakse hinnang ekspositsiooni ja või tulemi olemasolule iga uuringus osaleva indiviidi tasandil) 6. a. Kirjeldav epidemioloogia uurimus on disainitud kirjeldama ekspositsiooni või tulemi jaotust, ei uuri seoseid. b. Analüütiline epidemioloogia uurimus on disainitud uurima seoseid, sageli eesmärgiga selgitada välja tulemi võimalikud põhjused. 7. VT NR 4 8. Vt nr 4 9. *Juhu määratlus kriteeriumide kogum, mida kasutatakse huvipakkuva terviseseisundi või sünmuse identifitseerimisel.
24) NA Antud: a)V(CO2)=134,4l b) V(CO2)=134,4l c)n(C2H5OH)=2mol a) n(C2H5OH)=? b)m(O2)=? c)N(H20)=? Vastus: a) n(C2H5OH)=3mol; b)m(O2)=192g; c)N(H20)=36×1023molekul 25) Reaktsioonide järk on suurus, mis on arvuluselt võrdne kontsentransioonide astmenäitajate summaga reaktsiooni kiiruse võrrandis. Seda defineeritakse ka iga reaktsiooni osaleva aine jaoks eraldi, kui tema kontsentratsiooni astmenäitaja. Lihtreaktsiooni järk võib olla 1-3 (murdarveline või negatiivne järk näitab, et reaktsioon kulgeb keerukama mehhanismiga). Nulljärku reaktsiooni korral avaldub reaktsiooni kiirus, kui v=k, see tähendab kiirus ei sõltu reagentide kontsentratsioonist. V1=k1×Cpa×Cqb, kus k-reaktsiooni kiiruskonstatnt; p-reaktsiooni järk aine A suhtes; q- reaktsiooni järk aine B suhtes, p+q-reaktsiooni summaarne järk.
Standardne reaktsioonientroopia Sr0 on defineeritud kui reaktsioonisaaduste ja lähteainete molaarsete entroopiate vahe, võttes arvesse stöhhiomeetriakoefitsiente: 23.Gibbsi vabaenergia, reaktsiooni suuna ja tasakaalu kriteeriumid.Gibbsi vabaenergia? Keemilisele tasakaaluolekule vastab Gibbsi vabaenergia miinimum, s.t G = 0 Reaktsiooni vabaenergiamuut on saaduste ja lähteainete molaarsete vabaenergiate vahe. Selle arvutamiseks peame teadma, kuidas iga reaktsioonis osaleva aine vabaenergia muutub sõltuvalt tema kontsentratsioonist või osarõhust. 24.Gibbsi vabaenergia arvutamine. Konstantsel temperatuuril ja rõhul: Seega kulgeb iga protsess iseeneslikult vabaenergia vähenemise suunas (G < 0). Tasakaaluolekus G = 0 Reaktsiooni H ja S ei muutu oluliselt temperatuuri muutudes, kuna temperatuur mõjutab nii lähteainete kui ka produktide vastavaid suurusi samas suunas. Reaktsiooni vabaenergia muutub temperatuuri muutudes aga
Selgitage selle seost vabaenergiamuuduga. Keemiline tasakaal on keemilise reaktsiooni seisund kui puuduvad kalduvused muutusteks reaktsioonisegus reagentide, saaduste konsentratsioonides või osarõhkudes. Päri- ja vastassuunalise reaktsiooni kiirused on võrdsed. Ka keemilisele tasakaaluolekule vastab Gibbsi vabaenergia miinimum, s.t G=0. Reaktsiooni vabaenergia on saaduste ja lähteainete molaarsete vabaenergiate vahe. Selle arvutamiseks peab teadma, kuidas iga reaktsioonis osaleva aine vabaenergia muutub sõltuvalt tema kontsentratsioonist või osarõhust. 58. Mida näitavad ainete aktiivsused? Ainete aktiivsus saab kasutada, et kirjeldada reaalseid gaase ja reaalseid lahuseid, kui molekulidevahelised interaktsioonid on tähtsad.... aj on aine J aktiivsus. Idealiseeritud süsteemide jaoks on aktiivsusel lihtne sisu: 1)ideaalgaasi korral aj=PjP0 (sageli jäetakse P0 ehk standardrõhk 1 bar märkimata); 2)lahustunud
õigusmõisteid ning eeltoodut arvesse võttes leida konkreetsel juhul kõige õiglasem ja tasakaalustatum lahendus. Kusjuures kogu menetlus peab olema seaduslik ja erapooletu. Teoreetilistest käsitlustest võib leida mitmeid haldusmenetluse ülesannete ja eesmärkide loendeid, kuid kahe peamise (vastandliku) eesmärgina võib välja tuua esiteks menetluse tulemuse õigsuse ja/või ratsionaalsuse tagamise (menetluse regulatiivne ehk konflikti lahendav roll) ning teiseks menetluses osaleva isiku inimväärikuse austamise (menetluse sümboolne ehk väärtusi loov funktsioon). Esimest menetlusreeglite tähenduse käsitlust võib tähistada sõnaga ,,instrumentalism", kus menetlusnõuded on üksnes vahendid eesmärgi - ratsionaalse ja/või õige menetlustulemuse - saavutamiseks. Teist käsitlust võib nimetada menetlust tähtsustavaks, kus protseduurilist õiglust, mis peab kaitsma isikutja tema inimväärikust, peetakse omaette eesmärgiks (Parrest 2006).
(Khan 2014: 268). Emfüseemi olemus seisneb kopsu parenhüümi kahjustuses (Corbridge 2012: 48), mis väljendub alveoolide seinade elastsuse kadusmises, nende destruktsioonis ja distaalse kopsu õhuruumi laienemises (Khan 2014: 267). Täpselt öeldes patoloogia puudutab kopsu parenhüümi funktsionaalset ühikut aatsinust, mis koosneb hingamis bronhioolidest, alveolaarjuhakestest, kotikestes ja ikkagi alveoolist. Sellega kaasneb gaasi vahetuses osaleva alveoolide ja kapillaride pinda vähenemine. On võimalik jäguneda kopsu enfüseemi 3 tüüpideks vastaval lokalisatsiooni: tsentrilobulaarne ehk respiratoorse bronhioolide puudutav, harvem lejduv panatsinaarne ehk terve kopsude parenhüümat puudutav, paraseptaalne ehk asetsev pleurale lähedam (Sudhakar 2009: 171-172). Põhilised etioloogilised faktorid on nii endogeensed ehk geneetilised, kui ka eksogeensed.
