Kontrolltöö: Aatomi ehitus. Keemiline side. Lk 10-66 Prooton positiivse laenguga aatomi osake; Neutron laenguta aatomi osake; Elektron negatiivse laenguga, paikneb orbitaalil; Massiarv tuumaosakest arv aatomituumas neutronite arv + prootonite arv; Aatomituum väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist; Aatom keemilise elemendi väikseim osake, molekuli koostisosa; Aatomnumber ehk järjenumber; Lihtaine keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid; Liitaine keemiline ühend, esinevad kahe või enama keemilise elemendi aatomid; Elektronkiht Isotoobid sama keemilise elemendi aatomid, mis erinevad üksteisest neutronide arvu poolest ja seega ka massiarvu poolest; Keemiline element on ühesuguse tuumalaenguga(prootonite arvuga) aatomite liik. Elektronkate koosneb elektronidest, jaotub elektronkihtideks. Elektronskeem näitab elektronide paiknemist elektronkihtidel. Elektronpilv elektronide kiire liikumis...
· Struktuur: kui süsiniku ja vesiniku elektronegatiivsused olid suhteliselt sarnased, siis süsiniku ja halogeeniaatomite elektronegatiivsused on väga erinevad => elektronpaar on tõmmatud halogeeni poole (halogeeni elektronegatiivsus on suurem) ja tekib polaarne kovalentne side. Nii halogeeniaatomile kui ka süsiniku aatomile tekivad peale osalaengud. Süsinikul tekib positiivne osalaeng (+) ja halogeenil negatiivne osalaeng (). Näiteks: H + Cl . Osalaengud näitavad elektronide jaotust molekulis. 12 4. Elektrofiilid ja nukleofiilid · Mittepolaarse sideme katkemisel jaotuvad elektronid võrdselt (alkaanides), polaarse sideme katkemisel aga ebaühtlaselt (HCl, halogeeniühendid). Ebaühtlane jaotus tähendab seda, et elektronegatiivsem partner (Cl, F, I, Br)
· Struktuur: kui süsiniku ja vesiniku elektronegatiivsused olid suhteliselt sarnased, siis süsiniku ja halogeeniaatomite elektronegatiivsused on väga erinevad => elektronpaar on tõmmatud halogeeni poole (halogeeni elektronegatiivsus on suurem) ja tekib polaarne kovalentne side. Nii halogeeniaatomile kui ka süsiniku aatomile tekivad peale osalaengud. Süsinikul tekib positiivne osalaeng (+) ja halogeenil negatiivne osalaeng (). Näiteks: H + Cl . Osalaengud näitavad elektronide jaotust molekulis. 12 4. Elektrofiilid ja nukleofiilid · Mittepolaarse sideme katkemisel jaotuvad elektronid võrdselt (alkaanides), polaarse sideme katkemisel aga ebaühtlaselt (HCl, halogeeniühendid). Ebaühtlane jaotus tähendab seda, et elektronegatiivsem partner (Cl, F, I, Br)
· Struktuur: kui süsiniku ja vesiniku elektronegatiivsused olid suhteliselt sarnased, siis süsiniku ja halogeeniaatomite elektronegatiivsused on väga erinevad => elektronpaar on tõmmatud halogeeni poole (halogeeni elektronegatiivsus on suurem) ja tekib polaarne kovalentne side. Nii halogeeniaatomile kui ka süsiniku aatomile tekivad peale osalaengud. Süsinikul tekib positiivne osalaeng (+) ja halogeenil negatiivne osalaeng (). Näiteks: H + Cl . Osalaengud näitavad elektronide jaotust molekulis. 12 4. Elektrofiilid ja nukleofiilid · Mittepolaarse sideme katkemisel jaotuvad elektronid võrdselt (alkaanides), polaarse sideme katkemisel aga ebaühtlaselt (HCl, halogeeniühendid). Ebaühtlane jaotus tähendab seda, et elektronegatiivsem partner (Cl, F, I, Br)
