Elementaarosakeste füüsika Gravitatsioonijõud-toimib kõigi osakeste vahel vastavalt massile. Nii nõrk, et üksikuteosakeste juures pole tema toimet võimalik mõõta.ainult tänu sellele et ta mõjub kuitahes kaugele ja toimib ainult ühtemoodi muutub ta väga suurte kehade juures tuntavaks(maakera). Elektromagneetiline vastastikmõju-omane kõigile elektriliselt laetud kehadele.aatomite kui ka makrokehade vahelmõjuvad ,,igapäevased" jõud on seotud selle vastastikmõjuga.kehad püsivad koos, põrkuvad, liituvad just aatomite elektronkatete vaheliste seoste tõttu. Tuumajõud-palju tugevamad jõud.esinevad prootonite ja neutronite vahel, väga lühikese mõjuraadiusega.tuuma sees. Prooton ja neutron on tegelikult liitosakesed.koosnevad üliväikestestliikuvatest osakestest-kvarkidest.elementaarosakesed p ja n pole päris elementaarsed.kvargid on vähemalt 1000 korda väiksemad ega koosne enam mingisugustest algosakestest(st on elementaarsed). kvargid-fundamenta...
Molekulaarfüüsika alused · Molekulaarfüüsika põhialused: 1) Kõik ained koosnevad osakestest. 2) Oakesed on pidevas korrapäratus liikumises. 3) Osakeste vahel mõjuvad väikestel kaugustel nii tõmbe- kui ka tõukejõud. · Soojusliikumine aineosakeste pidev korrapäratu liikumine, mille iseloom sõltub aine agregaatolekust. · Ainehulk () 1 mool on ainehulk, milles on Avogadro arv (NA = 6, 02 · 1023 1/mol) molekule. · Molaarmass () 1 mooli antud aine mass (kg/mol). · Molekulmass (m0) ühe molekuli mass. m0 = M / NA.
Universumi koostis: 4% tavalist ainet (mateeria, barüonainet), 22% tumedat ainet 73% saladuslikku varjatud energiat. · Enamik AINEST moodustab vesinik, veerand heelium ja tühine % raskemad elemendid. Tume aine ja energia · Tume aine ei teata, mis see täpselt on. Teatakse vaid, et see aine mõjutab tavalist ainet tühisel määral. · Enamik tumedast ainest peab olema suhteliselt väheliikuv seega koosnema üsna rasketest osakestest. · Tume energia vaakumi energia on universumi koostises justkui väga lihtne osaline, samas kõige mõistatuslikum. · Teooriad selle koostiseks: aksionid, WIMPid, magnetmonopolid, supersümmeetrilised osakesed; kuid otseseid tõendeid pole ühegi koostisosa kohta. Galaktikad · Galaktikate peamiseks koostisosaks on tähed. (Mõnekümnest miljonist kuni mõne triljonini) · Jagatakse kahte peamisesse rühma: spiraalsed galaktikad ja elliptilised galaktikad.
Io ja vulkanism Io on Jupiteri suuruselt kolmas kuu. Ta on eriline, kuna on vulkaaniliselt aktiivseim keha Päikesesüsteemis. Io on Jupiteri kuudest kõige suurema tihedusega (3,57g/cm³), tema diameeter on 3630 km ning ta asub emaplaneedist 422 000 km kaugusel. Kui kosmoselaev Voyager 1 1979-ndal aastal Iost möödus, tegid teadlased hämmastava avastuse: Iol on aktiivseid vulkaane. Voyager 1 pildistas kaheksat purskavat vulkaani. Kuus nendest purskasid endiselt ka 4 kuud hiljem, kui Voyager 2 möödasõidul oli. Selleks ajaks, kui Galileo 1995-ndal aastal kohale jõudis, olid mitmed Voyagri poolt pildistatud vulkaanipursked vaibunud, ent samas leiti palju uusi. Sealjuures leidsid Galileo teadlased, et Io pind võib kõigest mõne nädalaga märkimisväärselt muutuda. Io pind on üsna värviline oranzides, punastes ja mustjas-pruunides toonides. Oranzi värvust vulkaanide ümber põhjustavad nendest välja paisku...
2.Keemiline nähtus muutus, millega kaasneb nt raud roostetub keemiline reaktsioon 3.Puhas aine kindala koostisega aine, koosneb nt magneesium, hapnik, ainult ühe aine osakesest lämmastik 4.Segu mitme aine segu, koosneb vesi, süsihappegaas erinevate ainete osakestest 5.Filtreerimine tahke aine eraldamine lahusest nt kriidi ja vee filtreerimine filtri abil 6.Keemiline reaktsioon ainete muundumine teiseks nt süst + õhuhapnik aineks süsihappegaas 7.Lahus ühtlane segu, koosneb lahustist vesilahus ja lahustunud ainest 8
lahustunud aine osadest. · Destilleerimine-vee aurustumine ning sellele järgneb kondenseerimine. · Sulamine on aine faasi muutumise protsess, kus tahke aine muutub kuumutamisel vedelikuks. · Keemiline element-sama aatomnumbriga aatomite kogum · Lihtaine-molekul koosneb ühte liiki aatomitest. · Liitaine-molekul koosneb eri liiki aatomitest. · Puhas aine-koosneb ainult lihtaine või keemilise elemendi molekulidest · Ainete segu-koosneb mitme aine osakestest. Molekul koosneb kas ühe või mitme aine aatomitest.Molekul on aineosake. Aine muundumiseks nimetatakse protsessi, mille käigus ühest ainest saab uus aine. Molekulivalemist saame teada: · Millistest aatomitest molekul koosneb · Kui palju neid aatomied molekuli koostises. Mehaaniline liikumine on keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes Soojusliikumiseks nimetatakse aineosakeste liikumist. Füüsikalised suurused
Siit võiks järeldada, et mingit erilist magnetvälja polegi olemas. On vaid elektrivälja muutumisega kaasnevad nähtused, mida on saanud kombeks nimetada magnetväljaks. Elektromagnetism on elektromagnetvälja füüsika. Elektromagnetväli on väli, mis avaldab mõju elektrilaenguga osakestele ja mis on omakorda mõjutatud nendest osakestest ja nende liikumisest. Elektrivoolu magnetvälja uurimise alguseks võib lugeda aastat 1820. Oma töö tulemuse avaldas Hans Christian Oestred. Nimelt avastas Oestred, et juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõelale ojenteeruvat mõju. Magnetnõel pöördub juhtmega ristuvasse asendisse. Orienteerunud magnetnõel ei ole aga risti mitte ainult juhtme endaga, vaid ka tasandiga, mille määravad juhe ning magnetnõela keskmine kinnituspunkt.
