eesmärgiks on toetada ja (Füüsilisest isikust (äriühing, millel on (äriühing, millel on (äriühing, mille soodustada oma liikmete ettevõtja on füüsiline aktsiateks jaotatud osadeks jaotatud osanikud tegutsevad majanduslikke huve läbi isik, kes tegeleb aktsiakapital) osakapital) ühise ärinime all) ühise majandustegevusega)
Kubism Kubism on Prantsusmaal tekkinud kunstivool, mille kõrgaeg oli umbes 1907-1914.Kubismi mõju püsis siiski kauem, 20.saj teise pooleni.Kubismi olemus: kõike kujutati geomeetriliste vormide kaudu (kuubid, kerad, silindrid, prismad jne). Kubismi aluseks sai Cézanne´i kuulus lause, et looduses põhinevad kõik vormid keral, koonusel ja silindril. Kubistid võtsid eseme justnagu osadeks ja panid teistmoodi kokku. Eset või inimest püüti kujutada samaaegselt eri vaates. Kubismi peamised eeskujud: · Paul Cézanne kunst · Neegriskulptuur · Naivistide ja laste kunst Kubismile on iseloomulik: · Taotletakse konstruktiivset selgust (pildi selget ülesehitust) · Perspektiivi ei rõhutata, pilt on tasapinnaline · Vormid on nurgelised, teravad · Koloriit on tagasihoidlik- eelistatud värvid on roheline, hall, pruun, sinine
i i i ja a xi + bn = yi i i o Geomeetriliselt näitab prognoosisirge ära kas katseandmetega xi ja yi määratud punktid P(xi, yi) asuvad sellel sirgel või selle läheduses. Kahekordse integraali mõiste Kui integraalsummal eksisteerib piirväärtus protsessis n läheneb lõpmatusse, mis ei sõltu piirkonna D osadeks jaotamise viisist ja punkti Pi valikust neis osades, siis nim funktsiooni w=f(x,y) integreeruvaks piirkonnas D ja integraalsumma piirväärtust nim selle funktsiooni kahekordseks integraaliks üle piirkonna D. lim=f(x,y)dxdy n> D Lause: Kui funk. on tõkestatud piirkonnas D, siis ta on integreeruv. Kahekordse integraali omadusi Lineaarsus: [f ( x, y ) + g ( x, y )]dxdy = f ( x, y )dxdy + g ( x, y )dxdy D D D
e g a rvu d L ig m u rd Harilikud murrud Harilik murd näitab, mitmeks osaks on tervik jaotatud ja mitu osa tervest on võetud. Terviku jaotamine osadeks Harilik murd Tervet võib osadeks jaotada mitmeti. Millest koosneb harilik murd? a Murru lugeja Murrujoon Murru nimetaja b Harilik murd koosneb lugejast ja nimetajast. Nimetaja näitab, mitmeks osaks on tervik jagatud, lugeja aga mitu osa tervest on võetud. Murrujoon on sisuliselt jagamistehe. Segaarvu teisendamine liigmurruks
S= ; S= ; S = p ( p - a )( p -b)( p -c ) ; p= ; 2 2 2 abc S = pr ; S= 4R 5. Kolmnurga kõrgus (h on ristlõik külje ja selle vastastipu vahel) , mediaan (m on lõik külje keskpunkti ja selle vastastipu vahel. Mediaanid lõikuvad ühes punktis ja see lõikepunkt jaotab mediaani osadeks, mis suhtuvad nagu 2:1, lähtudes tipust) ja nurgapoolitaja (k on lõik, mis poolitab sisenurga ja nurgapoolitaja iga punkt asetseb nurga haaradest võrdsel kaugusel) 6. Kolmnurga sisenurga poolitaja omadus (Kolmnurga sisenurga poolitaja jaotab vastaskülje osadeks, mis suhtuvad nagu selle nurga lähisküljed ) 7. Kolmnurga sise-ja ümberringjoone keskpunkti leidmine(1. nurgapoolitajate lõikepunkt, 2. külgede keskristsirgete lõikepunkt). 8. Kolmnurga kongruentsuse tunnused(1