KARBOKSÜÜLHAPETE STRUKTUUR 1 Karboksüülrühm koosneb karbonüülrühmast ja hüdroksüülrühmast. Karbonüülühendite puhul oli karbonüülrühma süsiniku ja hapniku vaheline kaksikside tugevasti polariseeritud, sest süsiniku elektronpilv oli nihutatud veidi hapniku aatomi poole, mille tulemusena süsiniku aatomil on positiivne ja hapniku aatomil negatiivne osalaeng. Sarnane nähtus on ka karboksüülrühmas, ent seal on olukord veidi teistsugune, kuna karboksüülrühma süsiniku juures on karbonüülrühm ja hüdroksüülrühm tugevas vastastikmõjus. Nimelt karboksüülrühma positiivse osalaenguga süsiniku aatom tõmbab enda poole hüdroksüülrühma hapniku aatomi elektronpaari. Hüdroksüülrühma hapniku aatom tõmbab omakorda enda poole vesiniku aatomi elektroni, mistõttu nõrgeneb side hüdroksüülrühmas hapniku ja vesiniku vaheline side
kristallivõreenergia – energia, mis on vajalik 1 mol kristallilise aine lagundamiseks ioonideks või aatomiteks koordinatsiooniarv – osakeste arv, millega antud osake moodustab sidemeid vesinikside – täiendav side, mille positiivse osalaenguga vesiniku aatom võib moodustada elektronegatiivse elemendi aatomiga. vesinikside on pikem ja nõrgem kovalentsest sidemest. vesiniksideme moodustamiseks peab vesinikul olema piisav positiivne osalaeng. vesinikside moodustub H ja N, O, F aatomite vahel (enamasti molekulidevaheliselt). metalliline side – paljutsentriline elektrondefitsiidiga delokaliseeritud (kovalentne) side. puudub sideme polaarsus, suunalisus, küllastatavus. kristallvõre tüübid – metallivõre, ioonvõre, aatomvõre, molekulvõre MOLEKULIDEVAHELISED JÕUD molekulidevaheline toime (Van der Waalsi jõud) – osakestevaheline füüsikaline vastastoime
tekkeprotsess on kaheastmeline. Esmalt laguneb hapniku molekul UV- kvandi toimel. Pärast lagunemist liitub üksik hapniku aatom hapniku kaheaatomilise molekuliga, moodustades osooni kolmeaatomilise molekuli. Osoonikiht kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Kui osoonikihti ei oleks, oleks elu Maa peal jäänudki ookeanide sügavamatesse kihtidesse. 6. Elektrofiil on aineosake, millel on vaba või osaliselt vaba aatomorbitaal ja selle tulemusena positiivne elektrilaeng või osalaeng. Elektrofiilid on nt H+, Cl+, R+. Nukleofiil on aineosake, millel on vaba elektronpaar ja selle tulemusena negatiivne laeng või osalaeng. Nukleofiilid on näiteks hüdroksiidiioon, halogeniidiioon ja vesi. 7. Suhteline dielektriline läbitavus ehk keskkonna dielektriline läbitavus on dimensioonitu füüsikaline suurus, mis näitab, mitu korda on elektrivälja tugevus homogeenses materjalis väiksem väljatugevusest vaakumis
