Lammimets Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Puud. Puurinne on suhteliselt hõre. Selle moodustavad tamm, saar, pärn, künnapuu, sanglepp, hall lepp, sookask, harilik kuusk. Põõsad Põõsarindes kasvavad harilik toomingas, mage sõstar, harilik lodjapuu, paakspuu, näsiniin, harilik kuslapuu. Rohi Rohurinne on liigirohke. Puude varjus kasvavad humal, seatapp, püsik-seljarohi, harilik maavits, naat, salu-tähthein, angervaks, koldnõges, harilik metsvits, kanakoole, seaohakas, metstulikas, sookastik, tarnad, soovõhk, ohtene sõnajalg, naistesõnajalg. Samblad Samblarinne niidukäharik, metsakäharik, harilik tüviksammal, roossammal, kähar salusammal, harilik laanik, harilik kaksikhamm...
Riikide arengutasemete võrdlemine I variant Joonis 1. Kirjaoskamatus riikides 2003. aasta andmete kohaselt. Analüüs: Kirjaoskus ja -oskamatus oleneb suuresti riigi haridustasemest. Arengumaades ei ole veel haridustase eriti kõrge. Hiinas on haridus tõusuteel ning Euroopas juba väga hästi arenenud - Eesti on sellest väga hea näide. Joonis 2. Inimarenguindeks aastal 2002. Analüüs: Inimarenguindeks arvestab elanike sissetulekuid, kirjaoskust, haridustaset, keskmist oodatavat eluiga, iivet jm. Eestis on haridustase ja kirjaoskus üsna tugevad, sissetulekud keskmised ja keskmine eluiga ning iive alla soovitu. Kreekas on kõik eelmainitud omadused üsna kõrged, seega ongi Kreeka siit kõrgeima inimarenguindeksiga. Arengumaades on aga Eestile üsnagi vastupidiselt kõrgem iive, eluiga ning sissetulek, kuid seevastu madalam haridustase. Viimane väljendub eriti Nigeri ja ka Pakistani puhul. ...
2 2 5 6 Hind(madal) 5 3*5=1 5*5=2 3*5=1 3*5=1 3*5=15 5 5 5 5 Summa 96 114 100 111 86 Koht IV I III II V Morfoloogiline maatriks seadme omaduste osakaalu hindamiseks: Järeldused: Kõige kõrgemad punktid sai idee nr. 2. Idee suured eelised teiste kottide ees on kergus, mugavus ja odavus. Teisele kohale jäi idee nr. 4. Seljakott jäi silma eelkõige oma vastupidavusega ning ka mugavuse, mahutavusega. Kolmandal kohal on idee nr. 3, ratastel ostukoti suureks plussiks on vastupidavus. Neljandale kohale jäi idee nr. 1 Mahutavus ja vastupidavus oli suureks eeliseks kuid puudus olimuav kaasaskantavus. Viimasele kohale jäi idee nr. 5
leidsid elu- ja töökoha linnadest Migratsioon ehk ränne elukohavahetuste ja rände suund oli maalt linna, väikelinnadest suurematesse, suurematest pealinna. Aktseleratsioon ehk arengu kiirenemine noorema sugupõlve kiirem küpsemine ja areng on suurendanud lõhet sugupõlvede vahe. Emantsipatsioon ehk vabanemine eelarva -mustest ja kitsendustest seostub paljudes maades naiste sajandipikkuse võitlusega oma iseseisvuse ja võrdõiguslikkuse eest Virtuaalse maailma osakaalu kasv: Perekonda tuli televiisorid ja arvutid. Noorte käitumises hakkas ilmnema filmidest pärinevaid suhtlusmalle. Televisioonile ja internetile kulub Eestis tehtud uurimuste alusel suur osa noorte vabast ajast. Uue tegurina hakkas toimima reklaam. TÄNAPÄEVA PEREKOND EESTIS On tõusnud kodunt lahkumise ja oma leibkonnana elamaasumise vanus. Abiellumus on suhteliselt madal. Sündimus on eriti madal. Üksikvanema roll Eestis on üsna suur.
enam ei, aga olen suitsetanud viimase aasta jooksul viimase kuu jooksul jah rohkem kui aasta tagasi viimase kuu jooksul jah viimase aasta jooksul viimase kuu jooksul ei viimase aasta jooksul viimase aasta jooksul 2. Konstrueerige sagedustabel tunnusele "KINO", mis väljendab teie (tuues igale väärtusele vastava sektori juures ära selle osakaalu %-d Sagedustabel KINO rohkem kui aasta tagasi 6 viimase 10 päeva jooksul 5 viimase aasta jooksul 23 viimase kuu jooksul 23 Total Result 57 Ringdiagramm Millal te viimati kinos käisite? rohkem kui aasta tagasi; 11%
Töötus on ka riigi probleem Tööpuudus või töötus on nähtus, mis seisneb selles, et inimesed, kes soovivad töötada, ei leia omale sobivat tööd. Sageli mõistetakse tööpuuduse all ka tööpuuduse näitajat, niisuguste inimeste osakaalu tööjõus. Töö all mõistetakse siin kas tasustatavat tööd või ettevõtlust, mitte vabatahtlikku või muud mittetasustatavat tööd. Töötus peaks olema riigi jaoks kõige suurem probleem. Kui tööpuudus kasvab massiliselt on suhteliselt ebatõenäoline, et riigi majandus ja riigi sisene heaolu kasvab, sest näiteks riigikassasse ei laeku maksud, kuid riik peab maksma pensionäridele pensionit, peab hoidma korras riigi teid ja nii edasi.
Sotsiaalpoliitika lk 156-176 + konspekt 1)Kuidas oleks võimalik hõivatute osakaalu Eesti tööjõuturul tõsta? Millised probleemid ühe või teise võimalusega kaasenvad? Soodustada töökohtade loomist ja ettevõtlust. Töökohtade loomiseks peaks olema ka vajadust. (Reisisaatjate näide) 2)Mille poolest erineb heitunu töötust? Heitunud on need, kes väga pikaajalise tööotsimise käigus pole suutnud tööd leida ja selle tulemusena on kaotanud lootuse. 3)Mis põhjustab tööpuudust? Kuidas oleks võimalik vähendada struktuurset tööpuudust?
