Tori) 5) Turvas soomuldade lähtekivim. 6) Tuulesetted, alluviaalsed setted jne. 8 Murendi ja mulla mehhaaniline koostis Mulla massist moodustab ca. 80...90% mineraalosa, seega mulla omadused sõltuvad oluliselt mulla mineraalosa mehaanilisest, keemilisest ja mineraloogilisest koostisest. Muld koosneb mitmesuguse suurusega osakestest, mida nimetatakse mehaanilisteks elementideks. Mehaanilised elemendid jaotatakse suurusgruppidesse. Klassifitseerimine on kokkuleppeline ja seetõttu on eri riikides kasutusel mitmeid klassifikatsioone. Lihtsustatud jaotus: · osakeste läbimõõt alla 0,01 mm füüsikaline savi · osakesed läbimõõduga 0,01...1 mm füüsikaline liiv · osakesed alla 1 mm mulla peenes · osakesed üle 1 mm mulla kores Mulla kores jaotatakse: · 1...10 mm kruus · 1..
See ala on omakorda jaotatud kaheks tsooniks: sisemine ja välimine vöö(nd), mis on mõlemad umbkaudu poolkuukujulise läbilõikega ja ümbritsevad ringikujuliselt meie planeeti. Vööndite vahel selgelteristatavat piiri ei ole, vahepeal toimub lihtsalt kiirguse nõrgenemine, seega iseloomustatakse sisemist ja välimist vööndit kiirgustiheduse maksimumide kõrguste kaudu. Kiirgusvöönd koosneb kosmosest pärit kõrge energiaga laetud osakestest (plasmast), peamiselt prootonitest ja elektronidest, mida hoiavad paigal Maa magnetvälja jõujooned 14.Geograafiliste protsesside energiaallikad, ekso- ja endogeensed protsessid. 15.Maa kuju ja suurus, tähtsamad karakteristikud. Endogeensed protsessid on geoloogilised protsessid, mille liikumapanevaks jõuks on Maa siseenergia Need on nt: *Kivimite moondeprotsessid *Magmatismi ja vulkanismi nähtused *Maakihtide
Dipoolis on sama palju + ja - laenguid. Nende vaheline kaugus on l. Dipooli iseloomustab dipoolmoment. Dipoolmoment on vektor, mille moodul leitakse p=q*l (laengu absoluutväärtus korda kaugus). Ühik on kulon * meeter (C*m). Suund miinuselt plussile. Dipoolmoment on ka aatomitel ja molekulidel , kus pole ainult 2 punktlaengut, vaid on mitu, pos ja neg laengu kese on nihkunud. Dipoolist veel: Aine koosneb aatomitest, aatomid aga neg ja pos laetud osakestest. Positiivne tuum on ümbritsetud neg elektronkattega. Et negatiivne laeng võrdub suuruselt positiivsega, siis suurel kaugusel aatomist on elektriväljatugevus 0. Aatom näib olevat elektriliselt neutraalne. Põhjuseks on mõlema laengu “raskuskeskmete” kokkulangemine. Öeldakse, et aatom on mittepolaarne ehk tal ei ole poolusi. Kui aga aatomitest moodustub molekul, ei pruugi erimärgiliste laengute raskuskeskmed kokku langeda. Selliseid molekule nimetatakse polaarseteks
temperatuurist. N mol Mool on süsteemi ainehulk, mis sisaldab sama arvu elementaarseid koostisosakesi nagu on aatomeid 0,012 kilogrammis süsiniku isotoobis 12C. Mooli kasutamisel peab koostisosakeste tüüp olema täpsustatud. Need võivad olla aatomid, molekulid, ioonid, elektronid, mingid teised osakesed või kindla koosseisuga grupid neist osakestest. 7 Mõõtmisteooria alused J cd Kandela on valgustugevus, mis kiiratakse kindlas suunas monokromaatilisest allikast kiirgussagedusel 540·1012 Hz, kui allika kiirgustugevus selles suunas on 1/683 W/sr. Enne SI süsteemi loomist oli füüsikute hulgas enamlevinuks CGS süsteem, mille põhiühikuteks on: L pikkusühik cm
Sama kehtib ka avastatud loodusliku aine eraldamisele ja sünteesile, kas ka sellisel juhul ei peaks looduslikult esineva aine puhul olema nõutud leiutustaseme tingimus, mis asendataks üksnes uute ja ootamatute aine efektide väljatoomisega, sellisel juhul tunduks patenteeritavus ebaavajalik stiimul.46 Leiutustaseme üle on juurelnud ka EPO enda otsuses substraadi katmise või ravimise meetodi kohta. Leiutiseks oli katte struktuur, mis koosnes hajutatud kopolümeer osakestest väiksemad kui 70 nm. Osakeste miniatuurseks tegemine andis võimaluse ootamatu spetsiaalse efekti. Kolleegium tunnistas lahenduse leiutustaset eelnevalt mainitud prior art'le tuginedes, mis hõlmas enda alla suuremaid osakesi (100 500nm).47 Nanotehnoloogia puhul muutub eelpool nimetatud probleem aga veelgi teravamaks, kuna looduslikult esinevad ained või objektid võivad olla ka kõrgelt komplektsete nanomasinate 43 M. Schellekens (viide 3), lk 52. 44 S
See ala on omakorda jaotatud kaheks tsooniks: sisemine ja välimine vöö(nd), mis on mõlemad umbkaudu poolkuukujulise läbilõikega ja ümbritsevad ringikujuliselt meie planeeti. Vööndite vahel selgelteristatavat piiri ei ole, vahepeal toimub lihtsalt kiirguse nõrgenemine, seega iseloomustatakse sisemist ja välimist vööndit kiirgustiheduse maksimumide kõrguste kaudu. Kiirgusvöönd koosneb kosmosest pärit kõrge energiaga laetud osakestest (plasmast), peamiselt prootonitest ja elektronidest, mida hoiavad paigal Maa magnetvälja jõujooned. 13. Geograafiliste protsesside energiaallikad, ekso- ja endogeensed protsessid. Endogeensed protsessid on geoloogilised protsessid, mille liikumapanevaks jõuks on Maa siseenergia Need on nt: *Kivimite moondeprotsessid *Magmatismi ja vulkanismi nähtused *Maakihtide kurrutamine *Maakihte läbivate murrangute teke *Maakoore aeglased vertikaal ehk
nende-vaheliste struktuuriliste sidemetega. Vastupanu, mis takistab osakeste vastastikust nihkumist, nimetatakse nidususeks. Pinnase nidusus sõltub osakeste puutepindade iseloomust ja molekuraalselt seotud vee hulgast. Liivapinnastel on osakeste kokkupuutepinnad väga väikesed, neil pole nidusust. Selliseid pinnaseid nimetatakse pudedateks pinnasteks. Pinnased, mis koosnevad suure kokkupuutepinnaga liblekujulistest osakestest, nimetatakse niduspinnasteks. Savipinnased on niduspinnased. Pinnases leiduv vaba vesi vähendab sidemete tugevust, eraldab osakesed ja suurendab nende liikuvust. Kui pinnases leidub ainult seotud vett, on pinnas tahkes olekus. Niiskuse suurenemisel ja vaba vee tekkimisel läheb pinnas algul plastsesse ja seejärel voolavasse olekusse. Pinnaseliigid. Pinnased liigitatakse: kaljupinnased, jämepurdpinnased (moreen), jämedate-
Mõlemad täidavad oma ülesannet edukalt, kuid maailm ise on midagi enamat sellistest skeemidest ning pole nende poolt täielikult haaratav. 1. ja 3. variant on omased teaduslikule realismile, 2. ja 4. instrumentalistlikule käsitlusele. Tõeline maailm Locke’i järgi on meile nähtuv maailm selline meie vaimu tõttu, tõeline maailm sisaldab vaid primaarseid kvaliteete. Tema seisukoht on lähedane teaduslikule realismile. Tegelik maailm koosneb osakestest ja väljadest ning lõhnadel, värvustel ja maitsetel seal kohta ei ole. Tahkus Mis täidab ruumi, millest kehad koosnevad? Descartes’i järgi ulatus, aga see on liiga abstraktne. Kehad on tahked. Locke tahkusest: see on objekti võime takistada teisi objekte võtmast enda alla seda ruumi, milles ta asub. EI NIMETA seda läbitungimatuseks, sest see pigem tuleneb tahkusest kui on tahkus ise ja see on negatiivne määratlus.