7. Vesinikside- side, mille moodustavad positiivse osalaenguga vesiniku aatom mittemetallide (F, O, N) vaba elektronpaariga (ja negatiivse osalaenguga) aatomiga. Mida rohkem vesinik sidemeid seda paremini lahustub ja seda kõrgem on sulamis- ja keemis temperatuur 8. Eeter- orgaaniline ühend üldvalemiga R-O-R 9. Amiin- ammoniaagi derivaat, kus vesiniku aatomi(te) asemel on orgaaniline rühm või rühmad 10.Amiini aluselisus (liidab prootoni)- N on elektronegatiivsem kui C ja H. Osalaeng negatiivne, järelikult N on nukleofiil ning N-l on nukleofiilne tsenter (aatom, millel on vaba või osaliselt vaba elektronpaar ning negatiivne laeng või osa laeng. Nukleofiilseks tsentriks võib olla ka laenguta aatomite rühm (nt kaksikside või aromaatne ring)). Amiinid on alused ja seovad prootoneid. 11.Alkeen- süsivesinik, mille molekulis esineb kaksiksidemeid 12.Alküün- süsivesinik, mille molekulis esineb kolmiksidemeid 13.Areen- aromaatsete ühendite üldnimetus 14
Lahusti on see aine, mis lahuse m oodustumisel ei muuda oma agregaatolekut. ! ! Alus on aine, mis annab vesilahusesse hüdroksiidioone. Hape on aine mis annab vesilahusesse vesinikioone Elektrolüütiline dissotsiatsioon on lahustumisega kaasnev aine jagunemine ioondieks - toimub vastandiktoime polaarsete molekulidega. Elektrolüüdid on happed, alused ja soolad. ! Elektrofiil on aineosake, millel on vaba või osaliselt vaba aatomorbitaal ja selle tulemusena positiivne elektrilaeng või osalaeng.(happed)! Nukleofiil on aineosake, millel on vaba elektronpaar ja selle tulemusena negatiivne laeng või osalaeng. (alused)! ! pH näitab lahuse happelisust.! Erinevad lahused võivad olla kas happelised, neutraalsed või aluselised. Neutraalses lahuses on H+- ja OH--ioone võrdselt. Happelises lahuses on H+-ioonid ülekaalus. Mida happelisem on lahus, seda suurem on selle vesinikioonide sisaldus. Aluselises lahuses on aga OH--ioone rohkem kui H+- ioone
Toimub atsüülrühma inkorporatsioon al- Atsetüülkoliin Koensüüm A koholi (vesinikuaatomi asendamine). Karboksüülrühmas oleva OH-rühma toimel on karbonüülse C-aatomi posi- tiivne osalaeng langenud (r.6). Katalüsaator tõstab kar- bonüülse C-aatomi positiivset osalaengut (elektrofiil- O H+ (1) sust) karbonüülse hapnikuaatomi protoneerimise ja karb- OH+ OH R C CH3 C CH3 C
süsivesi-nikke benseeni derivaatdena. Elektrofiilne asendusreaktsioon aromaatsetes süsivesinikes: Isomeeria. dissotseeru · Hargnevuse alusel jaotatakse süsinikuahelad hargnemata e. normaalahelateks ja hargnenud e. isoahelateks. Füüsikalised omadused: · Isomeerseid struktuure, mis tekivad org ühendi molekulide · Kuna OH-rühma vesinikul on pos osalaeng, võib ta osaleda H- koostisesse kuuluvate aatomite või aatomite rühmade pöörlemisel sideme moodustumisel. ümber üksiksideme, nimetatakse konformatsioonideks. · Alkoholid võivad moodustada vesiniksidemeid omavahel ja ka vee · Struktuuriline isomeeria- molekulidega.