3. MIX 1. Töö tasustamise vormide areng toimub suunal a. töö tariifisüsteemide arendamine b. ajatöö osakaalu suurendamine c. tükitöö osakaalu suurenemine 2. Ajaliselt kõige pikem töönädal Euroopa riikidest on (Eesti Statistikaameti andmetel): a. Türgi b. Prantsusmaa c. Taani d. Island 3. Eesti töötaja tunnitootlikkuse tase erineb saksa töötaja omast kordades umbes: a. 7 b. 6 c. 5 d. 4 4. Tootlusnormi suurendamisel 10% väheb ajanorm: a. 11,1 % b. 10,1 % c. 9,1 % d. 9,6 % 5. Loomulikuks töötuse määraks on: a
ÄRIÜHINGUTE ERISTAMINE, LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED Kirjalik kodutöö Õppejõud Laivi Annus Anijärv MA Mõdriku 2016 1 ÄRIÜHINGUTE VORMID Peamisteks äriühingute vormideks on Osaühing, Aktsiaselts. Vähem kasutatavad on Täisühing, Usaldusühing ja Tulundusühing Äriühingute vormid erinevad teineteisest järgmiselt: Osanike vastutuse põhimõtete ja osakaalu järgi Äriühingute juhtimisorganite ja otsustusprotsesside esindusõigusega Nõutava osakapitali suuruse ja sissemakse viisi järgi Äriühingu auditeerimise nõuete järgi Igapäevase tegevuse korraldamise järgi Tabel 1. Äriühingute vormid (eesti.ee) Ettevõtlusvorm Minimaalne Minimaalne Varaline vastutus Juhtimine nõutav nõutav algkapital asutajate (euro) arv
PROBLEEMISTIK EESTIS. Sotsiaalministeerium Suhteline vaesus Eha Laanes 16.11.2010. VAESUSE JA TÕRJUTUSE PROBLEEMISTIK EESTIS. Sotsiaalministeerium Eesti 2020 sotsiaalvaldkonna eesmärgid · saavutada vanusgrupis 20-64 tööhõive määr 76% · saavutada aastaks 2020 teadus- ja arendustegevuse investeeringute tase 3% SKPst · vähendada põhihariduse või madalama haridustasemega õpinguid mittejätkavate noorte (18-24) osakaalu 9,5%-ni · suurendada kolmanda taseme haridusega 30-34-aastaste inimeste osakaalu 40%-ni · vähendada suhtelise vaesuse määra peale sotsiaalseid siirdeid 16%-ni · suurendada täiskasvanute (25-64) elukestvas õppes osalemise määra 17%ni · vähendada ilma eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute (25-64) osakaalu alla 30%
aasta heitkoguste tasemega, soodsate tingimuste korral isegi 30% võrra, ning et 20% energiast saadakse taastuvatest energiaallikatest. Eesti peab tegema hindlaks, et kasvuhoonegaaside heidete kogused ei suureneks aastaks 2020 rohkem kui 10% võrreldes 2005. a tasemega. Jätkuvalt on vaja panustada energiatõhususse, et vähendada kasvuhoonegaase kokkulepitud mahus ja säästa ressursse. Eesti eesmärk oli 2020. aastaks suurendada taastuvenergia osakaalu 25%-ni, ning see oli 2011. aastal 25,7%, mistõttu Eesti eesmärk on saavutatud. Kolmas Euroopa 2020. aasta eesmärk on koolist väljalangemise määra vähendamine, et see oleks alla 10%, ning et vähemalt 40% 30-34-aastastest omandab kolmanda tasandi hariduse (haridustase, mida omandatakse ülikoolides, rakenduslikes kõrgkoolides ja muudes asutustes, mis annavad akadeemilisi kraade või kutsetunnistusi). Eesti eesmärk on aastaks 2020. vähendada põhihariduse või
1. ENERGIAVARA OLI VÕIMALIK 2. TRANSPORTIDA TÖÖSTUSKESKUSED SÖEBASSEINIDE 3. INDUSTRIAALÜHISKOND II ETAPP 1) ELEKTRIENERGIA KASUTUSELEVÕTT 19. SAJ. LÕPUL – VÕMALUS ENERGIAT TRANSPORTIDASUURTEVAHEMAADE TAHA 2) VEEJÕUL ELEKTRI TOOTMINE – HEJ-d 3) TEHNOLOOGIA KIIRE ARENG- AUTOMAATLIINID 4) SISEPÕLEMISMOOTOR 20.SAJ. ALGUSES 5) NAFTAAJASTU ALGUS, MAAGAASIKASUTUSELEVÕTT 20.SAJ II POOL 1) TUUMAENERGIA – ALGUSE SAI SÕJALISTEST PROGRAMMIDEST, OSAKAALU KIIRE TÕUS 80. AASTATENI 2) 20. SAJ. LÕPP - TAASTUVENERGEETIKA OSAKAALU TÕUS 3) ENERGIAVARUDE DEFITSIIT, ENERGIAKRIISID, LIIGA SUUR SÕLTUVUS NAFTAST TÄNAPÄEV Praegusajal kasutatakse peamiselt viit energiaallikat: 1) Nafta ja naftasaadused – 40% 2) Maagaas – 28% 3) Tahked kütused; kivisüsi – 20% 4) veeenergia – 5% 5) tuumaenergia – 5%
tipptaseme poole pürgimiseks ja erasektori uuringuvajaduste rahuldamiseks. Selgemalt tuleb eristada projektipõhist ja institutsionaalset rahastamist, suurendades viimase osakaalu; muudame üldist rõhuasetust ressursside jaotuses, suurendades eelkõige kulutusi kõigi haridus- ja teadustöötajate palgataseme tõstmiseks ning vähendades investeeringute osakaalu ja optimeerides majanduskulude taset. Kõigile peab olema kättesaadav alusharidus, kodulähedane põhikool ja tugev gümnaasium lähendame lastehoiu ja koolieelsete lasteasutuste korraldust ning tagame alushariduse nõuete täitmise ka lasteasutustes mittekäivatele lastele; kindlustame riigipoolse investeeringutoega kohalikele omavalitsustele lasteaiakoha kõigile soovijaile;