Näiteks Erich Maria Remarque'i "Läänerindel muutuseta". [http://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5jaromaan 15.10.12] Ulmeromaan – Jutustab ulmelistest ja väljmõeldud asjadest, juhtumistest ning paikadest. Näiteks Stanislaw Lemi “Solaris”. [http://www.epl.ee/news/kultuur/raul-sulbi-solaris-taiuslik-ulmeromaan.d? id=51027056 15.10.12] Kriminaalromaan – Kriminaalromaan on romaan, mille traditsioonilisteks osadeks on kuritegu, selle uurimine ja lahendus, traditsioonilisteks tegelaskujudeks ohver, kuriteo uurija ja kurjategija. Näiteks Wilkie Collinsi "Kuukivi". [http://et.wikipedia.org/wiki/Kriminaalromaan 15.10.12] Spiooniromaan - Spiooniromaan on romaan, mille traditsioonilisteks osadeks on luure ja spionaaž, tegelaskujudeks luurajad, spioonid ja nendega seotud organisatsioonid. Näiteks Robert Ludlum. "Bourne'i identiteet". [http://et.wikipedia.org/wiki/Spiooniromaan 15.10
Kui sõnavorm on mitmeti tõlgendatav, antakse selle kõige tõlgendused. Morfoloogiline süntees ehk vormimoodustus – ülesandeks on genereerida antud sisendsõnast kõik võimalikud muutevormid. 6. Sõnavormide moodustamise viisid. Aglutinatsioon, fleksioon Aglutinatsioon on sõnavormide moodustamise viis, mille korral sõnavorm liidetakse kokku morfeemidest nii, et eri morfeemid ei mõjuta üksteise välist kuju ning sõnavorm jaguneb selget tähendust kandvateks osadeks. Fleksioon on sõnavormide moodustamise viis, mille korral eri morfeemid mõjutavad üksteist nii, et sõnavormi pole võimalik jagada eri tähendust kandvateks osadeks. 7. Eesti keele käänded (liikmed, tunnused, funktsioonis – samad punktid ka järgmistel küsimustel). Eesti keeles on 14 käänet – nimetav, omastav, osastav, sisseütlev, seesütlev, seestütlev, alaleütlev, alalütlev, alaltütlev, saav, rajav, olev, ilmaütlev, kaasaütlev
S ; S ; S p ( p a )( p b)( p c) ; p ; 2 2 2 abc S pr ; S 4R 5. Kolmnurga kõrgus (h on ristlõik külje ja selle vastastipu vahel) , mediaan (m on lõik külje keskpunkti ja selle vastastipu vahel. Mediaanid lõikuvad ühes punktis ja see lõikepunkt jaotab mediaani osadeks, mis suhtuvad nagu 2:1, lähtudes tipust) ja nurgapoolitaja (k on lõik, mis poolitab sisenurga ja nurgapoolitaja iga punkt asetseb nurga haaradest võrdsel kaugusel) 6. Kolmnurga sisenurga poolitaja omadus (Kolmnurga sisenurga poolitaja jaotab vastaskülje osadeks, mis suhtuvad nagu selle nurga lähisküljed ) 7. Kolmnurga sise-ja ümberringjoone keskpunkti leidmine(1. nurgapoolitajate lõikepunkt, 2. külgede keskristsirgete lõikepunkt). 8. Kolmnurga kongruentsuse tunnused(1
g a rvu d L ig m u rd Harilikud murrud Harilik murd näitab, mitmeks osaks on tervik jaotatud ja mitu osa tervest on võetud. Terviku jaotamine osadeks Harilik murd Tervet võib osadeks jaotada mitmeti. Millest koosneb harilik murd? a Murru lugeja Murrujoon Murru nimetaja b Harilik murd koosneb lugejast ja nimetajast. Nimetaja näitab, mitmeks osaks on tervik jagatud, lugeja aga mitu osa tervest on võetud. Murrujoon on sisuliselt jagamistehe.
