KREETA-MÜKEENE KULTUUR Kreeka ajaloo varaseim periood oli nn Kreeka-Mükeene ajajärk II aastatuhandel eKr. Kreeta saarel Egeuse mere lõunaosas kujunes siis omapärane kõrgkultuur, mis kandus aastatuhande keskpaiku ka Kreeka maismaale, omandades seal uusi jooni. Nii jaguneb Egeuse ehk Kreeka- Mükeene kultuur omavahel tihedalt seotud, kuid teatud mõttes siiski ka erinevateks osadeks minoiliseks ehk Minose kultuuriks Kreeta saarel ja hilisemaks Mükeene kultuuriks Kreeka mandril. Kreeklased ei ole Kreeka põlisasukad. Kreeklaste saabumisel elas seal juba mingi tundmatu rahvas. Umbes 2000 a eKr jõudis see rahvas Kreeta saarel oma arengus tsivilisatsiooni tasemele. Hilisem kreeka mütoloogia seostas seda eelkõige legendaarse Kreeta kuninga Minose valitsemisega, millest see ongi Minose kultuuri nime saanud. Minoiline kultuur hõlmas aastaid 2000-1400 eKr
Kuidas on kultuur mind mõjutanud? Kultuur, mis kõige üldisemas mõttes tähendab inimtegevust, mõjutab nii mind kui ka kõiki teisi inimesi siin ilmas päevast päeva. Kultuuri osadeks võib pidada näiteks erinevaid traditsioone, kunsti, muusikat, religiooni. Ühesõnaga kõike, mis inimene enese käe läbi korda saadab. Enda puhul aga mainiksin ühe suure mõjutusallikana ära kasvatuskultuuri ja ümbritseva ühiskonna kehtestatud normid ja kombed. Erinevates piirkondades on need suuresti erinevad, seega oskan ma neid piisavalt tähtsustada. Näiteks, kui ma oleksin sündinud Aafrikas ja oleksin mustanahaline, siis arvatavasti oleks ma juba aastaid abielus
Ühiskondlikust lepingust Enne ühiskondlikku lepingut valitses inimeste vahel looduslik seisund ilma igasuguste seadustega, mis on nüüdseks iseloomulikud tsiviliseeritud ühiskonnale. Locke arvas, et just moraali tunnetav ja selle läbi enda loomulikke soove ja käitumist kontrolliv üksikisikute grupp saab eksisteerida sellises ühiskondlikus seisundis nagu seda on looduslik seisund. Niisiis võib pidada ühiskondlikku lepingut üleminekuks tsiviilühiskonda. Ühiskondlik seadus on ainuke seadus, mis loomu poolest nõuab üksmeelset heakskiitu, sest kodanike ühinemine riigiks on ju kõige vabatahtlikum akt. Riik on kord rajatud ning siis tingib elukoht vastava riigiga nõustumise. Riigi territooriumil elamine tähendab enda allutamist tema suveräänsele võimule. Kui näiteks inimesel on mõjuvõim enda keha üle, siis samamoodi on indiviid üks osa riigist ning seetõttu allutatud mingil määral suveräänsele riigile. Suverään tun...
. On vaja tööjõudu, ressursse ja kapitali. Kui firma on teeninud kasumit on kõige mõistlikum investeerida tagasi ettevõttesse, et arendada/uuendada tootmis tehnoloogiat. Mida parem tootmis tehnoloogia seda vähem läheb ressursse. Kuigi ilma tugeva juhita ei saa firmat olla. Ettevõtja peaks olema: · Riskialdis · Hea kujutlusvõimega · Hea suhtleja On olemas erinevad firmade liigid · Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osanikud ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. · Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. · Mittetulundusühing on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine · Tulundusühistu (edaspidi ühistu) on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja
elemendiga on tegemist. Neutronite arv tuumas määrab ära, millise isotoobiga on tegemist. 10. Tuumajõud on kahe või enama nukleoni vahel mõjuv jõud, mis hoiab koos aatomituuma. Tuumajõud põhineb tugeval vastastikmõjul, olles selle teisene väljendus (samamoodi nagu van der Waalsi jõud on elektromagnetilise vastasmõju teisene väljendus. 11. Seoseenergia on mehaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks. 12. Uraan-235 aatomi tuum lõhustub, kui seda tabab aeglane neutron. Sealjuures eraldub uusi neutroneid, mis võib tekitada ahelreaktsiooni. Ta on ainus looduses olulises koguses leiduv isotoop, millel on see omadus. 13. 14. Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed.
kindlasse sihtpunkti. · Laokulud on siinjuures õigustatud ja efekt saadakse eellõige suurte kaubakoguste veokulude säästmisest. · Hulgimüügifirmad saavad konsolideerimisest kasu eelkõige läbi väiksemate vaovarude ja suurema ringlemissageduse. Distributsioon · Distrubutsioon ehk jaotus on vastandiks konsolideerimisele. · Ühelt saatjalt saabunud saadetise lahutamine väiksemateks osadeks ja nende edastamine klientidele · Analoogiliselt konsolideerimisega annab distributsioon säästu eelkõige veokuludes, kuna ühe paikkonda viiakse selle käigus kohale suuri kaubakoguseid. Kliendi rahulolu tagamine · Vahel on kliendi rahulolu kindlustamisel ainsaks motiiviks laopidamine kliendile sobivas kohas. · Laopidaminesellises paikkonnas ei pruugi olla optimaale lahendus ja on
hinna eest originaalitsevaid kunstnikke. Ingliskeelse luule tippu tõusis T.S Eliot poeemiga ,,Ahermaa", saksa poeesiat rikastas R.M. Rilke. James Joyce'i romaani ,,Ulysses" aga on nimetatud maailma kirjanduse üheks tipuks. 1922. a avastas Howard Carter Egiptuses vaarao Tutanhamoni hauakambri. Füüsikas toimusid suured avastused. Albert Einstein tõestas üldrelatiivsusteooriat, Ernest Rutherford lahutas aatomi osadeks, James Chadwick avastas neutroni. Keemia ja füüsika ühendamise viis lõpule Linus Pauling, kes seletas põhjalikult ära keemilise sideme olemuse. Totalitarism ja rassism sekkuvad kultuuriellu 1920.-1930. aastate läänemaailma kultuurielu arines sõjaeelsest kõige muu kõrval selle poolest, et kaks suurt riiki, NSV Liit ja üha suuremal määral ka Saksamaa, asusid oma kultuuri hävitamise ning deformeerimise teele. NSV Liidus oli 1920. aastate algul valitsenud
4. Kasutatud allikad Paiknemine ja kaardil Sakala kõrgustik on lõuna-eestis ja jääb Võrtsjärvest lääne poole.Kõrgustik on kolmnurkse kujuga. (Kaart on piltides) Geoloogiline ehitus Kolmnurkse kujuga Sakala kõrgustik on Pandiverest madalam ja palju vaheldusrikkama pinnamoega lainjad tasandikud ja küngastikud vahelduvad sügavate, juba enne mandrijäätumist tekkinud orgude, nn. ürgorgudega, mis jaotavad Sakala kõrgustiku üksikuteks osadeks. Suurematest orgudest on tuntud Tänassilma, Raudna ja Halliste ürgorg.Kõrgustiku loode- ja põhjanõlv on järsk, Läti piiresse ulatuv lõunanõlv aga lauge.Sakala kõige kõrgemad kohad jäävad kõrgustiku lõunaossa: kõrgeimaks on Rutu mägi - 146 m ja Kärstna mägi - 136 m. Pinnamood Sakala kõrgustiku põhjaosa on vahelduva pinnareljeefiga: astangute, voorte, ooside, moreenkuplite ja looklevate jõeorgudega.