Tehnilise dokumentatsiooni liigid: · Organisatsioonipoliitika Sissejuhatus. Antud teoorias käsitletakse inimeste käitumist organisatsioonis tööliste ja teenistujate ning nende otseste juhtide tasemelt lähtudes. Peatähelepanu on suunatud inimeste vahelistele suhetele ja nende tööalasele käitumisele, eesmärgiga mõista vastavaid seaduspärasusi ja organisatsioonis toimuvat. Organisatsioonilise käitumise aluste tundmine võimaldab juhil analüüsida olukordi, et mõjutada oma alluvate käitumist , suurendada nende tööalast aktiivsust ja seeläbi tõsta organisatsiooni efektiivsust. Kaasaegse organisatsiooniteooria puhul on lähtutud küll äritegevusega seotud organisatsioonidest, kuid antud teooria on kasutatav ka mujal: riigi-, teadus-, haridus-, tervishoiu jt asutustes ja muudes organisatsioonides, kus on tegemist inimeste tööalaste suhetega. Organisatsiooni mõiste- organisatsioon kujutab endast kindla ...
· Sellised juhtumid esinevad nt erinevate tööstusettevõtete mürgiste ainete nõrgumisel keskkonda. · Sellisel juhul mõjutatakse keskkonda kahjulikult ainete endi madalate konsentratsioonide poolt ning taastumisvõimaluse puudumisega, sest nende reoainete juurdevool on pidev ning kauakestev. 112. Mürgisuse testimine: · Kroonilised testid võivad kaasata üksikuid või arvukaid liike · Akuutsed testid, mis hõlmavad ainult lühikese perioodi selles testis osaleva oganismi eluperioodis · Kuna paljud akuutsed testid võtavad tavaliselt aega 24 tunnist kuni mõne päevani, siis mida kauem on see katseorganism elanud, seda väiksemat osa tema elueast need tulemused hõlmavad · Kroonilised testid, mis on kavandatud kestma teatud pikema osa katseorganismi eluperioodist, aga samas ei hõlma nad mitmeid põlvkondi 113. Ökoloogilise riski hindamine:
süsteem on keemilises tasakaalus, nihkub tasakaal selle reaktsiooni suunas, mis vähendab tekitatud muutust. Vastavalt Le Chatelier' printsiibile: a) temperatuuri tõstmisel nihkub tasakaal endotermilise reaktsiooni suunas, temperatuuri alandamisel eksotermilise reaktsiooni suunas; b) rõhu tõstmisel nihkub tasakaal gaasiliste ainete moolide arvu (st. ruumala) vähenemise suunas, rõhu alandamisel vastupidi; c) reaktsioonis osaleva aine lisamisel nihkub tasakaal selle aine kontsentratsiooni vähenemise suunas, aine eemaldamisel tema tekke suunas. II. LAHUSED A. Põhimõisted ja kontsentratsiooni väljendusviisid Lahusteks nimetatakse homogeenseid ühefaasilisi süsteeme, mis tekivad kahe või enama aine segunemisel. Komponenti, mille agregaatolek lahustumisprotsessis ei muutu, nimetatakse lahustiks
Mootorrattad 4m Laius: M1 2,5m (2500 mm) 2-rattalised mopeedid 1m Mootorrattad 2m O1 haagis võib olla vedavast sõiduautost 30 cm laiem Suurim lubatud kõrgus: 4m väljaarvatud L kategooria sõidukid, neil on 2,5m Euroliidu telje koormus on 9 tonni. Auto ja haagise kaal võib max olla 44 tonni. Sõiduki nõuetele vastavad kontroll ja järelvalve süsteem Sõiduki, selle osade ja varustuse tüübi kinnitus. Toodangu järelvalve Sõiduki tehnoülevaatus Liikluses osaleva sõiduki tehnoseisundi kontroll (teostavad vaid kindlad isikud, vajalike paberitega). Ekspertiisi ja katsetamist viib läbi ARKi poolt tunnustatud katsekoda. Sõiduki ümberehitamise võimalikkuse ja viisi määrab ARK Auto rehvid Tähistamine · E (e1, E2), DOT (2005) · Ei tohi olla vanem kui 10 aastat · Mustri sügavus 1...6 mm · 3...4 mm peal on viimane piir · Võidusõidus kasutatav ,,slikid" rehvid on hoopis teisest segust tehtud
Seega tasakaalukonstant on päri- ja pöördsuunalise reaktsiooni kiiruskonstantide jagatis. 36. Reaktsiooni kiirus, massitoimeseadus. Reaktsiooni kiirus sõltub: reaktsioonist osavõtvate ainete kontsentratsioonist,olekust,peenestusaste, temperatuurist, katalüsaatoritest,rõhust (gaaside puhul) 37. Reaktsiooni järk Suurus, mis on arvuliselt võrdne kontsentratsioonide astmenäitajate summaga reaktsiooni kiiruse võrrandis. Reaktsiooni järk defineeritakse ka iga reaktsioonis osaleva aine jaoks eraldi kui tema kontsentratsiooni astmenäitaja. Reaktsiooni järku määratakse alati reaktsiooni lähteainete kontsentratsioonide järgi. 38. Reaktsiooni kiiruse sõltuvus temperatuurist, van't Hoffi reegel ja Arrheniuse võrrand. Temperatuuri mõju reaktsiooni kiirusele-Keemiliste reaktsioonide kiirus kasvab temperatuuri tõustes. Van´t Hoffi reegel: temperatuuri tõstmisel 10 kraadi võrra kiireneb reaktsioon keskmiselt 2 korda. Kvantitatiivset seost
