Happevihmad mõju looduses Happevihmad avaldavad tuntavat mõju elusloodusele. Happevihmade tagajärjel muutuvad looduslikud veekogud ja muld happeliseks, metsad hukkuvad. Vihmavees sisalduvad happed lagundavad ehitusmaterjale, põhjustavad metallide korrosiooni ja inimeste ning loomade haigestumist. Happeliste sademete mõjul kaovad okaspuudel okkad, vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid, järved hapestuvad ning maapinna elustik harveneb. Mulla hapestumisel tõrjutakse mulla osakestest taimedele vajalikud elemendid välja ning seetõttu halvenevad märgatavalt taimede kasvutingimused. Veekogude hapestumine toob kaasa olulisi muutusi vees elavate organismide liigilises koostises, paljud organismid hukkuvad, järele jäävad ainult vähesed organismid, kes taluvad happelist keskkonda.
* Oksüdeerija: aineosake, mis liidab elektrone (mittemetalliaatomid on enamasti oksüdeerijad) * Oksüdeerimine: elektroni loovutamisprotsess, redutseerija oksüdeerub Ained Lihtaine: koosneb ühe elemendi aatomitest Liitaine: koosneb kahe või enama elemendi aatomitest Liitaine valem: näitab erinevate elementide aatomite arvu molekulis või aatomite(ioonide) arvude suhet kristallis. Puhas aine: Koosneb ainult ühe aine osakestest. On kindla koostise ja kindlate omadustega. Ainete segu: Koosneb mitme aine osakestest. Kindel koostis puudub. Omadused sõltuvad koostisest. Ühinemisreaktsioon: raktsioon, milles kahe aine osakeste liitumisel tekib uus aine. Ainete omadused: Agregaatolek (gaasiline, vedel, tahke); Värvus; Maitse; Lõhn; Sulamis temp. (tahkest vedalaks); Keemis temp. (vedelast gaasiliseks); Tihedus (ühe ruumalaühiku aine mass); Lahustuvus; Elektrijuhitavus. Nähtused:
setetes. Kasutamist leiab siiski vaid pinnakattes esinev mandrijää sulavete tegevusel kuhjunud kruusa- ja liivamaterjal, sest vanemates kivimikompleksides esinev või pinnakattes teisel teel kujunenud liiv on liiga peeneteraline ega rahulda ehitustegevuseks nõutavaid terasuurusi. Kruus ja liiv Liiv on peenepurruline sete (tera suuruse alla 5 mm), mis koosneb põhiliselt mineraalide (kvarts, päevakivi, vilk, glaukoniit jne) osakestest Kruus on aga jämepurruline sete (tera suurus üle 5 mm), mis koosneb kulutatud tard-, moonde- ja settekivimite veeristest ning munakatest ja ümardunud mineraalide osakestest Peamine liiva tarbimine on ehitustegevuses(tsemendi-, keraamika- ja klaasitööstuses jne) Kruusa kasutusalad on mõnevõrra piiratumad - betoonitäiteks, teedeehituses. Turvas Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete.
Nereise orbiit on väga piklik, kaugus Neptuunist muutub 1,3 miljonist kuni 10 miljoni kilomeetrini. Rõngad on ainult gaasilistel planeetidel. Jupiteri rõngad on ähmased ja tumedamad, väiksemad kui Saturni rõngad. Saturni kahte tuntumat rõngast ja ühte ähmast rõngast on võimalik Maalt näha. Kuigi rõngad paistavad Maalt pidevatena, on nad tegelikult moodustunud loendamatust arvust väikestest osakestest, millest igaühel on orbiit. Nende suurused ulatuvad nii umbes sentimeetrist kuni mõne meetrini. Rõngaste osakesed paistavad koosnevat peamiselt jääst, aga nad võivad samuti sisaldada jäise kattega kivimi osakesi. Uraani rõngad on väga tumedad aga koosnevad nagu ka Saturnil üsna suurtest osakestest, ja lisaks peenikesest tolmust. Teatakse 11 rõngast, kõik väga ähmased; heledaimat tuntakse kui Epsilon rõngast. Uraani rõngad oli esimesed, mis avastati pärast Saturni rõngaid.
Aine koosneb osakestest ja need osakesed mõjutavad üksteist. Aineosakeste liikumine on korrapäratu (osake võib liikuda mistahes suunas ja iga osake ise kiirusega) ega lakka kunagi. Mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda kõrgem on aine temperatuur. Ainet tahkes olekus nimetatakse tahikiseks. Vedelikes paiknevad aineosakesed veidi hõredamalt kui tahkistes. Vedelike soojusliikumine seisneb osakeste võnkumises ja korrapäratus liikumises ühest kohast teise. Kõik gaasid on voolavad, kuid erinevalt vedelikest puudub neil kindel ruumala. Difusiooniks nimetatakse ainete iseeneslikku segunemist soojusliikumise tõttu. Soendushulgaks nimetatakse keha siseenergia hulka, mis kandub ühelt kehalt teisele (1 cal = 4,2 J). Mida kõrgem on keha temperatuur ja mida tumedam on keha, seda rohkem energiat keha ajaühikus kiirgab. Mida suurem on keha pindala, seda rohkem energiat ta kiirgab. Neeldumiseks nimetatakse valguse muundumist keha siseenergiaks. Soo...
kustutamisel veega. Seda võib saada ka segades lahustava kaltsiumi soola ja lahustava aluse vesilahuseid. Traditsiooniline kaltsiumhüdroksiidi nimetus on kustutatud lubi. Kuumutades laguneb kaltsiumhüdroksiid kaltsiumoksiidiks ja veeks. Kaltsiumhüdroksiidi vesilahus, mida kutsutakse lubjaveeks, on keskmise tugevusega alus, mis reageerib ägedalt hapetega ja korrodeerib vee juuresolekul mitmeid metalle. Suspensioon peentest kaltsiumhüdroksiidi osakestest kutsutakse lubjapiimaks ja kasutatakse laialdaselt keemiatööstuses ning ehituses. Kasutusalad Tänu oma tugevatele aluselistele omadustele kasutatakse kaltsiumhüdroksiidil muuhulgas: · Koostisosana lubjapiimas, mördis ja krohvis. · Leelisena, mida kasutatakse seebikivi asendajana seebikivivabades juuksepehmendajates. · Reaktiivina · Akvaariumis, lisamaks vette kaltsiumi seda tarbivatele vetikatele, tigudele, ussidele ja korallidele.