Mis juhtus Altmargi ja Brömsebro rahulepingu tulemusena? Lõuna eesti läks rootsile Mis põhjusel suutsid rootslased, sõdade perioodi lõpuks, vallutada kogu Eestimaa? Sellep et Eestlased suhtusid neisse hästi. Arutle, kas Rootsi aega sai nimetada heaks ajaks või mitte? Näited Sai nimetada, kui heaks ajaks ja seda näitas rahvaarvu kasv. Sõjad olid möödas. kuidas mõjutas Rootsi aeg Eesti rahvastiku arengut? Mõjutas hästi Eestimaal sündimus hakkas tõusma ja rahva arv kasvas Mis osadeks jagunes Balti hertsogiriik? Eestimaa,liivimaa ja saaremaa Mis kunstistiil oli Rootsi ajal Eestis valdavaks ja too näide?Baroki stiil.Kadrioru loss Kuidas nimetati esimesi tootmisettevõtteid Eestis ja mis eesmärgil? (mida toodeti Eestis) manufakturid ehk käsitöökojad. Need olid saeveskid, telliselöövid, lubjaahjud, paberimanufaktuurid, Hüti klaasikoda hiiumaal. rajati et eksporti suurendada. Millal asutati Tartu Ülikool ja mis linnades ta Rootsi ajal asus? asutati 1630
AISTINGUD Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi Klassikaliselt eristatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingut Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel Nägemine Inimese nägemisorganiks on silm Silma abil eristame valgust ja värvusi, esemete kuju ja suurust ning ruumis liikumist Nägemismeele kaudu saab inimene väliskeskkonnast kõige rohkem infot Silma osadeks valguskiire läbimise järjekorras on: ·Sarvkest ·Silma sisevedelik ·Lääts ·Pupill ehk silmaava, mille moodustab iiris ·Klaaskeha ·Võrkkest Värvinägemise häired: värvipimedus, daltonism Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kuulmine Kuulmine võimaldab eristada helilaineid,
keemiliste sidemete katkemise ja/või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet. Tuumareaktsioonide võrrandeid võib kirjutada täpselt nagu keemiliste reaktsioonide võrrandeid. Erinevalt tuumareaktsioonidest, ei toimu keemilises reaktsioonis aatomituumade muutusi. 2. Mis on seoseenergia. Too näiteid Seoseenergia on mehaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks. Näiteks elektroni seoseenergia on energiahulk, mis on tarvis elektronile anda, et teda oma orbiidilt välja lüüa 3. Kuidas oleneb tuumade seoseenergia massiarvust? Seoseenergia kasvab massiarvu kasvades 4. Missugustes tingimustes on võimalik kergete tuumade ühinemine? Temperatuur peab tõusma vähemalt 10 miljoni kraadini. Tuumad peavad üksteisele hästi lähedal olema. 5. Too näide lihtsamast sünteesireaktsioonist! Kui palju eraldub selles energiat?
nende mõistus. 2. Mõtlemise meetod seisneb esiteks selles, et ei tohi teha teha otsuseid enne kui need on hoolikalt läbimõeldud. Teiseks tuleb jagada uutitav võimalikult paljudesse osadesse ning seejärel uurida neid lihtsaimast raskemateni. Viimaseks tuleb koostada selge ülevaade veendumaks, et mida ei jäänud vahele. Seega näeme, et tegu on deduktiivse meetodiga, kuna algul me tegeleme üldiselt asjaga jaotades ta teatud osadeks, ja seejärel tegeleme üksikasjalikult nende osadega. 3. Descartes põhjendab seda, et ma olen esiteks sellega, et kui me julgeme millegis kahelda, tõestab meie endi olemasolu ja teiseks kui ma mõtlen, järelikult ma olen. 4. Inimese olemuseks on hing, mitte keha, kuna kogu meie substantsi olemus seisneb mõtlemises. 5. Kuna inimene ise ei ole täiuslik, siis ei saa Descartese arvates olla täiusliku idee allikaks
A-Meristeempaljundus sai võimalikuks taimerakkude vegetatiivsele paljunemisele. Näiteks igast võetud algkoe osast võis kasvada täiesti uus taim. Sai võimalikuks tänu kasvufaktoritele, kus veekogu äärel võib olla kõrged pillirood. Tänu totipotentsusele e kõikvõimelisusele, kus rakust võib areneda välja terve organism. Võimalik saada viirusvabu taimi. Embrüonaalsiirdamine.Põllumajandusloomadel kutsutakse esile superevolutsioon, mille käigus küpseb tavapärasest rohkem munarakke. Need pestakse emakast välja. Nende seast valitakse välja kõige tervemad ning viljastatakse need kunstlikult katseklaasis ehk in- vitro. Munarakud jäetakse katseklaasis söötmele, kus nad arenevad moorulateks, moorulad viiakse surrogaatemasse, kus kasvatab oma kehas teise looma järeltulija. Moorula ehk kobarloode. Transgeensed loomad ja mikroorganismid on inimestele tähtsad, sest nende abil saame me katsetada nt mõne ravimi mõju, kuidas see mõjuks inimesele. Saame sü...