......................................................................................................................... 27 3. Rahvusvaheline leping. (6 p) Väljavõtteid Helsingi lõppaktist /---/ Osalevad riigid hoiduvad mis tahes otsesest või kaudsest, individuaalsest või kollektiivsest sekkumisest sise- või välisasjadesse, mis kuuluvad teise osaleva riigi sisekompetentsi, olenemata nende vastastikustest suhetest. /---/ Osalevad riigid hakkavad austama iga osaleva riigi territoriaalset terviklikkust. /---/ Osalevad riigid hakkavad austama inimese õigusi ja põhivabadusi, kaasa arvatud mõtte-, südametunnistus-, usu- ja tõekspidamisvabadus kõigi tarvis, olenemata rassist, soost, keelest ja usundist. /---/ 3.1. Milliseid Helsingi lõppaktis esitatud põhimõtteid on rikutud? Leidke Helsingi lõppakti
Darcy seadus Q = k * A * h /L Q- veevooluhulk L- vee liikumise pikkus A-ristlõike pindala h = h2- h1 rõhkude vahe k- pinnase filtratsioonikoefitsient Veeringe & veebilanss Vee olemasolu ja liikumist Maa peal, sees ja kohal kirjeldab veeringe. (suur & väikene)!! Veebilanss on mingi maa-ala, veekogu, taime, biogeotsönoosi, tehnoloogiap-rotsessi vms kõigi juurde- ja äravooluliikide ning vee akumulatsiooni mahtu isel näitaja. Veeringes osaleva vee keskmine hulk ei muutu. Seetõttu peab valitsema tasakaal aurumise, sademete ja äravoolu vahel. Sellel tasakaalul põhineb maakera veebilanss: Eo + ET + Em = So + Sm, mandrite veebilanss: ET + Em = Sm Q, Valgla veebilanss: ET + Ev = Sv Q ± V, Veebilansiliikmeid avaldatakse veekihi paksusena (mm) või mahuühikutes (km3). Veebilansi põhielementide vaheline seos Oledekopi valem aasta aurumise arvutamiseks: E- tegelik aurumine
Reklaamina käsitatava eksitava, kõlvatu või halvustava teabe puhul rakendatakse reklaamiseaduse sätteid. 9.2. Eksitav teave Eksitav teave on ebatõesed andmed, mis võivad ostja tavalise tähelepanelikkuse juures tekitada pakkumisest eksliku mulje või millega kahjustatakse või võidakse kahjustada teise ettevõtja mainet või tema majandustegevust. Keelatud on eksitava teabe avaldamine või avaldamiseks esitamine või tellimine kas enda või kaubaturul osaleva teise ettevõtja, tema kauba või töövahendi kohta, välja arvatud teabe avaldamine, kui avaldajalt on sellise teabe avaldamine tellitud või avaldaja ei vastuta teiste poolt temale esitatud teabe õigsuse eest. 9.3. Konkurendi või tema kauba halvustamine 9.4. konfidentsiaalne teave Konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine on konkurendi konfidentsiaalse teabe kasutamine, kui vastavad andmed on saadud seadusevastaselt.
Tiheliidus suleb tihedalt naaberrakkude vahelise ruumi, ka väikestele molekulidele, kuna peab sulgema ainete läbipääsu rakkude vahelt. Ankurliidus seostab raku tsütoskeleti kompnente, rakud on mehhaaniliselt tugevalt seotud. · Desmosoomid rakumembraanid ei liitu, vaid kinnistuvad (intermediaarsed filamendid) · Adherentsid kleepkontakt, puudub intermediaarne tihe joon. · Hemidesmosoom pool desmosoomis osaleva epiteeliraku poolt, teine pool on basaalmembraan. Aukliidus needilaadne, kahe raku vahel valgukanalid (südamelihas, silelihas), sarnased sünapsidega. Raku valendikupoolne pind · Mikrohatud · Liikumatud ripsmed e. stereotsiiliad · Liikuvad ripsmed e. kinotsiiliad Mikrohatud suurendavad imendumispinda, esinevad sooleepiteeli ja nefroni proksimaalsete tuubulite valendikupoolsel pinnal Stereotsiiliad eriti pikad hatud, liikumatud, neid leidub munandimanuse juha
kreekakeelsest sõnast µ (khemeia): kunst muuta `tavalisi' metalle väärismetallideks või nende sulamiteks Tõenäoliselt tulenes kreeka khemeia omakorda egiptusekeelsest sõnast ham (algselt kham) või hemi: "Egiptus" või "must".Keemia - teadus ainetest ja nende muundumise seaduspärasustest. Ümbritseva maailma aineline aspekt. Keemilised reaktsioonid on ainete sellist laadi muundumised, kus tekivad või lagunevad aatomitevahelised keemilised sidemed, kusjuures aatomite liik (keemiline element) ei muutu; aatomites toimuvad muutused välistes elektronkihtides.mittemeteoriitne raud vähemalt 2100 a. e.m.a..esimesed vaskesemed enne 9 tuh. a. e.m.a Egiptuses kasutati paljusid keemil. muundumisi: keraamika, kääritamine (2500.a. paiku e. Kr. valmistati nelja õllesorti), värvid, kulla eraldamine jm. Egiptlased tundsid kulla metallurgiat (Nuubia kullapahtlad), hõbeda saamist (sulamist pliiga), vaske ja pronksi (sulam Sn-ga), rauda (ja karastamisprotsess...