Lakkimisele ja laki kuivamisele kuluv aeg planeerige päeva keskele, et kuivamisprotsessi ei segaks hommikune ega ka õhtune niiske udukaste. Soovitatav õhu- ja pinnatemperatuur laki pinnale kandmise ja kuivamise ajal +5...30°C (soovitavalt ca. +18°C), suhteline õhuniiskus <80%. Kauakestvaima tulemuse puitpinnale annab selle töötlemine süsteemis - immutamine, kruntimine ja lakkimine. Enne immutamist harjake pind mustusest või muudest lahtistest osakestest puhtaks. Eelnevalt lakitud pindadelt eemaldage lahtine lakk kaabitsa, terasharja või värvieemaldusvahendiga. Eelnevalt värvitud pind puhastada kuni puhta puiduni. Eelnevalt läikiva lakiga kaetud pind tuleb nakke tagamiseks lihvpaberiga matiks lihvida.Hallitus ja samblik eemaldage pestes pinda puhastusvahendiga. Seejärel loputage pinda veega ning laske kuivada. Oksakohtadelt eemaldage vaik, vajadusel töödelge oksakohti spetsiaalse oksalakiga.
Loodusõpetus 7.klass Ained ja segud Mõisted. 1.aatom-on üliväike aineosake,mis koosneb aatomituuumast ja elektronidest. 2.aineosake-on aine väikseim osake,kas aatom või molekul. 3.destilleerimine-on vedeliku eraldamine lahusest aurustamisel ja auru järgneval veeldamisel. 4.filter-on poorsest materjalist keha,mida kasutatakse kübemete eraldamiseks vedelikust või gaasist. 5.filtrimine-on vedeliu või gaasipuhastamine kübemetest. 6.küllastunud lahus-on lahus,milles antud tingimustel rohkem lahustuvat ainet ei lahustu. 7.küllastunud niiskus-on antud temperatuuril suurim veeauru kogus õhus. 8.lahus-on kahest või enamast ainest koosnev ühtlane segu. 9.lahusti-on aine,milles teatud teine aine lahustub,nt vesi, milles lahustub keedusool. 10.lahustuv aine-on aine,mis on ühtlaseltjaotunud mingis teises aines. 11.molekul-on aatomitest koosnev aineosake. 12.niiske ...
VEDELIK- · võtab anuma kuju · on voolav · osakeste paigutus on korrapäratu · võnkumine TAHKIS- · kindla kujuga · kindel ruumala · osakesed on korrapäraselt, kristallstruktuur · võnkumine reaalne gaas- gaas mis on reaalselt olemas. Ideaalne gaas- pole olemas. Ei arvesta molekulide mõõtmeid ja vastastikmõju Faasid erinevad omaduste poolest Aineehitus sõltub sellest kuidas osakesed paiknevad ja liiguvad, kõik koosnevad osakestest mis liiguvad. Sisehõõre- osakeste suunatud liiikumise ühtlustumine gaasis ja vedelikus soojusliikumise tagajärjel
Eri liiki aatomid – Liitained H2O JA CO2 Vesiniku aatom – H Süsiniku aatom – C Vee molekul – H2O Süsihappegaasi molekul – CO2 Vee molekul koosneb, ühest hapniku aatomist ja 2-est vesiniku aatomist! Süsihappegaasi molekul koosneb, ühest süsiniku aatomist ja 2- est hapniku aatomist! Aatomid annavad elektronile kerakuju! Molekulid ei ole kerakujulised! Osakest mis tekib elektronide loovutamisel või haaramise tulemusena nimetatakse iooniks! Ained koosnevad osakestest! Aineosakesteks on aatomid, molekulid ja ioonid! Molekulid tekivad aatomite ühinemisel! Vesinik – H2, värvitu gaasiline aine. Aatomituuma moodustab 1 prooton! (liigub ümber üks elektron) Esineb tavaliselt molekulidena! Hapnik – O2, värvitu gaasiline aine. Aatomituumas mooudustab 8 prootonit ja 7-9 neutronit. Tuuma ümber liigub 8 elektroni. Esineb molekulidena! Vesi – H2O, tekib vesiniku põlemisel hapnikus. Vesi võib esineda kolmes olekus, jääna, veena või gaasina
"Keskkonna hoidmine ja säästev tarbimine" Keskkonnaprobleemid ümbritsevad pidevalt meid kõiki. Naftareostused, suurte vihmametsade hävimised ja üleujutused on kujunenud nii igapäevaseks, et me ei pane neid tihti tähelegi. Siiski peame mõtlema reaalselt, sest võib-olla ühel päeval oleme ise nende probleemide keskmes ja siis ei oska keegi õigesti käituda. Ostes poest banaane, võid jätta need kilekotti pakendamata. Minnes loodusesse piknikule, peaksid alati enda järelt prügi kokku korjama. Hambaid pestes, ei pea vesi ilmtingimata jooksma, sest Sul ei lähe seda vaja. Need ja paljud muud meie igapäevased tegevused mõjutavad meid kõiki ümbritsevat keskkonda. Suhtudes keskkonda teadlikult, võid olla kindel, et ka tulevased põlved saavad endiselt nautida paljukiidetud Eesti loodust ja hingata puhast õhku. Ja et me ei pea muretsema selle üle, kas mõni loodusliik satub ohtu või mitte. Keskkonna kaitsmine on oluline pr...
Kordamisküsimused geograafia Tv lk 14 4. Külmematel perioodidel tekkis jääd juurde, see liikus edasi ning kulutas allolevat pinda, jääga kandusid edasi nii peenem, kui ka suurem kivimmaterjal. Mandrijääga edasi kantud suuri kive nimetatakse rändrahnudeks. Soojematel perioodidel jää sulas ja taandus ning selles olev kivimmaterjal settis ning kuhjus maapinnale. Liustikujääst välja settinud eri suurusega osakestest koosnevat setet nimetatakse moreeniks. 6. Miks on Eestimaa pinnakatte peamiseks materjaliks moreen? Kuna Eesti oli mandriliustikuga kaetud ning sellest settis peenike kivimaterjal. 7. Miks Põhja- ja Lääne-Eestis on moreen hallikas ja kividerohke, Lõuna-Eestis aga punakaspruun ja väheste kividega? Kuna Põhja- ja Lääne-Eestis paljanduvad lubjakivid, Lõuna-Eestis on liivakivi. Tv lk 21 Lauskmaa- suur tasane ala koos kõrgustikuga. (Ida-Euroopa lauskmaa)
PILVEDE KOOSTIS: A T a) veepiiskades koosnevad pilved: madalpilved, kõrgrünkpilved. E A b) veepiiskadest ja jääkristallidest koosnevad D pilved: As koosnevad lumehelvestest ja kuni Ø=0,05 U mm veepiiskadest; konvektsioonipilved koosnevad S veepiiskadest, lumest, rahest, jt. tahketest osakestest. M A PILVEDE KOOSTIS: A a) veepiiskades koosnevad pilved: madalpilved, T kõrgrünkpilved. E A b) veepiiskadest ja jääkristallidest koosnevad D pilved: As koosnevad lumehelvestest ja kuni Ø=0,05 mm veepiiskadest; konvektsioonipilved koosnevad U veepiiskadest, lumest, rahest, jt. tahketest osakestest.