2.slaid Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet ja palja silmaga vaevu nähtav. See on gaashiid rõngaste süsteemiga ja suure kuuperega. Uraan on suurte planeetide hulgas kolmas planeet. Ta on neli korda Maast suurem, kuid nii kaugel, et teda on raske näha. Uraan on Päikesest 19 korda kaugemal kui Maa, sellepärast jõuab sinna vähe soojust ja valgust. Uraani pind on üsna ilmetu. See koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Teine gaas metaan annab planeedile tema sinakasrohelise värvi. Päikesevalguse intensiivsus on Uraanil 400 korda väiksem kui Maal. Seega temperatuur atmosfääris on -200 kraadi ringis ja isegi kui Päike on Uraani taevas, jääb taevas ikka mustaks. 3.slaid Uraani mass on Maa massist ligi 14,5 korda suurem, mis teeb temast kõige kergema hiidplaneedi. Uraani sisemuse standardmudelis on kolm kihti: kivimitest (silikaadid/raud-nikkel) koosnev tuum tsentris, seda ümbritsev jäine vahevöö ( sealne jää pole see mida arvate vaid...
a) Positiivne b) Negatiivne c) Null 9) Kui kehale mõjub ainult üks jõud, mis teeb negatiivset tööd, siis keha kineetiline energia a) Kasvab b) Kahaneb c) Ei muutu 10) Seadus, mis väidab, et tehtav töö on alati väiksem kui soojusmasinale antav energia, nimetatakse a) Energia jäävuse seaduseks b) Töö-energia teoreemiks c) Termodünaamika esimeseks seaduseks d) Termodünaamika teiseks seaduseks 11) Milline lause on vale? a) Aine koosneb osakestest b) Osakesed on pidevas liikumises c) Osakeste vahel mõjuvad vastastikused jõud d) Osakesed liiguvad ühesuguste kiirustega 12) Bitt on a) Virtuaalne osake, mis vahendab tugevat vastastikmõju b) Negatiivse entroopia mõõtühik c) Virtuaalse reaalsuse kvant d) Mälupesa oleku tõenäosus 13) Kui gaasihulga ruumala jääb konstantseks, aga rõhk kasvab, siis temperatuur a) Kasvab b) Kahaneb c) Ei muutu
kogumiseks. Lisaks laboratoorselt klorofülli sisalduse määramisele mereveest spektrofotomeetri ja fluvomeetriga, ning sateliit kaugseire kaudu, arvutati klorofülli sisaldus ka Secci kettaga mõõdetud sügavustest. Õigete tulemuste saamiseks selekteeriti välja ekslikud ja bioloogiliselt ebatavalised klorofülli tasemed, ning optilised vead põhjustatud mandrilistest ja resuspendeerunud osakestest kuni 25 meetri sügavuses vees või 1 km kaugusel rannast. Andmete koguhulga suuruseks kujunes 445 237 globaalses mastaabis klorofülli tulemust mis olid mõõdetud 1899- st 2009-nda aastani. Mahukam andmete hulk oli saadaval Põhja Atlandi ja Vaikse Ookeani piirkondade kohta. Joonisel 1. on kujutatud in situ ja läbipaistvus meetodil mõõdetud klorofülli seiramiste hulk. Joonis 1. (b) in situ ja (c) läbipaistvus meetodil seiramiste hulk. Joonis 2
Lakkimisele ja laki kuivamisele kuluv aeg planeerige päeva keskele, et kuivamisprotsessi ei segaks hommikune ega ka õhtune niiske udukaste. Soovitatav õhu- ja pinnatemperatuur laki pinnale kandmise ja kuivamise ajal +5...30°C (soovitavalt ca. +18°C), suhteline õhuniiskus <80%. Kauakestvaima tulemuse puitpinnale annab selle töötlemine süsteemis - immutamine, kruntimine ja lakkimine. Enne immutamist harjake pind mustusest või muudest lahtistest osakestest puhtaks. Eelnevalt lakitud pindadelt eemaldage lahtine lakk kaabitsa, terasharja või värvieemaldusvahendiga. Eelnevalt värvitud pind puhastada kuni puhta puiduni. Eelnevalt läikiva lakiga kaetud pind tuleb nakke tagamiseks lihvpaberiga matiks lihvida.Hallitus ja samblik eemaldage pestes pinda puhastusvahendiga. Seejärel loputage pinda veega ning laske kuivada. Oksakohtadelt eemaldage vaik, vajadusel töödelge oksakohti spetsiaalse oksalakiga.
lainete vahel tekib käiguvahe mis näitab kui palju jääb üks laine teisest maha. Kui keha neelab kogu talle langeva valguse, siis midagi tagasi ei peegeldu ja me näemegi valguse puudumist ehk musta. Valguse neeldumine tähendab, et valgus jääb kehasse ja muutub soojuseks. Millist värvi valgust keha neelab, oleneb selle keha aine ehitusest. Erinevad molekulid neelavad erinevat värvi valgusi. Valgusest saame ja lausa peame rääkima kui osakestest sellisel juhul kui tegemist on väikeste lainete pikkustega. Sellisel juhul on tegemist osakeste vooga. Valguse osakesesks loetakse footoneid. Ja kuna footonid vaakumis liiguvad valguse kiirusel,tänu sellele, et footoni mass on 0 siis ongi valguse kiirus defineeritud footoni liikumise kiiruse kaudu vaakumis. Tänu footonite ehk valguskvantide liikumisele saame seda oma otstarbeks ära kasutada. Näiteks kasutades fotoelektrilist efekti saame toota energiat. Selleks tuleks kasutada
ümber päikese. Ta lõi 1913. aastal aatomi esialgse kvantteooria (Bohri aatomiteooria). 1916 tuli Bohr Kopenhaagenisse tagasi ja hakkas tööle teoreetilise füüsika õppetoolis ametikohal, mis just tema jaoks loodi. 1918 asutas ta ülikoolis teoreetilise füüsika instituudi, mida ta hiljem juhtis. Bohrilt pärineb komplementaarsusprintsiip. Selle järgi võib objekte uurida nii, nagu neil oleks mitu teineteist välistavat omadust. Näiteks valgust võib uurida nii, nagu see koosneks osakestest, ja nii, nagu see oleks laine omadused, mis pealtnäha tunduvad teineteist välistavat. 1926 pälvis Bohr Franklini medali. II maailmasõja ajal aitas Bohr leida juudi rahvusest teadlastele tööd, et päästa neid holokaustist. Tal endal õnnestus Taanist 1943. aasta sptembris Rootsi ja Suurbritannia kaudu USA-sse põgeneda. USA-s New Mexicos Los Alamoses hakkas ta töötama tuumapommi kallal Manhattani projektis, kuid selle pommi potentsiaalne hävitusvõime kohutas teda niivõrd, et
TUUMAENERGIA Tüüpilises tuumareaktsioonis eraldub miljoneid kordi rohkem energiat kui seda tüüpilises keemilises reaktsioonis. Aatomite ja molekulide ümberkorraldusi nimetatakse keemilisteks reaktsioonideks (Lihtsamatest osakestest võivad kombineeruda keerulisemad ja omakorda võivad need veel laguneda) Keemiliste reaktsioonide käigus muutuvad ühed ühendid teisteks. Tuumade ümberkorralduste, ühinemiste ja lagunemiste protsesse nimetatakse tuumareaktsioonideks, mis tavaliselt toimuvad aatomite põrkumisel teiste tuumadega või elementaarosakestega, radioaktiivse lagunemise jaoks ei ole aga väliseid põhjuseid tarviski. Tuumade radioaktiivne muundumine on sisuliselt nende lagunemine. Tuumareaktsiooni (kuid ka keemilises reaktsioonis) käigus võib eralduda või neelduda energiat (ehk põlemine) Väiksest aine kogusest saadakse tuumareaktsioonis väga palu energiat, aga keemilises reaktsioonis seevastu saadaks...