Kolmas võimalus: näidatakse ainult objektinime (allajoonitud), ilma klassinimeta: objektinimi Rekursiivne assotsiatsioon Seos (assotsiatsioon) võib ühendada klassi iseendaga, s.t. ühendatud objektid kuuluvad samasse klassi. Klassi seost iseendaga nimetakse rekursiivseks assotsiatsiooniks, mida kasutatakse keerukates mudelites, nagu tootestruktuurid. Rollid assotsiatsioonis Assotsiatsioon võib omada rolle seoses iga assotsiatsioonis osaleva klassiga. Rollinimi on string, mis paikneb seose otsas selle klassi lähedal, millele ta rakendub. Rollinimi näitab, missugust rolli mängib antud klass antud assotsiatsiooni kontekstis. Rollinimed on assotsiatsiooni, mitte klassi osad. Rollinimede kasutamine on mittekohustuslik. Kvalifitseeritud assotsiatsioon Kvalifitseeritud assotsiatsioone kasutatakse seoses üks-mitu või mitu- mitu assotsiatsioonidega. Kvalifikaator eristab objekte assotsiatsiooni mitu-poolel
toimuvad nii päri- kui vastassuunaline reaktsioon mõlemad nimetatud reaktsioonid toimuvad võrdse kiirusega Reaktsiooni aA + bB cC + dD Tasakaaluolek v1=v2 Tasakaaluoleku matemaatiliseks kirjeldamiseks kasut tasakaalukonstanti K: K= [C] c [D]d / [A]a [B]b *Keemilisele tasakaaluolekule vastab Gibbsi vabaenergia miinimum, s.t G = 0 *Reaktsiooni vabaenergiamuut on saaduste ja lähteainete molaarsete vabaenergiate vahe. *Selle arvutamiseks peame teadma, kuidas iga reaktsioonis osaleva aine vabaenergia muutub sõltuvalt tema kontsentratsioonist või osarõhust. Keemilise tasakaalu tingimused *Mida kaugemal on keemiline reaktsioon tasakaaluolekust, seda suurem on tema võime teha kasulikku tööd. *Kui süsteem teeb tööd, siis tema töövõime väheneb, kuni saab tasakaaluolekus võrdseks nulliga. *Reaktsioon toimub, kui H<0, S>0, suvaline T; H<0, S<0, madal T; H<0, S>0, kõrge T
toimuvad nii päri- kui vastassuunaline reaktsioon mõlemad nimetatud reaktsioonid toimuvad võrdse kiirusega Reaktsiooni aA + bB cC + dD Tasakaaluolek v1=v2 Tasakaaluoleku matemaatiliseks kirjeldamiseks kasut tasakaalukonstanti K: K= [C]c [D]d / [A]a [B]b *Keemilisele tasakaaluolekule vastab Gibbsi vabaenergia miinimum, s.t G = 0 *Reaktsiooni vabaenergiamuut on saaduste ja lähteainete molaarsete vabaenergiate vahe. *Selle arvutamiseks peame teadma, kuidas iga reaktsioonis osaleva aine vabaenergia muutub sõltuvalt tema kontsentratsioonist või osarõhust. Keemilise tasakaalu tingimused *Mida kaugemal on keemiline reaktsioon tasakaaluolekust, seda suurem on tema võime teha kasulikku tööd. *Kui süsteem teeb tööd, siis tema töövõime väheneb, kuni saab tasakaaluolekus võrdseks nulliga. *Reaktsioon toimub, kui H<0, S>0, suvaline T; H<0, S<0, madal T; H<0, S>0, kõrge T
mõlemad nimetatud reaktsioonid toimuvad võrdse kiirusega Reaktsiooni aA + bB = cC + dD Tasakaaluolek v1=v2 Tasakaaluoleku matemaatiliseks kirjeldamiseks kasutatakse tasakaalukonstanti K: Keemilisele tasakaaluolekule vastab Gibbsi vabaenergia miinimum, s.t G = 0 Reaktsiooni vabaenergiamuut on saaduste ja lähteainete molaarsete vabaenergiate vahe. Selle arvutamiseks peame teadma, kuidas iga reaktsioonis osaleva aine vabaenergia muutub sõltuvalt tema kontsentratsioonist või osarõhust. Mida kaugemal on keemiline reaktsioon tasakaaluolekust, seda suurem on tema võime teha kasulikku tööd. Kui süsteem teeb tööd, siis tema töövõime väheneb, kuni saab tasakaaluolekus võrdseks nulliga. Reaktsioon toimub, kui H <0, S >0, suvaline T H <0, S <0, madal T H <0, S >0, kõrge T 37. Keemilise tasakaalu ja reaktsiooni suuna kriteeriumid.
agensi pool). Et agens ei satuks tootehulka ning ei tekiks kuskilt agensi ega toote leket, mis tooks kaasa kahju. 62. Soojusläbikandetegur k on alati: Väiksem väiksemast st 63. Miks kasutatakse soojusvahetites õhu poolel küttepinna ribitamist? Et küttepinna ja õhu kokkupuutepind oleks suurem ning vajadusel küttepinna jahutamine kiirem. 64. Mida nimetatakse soojuslikus protsessis agensiks? Agens on protsessis osaleva tööaine üldnimetaja. 65. Millist auru nimetatakse primaarauruks, millist sekundaarauruks? Selgitada nende aurude kasutamist ökonoomilisest aspektist. Primaaraur on aur katlamajast või aurugeneraatorist (aurutekitist). Selle auru tootmiseks on tehtud suuri kulutusi põletatud kütust, kasutatud elektrienergiat jne. Sekundaaraur on aur, mis on tekkinud tooraine töötlemise protsessis, näiteks vaakumaparaadis toiduaine keemisel
Sundkindlustused on sotsiaalkindlustus ja töötusekindlustus.Sotsiaalkindlustuse hulka kuuluvad , haiguskindlustus, vanemakindlustus, riiklik pension, ( ). tootjakaotuspension ning invaliidsuspension. Kohustuslik kindlustus reguleerib seadus, näiteks peab liikluses . : osaleva sõiduki omanik omama kehtivat liikluskindlustust , , Vabatahtlik kindlustus lepingu sõlmimise eeldus on inimese , , soov ja huvi . o Kahjukindlustus, näiteks varakindlustus kaitseb , poliisi omanikke n ende oma vara kaotuse, hävimise
3. Töötu sotsiaalne kaitse 3.1 Üldalused Töötu sotsiaalset kaitset reguleeritakse mitme erineva õigusaktiga. Nendest olulisemad on tööturuteenuste ja toetuste seadus (RT I 2005, 54, 430... koos hilisemate muudatustega )(edaspidi TTTS) Lisaks sellele on ka olulised Vabariigi Valitsuse määrustega kehtestatud rakendusaktid, millega kehtestatakse töötutele erinevad toetuste ja abirahade määrad. Täiendavalt tuleb siin mainida töötuskindlustuse seadust (RT I 2001, 59, 359... koos hilisemate muudatustega), millega tagatakse peamiselt majanduslikult aktiivsetele isikutele täiendav kindlustuskaitse töötuks jäämise korral. Tööturuteenuste ja toetuste seadusega reguleeritakse töötuna arvelolekut ja riigi poolt tagatava töötutoetuse, erinevate toetuste ning õppestipendiumi maksmist Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa) poolt ning samuti tööturuteenuste osutamist nii tööotsijale, töötutele kui ka tööandjatele. Tööturuteenus on teenus, mida osutat...