Valgusallikas-keha, mis kiirgab valgust. Valguskiir-joon,mille sihis valgus levib. Op. ühetaolises keskk. levib valgus sirgjooneliselt. Vari-piirk. Kuhu valgus ei satu.Vari tekib läbipaistmatu keha taha,valguse sirgjoonelise levimise tõttu. Peegeldumisseadus-peegeldumisn. On võrdeline langemisn. Keskkonna optiline tihedus-selle määrab valguse kiirus keskkonnas. 300000 km/s. Murdumise seaduspärasus-üleminekul op. hõredamast keskk. op. tihedamasse keskk. murdub valgus ristsirge poole. Läätsed-jaotuvad nõgus-ja kumerläätseks.Läbipaistev keha,mis on ettenähtud valguse koondamiseks v hajutamiseks. Fookuskaugus-kaugus läätse op. keskpunktist fookuseni. F=1/D. Läätse fookus-punkt op. peateljel,mida läbivad peateljega paralleelsed kiired pärast murdumist läätses. Läätse op. tugevus-fookuskauguse pöördväärtus.mida tugevam/suurem op. tugevus,seda tugevamini lääts koondab v hajutab. D=1/f ühik-1dpt. Valge valgus on liitvalgus. Mõõtmine-füüsikalis...
Pilvedes palju metaani ja ammoniaaki Pinnal asub Suur Punane Laik Suur Punane Laik Ovaalne Muutliku suurusega Pöörlev Jupiter Aastaaegu pole Aasta pikkus 11,9 maa aastat (100 000 Jupiteri ööpäeva) Pöörlemisperiood ekvaatoril 9 h 50 min keskmistel laiustel 9 h 55 min Jupiteri rõngas Ekvaatori kohalt ümbritseb rõngas Raadius 55 000 km Paksus 6000 km Tegemist moodustumata jäänud kuuga Jupiteri rõngas Rõngas koosneb tumedatest osakestest Pindheledus üle 10000 korra väiksem kui Saturni rõngastel, seetõttu raske märgata. Jupiteri kaaslased 63 kaaslast Neli tähtsamat kuud: Io Europa Ganymedes Kallisto Tiirlevad ringjoonelistel orbiitidel Ülejäänud 59 on kaljurahnud ja juhuseikult külgetõmbejõu piirkonda sattunud asteroidid, mida ilmselt tuleb juurde Neli kaaslast Io: 7 tegevvulkaani
Füüsika Ained koosnevad osakestest ja need osakesed mõjutavad üksteist. Aineosakeste vahelised mõjud on tõmbumine või tõukumine. Aineosakeste vastasmõju tõestab keha purunemine Tahkes aines osakesed võnguvad õrnalt ja paiknevad tihedalt. Vedelas aines osakesed liiguvad paigast ja nad ei ole tihedalt. Gaasilises aines osakesed liiguvad korrapäratult. Mida soojem või kuumem on temperatuur, seda kiiremini osakesed liiguvad. Soojuspaisumiseks nimetatakse seda kui aine soojenedes paisuma hakkab.
Vedelike soojusliikumine seisneb osakeste võnkumises ja korrapäratus liikumises ühest kohast teise. Vedelike voolavuse põhjustavadki aineosakeste hüpped ühest kohast teise. Gaasid on lenduvad ja neid ei saa hoida lahtises anumas. Gaasilises aines sidemed molekulide vahel puuduvad. Gaasiliste ainete soojusliikumine seisneb osakeste korrapäratus liikumises, osake võib liikuda mistahes suunas ja oma kiirusega. Kehad koosnevad ainetest või ainete segust, omakorda koosnevad osakestest, kas aatomitest või molekulidest. Osakeste vahel esineb külgetõmbejõud ja tõukejõud. Keha venitamisel eemalduvad aineosakesed teineteisest ja tõmbejõud saab tõukejõust suuremaks- tekib jõud, mis takistab aineosakeste eemaldumist. (hoiab tahkest ainest keha koos) Keha kokkusurumisel lähenevad aineosakesed teineteisele nii, et tõukejõud saab tõmbejõust suuremaks- tekib jõud, mis takistab aineosakeste lähenemist. (Sellepärast ei saa tahkist kokkusuruda).
ainega. Nähtus on konkreetne sündmus, omadus või protsess, mis väljendab reaalsuse väliskülgi. Nähtused on näiteks liikumine (sirgjooneline, kõverjooneline) või valgusnähtused (murdumine, peegeldumine ja sirgjooneline levimine) Mille poolest erineb füüsikaline nähtus keemilisest nähtusest? Optika on elektromagnetlainete levimist käsitlev füüsikaharu Teooriad 17 sajandil leiti, et valgus koosneb väikestestest osakestest korpusklitest. Korpuskulaarteooria Suutis seletada varjude tekkimist. Ei suutnud seletada valgusvihkude üksteisest läbimist. Eestvedaja Newton. Laineteooria Laine saab levida teatud keskkonnas. Valgus levib eetris. Seletas valgusvihkude teineteise läbimist kuid ei suutnud seletada varjude tekkimist. Eestvedaja Hygens. Kumb teooriatest on õige? Optika liigitus Valgus koosneb valguskvantidest ehk footonitest. Neid saab käsitleda kui lained ja kui
Värvikihte on kõige hõlpsam eemaldada kuumaõhupuhuriga. Kui pind on kaetud õhema värvi- või lakikihiga, saab selle hõlpsalt eemaldada värvieemaldiga. Mõned laki ja värvikihid tulevad kõige paremini maha kaabitsaga kraapides. Seda tehes peab olema ettevaatlik, et ei kahjustataks puidu pinda. Kasutama peab prille, sest laki või värvitükikesed võivad kergesti silma lennata. Kirjelda põranda tasandamist. · Enne tööde algust puhastada põrand lahtistest osakestest ja tolmust. · Puhastatud põrandat on vajalik enne segu paigaldamist kergelt niisutada või töödelda naket parendava nakkedispersiooniga. Pärast põranda töötlemist lasta põrand kuivada 1-3 tundi. · Segu pumbatakse põrandale spetsiaalse põrandate tasandamiseks mõeldud pumba abil või kallatakse käsitsi põrandale segamisnõust. · Põrandale kantava segukihi paksus on pumpamisel 4 - 30 mm. · Käsitsi segu mahakallamise korral 2-30 mm.