● Piirid reaalsuse ning virtuaalsuse vahel hakkavad kaduma. •Liitreaalsus •Sõprus sotsiaalmeedias ● Inimese ja masina eristamine muutub järjest keerulisemaks •Isesõitev auto ● Informatsiooni üleküllus, digitaalne jalajälg, privaatsus on muutumas luksuskaubaks Globaalsed trendid, mis mõjutavad meid täna ja lähitulevikus Globaalsed trendid •Demograafilised muutused, elanikkonna vananemine •Tööturg muutub eripalgelisemaks : naiste osakaalu kasv, soorollide muutus, rohkem eripalgelisi rahvusrühmi (suuremad kultuurierinevused). •Majapidamiste sissetulekute ebakindlus kasvab , kasvavad ka regionaalsed erinevused. •Muutuv töökeskkond, IT, all-hanke kasv ja rahvusvahelistumine nõuab suuremat paindlikkust tööturul. Suureneb nõudlus osaajaga töötamise ning paindlike töövormide järele •Uue meedia ökosüsteem( kõigepealt sots. meedia)
1) ELEKTRIENERGIA KASUTUSELEVÕTT 19. SAJ. LÕPUL VÕMALUS ENERGIAT TRANSPORTIDA SUURTE VAHEMAADE TAHA 2) VEEJÕUL ELEKTRI TOOTMINE HEJd 3) TEHNOLOOGIA KIIRE ARENG AUTOMAATLIINID 4) SISEPÕLEMISMOOTOR 20.SAJ. ALGUSES 5) NAFTAAJASTU ALGUS, MAAGAASI KASUTUSELEVÕTT AUTOTÖÖSTUSE KIIRE ARENG TORUTRANSPORT TANKERID NAFTAKEEMIA 20. SAJ. II POOL 1) TUUMAENERGIA ALGUSE SAI SÕJALISTEST PROGRAMMIDEST, OSAKAALU KIIRE TÕUS 80. AASTATENI 2) 20. SAJ. LÕPP TAASTUVENERGEETIKA OSAKAALU TÕUS 3) ENERGIAVARUDE DEFITSIIT, ENERGIAKRIISID, LIIGA SUUR SÕLTUVUS NAFTAST 4) ENERGEETIKA ON MUUTUNUD STRATEEGILISEKS MAJANDUSHARUKS ENERGIAVARAD TAASTUVAD TAASTUMATUD · MAA PÖÖRLEMISE · NAFTA ENERGIA · MAAGAAS ·GRAVITATSIOONIENERGIA · KIVISÜSI ·TUULEENERGIA · PRUUNSÜSI
personaalsetest hinnangutest. 6.Millised on olulisemad teenindustaset iseloomustavad tegevusnäitajad? Kvantitatiised näitajad ( tarnevõime, tarnekindlus jne.); kvalitatiivsed näitajad ( ettevõtte ruumid, puhtus jne.). Kordamisküsimused lk447 1.Mida tähendab perfektne tarne? Tellimused on perfektselt täidetud. 2.Miks on soovitatav kasutada teenindamise kvaliteedi hindamisel olulise tegevusnäitajana perfektsete tarnete osakaalu? Et saada adekvaatset pilti tegelikust teenindustasemest on vaja hinnata kõiki kõrvalkaldeid. 3.Mille poolest erinevad teineteisest perfektse tarne ja tarnekindluse mõisted? Tarnekindlus on tõenäosus,et klient saab õige koguse, õiget toodet, õigel ajal laitmatus korras aga perfektne tarne on see kui tellimused ongi perfektselt täidetud. 4.Kuidas arvutatakse perfektse tarnete osakaalu? Müügi vaadeldava perioodi üksikud keskmised teenindustaseme näitaja väärtused tuleb omavahel
Mitte üheski 10. vanusegrupis kasv negatiivne ei ole. Kokkuvõte: Mille poolest erinevad nende riikide rahvastikupüramiidid? Egiptus kasvav püramiid (2010 a.). Seda tüüpi püramiid iseloomustab elanikkonda, kus on kõrge sündivus, kõrge suremus ja lühike eluiga. Püramiid näitab laste suurt osakaalu, kiiret elanikkonna kasvu ja vanemate inimeste väikest osakaalu. See on tüüpiline majanduslikult vähem arenenud riigile. Kanada- kahanev püramiid (2010 a.) Seda tüüpi püramiid iseloomustab elanikkonda, kus on madal noorte inimeste osakaal ja vananev rahvastik. 3. Rahvastiku tihedus ja paiknemine Kanada tiheduse kaart: 2 Egiptuse tiheduse kaart:
• Kirdeosas ekstensiivne omatarbeline • Palju on hiigelfarme, istandusi Põllumajanduse osatähtsus riigi majanduses • SKT: 2,33 trillionit (1012) dollarit • Koht riikide järjekorras: 8 • SKT elaniku kohta: 11 700 dollarit • Koht riikide järjekorras: 107 • Põllumajanduse osakaal SKP-st: 5,2% • Tööealiste osakaal põllumajanduses: 15,7 % Joonis 11: Põllumajanduse osakaalu muutumine SKP-st Allikas: FAO Tabel 2: Põllumajanduses hõivatute osakaalu muutumine Allikas: FAO Tabel 3: Kcal tarbimine päevas elaniku kohta Allikas: FAO Tabel 4: Alatoitluse all kannatavate protsent elanikkonnast Allikas: FAO Tabel 5: Erinevate toidugruppide osakaal toidus Allikas: FAO
mida antud tehnoloogilise taseme, elanikkonna suuruse ja loomuliku töötuse määra juures on võimalik teatud ajaperioodil toota. Majandusareng on majanduskasv, millega käivad kaasas struktuurimuutused tootmises ja tarbimises ning rahva elatustaseme tõus. Majandusarengu näitajatena kasutatakse mitmesuguseid indekseid, aga ka üksiknäitajaid. 20. sajandil oli keskmise ja kõrge arengutasemega riikidele iseloomulik põllumajanduse osakaalu vähenemine SKP-s, kuid tööstuse ja teeninduse osakaalu suurenemine, linnastumine, elanikkonna juurdekasvu pidurdumine ning eluea pikenemine, esmatarbekaupade osakaalu vähenemine ja vabaaja kaupade osakaalu suurenemine tarbimisstruktuuris. Majanduskasvu esmasteks allikateks on olemasolevate tootmisressurside (tööjõud L, kapital K, loodusressursid) hulk ja tehnoloogia progress. Majanduskasvu teisesteks teguriteks on olemasolevate tootmistegurite tootlikkust mõjutavad faktorid: inimkapitali tase, rahvamajanduse struktuur ja