Kodanikuühiskond Kodanikuühiskond, ka kodanikeühiskond. 1) Riigist ja ärielust suhteliselt sõltumatu ühiskonnasfäär, mille sees üksikindiviidid ja rühmad teevad koostööd selleks, et edendada oma huve ja väärtusi. Kodanikuühiskond tasakaalustab ärisektori ja avaliku võimu mõju ühiskonnas seetõttu on mõnikord sünonüümina kasutusel väljend kolmas sektor. Kodanikuühiskonna tähtis osa on mittetulundussektor, aga vahel loetakse selle osadeks ka ajakirjandust, poliitilisi parteisid, kohalikke omavalitsusi, usuühendusi, ametiühinguid, väikeettevõtteid jne. seega mitte ainult ühiskonna seda osa, mis seaduse mõttes on mittetulunduslik, ehk nn. kolmandat sektorit. Sellisel juhul on silmas peetud nende tasakaalustavat mõju ühiskonna teistele võimukeskustele. 2) Termini teine tähendus on ühiskond, kus inimese põhiõigused ja -vabadused on kaitstud ning kus tal on võimalik poliitilisi otsuseid mõjutada. Sellise ühiskonna üks osa on riigist ja ...
1. laeng v mitte: laetud kehi ümbritseb elektriväli. laetust määratakse teatud vastasjõu (pos/neg) laengute järgi. 2. prooton-pos, elektr-neg, neutr-neut. 3. element.laeng- väikseim laeng mida enam osadeks jagada ei saa (e=1,6*10-19) 4. laetud kehade vahel mõjuvad tõmbe/tõukejõud. 5. elektriseerumiseks nim. kehale elektrilaengu andmist. 6. elektris.saab hõõrudes, laengu jagamisel, elektrostaat.induktsiooniga. 7. el.laengu seadus: suletud süsteemis on kõigi osakeste laengute algebraline summa jääv. 8. coulombi s.: kaks liikumatut liikumatut punktlaengut mõjutavad teineteist vaakumis jõuga mis on võrdeline nende laengute korrutisega ning pöördvõrdeline laengutevahelise
Pertinentsiprintsiip kui ajaloolise arhiivikorralduse põhimõte Pertinentsiprintsiip arhiivikorralduse alusena (klassifitseerib arhivaalid sisu järgi) hakkas domineerima Euroopa riikides juba 16. sajandil. Prantsuse Rahvusarhiiv, mis loodi 1789. aastal ja oli üks esimesi suuremahulisi ja eriilmelisi arhiive, võttis pertinentsiprintsiibi oma klassifitseerimisskeemi aluseks. Printsiibil oli puuduseid, kuna selle järgi tuli algse looja fond muuta erinevateks osadeks ja lahutada üksteisest. Vajadus parema arhiivikorralduse järele sundis prantsuse arhivaare töötama välja teaduslikumat printsiipi. Erinevatel andmetel 1839. või 1841. aastal sündis provenientsiprintsiip (Respect des Fonds pr. k.). Provenientsiprintsiip pertinentsiprintsiibi vastu see oli justkui sõda ajaloo ja loogika vahel. Provenientsiprintsiipi nimetatakse ka päritoluprintsiibiks, mille kohaselt üht päritolu dokumendid tuleb hoida koos
Hajaküla- Küla, kus majad asuvad hajutatult. Haldusjaotus- Riigi territooriumi jaotus väiksemateks osadeks, s.o haldusüksusteks. Haldusreform- Haldusjaotuse ning haldusüksuste õiguste ja kohustuste ulatuslik muutmine suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul. Hankiv majandus- Loodusvarade kasutamisele orienteeritud majandusharud; tänapäeval põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Hõivatud isik- Palgalisel töökohal töötav või tasulist tööd tegev isik. Iive- Rahvaarvu suurenemine või vähenemine; iive on positiivne, kui rahvaarv suureneb, ja negatiivne, kui väheneb.