24. veebruar Jaan Soots sai ülemjuhataja staabiülemaks. 11. märts enamlased vallutasid Petseri ning jõudsid Võru ligidale. 29. märts - Eesti väed vallutavad Petseri tagasi ning enamlased taandusid Pihkva suunas. 4. aprill Ernst-Johannes Põdder määrati Eesti 3. Diviisi ülemaks. 25. aprill - Punaarmee vallutab Ruhja. Punaarmee kahuritule tagajärjel põleb Narvas maha Joaoru linnaosa. 12. mai algas eestlaste Maipealetung ning Vene kodusõjas osaleva ning Eestis paikneva Loodearmee kevadpealetung Petrogradile 25. mai - Eesti väeosad murravad Irboska all läbi Punaarmee rindest. 26. mai eestlased vallutasid Maipealetungi käigus Pihkva, vallutavad Pihkva ja võtavad vangi kogu eesti kommunistliku polgu. 30. mai 1919 - Ülemjuhataja kindral Johan Laidoner teatab Asutavale Kogule, et Eestimaa pind on täielikult vaenlasest vabastatud? 5
EKSAMIKÜSIMUSED ORGANISATSIOONIKÄITUMISEST 1. Organisatsiooni mõiste. Organisatsioonikäitumise mõiste. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. Organisatsiooniline käitumine on õpetus inimeste tegutsemisest organisatsioonis üksikisikute või rühmadena, mis püüab määrata efektiivsema tegutsemise teid. Õpetus haarab nii organisatsioonilise käitumise tundmaõppimist kui saadud teadmiste rakendamist. 2. Organisatsioon kui süsteem. 3 allsüsteemi, nende omavaheline seos. Organisatsiooni käsitletakse eelkõige inimrühmana. Kui inimesed ühinevad mingi eesmärgi nimel, tekib vajadus eestvedamise ja suunamise järele. Keegi rühma liikmetest kujuneb välja oma võimete põhjal liidriks või määratakse juhiks. Suurema rühma puhul tekib vajadus alljuhtide järele. Nii kujuneb välja org...
ignoreerida. Kui töötajate nõu võetakse kuulda, tunnevad töötajad oma positiivset mõjujõudu, kui aga nende nõu ei kasutata, tunnevad töötajad, et on asjata aega kulutanud. Osalev liider detsentraliseerib selgelt võimu. Töötajad osalevad otsustamisel. Liider ja rühm töötab sotsiaalse üksusena. Töötajad on informeeritud nende töösse puutuvatest asjaoludest ja julgustatud oma mõtteid väljendama, ettepanekuid tegema ja tegutsema. Üldine trend on osaleva liidristiili laiemale kasutamisele, sest see on kooskõlas kaasaegse organisatsioonilise käitumise filosoofiaga ning on soovitud paljude noorte töötajate hulgas. Situatsiooniline liidristiil Üks esimesi situatsioonilisi liidriteooriad on tuntud Fiedleri mudelina. Fiedleri mudel näitab, et efektiivne tulemus sõltub sobivusest liidristiili ja selle vahel, kui palju lubab situatsioon liidril rühma kontrollida ja mõjutada
EKSAMIKÜSIMUSED ORGANISATSIOONIKÄITUMISEST 1.Organisatsiooni mõiste. Organisatsioonikäitumise mõiste. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja mis funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. Organisatsioonikäitumine on õpetus inimeste tegutsemisest organisatsioonis. Aitab käitumist jälgida, aitab mõista inimesi, aitab ennustada muutusi, aitab jälgida kogu organisatsiooni. Püüab määrata efektiivsema tegutsemise teid. Seotd inimest käsitlevate sotsiaalteadustega. 2.Organisatsioon kui süsteem. 3 allsüsteemi, nende omavaheline seos. Organisatsiooni kuluvate inimeste tegevus oleneb suurel määral sellest, kuidas on see varustatud kõige vajalikuga ja kuidas toimub juhtimine. Seetõttu tuleb organisatsioonilise käitumise käsitlemisel vaadelda organisatsiooni süsteemina, mis koosneb kolmest osast ehk allsüsteemist. Inimesed ehk sotsi...