VERTIKAALPILVEDE RÜHM (võib areneda 0,5-12 km kõrgusvahemikus) Rünkpilved Cumulus Cu Rünksajupilved Cumulonimbus Cn (e. äikesepilved) Pilvede koostis: 1. veepiiskadest koosnevad pilved: madalpilved, kõrgrünkpilved 2. veepiiskadest ja jääkristallidest koosnevad pilved: kõrgkihtpilved koosnevad lumehelvestest ja kuni Ø=0,05 mm veepiiskadest; konvektsioonipilved koosnevad veepiiskadest, lumest, rahest jt tahketest osakestest. 3. jääkristallidest koosnevad pilved: kõik kiudpilved koosnevad jääkristallidest ja jäänõeltest. ATMOSFÄÄRI TSIRKULATSIOON Atmosfääri ja maailmamere tsirkulatsioon on olulised soojuse ja niiskuse globaalse jaotuse ning soojusbilansi seisukohast gradient – ruumilise muutumise kiirus st väljendab suuruse muutust pikkusühiku kohta passaattuuled – kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori suunas puhuvad püsivad tugevad tuuled
Nad seovad loodust ja füüsika võrrandeid. Fundamentaalkonstantideks on näiteks valguse kiirus vaakumis, elementaarlaeng, gravitatsioonikonstant jt. Maailmapilt on seda parem, mida vähemate komponentide abil see maailma seletab. Maailmapilt on läbi aegade muutunud. 18 - 19 . sajandil valitses nn mehaaniline maailmapilt, mille aluseks on Newtoni seisukohad ja seadused. Selle pildi järgi koosneb maailm kõvadest, kaalu omavaist ja liikuvaist osakestest. Osakesed erinevad 16 peamiselt kvantitatiivselt - massi poolest. Kuni elektromagnetvälja avastamiseni töötas selline maailmapilt hästi, kuid välja ei suutnud selline maailmapilt seletada. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses valitses elektromagnetiline maailmapilt, mis seletas nähtusi elektromagnetilise vastastikmõjuga, mida vahendasid elektri - ja magnetväli
pinnaühikule, näiteks ühes sekundis ühe ruutmeetri suurusele pinnale. Tähiseks on I ja mõõtühikuks J m s 2 . Heli valjus näitab, kui palju on mingi konkreetse heli intensiivsus suurem inimkõrvale vaevukuuldava heli intensiivsusest SOOJUSÕPETUS 1. MOLEKULAARFÜÜSIKA PÕHIALUSED. MOLEKULIDE MASS, MÕÕTMED, VASTASIKMÕJU. Molekulaarfüüsika põhialused: 1)kõik ained koosnevad osakestest. 2) osakesed on pidevas korrapäratus liikumises. 3) osakeste vahel mõjuvad väikestel kaugustel nii tõmbe- kui ka tõukejõud. Molekulide mass: aatomite ja molekulide masside mõõtmiseks võetakse aluseks nn süsinikuühik ja kõikide aatomite ja molekulide massid antakse süsinikuühikutes. m0=M/NA. NA=6,02*1023 1/mol. Molekulide mõõtmed: enamike mõõtmed on suurusjärgus d=10-10 m. Molekulide vastastikmõju: molekulid on pidevas kaootilises liikumises ning
Saueosakesed on enamasti plaatja kujuga, harvem nõeljad. See tähendab, et saueosakestel on üks mõõtmetest teistest vähemalt suurusjärgu võrra erinev. Mõõtmete suhted sõltuvad savi minero loogilisest koostisest (vt. tabel 2.2). 4 5.Pinnaste terastikuline koostis. Pinnase lõimisekõver Looduslikud pinnased koosnevad tavaliselt väga mitmesuguse suurusega osakestest. Olenevalt valdavate terade hulgast ja suurusest liigitatakse pinnast antakse pinnasele nimetus. Pinnase terastikulisel koostisel on otsustav tähtsus pinnase omadustele. Jämeteraliste (kruusa ja liiv) ja peeneteraliste (möll ja savi) pinnaste käitumine erineb oluliselt. Põhilised erinevused on toodud tabelis 2.3. jämedamate pinnaseosakeste (d > 0,06 mm) hulk määratakse sõelanalüüsi teel. Peenemate osakeste
• Valdkonnad, mida klassikaline füüsika seletada ei suutnud kuulusid mikro- ja megamaailma. Uus, kaasaegne füüsika, asus uurima aatomeid (mikromaailm) ning mõõtmatut ruumi (megamaailm). Kaasaegne füüsika koosnebki kahest suurest teooriast – mikromaailma kirjeldavast kvantmehaanikast ning aega ja ruumi käsitlevast relatiivsusteooriast (ld relātīvus Massi ja energia samaväärsus • Aine tunnuseks on see, ainelistel kehadel on kindlad mõõtmed ja nad koosnevad osakestest. Ainelisi kehi iseloomustavateks suurusteks on näiteks mass ja ruumala. Mida suurem on keha, seda rohkem on temas kindla massiga aineosakesi ning seda suurem on keha kui terviku mass. • Mass on aineliste objektide üldkoguse loomulikuks mõõduks, kõige üldisemaks olemasolu väljendavaks suuruseks. Rangelt peaksime siiski ütlema, et aineliste objektide olemasolu, aine mingi kindel kogus avaldub vaatleja aistingutes kõigepealt läbi massiks nimetatava füüsikalise suuruse.
