1000 mA 6.Millega mõõdetakse voolutugevust? V: ampermeetriga 7.Mis on vooluallika ülesanne? V: tekitada ja hoida ahelas elektrivälja pikema aja jooksul 8.Mille arvel vooluallikas seda ülesannet teostab? V: vooluallika 9.Nimeta erinevaid vooluallikaid ja nimeta neis toimuv energia muundumine. V: Galvaanielement, akupatarei, generaator, Päikesepatarei Tööleht 6 Vooluring 1.Millistest osakestest koosneb vooluring? V: vooluring koosneb vooluallikast, tarbijast (lamp vms) ning kahest juhtmest. 2.Millised on vooluringi osade tähised elektriskeemidel. Tehke joonis. V: 3.Kuidas asetsevad üksteise suhtes jadamisi ühendatud tarvikud? Joonis. V: 4.Millises vooluringis saab olla elektrivool? V: elektrivool saab olla ainult suletud vooluringis 5.Mis toimub elektritarvitis? Näited. V: muundub osa elektrienergiat teist liiki energiaks. N: laelamp, elektripliit, pesumasin 6
seeritud seisundi peale polarisatsiooni esilekutsuva mõju eemaldamist. Elektreet on teatud määral püsimagneti elektriline analoog. EJektreedi tähtsaimad parameetrid on potentsiaal ja laengu pindtihedus. Elektreetide nimetused tulenevad nende saamisviisist. Elektreete on võimalik kasutada näiteks elektriväljade tekitamiseks elektrifiltrites, milliseid kasutatakse gaaside puhastamiseks tahketest osakestest (näit. soojuselektrijaamades). Elektreetläätsi on võimalik kasutada elektronkiirte fokuseerimiseks elektronkiireseadistes. Samuti on elektreete võimalik kasutada mikrofonides, heli-salvestusseadmeis, JUHTME- JA KONDAKTIMATERJALID 42.Milliseid metalle ja mis kujul kasutatakse juhtmematerjalina? Hulka kuuluvad eelkõige vask ja alumiinium, teatud erijuhtudel ka parim elektrijuht hõbe. 43.Milliseid metalle ja mis kujul kasutatakse kontaktimaterjalina ? Ag-Mo, Ag-C, Cu-C 44
Integratsiooniks nimetatakse nii seisundit kui ka protsessi. Protsessina on see menetlus, mis viib paljudest osakestest terviku moodustamiseni. Seisundina on ta selle protsessi tulemus (poliitilise integratsiooni tulemus). Euroopa integratsiooni protsessi käsitlemisel vastamisi kaks koolkonda: A- föderalistid, B- funktsionalistid. Föderalistid : suuremad ühendused saavad tekkida ainult siis, kui osavaldkonnad kannavad oma võimu (osa sellest) üle üksustele, millega nad teadlikult tahavad liituda. Parimad näited riigiõigusl föderalistlikust riigist- Sveits, Am Ühendriigid, ka Saksamaa
mudaliste koostisosade vahekord ja omadused (Joonis 6). Teralise struktuuri moodustavad settimise ajal tahkes olekus ladestunud osakesed organismide skeletijäänused, kivimite või mineraalide purdosad ja oiidid, mis on suuremad kui 0,03 mm. Küllalt levinud on teralise struktuuri alatüübina biomorfne struktuur, mille puhul kivim koosneb peamiselt organismide kivistunud jäänustest. Mudaline e mikriidiline struktuur moodustub osakestest mõõtmetega alla 0,03 mm ning on tekkelt valdavalt keemiline või biokeemiline. (1) Sekundaarsetest struktuuridest eristatakse karbonaatkivimites järgmisi: · jämekristalne kristallide suurus >1mm; · keskmisekristalne 0,1-1 mm; · peenekristalne 0,05-0,1 mm; · pisikristalne 0,01-0,05 mm.
kaotamisele, osutub keskkonnahoidlike jõujaamade ehitamine pikemas perspektiivis majanduslikult põhjendatuks. Viimastel aastakümnetel on energiasektor olnud Eestis suurim vee ja mineraalsete loodusvarade kasutaja ning jäätmetekitaja. Fossiilkütuste (põlevkivi, masuudi ja maagaasi) põletamine, elektri ja sooja tootmine ning imporditud autokütused põhjustavad lõviosa Eesti kasvuhoonegaaside emissioonist, õhku paisatud tahketest osakestest ja lenduvatest orgaanilistest ühenditest. Loodusvarad: Keskkonna osad, mida inimkond vajab olemasoluks ja kasutab tootmises Otse loodusest võetav ( vesi,õhk, kaevandatavad maavarad) Põllukultuurid ja nende kaitse vajadus. Keskkonnakaitse strateegia: Keskkonnastrateegia põhieesmärk on tagada inimesi rahuldav tervislik keskkond ja majanduse arendamiseks vajalikud ressursid loodust oluliselt kahjustamata, maastike ja
Vuugi mõõtmed; Iseloomustus; Keevitatava koha puhtus. Kaitsegaasi kogus. Keevituspõleti juhtimine: Lisamaterjali juhtimine: Põleti õige liikumiskiirus; Varda õiged liigutused. Põleti õige pendelduse ulatus; Põleti pea õige kalle keevitatava materjali suhtes ja keevituskaare pikkus. 15 Vead, mis tekivad volframi osakestest. Volframi osakesed keevitusõmbluses on defektid. Nad viivad pragude tekkele. Volframi osakesed alumiiniumi sees viivad juba materjali purunemisele. Kui tuline volframelektroodi ots puutub kokku keevitusvanniga, siis keevitus- vanni satuvad ka volframelektroodi tükikesed. Kui tuline volframelektroodi ots puutub kokku lisamaterjali vardaga, siis volframelektroodi tükid kleepuvad varda külge ja sealt edasi satuvad koos vardaga keevisõmblusesse. Kui keevitamisel alalisvooluga
Õendusfilosoofia põhiprobleemid Kalmer Marimaa Inimesekäsitlus tervishoius Tervishoiufilosoofias jäävad mitmed käsitlused inimesest kahe äärmuse vahele: 1) René Descartes'i dualism, mille järgi inimese keha ja vaim (sh teadvus) on kaks erinevat substantsi, ehkki nad on omavahel seotud; 2) reduktsionistlik vaade, mille järgi inimesed on üksnes bioloogilised organismid. Meditsiinipraktika teooriad põhinevad eeldustel selle kohta, kes on inimene. Näitena võiks tuua kaks erinevat lähenemist: 1) biostaatiline teooria – tervis = haiguse puudumine. Inimene on haige, kui tema kehas on haiguskolle. Haiguse tuvastamiseks piisab inimese füüsilisest läbivaatusest ja temalt pole vaja küsida, kas ta on enda arvates haige või terve. Seda seetõttu, et inimene on üksnes bioloogiline organism. Kui kahel inimesel on sarnane bioloogiline seisund (kas siis haigus või mit...
