ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA Elektrilaeng kui elementaarosakeste omadus Vastastikmõju järgi võib elementaarosakesi vaadelda järgmiselt: gravitatsiooniline vm interaktsioon; Elektromagnetiline vm; tugev vm tuumaosakeste vahel; nõrk vm tuumade muundumisel. Elektrilaengu järgi: elektron -prooton + neutron 0 Iga keha koosneb laetud osakestest (elementaarosakestest). Nad tekitavad elektrilaengu abil elektrivälja. Makrokeha on laetud siis kui tema erimärgiliste laengute summa on erinev. Tavaliselt on keha neutr, kui aga mingil viisil luua kehas teatud elementaarosakeste ülejääk osutub keha laetuks. Elektrilaengud on elementaarosakeste lahutamatuks omaduseks. El.laeng on min laeng, mida omavad elektron ja prooton. Vabad elektrilaengud on alati elementaarlaengu täisarv kordsed. See on konstant e=1,6·10-19 C Laengu(q)
Esimene seadus: energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise. Teine seadus: soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehalt soojemale. Kolmas seadus (nullseadus): absoluutne nulltemperatuur on saavutamatu. o Molekulaarfüüsika käsitleb soojusnähtusi arvestades aine siseehitust. Aine koosneb osakestest, mille mõõtmed on kaduvväikesed ja millede arv on väga suur. Osakesed liiguvad kaootiliselt. Osakesed mõjustavad üksteist ja anuma seinu elastsete põrgetega. · Makro- ja mikromaailm. o Makroparameetrid: temperatuur, rõhk, tihedus, jõud, mehhaaniline töö, energia jne. o Mikroparameetrid: molekuli mass, molekuli kiirus, molekuli liikumishulk, molekulide kineetiline energia jne.
selle hulk sõltub aurustumisest. Hapnik esineb atmosfääris O 2’e kujul, O3 on osoon, mida leidub praktiliselt kõikjal. Osoon on 20km kõrgemal. Insolatsiooni valemiks on S’ = S ∙ sinh O, kus S on otsekiirguse intensiivsus ja h O on Päikese kõrgus. Otsekiirgus – see on kiirgus, mis levib Osoon neelab päikeselt tuleva UV-kiirguse. Tahked osakesed satuvad õhku tuule toimel (õietolm, eosed). Vedelatest osakestest hõljub õhus päikese suunast tulnud paralleelsete kiirte kimbuna. Esineb ainult siis kui paistab päike. Hajukiirgus – esineb kogu päeva jooksul ja isegi väikesi veepiisku, millest koosnevad pilved, udu. Õhuvahetus – kiirguse neeldumine tagajärjel soojeneb maa ja veepind. Siit levib soojus nii enne päikesetõusu või pärast päikese loojumist koidu- ja ehavalgusena. Selle kiirgusega on tihedalt seotud ka valgustus
filamentide teke. Nähtav kiirgus on põhjustatud neutraalsete aatomite ja ioonide põrkumisel elektronidega tekkinud ergastuste relaksatsioonist. Neis protsessides kiiratava valguse spekter on igal aatomil ja ioonil spetsiifiline ning selle spektri mõõtmine võimaldab kindlaks määrata, millistest elementidest plasma koosneb. Füüsikas ja keemias tähendab plasma agregaatolekut, mis sarnaneb gaasile, kuid kus teatud hulk osakestest on ioniseeritud. Ionisatsiooni toimumiseks on osakesele vaja anda energiahulk, mis on suurem antud osakese ionisatsioonienergiast. Ioniseerimata gaasi ja kergelt ioniseeritud gaasi käitumise määravad valdavalt gaasi osakeste binaarsed (kahe osakese vahelised) põrked. Kui gaasi ionisatsiooniaste on piisavalt kõrge, hakkavad selle käitumist olulisel määral mõjutama elektrodünaamilised ja magnethüdrodünaamilised efektid. Teatud piirist loetakse sellist aine olekut plasmaks.
alla 2 km). Sudu tagajärjeks oli suremus Moskvas erakordselt suur, samuti olid haiglad täis hingamisteede haigusi põdevaid inimesi. 1.7. Somp Lisaks niisektele sumestustele, nagu udu, sudu ning hägu, mis koosnevad kondensatsiooniproduktidest, on olemas veel ka kuivad sumestused, mis sarnaselt eelmainituile samuti vähendavad nähtavust. Sombud koosnevad aga tahketest osakestest (tolmust, suitsust jne) ja on, nagu öeldud, kuivad sumestused. Päike paistab läbi sombu kollakana või punakaskollakana. Kaugemal olevatele tumedatele esemetele annab somp sinaka varjundi. Vastavalt tekkimistingimustele eristatakse: tolmusompu (tingitud tolmust), suitsusompu (tingitud suitsust), põuasompu ehk sondu (tingitud põlemistest ning kõrbemistest põua tagajärjel), linnasompu. Nähtavus sombu korral on tavaliselt üle 1 km, kuid tiheda sombu puhul isegi ainult
Liustikujärvesetted ehk limnoglatsiaalsed setted jääpaisjärvede ja teiste jääjärvede setted, nt viirsavi. Luide tuulega edasi kantud liivast kuhjatud pinnavorm. Mandrijää suurt maa-ala hõlmav väheliikuv jääkate, mis koosneb peaaegu liikumatutest jääkilpidest ja aktiivsetest liustikukeeltest. Mergel lubi- ja saviainest koosnev karbonaatne kivim, nn. veispaas. Moreen liustiku poolt kaasa toodud ja kuhjatud, erineva suurusega, sorteerimata ja ümardumata osakestest koosnev sete, moodustab moreenitasandikke ja liustikuserva esiseid otsamoreene. Murrutuskulbas ehk kulbas lainete või langeva vee toimel tekkinud orvand astangu all. Mõhn ümara põhiplaaniga mandrijää sulamisvee setetest koosnev küngas, harilikult paiknevad rühmiti mõhnastikena. Nõlv positiivse pinnavormi kallak külg. Oobulusfosforiit Eesti Alam-Ordoviitsiumis esineva käsijalgsete karbifosforiidi ajalooline nimetus.