25ºC juures? a) samas suurusjärgus. soojusliikumise energia toatemperatuuril on ligikaudu 2,5 kJ/mol; tüüpiliste van der Waalsi interaktsioonide kui ühtede nõrgemate mittekov. sidemete energia oleks Väljamäe konspekti alusel ~4kJ/mol ja G&G õpiku alusel 0,41,2kJ/mol. Pigem siis samas suurusjärgus soojusliikumisega ja mitte üle 10x väiksem. 36. Veemolekul on tugevalt polaarne, milline on veemolekuli summaarne laeng? Null (O negatiivne osalaeng 0.66 elementaarlaengut, H positiivne osalaeng +0.33 elementaarlaengut) 37. Mida tähendab, et molekul on polariseeritav? Molekule, millepuhul on võimalik indutseerida temas dipoolmoment ehk muuta ta polaarseks (nt. Valise elektrivälja toimel), nimetatakse polariseeritavateks molekulideks. Ehk siis, molekul on polariseeritav, kui välise elektrivälja toimel saab temas indutseerida dipoolmoment ehk muuta ta polaarseks 38. Mida tähendab indutseeritud dipool? Välise elektrivälja poolt esile kutsutud dipooli nimetatakse
ning mittemetalli aatom omastab need. Tekivad laenguga aatomid e Ioonid. 25. Metallilisel sidemel paiknevad aatomid üksteisele nii lähedal, et väliskihtide orbitaalid osaliselt kattuvad. Väliskihi elektroonid hakkavad kiiresti liikuma ühe tuuma mõjualast teise juurde ja nii üle kogu kristalli. Elektroongaas. 26. Vesinikside esineb vesinikku sisaldavate molekulide või molekulide osade vahel, kus vesinik on ühendis fluori, hapniku või lämmastikuga ning seetõttu on tal positiivne osalaeng. Kordamisküsimused Keemia III 1. Elektrijuhtivuseks nimetatakse aine või materjali või keha võimet võimaldada endas elektrivoolu elektrivälja toimel. 2. Elektrijuhtivuse liigid on: elektronjuhtivus, näiteks metallides; elektronjuhtivus ja aukjuhtivus, pooljuhtides; ioonjuhtivus, näiteks elektrolüütides; elektron-ioonjuhtivus, näiteks plasmas. Neid liigitatakse. Laengukandjate loomuse järgi eristatakse. 3. Missuguseid suuruseid seob Ohm'i seadus omavahel?
positiivsed metallioonid, mille ümber liiguvad elektronid mahuvad oma väiksuse tõttu seal liikuma ja moodustavad nn. elektrongaasi ning moodustab delokaliseeritud sideme. Metallilisel sidemel puudub suunalisus. Metalliline side on suhtelist tugev. 26. Vesiniksideme moodustumise mehhanismid - vesiniku aatomi ainus elektron tõmmatakse elektronegatiivsema elemendi aatomi poole viimasele moodustub negatiivne osalaeng vesinikule positiivne ning nende vaheline tõmbejõud on sideme moodustajaks. 27. Vesiniksidemed vees vesiniksidemete mõju vee omadustele - Vesiniksideme tõttu vee molekulid liituvad omavahel, moodustades assotsiaate. Assotsiaatide esinemise tõttu on veel tunduvalt kõrgem keemis- ja külmumistemperatuur, kui peaks olema lähtudes ainuüksi vee valemist H2O. Veeaurus vesiksidemeid praktiliselt ei esine 28