Millest maailm koosneb? Stella Toomsoo 10.klass Vaadates enda ümber ringi, siis näeme erinevaid inimesi, loomi ning asju. Igapäeva elus ei tule me selle pealegi, et mõelda, millest miski koosneb. Laiemalt arutledes peaks leidma vastuse enne küsimusele, kuidas meie maailm üldse tekkis ja millest? Maailma tekkimisest on erinevaid versioone. Üks väide sellest on see, et tekkis Suurest Paugust. Mis see oli? Arvatakse, et see oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,8 miljardit aastat tagasi, kus Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse ka Universumi alguseks sealhulgas meie galaktika, planeedid ja tähed. Päikesesüsteem näeb väliselt välja nagu Bohri aatommudel. Üks tuum, mille ümber keerlevad pisikesed ...
Sisemine struktuur • Uraani sisemuse standardmudelis on kolm kihti: 1.kivimitest 2.jäine vahevöö 3.Välimine kiht Orbiit ja pöörlemine Tiir ümber Päikese kestab umbes 84 Maa aastat Uraani pöörlemissuund on risti orbiidi tiirlemise suunaga Päikesevalguse intensiivsus on Uraanil 400 korda väiksem kui Maal Uraani sisemuse pöörlemisperiood kestab 17 tundi ja 14 minutit Uraani rõngad Rõngaste süsteem Koosnevad tumedatest osakestest, mille suurus varieerub mõnest mikromeetrist kuni mõnekümne meetrini Praegu tuntakse 13 eristatavat rõngast Eredaim ε (epsilon) rõngas Epsiloni rõngas Uraani rõngaste süsteem Uraani kaaslased Vasakult paremale: Puck, Miranda, Ariel, Umbriel, Titania ja Oberon Nimed saanud William Shakespeare'i ja Alexander Pope'i teoste tegelaskujude järgi
nendevaheliste vastasmõjudega. Seda kutsutakse mõnel juhul ka suurte energiate füüsikaks, kuna põhiliseks uurimismeetodiks on erinevate osakeste suure kiirusega toimunud kokkupõrgete tulemuste uurimine. Selleks kasutatakse suuri osakeste kiirendeid. Enamus niinimetatud ,,elementaarseid" osakesi ei ole tänapäevaste teadmiste kohaselt enam elementaarsed (st. jagamatud), vaid koosnevad veel väiksematest ning eeldatavalt tõeliselt elementaarsetest osakestest ehk kvarkidest. Seetõttu on kasutusele võetud täpsustavad terminid nagu : 1) Subatomaarne osake- hõlmab kõiki osakesi, mis on aatomi tuumast väiksemad. 2) Liitosake ehk komposiitosake- hõlmab subatomaarseid osakesi, millel on avastatud sisemine struktuur ehk mis omakorda koosenvad väiksematest osakestest. 3) Osakeste füüsika- kasutatakse sõna elementaarosakeste füüsika asemel, kuna osad uurimisobjektid osutusid mitte- elementaarseteks.
Molekulaar füüsilne teooria : Kuna molekul on tohutult väike osake, siis kasutatakse tema kirjeldamiseks mudelit. Sellel mudelil on kolm alust : Aine koosneb osakestest(molekulid, aatomid). Tõestus: On võimalik pildistada ülisuuri molekule. Need osakesed liiguvad pidevalt ja korrapäratult. Tõestus: Nähtus difusioon- ainete iseeneselik segunemine. gaasid - kiire nt. lõhnaõlid, atsetoon, bensiin, eeter, piiritus jne vedelik - suhteliselt aeglane nt. värvi tilk vees, suhkru lahustumine vees jne. Tahke - praktiliselt puudub. Osakesed mõjutavad teineteist jõuga Tõestus: enamus kehi on raske kokku suruda ja venitada. Osakestel "meeldib" olla teineteisest kindlatel kaugustel. Kui nad lähenevad tekib tõukejõud ja kui kaugenevad tekib tõmbejõud (nagu vedru). Tahke Molekulid asuvad korrapäraselt, nad võnguvad, nende vahel on tugevad tõmbe ja tõuke jõud, nad asuvad lähestikku. Vedel Molekulid asuvad korrapäratult, aga lähestikku, liikumis kiir...