Hööveldades peab alati hööveldataval esemel olema nõgus pool all Höövelpink Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Nurgasaag Nurgasaagi kasutatakse puidu lõikamiseks Nurgasaega saab lõigata erineva kalde ja nurga all Nurgasae peamisteks osadeks on töövõll, kere, juhtlatt, tööpind ja suport Nurklihvija Nurklihvijaga saab lõigata metalli ja lihvida metalli ja kivi Nurklihvija koosneb käepidemest, kettakaitsest, korpusest, mootorist, lülitist, kettalukustist ja ketta muttrist. Saepink Saepinki kasutatakse puidu lõikamiseks Saeketast saab kallutada käsiratta abil kuni 45 kraadise nurga alla Juhtlati abil saab detaili juhtida sirgjooneliselt Puidufreespink Puidufreespinki kasutatakse puidu lõiketöötlemiseks
Mis vahe on puhtal ainel ja segul? Selgitused! Puhas aine on ühe ja sama aine osakestes koosnev aine, millel on väga vähesel määral teiste ainete oskakesi. Segu on mitme aine mehaaniline segu, millel on mitme aine osakesed. Segude jaotamine + näited. Segude olekud + näited. On ühtlane segu, mis esineb vedelal(lõhnaõli, kraanivesi) ja gaasilisel(õhk, süsihappegaas). On ka ebaühtlased segud, mis esinevad tahkena (must püssirohi, liiva ja soola segu), vedelana(piim) ja gaasilisena(pihustunud kütus). Pihuste liigitus ja liikide iseloomustus + näited! (Jämepihuste, kolloidide omakorda liigitus + näited ja kasutusalad!) Jämepihus(deodorant) Kolloidlahus(tolm) Tõeline lahus(söögisool) 10-3-10-5 cm 10-5-10-7 cm <10-7 cm >109 aatomit 103-109 aatomit <103 aatomit(1 molekul) Emulsioon(2xved) Suspensioon(tah+ved) Aerosool(ved/tah+gas) Poorsed materjalid Va...
don't, it's, aren't ning tuleb kasutada ametlikku keelt. 1.Sissejuhatus: Seleta lahti eesmrk. Viksid alustada nii: The aim of this report is (to analyse/to describe/to compare/to recommend) Kirjuta mille phjal "report" on tehtud The report is based on... The report is based on facts taken from... ja vimaluse korral vib lisada kui paljusi inimesi ksitleti ja millal ksitlus lbi viidi. 2.Esitamine, tsiteering, kommenteerimine, analsimine. Plaani "report", jaota see osadeks. Vid kasutada ka alapealkirju, et lugeja saaks tervikliku informatsiooni. Vldi isiklikke tlusi. Kasuta "It" ehitust vi passiivseid vorme. Niteks: It seemed.. it was found out..., it may/could be that..., it can be said that Tsiteerimiseks: In the words of.. As ... has said,... According to.. Viitamiseks: The diagram suggest that.. Kommentraatiks/analsiks Oddly.. In general.. It seems that... Strangely.. Predictably.. As might be (have been) predicted Kasuta siduvaid snu: in addition also