mida antud tehnoloogilise taseme, elanikkonna suuruse ja loomuliku töötuse määra juures on võimalik teatud ajaperioodil toota. Majandusareng on majanduskasv, millega käivad kaasas struktuurimuutused tootmises ja tarbimises ning rahva elatustaseme tõus. Majandusarengu näitajatena kasutatakse mitmesuguseid indekseid, aga ka üksiknäitajaid. 20. sajandil oli keskmise ja kõrge arengutasemega riikidele iseloomulik põllumajanduse osakaalu vähenemine SKP-s, kuid tööstuse ja teeninduse osakaalu suurenemine, linnastumine, elanikkonna juurdekasvu pidurdumine ning eluea pikenemine, esmatarbekaupade osakaalu vähenemine ja vabaaja kaupade osakaalu suurenemine tarbimisstruktuuris. Majanduskasvu esmasteks allikateks on olemasolevate tootmisressurside (tööjõud L, kapital K, loodusressursid) hulk ja tehnoloogia progress. Majanduskasvu teisesteks teguriteks on olemasolevate tootmistegurite tootlikkust mõjutavad faktorid: inimkapitali tase, rahvamajanduse struktuur ja
kohustuslikuks teha ning on andnud nõusoleku alimentide maksmata jätmise avalikustamiseks. Ainetöö koosneb kahest osast, milles esimeses uuritakse ülalpidamiskohustuse seaduslikke regulatsioone. Töö teises osas uuritakse tööandja õigust seoses kindlaksmääratud puhkuse tööandjapoolse osalise ärajätmisega. 1. ÜLALPIDAMISKOHUSTUS Ligi 22 protsenti Eestis kasvavatest lastest kasvab üksikvanema hoole all, meist eespool on üksikvanemate osakaalu poolest OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) riikidest vaid USA (26 protsenti), Uus-Meremaa, Iirimaa (mõlemad 24 protsenti) ning Kanada (22 protsenti). Värskest uuringust ,,Doing Better for Families" selgub, et 27 OECD liikmesriigi võrdluses kasvab üksikvanema hoole all keskmiselt 15 protsenti lastest[1]. Üksikvanema hoole all kasvaval lapsel on seadusega määratud õigus saada toetust ja ülalpidamist ka teiselt lapsevanemalt
4. Suurema lauaosa lauaplaat käib lahti ja toetub abitasapinna peale 5. Laud on valmis kasutamiseks. 5 1. Nii näeb välja laud kokkupadud asendis. Teeme lahti üks lauapool. 2. Ta fikseerub metalljalaga selleks, et hoidma püsikindlust. Siis avame laua teine osa. 3. Laua teine osa ka fikseerub metalljalaga. Nüüd laud on valmis kasutamiseks. 1-10... suur arv-hea tulemus Morfoloogiline maatriks seadme omaduste osakaalu hindamiseks: Nr Omadus Osakaal 1 2 3 4 5 1 Hind (madal) 8 6*8=48 8*4=32 7*8=56 6*8=48 6*8=48 2 Kaal (väike) 6 5*6=30 5*6=30 6*6=36 5*6=30 6*6=36 3 Hoolduskulud 2 3*2=6 3*2=6 4*2=8 5*2=10 3*2=6 (madalad) 4 Töökindlus 10 8*10=80 8*10=80 10*10=100 9*10=90 9*10=90 (kõrge)
Maapiirkondades olevad ettevõtted jäävad enamasti oma arengult alla linnades ja nende lähiümbruses olevatele ettevõtetele. Samuti on maapiirkonnas asustus ning töökohtade arv kümneid kordi väiksem kui linnas. Seetõttu on loogiline oletada, et kui töökoht asub linnalises asulas, on eeldus enamasti ka suuremale keskmisele brutopalgale. Vastava teguri mudelisse lülitamiseks on töö autorid lähendmuutujana kasutanud linnalises asulas elavate inimeste osakaalu kogu maakonna elanikest. Erinevad uuringud on näidanud, et meeste palgatase on märgatavalt kõrgem kui naistel. Seega võib oletada, et piirkonnad, kus on kõrgem meeste osakaal, on ka kõrgem palgatase. Seega on töö autorid testitavasse mudelisse lülitanud ühe muutujana ka meeste osatähtsuse kogu tööhõivest. Koostatava ökonomeetrilise projekti eesmärgiks on uurida haridustaseme (kõrgharitute
osakaalu. Olen kuulnud, et veel mõned kümned aastad tagasi oli olukord kardinaalselt teine. Eks see ole juba ajapikku tõestust leidnud, et kõik õpitu kinnistub praktilise töö käigus. Olles ise vabakutseline sukeldumisinstruktor, saan oma kogemusest väita, et teoreetilisest poolest jääb inimestel meelde umbes 20% ja pärast kõike seda sama veeall läbi tehes kinnistub ülejäänud 80%. Seetõttu tõstaksingi päevakorda küsimuse, et ehk tuleks praktilise töö osakaalu taaskord suurendama asuda. Esiteks mitmekesineks õppekava märgatavalt ning ilmselt suureneks ka huvi asja vastu mitmekordselt. Eks kätega ise asju tehes ja katsetades on ikka märgatavalt huvitavam, kui seda lihtsalt paberilt lugedes ja proovides vaimusilmas asjast ülevaade saada. Mõeldes jällegi meie kõrgkooli hetke olukorra peale pean nentima, et mina ehk siis mehaanikateaduskonna üliõpilane olen praktilise töö osa suhtes palju õnnistatumas seisus, kui minu teised saatusekaaslased
Rahvastiku vananemine mõjutab tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkust nii tulude kui kulude poolelt. Ühest küljest väheneb tööjõud, seega väheneb ka tööjõu maksustamisele baseeruv ravikindlustustulude laekumine inimese kohta. Teisest küljest toob rahvastiku vananemine kaasa ka nõudluse suurenemise tervishoiuteenuste järele. Kasvab krooniliste haiguste osakaal ja suurenevad kulutused raviks. Seega tekib küsimus, kas peaks suurendama erasektorite osakaalu raviastustes? Leian, et erakindlustusturu osakaalu suurendamine oleks kindlasti positiivseks ilminguks. Haigekassa süsteem, mis tugineb põhiliselt ühiskondlikul solidaarsusel, ei suuda tagada jätkusuutlikku rahastamist tööealise elanikkonna vähenemisel ning ravi jätkuval kallinemisel. Suunates inimeste rahalisi vahendeid tervise tagamisele läbi isikustatud kindlustusteenuste väheneksid kindlasti üldised tervishoiukulutused.