ideaalsete objektide jaoks, aga rakendatakse reaalsetele objektidele. • Maailma konstrueerimisel peame silmas, et loodusseadused ei muutu aja jooksul, küll aga muutuvad füüsikaseadused (vastavalt teaduse arenemisele) • Maailmapilt on läbi aegade muutunud. • 18 - 19 . sajandil valitses nn mehaaniline maailmapilt, mille aluseks on Newtoni seisukohad ja seadused. Selle pildi järgi koosneb maailm kõvadest, kaalu omavaist ja liikuvaist osakestest. Osakesed erinevad peamiselt kvantitatiivselt - massi poolest. Kuni elektromagnetvälja avastamiseni töötas selline maailmapilt hästi, kuid välja ei suutnud selline maailmapilt seletada. • 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses valitses elektromagnetiline maailmapilt, mis seletas nähtusi elektromagnetilise vastastikmõjuga, mida vahendasid elektri - ja magnetväli. Sellega seletub enamik igapäevase elu nähtusi. • Modernne, nüüdisaegne maailmapilt ei jaga
[1K] kelvin (temperatuur); [1cd] Cndela (voolutugevus). -) mõõtarv näitab arvuliselt füüsikalise suuruse mõõdetavat väärtust. 1.2. Aine erinevates olekutes * Soojusfüüsika põhineb aine ehituse mudelil. Aine ehituse mudel Kõik ained koosnevad Kõik aine osakesed on Kõik aine osakesed Osakestest (molekul; pidevas kaootilises mõjutavad teineteist aatom; ioon). liikumises. vastastikku. * Aine olekud: Aine olek Tahke olek vedel olek gaasiline olek plasma olek -) Tahke aine ehituse mudel: 1. Aine osakesed paiknevad korrapäraselt; 2. Aine osakesed asetsevad tihedalt üksteise kõrval; 3
Jagunemisteooriat rünnati tõsisemalt alles 1920.aastatel, kui briti astronoom Harold Jeffries tõestas, et poolenisti sulanud püdela Maa viskoossus oleks summutanud liikumise, mida Darwini jagunemisteooria puhul vajaliku vibratsiooni genereerimiseks oleks vaja olnud. Teine idee, mis paljusid asjatundjaid kunagi köitis, oli niinimetatud koakretsiooni teooria. Selle järgi koondas juba formeerunud Maa enda ümber tahketest osakestest ketta midagi Saturni rõngaste taolist. Arvati, et Maa puhul liitus seda ümbritsev osakeste ketas lõpuks Kuuks. Mitmel põhjusel ei lahenda see teooria kerkinud küsimust. Eelkõige olgu mainitud süsteemi Maa-Kuu impulsimoment, mis poleks kunagi niisugune, kui Kuu oleks moodustunud mainitud viisil. Samuti on raske mõista sündinud Kuu magmaookeani sulamist. Kolmas Kuu tekke ,,rikkumatu haaramise" teooria ringles umbes sel ajal, kui startisid esimesed Kuu-sondid
11 Sõna 'aatom' tuleb kreeka keelest ja tähendab jagamatut. 38 Andrus Erik Universum pähklikoores Informaatika TTK II - KEI 20. sajandi esimesel kolmel kümnendil viisid aatomifüüsikud mõistmisläve millimeetri miljondikosadeni. Siis avastati, et prootonid ja neutronid koosnevad veelgi väiksematest osakestest kvarkidest (joon. 7.3). Edasised tuuma- ja kõrgenergiate füüsika uuringud on jõudnud pikkusteni, mis on veel miljard korda lühemad. Näib, et nii võiksime lõputult jätkata, avastades ikka pisemaid ja pisemaid struktuure. Paraku on sel ajal lõpp nagu vene matrjoskasid avadeski jõuame lõpuks kõige pisemani, mille sees enam järgmist ei ole (joon. 7. 4). Füüsikas kutsutakse pisimat nukku Plancki pikkuseks. Selleks et jõuda katses veelgi lühemate
1.Rahvastik ja poliitiline kaart Põhja ja Lõuna kujunemine: Põhjas domineeris hilisindustriaalne tootmisviis, Lõunas aga sõltuvindustrialiseerimine ja traditsioonilised tootmisviisid. Põhjus, miks mõned riigid on teistest arenenumad seisneb kolonialiseerimises ning sellest tulenevatest nähtustest nagu sundindustrialiseerimine ning orjandust jne. Põhjus seisnes selles, et kunagi ammu muudeti paljud maad kolooniateks ja sinna paigutati igasuguseid räpased või saastavad harud nagu maavarade hankimine. Selleks viidi sinna kõik vajaminevad masinad ning tehnoloogia ja emamaa kontrollis seda. Kui koloniseerimine lõppes ning emamaa enam ei aidanud, siis jäid koloniaalmaad majanduslikult sõltuvaks ning pidid tegema seda, mida oskasid, et sissetulekut saada maavarasi hankima või põllumajandus produkte kasvatama. Tänapäeval on, et arenenud riigid suudavad ise edasi areneda ja on tegusad tööstuses, infoajastu ettevõtetes ja kõrgtehnoloogias. Aren...
Keemia ja füüsika üleminekueksam 1) AATOMI EHITUSE PLANETAARNE MUDEL · Kõik ained koosnevad molekulidest ning need omakorda aatomitest. · Planetaarse mudelile rajas aluse E. Rutherford aastal 1909. · Mudeli järgi koosneb aatom tuumast, milles asuvad positiivse laenguga prootonid ja ilma laenguta neutronid. Tuuma ümber on elektronkate, mis koosneb elektronkihtidest, kus asuvad elektronid, millel on negatiivne laeng. Aatomil puudub summaarne laeng, sest prootonite ja elektronide arv on võrdne. · Elektronid tiirlevad ümber tuuma kindla raadiusega ringikujulisel orbiidil. Seespoolsed elektornkihid on kõige madalama energiaga, tuumast kaugemad on suurema energiaga. Elektronkihid täituvad energia kasvu järjekorras: esmalt kõige väiksema energiaga kihid, siis suurema energiaga. · Igasse elektronkihti mahub kindel arv elek...