-Neerjad, kobarjad vormid tekivad (metall)kolloidse lahuse aurustumisel. Järele jäänud sültjas mass võtab kobarja pinna kuju, mis hiljem kivistub. Tekib ka stalaktiitsete ja stalagmiitsete tilkekivimite juures. Nt vett sisaldav kollakas FeO(OH). Maateaduste alused I (14.sept) Mineraalide füüsikalised omadused. Värvus, läbipaistvus, läige, kõvadus, taotavus/rabedus, lõhenevus/murre, tihedus. Mineraalide värvus. Idiokromaatiline värvus tuleneb mineraali struktuuri mood osakestest. Omavärvus. Allokromaatiline värvus lisanditest tulenev värvus. Väga mitmekesised. Nt vöödilised, kihilised kristallid. Tihti ebastabiilsed, värvus võib kaduda. Pseudokromaatiline värvus optiliste efektide värvus. Tekib valguse intereferentsil või difraktsioonil kristalli läbimisel või sellest peegeldumisel. Nt kihiliste kristallide puhul. Mineraali pulbri(kriipsu) värvus võib erineda mineraali enda värvusest. Nt Hematiit Fe 2O3 must, kriips tumepunane.
3.3. Entroopia statistiline interpretatsioon.............................................................................33 Sissejuhatus. Soojusõpetuse kaks erinevat käsitlusviisi. Soojusõpetuse kaks erinevat käsitlusviisi – molekulaarfüüsika ja termodünaamika. A. Molekulaarfüüsika Molekulaarfüüsika – füüsika haru, mis uurib aine ehitust ja omadusi lähtudes aine molekulaar- kineetilistest omadustest. Lähtepunktid – iga keha koosneb suurest hulgast väga väikestest osakestest (molekulidest ja aatomitest). Iga aine molekulid on korrapäratus, kaootilises liikumises. Liikumise intensiivsus, mida iseloomustab osakeste kiirus, sõltub temperatuurist. Teooria alused. – Idee, et aine koosneb aatomitest, on pärit vana-Kreekast Demokritoselt (460-370 e.m.a.) (atomistliku ideed vt lähemalt nt. Vikipeediast). Katselised tõestused on antud teooria saanud 18.sajandi teisest poolest – 19.sajandil saadud katsenandmete üldistusest: kui kaks või enamat
Seega on pinnasemehaanikal samasugune roll vundamentide, tugiseinte jne projekteerimisel nagu tugevusõpetusel ja ehitusmehaanikal teras-, puit- ja raudbetoonkonstruktsioonide puhul. Eraldi distsipliini tekkimise tingis esiteks pinnase kui materjali põhimõtteline erinevus tavalistest ehitusmaterjalidest. Pinnas on dispersne materjal, mis koosneb üksteisega sidumata või väga nõrgalt seotud osakestest. Erinevalt teistest ehitusmaterjalidest on pinnase deformatsioonid seotud peamiselt tema mahu muutusega. Pinnase tugevus ja jäikus on mitme suurusjärgu võrra väiksem kui terasel, betoonil või puidul. Olulist osa pinnase käitumisel omab poorides olev vesi. Teiseks on käsitletavad ülesanded erinevad. Kui ehitusmehaanika vaatleb enamasti varrassüsteeme, siis pinnasemehaanika tegeleb tasand- või ruumiülesannetega.
Ainega võrreldes on too vaim ülimalt lihtne, teda ei saa enam lahutada koostisosadeks, nagu seda ainega teha saab. Vaim pole millegagi segunenud ega segatav. Ta oleleb omaette, ning on puhtaim kõigist asjust. Pole kahjuks andmeid selle kohta, kuidas Anaxagoras seda vaimu ette kujutab. Võib aga arvata, et vaimu näol on tegemist maailma korrastava printsiibiga. Aine, millest vaim kujuneb on põhiolemuselt kaootiline mass millest ilma vaimu toimeta miski ei kujune. Ta koosneb arvututest osakestest, mis ei teki ega kao, ning millel on iseseisvad omadused, mis vastavad osakeste liigile. Nii on olemas näiteks kulla või liha või ükskõik mille osakesed. Neid osakesi nimetas ta seemneteks (`spermata') Aristoteles nimetas neid hiljem "homoiomeerideks". Seda järeldas Anaxagoras lihtsast vaatlusest: inimene, süües leiba, kasvab. Tähendab, et ained, mida ta kasvamiseks vajab, sisalduvad juba taimes, millest leib on valmistatud. Ained kvalitatiivselt ei muutu - järelikult
juures. Nt vett sisaldav kollakas FeO(OH). 47. Mineraalide värvus: idiokromaatlline -, allokromaatiline - ja pseudokromaatiline värvus, opalestsents ja irisatsioon. Esmalt hakkab silma just mineraali värvus. Kuid värvus võib olla petlik, sest üht ja seesama mineraali võib olenevalt keemilistest lisanditest leiduda looduses paljudes värvikombinatsioonides. Idiokromaatiline värvus tuleneb mineraali struktuuri mood osakestest. Omavärvus. Allokromaatiline värvus lisanditest tulenev värvus. Väga mitmekesised. Nt vöödilised, kihilised kristallid. Tihti ebastabiilsed, värvus võib kaduda. Pseudokromaatiline värvus optiliste efektide värvus. Tekib valguse intereferentsil või difraktsioonil kristalli läbimisel või sellest peegeldumisel. Nt kihiliste kristallide puhul. Opalestsents on valguse hajumisest tingitud häguse keskkonna (nt õhu, mineraali) helendus
4.1. WC-Co kermised 66 4.2.TiC- baasil kermised 66 4.3.Cr3C2-baasil kermised 67 4.4. Boriidide baasil kermised 67 Soovitatav kirjandus 68 3 SISSEJUHATUS Kôvasulamid e. kermised on komposiitmaterjalid, mis koosnevad kôvadest ja hab- rastest rasksulava ühendi osakestest (karbiidid, karbonitriidid, boriidid) ning suhteliselt plastilisest ja pehmest Fe-grupi metallist (Fe,Co,Ni), mis ümbritseb või seob kôvu 1 osakesi. Sellised sulameid nimetatakse kôvasulameiks e. kermisteks.* Reeglina valmistatakse kermiseid pulbertehnoloogia teel. Rasksulavad ühendid on haprad ja väikese tugevusega, mistôttu neid ei saa