· Thales püüdis esimesena seletada füüsilist maailma ja selle nähtusi ratsionaalselt, mitte mütoloogiliselt, võtmata appi jumalaid. Thales oli sügav mõju hilisematele vanakreeka mõtlejatele. Demokritos Demokritos (460 eKr 370 eKr) · Demokritos oli vanakreeka mõtleja, antiikaja atomismi esindaja, aatomiõpetuse rajajaid ühes Leukipposega. · Demokritos väitis, et ümbritsev maailm koosneb lõpmatust arvust üliväikestest jagamatutest osakestest aatomitest. Nende ühinemisel võib saada lõpmatu arvu väga erinevate omadustega mitmesuguseid esemeid. Kinnitas, et aatomid liiguvad, ent taandas liikumise vaid lihtsatele asendimuutustele. · Huvitus kõigist loodusteadustest. Oli tuntud suure rännumehena ning teda hüüti naervaks filosoofiks. Pythagoras Pythagoras (580 eKr 500 eKr) · Pythagoras oli vanakreeka filosoof ja matemaatik, pütagoorlaste koolkonna rajaja.
Automaaler Minu töökeskkond Automaaler : töötab autode tehnohoolduse ja remondiga tegelevates ettevõtetes, tema põhitöö on autode värvimine. Töö eeldab nii autode üldehituse kui ka üksikute agregaatide, sõlmede, süsteemide ja mehhanismide otstarbe tundmist. Vajalik on autokere osadeks lahutamise ja koostamise oskus, et teha turvaliselt ja kvaliteetselt autokere värvimise ettevalmistustöid, värvimist ning värvimisjärgseid viimistlus- ja hooldustöid. Automaaler tunneb värvimistöödel kasutatavaid materjale ja neile esitatavaid kvaliteedi- ning ohutusnõudeid. Ta tunneb korrosioonikaitset ja -tõrjet ning mürasummutamistehnoloogiat. Ta valdab värvisegamise ja värvimise tehnoloogiat ning oskab käsitseda vastavaid töövahendeid ja seadmeid, samuti oskab ta hinnata värvipindade kvaliteeti. Automaaler peab: tundma auto värviettevalmistustööde, värvimise ning korrosioonikaitse j...
Eksamipilet Nr.1 1. Erinevate aluspindade ettevalmistamine krohvimiseks. Enne krohvimistööde algust peab ruum olema ette valmistatud - üleliigsed asjad ruumist eemaldatud, mittekrohvitavad pinnad kaetakse kinni (aknad, uksed, plekkdetailid). Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Aluspind peab olema puhas, ühtlase niiskusega, stabiilne ja mitte külmunud. Pinnad puhastatakse tolmust ja lahtistest osakestest. Kui pind pole piisavalt niiske, tuleb seda niisutada. Kui aluspinnal esineb teraselemente, tuleb need eelnevalt töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Aluspindade ettevalmistamiseks vajalikud tööriistad on hari või tolmuimeja, millega eemaldada tolm pindadelt; pintsel, juhul kui vaja teraselemente töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Kõrgemal asuvate pindade krohvimiseks on vajalik telling. Töö tegija peab olema varustatud kinnaste, tööriiete/jalanõude, respiraatori, vajadusel
Aatom keemilise elemendi väikseim osake, molekuli koostisosa, koosneb tuumast ja elektronidest Aatomi elektronkate aatomituuma umber tiirlevate elektronide kogum, mis koosneb elektronkihtidest Aatommass aatomi mass aatommassiühikutes Aatomi tuum aatomi keskosake, moodustab põhiosa aatomi massist, koosneb prootonitest ja neutronitest Ainete segu mitme aine segu, mis koosneb erinevate ainete osakestest Alus e. hüdroksiid on aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone (OH-), metalli katioonide+ ühend hüdroksiidiooniga - Aluseline keskkond ülekaalus on hüdrosiidioonid (OH-), pH>7 Aluseline oksiid metallioksiid, hapniku ühend metalliga Anioon negatiivse laenguga ioon Elementide rühm Mendelejevi perioodilisuse tabelis kohakuti üksteise all asuvate elementide rida, rühma elementidel väliskihis rühma numbrile vastav arv elektrone
Tsernobõli tuumaelektrijaama õnnetuses vahetult reaktori läheduses. Kiiritus võib põhjustada ka lootekahjustusi ja pärilikke kahjustusi. Lootekahjustuse puhul häirib kiiritus juba arenemas oleva loote arengut. Surmavaks koguseks peetakse: 4Sv 50% surnud, 6Sv 100% surnud · Mis on kvark, lepton? Kvargid on elementaarosakesed, mis osalevad tugevas vastastikmõjus ning ühtlasi ei koosne nad enam väiksematest osakestest. Prootonid ja neutronid on kvargid. Kvargid ei saa üksikult eksisteerida. Leptonid elementaarosakesed, mis ei koosne enam väiksematest osakestest. Tuntuim lepton on elektron. Leptonid võivad üksikult eksisteerida. · Värv? Kuidas seotud värvustega? tugeva vastasikmõju laeng, mida on kolme liiki nagu ka põhivärvuseid. Värvus on kvargi omadus, millel pole absoluutselt mitte midagi pistmist silmaga nähtava värvusega