MAGNETISM JA ELEKTROMAGNETISM Uurimustöö Koostaja: Allan Pertel Rühm: AA-10 Pärnu 2011 Elektromagnetism Elektromagnetism on elektromagnetvälja füüsika. Elektromagnetväli on väli, mis avaldab mõju elektrilaenguga osakestele ja mis on omakorda mõjutatud nendest osakestest ja nende liikumisest. Kõlar Kõlar on elektroaukustiline andur mis muundab elekrilise signaali heliks. Kõlar liigub vastavalt elektrisignaalide muutumisele ja põhjustab helilainete levimise keskkonnas (õhus, vees). Kõlarite tüübid: 1. Täisribakõlarid - Täisribakõlari eesmärk on ühes seadmes edastada võimalikult suurt sagedusvahemikku. 2. Madalsageduskõlarid - Madalsageduskõlarid (woofer või subwoofer) on mõeldud madalate sageduste esitamiseks. 3
käiguvahesse mahub paaritu arv poollainepikkusi. 2 5. Elemendid ja elementide tekkimine Keemiline elemendi moodustavad ühesuhuste prootonite arvuga aatomid. Keemilisi elemente tähistatakse ühe- või kahetäheliste sümbolitega, mis on enamasti tuletatud elemendi ladinakeelsest nimetusest. Keemilised elemendid jaotatakse laiemas mõttes kahte rühma: metallilised ning mittemetallilised elemndid. 6. Keemilised sidemed Aine omadused sõltuvad sellest, millistest osakestest aine koosneb ja kuidas need on omavahel seotud. Aines on osakesed - aatomid või ioonid - alati vastastikuses mõjutuses, mis näitab, et nende vahel on sidemed. Keemilises reaktsioonis need sidemed kas katkevad või tekivad, mistõttu neid nimetataksegi keemilisteks sidemeteks. 7. Vesi, vee molekuli ehitus Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O. Üks vee molekul koosneb kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist
Termodünaamika-Soojusõpetuse osa, milles ei eeldata,et kehad koosnevad osakestest. Leitakse seosed kehi iseloomustavate füüsikaliste suuruste(sh. olekuparameetrite)vahel. Mida kõrgem on temp., seda suurem on energia. Keha siseenergia muutumine : 1)Soojusüleminek(konveksioon, soojusjuhtivus, soojuskiirgus):2)Mehaaniline töö. Siseenergia kandub üle kõrgema temp. kehalt madalamale, kuni saabub soojuslik tasakaal. Termodünaamika 1.seadus. (Energia jäävuse seadus rakendatuna soojusnähtustel).Gaas: Gaasile antud soojushulga arvelt muutub gaasi siseenergia ja gaas
Kuivad happesademed moodustavad umbes 30 protsenti happesademete koguhulgast[1]. Happevihmad avaldavad tuntavat mõju elusloodusele. Happevihmade tagajärjel muutuvad looduslikud veekogud ja muld happeliseks, okaspuud kaotavad okkad,metsad hukkuvad.Happevihmad on hävitanud terveid metsamassiive, näiteks mäenõlvadel. Meile kõige lähemal asuvad kahjustatud metsad on Kagu-Soomes ja Ida-Lapimaal. Mulla hapestumisel tõrjutakse mulla osakestest taimedele vajalikud elemendid välja ning seetõttu halvenevad märgatavalt taimede kasvutingimused. Veekogude hapestumine toob kaasa olulisi muutusi vees elavate organismide liigilises koostises, paljud organismid hukkuvad, järele jäävad ainult vähesed organismid, kes taluvad happelist keskkonda. Vihmavees sisalduvad happed lagundavad ehitusmaterjale, põhjustavad metallide korrosiooni ja inimeste ning loomade haigestumist.
mis koosneb kümnetest eri tüüpi detektoritest. Detektorid võimaldavad osakeste trajektoore näha, pildistada ja mõõta. Fotoplaat Fotoemulsioonmeetod oli põhiline 1970-tel aastatel; temaga on tehtud enamus suuri avastusi. Kambrit täidab kiirgustundlikke hõbedaühendeid (AgCl, AgJ jt.) sisaldavate plaatide pakk. Pärast eksperimendi lõppu ilmutatakse- kinnitatakse neid plaate nagu tavalisi fotosid; osakestest jäävad tumedad jäljed, mida saab mikroskoobi all vaadelda ja mõõta. Fotoplaadi optilised osad... Kolme fotoplaadi kokkupanek · http://www.youtube.com/watch?v=kgIJVkfNykg Udukamber · Udukamber (leiutas C. Wilson 1912.a., kõige "teenekam" registraator) kujutab endast veeauruga täidetud ruumi. Kui kambris rõhku vähendada, tekib seal üleküllastunud aur, mille kondenseerumiseks piisab tühisest välismõjutusest
Oksüdatsiooniaste näitab liidetud või laenatud elektronide arvu. Reeglid: Lihtaine oa = alati 0 Hapniku oa ühendis on alati II A-rühmade metallid on kindlalt oa-d, mis võrduvad rühma numbriga (elektronide arv väliskihis = rühma numbriga). Oa määramine ühendis (hapniku või vesiniku kaudu) (akna meetodiga). Õhu koostis: õhk on gaaside segu; kõige enam leidub õhus lämmastikku (78%); teine peamine õhu koostisosa on hapnik (21%) kõigist õhus esinevatest gaasiliste ainete osakestest on hapniku molekulid; kõik ülejäänud õhus leiduvad gaasilised ained argoon, süsihappegaas (0,03%), veeaur ja veel mõned moodustavad kokku vaid umbes 1% õhu koostisest. Puhas õhk on läbipaistev, värvuseta, maitseta ja lõhnata. Järelikult on niisuguste omadustega ka õhu peamised koostisained hapnik ja lämmastik. Eluslooduse jaoks on õhu tähtsaim koostisosa hapnik. See koosneb kaheaatomilistest O 2 molekulidest. Hapnikku vajavad elusorganismid, nii
ja noored veetsid oma aega ja tänu sellele hakkadi poisse õpetama seal ning sellest tekkiski gümnaasium. Olümpiamängud olid ainsad üritused mis olid tollel ajastul ülekreekalised. Neid peeti piksejumal Zeusi auks iga nelja aasta tagant. Kreeklased olid esimesed inimesed kes hakkasid mõtlema kuidas maailm tekkis. Üks tähtsamaid kreeklasest filosoof oli Demokritos kes arvas et maailm koosne tühjusest ja selles liikuvad ning põrkuvad jagamatutest osakestest. Pärast seda on inimesed mõelnud kõige üle mis võimalik. Keskajal hakkadi inimesi, kes mõtlesid, et maailma ei loonud jumal, tapma, sest kirik ei tahtnud seda ültse uskuda. Kreeka kultuur on mõjutanud igat valkonda (arhitektuurist õppinguteni) euroopa kultuuris, seega saab seda mõista kui euroopa kultuuri hällina.