ränirikkam (mandrilised kuumad täpid ja subduktsioonivööndid), vulkanism plahvatuslikum ning vulkaanilised produktid tunduvalt mitmekesisema koostisega (esinevad kõikmõeldavad vulkaanilised kivimid). Tahkel kujul vulkaanist väljutatud materjali nimetatakse tefraks/ püroklastiliseks materjaliks. Vastavalt suurusele jaotatakse tefra vulkaaniliseks tuhaks, lapillideksning vulkaanilisteks pommideks. Vulkaaniline tuhk koosneb osakestest, mille läbimõõt on kuni 2 mm, vulkaaniliste pommide läbimõõt on vähemalt 64 mm, vahepealse suurusega osakesi nimetatakse lapillideks. Vulkaanilise tuha taas kivimiks liitumise tulemuseks on tuff. Lõõmpilvest mahajäänud tulikuumast vulkaanilisest tuhast tekib ignimbriit. Peamised vulkaanilised gaasid on veeaur ja süsinikdioksiid. 28. Vulkanismi esinemise piirkonnad maakeral Subduktsioonivööndid, riffi alad, kuum täpp. 29. Maa magnetvälja olemus. Dünamoteooria
ideaalsete objektide jaoks, aga rakendatakse reaalsetele objektidele. · Maailma konstrueerimisel peame silmas, et loodusseadused ei muutu aja jooksul, küll aga muutuvad füüsikaseadused (vastavalt teaduse arenemisele) Reemo Voltri · Maailmapilt on läbi aegade muutunud. · 18 - 19 . sajandil valitses nn mehaaniline maailmapilt, mille aluseks on Newtoni seisukohad ja seadused. Selle pildi järgi koosneb maailm kõvadest, kaalu omavaist ja liikuvaist osakestest. Osakesed erinevad peamiselt kvantitatiivselt - massi poolest. Kuni elektromagnetvälja avastamiseni töötas selline maailmapilt hästi, kuid välja ei suutnud selline maailmapilt seletada. · 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses valitses elektromagnetiline maailmapilt, mis seletas nähtusi elektromagnetilise vastastikmõjuga, mida vahendasid elektri - ja magnetväli. Sellega seletub enamik igapäevase elu nähtusi. Reemo Voltri
(ioonide, aatomite, molekulide) paigutus. Osakesed moodustavad kristallivõre, mille sõlmedes nad paiknevad. Põhiline erinevus seisneb aineosakeste paigutuses aines. 32. Gaaside põhiseadused 33. Atmosfääri koostis atmosfääri koostise dünaamika Atmosfäär koosneb peamiselt lämmastikust, hapnikust, veeaurust, süsihappegaasist, osoonist ning õhus hõljuvatest vedelatest ja tahketest osakestest. Atmosfääri koostis Kuiva õhu koostis (ruumala %): N2 78.08 O2 20.95 Ar 0.93 CO2 0.03 Ne, He, CH4, Kr, H2, N2O, Xe kokku alla 0.01%. Lisaks sellele on õhus alati veel niiskust (veeauru). 34. Gaaside ja vedelike vahekord, aine kriitiline temperatuur ja aine kriitiline rõhk ülemine kriitiline temp - kaob erinevus vedela ja gaasilise faasi vahel, alumine kriitiline temp kaob erinevus vedela ja tahke faasi vahel. Kriitilise rõhu juures on
Tema arvates esineb looduses ühtekokku neli algainet. Nendeks on maa, tuli, õhk ja vesi. Empedoklese arvates mõjutavad loodust kaks erisugust jõudu- "armastus" ja "vihkamine". "Armastus" seob asju kokku ja "vihkamine" lagundab. (J. Gaarder, 1996, "Sofie maailm", Tallinn, Koolibri, lk 40-42) 9 Anaxagoras (vt Lisa 7) Anaxagorase arvates on loodus üles ehitatud paljudest tillukestest osakestest, mida silmaga ei näe. Taarvas: kui nahk ja karvad ei saa tekkida millestki muust, siis peab nahka ja karvu olema ka piimas, mida joome, ja toidus, mida sööme. Igas rakus on "kõigest kõike" st algosakesi. (J. Gaarder, 1996, "Sofie maailm", Tallinn, Koolibri, lk 42-43) Demokritos (vt Lisa 8) Demokritos oli oma eelkäijatega ühel nõul, et muutused looduses ei ole tingitud sellest, et miski tõeliselt "muutub"
tekitab mootor. On palju erisuguseid jõude. Magnet tekitab magnetilise jõu, mille mõjul rauapuru tõmbub magneti külge, ja kummipaela venitamine elastsusjõu. Ka vedelikus asetsevale kehale mõjuvad mitmesugused jõud. Paat ujub sellepärast, et vee üleslükke jõud tasakaalustab paadi raskusjõudu. Veetilk säilitab oma kuju pindpinevusjõu toimel, mis hoiab vedelikuosakesi koos nii, nagu oleksid need elastses kestas. Kogu maailma, alates väiksematest aatomi osakestest kuni suurimate galaktikateni, hoiavad koos ülitugevad jõud. Üks neid jõude on raskusjõud, see hoiab sind Maa pinna. NEWTONI ESIMENE SEADUS Newtoni esimene seadus ütleb: Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõju kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Nähtust, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada nimetatakse inertsiks. Seepärast nimetatakse Newtoni I seadust ka inertsiseaduseks. Inerts
Näiteks lahustumatu AgCl saab viia lahusesse ammiinkompleksina: AgCl + 2NH3·H2O [Ag(NH3)2]Cl + 2H2O Ainete eraldamine segudest ja lahustest. 1. Tähtsaim keemiline eraldamismeetod on sadestamine.Et vältida lahuse üleküllastumisest tingitud kiiret sademe teket ja lisandite kaasasadenemist, lisatakse uuritavale lahusele tilkhaaval sadestusreaktiivi lahjat lahust,soojendatakse ning segatakse.Mõnedel ainetel on kalduvus moodustada väga väikestest osakestest koosnevaid kolloidlahuseid,mis settivad väga aeglaselt.Sel juhul on vaja sadestusreaktiivi kontsentreeritud lahust lisada kiirelt,kuumutada ja segada,vahel lisatakse ka elektrolüüte (näiteks NH4Cl lahust).Adsorptsiooni tõttu on sade saastunud teiste lahuses olevate ioonidega ja seepärast on sadet vaja alati pesta destilleeritud veega (kolloidlahuse tekkimise võimaluse korral NH4Cl lahusega).Mõnikord
o2=k/m; Sumbetegur määrab võnkumiste sumbumise kiiruse. =r/2m (r on keskkonnatakistused, m on süst mass). Sumbe dekrement perioodi võrra erinevatele ajahetkedele vastavate amplituudide suhe e T=(t)/(t+T). Sumbuvuse logaritmiline dekrement on =ln (t)/(t+T)=T. Seda kasutataksegi peamiselt võnkumiste sumbuvuse iseloomustamiseks. SOOJUS 1. Aine ehitus, molekulid. Iga keha koosneb tahke, vedel, gaasiline suurest hulgast väga väikestest osakestest, nn. molekulidest. Iga aine molekulid on korrapäratus, kaootilises, ilma mingi eelissihita liikumises, mille intensiivsus sõltub aine temperatuurist. Osakesed mõjutavad teineteist. On kokku lepitud lugeda keha ainehulgaks suurus, mis on võrdeline osakeste arvuga selles kehas. Ühik mool (mol). Mool on niisuguse süsteemi ainehulk, milles osakeste arv võrdub 0,012 kg süsiniku 12C aatomite arvuga. Aine molekulide arvu N ja ainehulga suhet nimetatakse Avogadro arvuks NA: NA=N/