jagatis. 64. Reaktsiooni kiirus, massitoimeseadus. Reaktsiooni kiirus sõltub: reaktsioonist osavõtvate ainete kontsentratsioonist,olekust,peenestusaste, temperatuurist, katalüsaatoritest,rõhust (gaaside puhul) 65. Reaktsiooni järk Suurus, mis on arvuliselt võrdne kontsentratsioonide astmenäitajate summaga reaktsiooni kiiruse võrrandis. Reaktsiooni järk defineeritakse ka iga reaktsioonis osaleva aine jaoks eraldi kui tema kontsentratsiooni astmenäitaja. Reaktsiooni järku määratakse alati reaktsiooni lähteainete kontsentratsioonide järgi. 66. Reaktsiooni kiiruse sõltuvus temperatuurist, van’t Hoffi reegel ja Arrheniuse võrrand. Temperatuuri mõju reaktsiooni kiirusele-Keemiliste reaktsioonide kiirus kasvab temperatuuri tõustes. Van´t Hoffi reegel: temperatuuri tõstmisel 10 kraadi võrra kiireneb reaktsioon keskmiselt 2 korda
[Liini-] konossement (Bill of lading) · Kolmepoolne kauba omandit tõestav dokument · Funktsioonid: Lastikiri, mille väljastaja võtab endale kohustuse teostada vedu Dokument, mille omamine tõestab õigust kaubale Kviitung kauba veoks vastuvõtmise kohta Läbiv konossement (through bill of lading, TBL) · Konossement, milles on märgitud, et kaupade vedu viiakse läbi rohkem kui ühe vedaja poolt. · Isik, kes annab välja läbiva konossemendi, peab tagama, et vedamisel osaleva vedaja poolt teatud veoteekonna lõigu kohta väljaantud konossemendis oleks märgitud, et kaupa veetakse läbiva konossemendi kohaselt. Nõuded konossemendile: Dokumendis peavad olema märgitud: kauba lähetaja (shipper) ja vedaja (carrier) nimed; dokumendi väljaandja nimi ja allkiri, kusjuures allkirja juures peab väljaandja olema ennast identifitseerinud: · kauba vedajana (carrier) või · laeva kaptenina (master) või · kauba vedaja või laeva kapteni agendina
edasilükkava tingimuse erisättest (TsÜS § 109 lg 1). 29. Mis on tähtaeg ja tähtpäev? Tähtaeg on kindlaksmääratud ajavahemik, millega õiguslikud tagajärjed on seotud (TsÜS § 134 lg 1). Tähtpäev on tähtaega lõpetav ajahetk (vt TsÜS § 135 lg 2). 30. Millal on tehingu kehtivuseks vaja kolmanda isiku nõusolekut? Teatud juhtudel teeb seadus kehtivuse sõltuvaks kolmanda isiku nõusolekust. Selle põhjusteks on: _ tehingus osaleva isiku kaitse (nt seadusjärgse esindaja nõusolek alaealise tehinguga); _ kolmanda isiku kaitse, kui tehing puudutab tema õigust (nt järelpärija nõusolek eelpärija poolt tehtud tehinguga). 31. Kas õigustamata isiku käsutustehing saab olla kehtiv? Õigustamata isik on isik, kes ei ole käsutatava õiguse omaja või kellel puudub käsutamisõigus. Reeglina ei ole õigustamata isiku käsutus kehtiv. Seaduses on sätestatud aga ka erandid. Õigustamata isiku käsutus (vt TsÜS § 114):
Põlemine kui reaktsioon hakkab toimuma siis kui kütus hakkab elektrone kaotama ning hapnik neid samu elektrone endaga siduma. Selline eksotermiline elektronide ülekande tagajärjel hakkab eralduma soojuskiirgus. Põlemisprotsessi toimumiseks vajalikke komponente selgitab kõige paremini Error: Reference source not found, kus on neli elementi: · kuumus või süüteallikas mis viib protsessis osaleva materjali/aine süttimistemperatuurini (kuumad pinnad, elektriseadmed, lahtine tuli) · kütus või põlev materjal, millega protsess saab toimuda; 2 Kui oksüdeerija on hapnik, siis tekivad lähteaine koostiselementide oksiidid. 11 · oksüdeerija igapäevases elus on selleks hapnik, mis aitab tuld alal hoida; · eksotermiline keemiline ahelreaktsioon põlevas aines.
Reaktsiooni kiirus sõltub: - reaktsioonist osavõtvate ainete kontsentratsioonist - olekust - peenestusaste - temperatuurist - katalüsaatoritest - rõhust (gaaside puhul) Reakts. kiirus on kontsentratsiooni muutus ajaühikus. 42. Reaktsiooni järk. Reaktsiooni järk on suurus, mis arvuliselt võrdub kontsentratsioonide astmenäitajate summaga reaktsiooni kiiruse võrrandis. Reaktsiooni järk defineeritakse ka iga reaktsioonis osaleva aine jaoks eraldi kui tema kontsentratsiooni astmenäitaja. 43. Reaktsiooni kiiruse sõltuvus temperatuurist, van’t Hoffi reegel ja Arrheniuse empiirilised võrrandid. Keemiliste reaktsioonide kiirus kasvab temperatuuri tõustes. – Van´t Hoffi reegel: temperatuuri tõstmisel 10 kraadi võrra kiireneb reaktsioon 2 kuni 4 korda. Arrheniuse võrrand 44. Homogeense ja heterogeense katalüüsi näiteid. Homogeenne katalüüs (reageerivad ained ja katalüsaator on samas faasis)
13) korraline ülevaatus on perioodiline sõiduki ülevaatus määrusega ettenähtud mahus ja sagedusega; 14) «ohutu veoauto» (edaspidi Sauto) või «EURO3 ohutu veoauto» (edaspidiEURO3auto) ja nende haagise ülevaatus on auto ja haagise tehnoseisundi kehtestatud lisanõuetele vastavuse kontrollimine; 15) rahvusvahelises liikluses osaleva sõiduki ülevaatus (edaspidi rahvusvaheline ülevaatus) on rahvusvahelises liikluses osaleva N kategooria sõiduki ja tema haagise, kui sõiduki või autorongi registrimass ületab 3500 kg, ning M 2 ja M3 kategooria sõiduki ja tema haagise tehnoseisundi kehtestatud lisanõuetele vastavuse kontrollimine; 16) registreerimiseelne ülevaatus on sõiduki dokumentidele ja kehtivatele nõuetele vastavuse kontrollimine
Indeksi loomine ja kasutamine Andmebaasisüsteem võib indeksi luua automaatselt (primaarvõtme, unikaalsuse kitsenduse korral). Indeksi võib luua ka andmebaasi programmeerija või administraator. Andmebaasisüsteem otsustab, kas ja millal indeksit andmete otsmisel kasutada (SQL lause täitmisplaani koostamise käigus) Indeksite klassifikatsioon Osalevate veergude arv Lihtindeks üks veerg Liitindeks rohkem kui üks veerg Osalevate tabelite arv Üks või mitu Osaleva veeru tüüp Primaarne indeks primaarvõtmes osalevate veergude põhjal Sekundaarne indeks primaarvõtmes mitteosalevate veergude põhjal Indekseeritud veerus olevate väärtuste unikaalsus Unikaalne indeks (primaarvõtme või unikaalsuse kitsendusega hõlmatud veergudele) Mitteunikaalne indeks Indeksis olevate väärtuste leidmine Väärtus otse veerust. Väärtus veerust. Enne indeksisse lisamist on väärtusele rakendatud süsteemi poolt pakkimisalgoritmi.