- reageerivate ainete kontsentratsioon, - reageerivate ainete kokkusegamise kiirus *Suhteline üleküllastus- SÜK = Q-S/S, kus Q kontsentratsioon, S lahustuvus Kõrge SÜK->väikesed osakesed->kolloidne sade Väike SÜK->suured osakesed->kristalne sade *tuumakeste moodustumine *osakeste suurenemine Edasi sõltub kumb on kiirem protsess: Kui tuumakeste moodustumine: sade koosneb suurest arvust väikestest osakestest; Kui osakeste suurenemine- sade koosneb väikesest arvust suurtest osakestest Niisiis: kõrge SÜK-> domineerib tuumakeste moodustumine->suur arv väikesi osakesi; Madal SÜK->domineerib suurenemine-> kristalne sade Eksperimentaalne kontroll sademeosakeste suuruse üle *Vähendada SÜK - Kõrge temperatuur(suurendab sademe lahustuvust); - Lahjad lahused; - Aeglane sadestusreaktiivi lisamine, koos segamisega; - pH mõju Tingimused, mis määravad sademeosakeste suurused:lahustuvus Kolloidsete sademete koagulatsioon:
Jupiteri tihedus tunduvalt väiksem -- see näitab kergemate elementide, eelkõige vesiniku ja heeliumi suurt osakaalu, mida kinnitab ka spektraalanalüüs. Et Jupiteril on tugev magnetväli, peab tal teoreetiliselt olema ka tahke tuum. Maapealsete vaatlustega on Jupiteril avastatud veel 9 kaaslast, kuid need on neljast esimesest tunduvalt väiksemad. Kosmoseaparaatide abil on leitud kolm kaaslast ja planeeti ümbritsev rõngas -- erineva suurusega tahketest osakestest koosnev süsteem, laiusega umbes 6000 ja paksusega alla ühe kilomeetri. Rõngas asub planeedi ekvaatori kohal, 55000 km kaugusel pilvekihist. 1.1 KOSMOSEJAAMAD JUPITERI UURIMAS Kui Jupiteri oleks uuritud vaid teleskoopide abil, oleks esimese hiidplaneedi kohta praeguseks veel kaunis vähe teada. Jupiteri vahetut uurimist alustasid esimestena USA automaatjaamad projektist "Pioneer". Neile järgnenud USA automaatjaamad "Voyager 1" ja "Voyager 2" startisid 1977. aastal ning
Coulomb'i seadus: kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga mis on võrdeline laengute korrutisega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. F= k Elektrivälja mingi punkti potentsiaal näitab sellesse punkti asetatud ühiklaengu pot. energiat. f=Ep/q. Ep pot.energia(J) q-laeng(c) f- q1q2/E r2. F-jõud(N) k= 9x109 Nxm2/C2 q- I keha laeng(c) E- aine dielektriline läbitavus (-) r-kehade vaheline kaugus (m) NB! Vaakumi korral epsilon võrdub potensiaal(v-volt). Ekvipotensiaalpind on selline mind mille iga punkti potentsiaal on samasugune/ekvalentne. NB! ekvipotensiaali pinnad ja E=1. Punktlaeng on keha mille mõõtmeid ei arvestata ja keha laengut vaadeldakse koonduna ühte punkti. NB! Keha võib punktlaenguks siis kui kehade vahelised kaugused on tunduvalt suuremad kehamõõtmetest. Kuloni seadus on õige ka ühtlaselt laetud kerade korral. Sel juhul tähendab r-kehade kespunktide elektrivälja jõujooned on omavahel a...
Keerukamad operatsioonid mängitakse alati ennem maal põhjalikult suurtes veebasseinides läbi. Suurim sääraseks tegevuseks ehitatud kompleks asub NASA, Texase osariigis. Seal harjutati ka näiteks Shuttle’i pardalt läbiviidud Hubble’i teleskoobi kõverpeegli mõnede elektroonikakomponentide vahetusoperatsiooni üle 200 tunni koos selleks otstarbeks eraldi ehitatud täissuuruses makettidega. Lõhn on tingitud kõrge energia vibratsioonidega osakestest mis on sattunud astronautidega avakosmosest pardale kaasa.
,,pedagoog", kes rikkamates peredes õpetas lapsi kodus. Nüüdisajal on pedagoog kas õpetaja või kasvataja ning seda just lastega tegeledes. Kreeka teadus sai alguse arutlusest maailma tekkimise kohta. Esimesed loodusfilosoofid soovisid tõlgendada maailma just tema enda muutuste kaudu. Ei soovitud enam jääda ustavaks tõlgendustele, mis toetusid müütidele. Kuulus teadlane Demokritos oli atomistide koolkonna eestvedaja, kes uskus, et maailm koosneb väikestest muutumatutest osakestest ehk aatomistest. Phytagorase teoreeme täisnurksest kolmnurgast teab tänapäeval peaaegu igaüks. Phytagoras leidis, et maailm on seletatav arvude abil ning kõik on omavahel arvuliselt seoses. Matemaatik Eukleidese geomeetria põhialused kehtivad tänapäevani. Vana-Kreeka arst Hippokrates pani aluse inimese tervisliku seisundi defineerimisele ning temast alates on kasutusel mõiste ,,arsti eetika", mis lähtub Hippokratese vandest
Stroof salm, luuleteose osa Eleegiakaebelaul Hümnpidulik ülistuslaul Epigrammpilkeluuletus Epitaafhauakiri Metseenrikas kunsti ja kirjanduse toetaja, toetas kultuuri. Carpe diem kasuta päeva, nopi päeva DEMOKRITOS Demokritos (umbes 460 eKr umbes 370 eKr) oli vanakreeka mõtleja, antiikaja atomismi esindaja, aatomiõpetuse rajajaid ühes Leukipposega. Demokritos väitis, et ümbritsev maailm koosneb lõpmatust arvust üliväikestest jagamatutest osakestest aatomitest. HOMEROS/ EEPOSED ,,ILIAS" JA ,,ODÜSSEIA" "Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib lahingutest. "Odüsseia" on Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Räägib pikast rännakust, oma naise Penelope juurde jõudmisest. "Meremehejutud".