see toimub teaduses, vaid maailmaskeem ehitatakse puhtmõistuslikult, refleksiivse mõtiskluse tulemusena. Selleks kasutatakse üldisi mõisteid ehk kategooriaid: olemine, ruum ja aeg, põhjus ja tagajärg, osa ja tervik, pidevus ja diskreetsus, võimalikkus ja tegelikkus jms. Mis olemine üldse on? Kuidas see on seotud mitteolemisega? Kas olemine on piiratud või piiramatu? Kas olemisel on eri tasemeid? Kas maailma tuleks kujutada pigem pideva või pisikestest osakestest koosnevana? Bertrand Russelli kujundlikus sõnastuses: ,,Kas maailm on pigem kausitäis tarretist või ämbritäis haavleid"? Üht või teist lähtepositsiooni omavad inimesed mõtlevad maailmast väga erinevalt. Jne. Kas osad määravad nendest moodustuva terviku iseloomu või, vastupidi, tervik annab seda kujundavatele osadele nende olemisviisi? Esimest lähenemisviisi, mis viimases lauses kirjeldatud, nimetatakse atomismiks, teist holismiks
linaseemned -> läätsed -> odraterad. Näited: Portlandtsement; Peenestatud lubjakivi (dolomiit); Kips; Jahud; tärklis (klimbid st agregaat) Kriit (CaCO3); Ehituses moodustuvad agregaadid portlandtsemendi osakestest. 84. Puistematerjalid, näited. Puistematerjalid – osakeste suurus >500 mm; kvartsliiv, ka kiviliiv (st. peenestatud ja jahvatatud looduskivi), killustik. Tolm- savid, saviosakesed, väga peened Kodus tolm- kristalsed (kvarts, kaltsiit paekivist, vähe ka dolomiiti) ja amorfsed (nahaosakesed), tekstiiliosakesed. 85. Poorid ja poorsus. Pulbrilistele kehadele on iseloomulikud poorid osakeste vahel ja osakeste sees.
orbitaalid. S-orbitaalide korral on lainefunktsioon alati maksimaalne kohal, kus r=0. Elektroni leidumise tõenäosus, kui korrutada tõen tiheduse vastava ruumiosa suurusega, mis arvutatakse kui sfääri pindala x sfäärilise kihi paksus dr. Erinevate elementide aatomeid eristab tuuma laenguarv. Ühesuguste prootoni kuid erineva neturonite arvuga elemente nim Isotoopideks. Biol.aine: HOCNPS.+ el-lüüdid: CaNaKMgClFeCu. Mikroe: MnZnCoMoSe. Spinn eristab aine osakesi e fermione välja osakestest e bosonitest. Elektroni sisemine omadus (nagu laeng). Fermioni spinn ½, bosoni täisarvuline. Sellega seotud aine kondenseerumine. Aine magnetilised omadused sõltuvad tema spinnist: 0-st erineva koguspinniga ained, mis tõmbuvad magnetvälja poole nim paramagneetikuteks. MV vähemaks/ tõukuvad- diamagneetikuteks. Ferromagneetiku ühe osakese magnetväli on eriti tugev. Pauli tõrjutusprintsiip: täpselt ühesuguse lainefunktsiooniga elektrone, mille kõik 4 kvantarvu
* Mulla mehhaaniline koostis ehk mulla lõimis. * Mulla tahke faasi tihedus De Mineraalmuldadel 2.54 2.63 g cm-3 (Mg m-3 megagramm) Madalsoo turvasmuldadel 1.7 1.9 g cm-3 * Mulla struktuursus tähistab kuidas mulla mass on üles ehitatud, kas üksikutest mehhaanilistest elementidest või on välja kujunenud struktuuragregaadid Struktuuritu muld: - üksikteraline liivmullad, kui huumussisaldus on väike jne, õhustatus halb, probleemid veega - massiivne väikestest osakestest koosnev; savimulla, mis on kujunenud ebaõigel harimisel, halb õhustatus Meie ülesandeks on põllul luua struktuurne muld! < 0.25 mm mikroagrgaadid, sisaldus ei tohiks olla üle 25% > 0.25 mm makroagregaadid Agronoomiliselt soovitud on ~2 5 mm struktuuragregaadid Struktuuragregaatide tekkeks on vaja: 1) rohkesti mineraalseid kolloide ja ka saviosakesi neil osakestel on suure pinnaenergia mõjul võime liikuda
tahked, vedelad või gaasiosakesed. Somp võimendab veed) Seal on veel aparaat mis kohal ka öösel ja hommikul. Frondiäike Valdaval osal on nad meresoolade, Sombud koosnevad tahketest osakestest määrab aja mis kulub valguskiirte puhkeb enamasti külmafrondil peamiselt kloriidide osakesed. Seda (tolmust, suistust jne. ) ja seega on kuivad liikumiseks pilvedeni ja sealt fotokonderisse (atmosfäärifront) tekkivais pilvedes. Sel juhul
KESKKONNAMIKROBIOLOOGIA konspekt Koostanud Jaak Truu (T molekulaar-ja rakubioloogia instituut) e-mail: [email protected] 1. MIKROORGANISMIDE MITMEKESISUS Traditsiooniliselt phineb koosluste mitmekesisuse hindamine liigilise koosseisu mramisel, konkreetsete liikide arvukuse hindamisel ja iga liigi funktsiooni teadmisel. Mikroorganismide puhul on kigi nende nitajate usaldusvrne mramine hetkel veel vimatu. Miste mitmekesisus kasutamine mikroorganismide puhul on erinev kui makro-organismide korral. Mikroorganismide puhul ei ole vimalik mitmekesisuse hindamiseks kasutada ksnes organismi morfoloogilisi ja anatoomilisi tunnuseid, vaid tuleb kasutada lisaks veel spetsiifilisi fsioloogilisi tunnuseid. Rohkem kui 100 aastat phineski mikroobide mitmekesise hindamine fenotbilistel tunnustel ning mikroobide sarnasuse hindamiseks kasutati numbrilist taksonoomiat. 20 aastat tagasi arvati, et ca 40% prokarootidest on teada, praegusel hetkel on isegi ...