nõrgemate mittekov. sidemete energia oleks Väljamäe konspekti alusel ~4kJ/mol ja G&G õpiku alusel 0,41,2kJ/mol. Pigem siis samas suurusjärgus soojusliikumisega ja mitte üle 10x väiksem. (Loodetavasti seda ei küsita.) 35. Joonistage üks permanentse dipoolmomendiga molekul Vesi 36. Veemolekul on tugevalt polaarne, milline on veemolekuli summaarne laeng? Null (O negatiivne osalaeng 0.66 elementaarlaengut, H positiivne osalaeng +0.33 elementaarlaengut) 37. Mida tähendab, et molekul on polariseeritav? Molekule, millepuhul on võimalik indutseerida temas dipoolmoment ehk muuta ta polaarseks (nt. välise elektrivälja toimel), nimetatakse polariseeritavateks molekulideks. Ehk siis, molekul on polariseeritav, kui välise elektrivälja toimel saab temas indutseerida dipoolmoment ehk muuta ta polaarseks 38. Mida tähendab indutseeritud dipool
superspiraaliks. Selles osalevad aluselise reaktsiooniga valgud e histoonid. Need on vajalikud: a) DNA kokkupakkimiseks; b) DNA kaitsmiseks teda lagundavate ensüümide eest; c) osalemiseks geeniaktiivses regulatsioonis (nt H1). Histoonid on aluselise reaktsiooniga (Lys ja Arg rikkad), nende radikaalides on vaba täiendav NH 2 (aminorühm). Seega omandavad nad positiivse osalaengu. DNA-l oli negatiivne osalaeng. Nukleoproteiinse kompleksi seostumine toimub ioonilise sideme abil. On 5 erinevat histoonvalkude klassi: H1, H2A, H2B, H3, H4 2 x H2A 2 x H2B 2 x H3 2 x H4 8 valgumolekuli oktett DNA järjestused: DNA-l on 3 tüüpi järjestusstruktuure: 1) kõrgkordus DNA- need on lühikesed. 6...12 nukleotiidsed plokid, mis korduvad sagedusega 10....10 .Summaarsest DNA-st, mis rakus on, võib selle arvele tulla kuni 60%. Funktsioonid:
superspiraaliks. Selles osalevad aluselise reaktsiooniga valgud e histoonid. Need on vajalikud: a) DNA kokkupakkimiseks; b) DNA kaitsmiseks teda lagundavate ensüümide eest; c) osalemiseks geeniaktiivses regulatsioonis (nt H1). Histoonid on aluselise reaktsiooniga (Lys ja Arg rikkad), nende radikaalides on vaba täiendav NH 2 (aminorühm). Seega omandavad nad positiivse osalaengu. DNA-l oli negatiivne osalaeng. Nukleoproteiinse kompleksi seostumine toimub ioonilise sideme abil. On 5 erinevat histoonvalkude klassi: H1, H2A, H2B, H3, H4 2 x H2A 2 x H2B 2 x H3 2 x H4 8 valgumolekuli oktett DNA järjestused: DNA-l on 3 tüüpi järjestusstruktuure: 1) kõrgkordus DNA- need on lühikesed. 6…12 nukleotiidsed plokid, mis korduvad sagedusega 10….10 .Summaarsest DNA-st, mis rakus on, võib selle arvele tulla kuni 60%. Funktsioonid: ei transkribeerita;
sisaldava polaarse molekuli ja teise molekuli vaba elektronpaari vad survet sisemuse molekulidele, mistõttu vedeliku pinna kiht Kaasaegse aatomi ehituse teooria seisukohast on elektroni täpse vahel. Polaarsed sidemed tähendavad seda, et igal vesiniku püüab võimalikult kokku tõmbuda. Vedeliku tilk võtab kera kuju. liikumise tee määramine võimatu. Saab vaid väita, et teatud aatomil on väike positiivne osalaeng, mis selle tõttu tõmbub Pindpinevus on energia kogus, mida on vaja kulutada pinna ühi- elektron asub antud ajamomendil ühes või teises ruumiosas, kus aatomi vaba elektronpaari poole. Vesiniksidet moodustab tugevalt kuliseks suurendamiseks ja ta kahaneb temperatuuri kasvamisel.