TARMO KORDAMINE ELEKTROMAGNETVÄLJAD: 1.Kuidas tekib elektriväli- ja magnetväli? Kuidas on nendega seotud elektromagnetväli? Elektriväli tekib, kui seadmes on pinge, nt lamp on pistikusse ühendatud. Magnetväli tekitatakse, kui juurde lisandub voolu liikumine. Elektromagnetväli on väli, mida tekitavad elektrilised masinad, elektrijuhtmed jms, mis on lülitatud vooluvõrku. Kus iganes liigub elekter, tekivad mõlemad – nii elektri- kui magnetväli. 2. Kuidas mõjuvad inimesele elektromagnetväljade otsesed mõjud ja kuidas kaudsed mõjud? Otsene mõju - peapööritus, meelelundite, närvide ja lihaste stimulatsioon, keha või teatud kehapiirkonna kudede kuumenemine, pindmiste kudede kuumenemine Kaudne mõju - tugevad elektromv võivad rikkeid põhjustada elektrilistes meditsiiniseadmetes sh südamestimulaatorid jm siirdatud või kehal kantavates meditsiiniseadmetes. Ferromagnetiliste objektide lendamine(Koobalt, nikkel, raud) (MRT mis on pm hiiglaslik magn...
akumulatsioon 3. Mis on liustiku ablatsiooniala? liustikuosa, mis asub lumepiirist allpool 4. Mis on kaar e orvand? liustike tegevuse või murenemise tagajärjel tekkinud kaarjas süvend mäeaheliku nõlval 5. Mis on ruhiorg e troog? liustiku tegevuse tagajärjel tekkinud U-kujuline org 6. Mis on silekalju e oinapea? piklik kalju, mille liustikujää on siledaks kulutanud 7. Mis on moreen? liustike kuhjatud sete, mis koosneb erineva suurusega osakestest. 8. Mis on otsamoreen? Liustiku jääserva lähedases vööndis kuhjunud ja enamasti läbilõikes ebasümmeetriline seljak 9. Mis on voor? liustikujää tekitatud leivapätsi moodi piklik küngas 10. Mis on oos? järsunõlvaline piklik ja kitsa harjaga pinnavorm, mis on tekkinud liustikujões mandrijää sulamisvete toimel 11. Mis on sandur? liustikujõe deltasse tekkinud liivast ja kruusast koosnev tasane pinnavorm 12. Mis on mõhn
TARMO KORDAMINE ELEKTROMAGNETVÄLJAD: 1.Kuidas tekib elektriväli- ja magnetväli? Kuidas on nendega seotud elektromagnetväli? Elektriväli tekib, kui seadmes on pinge, nt lamp on pistikusse ühendatud. Magnetväli tekitatakse, kui juurde lisandub voolu liikumine. Elektromagnetväli on väli, mida tekitavad elektrilised masinad, elektrijuhtmed jms, mis on lülitatud vooluvõrku. Kus iganes liigub elekter, tekivad mõlemad nii elektri- kui magnetväli. 2. Kuidas mõjuvad inimesele elektromagnetväljade otsesed mõjud ja kuidas kaudsed mõjud? Otsene mõju - peapööritus, meelelundite, närvide ja lihaste stimulatsioon, keha või teatud kehapiirkonna kudede kuumenemine, pindmiste kudede kuumenemine Kaudne mõju - tugevad elektromv võivad rikkeid põhjustada elektrilistes meditsiiniseadmetes sh südamestimulaatorid jm siirdatud või kehal kantavates meditsiiniseadmetes. Ferromagnetiliste objektide lendamine(Koobalt, nikkel, raud) (MRT mis on pm hiiglaslik magn...
ehk valgustada, selgitades mitmesuguseid elunähtusi ja arvustades toonast ühiskonda, õpetasid nad ühtlasi, kuidas saaks seda paremini korraldada. Teadusrevolutsioon 17. sajandit, valgusajastu algust, nimetatakse tihi teadusrevolutsiooni ajastuks, mis tähistab põhjapanevaid nihkeid nii teadusalastes teadmistes kui ka nende saavutamise meetodites Teadlased nagu Descartes, Gassendi ja Boyle jõudsid mõttele, et mateeria koosneb väikestest jagamatutest osakestest aatomitest. Nende aatomite erinevused suurustes ja kujus määravadki ühe või teise aine struktuuri ja käitumise. Sellel väitel rajanebki mehhanistlik filosoofia, mille kohaselt igasugune mateeria ja liikumine allub konkreetse aine moodustavate aatomite struktuurist tulenevatele seaduspärasustele. Teadusrevolutsiooni mõiste tugineb muuhulgas ka muudatustele teadustegevuse korraldamisel. Moodustati teadusseltsid Londonis ja Pariisis.
m0 molekuli mass, aatommass NA Avogadro arv SUHTELINE MOLEKULMASS Aine suhteline molekulmass on molekuli massi suhe aatommassiühikuga. See on ühikuta suurus. Tähis Mr Mr = mo Mr suhteline molekulmass ühikuta suurus u mo aatommass u - aatommassiühik MKT PÕHIVÄITED · aine koosneb osakestest · osakesed on pidevas kaootilises liikumises · osakeste vahel on vastastikmõju * ÜLEKANDENÄHTUSED Ülekandenähtused seisnevad mingi füüsikalise suuruse ülekandumises ühest süsteemi osast teise. Need toimuvad molekulide soojusliikumise ja moleulidevaheliste põrgete tõttu. Ülekandenähtused on difusioon, soojusjuhtivus ja sisehõõre. Ülekandenähtused on pöördumatud protsessid, mille käigus toimud süsteemi eri osade parameetrite ühtlustumine
H + on sümboliks prootonile , sest vesiniku positiivne ioon on vesiniku aatomi tuum. m p = 1,672623 10 -27 kg m n = 1,674929 10 -27 m e = 9,1 10 -31 kg. Elektron avastati 1897.a katoodkiirte kõrvalekaldumisest magnet- ja elektriväljas Joseph John Thomsoni poolt, esimese elektroni sisaldava aatomi mudeli pakkus välja Thomson ise. Selle oletuse kohaselt koosneks aatom võrdsel arvul olevatest elektronidest ja positiivsetest osakestest. Elektronide arv määraks aatomi massi. Thomsoni "rosinakukkel" Rutherfordi aatomimudel Thomsoni mudelist lähtuvalt anti üsna tõepärane ettekujutus aatomi mõõtmetele, kuid see ei võimaldanud seletada gaaside joonspektreid. Lihtsaima aatomi mudel, mida mõitetakse lähendina tegelikkusele, on nn. Rutherfordi mudel , mis tugines kuldlehe pommitamisel - osakestega.