DEMOKRITOSE MATERIALISM FILOSOOFILISI ÕPETUSI HEADUSE OLEMUSEST (EUDAIMONISM, VOORUSEETIKA, UTILITARISM, KOHUSTUSEETIKA JNE) Kui Eelea koolkonna põhiargument oli, et mitteolevat ja tühja ruumi ei saa eksisteerida, siis Demokritos leidis, et on olemas nii ruumi täitev olev kui ka mitteolev tühi ruum, kuna absoluutne olemine ei saanud eimillestki tekkida. Ent ruumi täitev olev ei ole üks ainus alge, vaid koosneb lõputust arvust imepisikestest, meeltega haaramatutest osakestest aatomitest. Nendes osakestes ei ole tühjust ning nad täidavad ruumi täielikult. Neid ei saa ka jagada, mistõttu nimetab Demokritos nad 'atomiteks' e jagamatuteks. Leiab, et tõeline on vaid tühi ruum selles liikuvate aatomitega ning on olemas üksnes kaks alget: aatomid ja tühi ruum. Mateeria omadused tulenevad aatomite erinevast kujust, asetusest, suurusest ja korrast. Need on primaarsed omadused (raskus, tihedus, kõvadus).
Kuna kummagi poolkera õhuringlused toimuvad suhteliselt eraldi, ei mõjuta see lõunapoolkera olukorda. Seega, ennustamaks osoonikihi olukorra muutusi on hädavajalik teada stratosfääri aerosooli ajalist ja ruumilist jaotust. M.Chanini(1993) andmeil võib aerosooliosakeste iseloomu ja ruumilist jaotust uurida laserloodiga.Kosmosesse lastakse võimas laserkiir , mis puudutab aerosooliosakesi. Tagasi tulev valgus sisaldab infot osakestest. Menetluse abil võib määrata näiteks osakeste hulga ja klassifitseerida nende tüübi. 1.5 Lennuliikluse mõju osoonikihile Stratosfääri paiskub lennuki ja raketikütuse põlemisel hulgaliselt põlemisjääke, peaasjalikult lämmastikdioksiide ja veeauru ning aerosooliosakesi. Umbes ühemikromeetrilise läbimõõduga osakeste hulga pidevat kasvu pannakse praegu rakettide süüks. 14
tegevusel vabanenud CO2 eraldumine mullast. Mulla hingamine on mulla bioloogilise aktiivsuse näitaja. o Mulla happesus vesinikioonide ja dissotsieerumata hapete sisaldumine mullas. Tekib orgaanilise aine muundumisel ja muude keemiliste reaktsioonide tagajärjel (üleväetamine). o Mulla niiskus vee hulk massi või mahuprotsentides või mm absoluutkuiva mulla kohta. Sõltub mulla liigist. o Mulla struktuur mulla koosnemine erikujulistest ja suurustest osakestest. o Mulla tihenemine poorsuse vähenemine raskete masinatega harimise, tallamise, mehaaniliste mõjutuste, monokultuuride kasvatamise tõttu. o Mulla viljakus mulla võime varustada taime vajalike toiteelementide ning vee ja hapnikuga. Taime ja mulda ühendab energiavoog ning aineringe taimest, mulda ja mullast taime. Kusjuures vesi on seal mitte ainult materiaalseks lähteaineks orgaanilisele ainele vaid ka nagu veri inimese ja looma organismis
mädavilllöövet ja sarlakeid. Enterokokid (Enterococcus) elavad igaühe soolestikus, kuid teatud tingimustes on nõrgestunud organismile ohtlikud tõvestajad: kuseteede nakkused, südamelihasepõletik, meningiit, mädased põletikud. On antibiootikumidele vastupidavad ja resistentsus areneb kergelt. Reovee puhastamine Aktiivmuda helbed koosnevad bakterirakkudest ning anorgaanilistest ja orgaanilistest osakestest. Suurte aktiivmuda helveste sisemuses on hapniku kontsentratsioon madal ja see on elupaigaks anaeroobsetele bakteritele. Kokku on leitud üle 300 eri bakteri liigi. Aktiivmuda osakeste baktereid iseloomustab kiire kasv ja suur metaboolne aktiivsus: Pseudomonas, Enterobacter, Flavobacterium, Zooglea, Sphaerotilus. Nitrifitseerivad bakterid:Nitrosomonas, Nitrobacter. L isaks bakteritele leidub aktiivmudas veel algloomi (ripsloomad, viburloomad, amööbid).
o Gerbertala Raamid Kaar o Täiskaar o Kumera nurgaga raam o kaarsõrestik Raami tüübi valikul tuleb arvestada sillet, hoone kõrgust, koormusi, pinnase iseloomu. Alused ja vundamendid Vundament on ehitise osa, mis kannab ehitise omakaalust ja ehitisele mõjuvatest jõududest põhjustatud koormuse üle pinnasele. Pinnase all mõistetakse looduslikke materajale, mis koosnevad üksikutest omavahel sidumata või nõrgalt seotud osakestest teradest. Võrreldes tavaliste ehitusmaterjalidega on pinnased tunduvalt erinevate omadustega: pinnase tugevus ja jäikus on mitme suurusjärgu võrra väiksem kui terasel, betoonil või puidul. Olulist osa pinnase käitumisel omab poorides olev vesi. Surve ja tõmbetugevus on väga väike või puudub Kandevõime määrab nihketugevus Pinnase deformatsioonid on seotud peamiselt tema tiheduse muutusega. Erinevused teiste projekteerimise valdkondadega.