molekulvalem - valem, mis näitab molekuli koostist: keemiliste elementide sümboleid ja alaindekseid (aatomite arvu molekulis) lihtaine - aine, mis koosneb vaid ühe keemilise elemendi aatomitest liitaine - aine, mis koosneb kahest või enamast keemilise elemendi aatomitest puhas aine - liht- või liitaine, mis koosneb ühesugustest aineosakestest ainete segu - segu, mis koosneb vähemalt kahe erineva aine osakestest ning tihti on võimalik segust puhtaid aineid eraldada Tuntumad molekulid Lämmastik (moodustab 78% õhust) - N2 Hapnik (moodustab 21% õhust) - 02 Vesi - H2O Süsihappegaas - CO2 Metaan (maagaasi peamine koostisaine) - CH4 Vääveldioksiid - SO2 Vingugaas - CO Osoon - O3 Raud - Fe Teemant - C Vask (cuprum, punakas värvus, hea elektrijuhtivus) - Cu Sool - NaCl
○ Antisinine (kollane) ANNIHILATSIOON Kui osake kohtub oma antiosakesega, siis nad annihileeruvad. ● See tähendab, et nad kaovad ja nende massid muutuvad energiaks. ● Energia vabanemisel tekib silmi pimestav valgussähvatus. LEIDUMINE UNIVERSIUMIS ● Satellitide abil läbi viidud eksperimendid on leidnud tõendid positronide ja antiprootonite leidumisest kosmilises kiirguses, kuigi nende arv moodustab vähem kui 1% kosmilises kiirguses olevatest osakestest. TEHISLIK TOOTMINE ANTIVESINIK ● Aastal 2011 jõuti CERNis läbimurdeni - püüti kinni 309 antivesiniku aatomit ning suudeti neid kinni hoida ligi 1000 sekundit ehk umbes 17 minutit. KASUTUS MEDITSIINIS ● Antiprootonitel on potentsiaali ravida teatud tüüpi vähki. KÜTUSENA ● Suurema tiheduse tõttu oleks antiainet kütusena kasutatavatel kosmoseaparaadil kordi suurem tõukevõime kui tavalistel kosmoseaparaatidel. KASUTUS RELVANA
nagu ruumala, rõhk ja temperatuur. Neid suurusi on võimalik registreerida mõõteriistadega nagu termomeeter, manomeeter jne. Kogu termodünaamika olemus seisneb seadustes, mida nimetatakse termodünaamika seadusteks. Molekulaarfüüsika aluse moodustab gaaside molekulaar-kineetiline teooria. See teooria selgitab makroskoopilistes kehades toimuvaid soojusnähtusi ja kehade sisemisi omadusi tuginedes sellele, et kõik kehad, tahked, vedelad ja gaasilised koosnevad kaootiliselt liikuvatest osakestest mis on teineteisega pidevas vastastikmõjus. Küsimused. 1. Millisel viisil saab kirjeldada süsteemi molekulaarfüüsikas? 2. Kuidas avastati termodünaamika seadused?
Kavantoptika Optkia uurib valguseid ja muid kiirguseid. Kvatoptika uurib valguse kvantide omadusi. Peale kvantoptika on veel laineoptika, geomeetrilineoptika, fotomeetria jne. Fotoefekt Tähendab elektroni välja löömist ainest valguskvandi poolt. Avastas H.Hertz. fotoefekti seaduse avastas A.Stoletov: 1) fotoelektronide hulk on võrdeline valgusvooga. 2) fotoelektronide kiirus on pöördvõrdeline lainepikkusega. 3)punakiir on suurim kiir mis tekitab fotoefekti. A.Einstein tuletas fotoefekti võrrandi, mille lühim kuju on E=A+Ek E-(valgus)kvandi energia E=hf ,kus f-valguse sagedus, ühik on 1Hz(hertz). Js plancki konstant. Kuna valguse kiirus vaakumis , siis . Kus -lainepikkus (m) , m/s. A-elektroni väljumistöö SJ-süst ühik 1J (dzaul) kasutusel ka 1eV (elektronvolt) s.o energia mille elektron saab lõigu läbimisel kui pinge selle oststel on 1V. Ek- fotoelektroni kineetiline energia , kus elektroni mass m=kg. Fotoefekti liigid ja kasutamine 1....
Tuum on kerataoline keha aatomi keskmes, mille ümber tiirlevad elektronid. Tuuma on koondunud enamus aatomi massist. Tuuma tähtsaim koostisosa on positiivse laenguga prooton, mille arv tuumas määrab keemilise elemendi. Tuum seob elektronid ja määrab elektronide arvu neutraalses aatomis.Tuumajõud e. tugev jõud e. tugev vastastikmõju mõjub prootonite ja neutronite vahel ühtviisi tõmbavalt. Väikestel kaugustel on tuumajõud palju tugevam, kui elektrostaatiline jõud prootonite vahel, kuid kaugemal kahaneb ta väga kiiresti olematuks. Tuumajõud hoiab tuumi koos. Radioaktiivsus, ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. -kiirgus on kiirete elektronide (prootonite) voog. Neutronite lagunemisel vabanevad tuumast elektronid. Elektromagnetväljas on -kiirgus kardetav, üldiselt kaitseb meid selle eest riietus. Kui -kiirgus satub inimese organismi, tekib nah...
gneiss, ja Fennoskandia kilbil kohdt maapinnal, kus paljanduvad aluskorra kivimid, aluskord graniit, gneiss, kvartsiit, eestis ei paljandu, 1,6-2,6 miljardit a tagasi, aguaegkond, pealiskord liivakivi, lubjakivi, dolomiit, eestis paljandub, 550 miljonit a tagasi, vanaaegkond, pinnakate - 2 miljonit a tagasi, teke on seostunud jääliustikuga, moreen sorteerimata kivimid, mis koosnevad erineva suurustega osakestest ja puudub ümar kuju, nt-rändrahn, veeristik, kruus, liiv, savi, muda, turvas (elutekkeline sete, tekib taimede lagunemine liig niiskes), inimtekkeline (põlevkivituhk, aheraine, prügi, tänapäeval pinnakatte jätkub-inimene, voolu vesi, tuul), tähtsus oluline veekeemilise ja veereziimi kujundaja, Eesti vanemad kambriumi savi ja liivakivid, nooremad devoni lubjakivi kambrium savi (madala tasemega meri), liivakivi (jõgede pealt settinud),