Potentsiaalväli, potentsiaal (ϕ) - väli, milles töö ei sõltu liikumistee kujust. Φ näitab kui suur on selles punktis ühikulise positiivse laenguga keha potentsiaalne energia Elektronvolt- töö, mida teeb elektriväli elementaarlaengut omava osakese (elektroni) viimisel ühest punktist teise, kui pinge nende punktide vahel on üks volt Elektromagnetväli- väli, mis avaldab mõju elektrilaenguga osakestele ja mis on omakorda mõjutatud nendest osakestest ja nende liikumisest Tagasiside- nähtus, mille korral ühe füüsikalise suuruse muutumine põhjustab teiste suuruste selliseid muutusi, mis omakorda mõjutavat esimest suurust Elektromagnetilise induktsiooni nähtus-magnetvälja muutumine tekitab elektrivälja Induktsioonivool- juhtme liikumine magnetväljas tekitab juhtmesinduktsioonivoolu, mille suund on vastupidine mootori korral toiteallika poolt tekitatud voolule
liikumiskiirusest! Kiiresti liikudes aeg aeglustub. Aja sõltuvust kiirusest väljendab valem: Suurtel kiirustel kaugused ja pikkused lühenevad. Mass on keha inertsuse mõõt. Erineva massiga kehi mõjutada sama suure jõuga, kasvab suurema massiga keha kiirus aeglasemalt Kiiruse kasv muutub järjest aeglasemaks. Kiiruse kasvu aeglustumine tähendab, et keha muutub inertsemaks ehk keha mass kiiruse suurenedes kasvab Aine tunnuseks on see, kehadel on kindlad ruumimõõtmed ja nad koosnevad osakestest. Ainelisi kehi iseloomustavateks suurusteks on näiteks mass ja ruumala. Mida suurem on keha, seda rohkem on ainet (aineosakesi) ning seda suurem on mass. Mass on ainelise mateeria hulga mõõduks. Väljalised objektid on seotud vastastikmõju ning energia. Me teame, et valgus on väljaline ning ka seda, et valgus kannab endaga energiat. Valgus soojendab kehi, milles ta neeldub ning valguse energiat saab kasutada näiteks päikesepatereisid kasutades. Mida rohkem on valgust,
Laineks nimetatakse võnkumise edasikandumist ruumis. 4. Aine all mõistetakse füüsikas kõike seda, millest koosnevad kehad. Ained võivad olla väga erinevate omadustega (tahked, vedelad, gaasilised). Ometi saab nende puhul välja tuua rea omadusi, mille poolest nad väljadest erinevad. Aineliste objektide ehk kehade tunnusteks on: *Igal ainel on kindel siseehitus — aine pole pidev, vaid koosneb osakestest (aatomid, ioonid, molekulid). Füüsikud ütlevad selle kohta, et aine on diskreetne (discretus — ladina k. eraldiseisev). *Ainelised kehad võtavad alati enda alla mingi ruumi, kuhu teisi kehi asetada ei saa. Aine tõrjub teist ainet. Visates kivi vette, tõrjub ta oma ruumala ulatuses vett eemale. Me ei saa astuda läbi seina, sest meie aine ei saa olla seina ainega korraga samas paigas. *Aine on mõõtmetelt lõplik
osakesteks, mis kas settivad lahuses või moodustavad erilisi struktuuri koageeli. Keemiline hapniku nõudlus( COD)-Hapniku kogus ,mida tarvitab orgaaniline aine tavaolukorras vees. Ecophysiological- kirjeldab organismide omavahelist füüsilist toimimist ja selle keskkonda. Heitvesi- on inimkasutuses olnud ja seejärel loodusesse tagasi lastud vesi. Kolloid- Mittekristalliline aine , mis koosneb ultramikroskoopilistest osakestest. Pädev asutus- Tavaliselt on see valitsuse osakond või mõni teine organ ,mis on vastutav mingi teatud probleemi eest. Dibromophenol antibakteriaalne esindaja. Dimetüülsulfaanpropanaat(DMSP)- seda leidub teatud taimedes, kaasa arvatud merevetikates ja on vajalik nende ainevahetuse jaoks. Dissimilatsioon- Keeruliste orgaaniliste molekulide lõhkumine elavate organismide poolt muutes need lihtsamateks keemilisteks vormideks.
Kiirgusi, välja arvatud soojus- ja valguskiirgus, meeleorganid ei taju. Nad ei suuda eristada looduslikku kiirgushulka umbes 2000 korda tugevamast surmavast kiirgushulgast. Seega pole meeleorganitelt õigeaegset häiresignaali oodata. Ohumärgi panevad paika meie endi teadmised. 1 IOONISEERIV KIIRGUS Radioaktiivse aine poolt kiiratav kiirgus koosneb kas osakestest, energiast või mõlemast korraga. See kiirgus on ioniseeriv. Kiirguse võime ioone tekitada - ioniseerida - ongi omadus, mis teeb ta eluskudedele kahjulikuks. Sageli räägitakse radioaktüvsest kiirgusest, see pole aga päris õige. Radioaktiivne pole mitte kiirgus, vaid seda tekitav aine. Inimesel on kokkupuutevõimalus nelja sorti ioniseeriva kiirgusega. Kolm neist - alfa-, beeta- ja gamma-kiirgus - pärinevad looduslikest või kunstlikest radioaktiivsetest ainetest
ja kuivavad vihmavaesel perioodil ruttu. Keemiliselt vaesed, koosnevad ülekaalukalt kvartsist (SiO2), mida taimed eriti ei vaja. Savimullad: vettpidavad ja väikese õhusisaldusega, mistõttu soojenevad aeglaselt ja on sageli liigniisked. Sisaldavad aga palju taimele vajalikke elemente nagu K, Ca, Mg jt. Mulla mineraalne osa koosneb väga erineva suuruse, keemilise ja mineraloogilise koostisega osakestest eri suurusega kividest, kruusast, liivast ja väikestest saviosakestest. Mulla orgaaniline osa koosneb põhiosa moodustab huumus, mis on tumepruun või must keeruka koostisega orgaaniliste ühendite kompleks (koosneb muundumata ja muundunud taimsetest ja loomsetest jäänustest). Lähtekivim: Annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused (niiskus, happelisus, viljakus)