Leibnizi arvates peavad nad olema jagamatud. Järeldus : Substants on vaimne e. hingeline alge. See on kartesiaanlik arusaam, et oma minasus väljendab midagi keskset. Leibniz järeldab, et substantse on palju ja avab sellega ukse metafüüsilisele pluralismile vastandina Spinoza monismile. Leibnizi olulisim veendumus: ,,Tegelikkus koosneb ühikutest, üksikutest individuaalselt eksisteerivatest osakestest. Tegelikkus ei ole oma äärmistel piiridel mingi hägune ja kõikehõlmav mass, millesse upub kõik individuaalne.". 6. Intuitivistlik tunnetusteooria(H.Bergson) Iga ehtne metafüüsika põhineb mõnel põhielamusel, mõnel enam-vähem konkreetsel intuitsioonil, mida asjaomane filosoof peab küllalt sobivaks ja viljakaks, et teda rakendada maailma mitmekesiste nähtuste selgitamisel. Bergson arvab, et elu on oluliselt pidev kestus, pidev saamine
· Klassikaline tavaline/aegumatu ese, asi.. · Klooster nunnade / munkade asula · Kollaaz kujutava kunsti tehnika · Koloss hiiglasuur ese · Kompositsioon kokkuseade · Krabi kivilill · Labürint keerdkäikudega hoone · Lööv sammastega eraldatud ruum · Magistraal peamine asi · Majuskel suur täht · Mastaba haudehitis · Menhir kõrged püstised kivirahnud · Miniatuur pisiformaadis pilt · Mosaiik erilaadsetest osakestest koosnev tervik · Ornament kaunistus · Paraadportree kujutab inimest suursugusena · Perspektiiv ruumilise eseme kujutamine tasapinnal · Petik akent jäljendav niss · Pilaar tugipost · Pilaste seinast eenduv sammas · Puto tiivulise alasti lapse kujutis · Reljeef - pinnamood · Ristkuppelkirik kreeka ristikujulise põhiplaaniga kirik, mille kesosas on kuppel · Ristikäik võlvitud käik, mis kloostrit kirikuga ühendab
Pinnaseosakeste vahel tekkivad tömbepinged võetakse vastu ainult nende-vaheliste struktuuriliste sidemetega. Vastupanu, mis takistab osakeste vastastikust nihkumist, nimetatakse nidususeks. Pinnase nidusus sõltub osakeste puutepindade iseloomust ja molekuraalselt seotud vee hulgast. Liivapinnastel on osakeste kokkupuutepinnad väga väikesed, neil pole nidusust. Selliseid pinnaseid nimetatakse pudedateks pinnasteks. Pinnased, mis koosnevad suure kokkupuutepinnaga liblekujulistest osakestest, nimetatakse niduspinnasteks. Savipinnased on niduspinnased. Pinnases leiduv vaba vesi vähendab sidemete tugevust, eraldab osakesed ja suurendab nende liikuvust. Kui pinnases leidub ainult seotud vett, on pinnas tahkes olekus. Niiskuse suurenemisel ja vaba vee tekkimisel läheb pinnas algul plastsesse ja seejärel voolavasse olekusse. 5. PINNASELIIGID LÄHTUDES OSAKESTEVAHELISTE SIDEMETE ISLOOMUST.
Anabolism ja katabolism pole teineteise lihtsad pöördprotsessid. Protsessid toimuvad raku erinevates komponentides, nende regulatsioon on erinev. Sellega garanteeritakse reaktsioonide vajalik suunitlus ja üheaegse toimumise võimalus. Metabolismi regulatsioon on kiire, paindlik, efektiivne. Põhimõisted Aatom - keemilise elemendi väikseim osake Inimorganism sisaldab tohutul hulgal aatomeid. Aatom koosneb osakestest, mida nimetatakse prootonid, neutronid ja elektronid. Aatom on väikseim iseseisvalt eksisteeriv keemilise elemendi osake. Organismis ei eksisteeri aatomid mitte iseseisvalt, vaid kuuluvad keemilise ühendi koostisse. Molekul aine osake, mis koosneb kahest või enamast keemiliste sidemetega seotud aatomist. Molekulid koosnevad omavahel keemiliste sidemetega seotud aatomitest. Kõige väiksemad molekulid sisaldavad kaht aatomit, kuid suurimad (nagu DNA) üle miljoni
Kahte tuntumat rõngast (A ja B) ja ühte ähmast rõngast (C) on võimalik Maalt näha. A ja B rõnga vahelist tühimikku tuntakse Cassini joonena; palju ähmasemat tühimikku A rõngas tuntakse kui Encke joont. Voyager'i piltidelt on näha lisaks nelja ähmast rõngast. Saturn'i rõngas, vastupidiselt teiste planeetide rõngastele, on väga hele (albeedo 0.2 - 0.6). Kuigi rõngad paistavad Maalt pidevatena, on nad tegelikult moodustunud loendamatust arvust väikestest osakestest, millest igaühel on individuaalne orbiit. Nende suurused ulatuvad nii umbes sentimeetrist kuni mõne meetrini. Samuti on seal tõenäolised mõned kilomeetri suurused objektid. Saturn'i rõngad on erakordselt õhukesed: kuigi nende diameeter on 250,000 km või rohkem, ei ole nad rohkem kui 1.5 kilomeetrit paksud. Hoolimata nende mõjukast välimusest on rõngastes tõesti väga vähe materjali -kui rõngad surutaks kokku iseseisvaks kehaks, ei oleks selle läbimõõt rohkem kui 100 km
Eriti on kasvanud nõudlus välistingimustes kasutatava vineeri järele. Nn. baasvineeride pinda võidakse töödelda vastavalt vineeri kasutusele. Nii on näiteks võimalik tõsta kulumiskindlust, löögi- ja ilmastikukindlust ning kindlust kemikaalide toimele ning hõõrdumisele. Erinevaid ristvineere kasutatakse näiteks kandvate seina-, lae- ning põrandaplaatidena jm. Puitlaastplaat (Particle Board) Puitlaastplaadi all mõeldakse kas puidust bõi puidusarnaste taimede osakestest toodetud plaati, kus laastud on omavahel seotud laastumassiga segatud orgaanilise sideaine abil, kasutades kuumpressimist. Puitlaastplaatide (PLP) valmistamiseks on võimalik ära kasutada väikeseläbimõõdulisi, harvendusraietelt saadavaid ümarsortimente või puidutöötlemisjäätmeid. Seega on PLP odavam ehitusmaterjal kui vineer. Erinevused erinevate plaadimarkide vahel tulenevad peamiselt tootmistehnoloogiast: kasutatavate
Eriti on kasvanud nõudlus välistingimustes kasutatava vineeri järele. Nn. baasvineeride pinda võidakse töödelda vastavalt vineeri kasutusele. Nii on näiteks võimalik tõsta kulumiskindlust, löögi- ja ilmastikukindlust ning kindlust kemikaalide toimele ning hõõrdumisele. Erinevaid ristvineere kasutatakse näiteks kandvate seina-, lae- ning põrandaplaatidena jm. Puitlaastplaat (Particle Board) Puitlaastplaadi all mõeldakse kas puidust bõi puidusarnaste taimede osakestest toodetud plaati, kus laastud on omavahel seotud laastumassiga segatud orgaanilise sideaine abil, kasutades kuumpressimist. Puitlaastplaatide (PLP) valmistamiseks on võimalik ära kasutada väikeseläbimõõdulisi, harvendusraietelt saadavaid ümarsortimente või puidutöötlemisjäätmeid. Seega on PLP odavam ehitusmaterjal kui vineer. Erinevused erinevate plaadimarkide vahel tulenevad peamiselt tootmistehnoloogiast: kasutatavate