Potensiaalide vahed 3600V bensiini voolamisel terastorus, 9000V atsetooni väljavoolamisel balloonist, 80000V nahast ülekande rihmade puhul, sädelahendus: 3000V süütab gaase, 5000V süütab tolmusid. Kaitse staatiliste elektrilangute kuhjumiste vastu: 1)maandamine 2)õhuniiskuse tõstmine(üle 70%) 3)antistaatiliste segude kasutamine 4) õhuioniseerimine 5) kaitsegaaside kasutamine 6) elektriseeruvate pindade niisutamine 7) gaasied vedelike puhastamine saastunud hõljuv osakestest 8) riietuse valimine(mitte kanda sünteetilisest materjalist- nailonist rõivaid, varustada töötajad nahk taldadega jalatsitega) Elektriohutuse tagamine elektripaigaldistes Üldnõue elektripaigaldise ohutusele Elektriohutus seaduse järgi tuleb elektripaigaldist ja seadet projekteerida, ehitada, katsetada, remontida, hooldada ja kontrollida nii et see ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamise korral ei ohustaks inimest, vara, kodulooma ega keskkonda. Ohud elektripaigaldises:
SELETUS 3.1.3 Danto Kolmas autor, kes narratiivi teemadel arutles oli A. C. Danto — Itaalia pä- ritolu ameeriklane. Danto järgi on ajalugu selline kirjutamisviis, milles ka- sutatakse ajaloolisi lauseid. Ajaloolised laused on sellised laused, kus me kirjeldame midagi viidates hilisematele nähtustele. Näiteks “1618 algas 30– aastane sõda”.7 Kui me kasutame lauseid, mida olevikus kasutada ei saa, siis me kasutame ajaloolisi väljendeid. Narratiiv koostatakse osakestest. 3.1.4 Vastuargumendid — Mandelbaum Kui kõik olid narratiivide teemal arutlema asunud, tuli vastulöök väljapaist- valt Ameerika filosoofilt Morice Mandelbaum-ilt8 . Mandelbaum oli ise kuna- gi (30ndate lõpus) väitnud, et ajalugu on järjestustest kirjutamine. See on üks ajaloo iseloomulik tunnus. Esiteks — jutte mõeldakse ka välja, osa jutte on fiktsioonid. Ajaloolased uurivad seda, mis tegelikult toimus. Romaanikirjanik võib fantaseerida, aja-
Sama süngoonia piires eristuvad Bravais' võred võresõlmede asendite poolest: primitiivsed (P, võresõlmed vaid kokkuleppelise raku tippudes), ruumtsentreeritud (I, lisaks üks kokkuleppeline võresõlm), tahktsentreeritud (F, lisaks neli kokkuleppelist võresõlme) ja baastsentreeritud (C, lisaks kaks kokkuleppelist võresõlme) võred. Bravais' võre sõlmed võivad aga ei pea kokku langema füüsiliste aatomite asukohtadega. Kui vaadata kristalli koosnevana ühesugustest kerakujulistest osakestest, siis on oluliseks ülesandeks leida osakestele niisugune paigutus, et ruumi täitmine oleks maksimaalne. Paljud metallid on just tihedaima pakendiga. Üks põhjusi metalliline side ei ole suunatud, teiseks tihedaima pakendiga struktuuride korral on aatomite valentselektronide orbiitide kattumine suurem, seetõttu on elektronide delokaliseeritus maksimaalne ning sellise struktuuri moodustumisel eraldub rohkem energiat. Ühes tasapinnas on võrdse raadiusega kerasid võimalik maksimaalse
Niiskuse suurenemisel ja vaba vee ilmumisel läheb pinnas algul plastsesse ja seejärel voolavasse olekusse. Niduspinnaste olekut, mis väljendab osakeste liikuvust sõltuvalt niiskusesisaldusest, nimetatakse pinnase konsistentsiks. Konsistents on savipinnase jaoks sõltuvalt vee sisaldusest on savi kas siis kõva, kõvaplastne jne. Vastupanu, mis takistab osakeste vastastikust nihkumist nimetatakse nidususeks. Liivpinnastel, mis koosnevad jämedatest (üle 0,1 mm) terakujulistest osakestest ja mille puutepinnad on väga väikesed, pole nidusust. Neid pinnaseid nimetatakse nidususeta ehk pudedateks pinnasteks. Pinnased, mille koosseisus on suur hulk suure puutepinnaga peeni liblekujulisi saviosakesi, nimetatakse niduspinnasteks. Niduspinnaste olek sõltub osakestevaheliste sidemete tugevusest. Savimineraalide tihendus näitab millised osakesed on omavahel seotud ja kui tugevad sidemed nende osakeste vahel on.
Järelikult on elektroni kirjeldavad lained tõenäosuslained , mis näitavad, millise tõenäosusega võib mingis ruumipunktis ja mingil ajahetkel osakest leida. See tõenäosus muutub nii ajas kui ruumis perioodiliselt ja seda muutust kirjeldabki De Broglie laine. 11. Kvantmehaanika Seda, et kõik suuremad asjad koosnevad väikestest algosakestest, arvati juba ammu. Vana Kreeka atomistid arvasid, et kõik koosneb jagamatutest osakestest, aatomitest (5. saj 89 e.m.a. Demokritos). See oli esmane kvandi idee kasutamine, sest kvant on mingi füüsikalise suuruse vähim hulk, mille võrra saab antud suurus muutuda. Kvandi mõistet kasutas ka Newton, kes rääkis 1670-l aastail, et valgus koosneb väikestest silmaga nähtamatutest osakestest - korpuskulitest. Sada aastat hiljem kirjeldas ainete
rakud ei saa ühe koe koostisest teise üle minna. Organite teke e. organogenees : - eelduseks on rakkude eristumine ja kudede teke. organogenees põhineb järgmistel muutustel : 1) rakkude valikuline surm, 2) rakkude valikuline ümberpaiknemine. 3) rakkude valikuline jagunemine lootekestad : - ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu. Amnion e. vesikest : * kõige lootepoolsem kest. * koosneb 99% looteveest ja 1% tahketest osakestest. Lootevee ülesanded : * kaitse põrutuste eest * kaitse temeratuurimuutuste eest * kaitse veekaotuse eest * vähendab raskusjõu mõju * tagab stabiilse sisekeskkonna. * on joogi ja urineerimiskeskkond.(7 arengukuul loode joob ja urineerib 0,4l). Lootevesi vahetub iga 3 tunni järel. Lootevett on umbes 2l. Allantois e. kusekott : - tekib areneva soolestiku jätkena. Sellest kujuneb nabaväät(ühendab loodet ja platsentat) Ta sees on veresooned. Koorion e. kõld või irdkest :
Kõik settekivimid on suuremal või vähemal määral poorsed. 2)Liht- ja liitaine, puhta aine, materjali, homogeense ja heterogeense segu mõisted. Vastavad näited. Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid. Nt hapnik (O 2), raud (Fe). Liitaine on keemiline ühend, milles esinevad kahe või enama keemilise elemendi aatomid. Nt vesi (H2O), keedusool (NaCl), süsihappegaas (CO2). Puhas aine on kindla koostisega aine, mis koosneb ainult ühe aine osakestest, põhiainet on 99.9999%(lisandeid on 0,0001%). Materjal on keemilisest seisukohast mistahes keemiline aine, mille kasutamisel/ töötlemisel ei toimu keemilisi muutusi. Nt alumiinium pottidena, metallid, looduslikud ja sünteetilised kivimid. Homogeenses süsteemis või segus on süsteemi(segu) mistahes keemiline koostis ja struktuur ühesugune. Heterogeenne süsteem või segu koosneb kahest või enamast, kas keemilise koostise või struktuuri poolest erinevast homogeensest osast.