1 OSAÜHING 1.1 Asutamine Osaühingu on nagu äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing, on ühest küljest, mõeldud vormiks väiksematele ettevõtetele. Võrreldes aktsiaseltsiga on osaühingule kehtestatud palju vähem norme. Nende kohta käivad normid on dispositiivsed ehk ühingu (seltis) põhikirjaga saab mitmetes olulistes küsimustes ette näha seaduses sätestatud erinevaid kokkuleppeid. Osaühingus on osanike vastutus piiratud. Osaühingu suureks eeliseks on see, et neil on väike algkapitali nõue - 2500 eurot
MÕISTED: Valgustaja- teadmiste levitaja; valgustusfilosoof, kelle eesmärgiks on enese ja teiste harimine ning ühiskonna õigele teele suunamine. Piibel- ristiusu peateos. Osadeks Vana ja Uus Testament. Uus Testament jaguneb omakorda neljaks evangeeliumiks. Juhuluule- salongi- e. tarbeluule, perekondlike ning seltskondlike sündmuste (nt pulmade, sünnipäeva, ristsete) puhuks kirjutatud värsid, pühendusluule. Estofiil- eestisõbralik, eesti keelt ja kultuuri harrastav muulane. Kalendrilisa- osa kalendrist, asudes seejuures kalendri lõpus; sisaldas endas ilukirjanduslikke jutte. Esialgu vaimulik sisuga, hiljem hakkasid tutvustama teisi maid, jag
Bioloogiline ohutegur võib inimesele mõjudes põhjustada: nakkushaigust allergiat mürgistust (toksiinidest) Nakatumise teed (1) Ülekanne saastunud materjali kaudu - Toidu ja veega nakatumine enterogeensete bakteritega. - Vereülekandel viirustega. - Protseduurid nakatunud vahenditega. Vektorülekanne - Antropoodide kaudu antropozoonoosid nakatumine vaheperemehe kaudu. Nakatumise teed (2) Õhu kaudu - Tolmuosakeste kaudu Mikroorganism aurustub aerosoolseteks osadeks, mida väiksemad on osakesed, seda kauemaks jäävad nad õhku püsima. - Saastunud riietelt Linadelt satuvad kuivanud eksudaat, sekreet, inimese naha sarvkestaosakesed tolmuga hingamisteedesse. Nakatumise teed (3) Kontaktülekanne 1. Otsene kontakt vahetu füüsiline kokkupuude nakkusallikaga. 2. Kaudne kontakt nakatumine pisikutega saastunud asjade kaudu. 3. Piiskkontakt nakkuse levik õhu kaudu köhimisel, aevastamisel, nuuskamisel, nakatunud kehavedelike kaudu.
Põhilisteks eeldusteks on, et gaas koosneb molekulidest, mis on pidevas kaootilises liikumises ning nende vahel on vastastikmõju. N: gaas võib täita mistahes ruumi, seda saab kergelt kokku suruda, mõõta rõhku ja temp. N: vedelikus on aatomid pakitud üksteise kõrvale, seda on raske kokku suruda. Kui 5. sajandil esines esmakordselt hüpotees aine atomaarsest ehitusest ning et ainet võib jagada kuitahes väikesteks osadeks, siis 16.17. sajandiks oli arenenud teadus nii kaugele, et küsimus aine jagatavusest võeti kasutusele Gassendi, Newtoni ja Lomanossovi töödes. Ainet käsitletakse, kui süsteemi, mis koosneb paljudest jagamatutest osadest, mitte kui pidevat keskkonda. Molekulaarkineetilise teooria töötas välja aga Boltzmann, millele oli tol ajal küllat vastaseid. 5. Kirjelda ideaalset gaasi. Ideaalne gaas on reaalse gaasi lihtsaim mudel, milles ei arvestata
PEDOSFÄÄR Mulla viljakus sõltub huumuskihi paksusest. MULD: a) elusosa- bakterid, vetikad, seened, ainuraksed, pisiloomad. b) elutaosa 1.vedel(mullavesi) 2.Gaasiline 3.Tahke a) lähtekivimid, kruus, savi, liiv b) ORG huumus, mullakõdu *Mullalõimis e meh. koostis näitab millise suurusega mineraalosakestel muld koosneb.(sl ja ls) Murenemine: kivimite purunemine ja miner. muutumine mpinna pindmises osas, temp, vee ja elusorg toimel Füüsikaline e rabenemine: kivim peenestub erisuurusega osadeks, kuid mineroloogiline koostis ei muutu.Ülekaalus kuivas e ariidses kliimas(kõrb) Keemiline muren. e porsumine: muutub kivimi keem. koostis, kuna osa lahust. aineid eraldub. Niiskes e humiidses kliimas (vihmamets) Geol. muren: algab elusorg kivistumisega kivimitele a)biokeemiline- jääkained b) mehhaaniline- taimejuured. KUJUNDAVAD TEGURID Lähtekivimid- annab mullale miner aluse ja füüs. keem. omadused. Reljeef- tasasel relj. on mullatekke ting. ühtlasemad kui liigestatud relj
o inimeses ca 70%, o aedviljades 85-95%, o isegi jahus ja leivas (15-30%). LAHUSED JA LAHUSE MASSIPROTSENT lahus = lahustunud aine + lahusti; Näiteks: soolvesi = sool + vesi (st soola ja vee ühtlane segu ongi lahus, mida nimetatakse soolveeks). Lahuse protsendiline koostis ehk massiprotsent W% näitab seda, kui suure osa lahuse massist annab aine mass (ehk mitu grammi ainet on 100 g lahuses). Et lahus on tervik, mille osadeks on lahustunud aine ja lahusti,... ...siis võime ülesannete lahendamisel alati lugeda kogulahuse massi vastavaks 100%-le, kusjuures lahustunud aine mass vastab antud lahuse protsendilisele koostisele ehk massiprotsendile ehk W%-le. Ristkorrutise koostamisel järgimegi niisiis põhimõtet: 100% m(lahus) W% m(aine) Asendades tundmatu väärtuse näiteks x-ga, saame ülesandeid hõlpsasti lahendada.