Linnastumine – Maal elavate inimeste osakaalu vähenemine riikide rahvastikus. Taaslinnastumine – Linnakeskuse taas aktiivseks muutumine. Metropol – Pealinn, suurlinn. Tööstuspark - Hea infrastruktuuriga ala, kuhu ettevõtted koonduvad logistiliste, tööjaotuslike, maksunduslike vm eeliste tõttu. Ringlinn – Mudel, kus ärikeskust ümbritsevad erineva funktsiooni, ehitustiheduse ja maa väärtusega ringjad linnaosad. Tasakaallinnastumine – Linnastumise viies faas, kus pööratakse tähelepanu säästlikule arengule ja ressursside mõõdukale kasutamisele. Keskkonnaprobleemid – Liigne energia ja puhta vee tarbimine, suure prügikoguse tekitamine jms. Slumm – on linna vaene, halva hoonestuse ja puuduva heakorraga üleasustatud osa. Valglinnastumine - linna planeerimata ja laiaulatuslik levik maapiirkonda. Industrialiseerimine – suurtööstuse arendamine.
o Hariduse kvaliteedi mõõtmine on suhteliselt lühikese ajalooga, mistõttu pole rahvusvaheliselt veel välja kujunenud ühte suurt ja domineerivat indeksit. o Eesti haridus on ühtlaselt hea, lõhed koolide vahel väikesed ja nõrku õpilasi vähe. o Eesti eripäraks võib pidada ka nö tugeva keskmise fenomeni. See tähendab, et üldine saavutustase on hea ja väga nõrku, aga ka väga tarku lapsi on vähe. o Eesti hariduslikest riskikohtadest tuleb mainida meeste vähest osakaalu kõikide haridustasemete õppurite hulgas ning hariduse vähest positiivset efekti positsioonidele tööturul. o Eesti väikest rahavaarvu silmas pidades on tõsiseks murekohaks ka põhihariduse või vähemaga piirduvate noorte osakaal, mis statistiliselt on küll Euroopa Liidu keskmisel tasemel. AITÄH KUULAMAST! Kasutatud materjal • http://www.kogu.ee/wp-content/uplo ads/2013/05/EIA20122013.pdf
Maailma peamised põllumajandustooted Peamised tootjad* ja tarbijad** riigid (toodangu ja tarbimise hulgalt) FAO andmed (2009* ja 2007**) Ringi pindala kaartidel väljendab riigi osakaalu maailma kogutoodangus ja tarbimises. Nisu. Tootmine Rukis. Tootmine Mais. Tootmine Oder. Tootmine Kaer. Tootmine Riis. Tootmine Jamss. Tootmine Kartul. Tootmine Maapähkel. Tootmine Kohv. Tootmine Tee. Tootmine Kakaouba. Tootmine Viinamari. Tootmine Banaan. Tootmine Suhkruroog. Tootmine Suhkrupeet. Tootmine Kookospähkel. Tootmine Õlipalm. Tootmine Sorgo. Tootmine Hirss. Tootmine Sojauba. Tootmine Datlid. Tootmine Oliivid. Tootmine Puuvill
Maastiku meetrikud Patch richness e. eraldiste mitmekesisus PR iseloomustab maastikku Oleneb mõõtkavast Suure praktilise väärtusega Näitab erinevate maakattetüüpide arvu Mida rohkem erinevaid maakattetüüpe, seda mitmekesisem maastik Piirangud On tundlik maakatteklassifikatsioonisüsteemi suhtes Annab infot maakattetüüpide arvukuse kohta Ei ütle kui suurt maa-ala maakattetüüp hõlmab Class Area Proportion (CAP) Väljendab maakattetüüpide osakaalu Harvaesinevate maakattetüüpide avastamine Väljendatakse suhtarvu või protsendina Kasulik loodusvarade majandamisel, maakasutuse muutmisel, maastiku planeerimisel jne. Piirangud Ei näita, kuidas maakattetüübid jagunevad Jääb selgusetuks, milline on maakattetüüpide liigendatus ja kuju Usaldusväärsus sõltub sellest, kui täpselt maakattekaart koostatud on
Eugeenika Eugeenika on ideede ja meetmete süsteem, mis on suunatud vaimselt ja füüsiliselt tervete ja võimekate ning moraalselt väärikate inimeste osakaalu tõstmisele. Nii mõistis seda eugeenika rajaja, inglise teadlane sir Frances Galton. Sisuliselt tähendab see kunstliku valiku rakendamist inimpopulatsioonides. See on mõnes mõttes võrreldav aretusega. Galton eugeenika ideede propageerimisel eristas selgelt kahte suunda positiivset ja negatiivset eugeenikat. Ta pidas positiivset eugeenikat isegi tähtsamaks. Negatiivne eugeenika on suunatud kahjulike või muude ebasoovitavate pärilike omadustega inimeste sigimise piiramisele
· Maailma majandus sõltub tänapäeval naftast, mida kasutatakse tarbekaupade, energia ja mootorikütuste tootmiseks See on põhjustanud õhu saastumist tihedalt asustatud alade · Transpordisektori CO2-emissiooni vähendamise üheks võimaluseks peetakse vedelate biokütuste (biodiisel, etanool jm) kasutamise otsustavat suurendamist. · Biodiisel sobib ka katlakütteõliks · Biodiisli tootmise arengut Eestis soodustaks aktsiisivabastus. · Biokütuste osakaalu suurendamine tõstab varustuskindlust, vähendab kasvuhoonegaaside ja muude saasteainete heidet, suurendab mootorite töökindlust ning edeneb maapiirkondade majandust · Biodiislit peetakse keskkonnasõbralikuks kütuseks, sest ta: · - väävlisisaldus jääb alla 0,001%; · - tahmaheide on 50% väiksem kui tavadiislikütusel; · - kasutamist loetakse CO2-neutraalseks; · - ei sisalda bensooli ega teisi aromaatseid ühendeid;