Kujutav kunst 1. Kujutava kunsti liigid tarbekunst ja arhitektuur on need millel on praktiline väärtus. 2. Ehituskunst ehk arhitektuur on inimese poolt loodud materiaalne keskkond. 3. Ehitise kõige esinduslikum külg on hoone esikülg ja seal asetseb peauks 4. Peafassaad on alati ehitise esikülg 5. Sakraalne ehk kirikuarhitektuur ja profaanne ehk ilmalik arhitektuur on arhitektuuri 2 suurt osa. 6. Tarbekunst jaotatakse erinevateks osadeks valmistamisel kasutatud materjali järgi. 7. Tarbekunsti osad on keraamika,metallehistöö,puitehistöö,klaasehistöö.nahkehistöö ja tektstiil. 8. Tekstiilikunsti kõige massilisem osa on moekuntst ehk disain. 9. Skulptuuris on kõige tähtsamaks väljendusvahendiks vormiline kuntstiteos ehk reljeef ja vorm. 10. Skulptuurid jaotatakse 2 suurde ossa ümarplastika ja reljeef. 11. Skuptuuris kasutatakse savi, metalle, marmorit jne materjale. 12
Tornkraana... Tornkraana kasutusalad... Arvukas ja kõigile silma hakanud kraanade klass on tornkraanad, mida kasutatakse peamiselt (kõrg)hoonete püstitamisel. Nende hulka hinnatakse maailmas 100150 tuhandele. Tornkraana konstruktsioon... Ajalooliselt on kraana mehhaaniline tõstemasin, mis koosneb kraananoolest, plokkidest, konksust, haaratsist, tõstemagnetist, kabiinist, trossidest, jne. Tornkraana silmatorkavamateks osadeks on suur, näiteks 10 x 10 x 1,5 m ja 180 t kaaluva raudbetoonist plaadi peale kinnitatud sõrestikust 3,2 x 3,2 m torn. Tornkraana... Tornkraana... Kraanadega on võimalik transportida erinevaid laste. Neid liigitatakse: · tükklast suured üksikesemed (masinad, mööbel jne) · puistlast · vedeliklast Kraanade areng toimub pidevalt ning peaaegu iga aasta toob teateid uutest saavutustest selles valdkonnas. Tornkraana..
ladustamisega. Oht õnnestuste tekkeks, mille tagajärjed reeglina tõsised ning ulatuslikud. Kütuseks ei ole taastuv energiaallikas 6.Tuumaenergia kasutamine,radioaktiivse kiirguse kasut:elektri tootmine,meditsiinis,tööstuslikus tootmises,ehitusel Tuumajõud-kahe või enama nukleoni vahel mõjuv jõud, mis hoiab koos aatomituuma Seosenergia-mehhaaniline energia,mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks Tuumareaktsioon- kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed. Radioaktiivsus- ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine
(Juhtkimpude ehituses tugikoerakud, mis moodustavad puidu-ja niinekiudusid) Juhtkimbud terve taime ulatuses- toestavad kogu taime. Kaitsefunktsioon- korkkude-tihedad läbimatud poorid-sp gaasivahetuse säilimiseks spets. avad ehk lõved. Teine kaitsekiht korp (surnud rakud). Transportfunktsioon: tugikoerakkudega moodustunud juhtkimpude võrgustik ühendab kõik taimeorganid ja soodustab ainete liikumist. Juhtkude: selle osadeks trahheed ja trahheiidid moodustunud rakukestadest. Plastiidid- ovaalsed organellid- annavad taime eri osadele oma värvused: Rohelised kloroplastid- pigment klorofüll- lehtedes- fotosüntees.Sisaldab RNA, DNA ja valgu molekule. Punased või kollased kromoplastid- pigment karotinoidid- organismide ligimeelitamiseks ja seemnete levitamiseks. Värvusetud leukoplastid- pigmenti pole- sisaldavad varuaineid. Uued plastiidid moodustuvad proplastiididest!