8. De Broglie laine- vabalt liikuvate osakeste leiulaineid. (λ=hp=hmv) 9. Kvantmehaanika põhivõrrandi e Schrödingeri võrrand- kvantoleku muutumine süsteemis. 10. Tuumajõud- kahe või enama nukleoni vahel mõjuv jõud, mis hoiab koos aatomituuma. Omadused- Väga väikeste vahemaade juures on tuumajõud tõukuv; Tuumajõud on väga väikese mõjuraadiusega; Tuumajõud on laengust sõltumatu. 11. Seoseenergia- mehaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks. E=A 12. Massidefekt- tuuma koostisosakeste ja tuuma masside vahe. ∆M= Zmp+ Nmn- Mt. Mt- tuuma(seisu)mass Z- laenguarv(prootonite arv) mp- prootoni(seisu)mass N- neutronite arv mn- neutroni(seisu)mass 13. Radioaktiivsus- ainete võimet iseeneslikult kiirguda. 14. Radioaktiivse kiirguse liigid- *α-kiirgus- kõige väiksema läbitungimise võimega kiirgus (teda peatab juba paberleht); käitub magnetväljas nagu positiivselt laetud osakeste voog; koosneb heelium-4 aatomituumadest.
absoluutkiirusega. Pauli printsiip- kehad ehk osakesed. Kaks keha ei saa olla samas kohas samal ajal. Superprositsiooniprintsiip- Väljad ei sega üksteist ja nende mõjud liituvad. Valgusprintsiip- Väljad liiguvad valguskiirusega Tõrjutuse printsiip- ainelisi objekte ei saa asetada teineteise sisse. (kaks veejuga ei saa teineteist segamatult läbida). Atomistlik printsiip- nii ainet kui välja pole võimalik lõputult jagada samade omadustega osadeks. (mõlemal on olemas vähimad kogused) Energia miinimumi printsiip- väidab, et kõik iseeneslikud (mitte välismõjust tingitud) protsessid kulgevad kehade süsteemi energia kahanemise suunas. Energia jäävuse seadus- energia ei teki ega kao. Fatalistlik põhjuslikkus- Kui mingi sündmus saab põhjustada vaid ühe kindla tagajärje Si süsteem - Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem (pikkus, mass, aeg …)
kinnituskumm on juukse tüvepoolsel osal. Niimoodi rulli keerates salgu alguses peanaha juurest on taha suunatud kohevus ja salgu lõpus peanaha juurest on ettesuunatud kohevus. Kinnituskumm asetseb juuksetüve poolses osas, mis jätab juustele terava randi. Klassikaline rullikeeramisskeem Eelteadmised See on keemilise loki rullikeeramisskeem erineva pikkusega juuste jaoks. Seda skeemi kasutatakse kõige enam juuksuritöös. Juuste jaotamine osadeks. Tehke kaks paralleelset sik-sakilist jaotusjoont pealaelt juuksekasvupiirilt läbi pöörise kuni juuksekasvupiirini kaelal. Jaotusjoonte vahe on keemilise loki rulli pikkune. Pealae osa eraldatakse pöörise juurest ja kukla osa jaotatakse pooleks kuklaluu juurest ülemiseks ja alumiseks kukla osaks. Külje ja kukla juuksed jaotatakse pooleks kõrva kõrgemast tipust otse üles. Kõrvataguse osa juuksed jaotatakse pooleks ülemiseks ja alumiseks kukla osaks
koosnevad metallianioonidest ja hüdroksiidioonidest Aluseline oks. -oksiid, mis reageerib happega, moodustades soola ja vee CaO, Na2O Amfoteer. Oks -oksiid, mis võib reageerida nii happe kui ka alusega, ei reageeri veega Al2O3 ja ZnO Amfoteerne -hüdroksiidi võime reageerida kas aluse või happega hüdroksiid Astmeline -aineosakeste lagunemine väiksemateks osadeks dissotsiatsioon Dissotsiatsiooni määr -näitab, kui suur osa lahustunud aine molekulidest on jagunenud ioonideks Elekrolüütilie (iooniline) -ioone sisaldavate lahuste tekkimine elektrolüütide lahustumisel dissotsiatsioon Elektrolüüt -ioone sisaldavaid lahuseid moodustav aine Hape -ained, mis annavad lahusesse vesinikioone. Hapnikhape -hapnikku sisaldavad happed Happeline oks
need töötaja poolt väljamaksmisele. 10.4 Pooled kohaldavad töölepingu lõpetamisel töölepinguseaduses sätestatud etteteatamistähtaegu. 10.5 Töötajale laieneb tööandja ja töötajate poolt valitud esindajate vahel sõlmitud kollektiivleping /kui on sõlmitud/. 11 TÖÖLEPINGU TINGIMUSTE MUUTMINE 11.1 Töölepingu tingimuste muutmine toimub poolte kokkuleppel kahepoolselt allakirjutatud lisade näol, millised loetakse käesoleva lepingu lahutamatuteks osadeks. Käesolev leping on koostatud kahes võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, üks tööandjale ja teine töötajale. Tööandja Töötaja ________________ _________________
Käisin 27. novebril kell 18.00 kuulamas Alfred Schnittke 75 juubeli kontserdil Eesti Muusikaakadeemia kammersaalis. Enne kontserdi algust oli veel ettekanne Alfred Schnittke loomingust ja eluloost, mida esitas üks muusikateaduse üliõpilane Aleksandra Dolgopolova. Ettekanne oli vägagi sisukas ja materjal oli hoolega valitud. Ettekande miinuseks oli nõrk hääl ja faktide rohkus, tekkis raskusi jälgimisega. Iseenest tundus huvitav olema tema elulugu ja vaated. Ettekande lõppedes läks kontserdiks. Esitamisele tuli kaks teost: Klaverikvintett ja Süit vanas stiilis. Need teosed jagunesid ka omakorda osadeks. Esimest pala esitasid Ida Teppo ja Karolina Normak viiulil, Laur Eensalu vioolal, Silvia Ilves tsellol, Maksim Stsura klaveril. Süit vanas Stiilis kandsid ette Eva-Maria Sumera viilulil ja Jaan Ots klaveril. Klaverikintett jagunes viieks osaks, mille vahel oli väike paus ning toimus sujuv üleminek. I osa moderato oli alguses veidi sünge...