(Seoses reaalse kasutusaja lõppemisega ) kanda bilansist välja järgmised põhivarad: Põhivara nimetus Soetamise aeg Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkväärtus Seisukorra iseloomustus Juhatuse liige Raamatupidaja akt võib sisaldada: 1. Vara liiki, täielikku nimetust, kogust, soetamise aega, maksumust, jääkväärtust, tehnilisi andmeid ja asukohta ning seisukorra lühiiseloomustust; 2. Vara osa kõlbmatuks tunnistamise selle lühikirjeldust, osakaalu tervikust protsentides ja rahalises väljenduses; 3. Andmeid aruandeaasta ümberhindluse kohta; 4. Põhivara remontide, parenduste, ümberehituste maksumust aruandeaastal 5. Infot, millest selgub, et vara ei ole õnnestunud kasutusse anda ega võõrandada, samuti asja säilitamise ebaotstarbekuse puhul seda tõendavat infot; 6. Vara osalise või täieliku hävimise korral kogu sellekohast teavet; 7. Vara hävitamiseks vajalike tööde, sh hoonete lammutamise eelarvet;
· PÕHJA-RIIKIDEL VÄHENES TEHNOLOOGIA ARENGU TÕTTU VAJADUS TOORAINE JÄRELE · KOLOONIATE HALDAMINE KUJUNES TÜLIKAKS JA KULUKAKS · KOLOONIATES OLI TÕUSNUD HARIDUSTASE JA TEKKINUD ISESEISVUSEST HUVITATUD HUVIGRUPID · PORTUGALI JA HISPAANIA KOLOONIAD ISESEISVUSID EMAMAADE NÕRKUSE TÕTTU ISESEISVUSSÕDADEGA INFOÜHISKONNA EELDUSED · TEHNOLOOGIA ARENG VÕIMALDAS INFO KIIRET HANKIMIST JA LEVIKUT · ÄRITEENUSTE, TURISMI JA MEELELAHUTUS- TÖÖSTUSE OSAKAALU TÕUS, SEST TOOTMISE EFEKTIIVSUSE TÕUS PÕHJUSTAS VABA AJA SUURENEMISE, ELATUSTASEME TÕUSU · KÕRGHARIDUSE OSAKAALU TÕUS · TRANSPORDIVAHENDITE TÄIUSTUMINE, VEOKULUDE VÄHENEMINE MAJANDUSSEKTORID · PRIMAARSEKTOR e ESMASEKTOR · SEKUNDAARSEKTOR e TÖÖSTUS · TERTSIAARSEKTOR e TEENINDUS · JAOTA JÄRGMISED MAJANDUSTEGEVUSED RÜHMADESSE: Nafta ammutamine, finantstegevus, teraviljakasvatus, lennundus, ehitus, sideteenused, kinnisvarakonsultatsioonid,
aastast . Kõige olulisemad tervishoiu finantseerimis allikateks on ravikindlustuse eelarve (70%) ja kodanike osalus (21%). Ravikindlustuseks vajalikud vahendid kogutakse sotsiaalmaksust (13%), mida maksavad tööandjad oma töötajaskonna palgafondilt. Küsimusele kas tervisehoiukulutusi peaks suurendama 50 miljoni euro võrra on mõitslikum otsus eelistada erakindlustusturu tekkismist Eestis, jääksin mina pigem esimese variandi juurde. Laiendades erakindlustusturu osakaalu, on inimestel võimalus ise valida, kuidas ta soovib enda tervist kindlsutada. Samas võib tekkida suurem erinevus ühiskonnaklasside vahel ainult jõukamad inimesed saavad lubada endale erakindlustusturul pakutavat ravikindlustust. Seega ongi oluline säilitada riikliku tervisekindlustussüsteemi, et ei jääks arstiabita ka isikud, kellel ei ole piisavalt ressursse, et võimaldada endale mugavamat hoolitsust erakliinikutes (näiteks lühemad järjekorrad).
TÖÖLEHT Diagrammid ehk joonised 1. Diagramme kasutatakse mittepidevate arvandmete esitamiseks. 2. Sektordiagrammi valime siis kui tahame näidata osakaalu tervikus (midagi on 100 %). Iga sektor näitab vastava kategooria osa tervikust. 3. Teadustöös ei ole sobiv kasutada ruumilisi diagramme, sest ruumilised diagrammid on visuaalselt petlikud (sektori tegelik osakaal tervikus ei ole hästi arusaadav). 4. Tulpdiagramm diagramm sobib objektide omavaheliseks võrdlemiseks 5. 6. Lintdiagramm ehk ribadiagramm 7. See annab ülevaate nende jaotumisest esinemissageduse. 8. Chart Title 20 18 16 14
Üleriigine jäätmekava Vähendada ja vältida olmejäätme teket suurendada liigiti kogutud olmejäätmete osakaalu suurendada olmejäätmete taaskasutamist vähendada ladestatud olmejäätmete hulka. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 Vähendada ladestatud olmejäätmete koguseid võrreldes baastasemega Pakendite tagastamine vastavasse konteinerisse või kauplusse on Sulle tasuta. Pakendite ära viskamisel koos olmejäätmetega tuleb sul maksta prügi äraveo ja ladestamise eest. Olmejäätmetega koos ära visatud pakendit ei saa enam taaskasutada.
materiaalsete ja ka kultuuriliste vahendite puudus. Jagatakse absoluutseks ehk primaarseks vaesuseks ja suhteliseks ehk sekundaarseks vaesuseks. Absoluutne vaesus viitab sellele, et rahuldamata on esmatähtsad vajadused elu alalhoidmiseks puuduvad toit ja peavari Tööpuudus Tööpuudus või töötus on nähtus, mis seisneb selles, et inimesed, kes soovivad töötada, ei leia omale sobivat tööd. Sageli mõistetakse tööpuuduse all ka tööpuuduse näitajat, niisuguste inimeste osakaalu tööjõus. Alkoholism ja narkomaania Alkoholism on haigus, mille puhul tekib organismil sõltuvus etanoolist. Alkoholismi tähistamiseks on kasutatud ka mõistet krooniline alkoholism. Kuid käibiva RHK-10 järgi oleks õige termim alkoholsõltuvus. Kuritegevus Kuritegevus on kuritegude toimepanemine. Kuriteo toimepanija on kurjategija. Üldiselt loetakse tänapäevase kuritegevuse peamiseks allikaks suhtelist vaesus. Kuritegu on raske seaduserikkumine. Tänan kuulamast!