UV-A kiirguse intensiivsus on aastaringselt muutumatu. Pikemas perspektiivis on selle kiirguse mõju päris kahjulik. Nahale tekitab päevitamisel koheselt nahapunetust ning stimuleerib melaniini tootlikkust. Samuti lõhub elastiini- ja kollageenikiude, millega kaasneb naha enneaegne vananemine ja kortsude teke, suureneb ka risk nahavähile. (Mõju pikaajalises perspektiivis) Arvatakse, et UVA-kiirguse kahjustav toime on põhjustatud aktiivsetest hapniku osakestest, mis reageerivad erinevate biopolümeeridega (DNA, valgud). Et päikesekiirguse negatiivseid toimeid pehmendada, nahk pigmenteerub ja naha sarvkiht pakseneb. (ibid) Võrreldes UVA-ga on UVB 1000 korda tõhusam päikesepõletuse tekitaja. Meditsiinis nimetatakse UV-B spektrit põletusspektriks. Mõistlikes doosides aktiveerib kiirgus melanotsüüdid, põhjustades rakkude kasvu ja intensiivistades pigmendi moodustumist, mille
Spek. taktkiirus 10 MHz, siini laius 16/32 biti, max edastus 20 MB/s(160 Mb/s) 37. PDP paneelid, monitorid ja nende parameetrid. PDP Plasma Display Panels Sarnased CRT monitoridega, sest mõlemad kiirgavad ja kasutavad fosforit pildi kuvamiseks) Sarnased LCD monitoridega Pilt näitab tänu kõrgetele pingetele, mis juhivad elektrone pildikuvamiseks. Pildi kuvamiseks on nn ekraani osa jagatud osadeks. Osad koosnevad aga rohelistest, sinistest ja punastest fosfori osadest Nendest värvi osakestest koostataksegi pilt. Plasma puudused kiiresti liikuvad pildi ei suudeta neid kiiresti kuvada ekraanile, puhta valge ja musta kuvamisega, raske vaadata filmide tumedaid kaadreid, suurpikslivahe. 38. Perifeerseadmetele sobivad liidesed. USB, Firewire, HDMI, SATA-E, LPT, COM, RJ-45, RJ-11, VGA, IRDA, Bluetooth, WIFI 39. Personaalarvuti struktuur ja standardplokid. Monitorid väljundseade, muudab arvuti signaalid inimsilmale arusaadavaks _ Klaviatuur sisendseade _ Hiir osutusseade
Seda nähtust nimetatakse aurumiseks. *Gaasilises olekus liiguvad aine molekulid või aatomid täiesti vabalt ja korratult ning täidavad kui tahes suure ruumala. Gaasil ei ole kindlat kuju ega kindlat ruumala. *Plasmaoleku korral koosneb aine elektriliselt laetud või neutraalsetest aatomitest ning aatomitest välja rebitud vabadest elektronidest. Tegu on väga ioniseeritud gaasiga; mõnikord peetakse seda olekut gaasilise oleku vormiks. Plasma koosneb peamiselt laetud osakestest: positiivse laenguga ioonidest ja negatiivse laenguga elektronidest. Oleku muutus sõltub aine temperatuurist ja rõhust. Enamikku aineid saab temperatuuri ja rõhu muutmise teel viia üle mis tahes agregaatolekusse. Kui näiteks kristalli temperatuur tõuseb, muutub molekulide võnkumine ümber tasakaalupunktide nii ulatuslikuks, et kristall sulab. Toimub faasisiire, milles tahkisv muutub vedelikuks. Kui vedelik kuumutada piisavalt kõrge
puusüsi), kulda, alumiiniumit. Orgaaniliste pigmentide puhul on tegemist vees ning orgaanilistes lahustites reeglina mittelahustuvate sünteetiliste ainetega. Need on hea toonimistugevusega, puhtatoonilised ning rikkaliku värvigammaga. Pigmentide näol on tegemist tahke ainega, mis säilitab oma tahke oleku ka pinnale kantuna. Olemuselt on pigmendid peeneteralised pulbrid, mis koosnevad imeväikestest (suurusega 0,01...50 µm) omavahel kokkuliimunud osakestest. Värvi valmistades tükikesed hajutatakse (dispergeeritakse) ning segatakse sideainega, tagades nende täieliku märgumise. Pigmente lisatakse kas kuiva pulbri või pasta kujul. Pigmentide esmaseks ülesandeks on värvitava pinna kaunistamine ja katmine ehk värvuse ja kattevõime (värvide kattev omadus eristab neid lakkidest), samuti värvikile tugevuse, UV-kiirguse, kemikaali- ja korrosioonikindluse tagamine.
Kolloidlahused, nende püsivus ja ebapüsivus. Kolloidsüsteem ehk kolloidlahus ehk sool on vedela dispersioonikeskkonnaga pihussüsteem, milles pihustunud aine (kolloidi) osakeste mõõtmed on 10-7...10-9 m. Sõltuvalt dispersioonikeskkonnast (nt vesi, orgaaniline vedelik) eristatakse hüdrosoole, organosoole jt kolloidsüsteeme[1]. Keemilist sünteesimeetodit, milles hüdrolüüsi ja polükondensatsioonireaktsioonide tulemusena tekib kolloidlahusest diskreetsetest osakestest või polümeeride ahelast koosnev geel, nimetatakse sool-geel-meetodiks. Sorptsioon. Sorptsioon (ka sorbeerumine, sorbeerimine) on gaasi, vedeliku või mõne nende komponendi neeldumine vedelikus või tahkes aines või kogunemine tahke aine pinnale. Materjali, milles toimub mingi aine neeldumine, nimetatakse sorbendiks. Sorptsiooni protsess toimub, kuni tekib tasakaal tahke aine
Tooge näiteid. Kasutatakse dispergeerimist ultraheli toimel. Ultraheliga pihustamisel käsutatakse ultraheli sagedusega 105 106 Hz, mida saadakse spetsiaalsete generaatorite abil, kus heliallikaks on võnkuv kvartsikristall või magnetostriktsioonilisest materjalist varb. Kui süsteem koosneb kahest vedelikust, siis tekib ultraheli toimel vedelikke eraldaval piirpinnal kiiresti emulsioon,. Samuti muutuvad ultraheli toimel kiiresti sooliks väikestest osakestest koosnevad sademed. Tahke aine vahenditu pihustamine on võimalik ainult siis, kui aine mehhaaniline vastupidavus on väike 3. Mille poolt on määratud kondensatsioonitsentri raadius uue faasi tekkel? Kuidas saab reguleerida lüofoobsete disperssete süsteemide mõõtmeid kondensatsioonimeetodil? Kondensatsioonimeetodi eesmärgiks on väiksemate osakeste (molekulide, aatomite, ioonide) liitmine suuremateks agregaatideks
Sisestruktuuri järgi jaot tahked ained: a)poorsed b)kihilised c)kiulised d)homogeensed. Osakesed võivad olla vaheldumisi pos ja neg ioonid (soolad), molekulid (org ained), neutraalsed aatomid (metallid). Tahked ained ja mat võivad olla puhtad ained ja puhaste ainete segud. Segud on homog ja heterog. Eksisteerimise vormid: a)kristalne b)amorfne c)klaasjas d)pulbrina. Pulbrid on tahke aine eksist erivormid. Neil on eriomadusi, mida ei ole tahketel ainetel kompaktsel kujul; koosn osakestest d=100-150µm, puistematerjali d>500µm, tolmmaterjal d<30µm. Kristallainetes paiknevad elem aatomid ja aatomite grupid tasapinnati st aatomitest on võimalik mõtteliselt läbi panna paralleeltasapindade pakette. Amorfsetes ainetes ja mat paiknevad elem-te aatomid ja aatomite grupid korrapäratumalt. Klaasid on amorfsete ja kristalsete ainete vahel (tahked lahused); moodust sulavate ainete jahtumisel.