ajab oma asja. Kui ma olin noorem, (mitte, et ma praegu vana oleksin) siis kuulasin väga palju Vennaskonda ning paljud laulud hakkasid meeldima ja tean, et Vennaskonna lauludele teeb sõnu Trubetsky ise. Mis on töö eesmärk? Töö eesmärk on teada saada võimalikult palju Trubetsky elust ja tema luulest ning anda see informatsioon edasi ka teistele. Kuigi ma pungist palju ei tea, üritan ma sellest nüüd aru saada. Millisteks osadeks töö jaguneb? Töö jaguneb kaheks suureks osaks: ,,Elulugu" ja ,,Looming". Puudub ,,Analüüsi" osa, sest ei oska ei oska luuletusi analüüsida, juttudele ei pääsenud ligi. --------------------------------------------------------------- Elulugu Tõnu Trubetsky on luuletaja, prosaist, muusik. Sündis Tallinnas transporditöötajate pojana. On Jaan Trubetsky ja Leili Rikki vanem vend. Ta on Trubetskoide vürstisuguvõsa järeltulija. Õppis Tallinna 7. ja 32. keskkoolis, lõpetas
Vastused. 1. absoluutne kõrgus on see kui on võetud merepinnast tippuni ja suhteline on see kui on võetud jalamist tipuni. 2. Samasügavusjoon ehk isobaat on joon kaardil, mis ühendab sama sügavusega punkte. Samakõrgusjoon ehk isohüps ehk horisontaal on joon topograafilisel kaardil, mis ühendab sama absoluutse kõrgusega punkte. 3. Järjestikku asuvate samakõrgusjoonte kõrguste erinevus on ühesuurune, seda nimetatakse reljeefi lõikevahe ks 4.päikse kiirgus 5. Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad. Murenemise all peetakse silmas nii keemilist murenemist ehk porsumist kui ka füüsikalist murenemist ehk rabenemist Füüsikalist murenemist tekitavad näiteks tuuleihe, mille korral tuule poolt kantud liivaterad kivimeid kulutavad, ja kaljuprakku voolanud vesi, mis külmudes paisub ja sellega kaljut lõhub. Keemiline murenemine toimub valdavalt mitmesuguseid ioone ja lahustunud ü...
Iga üksiku tegelase kõneosa dialoogis nimetatakse repliigiks. Sageli esineb draamas ka monoloog ühe tegelase ulatuslikum kõne mis annab seda edasi tegelase mõtteid, et neid teatavaks teha vaatlejale. Temaatilise terviku säilitamise huvid ja lavatehnilised põhjused, nagu dekoratsiooni, kostüümide ja lavasisustuse muutmine, tingivad draamateose jaotamist vaatusteks. Vaatused jagunevad omakorda etteasteteks ehk stseenideks, s.o. osadeks, kus tegelaste koosseis ei muutu. Dramaatilised zanrid. Antiikajast saati jaotati draamateosed kaheks peazanriks: tragöödiaks ehk kurbmänguks ja komöödiaks ehk naljamänguks. XVIII sajandil tekib kolmas vahepealne zanr draama, milles esineb niihästi tragöödia kui ka komöödia elemente. Tänapäeval on seega mõistel 'draama' kaks tähendust: laiemas mõttes kogu dramaatika, kitsamas mõttes tragöödia ja komöödia vahepealne tõsise sisuga näidend. Tragöödia
Vastus: Ringjoone pikkus on ligikaudu 31,4 cm. Näide 2 Arvuta ringjoone pikkus, kui r=8cm tema raadius on r = 8 cm. Kasutame valemit C = 2 r C 2 3,14 8 cm = 50,24 cm Vastus: Ringjoone pikkus on ligikaudu 50,24 cm. Ring Ring on ringjoonega piiratud tasandi osa koos seda piirava joonega Ringjoone raadius ja diameeter on r ühtlasi ka ringi raadius ja diameeter. d Ringi pindala Jaotades ringi suureks hulgaks osadeks ja ühendades lahtilõigatud osad kujundiks mis sarnaneb ristkülikuga, selgub et .... r 0,5 C ... tekkinud "ristküliku" pikkus on võrdne ringjoone poole pikkusega, laius aga on võrdne ringi raadiusega .... Ringi pindala arvutamine ... Teades, et ristküliku pindala S = a * b, saame ringi pindalaks: S = r2 Ringi pindala võrdub arvu ja
Hõlmab Kohtla-Järve rajooni lõuna- ja Rakvere rajooni idaosa. Geoloogiline ehitus. Enamasti tasase maapinnaga, mis kaetud peamiselt jääpaisjärvede ja Suur-Peipsi setetega. Paekivine aluspind ei paljandu. Põhilised on liiv, kruun, peenliiv ja soised alad. Pinnamood. Alutaguse oli jääaja lõpul jääpaisjärvede vetest üle ujutatud. Seepärast domineerivad pinnamoes soostunud liiva- ja viirsavitasandikud. Vahelduvama reljeefiga osadeks on Iisaku- Illuka oosiahelik ning selle kirdepoolseks jätkuks olev Kurtna mõhnastik. Silmapaistvaimaks üksikvormiks on Kuremäe otsamoreen. Peipsi põhjarannikut ääristab 32km ulatuses vaevalt kilomeetri laiune männimetsane katkendik luitevöönd. Kliimaolud. Alutaguse kuulub koos Viru lavamaaga Eesti kõige mandrilisema kliimaga regiooni. Ka siin on karmid talved, ent naaberalaga võrreldes jahedamad suved, sest soode ja veekogude
· Vesiniksidemed - Vesiniksidemeid moodustavad molekulid, milles vesinikuaatom on seotud elektronegatiivse O, N või F aatomiga. - Vesiniksidet moodustavad tsentrid (hüdrofiilsed piirkonnad) määravad ära ainete lahustuvuse vees. - Kui hüdrofiilne osa on molekuli suurusega võrreldes väike (seega on suur hüdrofoobne osa), ei lahustu aine vees. Enamasti on org mol-des hüdrofiilseteks osadeks -OH, -NH2 ja -COOH rühmad. · Süsivesinikud, mille molekulis on süsinikku protsentuaalselt rohkem, põlevad õhus kollase tahmava leegiga. · Kogu süsinik ei oksüdeeru maksimaalse oksüdatsiooniastmeni ja eraldub osaliselt tahmana (süsinik). · Piisaval hapniku juurdevoolul põleb kogu tahm leegi sees ja ei eraldu keskkonda. · Tahma põlemine annab leegile oranzikaskollase värvuse, tahmaosakesed kuumenevad hõõgumiseni ja emiteerivad palju infrapunakiirgust.