Fossiilkütuste põletamisel tekivad lämmastik- ja vääveloksiid. Nad lahustuvad vihmatilkades ning muudavad neid happelisteks (HNO3, H2SO4). Atmosfääris oleva vee normaalne pH on umbes 5,6 (CO2 sisalduse tõttu), kuid lisandunud lämmastiku ja väävli ühenditega on pH 3-4 või veelgi madalam. Happevihmade tagajärjel muutuvad looduslikud veekogud ja muld happelisteks. Mulla hapestumisel tõrjutakse mulla osakestest taimedele vajalikud elemendid välja ning taimede kasvutingimused halvenevad. Veekogude hapestumine toob kaasa olulisi muutusi vees elevate organismide liigilises koostises. Paljud organismid hukkuvad. Happevihmad lagundavad ehitusmaterjale (marmor, paekivi, jms) ning põhjustavad metallide korrosiooni. 4. Atmosfääri saaste. Atmosfääriõhu saastet põhjustavad tolmuosakesed, vedeliku piisad ja gaasid. Õhu saaste mõjutab ilmastikku ja kliimat
7. Amplituud Keha suurimat hälvet xm nimetatakse võnkeamplituuduks. Amplituud sõltub sellest, kui kaugele tasakaaluasendist keha enne tema vabastamist viidi. 8. Faas Koosinusfunktsiooni argumenti nimetatakse võnkefaasiks: = t + 0, 0 on siin võnkefaas ajahetkel t = 0 ehk algfaas. 9. Laine Laine kujutab endast ühest punktist teise, ühtedelt osakestelt teistele levivaid võnkumisi. Suurte mõõtmetega tahkeid, vedelaid ja gaasilisi kehi võib vaadelda üksikutest osakestest koosneva süsteemina, milles osakesed mõjutavad üksteist seosejõududega. Kui panna mingis kohas keskkonna osakesed võnkuma, siis kutsuvad need esile naaberosakeste võnkumise, need omakorda järgmiste osakeste võnkumise jne. Võnkumise levimisprotsessi nimetatakse laineks. 24 Võtame kasvõi pika kumminööri, kinnitame selle ühe otsa seina külge ja paneme teise otsa vertikaalsihis võnkuma
moolide arv (n). mitmesuguseid süsteemi omadusi vaadeldakse neidt parameetritest lähtuvalt. OLEKUFUNKTSIOONI muutust arvutatakse süsteemi algoleku ja lõppoleku funktsioonide väärtuste abil. Mitmesuguseid süsteemi omadusi vaadeldakse neist parameetritest sõltuvalt, eristatakse homogeenseid ja heterogeenseid süsteeme. Homogeense süsteemi omadused on kõikides osades samad, heterogeenne süsteem koosneb mitmest eriomadustega osakestest ehk faasidest. Süsteem on avatud, kui tema ja ümbruse vahel toimub ainevahetus ja suletud, kui ainevahetus puudub. 5.2 Reaktsioonide soojusefektid. Siseenergia ja entalpia. Termokeemiavõrrand keemiline reaktsioon on keemiliste sidemete ümberkujunemise protsess, mille kulgemisel eraldub soojust. Reaktsiooni soojusefekti all mõistetakse soojust, hulka, mis püsival temperatuuril eraldub või neeldub ainete mittepöörataval ja täielikul reageerimisel
neid märgib nimes täht P. · Kõige tuntumaks komeediks võib pidada Halley komeeti. · 17P/Holmes - 2007 sügisel plahvatanu Ehitus Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea ehk kooma, sellest tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. Komeetidel on sageli kaks (või rohkem) saba. Ioonsaba on suunatud alati Päikesest eemale ja koosneb laetud osakestest, mida päikesetuul komeedist eemale puhub. Tolmusaba koosneb raskematest osakestest, mida päikesetuul vähem mõjutab. Seetõttu järgib tolmusaba rohkem või vähem komeedi orbiiti. Nõrkadel komeetidel saba harilikult puudub, heledatel on märgatav ioonsaba, väga heledatel on nähtavad mõlemat tüüpi saba. Meteoorkeha (meteoroid) planeetidevahelises ruumis liikuv tahke keha Meteoorkeha sattudes Maa atmosfääri tekib meteoor ( väljendub optiliste, akustiliste, elektriliste jms. nähtuste kogumina) Võib meteoriidina Maale langeda
vabalt liikuda. Nimetatakse selliseid laenguid seotud laenguteks, ja see tähendab, et tavaolukorras on neile mõjuvad jõud tasakaalus. Kui lisandub elektriväljast tingitud jõud, leiavad osakesed uue, varasemaga võrreldes nihutatud asendi. Nagu teame molekulaarfüüsika kursusest, võib keskkonnaks olla tahke, vedel või gaasiline aine. Tahkes aines on aatomid või molekulid seotud kristallvõresse. Tihti on tegu ioonkristalliga, mis koosneb laetud osakestest - ioonidest. (Näitena võib tuua naatriumkloriidi - tavalise keedusoola kristalli.) Vedelates ja gaasilistes ainetes on molekulid küll vabad, aga nemadki koosnevad laetud osakestest. Kui tekitada aines elektriväli, võtavad need laetud osakesed uue tasakaaluasendi: ioonid nihkuvad oma varasemast asendist, vaba molekul võib ka pöörduda, joondudes välja järgi (vt. joonis). Vedela dielektriku polarisatsioon: dipoolmomenti omavad molekulid orienteeruvad välja suunas.
vabalt liikuda. Nimetatakse selliseid laenguid seotud laenguteks, ja see tähendab, et tavaolukorras on neile mõjuvad jõud tasakaalus. Kui lisandub elektriväljast tingitud jõud, leiavad osakesed uue, varasemaga võrreldes nihutatud asendi. Nagu teame molekulaarfüüsika kursusest, võib keskkonnaks olla tahke, vedel või gaasiline aine. Tahkes aines on aatomid või molekulid seotud kristallvõresse. Tihti on tegu ioonkristalliga, mis koosneb laetud osakestest - ioonidest. (Näitena võib tuua naatriumkloriidi - tavalise keedusoola kristalli.) Vedelates ja gaasilistes ainetes on molekulid küll vabad, aga nemadki koosnevad laetud osakestest. Kui tekitada aines elektriväli, võtavad need laetud osakesed uue tasakaaluasendi: ioonid nihkuvad oma varasemast asendist, vaba molekul võib ka pöörduda, joondudes välja järgi (vt. joonis). Vedela dielektriku polarisatsioon: dipoolmomenti omavad molekulid orienteeruvad välja suunas.