Riik ei sekku toimub isevalik, piiranguteta Riik sekkub majandsse, reguleerib Firmad Ülikool Tootmiseks masinad Tootmiseks teadmised Otsused: firmajuhid eksperdid Suurem toodang Teenindus sektori osakaalu suurenemine Konveiertöölised Haritud spetsialistid Tähtsustatkse teaduse ja tehnoloogia osakaalu majanduses Tsentraliseeritud ja kooskõlastatud juhtimine Keskklass
elustandardite vahel Põhimõtted: solidaarsus ja ühtekuuluvus Tõuke- ehk struktuurifondid Euroopa Regionaalarengu Fond Euroopa Sotsiaalfond Ühtekuuluvusfond 2007-2013 saab Eesti 53 miljardit krooni toetusi Energiapoliitika ja keskkonnakaitse Põhiprobleemid: Kasvab sõltuvus impordist Nafta ja gaasi hind tõuseb Energiatoodete siseturu puudulikkus Kliima soojenemine Energiaalane tegevuskava: Taastuvenergia osakaalu tõstmine 20%ni aastaks 2020 Biokütuste osakaalu tõstmine 10%ni aastaks 2020 Energiasääst 20% aastaks 2020 Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine 30% Justiits- ja siseküsimused Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala Põhiõiguste tagamine – õigus liikuda Õigusasutuste tihe koostöö Varjupaiga- ja sisserändepoliitika Võitlus rahvusvahelise kuritegevusega Ühine välis- ja julgeolekupoliitika
Aeglast paranemist ja vastuvõtlikkust infektsioonidele Võib põhjustada kahju neerudele, südamele ja maksale Manustamine Vitamiin F ööpäevase vajaduse hindamiseks peab teadma, et: ööpäevas peaks 70 kg kaaluv inimene tarbima 60- 90g lipiide(biomolekulid). Sobivaim vahekord oleks: 33% ploüküllastamata, 33% monoküllastamata ja 33% küllastatud lipiide. Võttes aluseks polüküllastamata lipiidide protsendi ja LA ning ALA osakaalu selles, saab ööpäevaseks vajaduseks 0,1- 0,2 g/kehakaalu kg kohta. Parim tarvitada koos Vitamiinid B3 Tsink Vitamiin B6 Magneesium Vitamiin C Seleen Vitamiin E Pildid Päevalilleseemned Nisuidu Maisiõli Kalaõli
; Akude tootmisel kasutatakse ained, mis keskkonda ladestudes on mürgised. 20. sajandi algusaastateni olid elektriautode valduses maismaal liikumise kiiruserekordid; Alates 2004. aasta oktoobrist kuulub elektriautode kiirusrekord autole Buckeye Bullet, mille tippkiiruseks mõõdeti rohkem kui 510 km/h. Eesti on algatanud elektromobiilsuse programmi, suurendamaks taastuvenergia kasutamist transpordis; 2012. aasta lõpu seisuga oli Eesti elektriautode osakaalu järgi kõigist registreeritud mootorsõidukitest teisel kohal maailmas; Eestis on tuhande sõiduauto kohta 1 elektriauto. Mitsubishi iMiev Nissan Leaf Täname kuulamast!
KRAKKIMINE Toornafta fraktsioneeriva destillatsioonisaaduste hulgas aga on kõrgkvaliteetseid kütuseid vähe, mistõttu järgneb nende edasine töötlemine krakkimise teel. Sellisel viisil saadakse kõrgematest süsivesinikest väiksema süsiniku aatomite arvuga ühendid. Nii on võimalik toota tetradekaani vesinikkrakkimisel kaks molekuli heptaani. Kaasajal on naftatöötlemisel bensiini osakaalu suurendamiseks kasutuses järgmised krakkimise moodused: a) termiline krakkimine b) katalüütiline krakkimine c) vesinikkrakkimine a) Termilist krakkimist kasutatakse masuudi ja teiste raskete destillerimisfraktsioonide töötlemiseks temperatuuril kuni 490 oC ja rõhul 2 MPa, raskemaid destillatsiooniprodukte (gaasiõlid, pertooleum, ligroiin) krakitakse temperatuuril üle 500 oC ning rõhul 5...7 MPa. b) Katalüütiliselt krakitakse peamiselt kergeid
Küsimus 1 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Eesti töötaja tunnitootlikkuse tase erineb saksa töötaja omast kordades umbes: Vali üks: a. 4 b. 7 c. 6 d. 5 Tagasiside Õige vastus on: 5. Küsimus 2 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Elanikkonna käsutatavad tulud – see on: Vali üks: a. Tarbijahinnaindeksiga korrigeeritud jooksvad tulud, millest lahutatud kohustuslikud maksed ja maksud b. Teatud perioodil saadud (arvestetud) rahasumma c. Tarbijahinnaindeksiga korrigeeritud nominaalsed rahalised tulud d. Nominaalsed tulud, millest on maha arvestatud elanike kohustuslikud ja vabatahtlikud maksed e. Rahaliste tulude summa suhe olemasolevasse elannikkonda Tagasiside Õige vastus on: Nominaalsed tulud, millest on maha arvestatud elanike kohustuslikud ja vabatahtlikud maksed. Küsimus 3 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Vahetusesisesed ajakaod moodustas...