Mõtlemine on mõtete omamine. Filosoofiline mõtlemine leiab aset mõistetes ja ühtaegu eristab inimest loomast. A. Einstein on kirjeldanud mõtlemist kui mõistetega tehtavaid operatsioone. Tema järgi hõlmab mõtlemisprotsess mõistete loomist, seoste kasutamist ja meeleliste kogemuste suhestamist nende mõistetega. Mõtlemisoperatsiooni esimene protsess on analüüs kui mõne eseme või nähtuse mõtteline jaotamine osadeks. Sellele järgneb süntees, mis on analüüsile täpselt vastupidine protsess, kus üksikosad ühendatakse mõtteliselt tervikuks. Seeläbi osatakse panna mõttes kokku omavahel sobivaid osi, mille lõpuks saab võrrelda mõtete sobivust üksteisega: mis saab siis, kui talitleda elus edasi nii, nagu just mõeldud. Selle tulemuseks on üldistamine, kus lähtutakse otsuste tegemisel mingite kindlate ühiste ja oluliste tunnuste alusel.
päikesekiirguse veel kosmiline kiirgus, radioaktiivne kiirgus, õhuelekter ja vulkaaniline tegevus. Geoloogiline evolutsioon Ajavahemik Maa kui planetaarse keha moodustumise lõpust kuni ajaloolise aja alguseni. Geoloogilise aja jooksul toimunud sündmused on salvestatud kivimitesse, mineraalidesse ja kivististesse. Mandrite teke ja areng Sadu miljoneid aastaid tagasi oli maakeral üks suur manner- PANGAEA ürgmanner. See lagunes osadeks, mis liikusid aeglaselt praegustele asukohtadele ning nende vahed täitsid praegused ookeanid. Algselt jagunes kaheks suureks mandriks : LAURAASIA(põhjapoolkeral) ja GONDVANA(lõunapoolkeral). Bioloogiline evolutsioon Maa elusa looduse arengut liikidest põlvnemise kaudu nim. Bioloogiliseks evolutsiooniks. Selle evolutsiooni tulemusena: tekivad uued liigid ja organisimid kohastuvad keskkonna muutustega. Liikide tekkimine
TEST1 Küsimus 1 Mis on turundus? a. Tegevuste kogum, mis hõlmab turundusuuringuid, toote kujundamist, jaotuskanalite valikut, hinnapoliitikat ja turunduskommunikatsiooni, sh müüki. b. Tegevuste kogum, mis hõlmab turundusuuringuid, kuid toote kujundane ja jaotuskanalite valikud pole olulised c. Tegevuste kogum, mis hõlmab müüki Küsimus 2 Mis on segmenteerimine? a. Pakutakse erinevate omadustega tooteid. b. Turu jagamine väiksemateks osadeks ehk turusegmentideks. c. Ettevõte üritab rahuldada kogu turu vajadusi. Küsimus 3 Mis on tarbijakäitumine? a. Sarnaste vajadustega tarbijarühm. b. See, kuidas tarbija toodet näeb. c. Toodete ostmise ja tarbimisega seotud nähtus ning tegevus. Küsimus 4 Millised on olulisemad positsioneerimise elemendid? a. Hind, müügikoht, konkurendid b. Kvaliteet, hind, müügikoht c. Hind, kvaliteet, teenindus, pakend, jaotusvõrk Küsimus 5 Teenindussfääri osatähtsus maailmas ... a
Maailma keskmisest soolsusest on selles meres natukene madalam sellepärast, et sinna saabub küllaltki palju jõevett, mis ei ole nii soolane. Kuna meri on osa Arktikast, on seal ikka enamjaolt külm kliima. Suvel on pealmistes veekihtides 5-10 kraadi. Kahjuks on selle mere jäätumist hakanud mõjutama globaalne kliimasoojenemine. Pealmiselt on vesi Beringi meres ikkagi ajujääs (Ajujää ehk triivjää on veekogude jääkate mis on jagunenud osadeks ning triivinud tekkekohast eemale). Beringi merest saab alguse külm Kuriili hoovus, ning pinnahoovused kulgevad vastupäeva. Tõuse ja mõõnu ei tohiks olla, kui on siis väiksed. Rannikualad on küllaltki tasased, natuke on ikka mäestikke ka ning enamjaolt on alad madalad. Nagu enne öeldud, siis ümbritseb Beringi merd osake Venemaast ning osake USA-st. Tähtsamateks sadamateks on Providenija (, Venemaal) ning Nome (USA).
ametijuhendist. 9.2. Käesolevast Lepingust tulenevad vaidlused püütakse lahendada pooltevaheliste läbirääkimiste teel. Kui läbirääkimistel kokkulepet ei saavutata lahendatakse vaidlused Eesti Vabariigis sätestatud korras. 9.3. Käesolev Leping on sõlmitud kahes eestikeelses võrdset õiguslikku jõudu omavas eksemplaris, millest kumbki pool saab endale ühe. 9.4. Töölepingu lahutamatuteks osadeks on Töölepingu lisad, Töölepingu muudatused ja täiendused, milles on kokku lepitud Töölepingu allakirjutamisel või pärast Töölepingu allakirjutamist. Töölepingule on selle allkirjastamisel lisatud järgmised lisad: 9.4.1. Lisa 1. Ametijuhend _______________________________ _____________________________ Tööandja allkiri Töötaja allkiri
Tuumajõud - Tuumajõud on erilised jõud füüsikas. Nad mõjuvad tuumaosakeste vahel ning nad on tõmbejõud. Nad on maailma tugevaimad jõud massiosakese kohta. Tänu tuumajõududele on tuuma lõhustamine väga raske. Seoseenergia nim energiat, mis on vajalik, et lõhustada tuum täielikult ükiskuteks osadeks. Kuna tuuma jõud on väga suured, siis on see energia massiühiku kohta tohutult suur. Kuna peab kehtima energiajäävuse seadus, siis peaks vastupidises protsessis osakestest moodustub (tuum)hoopis eralduma energia. Reaalsuses see energiaga eraldub. Massidefekt - Osutub, et tuuma moodustavate osakeste masside summa on alati suurem kui osakestest moodustunud tuumamass. Seda massi vahet nim massidefektiks. Eriseosenergia see on seosenergia ühe massiühiku kohta. Graafikult näeme, et kõige suurema eriseosenergiaga on raua ümbruses olevad elemendid. St, nad on kõige püsivamad elemendid. Tabeli lõpuelementide vastav energia on aga väiksem, see tõtt...