pikkus ning nurgad telgede vahel) Olenevalt kristallvõre sõlmpunktides asuvate osakeste liigist eristatakse 4 võre põhitüüpi: aatom-, molekul-, ioon- ja metallivõret. Kristallivõre energia energia, mis eraldub kristallide moodustamisel aatomitest, molekulidest või ioonidest. Tahke aine tugevus sõltub kristallivõre energiast, mille suurus sõltub osakeste vahelise sideme tüübist. Sideme tüüp sõltub sellest, millistest osakestest on ehitatud antud kristall.. Elementaarrakk kristallaine väikseim osakene, mille n-kordne moodustab suurema monokristalli. Elementaarrakud võivad kasvada ruumis igas suunas, kui kasvamine ei ole kuubilise kristalli korral üheski suunas, saadakse kuubikujuline monokristall. Mõõtmed võivad olla mõni sentimeetrit kuni kümme sentimeetrit. Kui monokristalli kasvamine on mõnes suunas takistatud, siis võib saada mistahes kujuga kristalli.
detailne ajakäsitlus. Samaya- kõige väiksem selgelt mõõdetav ajaühik. Korrutades see samaya x 256 x 17 = hingetõmme. 2 hingetõmmet x 7 x 7 x 38,5 = 24 min. puNya ja pApa. puNyat võib olla kahte sorti. Sündimine taevas ei vii kirgastumisele lähedamale. On olemas ka sellist pApat, mis toodab lihtsalt pälvimusi. Karmakäsitlus on dzainismis erinev kui teistes india filosoofiates. Dzainistlikus käsitluses karma ei ole reegel, mis iseloomustab maailma tomimist, vaid peenmateeria osakestest koosnev nähtus. Seetõttu saab karma nii öelda reaalselt eksisteerida. Eristatakse kolme tüüpi karmat. Aeg oluline, mille jooksul karma mõjub. Siis, mis viisil. Kaheksa karma põhitüüpi. Tarkust, teadmisi takistav, tundeid loov, eluiga määratlev, keha loov, staatust määratlev. Inimene ei pääse ligi ülimale teadmisele, mis tal olemas on. Oluline karma puhul, kui palju osakesi, milline nende loomus, milline nende tulemus. On karmat, mis ei pruugi aktualiseeruda
läbi molekulide omaduste – kiirus, impulss, mass jm molekule iseloomustavate suuruste. Mikroskoopiline lähenemine Lisaks: Aine ehitus – käsitleb erinevusi gaaside, vedelike ja tahkete kehade vahel. Aine ehitus: Universum koosneb 68.3% ulatuses tumeenergiast, 26.8% ulatuses tumeainest ja ainult 4.9% on „tavalist ainet“. Makroskoopiline keha koosneb paljudest mikroskoopilistest aktiivsetest osakestest: Molekulid (osad: aatomid) Aatomid (osad: elektronid, prootonid, neutronid) Prootonid ja neutronid (osad: kvargid) Molekul: Reeglina mitmest aatomist koosnev aineosake. Soojusfüüsikas kasutatakse terminit kõigi gaasi osakeste kohta s.h. monoaatomilised. Metallid ei koosne molekulidest! Aatom: Keemilise elemendi väikseim osake ᴓ 10-10 m Tuuma ᴓ 10-14 m Mass:10−27 – 10−25kg Aatom- ja molekulmass (M) Aatomi ja molekuli massi mõõdetakse aatommassi ühikutes (ühik: u)
Lähifotodelt on näha, et rõngas pole radiaalselt ühtlane, vaid koosneb sadadest kitsastest rõngastest. Vastu valgust vaadates muutub rõngas ,,negatiiviks`` - heledad osad näivad tumedatena ja ümberpöördult, see näitab, et ka tühimikes leidub vähesel määral hajutavat ainet. Lisaksheledatele rõngastele on ka nõrgemaid pinnani ulatuv D-rõngas ja väline, planeedist ligi poole miljoni kilomeetri kaugusele ulatuv E-rõngas. Rõngas koosneb kivi ja tolmu osakestest. 44. Mille poolest erineb Saturni kaaslane Titan hiidplaneetide teistest kaaslastest? Titan Ganymedese järel suuruselt teine kaaslane Päikesesüsteemis on ümbritsetud valdavalt lämmastikust koosneva üsna tiheda (rõhk pinnal 1600 millibaari) atmosfääriga. Kõigi suuremate kaaslaste tihedus on vahemikus 1200-1900 kg/m3 sama, mis hiidplaneetidel endil. Ainuke kuu, millel on atmosfäär (lämmastikust koosnev) on Titan. 45. Kirjeldage Uraani pöörlemist.