Eesti oludes, kus pinnasevesi on sageli maapinna lähedal, on see probleem suurem peenteristel ja tolmliivadel. Kapillaarjõud on põhjuseks, miks niiske liiv ja hulgast, ka vedeliku viskoossusest. Filtratsioonimooduli suurus sõltub palju ka väga oluline. halvasti tiheneb võrreldes kuivaga. Kapillaarjõududest tingitud teradevahelised pinnaseosakeste mõõtmetest, pinnase poorsus ja vee temp. V ei ole võrdne Sissejuhatus - Geotehnika - ehitustehnika haru, mis tegeleb pinnasega sidemed kaovad niipea kui pinnas küllastub veega (sademed, pinnasevee tegeliku vee liikumise kiirusega pinnases. Kuna tegelik voolamine toimub läbi seotud ehitiste või nende üksikosade projekteerimise ja ehitamisega, see taseme tõus). Pinnaseosakesed võivad olla liidetud looduslike tsementidega, pooride, siis tegelik vooluk...
Põhivara aines Füüsika Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvaba- duse olemasol...
3. Liht- ja liitaine, puhta aine, materjali, homogeense ja heterogeense segu mõisted. Vastavad näited. Reaktsiooni kiiruse mõiste, mõõtmine. Millised tegurid ja kuidas mõjutavad reaktsiooni kiirust homogeenses, millised heterogeenses süsteemis? Lihtaine hapnik O2, osoon, raud Fe, süsinik (ühe sama elemendi). Liitaine- ühendid, mitu erinevat elementi. H2O, NaCl. Puhas aine - Puhas aine on kindla koostisega aine, koosneb ainult ühe aine osakestest, põhiainet on 99,9999% (lisandeid on 0,0001%). Materjal- aine, mille töötlemisel (kasutamisel) ei esine arvestatvaid keemilisi muutusi (nt: alumiinium pottidena, metallid, looduslikud ja sünteetilised kivimid, pooljuhid). Homogeenses segus on süsteemi (segu) keemiline koostis ja struktuur süsteemi mistahes osas ühesugune. Heterogeenne segu või süsteem koosneb kahest või enamast kas keemilise koostise või struktuuri poolest erinevast homogeensest osast (faasist).
Vastavad näited insenerimaterjalide valdkonnast. Lihtaine koosneb ühe ja sama elemendi aatomitest (hapnik, osoon, raud, vesinik). Ei saa lõhkuda. Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemperatuuril tahked ained või gaasid. Liitaine koosneb kahe või enama elemendi omavahel seotud aatomitest (H 2O, H2SO4, CO2, NaCl). Tal on koostiselementidega võrreldes teistsugused füüsikalised ning keemilised omadused. Puhas aine on kindla koostisega aine, koosneb ainult ühe aine osakestest, põhiainet on 99,9999% (lisandeid on 0,0001%). Homogeenses segus on segu keemiline koostis ja struktuur segu mistahes osas ühesugune (nt lahus, õhk). Heterogeenne segu või süsteem koosneb kahest või enamast kas keemilise koostise või struktuuri poolest erinevast homogeensest osast (faasist), segu, mille koostis ja omadused on segu piires erinevad (nt suspensioon, mille osakesed on erinevad). Faas on heterogeense süsteemi üks homogeenne osa
ning sünteetiliste polümeeride molekulmasside jaotuse ning keskmise molekulmassi määramiseks. Suuruskromatograafia meetodid jagatakse: geel-filtreerimiskromatograafiaks (uuritakse näiteks bioloogilisi makromolekule); geel-läbivuskromatograafiaks (uuritakse näiteks sünteetilisi makromolekule). Kromatograafi ehitus analoogiline tavalise HPLC-ga (põhiline erinevus seisneb kolonnis). Statsionaarne faas koosneb enam-vähem ühe-suuruste pooridega osakestest, millesse solvendi ning proovi osakesed saavad difundeeruda. Keskmine poorides viibimise aeg sõltub molekulidel nende efektiivsest suurusest. Pooridest suuremad molekulid nendesse ei mahu, liiguvad sorbendiosakeste vahel ning väljuvad kolonnist esimesena. Pooride läbimõõdust tunduvalt väiksemad molekulid läbivad sorbendiosakeste pooride keerdkäigud ning väljuvad kolonnist viimasena. Sorbendi pooride keskmise
Aja t jooksul jõuavad seinani ainult need osakesed, mis lendavad seina poole ja mille kaugus pole suurem kui v x t . Seina poole lendamine tähendab, et nende molekulide korral v x on positiivne. Et molekulide hulk on väga suur ja nende liikumine kaootiline, siis võime öelda küllalt suure täpsusega, et seina suunas lendavad pooled molekulid, pooled lendavad seinast eemale. Seega tuleb meil arvestada pooli nendest osakestest, mis jäävad niisuguse silindri sisse, mille põhjapindala on S ja kõrgus v x t . Nende arv avaldub valemiga 1 N nV , 2 kus n on gaasimolekulide kontsentratsioon ehk molekulide arv ruumalaühikus, V selle silindri ruumala. Et silindri ruumala on põhjapindala korda kõrgus, siis 1 N nSv x t . 2 Nende poolt seinale edastatav koguimpulss on järelikult 1 P N dP nSv x tdP nStm0 v x2 . 2
Ei ole enam ühte osakest. Pilu läbib nagu mingisugune ühtne ,,mass-ollus". Laine ei ole ruumis lokalisee- ritud. Nii on ka meil siin osake. Pilu läbides mõjutab ,,igat osakest". Pilu mõjutabki seda ,,osakeste parve", mis ruumis liigub läbi pilu. Nii nagu pilu mõjutab lainet, mis ruumis liigub läbi pilu. ,,Osakeste parve" liikumine läbi pilu, mõjutab pilu seda ,,parve" nii nagu lainet ( mis koosneb sa- muti osakestest, ka vee pinna laine on kui osakeste kogum ) vee pinnal. Läbi pilu muutub osakeste parve või osakeste voo ruumi(line) struktuur, sümmeetria. Ärme unusta seda, et kogu aeg oli meil tegemist ainult ühe osakesega. Niimoodi tekibki difraktisoon, kui osake ,,liigub" läbi ühe pilu. See kõik kehtib ka siis kui osakesi on rohkem kui üks ja/või pilusid on rohkem kui üks. Kui pi- lusid on rohkem kui üks, tekib siis juba inteferents. Nähtuse sisu jääb aga samaks.