tasakaaluolekust ühele ja teisele poole. ( helisev pillikeel, kiige võnkumine) Laine- võnkumiste levimine.(veelained) Kuju muutumine- FÜÜSIKA ÜLDPRINTSIIBID Füüsika printsiibid: Atomistlik printsiip, Energia miinimumi printsiip, Tõrjutuse printsiip, Superpositsiooniprintsiip, Absoluutkiiruse printsiip. Printsiipe kasutatakse füüsikas ja aksioome matemaatika. Sarnasus on see, et matemaatilisi valemeid kasutataksegi füüsikas. Atomistlik printsiip- aine kui ka väli ei ole lõputult osadeks jagatav. (juustutükki lõigates ühel hetkel enam väiksemaks ei saa lõigata) Energia miinimumi printsiip- kõik iseeneslikud protsessid kulgevad kehade süsteemi energia kahanemise suunas.(soojus kandub alati kuumemalt külmemale kehale, kivi kukkub allapoole jne) Tõrjutuse printsiip- ainelisi objekte ei saa üksteise sisse panna ( õuna ei saa pirni sisse panna) Absoluutkiirse printsiip- puhalt väljalised objektid nagu valgus liiguvad mistahes
põhjustatud mingist kolmandast, esialgu märkamatuks jäänud sündmusest (nt astroloogia) Mida kujutavad endast printsiibid füüsikas? Aistingute primaarsuse printsiibi rikkumise näiteks on mütoloogiliste elementide kaasamine füüsikalisse maailmapilti või siis füüsikalise info saamine maailma kohta ilmutuse teel (ilma aistingulise infotöötluseta). Mida kujutab endast atomistlik printsiip füüsikas? Atomistlik printsiip väidab, et nii aine kui väli ei ole lõputult osadeks jagatavad. Mõlemal on olemas vähimad portsjonid (füüsikalised aatomid), mida aine korral nimetatakse fundamentaal- või alusosakesteks, välja korral aga kvantideks (atomistliku printsiibi kitsas tähendus). Mida kujutavad endast energia miinimumi printsiip? Energia miinimumi printsiip väidab, et kõik iseeneslikud (mitte välismõjust tingitud) protsessid kulgevad kehade süsteemi energia kahanemise suunas. Igal süsteemil on kalduvus
telekommunikatsiooni kiire areng info kiire liikumine uus rahvusvaheline tööjaotus Rahvusvaheliste ettevõtete teke (multinatsionaalsed suurettevõtted). finantssfääri rahvusvahelistumine kapitali vaba liikumine, RV- d finantsorganisatsioonid rahvusvaheliste turgude suurenemine ja homogeniseerumine RV kaubanduse lihtsustumine, piirangute (kvoodid, tollid) vähenemine Uus rahvusvaheline tööjaotus · Tootmisprotsess on killustunud järjest väiksemateks osadeks, tootel/kaubal ei ole enam päritolumaad. Tootmisprotsessi peamised osad: uurimis- ja arendustegevus detailide ja sõlmede tootmine toote kokkumonteerimine müük ja hooldus Tootmisprotsessis on omavahel seotud väga palju ettevõtteid nii horisontaalselt kui vertikaalselt (tooteahela lülid) On tekkinud võrgustikupõhine maailmamajandus. Finantssfääri rahvusvahelistumine · Välisinvesteeringud kasvavad kiiresti.
Emakasse siirdatakse juba viljastatud munarakk. 12. Selgita, kuidas viiakse läbi embrüonaalkloonimine ja tuumkloonimine imetajatel. · Embrüonaalkloonimine: varase embrüo lõigustusrakud ehk blastomeerid on kõik võimelised arenema normaalseks tervikorganismiks - nad on totipotentsed. Selle käigus võetakse loomalt munarakk, see viljastatakse in vitro, embrüo jagatakse moorulastaadiumis osadeks ning saadud osad siirdatakse erinevatele retsipientloomade emakasse. Saadud indiviidid on algse embrüo kloonid ja omavahel geneetiliselt identsed. · Tuumkloonimine: somaatilise ehk diferentseerunud keharaku tuuma siirdamine munarakku. Vaja on kahte doonorlooma. Ühelt võetakse somaatilised rakud, teiselt munarakud. Munaraku tuum eemaldatakse ja järelejäänu liidetakse somaatilise rakuga elektriimpulsi abil. Seejärel
Tavaliselt on kubistlikud maalid pruunikates, rohekates ja hallikates toonides. Peamisteks väljendusvahenditeks on jooned, pinnad ja hele-tumedused. Maaliti portreesid, natüürmorte, maju. Kui perspektiiv üldse esineb, siis on see tahtlikult moonutatud. Samuti saadi inspiratsiooni neegriskulptuuridest, mis Pariisis just siis väga huvipakkuvad olid. 11 Aastast 1909 aasast arendasid Picasso ja Braque välja nn.analüütilise kubismi, kus motiivi osad olid veelgi väiksemateks osadeks lahutatud, nii et vaid vaevu võis aimata, mis pildil on kujutatud. Meeleolu edasiandmiseks kasutati tumedaid värvitoone. Hiljem läksid kubistid veelgi kaugemale uute väljendusvahendite otsinguil ja hakkasid oma piltidele kleepima ajalehe väljalõikeid, kangatükke, tapeeti ja muud. 12
erinevate vaatepunktide ühendamine 2)Analüütiline e. Hermeetiline kubism 1909-1912 -kasvatab vaatepunktide arvu, lammutab geomeetriliselt tausta ja sisu kuni kujutis muutub arusaamatuks. Kollaazitehnika kasutuselevõtt. 3)Sünteetiline kubism 1912-1914 -abstraktsem käsitluslaad, kasutati vihjeid reaalsusele Tunnusjooned: -teostuses kasutati vihjeid reaalsusele (numbrid,ajaleheväljalõikeid, tähti). -kubistid lõid uue tegelikkuse -esemed ja olendid jagati osadeks -geomeetria -perspektiiv oli tahtlikult moonutatud -peamisteks väljendusvahenditeks jooned ja pinnad -värvid: kahvatu pruun, hall, rohekas, helesinine -levinumad zanrid: natüürmort, maastik, linnavaade, portree -loodusvormide moonutamine -avaldus ka skulptuuris Ekspressionism Tunnusjooned: -lihtsus -moonutatud vorm -teravad toored värvid -jõhkra ilmega inimesed -domineerisid sisepiin,traagika -töödes pole ilu ega harmooniat -loodus on ärev, pingestatud
Nii toimub igakuine ettevalmistus viljastatud munaraku vastuvõtuks. Kui viljastamist ei toimu, siis limaskest heidetakse kehast välja. Koos limaskestaga väljub ka viljastamata munarakk ja veri. VILJASTUMINE *Munajuha laienenud osas toimub viljastumine. *VILJASTUMINE on munaraku ja seemneraku ühinemine ning sellele järgnev tuumade ühinemine. *Viljastumise tagajärjel on munaraku tuumas täiskomplekt kromosoome sugukromosoomid määravad tulevase inimese soo. *Viljastunud munarakk hakkab osadeks jagunema, rakkude mõõtmed koguaeg vähenevad, kuid nende arv suureneb. Moodustub rakukobar, mis liigub mööda munajuha emakasse. Kahe kujuneva rakukihi vahele moodustub vedelikuga täidetud õõs. Sisemisest rakukogumikust arenebki inimalge, väline rakukiht hoolitseb areneva organismi toitumise eest. *Nädal pärast viljastumist rakukobar pesastub emaka limaskesta. VILJATUS *Ligi 1020 % perekondi on viljatud.