õlgadega · Kasutegur kasuliku töö ja kogutöö suhe · Heli heli levib õhus, liigitatakse: infraheli, kuuldav heli ja ultraheli, mida suurem on võnkesagedus seda kõrgem on heli · infraheli inimene ei taju · kuuldav helitajub · ultraheli ei taju · Tämber põhitooni ja ülemtoonide liitumise tulemusena tekib kõlavärving ehk tämber · Helivaljus Heliaistingu mõõduks on helivaljus 9.klass · Ainekoosneb osakestest ja need osakesed mõjutavad üksteist · Browni liikumine aineosakeste liikumine on korrapäratu ega lakka kunagi · Aatomkoosneb tuumast ja elektronkattest + kogu 7 klass
Mullapind kuivab ja muutub paljudes kohtades kivikõvaks. Taimed närbuvad päikese käes, muutuvad rabedaks ja tuul murrab nad peagi maha. Elu taandub maa sisse, sageli kui järgmise kevadeni. Üheksa kuud aastas näib kõrb peaaegu elutuna. Lössikõrbed http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-27-1.htm/ Lössikõrbed · Lössikõrbeid leidub poorsetel ja peentest osakestest kujunenud pinnasel lössil, nad on tekkinud eelmäestikes kunagistest lammisetetest. · Lössikõrbed saavad tavaliselt rohkem niiskust, kuna lähedal asuvad mäestikud püüavad sademed kinni. Seepärast on kevadeti lössikõrbetes üsna lopsakas taimestik . · Tüüpilised lössikõrbed (Atacama, Gobi) asuvad mägede naabruses Liivakõrbed http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-27-3.htm/ Liivakõrbed
alfaosakestest. · Beetakiirgus on beetaosakestest () koosnev ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib beetalagunemisel. (Beetalagunemine on protsess, mille käigus neutron muutub prootoniks või prooton neutroniks). · Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus. · Ioniseeriv kiirgus koosneb suure energiaga osakestest või lainetest, millel on piisavalt energiat, et rebida ära vähemalt üks elektron aatomi elektronkattest. · Radioaktiivne kiirgus ehk radiatsioon tekib looduslikes tingimustes radioaktiivsete elementide ebastabiilsete tuumade lagunemisel. Antiikaja aatom Demokritos (umbes 400 eKr) postuleeris, et on olemas mitmesuguse kujuga tahked massiivsed jagamatud osakesed (aatomid)
moodustus Maa kaaslane Kuu. Selle plahvatuse energia pani muuhulgas aluse Maa kihilisele ehitusele. Maa sulas ning koostiselemendid hakkasid gravitatsiooniliselt diferentseeruma. Sellest ajast on Maal rauast tuum. Kuu pind · Kuu pind on kaetud pudeda, puudritaolise ainega, mida nimetatakse regoliidiks. Põhilised kivimid on maise basaldiga sarnanev basalt ja breta, mis koosnevad varem eksisteerinud kivimite kokkukleepunud osakestest. Kuu kivide mineraalne koostis on põhiliselt raud ja räni. Tumedad piirkonnad on mered ja heledad mandrid. Oma ajaloo algperioodil pommitasid Kuud asteroidid, neist suurimad lõid tema pinda sügavad augud. Vulkaanilise tegevuse käigus täitusid need augud laavaga, tekitades meredele tüüpilised tumedad tasandikud. Ka kaatrid (Bailly ja Flavius) on meteoriitide poolt tekitatud. Kui kaatri läbimõõt on suurem kui 300km, siis nimetatakse neid
* liikuv laeng (elektrivool) -> täiendavalt ka magnetvälja Püsimagnet- keha, mida alati ümbritseb magnetväli. -keha, mis on püsivalt magneetunud ka siis, kui välist magnetvälja pole. Püsimagnetil põhjustab magnetvälja -> magnetvälja tekitavad osakesed, millest püsimagnet koosneb Püsimagneti osade vahel ei saa põhimõttelist erinevust olla- kõik püsimagneti piirkonnad koosnevad samadest osakestest. Poolitamine: tulemuseks kaks uut püsimagnetit. Magneetumine- nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusel tekitab aine ka ise magnetvälja. Spinn- füüsikaline suurus, mis näitab algosakese olemuslikku impulsimomenti. (Püsimagneti väli on põhjustatud osakese spinnidest.) 2 piirkonda: 1. Põhjapoolus N 2. Lõunapoolus S *tähistusviis -> magnetnõela (väikese pöördumisvõimega püsimagnet) käitumisest Maa magnetväljas * püsimagnetite pooluste vahel mõjuvad jõud
Kõik koosneb seemnetest (tule seemned jne). Maa kuju on trumm. Taevakehad on kivid. Päike on hõõguv kivi. Mis on piiriks looma ja inimese vahel erinevad KÄE tõttu. Anaxagoras oli kosmopoliit määratles end maailmakodanikuna. Ütles lause kõikjal, kus on taevas peakohal, seal on minu kodumaa. C. III etapp LEUKIPPOS ja DEMOKRITOS Esindavad aatomiõpetust. Maailm koosneb väikestest jagamatutest osakestest ATOMOSTEST. Aatomite vahel on tühi ruum, mis võimaldab neil liikuda. Liikumise põhjus ongi tühi ruum. Demoritos aatomid erinevad üksteisest, neil on erinev suurus, kuju, asend, temperatuur. Hinge aatom on tuline. Aatomite liikumist seostab ta eluga niikaua kui liiguvad, on elu. Ta oli veendunud rahvavõimu e demokraatia pooldaja. Parem on olla kasvõi vaene, aga demokraatlikus ühiskonnas, kui rikas aga ebademokraatlikus. St vabadus on parem orjusest. Tema
null, pinge faasjuhtme ja Maa vahel on kodudes 220V 3. Kuidas on ühendatud majapidamistes elektritarbijad omavahel ja miks selliselt? 4. Milline on kaitsmete ehitus ja ülesanne? Kaitse (korkkaitse või automaatkaitselüliti) on elektriahelat katkestav seade,mis kaitseb inimesi elektrilöögi ja nende vara tuleohu eest. 5. Mida mõeldakse elektromagnetvälja all? väli, mis avaldab mõju elektrilaenguga osakestele ja mis on omakorda mõjutatud nendest osakestest ja nende liikumisest. 6. Kus ja kuidas kasutatakse elektromagnetlaineid? Meditsiinis, lennujaamades, piirikontroll – röntgenkiirgus; gammakiirgus – meditsiin; ultraviolettkiirgus – luminofoorlampides, tavaline klaas; mikrolained – infoedastusvahendites; infrapunakiirgus - soojussensorites 7. Kuidas kaitsta end igapäevaelus elektromagnetvälja ülemäärase mõju eest? Ära maga kunagi õhukonditsioneeri, külmkapi või veeboileri lähedal (isegi kui see