Helveste valmistamisel terad kooritakse, aurutatakse ja muljutakse valtside vahel laiaks, seejärel kuivatatakse. Mannat saadakse jahu jahvatamisel vaheproduktina. Kliid on terade koorimisel järelejäänud kestad koos iduosa ja aleuroonkihiga, sisaldades rikkalikult vitamiine ja mineraalaineid. Odrast valmistatakse tangu, kruupe ja helbeid. Odratangud jagunevad olenevalt läbimõõdust jämedateks (üle 2 mm), keskmisteks (1.5...2 mm) ja peenteks (alla 1,5 mm). Erineva läbimõõduga osakestest koosnevat segu nimetatakse Lõuna-Eesti tangudeks. Nisust valmistatakse tangu, mannat, helbeid ja kliisid. Nisutangu saadakse kõvast nisust, mis jaguneb suuruse järgi põhimõtteliselt sama moodi kui eelmine. Nisutangud on kollase värvusega. Mannat saadakse eraldi kõvast nisust, pehmest nisust ning kõva ja pehme nisu segust. Esimese värvus on kollane, teisel valge ning segumanna koosneb kollastest ja valgetest terakestest. Rukkist valmistatakse helbeid ja kliisid
valmistatakse pliist aatomielektrijaamade reaktorite kaitsekiht. Plii ühenditest valmistatakse värvipigmente n pliivalge, pliimennik jne. Pliisulfiid on hea pooljuhtmaterjal. Plii ja tinaga sulamit kasutatakse jootmisel. Pliisulameid kasutatakse hea korrosioonikindluse tõttu teraste kaitseks. Pliid kasutatakse trükitööstuses tähtede materjalina ja jahimehed valavad pliisulamitest kuule ning haavleid. Kermised Kermiseks nimetatakse suure kõvadusega ühendite osakestest pulbermetallurgilisel teel valmistatud tööriistamaterjale. Kermiste sideainena kasutatakse kõrge sulamistemperatuuriga metalle koobaltit, niklit, molübdeeni. Sideaine kogus on suurim volframkarbiidis. Oksiid- ja nitriidkermistes metalne sideaine puudub. Kermised on suure kõvaduse ja kulumiskindlusega. Volframkarbiid kerimised. Selles on kuni 25% koobaltit ülejäänud volframkarbiidid. Kasutatakse värviliste metallide ja malmide töötlemisel. Titaankarbiid kerimised
Dermas asuvad karvajuure sibulad, näärmete lõpmed, lihased, närvilõpmed ja tihe vere- ning lümfisoonte võrk. Derma on epidermisest eraldatud peenete poolläbipaistvate kollageenkiududega. 99 % dermast koosneb kollageenkiududest. See koostis määrab ka derma peamised omadused. Kollageenkiud on kokkusurutud, lindikujulise välimusega, paksusega 1 - 10µ. Kollageenkiud omakorda koosnevad peenikestest fibrilliniitidest paksusega 0,1 0,5µ, mis omakorda moodustuvad väiksematest osakestest protofibrillidest. RASVKUDE tekib derma alla kogunenud rasvarakkudest. Erinevatel karuslooma liikidel on see erineva paksusega, mõnedel vaevu märgatav, mõnedel puudub hoopis. Rasvkoe hulgaline esinemine tingib nahkade esmase töötlemise käigus suuremat töö mahtu. NAHAALUNE LIHASKUDE asetseb vahetult rasvkoe all või selle puudumisel derma all. See kiletaoline kiht on moodustunud vöötlihasrakkudest. Nahaalune lihaskiht on tugevamalt
valmistatakse pliist aatomielektrijaamade reaktorite kaitsekiht. Plii ühenditest valmistatakse värvipigmente n pliivalge, pliimennik jne. Pliisulfiid on hea pooljuhtmaterjal. Plii ja tinaga sulamit kasutatakse jootmisel. Pliisulameid kasutatakse hea korrosioonikindluse tõttu teraste kaitseks. Pliid kasutatakse trükitööstuses tähtede materjalina ja jahimehed valavad pliisulamitest kuule ning haavleid. Kermised Kermiseks nimetatakse suure kõvadusega ühendite osakestest pulbermetallurgilisel teel valmistatud tööriistamaterjale. Kermiste sideainena kasutatakse kõrge sulamistemperatuuriga metalle koobaltit, niklit, molübdeeni. Sideaine kogus on suurim volframkarbiidis. Oksiid- ja nitriidkermistes metalne sideaine puudub. Kermised on suure kõvaduse ja kulumiskindlusega. Volframkarbiid kerimised. Selles on kuni 25% koobaltit ülejäänud volframkarbiidid. Kasutatakse värviliste metallide ja malmide töötlemisel. Titaankarbiid kerimised
süüdistatuna põgenema. Anaxagorase filosoofia kohaselt on materiaalne maailm ühtne, kõik sisaldub kõiges. Kõik antud kvaliteediga aineosakesed on lõpmatult edasi jagatavad nähtus, mida nimetab homöomeeriaks. Ainus teistega segunematu, puhas aine ja jõud on mõistus, mis on esile kutsunud maailma kujundava liikumise. Tema õpetusest leidub ka ideid astronoomia ja matemaatika alalt Demokritos -väitis, et ümbritsev maailm koosneb lõpmatust arvust üliväikestest jagamatutest osakestest aatomitest. Nende ühinemisel võib saada lõpmatu arvu väga erinevate omadustega mitmesuguseid esemeid. Kinnitas, et aatomid liiguvad, ent taandas liikumise vaid lihtsatele asendimuutustele. Huvitus kõigist loodusteadustest. Sofistid- õpetlased. Nad õpetasid neile, kes tahtsid ja maksta suutsid ehk aristokraatidele praktiliselt tarvilikke asju. See oli poliitika ja kõnekunst peamiselt. Protogoras, kes oli Ateenas Periklese ajal. Ta tuli maailmateemadelt inimlike teemade juurde
hullumeelsusena. Kõigele on olemas ratsionaalne avatus ja arusaam. Näiteks valgust tajutakse ( ot- seselt kül ei nähta ) nüüd osakeste voona. Maailm ei ole tegelikult värviline ( ega must-valge ). Eri- nevaid valguse lainepikkusi nähakse erinevate värvustena. See mida inimene igapäevaselt tunnetab ( maailma ) ja teab sellest midagi, on tegelikult ainult üks osa suurest tervikust. Et tajuda ( ja ka teada ) kogu tervikut, ongi tegeliku reaalsuse tunnetami- ne. Universum koosneb osakestest elementaarosakestest, aatomitest, molekulidest jne. Ja kõik, mis maailmas toimub, on tegelikult nö. nende osakeste loome. Näiteks hommikuti päikese tõusmine, inimeste omavaheline suhtlemine, õues koeraga jalutamine, inimeste õppimine, autoõnnetused, il- mateadustamine jne. Kõige tavalisemate inimeste kõige tavalisemate tegevuste loetelu võiks jätkuda veel väga pikalt. Inimesed teavad faktiliselt kõike seda ( osakeste olemasolu ) kuid nad ei taju seda.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