VERTIKAALPILVED Võib areneda 0,5-12km vahemikus Rünkpilved Cumulus Cu Rünksajupilved (e äikesepilved) Cumulonimbus Cn PILVEDE KOOSTIS: a) veepiiskades koosnevad pilved: madalpilved, kõrgrünkpilved. b) veepiiskadest ja jääkristallidest koosnevad pilved: As koosnevad lumehelvestest ja kuni Ø=0,05 veepiiskadest; konvektsioonipilved koosnevad veepiiskadest, lumest, rahest, jt. tahketest osakestest. c) jääkristallidest koosnevad pilved: kõik kiudpilved koosnevad jääkristallidest ja jäänõeltest 20. Udu Kiirguslik- e. radiatsiooniline udu: maapind kiirgab lakkamatult soojust, mille tagajärjel jahenevad nii maapind kui selle kohal asetsevad õhukihid. Kui maapinnalähedase õhukihi suhteline niiskus on suur ja temperatuur langeb kastepunktini, siis algab kondenseerumine e. udu tekkimine. Esineb sagedamini
Saueosakesed S alla 0,002 Kasvupinnases sisalduvate erinevate fraktsioonide osatähtsust, väljendatuna kaaluprotsentides, näitab sõelkõver (joonis 1). Sõelkõver annab informatsiooni mingi konkreetse kasvupinnase sobivuse kohta erinevate haljastusobjektide rajamiseks. Järsult tõusev kõver tähendab, et pinnas koosneb valdavalt ühte ja samasse fraktsiooni kuuluvatest ehk samasuguse läbimõõduga osakestest. Sellist materjali nimetatakse ühtlaseks materjaliks (joonisel kõver 1). Lauge tõusuga kõver aga moodustub, kui kasvupinnases sisalduvate osakeste läbimõõt varieerub laiades piirides. Sellist materjali nimetatakse kas segateraliseks (kõver 2) või ebaühtlaseks (kõver 3) materjaliks olenevalt sellest, kui laia vahemikku just osakeste läbimõõt jääb. Selliseid nimetusi kasutatakse näiteks Eesti Keskkonnauuringute Keskuses.
jäikus (N/m); x - keha pikkuse muutus (m); g = 9,8 m/s2 70. Energiat ei teki ega kao, vaid ta muundub ühest liigist teise vôi läheb ühelt kehalt teisele. Vôimsus näitab, kui suurt tööd suudab masin teha ajaühikus. P = N = A / t (W); N = F . v Vôimsus on 1W(vatt), kui ühes sekundis tehakse 1J tööd. Aine ehitus MKT pôhiseisukohad: a) Ained koosnevad molekulidest, aatomitest, ioonidest - väikestest osakestest. b) Need osakesed on pidevas korrapäratus liikumises. c) Osakesed môjuvad üksteisele tômbe- ja tôukejôududega. Iga aine vôib olla kas tahkes, vedelas vôi gaasilises (plasma) olekus. Aine agregaatolek sôltub tema temperatuurist ja välisrôhust. Tahkes olekus (pôhiliselt kristallilistes kehades) on molekulide paigutus korrapärane, vahekaugus vôrreldav nende môôtmetega ja molekulid vônguvad vaid oma tasakaaluasendite ümber, vastasmôjud tugevad.
gaaside läbiimbumise tõttu karterisse sattub sinna (karterisse) SO2 – SO3 . Ühinedes veeaurudega tekivad väävlis ja väävel happed, millised on väga tugeva toimega orgaanilised happed H2O + SO2 = H2SO3 H2O + SO3 = H2SO4 2. Õlisse satub kütus kolvirõngaste vahelt, silindri seintelt valesti reguleeritud pihustusprotsessi tõttu 3. Vesi sattub õlisse silindrihülse tihendite vahelt või õlijahutite kaudu 4. Mehaanilised osakesed koosnevad metalli osakestest, millised sattuvad sinna korrosiooni produktidena ja samas ka õlis tekkivad tagi ja pigi osakesed Õlikvaliteedi kontrolli teostab II mehaanik. Suurtes laevades võivad olla spets laboratoorium, kuid üld juhul teostatakse kalda laborites õli kvaliteedi kontroll. Õliproov võetakse töötavalt mootorilt või kohe peale mootori seiskamist ja proov võetakse peale tsirkulatsiooni pumpa, aga enne jämepuhastus filtrit ½ liitrit. Tehtud analüüsi alusel saame teavet õli kvaliteedist.
Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed. Rakenduslik mullateadus jaguneb: 1. agronoomiline (kuidas kasutada) 2. metsa 3. maaparanduslik 4. mullakaitse Mulla osad: 1. tahkeosa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%) 2. õhk 25% 3. vesi 25% 2 viimast võvad olla väga varieeruvad erinevatel tüüpidel. Mulla mehhaaniliste elementide klassifikatsioon Muld koosneb mitmesuguse suurusega osakestest ja neid kõiki kokku nimetatakse mulla mehhaanilisteks elementideks. Nende vahel tehakse vahet gruppidena. Üle ¸ 1 mm kores ja ¸ alla 1 mm peenes. Kores >10 m hiidrahnud (ümaraservaga), hiidpankad (tervaservaga) 1-10 m rahnud, pankad 10-100 cm munakad, kamakad (10-20 väikekivi, 20-100 suurkivi) 10-100 mm veeris (klibu), rähk 1-10 mm kruus, mügi (1-100mm peenkivi) Peenes 0,05-1 mm liivad · jämeliiv 0,5-1 mm · keskmine liiv 0,25-0,5 mm · peenliiv 0,05-0,25 mm
elementkoostist 83. Pulbrid, näited. Kui vedelik satub pulbritesse, siis sõltuvalt tahke aine ja vedeliku pinna omadustest võivad tahke aine osakesed liituda. Vee polaarsete molekulide toimel moodustuvad suhteliselt tugevad pulbrilised kehad. Seda protsessi nimetatakse granuleerimiseks. Portlandtsement; Kips; Kriit (CaCO3); Peenestatud lubjakivi (dolomiit); Jahud; tärklis (klimbid st agregaat) Ehituses moodustuvad agregaadid portlandtsemendi osakestest. 84. Puistematerjalid, näited. Kvartsliiv, ka kiviliiv (st. peenestatud ja jahvatatud looduskivi), killustik. Tolm- savid, saviosakesed, väga peened. Kodus tolm- kristalsed (kvarts, kaltsiit (paekivist, vähe ka dolomiiti)) ja amorfsed (nahaosakesed), tekstiiliosakesed. 85. Poorid ja poorsus. Pulbrilistele kehadele on iseloomulikud poorid osakeste vahel ja osakeste sees. Poore klassifitseeritakse ristlõike järgi. Poorid võivad olla: avatud, suletud, läbivad. 86
kondensatsiooniruumi. Nende tuumade raadius kõigub miljondiku ja sajandiku cm vahel. Kondenseerumistuumadeks võivad olla:1) hügroskoopsed osakesed 2) mittehügroskoopsed osakesed. · Uduvine- On palju hõredam kondensatsiooniproduktide kogum, kui udu. Piiskade läbimõõt alla 0.005 mm. Nähtavus 1-10 km. Värvuselt on hallikas. Ei tekita niiskustunnet nagu udu. · Sombud- koosnevad tahketest osakestest (tolmust, suitsust jne) ja on seega kuivad sumestused. Päike paistab läbi sombu kollakana või punakaskollakana. Kaugemal olevatele tumedatele esemetele annab somp sinaka varjundi. On tolmusomp, põuasomp, suitsusomp, linnasomp. Nähtavus tavaliselt üle 1 km, tiheda sombu korral ainult mõnikümmend meetrit. 9.Sademed,nende tekkemini ja liigid.Kui pilveelemendid suurenevad niivõrd,et nende raskus ületab õhu takistuse,siis langevad nad
soolad: HgCl2, HgBr2; Portlandtsement; Kips; Kriit (CaCO3); Peenestatud lubjakivi (dolomiit); enamus orgaanilisi happeid: metaanhape (HCOOH), Jahud; tärklis (klimbid st agregaat) etaanhape (CH3COOH), oblikhape - (COOH)2; Ehituses moodustuvad agregaadid portlandtsemendi osakestest. happed: HF, H2S, HCN, H2CO3, H2SiO3, H3PO4 90. Värvilised metallid. 82. Puistematerjalid, näited. liigitatakse kvartsliiv, ka kiviliiv (st. peenestatud ja jahvatatud looduskivi), killustik. a) tiheduse järgi: Tolm- savid, saviosakesed, väga peened · kergemetallid - 5000 kg/m3 (Al, Mg, Ti),
Tema põhikomponendiks on Portlandtsement; Kips; Kriit (CaCO3); Peenestatud lubjakivi (dolomiit); raud. Jahud; tärklis (klimbid st agregaat) Roostevaba teras, kuumustugevad terased Ehituses moodustuvad agregaadid portlandtsemendi osakestest. 82. Puistematerjalid, näited. kvartsliiv, ka kiviliiv (st. peenestatud ja jahvatatud looduskivi), killustik. 90. Värvilised metallid. Tolm savid, saviosakesed, väga peened liigitatakse Kodus tolm kristalsed (kvarts, kaltsiit (paekivist, vähe ka dolomiiti)) a) tiheduse järgi: ja amorfsed (nahaosakesed), tekstiiliosakesed. · kergemetallid 5000 kg/m3 (Al, Mg, Ti),
mille asend on määratud temperatuuri ja rõhuga anumas. Kui aine muudab oma olekut, siis soojus kas eraldub või neeldub. Vesi temale omaste tugevate vesiniksidemete tõttu on efektiivne soojuse siduja. Viimast omadust iseloomustab aine soojusmahtuvus. 2) Lahused ja dispersioonid Lahuses koosneb suuremas koguses olevast ainest – lahustist ja temas väiksemas koguses lahustunud ainest (ainetest). Kuigi lahus koosneb mitmesugustest osakestest on tema omdused ühtlased s.o. lahus on homogenne segu. Lahused võivad olla kõigis kolmes agregaatolekus, kitsamas mõttes käsitletakse lahuseid kui vedelikke. Lahuste teke väljendab makroskoopiliste süsteemide üldist tendentsi muutuda vastavalt termodünaamika teisele seadusele kaootilisuse kasvu suunas. Vesi on universaalne polaarne lahusti. Vesi moodustab tugevaid vesiniksidemeid, mille tõttu vee külmumisel tekivad suhteliselt jäigad heksagonaalsed struktuurid ja
ÕPIMAPP SISUKORD Eritoit.......................................................................................................................................... 5 Eritoidu all mõistetakse sellist toitu, mis on mõeldud tavapärasest erinevate toitumisvajadustega inimestele ning mis on seetõttu valmistatud eritehnoloogiat kasutades või millel on tavatoidust erinev koostis. Eritoidud on näiteks imiku- ja väikelapsetoit, gluteenivaba toit, laktoosivaba toit, sportlaste toidud, kehakaalu alandamiseks ettenähtud vähendatud energiasisaldusega toit, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toit. . 5 Eritoit on spetsiaalselt valmistatud inimestele, kes on haiguse tõttu piiratud, halvenenud või häiritud tavatoidust saadavate toitainete või nendest moodustunud ainevahetusproduktide saadavus, seedimine, imendumine, metabolism või eritumine ja kui tavalist toiduvalikut m...