Tugifunktsioon: raku ja kogu taime toestamine. (Juhtkimpude ehituses tugikoerakud, mis moodustavad puidu-ja niinekiudusid) Juhtkimbud terve taime ulatuses- toestavad kogu taime. Kaitsefunktsioon- korkkude-tihedad läbimatud poorid-sp gaasivahetuse säilimiseks spets. avad ehk lõved. Teine kaitsekiht korp (surnud rakud). Transportfunktsioon: tugikoerakkudega moodustunud juhtkimpude võrgustik ühendab kõik taimeorganid ja soodustab ainete liikumist. Juhtkude: selle osadeks trahheed ja trahheiidid moodustunud rakukestadest. Plastiidid- ovaalsed organellid- annavad taime eri osadele oma värvused: Rohelised kloroplastid- pigment klorofüll- lehtedes- fotosüntees.Sisaldab RNA, DNA ja valgu molekule. Punased või kollased kromoplastid- pigment karotinoidid- organismide ligimeelitamiseks ja seemnete levitamiseks. Värvusetud leukoplastid- pigmenti pole- sisaldavad varuaineid. Uued plastiidid moodustuvad proplastiididest!
Jaguneb 3: 1. Cezannelik mine; ainevald: portreed, vaikelud, hooned. Jaguneb 3: 1. Cezannelik mine; ainevald: portreed, vaikelud, hooned. Jaguneb 3: 1. Cezannelik etapp, kerge geometriseeri-mine(kandiline) 2. analüütiline kubism, etapp, kerge geometriseeri-mine(kandiline) 2. analüütiline kubism, etapp, kerge geometriseeri-mine(kandiline) 2. analüütiline kubism, kujutatava lahutamine geomeetrilisteks osadeks 3. sünteetiline kubism, kujutatava lahutamine geomeetrilisteks osadeks 3. sünteetiline kubism, kujutatava lahutamine geomeetrilisteks osadeks 3. sünteetiline kubism, lähtusid geomeetrilistest elemen-tidest (vormist) ja värvist ja lõpuks viidi lähtusid geomeetrilistest elemen-tidest (vormist) ja värvist ja lõpuks viidi lähtusid geomeetrilistest elemen-tidest (vormist) ja värvist ja lõpuks viidi sisse mingi motiiv
tekkinud mandrid on ajas väga püsivad. Geoloogilises ajas ongi mandrilist maakoort pidevalt juurde tekkinud ning mandrite pindala suurenenud. Mandrid on püsivad seetõttu, et on ookeanilist maakoort moodustavaist kivimitest väiksema tihedusega, mis teeb nad vahevöö ning külgnevate ookeanibasseinide suhtes ujuvaks (Vaata: Isostaasia). Mandrite asukoht ei ole ajas püsiv. Toimub nn mandrite triiv, mille käigus mandrid mitte ainult ei muuda oma asendit, vaid ka jagunevad osadeks (näiteks Aasia ja Aafrika läbi Punase mere tekke) ning põrkavad kokku teiste mandritega, et moodustada suuremaid mandreid (näiteks Euroopa ja Aasia, mille piirile on tekkinud Uuralid). 2 Mandrite areng Teadlased on esitanud huvitava hüpoteesi sellest, et sadu miljoneid aastaid tagasi oli meie planeedil ainult üks, aga see-eest hiigelsuur manner, mis hiljem lõhenes.