kandub soojus piki lusika vart edasi ja me tunneme, kuidas lusika vars muutub tasapisi soojaks. Soojuskiirgus Soojuskiirgus on absoluutsest nullist kõrgemal temperatuuril olevate kehade poolt kiiratav elektromagnetiline kiirgus.[3] See on soojusenergia muundumine elektromagnetiliseks energiaks. Soojusenergia on aatomite ja molekulide juhusliku liikumise kineetilise energia keskmine. Aatomid ja molekulid koosnevad laetud osakestest, näiteks prootonitest ja elektronidest, ning nende ostsilleerimine tekitab elektri- ja magnetvälja. Selle tulemusena kiiratakse footoneid, mis vähendavad keha entroopiat ja energiat. Elektromagnetiline kiirgus ei vaja aine olemasolu ning saab vaakumis liikuda lõpmatult kaugele, kui teele ei jää ühtegi takistust. Soojuskiirguse omadused sõltuvad mitmetest erinevatest teguritest – aine pinnast, temperatuurist, neelamis- ja kiirgamisvõimest.[3] Kiirgus ei ole
Need haigused kujunevad välja pikaajalise ebakvaliteetse vee tarbimise korral, mistõttu põhjuslikku seost joogivee kvaliteediga on küllalt raske kindlaks teha. (http://www.keskkonnainfo.ee/failid/ky/keskkond_tervis.pdf) 1.1 Välisõhu saaste mõju inimese tervisele Viimaste aastate seireandmete analüüs näitab, et välis- õhu kvaliteedi kõige suurem probleem on peente osakeste hulk, eriti kevadisel ajal. Peentolm, ehk täpsemalt öeldes peened osakesed, on väga väikestest osakestest koosnev segu, mis sisaldab lämmastik- ja vääveloksiide, happeid (nitraadid, sulfaadid), orgaanilisi aineid, metalle ning pinnase ja tolmu osakesi. Peamised peente osakeste allikad on sõidukite heitgaasid, ahiküte, katlamajad ja tööstusettevõtted. (http://www.keskkonnainfo.ee/failid/ky/keskkond_tervis.pdf) Millised terviseprobleemid õhusaastest tingituna ilmnevad, sõltub konkreetsest inimesest ja sellest, kui kaua on õhusaaste käes viibitud. Põhilised õhusaaste tagajärjel tekkivad
saadud. Paljud masinad, alates auto süütesüsteemist elektrimootoriteni, kasutavad magnetite omadusi. Video- ja helilindid on kaetud õhukese magnetilise aine kihiga. See kiht võimaldab neid kasutada salvestamiseks ja taasesitamiseks Elektromagnetism Elektromagnetism on elektromagnetvälja füüsika. Elektromagnetväli on väli, mis avaldab mõju elektrilaenguga osakestele ja mis on omakorda mõjutatud nendest osakestest ja nende liikumisest. Muutuv magnetväli tekitab elektrivälja (see nn. elektromagnetilise induktsiooni nähtus on elektrigeneraatorite, induktsioonmootorite ja trafode tööpõhimõtte alus). Sarnaselt, muutuv elektriväli tekitab magnetvälja. Sellise elektri- ja magnetvälja vastastikuse sõltuvuse tõttu on mõistlik neid käsitleda seotud nähtusena - elektromagnetväljana. Magnetväli tekib elektrilaengute liikumise ehk elektrivoolu tõttu.
puudele ja kinnituvad nendele. Vihmade ajal pestakse need osakesed vihmavee poolt maha ja pinnasesse jõudes suurendab see omakorda happevihmade endi mõju. Mõned näited happesademete mõjudest: · Happeliste sademete mõjul kaovad okaspuudel okkad, vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid, järved hapestuvad ning maapinna elustik harveneb. Meile kõige lähemal asuvad kahjustatud metsad on Kagu-Soomes ja Ida-Lapimaal. · Mulla hapestumisel tõrjutakse mulla osakestest taimedele vajalikud elemendid välja ning seetõttu halvenevad märgatavalt taimede kasvutingimused. · Veekogude hapestumine toob kaasa olulisi muutusi vees elavate organismide liigilises koostises, paljud organismid hukkuvad, järele jäävad ainult vähesed organismid, kes taluvad happelist keskkonda. · Tänu happesademetele muutuvad jõed ja järved iga aasta järjest happelisemaks ja nii hävineb suurem osa kalavarudest. Näiteks USA Minnesota osariigi 140 järves pole enam
km kõrgune ja selle diameeter on 600 km. Teised suurimad vulkaanid on Arsia Mons, Ascraeus Mons, Pavonis Mons. Kliima Marsil ilmnevad suhtelislt suured temperatuuri kõikumised. Kui planeet asub orbiidil Päikesele lähemal, võib troopikavöötmes olla suvepäevadel kuni 25 °C, kuid aasta keskmine temperatuur on päeval paarkümmend, öösel 100 kraadi alla nulli. Marsil leidub ka pilvi, mis koonevad külmunud CO2 osakestest. Üks huvitav nähtus Marsil on kindlasti ka tolmu tormid, mis võivad katta mitmetuhande km suuruseid alasid.Harva esineb ka selliseid torme, mis katavad kogu plaeneedi. Sellised tormid leiavad kõige tihedamini ase, kui Marss on päikesele kõige lähedamal, kuna siis, on atmosfäär kõige kuumem. Atmosfäär Marsi atmosfääris sisaldub vaid 0.13% hapnikku. Peamiseks Marsi atmosfääri koostisosaks on CO2, mida on atmosfääris 95.3%
Elektrokeraamikal on spetsiaalsete elektriliste ja magnetiliste omadustega materjal. Mikroskeemide alused, takistid, andurid. 10.Komposiitmaterjalide põhiomadused. Armatuur, maatriks, nende koostis. Komposiitmaterjalide omadused on spetsiaalselt valitud - määratud, näiteks kuumuskindlus, tugevus. Armatuur (kiuline) annab tugevuse ja tagab omaduste säilimise töös. Võib olla nt riide, lindi kujul. Nt metalltraat (teras, W, Mo jt). Armatuur (pulbriline) koosnevad kõvematest osakestest ja neid ümbritsevast maatriksist. Alumiiniumiga ja/või Al2O3 armeeritud. Maatriks on komposiitaine põhiosa, mis võtab vastu koormuse ja annab vormi. Maatriksina kasutatakse metalle ja sulameid (Al, Mg, Ni jt), polümeersetest materjalidest plaste, keraamilistest materjalidest oksiide jms (Al2O3, MgO, TiB2 jt).