Ta mõtleb üsna modernselt. On olemas 13 kaks teineteisele taandamatut keelt, millest üks kõneleb tegelikkusest materiaalsete mõistetega ja teine jälle vaimsetega. Olen armunud -seda saab kujutada nii vaimse kui ka materiaalse sõnavara abil Leibniz'i monadoloogia. Monadoloogia põhiteesid on fantastilised ja tunduvad järsku eritatuna täiesi meelevaldsed. Tegelikkus koosneb ühikutest, üksikutest individuaalselt eksisteerivatest osakestest. Inimene on ilmselt monaad. On ühik, on subsants ega koosne teistest substantsidest. Monaadid moodustavad astmestiku. Nad on oma võimetelt erinevad, oletemata, et neil on põhimõtteliselt ühesugused, hingelise algupäraga põhivõimed. Igal monaadil on talle omane vaatenurk, mis võib ajaga muutuda. John Locke mõistus on sündides puhas tahvel. Mõistus on valge paber, ilma ühegi tähemärgita, ilma ideedeta. Inimene hangib teadmisi reaalsust vaadeldes. Teadmised ei ole
12 g C 12 g C 32 g O 16 g O 32 : 16 = 2 : 1 3. Avogadro hüpotees (A. Avogadro, 1811) Samal rõhul ja temperatuuril sisaldavad erinevate gaaside võrdsed ruumalad ühesuguse arvu molekule Normaaltingimustel (nt., 0°C ja 760 mm Hg) on ühe mooli mistahes gaasi maht ehk ruumala 22,4 L. 1 mool gaasi = 22,4 L gaasi = 6,02*1023 molekuli gaasi 4. Anorgaaniliste ühendite nomenklatuur - vt vihik 5. Daltoni aatomiteooria põhiseisukohad Elemendid koosnevad väga väikestest osakestest - aatomitest. Sama elemendi kõik aatomid on identsed. Ühe elemendi aatomid erinevad teiste elementide aatomitest. Ühendid koosnevad mitme elemendi aatomitest. Keemilises reaktsioonis aatomid paigutuvad ümber, eralduvad üksteisest või ühinevad, aatomeid ei teki juurde ega kao kuskile 1. Orbitaalid Elektronid paiknevad aatomituuma ümber kindlaksmääratud kujuga ruumipiirkondades orbitaalidel.
Difusiooni sügavus: Browni liikumist kirjeldatakse ruutkeskmise hälbena. Joonisel kujutatud horisontaalses torus ühikulise ristlõikega S = 1 cm2 (või S = 1 m2) toimub dispergeeritud faasi osakeste difusioon x telje suunas vasakult paremale. Torus asuvad lõiked x1 ja x2 nendele vastavate kontsentratsioonidega c1 ja c2 nii, et kaugus kihtide vahel oleks võrdne ruutkeskmise nihkega dx = x1 x2 = ning c1 c2 = dc. Pooled kihtides x1 ja x2 olevatest osakestest difundeeruvad vasakule, ülejäänud pool difundeeruvad aga paremale. Aine hulk m1, milline aja vältel kandub kihist x1 vasakult paremale läbi kujuteldava pinna AB, on 1/2c1 ning aine hulk m2, milline aja vältel kandub kihist x2 paremalt vasakule läbi kujuteldava pinna AB, on 1/2c2 . Summaarne aine voog läbi pinna AB vasakult paremale (eeldusel c1 > c2) avaldub kujul m = m1 - m2=1/2c1-1/2c2=1/2(c1-c2) Kirjeldame kontsentratsiooni muutust ruutkeskmise nihke ulatuses:
A ja B rõnga vahelist tühimikku tuntakse Cassini joonena; palju ähmasemat tühimikku A rõngas tuntakse kui Encke joont. Voyager'i piltidelt on näha lisaks nelja ähmast rõngast. Saturn'i rõngas, vastupidiselt teiste planeetide rõngastele, on väga hele. (Allikad 4, 5, 8, 10) Kuigi rõngad paistavad Maalt pidevatena, on nad tegelikult moodustunud loendamatust arvust väikestest osakestest, millest igaühel on individuaalne orbiit. Nende suurused ulatuvad nii umbes sentimeetrist kuni mõne meetrini. Samuti on seal tõenäolised mõned kilomeetri suurused objektid. (Allikad 4, 5, 8, 10) Saturn'i rõngad on erakordselt õhukesed: kuigi nende diameeter on 250,000 km või rohkem, ei ole nad rohkem kui 1.5 kilomeetrit paksud. Hoolimata nende mõjukast välimusest on rõngastes tõesti väga vähe materjali -kui rõngad surutaks kokku iseseisvaks kehaks, ei oleks
PNEUMAATIKA ALUSED Koostas: Rein Uulma Sisukord 1 Pneumaatika ajalugu ja kasutatavad ühikud............................................................................ 2 1.1 Suruõhu kasutamise ajalugu............................................................................................. 2 1.2 Suruõhu omadused ........................................................................................................... 2 1.3 Füüsikalised alused .......................................................................................................... 3 1.4 Õhu kokkusurutavus......................................................................................................... 6 1.5 Õhu ruumala sõltuvus temperatuurist .............................................................................. 7 2 Suruõhu saamine ............................................................................................................
mullamineroloogia - murenemine 5. mullageograafia - paiknemine Rakenduslik mullateadus jaguneb: 1. agronoomiline (kuidas kasutada) 2. metsa 3. maaparanduslik 4. mullakaitse Mulla osad: 1. tahkeosa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%) 2. õhk 25% 3. vesi 25% 2 viimast võvad olla väga varieeruvad erinevatel tüüpidel. Mulla mehhaaniliste elementide klassifikatsioon Muld koosneb mitmesuguse suurusega osakestest ja neid kõiki kokku nimetatakse mulla mehhaanilisteks elementideks. Nende vahel tehakse vahet gruppidena. Üle ? 1 mm kores ja ? alla 1 mm peenes. Kores >10 m hiidrahnud (ümaraservaga), hiidpankad (tervaservaga) 1-10 m rahnud, pankad 10-100 cm munakad, kamakad (10-20 väikekivi, 20-100 suurkivi) 10-100 mm veeris (klibu), rähk 1-10 mm kruus, mügi (1-100mm peenkivi) Peenes 0,05-1 mm - liivad · jämeliiv 0,5-1 mm · keskmine liiv 0,25-0,5 mm
PNEUMAATIKA ALUSED Koostas: Rein Uulma Sisukord 1 Pneumaatika ajalugu ja kasutatavad ühikud............................................................................ 2 1.1 Suruõhu kasutamise ajalugu............................................................................................. 2 1.2 Suruõhu omadused ........................................................................................................... 2 1.3 Füüsikalised alused .......................................................................................................... 3 1.4 Õhu kokkusurutavus......................................................................................................... 6 1.5 Õhu ruumala sõltuvus temperatuurist .............................................................................. 7 2 Suruõhu saamine ............................................................................................................