kohviveskid jne. Dadaistlik skulptor 1.)Hans (Jean) Arp Kubism Kubismi loojateks olid hispaanlane Pablo Picasso(sinine periood, roosa periood) ja prantslane Georges Braque. Innustust saadi kubismi loomiseks neegriskulptuuridest ning ka Paul Cezanne'i loomingust. Kubistid võtsid omaks esemete taandamise lihtsateks geomeetrilisteks kujunditeks. Picasso ja Braque jaotasid looduses esinevaid olendeid ja esemeid osadeks ning pandi teistmoodi kokku. Inimene võis olla korraga külgvaates kui ka profiilis. Esimeseks kubistlikuks maaliks oli Picasso lõuend ''Avignoni neiud''. Kubistide maalid olid tavaliselt kahvatutes pruunikates ja hallikates toonides, ainevallas enamasti portreed, hooned, natüürmordid. Kubismi 2 järku analüütliline ja sünteetiline kubism. Analüütiline motiiv lahutati veelgi väiksemateks osadeks, nii et vaid vaevu võis aimata, mis pildil on kujutatud. Meeleolu
olemasolevaid teadmisi · Mõtlemine on tegelikkuse üldistatud ja kaudne tunnetusprotsess · Mõtlemise liigid ( ei ole kts) Kaemuslik- motoorne mõtlemine Kaemuslik- kujundite mõtlemine Abstraktne mõtlemine Mõtlemisoperatsioonid · on võtted, mida inimene oma mõttetegevuses kasutab · mõtlemisoperatsioonid on analüüs, süntees, võrdlemine, abstraheerimine, üldistamine · Analüüs on mingi eseme või nähtuse mõtteline jaotamine osadeks ( nt keele õppimisel jagatakse lause sõnadeks, silpideks, häälikuteks) Mõtteline analüüs on välja arenenud praktilisest analüüsist. Mõtteliselt on võimalik analüüsida ka selliseid asju, mis praktikas osadeks jagatavad ei ole ( nt psüühilised nähtused) · Süntees on analüüsile vastupidine protsess, siin ühendatakse osad või omadused mõtteliselt üheks tervikuks (nt võetakse üksikud iseloomujooned ja moodustatakse neist mõttes terviklik iseloom)
valida kõige sobivamad õpisstiilid ning õpimeetodid, et soodustada õpilastel sügavat õppimist. Õppimise ja õpetamise seisukohalt on minu meelest kõige olulisem teada, millised on töömälu omadused. Töömälu on piiratud, aga selle maht mitte [CITATION And l 1061 ]. See tähendab, et inimene suudab korraga meelde jätta üsna vähe infoüksusi, aga info sisu võib olla palju mahukam [ CITATION Edg18 l 1061 ]. Õpilasena saan rakendada seda teadmist nõnda, et jagan õpitava osadeks. Näiteks on taime õppimisel mõttekas jagada taim erinevateks osadeks. Esmalt tuleks muidugi vaadelda taimeraku ja taimekudede ehitust ning alles siis minna juure, varre, lehtede ja õie juurde. Sellisel viisil on põhiülesanne jagatud alaülesanneteks, mille täitmine viib mind põhiülesande lahenduseni [ CITATION Edg18 l 1061 ]. Olles õppinud taime osad selgeks on mul kogu taime ehitus selge. Õpetaja seisukohalt on oluline teada, kuidas laste töömälu mitte ülekoormata
(molekulide ja aatomite mõisted võtsid 19. sajandil kasutusele keemikud). 1895. aastal avastas saksa füüsik Wilhelm Röntgen röntgenikiired, mis tekkisid kiirete elektronide pidurdumisel elektriväljas. Aasta hiljem, so 1896. aastal, avastas prantsuse füüsik Antoine Becquerel loodusliku radioaktiivsuse. Kiirguste avastamine (lisaks olid avastatud ka nt katood- ja kanalkiired) viis teadlased mõttele, et aatom võib olla jagatav veelgi väikemateks osadeks. 19. sajandi lõpus uuris inglise füüsik Joseph Thomson katoodkiiri, kasutades katoodkiiretoru - kiirendit, mis kiirendab negatiivselt laetud osakeste kimpu elektriliselt laetud elektroodide vahel ning tekitab positiivse elektroodi ümber fosforestseeriva rohelise hõõguse. Katoodkiirte uurimise käigus avastas ta 1897. aastal esimese elementaarosakese- elektroni. Nimetus elementaarosake võeti kasutusele 1930. aastatel, tähistamaks osakesi, millest sai maailma üles ehitada