superspiraaliks. Selles osalevad aluselise reaktsiooniga valgud e histoonid. Need on vajalikud: a) DNA kokkupakkimiseks; b) DNA kaitsmiseks teda lagundavate ensüümide eest; c) osalemiseks geeniaktiivses regulatsioonis (nt H1). Histoonid on aluselise reaktsiooniga (Lys ja Arg rikkad), nende radikaalides on vaba täiendav NH 2 (aminorühm). Seega omandavad nad positiivse osalaengu. DNA-l oli negatiivne osalaeng. Nukleoproteiinse kompleksi seostumine toimub ioonilise sideme abil. On 5 erinevat histoonvalkude klassi: H1, H2A, H2B, H3, H4 2 x H2A 2 x H2B 2 x H3 2 x H4 8 valgumolekuli oktett DNA järjestused: DNA-l on 3 tüüpi järjestusstruktuure: 1) kõrgkordus DNA- need on lühikesed. 6...12 nukleotiidsed plokid, mis korduvad sagedusega 10....10 .Summaarsest DNA-st, mis rakus on, võib selle arvele tulla kuni 60%. Funktsioonid:
temp ja nad juhivad elektrit halvasti. kõrgema energiaga nn. Energastatud olekusse. vahel. Pol-d sidemed täh-d seda, et igal H-ku aatomil on väike Mokvõre on tüüpil orgaanilistele ühendite ja mood-tub paljude Tuumalaengu ja massiarvu väärtused märgit. Keem-te sümbolite posit osalaeng, mis selle tõttu tõmb aatomi vaba ekt-paari poole. gaaside tahkumisel. Krist-d on pehmed ja sul.temp-ga. Ioonvõrega ette (23/11 Na). Siin näeme, et Na tuumalaengus on 11 prootonit- H-sidet mood-b tug-lt ekt-neg-te elem-de (H, O, N, S, Cl) atm- krist-de sõlmp.-s vahelduvad iooni (katioonid ja anioonid), mis on elektroni ja neutronite arv on massiarv-tuumalaeng = 12
Alkoholi molekulis võib olla ka mitu hüdroksüülrühma. Selliseid alkohole nimetatakse mitmehüdroksüülseteks (mitmealuselised). Peaaegu mitte kunagi ei ole ühe C juures mitut hüdroksüülrühma, kuna sellised ühendid ei ole püsivad. Mitme hüdroksüülrühmaga ühendite lõpud on diool, -triool jne. Füüsikalised omadused: Kuna hüdroksüülrühma vesinikul on positiivne osalaeng, võib ta hästi osaleda vesiniksideme moodustumisel. Alkoholid võivad moodustada vesiniksidemeid omavahel ja ka vee molekulidega. Sellest ongi tingitud alkoholide hüdrofiilsus ning hea lahustuvus vees. Alkoholide lahustuvus vees sõltub süsinikahela pikkusest lühikese süsinikahelaga alkoholid lahustuvad vees väga hästi, pikema ahelaga halvasti. Alkoholid on narkootilise toimega ja mürgised
puudub ruumilisus ja ta on suhtelislt tugev keemiline side. Tüüpilised metallilise sidemega elemendid on leelismetallid. PILT: 3.6 Vesinikside keemilise sideme oluline liik on vesinikside, mis oma iseloomult on elektrostaatilise ja doonor-akseptor sideme vahapealne. Vesiniksidemel on elektrostaatiline tõmbumine vesinikku sisaldava polaarse molekuli ja teise molekuli vaba elektronpaari vahel. Polaarsed sidemed tähendavad seda, et igal vesiniku aatomil on väike positiivne osalaeng, mis selle tõttu tõmbub aatomi vaba elektronpaari poole. Vesiniksidet moodustab tugevalt elektronegatiivsete elementide (F, O, N, S jt) aatomitega seotud vesinik, mis tugeva polarisatsiooni tõttu kannab suhteliselt suurt positiivset osalaengut ja omab selle tõttu osaliselt vaba s orbitaali. Selline orbitaal võib seetõttu osaliselt siduda mõne teise aatomi vaba elektonpaari, mille tõttu tekib nõrk keemiline side vesinikside. Vesiniksidemel on suur