jääst, mis on segatud metaani ja ammoniaagiga. Osakeste suurus kõigub mikromeetrist kilomeetrini. Saturn Saturnil on olemuslik magnetväli, mis on lihtne, sümmeetriline kuju-magnetilise dipooli. Tema tugevus ekvaatoril - 0,2 gaussi umbes 1 / 20 kui väli ümber Jupiteri ja veidi nõrgem kui Maa magnetväli. Selle tulemusena Saturni magnetosfäär on palju väiksem kui Jupiteri. See magnetosfäär on tõhusaks kaiteks päikesetuulte osakestest Päikeselt. Saturni magnetosfäär, nagu Maa, toodab revonit. Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Saturn http://en.wikipedia.org/wiki/Saturn http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmo http://opik.obs.ee/osa2/ptk07/tekst.html http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/saturn 3.htm
täidavad kui tahes suure ruumala. Gaasil ei ole kindlat kuju ega kindlat ruumala. Plasmaoleku korral, mis on Universumis laialt levinud, koosneb aine elektriliselt laetud või neutraalsetest aatomitest ning aatomitest välja rebitud vabadest elektronidest. Tegu on väga ioniseeritud gaasiga; mõnikord peetakse seda olekut gaasilise oleku vormiks. Plasma koosneb peamiselt laetud osakestest: positiivse laenguga ioonidest ja negatiivse laenguga elektronidest. Plasmale iseloomulikud nähtused tuleneb osakestevahelistest jõududest, mis alluvad Coulombi seadusele. Oleku muutus Oleku muutus sõltub aine temperatuurist ja rõhust. Enamikku aineid saab temperatuuri ja rõhu muutmise teel viia üle mis tahes agregaatolekusse. Kui näiteks kristalli temperatuur tõuseb, muutub molekulide
Värvid Värv on vedel, pastataoline või tahke aine, mis pinnale kantuna moodustab tahke kelme.Värvid koosnevad värvi andvast ainest(pigment) ja sideainest, millele lisatakse lahustit ja täiteaineid. Pigmendid Pigment on peen pulber, mida kasutatakse värvides värvi andva materjalina. See on tahke aine, koosnedes peeneteralistest kokkuliimunud osakestest. Pigmente saadakse nii tehislikult kui ka looduslikest allikatest ja nad on enamasti anorgaanilise päritoluga. Anorgaaniliste pigmentide toonid erinevad üksteisest keemilise ehituse eripärade, näiteks osakeste suuruse tõttu. Pigmendi tera suurusest, kujust ja struktuurist sõltuvad ka värvi ehedus ja läige. Värvi kattevõime sõltub pigmendi murdumisnäitajast ja osakeste peenusest. Esimesed pigmendid olid pärit kivimitest, savist ning loomsetest ja taimsetest allikatest
(Mida intensiivsemalt kiirgab, seda väiksem on poolestusaeg.) Tuumajõud Jõud, mis hoiab koos tuumas olevaid nukleone. Põhiomadused: Elektromagnetjõududest umbes 100x tugevamad Tugev tuumaosakeste vastastikmõju. Kõige tugevamad jõud looduses Väike mõjuraadius(Mõjutavad ainult tuuma mõõtmetes) Tuuma seoseenergia energia, mida läheb vaja tuuma lõhkumiseks üksikuteks nukleonideks. Seoseenergia võrdub selle energiaga, mis eraldub tuuma moodustumisel üksikutest osakestest. Es=Mc2 M tuuma massidefekt, c valguse kiirus, Es seoseenergia Tuuma massidefekt on teda moodustavate nukleonide kogu seisumassi ja tuumamassi vahe.
Hüdrolüüsub raskemini kui tärklis. Kitiin: Seeneraku kest või putukatel LIPIIDID Ei ole polümeer. Suur grupp suuri molekule väga erinevate funktsioonidega. Vees lahustumatud ehk hüdrofoobsed. Vähemalt kahest komponendist ( alkohol ja rasvhape) koosnevad biomolekulid. Bioloogiliselt tähtsamaid: Rasvad, fosfolipiidid, steroidid RASVAD Suured molekulid, rasvad ei ole polümeerid, kuna nad ei ole kokku pandud monomeeridest. On pandud kokku erinevatest väiksematest osakestest: glütserool ja rasvhapetest. Rasvhapped erineva pikkusega. RASVHAPPED Küllastumata milles esineb üks või mitu kaksiksidet. On ülekaalus taimsetes rasvades, mis toatemp, on vedelad ehk õlid. NT oomega-3 ja oomega-6 rasvhapped. Küllastunud kaksiksidemed puuduvad, sest süsiniku aatomid on vesinike aatomitega küllastatud. Leidub loomsetes rasvades, mis toatemp on tahked. Ilma rasvadeta inimene elada ei saa, sest inimorganism ei suuda ise sünteesida nt alfa-
nendevaheliste vastasmõjudega. Seda kutsutakse mõnel juhul ka suurte energiate füüsikaks, kuna põhiliseks uurimismeetodiks on erinevate osakeste suure kiirusega toimunud kokkupõrgete tulemuste uurimine. Selleks kasutatakse suuri osakeste kiirendeid. Enamus nn. 'elementaarseid' osakesi ei ole tänapäevaste teadmiste kohaselt enam elementaarsed (st. jagamatud), vaid koosnevad veel väiksematest (ja eeldatavalt tõeliselt elementaarsetest) osakestest - kvarkidest. Seetõttu on kasutusele võetud täpsustavad terminid nagu: * subatomaarne osake - mõiste, mis hõlmab kõiki osakesi, mis on aatomi tuumast väiksemad. * liitosake, ehk komposiitosake - mõiste, mis hõlmab subatomaarseid osakesi, millel on avastatud sisemine struktuur, ehk mis koosnevad omakorda väiksematest osakestest. * osakeste füüsika - mõiste mida kasutatakse sõna elementaarosakeste füüsika asemel, kuna osad uurimisobjektid osutusid mitte-elementaarseteks.