keskkonda. Elektromagnetlaine puhul kanduvad ruumis edasi elektri- ja magnetväljade häiritused ristilainena, kus elektri- ja magnetväli võnguvad laine levimise suuna suhtes sünkroonselt ja üksteisega risti (vt järgmist joonist ja animatsiooni). 0 kelvinit (ehk -273,15° C) kiirgavad elektromagnetilist kiirgust, mille tugevus sõltub keha temperatuurist. Ehk see on soojuskiirgus Kiirguse põhjustajaks on molekulide soojusliikumine: aatomid ja molekulid koosnevad laetud osakestest (positiivse laenguga prootonid ja negatiivse laenguga elektronid) ning nende soojusliikumine ja keemiliste sidemete võnkumine tekitab elektri- ja magnetväljas muutusi, mis kanduvad edasi elektromagnetlainetena St, et keha soojusenergia muundub elektromagneetiliseks energiaks. Kui kuumutatud ese muutub valgeks, siis eraldab see olulise osa oma energiast just ultraviolettkiirgusena. Inimkeha poolt maksimum kiiratav soojuskiirgus on 9.5 mikromeetrit.
Maale andmed laetud osakeste paiknemisest Jupiteri ümbruses. Osakeste jaotus viitas rõngaste olemasolule. Esimest korda pildistasid Jupiteri rõngaid "Voyagerid" 1979. a. Rõngad paiknevad planeedi ekvatoriaaltasandil umbes 55 000 km kaugusel pilvepiirist, see on kolmveerandi Jupiteri raadiuse kaugusel. Lähima kuuni, Amaltheiani, jääb veel umbes samapalju maad. Rõngaste laius on 6000 km ning paksus umbes 1 km. Selgus, et Jupiteri rõngas koosneb väga tumedatest osakestest, ta pindheledus on üle kümne tuhande korra väiksem kui Saturni rõngastel. Seetõttu on neid Maalt väga raske märgata, kuid koheselt peale avastamist õnnestus Jupiteri rõngaid ka maapealsest Mauna Kea observatooriumist pildistada. Peegeldumisomaduste põhjal oletatakse, et Jupiteri rõnga koostis langeb kokku Amaltheia koostisega, ehkki kummagi keemiliste elementide sisaldus pole teada. Rõngas koosneb osakestest läbimõõduga mõnest mikromeetrist mõnede meetriteni
agregaatolekutes) faasist. Faasid, millest süsteem koosneb, võivad olla mehaaniliselt üksteisest eraldatud. Iga heterogeenne binaarne süsteem koosneb kahest faasist: - dispersne ehk sisemine faas, mis on väikeste osakeste kujul, - pidev ehk välimine faas, mis on dispersioonikeskkonnaks, milles on jaotunud dispersse faasi osakesed. Suspensioon – heterogeenne süsteem, mis koosneb vedelikust ja selles hõljuvatest tahketest osakestest. Emulsioon – heterogeenne süsteem, mis koosneb vedelikust ja selles jaotunud teise vedeliku tilkadest, mis ei segune esimese vedelikuga. Tilkade ühinemise (koalestsentsi) tulemusena dispersne faas muutub pidevaks faasiks ja endise pideva faasi osakesed osutuvad hõljuvateks osakesteks. Vaht – süsteem, mis koosneb vedelikust ja selles jaotunud gaasimullidest. Tolm ja suits – süsteemid, mis koosnevad gaasist ja selles jaotunud tahke
Ettekanne: Tuuma kiirgus. Kiirgus igapäevaelus. Kiirgus ja elusorganismid. Ioniseeriv kiirgus. Radioaktiivse aine poolt kiiratav kiirgus koosneb kas osakestest, energiast või mõlemast korraga.See kiirgus on ioniseeriv. Kiirguse võime ioone tekitada - ioniseerida - ongi omadus, mis teeb ta eluskudedele kahjulikuks.Inimesel on kokkupuutevõimalus nelja sorti ioniseeriva kiirgusega. Kolm neist - alfa-, beeta- ja gamma-kiirgus - pärinevad looduslikest või kunstlikest radioaktiivsetest ainetest. Röntgenikiirgus on inimese poolt tekitatud.Mitte- ioniseerivateks kiirgusteks loetakse näiteks mikrolaineahjus tekkivat kiirgust, ultraviolettkiirgust ja
Norralane Kristian Birkeland oli teadlane, kes ülaltoodud seletuse 1908. aastal esimesena välja pakkus ning praeguse hetkeni ei ole me suutnud teisi teooriaid välja mõelda. V Virmaliste värvid tulenevad eelkõige atmosfääris leiduvatest gaasidest. Nii kiirgab hapniku aatom tavaliselt rohelist valgust, punane värv on aga iseloomulik lämmastiku aatomitele. Virmaliste heledus, nende aktiivsus, on tihedalt seotud Päikese seisundiga. Kuna suurem osa virmalisi põhjustavatest laetud osakestest on pärit Päikese välimistest kihtidest, seega mida aktiivsem on Päike, seda enam näeb Maa peal virmalisi. Levinuim värv on roheline. Kuid näha on ka sinist, kollakasroheline, punast:erepunane ja purpurpunane. · VI Kaar - Pikad, parimal juhul horisondist horisondini ulatuvad rahulikud virmalised, mille alaserv on korrapärane. Nähtav videvikust alates · Vöö Kaart meenutav moodustis, kuid selgelt aktiivsem ja ebakorrapärase alaservaga.
1.Aine ehituse 3 põhiseisukohta *Aine koosneb osakestest *osad mõjutavad ükstest tõmbe ja tõukejõududega *osad on lakkamatus korrapäratus e. kaootilises liikumises (osade vahel on palju vaba ruumi) 2. Soojusliikumine aine osade korrapäratu liikumine, mida kõrgem on temperatuur, seda kiirem on liikumine. 3. Browni liikumine on see, kui aineosakesed on korrapäratus lakkamatus korrapäratus e. kaootilises liikumises 4.Browni liikumine näitab, et aineosakeste liikumine on korrapäratu, ega lakka kunagi. 5.Tahkis kehal on kindle kuju ja ruumala, kuna aineosakesed paiknevad korrapäraselt kristallvõre tippudes. Soojusliikumine seisneb osakeste võnkumises tasakaaluasendi ümber.Tahkete kehade joonmõõtmete muut on võrdeline temperatuuri muuduga. Vedelik omab kindlat ruumala, võtavad anuma kuju, kuhu nad pannakse, puudub korrapärane asend, soojusliikumine on võnkumine asukoha ümber ja korrapäratu liikumine ühest kohast teise Gaas puudub kuju...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