järgmiselt: FIE (isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu ja teenuseid), täisühing (vähemalt 2 omanikku, kes vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga), usaldusühing [vähemalt kaks omanikku, kellest vähemalt üks on täisomanik (vastutab ettevõtte kohustuste eest kogu oma varaga) ja vähemalt üks isik on piiratud vastutusega usaldusisik (vastutab ettevõtte kohustuste ees oma sissetulekute ulatuses)], osaühing (aktsiaseltsi tüüpi ettevõte, millel on osadeks jaotatud osakapital ning omanike vastutus on piiratud nagu AS-is. Nõutav osakapital on vähemalt 40 000.- krooni. Igal osanikul on vaid üks osa, kuid osade suurus võib olla erinev) ja aktsiaselts. Ettevõtte eriliigid on MTÜ-d ja sihtasutused (ei taotle kasumi teenimist, on loodud mingi kindla sihi/eesmärgi elluviimiseks), riiklikud AS-id (valitsuse omanduses ja juhtida), ühistud ja frantsiis. Ettevõtte kapitaliallikad on sisefinantsid (kasum, amortisatsioonid) ja
lõhustumisprotsess · TOIT - TOIDUAINED on enamasti taimse või loomse päritoluga saadused või tooted, mida inimene tarvitab toiduks · TOITAINED on toiduainete koostisosad, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab kehaomaste ainete sünteesiks ja energia saamiseks TOITAINED Makrotoitained Mikrotoitained valgud vitamiinid lipiidid mineraalained süsivesikud vesi SEEDIMINE TOIMUB SEEDEKULGLAS, MILLE OSADEKS ON : SUU NEEL SÖÖGITORU MAGU KAKSTEISTSÕRMIKSOOL PEENSOOL JÄMESOOL PÄRASOOL PÄRAK Seedimisest võtavad osa SEEDENÄÄRMED SÜLJENÄÄRMED MAKS KÕHUNÄÄRE, mille eritised aitavad toitu lõhustada, kuid mida toit ise ei läbi Seedimine algab SUUS · Toit peenestatakse hammastega · ja segatakse süljega, mida toodavad
Peamiseks ühendusteeks teiste riikidega on olnud tuhandeid aastaid meri. Kreeka on üpris mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. 2.KreetaMükeene kultuur(iseloomusta). Kreeka ajaloo varaseim periood oli nn KreetaMükeene ajajärk 2 aastatuhandel eKr. Kreeta saarel Egeuse mere lõunaosas kujunes siis omapärane kõrgkultuur, mis kandus aastatuhandete keskpaiku ka Kreeka maismaale, omandades seal uusi joone. Egeuse ehk KreetaMükeene kultuur jaguneb erinevateks osadeks: minoiliseks ehk Minose kultuuriks Kreeta saael ja hilisemaks Mükeene kultuuriks Kreeka mandril. Aastatuhande lõpul tabas KreetaMükeene kultuuri häving, kuid just sellest ajast pärineb enamik müüte tähtsamatest Kreeka kangelastest.(Herakles; Theseuses; Odysseus). 3.Võrdle Ateena ja Sparta poliseid. Sparta Ateena asend, linna välisilme Lõuna Kreekas
ja tõmbejõud. Kõige väiksemat looduses esinevat laengu suurust nimetatakse elementaarlaenguks tähistatakse e+ või e-. Kuna elementaarosakesed on laenguga suurused, siis iga keha kogu laeng on võrdne algosakeste laengute summaga. Stabiilses tuumas on prootonite ja neutronite arv võrdne. Elektronide lisandumise või kadumisega aatomis tekivad ioonid. Selline elektronide kandumine põhjustabki erinimeliste laengute tekkimise. Nii nagu ei saa jagada elementaarosakest väiksemateks osadeks, nii ei saa jagada ka elementaarlaengut. Elektriliselt isoleeritud süsteemis on kogu laeng jääv suurus. Elektrivool Elektrit juhivad need materjalid, millel on piisavalt vabu laengukandjaid. Need laengud võivad liikuda elektrijõudude toimel kogu keha või aine koguse piires. Üldiselt liiguvad nad ringi kaootiliselt, kui aga neile mõjuvad suunatud elektrijõud, siis liiguvad nad kindlas suunas. Elektrivooluks nimetatakse vabade laengute kandjate suunatud liikumist. Mittejuhid ehk
tasustatakse õpilast teatud keskmise sagedusega, kuid juhuslikult muutuva intervalliga. Sellist põhimõtet kasutatakse mitte ainult koolides vaid edukalt ka väljaspool õppeasutusi (vaata Mõtisklused ja küsimused - miks jälle mängupõrgu) Õppimine toimub järk-järgult lähenedes eesmärgiks olevale tegevusoskusele (katse tuviga). See kehtib keeruka õpiülesande õpetamisel. Suure mahuga õpiülesanne tuleb jagada väiksemateks osadeks ning õpilast tuleb iga osa positiivse õppimise korral tasustada. Lõpuks kujuneb välja kompleksoskus. -Võimalik vaid tänu organismi suutlikkusele meelde jätta saadud kogemust ja sellest õppida. -Niisuguse õppimise tulemuseks on organismi võime reageerida kindlal viisil märguandele ehk stiimulile -Tasustamist nimetatakse käitumise kinnistamiseks ehk sarrustamiseks Thorndikei uurimused Edward Thorndike uuris eksperimentaalselt loomade intelligentsust. Uurides mõistatuste
SEENED. Kõik seened on eukarüoodid. Enamus on hulkraksed, hulkraksete keha koosneb seeneniitidest e hüüfidest. Seene keha koosneb üksteise otsa paigutatud rakkudest, mis moodustavad seeneinifid. Neid katab kest-kitiin. Noorematel seentel on inifid jagatud osadeks rakuvaheseintega, mille vahel on poorid, et rakutuumad saaksid ühest rakust teise liikuda. Soodsates tingimustes inifid harunevad ja moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Seenerakk on kaetud membraaniga ja kitiinist kestaga. Rakk sisaldab mitokondreid, TPV, ribosoome ja vakuoole. PALJUNEMINE. Seened paljunevad eostega, kas sugulisel või mittesugulisel teel. *Sugulisel: eoste arenguks on vajalik viljakeha. Eosed on alati haploidsed. Uute viljakehade tekkeks on vaja eoste ühinemist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