Kui segada soola veeklaasis, hakkavad tahke soola kristallid vees lahustuma, moodustades lahuse. Kõikide lahuste korral nimetatakse ainet, mis on seal lahustunud, lahustunud aineks ehk soluudiks. Ainet, mis lahustas soluudi, nimetatakse lahustiks. Erinevad lahustid lahustavad erinevaid aineid. Näiteks sool lahustub vees, aga ei lahustu puhtas alkoholis ega bensiinis. Suhkur käitub erinevalt ja lahustub neist kõigis kolmes vees, puhtas alkoholis ja bensiinis. LAHUSTAMINE Tahkised koosnevad osakestest, mis on teatud mustri järgi tihedalt pakitud. Osakeste vahel mõjuvad tugevad tõmbejõud. Vedelikus on osakesed pidevas liikumises. Kui tahkis satub kontakti vedelikuga, siis vedeliku osakesed hakkavad põrkama vastu tahkise pinda. Nendes põrgetes nihkuvad osa tahkise osakesi paigalt. Lahus moodustub siis, kui tahkise osakesed on tõmbunud märksa tugevamalt vedeliku osakeste külge kui üksteise külge. Sedavõrd, kuidas
järgnevad: 'Kui vääriti on inimene mõõdetud'; 'Kas eestlase IQ on 130'; 'Alatu vale IQ testide kohta'; 'Emotsionaalne intelligentsus'. Isiksus Ja Selle Mõõtmine Isiksus on ainulaadse mõtlemise, tunnete ja käitumisega indiviid. Ehk keerulisemalt: Isiksus on dünaamiline psühhofüüsiliste süsteemide organiseeritud kogum inimeses, mis on aluseks tema käitumise, tunnete, ja mõtete mustrile (G. Allport, 1961). See tähendab: • isiksus ei koosne suvalistest osakestest, vaid on organiseeritud • isiksus ei ole paigalseisev nähtus, vaid koosneb hulgast protsessidest • isiksus on psühholoogiline mõiste, aga on seotud füüsilise kehaga • isiksus on põhjuslik jõud, mis aitab inimesel ennast maailmaga seostada • isiksus ei ole ühene struktuur, vaid avaldub mitmeti: mõtlemises, käitumises ja tunnetes. Isiksuse osana peaks kindlasti olulisematest (vähemalt mõõdetavatest) mainima veel väärtusi, huvisid ja hoiakuid
RP 3.8.2. Dielektrikuskaod gaasides Gaasides on polarisatsioonikaod tühised ja seetõttu nõrkades elektriväljades (allpool ionisatsiooni algust) esinevad peaasjalikult juhtivuskaod 3.9.3. Vedeldielektrikute läbilöök Vedelike läbilöögi mehhanism sõltub suuresti lisandite kontsentratsioonist selles Eristatakse sillakeste, puhta elektrilise läbilöögi ja soojusliku läbilöögi teooriaid sillakesed moodustuvad juhtivatest või suure dielektrilise läbitavusega osakestest – eeldab lisandite olemasolu. Toimub elektronide väljarebimine katoodist ja põrkeionisatsioon (analoogia gaaside läbilöögiga!) – eeldab äärmiselt puhtaid vedelikke. Lisandid kuumenevad ja aurustuvad tugevas elektriväljas, läbilöök toimub juba gaasilises keskkonnas – eeldab gaasimullide või kergelt aurustuvate lisandite olemasolu tilkade kujul Läbilöögipinge sõltub mitmetest teguritest
pikkus ning nurgad telgede vahel) Olenevalt kristallvõre sõlmpunktides asuvate osakeste liigist eristatakse 4 võre põhitüüpi: aatom-, molekul-, ioon- ja metallivõret. Kristallivõre energia energia, mis eraldub kristallide moodustamisel aatomitest, molekulidest või ioonidest. Tahke aine tugevus sõltub kristallivõre energiast, mille suurus sõltub osakeste vahelise sideme tüübist. Sideme tüüp sõltub sellest, millistest osakestest on ehitatud antud kristall.. Elementaarrakk kristallaine väikseim osakene, mille n-kordne moodustab suurema monokristalli. Elementaarrakud võivad kasvada ruumis igas suunas, kui kasvamine ei ole kuubilise kristalli korral üheski suunas, saadakse kuubikujuline monokristall. Mõõtmed võivad olla mõni sentimeetrit kuni kümme sentimeetrit. Kui monokristalli kasvamine on mõnes suunas takistatud, siis võib saada mistahes kujuga kristalli.
Uraani atmosfääris on umbes 83% vesinikku, 15% heeliumi ja 2% metaani. Uraani sinine värvus on ülemistes atmosfäärikihtides metaani poolt neelatava punase valguse tagajärg. Seal võib olla värvilisi vööte nagu Jupiteril, aga nad on vaatlemise eest peidetud pealasuvate metaanikihide poolt. Nagu teistel gaasilistel planeetidel on ka Uraanil rõngad. Sarnaselt Jupiterile, on nad väga tumedad, aga koosnevad, nagu ka Saturnil, üsna suurtest osakestest, mille diameetrid ulatuvad kuni 10 meetrini, ja lisaks peenikesest tolmust. Teatakse 11 rõngast, kõik väga ähmased; heledaimat tuntakse kui Epsilon rõngast. Uraani rõngad olid esimesed, mis avastati pärast Saturni rõngaid. See oli märkimisväärse tähtsusega, kuna sellest ajast alates me nüüd teame, et rõngad on planeetide üldiseks (tavaliseks) tunnuseks, mitte üksinda Saturnile omane iseärasus.
10.Mis on materjali valguse murdumisnäitaja? Materjali murdumisnäitaja n on valguse suhteline levimiskiirus mingis keskkonnas. Avaldub kujul n=c/v, c-valguse kiirus vaakumis, v-valguse kiirus antud keskkonnas. 11.Kui suur on süsteemi vabadusastmete arv kolmefaasilises alas? 12.Analüüsige piiratud lahustuvusega süsteemi faasidiagrammi. 13 1.Mis on komposiidid? Komposiitmaterjalid koosnevad kahest või rohkemast materjalisttäiteaine(te)st ja maatriksist e. Põhiainest. 2.Millistest osakestest koosneb aatom? Aatom koosneb kolmest erinevat tüüpi sub-aatomosakesest: prootonist, neutronist ja elektronist. 3.Millised on elektronegatiivsed elemendid? Kõik elektroniegatiivsed elemendid on oma loomuselt mittemetallid. Nad võivad keemilistes reaktsioonides võtta elektrone ning moodustada negatiivseid ioone ehk anioone. 4.Mis on koordinatsiooniarv? Koordinatsiooniarv on maksimaalne suuremate ioonide arv mis ümbritsevad väiksemat nii, et need on väiksemaga otseses kontaktis. 5
Tekkis uus probleem mis paneb need elemendid ühinema ja lagunema, et tekiksid asjad. Anaxagoras ütles, et kõik asjad koosnevad väiksematest asjadest, millel on ühised tunnused. Ta arvas ka, et Päike ei ole jumal, vaid suur kera. Sofie saab uue valge kirja, kus seisab küsimus: ,,Miks on Lego kõige geniaalsem mänguasi maailmas?" Pruun kiri räägib Demokritosest. Demokritos tõi välja aatomiteooria kõik asjad koosnevad purustamatutest osakestest, mis on igavesed. Kõik aatomid on erinevad, muidu ei saaks neist moodustada lõpmatult palju erinevaid objekte. Demokritos ei uskunud jõududesse, seega ta oli materialist, kes uskus ainult materiaalsetesse asjadesse. Uus valge kiri küsis: ,,Kas sa usud saatusesse?", ,,Kas piinad on Jumalate karistus?" ning ,,Millised jõud valitsevad ajaloo kulgu?". Sofie kirjutas filosoofile kirja, kutsudes ta kohvile. Sofie nägi ühte meest õhtul, kes tõi talle postkasti kirja
Kaali meteoriidikraater on põhjustatud kosmilise meteoriidi poolt. Rannikuluited Saaremaal Järve rannas on tekitanud tuul. Pakri poolsaarele on tekkinud tektooniliste jõudude ja mere murrutusel võimas pank. Kiviõli tuhamägi (põlevkivi utmise jääkainete ladestumisel tekkinud tehismägi, suhteline kõrgus üle 115 m) on inimtekkeline pinnavorm. Moreen - Koosneb liivast, savist, kruusast, veeristest ja rahnudest ehk kõikvõimalikus suuruses osakestest. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja sulades maha jäetud. Moreen on Eestis väga laialt levinud sete. Suurem osa Eesti muldadest põhineb moreenil. Moreenist koosnevad pinnavormid: Oos-kitsas vall; mõhn-küngas, Kaldamoreen ehk servamoreen; Keskmoreen; Külgmoreen; Otsamoreen. Ookeanide pinnamood: Ookeanipõhja pinnamood on niisama mitmekesine, nagu maismaa pinnamood. Siin esinevad nii mäeahelikud, kui ka orud ja nõod. Peamised pinnavormid on
Filosoofia Filosoofia läte asub kõrgemas puhtas uudishimus. Kaks koolkonda: - Joonia koolkond, mis esitab küsimuse asjade algusest ja põhjusest. (vesi, tuli,maa, õhk) - Sofistid, kes tegelevad inimese küsimustega ning otsivad elutarkust. Platon ühendab need suunad. Kolm filosoofia põhiküsimust: 1) Mis on tõene? (tõde on suhteline) 2) Mis on hea? 3) Mis on ilus? Uusajal I.Kant: -Mida ma võin teada? - metafüüsika -Mida ma pean tegema? - moraal -Mida ma võin loota? - religioon -Mis on inimene? - antropoloogia Filosoofia (tarkusearmastus) dedfinitsioon: Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. TÖÖS! Filosoofia eesmärgiks on tervikliku maailmapildi saavutamine. Filosoofia ainevaldkonnad: Filosoofia tegeleb kõigega, kuid erilisel viisil. METAFÜÜSIKA tegeleb maailma tervikuga, s.o. ''esimene filosoofia'' (Aristoteles), siin...