ulatu. Amplituud on üle paarikümne kraadi (ööpäevas), sest päeval kuumeneb kõrbe pind tugevasti, öösel pole aga pilvi, mis selle jahtumist takstaksid. Kõrbed jagunevad liivakõrbeks (elusolenditele soodsaim), savikõrbeks (pinnas muutub kuivuses nii kõvaks, et niiskus temast läbi ei pääse), kivikõrbeks (paiknevad mäestike jalamil, on tekkinud rabenemise tulemusel), lössikõrbeks (poorsetest ja peentest osakestest kujunenud pinnasel) ning soolakõrbeks (seal, kus on kunagi olnud tugevasti sademeid või kunstliku niisutust, siis aga kadunud). Muldadest on kõrbetes hall-pruunmullad, hallmullad ning punamullad. Osad taimed on eluks kõrbes kohastunud paksude ja lihavate ning väga väikeste või olematute lehtedega vartega, teiste lehed on aga kas kokku rullunud või asteldeks muutunud. Osa taimi on kaetud tiheda, pehme karvastikuga. Samuti on taimi, mis ärkavad elule vaid väga lühikeseks ajaks
PLAATIMISTÖÖD Tööde järjekord ja teostamise juhised 1. Ettevalmistustööd. Mõõdan konarlust rihtlatiga, kontrollin täisnurksust diagonaalide abil, puhastan pinna lahtistest osakestest tolmuimajaga. 2.Tasandamine ja õgvendamine. On vaja ainult juhul kui on konarlik pind. Kui on siis lihvime või täidame augud mingi seguga. 3. Niiskustõke. Kannan niiskus tõkke pintsli abil, et kapillaarvesi ei imbuks konstruktsioonist plaatide alla. Ja loob ka nakke. 4. Veetõkke. Kuna tegu on vannitoaga peab olema pandud ka veetõke ehk hüdroisolatsioon. Ülesanne on kaitsta kontstuksiooni niisukse ja vee eest. 5. Kavand ehk plaan
Magnetvälja tekitab elektrivälja muutumine. 4. Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli ja mis mõjutab ruumis paiknevaid teisi elektrilaenguid. Elektrivälja levimiskiirus on võrdne valguse kiirusega vaakumis. 5. Elektromagnetism on elektromagnetvälja füüsika. Elektromagnetväli on väli, mis avaldab mõju elektrilaenguga osakestele ja mis on omakorda mõjutatud nendest osakestest ja nende liikumisest. 6. Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad sagedus on f ja perioodiks T. 7. Elektromagnetiline induksiooni- nim nähtust elektrivälja tekkimist magnetvälja muutumisel. 8. Elektromagnetism- käsitleb laetud osakeste mitteühtlast liikumist ning elektri ja magnetvälja muundumist teineteiseks. 9. Elektromotoorjõud (emj) on suurus, mis iseloomustab indutseeritud elektrivälja
Ta töötas mitmetes ülikoolides nii Euroopa kui Ameerikas, uurides peamiselt radioaktiivsust. 1911 avastas Rutherford aatomituuma. Tema saavutuseks on ka tehisliku tuumareaktisooni esilekutsumine. R tegi katse, kus ta pommitas õhukest kulla lehte heeliumituumadega, mis ta nimetas alfa osakesteks. Katses selgus, et osad osakesed põrkusid tagasi, mõned kaldusid kõrvale, aga suurem osa läbis kullalehe otse. See viiski ta mõttele, et aatom on ebastabiilne ja koosneb erilaenguga osakestest. Ta oletas, et aatomi keskel on positiivse laenguga tuum ja selle ümber miinus laenguga osakesed. Seda, kuidas elektronid aatomis paigutuvad ja mis neid koos hoiab ei osanud ta seletada. 3. Bohr ( Bhori kvanditud aatomimudel) Taani füüsika teoreetik ja kaasaegse kvantfüüsika looja. Ta tegi ka koostööd Rutherfordiga. 1922 sai Nobeli preemia aatomi aatomiehituse uurimise eest. Bohri aatomi mudeli järgi:
ROBERT BOYLE Referaat Tallinn 2010 Robert Boyle Keemik, füüsik, filosoof ja leiutaja Robert Boyle sündis 25. jaanuaril 1627 Iirimaal Lismore's pere seitsmenda poja ja neljateistkümnenda lapsena. Lõpetanud 1644. aastal Genfi akadeemia, siirdus ta 12 aastaks oma mõisasse, et pühenduda keemia- ja füüsika-alastele katsetele. Boyle oligi see, kes tõstis keemias ja füüsikas katsed aukohale, olles nii keemia kui katselise teaduse rajajaid. Aastatel 16561668 töötas Boyle Oxfordi ülikoolis, uuris seal katseliselt õhu füüsilisi omadusi, põlemisreaktsioone, samuti soolade, hapete ja aluste muundumist, pannes sel viisil aluse ainete koostise kindlaksmääramisele ehk kvalitatiivsele keemilisele analüüsile. Oma tähtsaimas teoses, 1661. aastal ilmunud raamatus ,,Keemik-skeptik", mida peetakse keemiavaldkonna nurgakiviks, määratles Boyle esimesena keemilise elemendi mõiste. Keemilise elemendina käsitles Boyle kõikide kehade lihtsaimat...
Ioniseeriv kiirgus koosneb suure energiaga osakestest või lainetest, millel on piisavalt energiat, et rebida ära vähemalt üks elektron aatomi elektronkattest (s.t. ioniseerida aatom). Osakeste voo või laine ioniseerimisvõime ei sõltu osakeste arvust, vaid iga konkreetse osakese ioniseerimisvõimest (energiast). Ioniseerivat kiirgust kasutatakse laialdaselt meditsiinis, tööstuses, teadusuuringutel ja mujal. Mõõtes ioniseeriva kiirguse materjalis neeldumist on võimalik hinnata materjali paksust ja kvaliteeti. Alfakiirgus on ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib tuumareaktsioonide tulemusel ja koosneb alfaosakestest. Alfakiirgus on tulenevalt oma väikesest läbimisvõimest inimesele suhteliselt ohutu. Beetakiirgus on beetaosakestest () koosnev ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib beetalagunemisel. Beetakiirgus võib olla negatiivne (koosneb negatiivsetest beetaosakestest () elektronidest) või positiivne (koosneb positiivsetest be...
seda suurem on valguse rõhk. 11. Neid keemilisi reaktsioone, mis toimuvad ainult valguskvantide osavõtul nimetatakse fotokeemilisteks. Fotokeemilisteks reaktsioonideks on näiteks fotosüntees ja osooni tekkimine. 12. (Dualistlik käsitlus) Valguse laine-ja kvantteooriad ei ole vastandlikud, nad täiendavad teineteist. See tähendab, et valgus võib käituda nii osakeste (footonite) voona kui elektromagnet lainetena. Osakestest koosnevad kvantolemust tõestavad fotoefekt ja valguse rõhk. Lainelist omadust aga difraktsioon ja murdumine.
Maa? · ??? EVOLUTSIOONI VORMID (etapid) · Füüsikaline ehk kosmiline evolutsioon · Keemiline evolutsioon · Bioloogiline evolutsioon · Sotsiaalne evolutsioon EVOLUTSIOONI VORMID (etapid) · Kosmiline ehk füüsikaline evolutsioon - Ca 15 4,5 miljardit aastat tagasi - Belgia astronoom George Lemaitre 1927 "suure paugu teooria": üliväikese ja tiheda mateeriakogumi plahvatuslik laialipaiskumine, mille käigus moodustusid ebapüsivatest osakestest aatomid ja molekulid, mis gravitatsioonijõu mõjul hakkasid tihenema .... Keemiline evolutsioon · 4,5 3,5 miljardit aastat tagasi · A. Oparin ja J. Haldane (1924, 1929) - oluline ürgatmosfääri koostis, tänu millele sai elu tekkida · 3 etappi: - lihtsate orgaaniliste monomeeride teke (AH, nukleotiidid jne.) gaasidevaheliste reakts. tulemusel - bioloogiliste polümeeride teke - polümeeride organiseerumine rakutaolisteks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