Iga klass jaotub alaklassideks (subclass) ja need omakorda alaalaklassideks (subsubclass). Ensüümi klassid: a) Oksüdoreduktaasid (Oxidoreductases) b) Transferaasid (Transferases) c) Hüdrolaasid (Hydrolases) d) Lüaasid (Lyases) e) Isomeraasid (Isomerases) f) Ligaasid (Ligases) Ensüümi alaklassid (igas klassis on alaklassi tähendus erinev): a) oksüdoreduktaasid redoksreaktsioonis osaleva rühma keemilist loomust b) transferaasid ülekantava rühma nime c) hüdrolaasid hüdrolüüsitava sideme tüüpi d) lüaasid lõhustatava sideme tüüpi e) isomeraasid isomerisatsiooni tüüpi f) ligaasid moodustuva sideme tüüpi Ensüümi alaalaklassid: a) milline elektronide/vesinike aktseptor osaleb reaktsioonis b) täpsustab ülekantava rühma struktuuri c) millisesse ühendiklassi kuulub hüdrolüüsitav substraat
neil on kästud teha. · Sellised juhid võtavad endale kogu võimu, alluvatele määravad aga täisvastutuse. · Alluvate tegevuse üle on range kontroll, juht sekkub igasse pisiasja. · Alluvad kardavad eksida, sest nende mõjutamiseks kasutatakse ähvardusi ja karistusi. Sellise juhi alluvatel on vähe informatsiooni organisatsiooni asjade kohta ja vähe võimalusi enesealgatuseks. Osaleva ehk demokraatliku stiiliga juht · detsentraliseerib võimu. Osalust eeldavad küsimused arutatakse läbi üheskoos, otsustab kas juht üksinda või seda tehakse üheskoos. · Alluvaid informeeritakse nende tööd mõjutavatest tingimustest. Osalemise teel vastuvõetud otsused on alluvatega konsulteerimise või ühise nõupidamise tulemus. · Liider ja rühm tegutsevad ühtse sotsiaalse üksusena.
Reaktsiooni kiiruse ühikuks on reeglina mol/lxs Miinusmärk näitab, et reaktsiooni kulgedes kiirus väheneb Tuleb reaktsiooni kiiruse juures ära märkida ka millise aine kohta kiirus käib. 42. Reaktsiooni järk. Reaktsiooni järk on suurus, mis arvuliselt võrdub kontsentratsioonide astmenäitajate summaga reaktsiooni kiiruse võrrandis. Reaktsiooni järk defineeritakse ka iga reaktsioonis osaleva aine jaoks eraldi kui tema kontsentratsiooni astmenäitaja. Reaktsiooni järku määratakse alati reaktsiooni lähteainete kontsentratsioonide järgi Reaktsiooni järk ei ole seotud reaktsiooni lähteainete stöhhiomeetriliste koefitsiendiga reaktsiooni tasakaalustatud võrrandis. 43. Reaktsiooni kiiruse sõltuvus temperatuurist, van’t Hoffi reegel ja Arrheniuse empiirilised võrrandid.
kästud teha. Sellised juhid võtavad endale kogu võimu, alluvatele määravad aga täisvastutuse. Alluvate tegevuse üle on range kontroll, juht sekkub igasse pisiasja. Alluvad kardavad eksida, sest nende mõjutamiseks kasutatakse ähvardusi ja karistusi. Sellise juhi alluvatel on vähe informatsiooni organisatsiooni asjade kohta ja vähe võimalusi enesealgatuseks. Osaleva ehk demokraatliku stiiliga juht detsentraliseerib võimu. Osalust eeldavad küsimused arutatakse läbi üheskoos, otsustab kas juht üksinda või seda tehakse üheskoos. Alluvaid informeeritakse nende tööd mõjutavatest tingimustest. Osalemise teel vastuvõetud otsused on alluvatega konsulteerimise või ühise nõupidamise tulemus. Liider ja rühm tegutsevad ühtse sotsiaalse üksusena.
1970. aastal esitas Luksemburgi tollane peaminister Pierre Werner plaani edasiseks rahandusalaseks koostööks Euroopa Ühenduse riikide vahel. Plaan oli jõuda ühisrahani 1980. aastaks. Riikide vastuolude ning Bretton Woodsi süsteemi kokkuvarisemise tõttu lükkus plaani rakendamine aga kaugele tulevikku. 1972 valuutamadu. Valuutad fikseeriti dollari keskkursi suhtes ning võisid kõikuda selle suhtes kuni 2,25%. Hiljem piirati kahe süsteemis osaleva valuuta vahelist kõikumist 2,25%-le ning süsteemi hakati nimetama ,,valuutamadu tunnelis". 1973. lõppes valuutamadu. 1979 Euroopa Monetaarsüsteem (EMS). Eesmärk: · stabiilse süsteemi loomine · inflatsiooni kontroll · vahetuskursipoliitika koordineerimine kolmandate riikide suhtes. Funktsioonid: · vahetuskursimehhanism (ERM) kahepoolsete vahetuskursside kõikumisvahemike võrgustik kõigi liikmevaluutade vahel, mis määras kohustusliku interventsiooni.