ilmanähtused. Meteoroloogilises mõttes loetakse 1200 km. Atmosfäär koosneb: 1. Gaasid üldiselt põhiosasid on kolm. Peamine on lämmastik, mida leidub 78,08%, teine on hapnik 20,95% ning kolmas on argoon 0,93%. Süsihappegaasi on 0,03% (osades kohtades on rohkem, osades vähem, muutuv suurus). 2. Veeaur veemolekulid on õhumolekulide hulgas (me neid ei näe!) 3. Tahketest ja vedelad osakestest sageli nimetatakse ka lihtsalt aerosooliks. Väikesed veepiisad, mida leidub kõikjal. Tahked osakesed (merepinnalt nt), põlemine (tuhk, tahm), taimede jäänused (taimede kuivamiselt tekib tolmu). Tõustes maapinnalt kõrgemale läheb rõhk järjest väiksemaks. Vastavalt sellele läheb väiksemaks ka atmosfääri tihedus. Põhiosa atmosfäärist on maalähedastes õhukihtides, kõrgemates on seda ainet vähe. Kuni 10 km kõrgusel maapinnast on 70% atmosfääri kogumassist
Kõigel on oma põhjus ja seletus. Pole olemas juhuslikkuseid ja võimalikkuseid. Ülim tarkus on suurim hüve. LEIBNIZ'I MONADOLOOGIA. Monaaditeooria on Leibniz´i kuulsaim ja kaalukaim filosoofiline teos. Tema monaadid on metafüüsilised punktid. Monaadide vahel ei ole mingisugust kausaalset vastasmõju. Moodustavad korrapärase terviku. Talle avaldas suurt mõju Descartes. Millest tegelikkus oma põhialustes koosneb? See ei saa koosneda mingitest materiaalsetest osakestest. Metafüüsika substantsid on tegelikkuse väikseimad põhiühikud. Teisalt peavad need põhiosakased olema jagamatud. Miski materiaalne ei kõlba substantsiks, sest iga materiaalne ühik on jagatav. Ulatavusega substantsi ei saa eksisteerida. Kui substants ei saa olla materiaalne siis peab ta olema vaimne, hingeline. Ta peab iseennast substantsiks. Ta leiab, et substantse peab olema palju. Monaad on substants, mida on tõeliselt üks. Jagamatu. Monaadid on metafüüsilised põhiühikud.
Taoism-mitteam.õp.Eeskujuks on loodus, mis kõik on loomulik. Motism-mitteam. õp. Eitab ettemääratust, kõik sõltub sellest kuidas in realiseerib üldist armastuse prints. Taaveti täht- mitteam. õp.Täh Iisraeli ja Juudamaa ühenemist.Judaism on vanim monoteism.Kristlus,islam,judaism. Seonism-mitteam.õp.loomuline edasipüüdlikkus, hea haridus.Rajaja Theodor Herz (1860-1904).Dzainism-rajaja Dzina-Vardhamana Mahavina. Mitteam. õpetus. 1)Maailm koosn. paljudest osakestest e tativatest, algetest.Hing on olul. tativa. 2)Ahimsa-,,vägivallatus". M.Gandhi vabadusvõitlus p.o. mitte vägivaldne. Gandism mõjutatud Dzainismist. Krahf Lev Tolstoi, oppositsionäär. Toora-seadus,juutide pühakiri, nende käitumisreeglite alus.Moses judaismi rajaja.Talmud-juudi vaimulike (valside) poolt kirja pandud seletused, komment-d kuidas rituaale läbi viia. Salsat- iganädalane juutide püha.Algab R õhtul,kestab kuni L-ni. Taavet-juutide valitseja 11-10 saj eKr
- Tulekaitse erivärvid Puitkarkass - Massiivpuit, liimpuit, vineer, kihtpuit - Kasutades puitu ratsionaalselt, on tulemuseks nii majanduslikult efektiivsed kui kõrge konkurentsivõimega konstruktsioonid Alused ja vundamendid Vundament kannab ehitise omakaalust ja ehitisele mõjuvatest jõududest põhjustatud koormuse üle pinnasele Pinnase all mõistetakse looduslikke materjale, mis koosnevad üksikutest omavahel sidumata või nõrgalt seotud osakestest teradest. Aluste ja vundamentide projekteerimine Lähteandmed on enamasti ligikaudsed. Pinnase omaduste määramine on keerukas. Proovi võtmisel on raske tagada pinnase loodusliku struktuuri säilimist. Pinnased on olemuselt palju keerukamad kui enamik ehitusmaterjale. Tegemist tasand- või ruumiülesandega, mitte varrassüsteemiga. Mudelkatsete tegemine teoreetiliste seoste kontrollimiseks on keerukas. Pinnased 1
surve hoidmiseks süsteemis reduktsioonklapiga. Selline filter on üldjuhul täiskomplektina vahetatav; b) möödavoolu filter (bypass filter) seda tüüpi filtrist läbib 5-10% mootori õlist, mistõttu tuleb neid kasutada koos jadapeenfiltritega. Filtrielemendid liigituvad: a) traatkeerd- ja traatvõrkelement (element peale puhastamist uuesti kasutatav); b) vilt- või kiudelement. Filter on valmistatud kiudmaterjalist (fiber-filling type) ja võimaldab puhastada õli eriti väikestest osakestest (tahm), mida jadafilter ei suuda. Filtrielement ei ole puhastatav; c) paberelement (ei ole puhastatav). Külma ilma korral õli tahkub ja mootor võib mitte käivituda. Erinevatele klimaatilistele tingimustele tuleb valida vastava viskoossusega õli. Eriti külma ilma korral tuleb õli peale viimast lendu mootorist välja lasta ja vahetult enne väljalendu uuesti üles soojendada. Ekstreemsete ilmastiku tingimuste jaoks on olemas ka õlivedeldussüsteemid, mis