Selles osalevad aluselise reaktsiooniga valgud e histoonid. Need on vajalikud: a) DNA kokkupakkimiseks; b) DNA kaitsmiseks teda lagundavate ensüümide eest; c) osalemiseks geeniaktiivses regulatsioonis (nt H1). Histoonid on aluselise reaktsiooniga (Lys ja Arg rikkad), nende radikaalides on vaba täiendav NH2 (aminorühm). Seega omandavad nad positiivse osalaengu. DNA-l oli negatiivne osalaeng. Nukleoproteiinse kompleksi seostumine toimub ioonilise sideme abil. On 5 erinevat histoonvalkude klassi: H1, H2A, H2B, H3, H4 2 x H2A 2 x H2B 2 x H3 2 x H4 8 valgumolekuli oktett DNA järjestused: DNA-l on 3 tüüpi järjestusstruktuure: 1) kõrgkordus DNA- need on lühikesed. 6...12 nukleotiidsed plokid, mis korduvad sagedusega 10....10 .Summaarsest DNA-st, mis rakus on, võib selle arvele tulla kuni 60%. Funktsioonid: · ei transkribeerita;
91 Vesinikside Vesinikside esineb vesinikku sisaldavate molekulide vahel, kus vesinik on ühendis fluori, hapniku või lämmastikuga. Mõned ühenditest kus moodustuvad vesiniksidemed HF; H2O; NH3 jt. Sideme tekkemehhanism - vesiniku aatomi ainus elektron tõmmatakse elektronegatiivsema elemendi aatomi poole viimasele moodustub negatiivne osalaeng vesinikule positiivne ning nende vaheline tõmbejõud on sideme moodustajaks. 92 Vesinikside Reeglina on vesinikside 10...20 nõrgem kui kovalentne side, tema tugevus on tavaliselt vahemikus 12...35 kJ/mol. Vesiniksideme pikkus ületab kovalentse sideme pikkuse 1,5...2 korda. Elu eksisteerimise eelduseks on nõrkade sidemete olemasolu ja nõrkade jõudude olemasolu
üleminekuoleku stabiliseerimine katalüsaatori juuresolekul on üleminekuoleku moodustumine, läbimise tõenäosus suurem (vaheoleku seostumine ensüümile on soodsaim). Ntx kui keemilise reaktsiooniga kaasneb vastasmärgiliste laengute lahknemine (seda eriti ei toimu). Vahepeal on olek, kus laengud pole lahus, on lähestikku, aga liiguvad lahku. Selline olek on stabiliseeritud siis, kui seotud katalüsaator - COO - laeng stabiliseerib pos osalaeng, NH3+ laeng aga stabiliseerib negatiivset osalaengut. Vastasmärgiliste laengute esinemine õiges kohas stabiliseerivad antud vaheühendit. Aktivatsioonienergia esineb eksponendi astendajas ja seetõttu muutused aktivatsioonienergias kutsuvad esile väga suuri muutusi kiiruskonstandis, sest muudame ju astmenäitajat. erinev reaktsiooni tee katalüüsitav reaktsioon läheb läbi teistsuguse reaktsiooni tee kui katalüüsimata reaktsioon
Vaadeldav side on ikkagi valdavalt kovalentne. Metalliline Metalli aatomid paiknevad üksteisele nii lähedal, et väliskihtide orbitaalid osaliselt kattuvad. Seega hakkavad väliskihi elektronid liikuma kiiresti ühe tuuma mõjualast teise juurde ja nii üle kogu kristalli – elektrongaas. Vesinikside Esineb vesinikku sisaldavate molekulide vahel, kus vesinik on ühendis fluori, hapniku või lämmastikuga (nt HF, H2O, NH3) ning tal on seetõttu positiivne osalaeng. Positiivse osalaenguga vesiniku aatom seotakse elektrostaatiliselt järgmise molekuli elektronegatiivsema (F, O, N) aatomiga, millel on negatiivne osalaeng ja põhimõtteliselt vaba elektronpaar 152. Tähtsamate ühendite klassid Sahhariidid, valgud, rasvad, asendatud kabroksüülhapped (aminohapped) 153. Biosfäär, selle koostisosad: atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär, elusaine e. biomass Biosfäär on globaalne ökosüsteem.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