_ Kiirete reaktsioonide korral eelpool nimetatud kiiruste määramise meetodid ei tööta, kuna pole tagatud reagentide piisavalt kiire segunemine; kineetilise kõvera piisavalt kiire registreerimine. _ Kasutatakse spetsiaalseid seadmeid. Peatatud joa meetod. Reaktsiooni järk on suurus, mis on arvuliselt võrdne kontsentratsioonide astmenäitajate summaga reaktsiooni kiiruse võrrandis. Reaktsiooni järk defineeritakse ka iga reaktsioonis osaleva aine jaoks eraldi kui tema kontsentratsiooni astmenäitaja. Reaktsiooni järku määratakse alati reaktsiooni lähteainete kontsentratsioonide järgi Esimest järku reaktsioon _ Esimest järku reaktsiooni korral toimub reaktsiooni käigus reaktsiooni tunduv aeglustumine. _ Esimest järku reaktsiooni korral saame lineaarse graafiku kontsentratsiooni logaritmi sõltuvusest ajast. _ Esimest järku reaktsiooni saab iseloomustada ka poolestusajaga t 1/2, kuna see on konstantne.
Seega tasakaalukonstant on päri- ja pöördsuunalise reaktsiooni kiiruskonstantide jagatis. 42. Reaktsiooni kiirus, massitoimeseadus. Reaktsiooni kiirus sõltub: reaktsioonist osavõtvate ainete kontsentratsioonist,olekust,peenestusaste, temperatuurist, katalüsaatoritest,rõhust (gaaside puhul) 43. Reaktsiooni järk. Suurus, mis on arvuliselt võrdne kontsentratsioonide astmenäitajate summaga reaktsiooni kiiruse võrrandis. Reaktsiooni järk defineeritakse ka iga reaktsioonis osaleva aine jaoks eraldi kui tema kontsentratsiooni astmenäitaja. Reaktsiooni järku määratakse alati reaktsiooni lähteainete kontsentratsioonide järgi. 44. Reaktsiooni kiiruse sõltuvus temperatuurist, van’t Hoffi reegel ja Arrheniuse empiirilised võrrandid. Keemiliste reaktsioonide kiirus kasvab temperatuuri tõustes. Van’t Hoffi reegel Arrheniuse võrrand
Printsiibi töötasid üksteisest sõltumatult välja Henry Louis Le Chatelier ja Karl Ferdinand Braun. Kokkuvõtlikult väljendatakse printsiipi järgnevalt: kui keemilise tasakaalu korral muutub mingi osapoole kontsentratsioon, temperatuur, ruumala või (kogu)rõhk, siis keemilise reaktsiooni tasakaal on vastassuunaline selle teguri muutusele. Reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid. Reaktsiooni kiirus on keemias reaktsioonis osaleva aine kontsentratsiooni muutus ajaühikus. Reaktsiooni kiirus v = (C2C1)/t, kus C2 on kontsentratsioon ajahetkel t2 ja C1 on kontsentratsioon ajahetkel t1 ning t = t2t1 on kontsentratsiooni muutumiseks kuluv aeg. Et kontsentratsiooni ühikuks on keemias tavaliselt mol/l, siis reaktsiooni kiiruse ühikuks on mol/ls (mool liitri kohta sekundis). Reaktsiooni kiirus sõltub paljudest asjaoludest, näiteks reaktsioonis osalevate ainete kontsentratsioonist ja temperatuurist. Näiteks toimub
0,80 1,50 võrdsed. Kolloidsüsteemi iseloomustab valguse hajumine, mida nimetatakse Hg Ag Au Tasakaalukonstant oleneb temperatuurist, kuid ei olene aine opalistsentsiks, seda käsutatakse dispersiooni astme määramiseks. 7.2. Keemilised voluallikad Keemilistes vooluallikates saada- hulkadest. Reaktsioonis osaleva aine lisamisel tasakaalus olevale süsteemile Kolloidlahustel on osakeste laengust tingitude elektrilised omadused. kse elektrivoolu redoksreaktsioonides vabaneva energia arvel. Ga- või eemaldamisel sellest, nihkub tasakaal, nii et konstant säilitab oma väärtuse, N: saadakse AgNO3 + KCl = AgCl + KNO3 lvaanielementides käsutatakse elektrokeemiliselt aktiivsete ainete kuigi konsentratsioonid muutuvad
Väävel Väävel- sidekudede alustala Tasakaalustatud toidust saab ka organismile vajaliku väävlikoguse kätte nii nagu see on ka teiste makro- ja mikromineraalainetega. Milleks organismis väävlit vajatakse: Kuulub naha, juuste ja küünte ehitusse ja osaleb nende kudede talitluses. Tagab valkude teist ja kõrgemat järku struktuuride tekke ja stabiilsuse kuna väävli aatomite vahele tekkivad väävlisillakesed. Kuulub ainevahetuses osaleva ensüümi koensüüm A koostisesse Kuulub asendamatu aminohappe metioniini ehitusse Kuulub vitamiinide tiamiin ja biotiin ehitusse On immuunsüsteemi stimuleerija Kuulub mitme hormooni sh insuliini koostisesse On vajalik kasvuhormooni sünteesiks Kuulub verehüübimiseks vajaliku ühendim, hepariini, koostisesse Osaleb luukoe ehituses Osaleb paljude kehavõõraste ühendite sh ravimite kahjutustamises maksas Paljudes ensüümides paikneb aktiivtsentris Väävli allikad
Grupp on kogum kahest või enamast inimesest, kes mõjutavad üksteist vastasikku suhtlemise kaudu. Grupp on suhteliselt püsiva koosseisuga, mingite omaduste alusel moodustunud. Suhtlemisel toel aset leidvat koostegevust grupis nimetatakse interaktsiooniks. Juba lihtsaimas sotsiaalses interaktsioonis kahe inimese vahel – diaadis – pole need inimesed oma sotsiaalselt määratluselt täiesti sransed, vaid neil on erinevaid ülesandeid, nad osaleva kommunikatsioonis eri määral vüi moel, omavad erinevusi vastutuses. Roll on teatud selline ootus inimese käitumisest grupis, mida grupi liikmed jagavadx. Seega defineeritakse rolle rolliootuste kaudu. Lapse rollis eeldatakse sõnakuulelikkust, õppimist, eluliste otsuste tegemist vanemate kaudu. Enesehinnangu kujundamisel ning arengu suunamisel on võtmepositsioonil nn tähtsad teised, s.o need inimesed, kelle sarnased tahetakse olla, kelle väärtusi jagatakse ning kelle hinnangut
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