Eeldati, et maailm on ühtne ja selle alged on igavesed. 2) Mõisteti, et eimillestki ei teki midagi ja miski ei muutu eimillekski (ei kao jäljetult). 3) Eeldati, et mateeria võib esineda erinevates vormides, mis võivad üksteiseks üle minna. Tähtsus :levis edasi idee, et ained koosneva elementidest- üldine asjade mõtestamine ESINDAJAD: Empedokles: üldistas eelkäijate vaateid. ühtsus koosneb 4 algelemendist, idee elementide väikseimatest osakestest. Aristoteles: üldistas varasemaid vaateid, ei toetanud müstikat, arendas edasi Empedoklese kujutlust 4 algelemendist. Alkeemia periood: arenes Alexandrias- Kreeka natuurfilosoofia, egiptlaste praktiliste keemiaoskuste segunemisel, väga palju müstikat. Hiljem arenes see Araabias edasi, kus omandas oma lõpliku ilme. Omane metallide transmutatsiooni, eliksiiridesse uskumine ja üritamine neid luua, väga palju müstikat, saladuslik, omandati, arendati töövõtteid, jagati
Muld on taimede elutegevuse saadus, kuid vee ja mineraalsete toitainete säilitajana on muld ka taimestiku kujunemise eeltingimus. Lähtekivimi tera suurusest, mineraalsest ja keemilisest koostisest olenevad mulla areng ja omadused (näiteks mulla ohustatus, ning mulla vee- ja toitainevarud). Mulla teket ja arengut mõjutavad kliima, pinnamood, veereziim, ja inimene, kelle tegevus on häirinud muldade looduslikku arengut ning muutnud muldade omadusi. Muld koosneb mitmesuguse suurusega osakestest ja neid kõiki kokku nimetatakse mulla mehhaanilisteks elementideks. Nende vahel tehakse vahet gruppidena. Üle ¸ 1 mm kores ja ¸ alla 1 mm peenes. · Kores >10 m hiidrahnud (ümaraservaga), hiidpankad (tervaservaga) 1-10 m rahnud, pankad 10-100 cm munakad, kamakad (10-20 väikekivi, 20-100 suurkivi) 10-100 mm veeris (klibu), rähk 1-10 mm kruus, mügi (1-100mm peenkivi) · Peenes 0,05-1 mm liivad jämeliiv 0,5-1 mm
aatomimudel, milles elektronid tiirlevad ümber prootonitest ja neutronitest koosneva tuuma. 20. sajandi esimesel kolmel kümnendil viisid aatomifüüsikud mõistmisläve millimeetri miljondikosadeni. Siis avastati, et prootonid ja neutronid koosnevad veelgi väiksematest osakestest kvarkidest (joon. 7.3). Edasised tuuma- ja kõrgenergiate füüsika uuringud on jõudnud pikkusteni, mis on veel miljard korda lühemad. Näib, et nii võiksime lõputult jätkata, avastades ikka pisemaid ja pisemaid struktuure. Paraku on sel ajal lõpp nagu vene matrjoskasid avadeski jõuame lõpuks kõige pisemani, mille sees enam järgmist ei ole (joon. 7. 4). Füüsikas kutsutakse pisimat nukku Plancki pikkuseks. Selleks et jõuda katses veelgi lühemate 11
kuusteist kuud. 13 Saturn Saturn on suuruselt teine planeet Päikesesüsteemis. Saturni ümbritsevad pilvevööndid, kuigi neid pole nii kerge näha kui Jupiteri omi. Ümber tema tiirleb vähemalt 21 kuud. Neist suurim - Titaan - on palju suurem kui Kuu. Saturni ümbritsevad rõngad muudavad ta üheks ilusamaks vaatepildiks taevas. Nad koosnevad miljonitest pisikestest jäistest osakestest. Uraan Ka Uraanil on rõngad, kuid need on väga tuhmid ja Maalt raskesti jälgitavad. Ümber planeedi liigub 15 kuud.Uraani aasta on väga pikk - ühe tiiru tegemiseks ümber Päikese kulub 84 Maa aastat. Tal on ka väga suur telgkalle. See tähendab, et ta tiirleb ümber Päikese külili ning poolused ja ekvaator on pööratud Päikese poole vaheldumisi. Seetõttu on Uraani polaaraladel teatud perioodidel soojem kui ekvaatoril. Neptuun
Sama koostisega on tõenäoliselt ka ülejäänud osa planeedist. Jupiter kiirgab intensiivset infrapunast kiirgust, tema kogukiirgus ületab Päikeselt saadava energia, mis näitab, et tema sisemuses toimub küllalt intensiivne energiatoodang. Maapealsete vaatlustega on Jupiteril avastatud veel 9 kaaslast, kuid need on neljast esimesest tunduvalt väiksemad. Kosmoseaparaatide abil on leitud kolm kaaslast ja planeeti ümbritsev rõngas -- erineva suurusega tahketest osakestest koosnev süsteem, laiusega umbes 6000 ja paksusega alla ühe kilomeetri. Rõngas asub planeedi ekvaatori kohal, 55000 km kaugusel pilvekihist. Saturn Saturn paistab Maalt kui hele kollane täht. Kosmosesondid on toonud uut teavet selle värvika planeedi kohta, millel on hämmastav rõngaste süsteem ja suur kuupere. Suuruselt teine ja Päikese poolt kuues planeet Saturn on gaashiid, mille moodustab põhiliselt vesinik. Tema väline pind ei ole tahke, vaid kujutab endast ammoniaagi-, vee- ja
Atmosfäär koosneb gaasidest ning põhikomponente on kolm : lämmastikku ~78%, hapnikku ~21%, argooni ~0,9% - järgi jääb 0,1% kuhu kuuluvad igasugused gaasid. Veeauru leidub atmosfääris alati suuremal või väiksemal määral, selle hulk sõltub aurustumisest. Hapnik esineb atmosfääris O2'e kujul, O3 on osoon, mida leidub praktiliselt kõikjal. Osoon on 20km kõrgemal. Osoon neelab päikeselt tuleva UV-kiirguse. Tahked osakesed satuvad õhku tuule toimel (õietolm, eosed). Vedelatest osakestest hõljub õhus väikesi veepiisku, millest koosnevad pilved, udu. Õhuvahetus kiirguse neeldumine tagajärjel soojeneb maa ja veepind. Siit levib soojus nii üles õhku kui ka maa ja vee sügavamatesse kihtidesse. Aluspinnalt kandub sooja õhku järgmiste protsesside teel : 1)molekulaarne soojusjuhtivus soojus antakse edasi molekulide kaootilise liikumise kaudu, 2)konvektsiooni voolud tekivad aluspinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel. Alumine, rohkem soojenenud õhk,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