Kindlasti olete kuulnud, et tervist tuleb hoida ja kaitsta. Sellega ei tohiks mängida ja seda kahjustada. Usun, et ka teie vanemad on teile rääkinud, et ärge sööge palju magusat ja pange ikka sall kaela. See võib tunduda igava näägutusena, kuid tegelikult on see õige. Regulaarselt tuleks teha ka sporti, et hoida ennast piisavalt aktiivsena ja heas füüsilises vormis. Õigesti toitumine ei pruugi raske olla. Toidupüramiid selgitab erinevate toitainegruppide osakaalu õiges toiduvalikus. Iga erinev grupp varustab meie organismi erinevate ainetega. Ükski rühm ei ole teisest tähtsam, kuigi püramiidi alustala moodustavaid aineid - teraviljatooteid - peaks teiste gruppidega võrreldes rohkem tarbima. Suitsetamine ja selle kahjulikud mõjud inimesele Suitsetamine on inimese tervisele väga kahjulik. Suitsetamine kahjustab kopse ja võib põhjustada kopsuvähki.Teadlased analüüsisid suitsetajate ning
Lugupeetud kuulajad! Tervislik eluviis thendab seda, et toitud ja elad tervislikult. Niteks ei tasu sa liiga palju rasvaineid. Kindlasti tuleb kasuks sport ja vimlemine. Inimesed liiguvad vga vhe. Spordi asemel vib ka jalutada. igesti toitumine ei pruugi raske olla. Toidupramiid selgitab erinevate toitainegruppide osakaalu iges toiduvalikus. Iga erinev grupp varustab meie organismi erinevate ainetega. kski rhm ei ole teisest thtsam, kuigi pramiidi alustala moodustavaid aineid - teraviljatooteid - peaks teiste gruppidega vrreldes rohkem tarbima. Kige kasulikumad on kodus kasvatatud puu-ja juurviljad. Soovitav mitte osta nt Poola unu(keemiat tis). Kust kohast hakkavad ebatervislikud eluviisid?- (paus) Mina arvan, et ebatervislikud eluviisid algavad juba noorest peast (nt peod). Hakatakse
uuendused, ülevõtmised Kvaliteedi tõstmine jne) Litsentseerimine Uute toodete väljaarendamine Strateegilised liidud ja Geograafiline laienemine ühisettevõtted (riigisiseselt) Frantsiis Rahvusvahelistumine Ettevõtte edu Edul on erinevaid aspekte •Tunnustus tegevusharus konkurentide ja klientide poolt •Kasvavad müügimahud •Korduvostjate osakaalu tõus; püsiklientuuri väljakujunemine •Paranenud finantsseis pankade ja investeerimisspetsialistide silmis •Kasvav töötajate, sh juhtide arv •Kiirendatud vajadus tõsta omakapitali suurust •Vajadus uute põhivahendite järele ja nende muretsemine •Lisaruumide vajadus või asukoha vahetus (EP näide) 5 edu võtmetegurit •Inimesed •Eesmärgid •Meetodid •Füüsilised ressursid •Kliendid Väikeettevõt(ja)te edukuse tunnused Koostööaldis Edule orienteeritud
.. 2. Linn mille osad paiknevad sektoritena. 4. Linnakeskuse taas aktiivseks muutumine. 3. Mudel, kus ärikeskust ümbritsevad erineva 8. Inimeste kogum, kes elavad linnas. funktsiooni, ehitustiheduse ja maa väärtusega ringjad 9. Linna planeerimata ja laiaulatuslik levik linnaosad. maapiirkonda. 5. Suurtööstuse arendamine. 10. Maal elavate inimeste osakaalu vähenemine riikide 6. Linnastumise viies faas, kus pööratakse tähelepanu rahvastikus. säästlikule arengule ja ressursside mõõdukale 12. Kuritegevuse suurenemine, ebavõrdsus ja kasutamisele. kodutus- mis probleemid need on? 7. Linna vaene, halva hoonestuse ja puuduva 13. Tervishoiuvastased elutingimused ehk... heakorraga üleasustatud osa. elutingimused
okupatsiooniks. Jagamise põhjuseks oli demokraatia propageerimine Euroopas ja sellega natsionalismi Saksamaal vähendada. Samal aastal esitas USA president Harry Truman oma seisukoha, kus ta ütles, et hakkab kaitsma vabasid rahvaid kommunistide eest, mida hakati nimetama Trumani doktriiniks. Järgmiseks sammuks oli Marshalli plaan, mille käigus toetati Euroopa riike rahaliselt, et pidurdada Nõukogude Liidu mõju nendes maades ning sellega vähendada kommunismi osakaalu. Minu arvates olid 1940. aastate rahvusvahelised suhted pingelised ning rahva jaoks küllaltki hirmuäratavad, sest USA ja Nõukogude Liit arendasid oma tehnoloogiat ja relvastust, mis jättis mulje, et iga kell võib puhkeda uus maailasõda. Kokkuvõtteks võib öelda, külm sõda oli USA ja Nõukogude Liidu võimuvõitlus, kus taheti üksteist üle trumbata ja sellega näidata, et just tema on võimsaim riik maailmas.
1996 järgi) Olulised sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised faktorid, mis on maakasutust ja maastikupilti mõjutanud: maareformid (1919, 1940, 1947, 1989); küüditamised (1940 ja 1949) ja kollektiviseerimine (1940- ndatel); nõuk. piiritsooni moodustamine; põllumajanduse mehhaniseerimine ja kontsentreerumine; ulatuslik maaparandus; linnastumine. Sotsiaal-majanduslike mõjude peamised peegeldused maakasutuses ja maastikupildis: põllumajandusliku maa osakaalu langus 65%-ilt 1918. a. kuni 30%-ni 1994. a.; metsa osakaalu suurenemine 14%-ilt 47%-ni sama ajavahemiku jooksul; looduslike rohumaade osa jätkuv langus; rannikualade säilimine suhteliselt heas looduslikus seisus; maastikustruktuuri lihtsustumine ja polariseerumine; ökoloogilise võrgustiku väljakujunemine. ESTONIA 2010 GREEN NETWORK 0 25 50 International core areas National core areas
e. Palgad langevad suhteliselt kergemini, võrreldes kulutustega kapitalile 22. Töö pakkumise kõvera positiivse kalde põhjuseks on: a. see, et iga tööandja tegutseb täieliku konkurentsi tööturul b. kahanev tulu c. alanevad MRC Töö-ökonoomika arvestustest d. kasvavad alternatiivkulud vabast ajast loobumisel (ÕIGE) 23. Töö tasustamise vormide areng toimub suunal a. töö tariifisüsteemide arendamine b. ajatöö osakaalu suurendamine c. tükitöö osakaalu suurenemine 24. Töötuse majanduslikke kulusid võib ligikaudselt väljendada, mõõtes a. Töötuse tõttu kasvanud kuritegevuse kahjusid b. Abielulahutuste kasvu töötuks jäänute perekondades c. Hüviste väärtust, mida töötud oleksid võinud toota d. Uute töökohtade loomiseks tehtud kulutusi e. hõõrdetöötuse tõttu kasvanud töötute abiraha väljamakseid 25
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