misjoone ühikulise pikkuse kohta = Fp / l (ühik njuuton meetri kohta 1 N/m). Vaba tee pikkus on vahemaa, mille gaasimolekul keskmiselt läbib kahe põrke vahel. Ta on määratud molekuli efektiivdiameetriga d ja molekulide kontsentratsiooniga n: = 1 / (21/2 d 2 n). 24 Jaotusseadus näitab, millise tõenäosusega saavad teoks võrreldavad tõenäosuslikud sündmused või siis kui suur osa vaadeldavatest osakestest omab mingit parameetri (kiiruse, energia jne) väärtust selle suuruse ühikulises vahemikus antud väärtuse ümbruses. Jaotusseadusi uurib statistiline füüsika. Maxwelli kiirusjaotus f(v) = dn / (n dv) näitab, kui suur osa (dn) kõigist ruumalaühikus sisalduvatest gaasimolekulidest (n) liigub kiirusega, mille väärtus jääb v ja v + dv vahele. Termodünaamika põhivõrrand dU = T dS - p dV on sisuliselt TD I printsiip. Ta väidab, et entroopia
misjoone ühikulise pikkuse kohta = Fp / l (ühik njuuton meetri kohta 1 N/m). Vaba tee pikkus on vahemaa, mille gaasimolekul keskmiselt läbib kahe põrke vahel. Ta on määratud molekuli efektiivdiameetriga d ja molekulide kontsentratsiooniga n: = 1 / (21/2 d 2 n). Jaotusseadus näitab, millise tõenäosusega saavad teoks võrreldavad tõenäosuslikud sündmused või siis kui suur osa vaadeldavatest osakestest omab mingit parameetri (kiiruse, energia jne) väärtust selle suuruse ühikulises vahemikus antud väärtuse ümbruses. Jaotusseadusi uurib statistiline füüsika. Maxwelli kiirusjaotus f(v) = dn / (n dv) näitab, kui suur osa (dn) kõigist ruumalaühikus sisalduvatest gaasimolekulidest (n) liigub kiirusega, mille väärtus jääb v ja v + dv vahele. Termodünaamika põhivõrrand dU = T dS - p dV on sisuliselt TD I printsiip. Ta väidab, et entroopia
55. Kaks maailma (pilti) Descartesi järgi on maailmas vaid ulatusega asjad. Kõik muu on meelte poolt lisatud. Descartes ja tema kaasaegsed lõid niiviisi lõhe või duaalsuse kahe maailma(pildi) vahel, millest me pole vabanenud tänini: - maailm nagu ta on antud meile (see igapäevane värviline, soe, lõhnav, kärarikas maailm) /ilmnev pilt/ - maailm nagu ta päriselt on (maailm, mis koosneb füüsikalistest osakestest ning jõududest) - seda, milline maailm päriselt on, saame teada teaduse vahendusel /teaduslik pilt/ 56. Teaduslik pilt ja ilmnev pilt Teadusfilosoofiline vahepala:Wilfrid Sellars (1912-1989) murdis pead selle üle, kuidas lepitada teaduslikku maailmapilti selle ilmneva [manifest] pildiga, mis meil on maailmast, kui me seal igapäevaselt ringi toimetame. Kui tekib konflikt kahe pildi vahel, siis on meil näiteks järgmised võimalused: 1
seemnetest. Kõik koosneb seemnetest (tule seemned jne). Maa kuju on trumm. Taevakehad on kivid. Päike on hõõguv kivi. Mis on piiriks looma ja inimese vahel erinevad KÄE tõttu. Anaxagoras oli kosmopoliit määratles end maailmakodanikuna. Ütles lause kõikjal, kus on taevas peakohal, seal on minu kodumaa. III etapp LEUKIPPOS ja DEMOKRITOS Esindavad aatomiõpetust. Maailm koosneb väikestest jagamatutest osakestest ATOMOSTEST. Aatomite vahel on tühi ruum, mis võimaldab neil liikuda. Liikumise põhjus ongi tühi ruum. Demoritos aatomid erinevad üksteisest, neil on erinev suurus, kuju, asend, temperatuur. Hinge aatom on tuline. Aatomite liikumist seostab ta eluga niikaua kui liiguvad, on elu. Ta oli veendunud rahvavõimu e demokraatia pooldaja. Parem on olla kasvõi vaene, aga demokraatlikus ühiskonnas, kui rikas aga ebademokraatlikus. St vabadus on parem orjusest
- Ehitus ja viimistlus materjalid(osa neist tootmisest maas tänu sellele ntx mistra, tekra jpm). - Süsihappegaas( CO2 ), kerget tööd tegeval keskmisel inimesel on ~ 20 l . Samuti tekib see tavalisel h 9 põlemisel(gaasipliit, küünlad jne). - Tolm, ruumis olev tolm koosneb väga mitmesuguse läbimõõduga osakestest. Mõned sadenevad kiiremini. Mõned langevad kiiremini 5µm. Tolmu osakesed jagatakse fraktsioon osakeste järgi: 1. Al. 50µm 2. 10-50µm 3. alla 10µm(ohtlik) 4. alla 0,2µm(kõige ohtlikum) Tubaka suits - See sisaldab palju kahjulikke aineid(gaasilised,tolm). Ntx 1g tubakat tekitab 0,5-1L
Seostas elu õhuga, kui õhku ei ole. Siis ei saa hakkama. 2) dualism ehk kahe alge käsitlus. Nt. keha & hing. Materiaalne & vaimne, Aristoteles pakkus välja sisu & vorm. Räägitakse kahest algest. 3) Pluralism on mitu alget. Peaks olema vähemalt kolm. Nt. Empedokles rääkis sellest, et maailm koosneb 4-jast juurest (4 juure käsitlus) maa, õhk, tuli, vesi. Jõudis tippu Leukippose poolt loodud aatomiõpetusega (atomism) aatom on jagunematu (maailm koosneb jagunematutest osakestest aatomitest). II) Epistomoloogiline tasand - (sõnast kreeka k. episteme teadmine) Tunnetamise probleemid. On olemas tunnetus õpetus e. gnoseoloogia. Kuidas on võimalik tunnetada? · Meeleline e. sensuaalne tunnetamine (nt haistmine, kuulmine, maitsmine). Sellise tunnetamise esindajaks oleks sakslane L. Feuerbach ja talle kuulub fraas ,,Sentio ergo sum!" (,,Tunnen, järelikult olen olemas!) ,,Der Mench ist was Er esst". Meelelisel tunnetamisel on 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