· Loobu mähkmetest Uneaeg ja magamine · Väldi päevaseid uinakuid · Vii laps alati tagasi tema tuppa · Ära saa lapse peale pahaseks · Tee lapse magamistuba lõbusaks · Kõrvalda häirijad Häbelikkus · Ära lase tal seltskonda vältida · Meenuta lapsele tema tugevaid külgi · Anna talle nõu · Õpeta lapsele kehakeelt · Võimalda seltskondlikke kogemusi Enesekindlus · Ole lapse vastu hell · Julgusta teda · Jaga ülesanded väikesteks osadeks · Räägi lapsele mida sa tema vastu tunned · Väldi ilmseid ebaõnnestumisi Tänan kuulamast
Väärtustan oma emakeelt Eesti keel on üks haruldasemaid keeli terves maailmas. Mõni keel on selline, mida räägitakse paljudes riikides, see on laialt levinud, aga eesti keelega on lugu teistsugune. Eesti keel on haruldane, sest seda räägitakse vähem, väiksemal alal, kui arvestada kogu maailma pindala, ent ometigi on meil võimalik omandada oma emakeeles kõrgharidust. Eesti keel on ainulaadne, sest paljude käänete ja erandite tõttu on ta teistest maailma keeltest mõnevõrra keerulisem, ent sellele vastukaaluks võib öelda, et meie keel on tohutult ilusa kõlaga ja tänu täishäälikutele väga helisev. Eesti keel on harukordne, sest ta jaguneb ise veel väga mitmeteks erinevateks osadeks keeles olevad murded muudavad meie keele veel mitmekesisemaks. Need murded on meie keelde tekkinud juba mitmeid sajandeid tagasi, õnneks on mitmed neist sälilinud tänapäevani. Mõned on ka hääbunud ja aja jooksul teiste sekka sulan...
Rühma nr: K-09 1. Kujutava kunsti liigid: arhitektuur ja tarbekunst on need millel on praktiline väärtus. 2. Ehituskunst ehk arhitektuur on inimese poolt loodud materiaalne keskkond. 3. Ehitise kõige esinduslikum külg on hoone esikülg ja seal asetseb peasissepääs. 4. Peafassaad on alati ehitise esikülg. 5. Sakraalne ehk usuline ja profaanne ehk praktiline on arhitektuuri 2 suurt osa. 6. Tarbekunst jaotatakse erinevateks osadeks valmistamisel kasutatud materjali järgi. 7. Tarbekunsti osad on metallehistöö, puitehistöö, nahkehistöö, keraamika, klaasehistöö, tekstiil. 8. Tekstiilikunsti kõige massilisem osa on moekunst ehk disain. 9. Skulptuuris on kõige tähtsamaks väljendusvahendiks reljeef ja vorm. 10. Skulptuurid jaotatakse 2 suurde ossa: ümarplastika ja reljeef 11. Skuptuuris kasutatakse savi, metalle, marmorit jne väga palju erinevaid materjale. 12
Paso doble Paso doble Paso doble on võistlustants, mis kujutab tegelikult härjavõitlust. Igal tantsul on oma tunded ja lugu, mida ta edasi andma peab, siis paso doble puhul on see story vägagi kindla alguse ja lõpuga. Mehe roll on olla toreadoor ning naine ei ole mitte härg, vaid punane rätik toreadoori käes. Pasodoble on kirglik ja raevukas tants, kus mehel on võimalus näidata, kelle jalas on püksid ja võim. Tantsu jagunemine Esimene osa kirjeldab toreadoori saabumist areenile, tema tutvustamist publikule. Teises osas saabub härg ning algab võitlus. Paso doble muusikale on iseloomulikud highlight´id ehk kõrgpunktid ehk paugud, mis asuvad muusikas alati ühe ja sama koha peal ning jagavad tantsu osadeks. Esimese highlight´i ajal peaks paso doble story järgi toimuma esimene härja kokkupuude punase rätikuga. Seejärel jätkub võitlus, mis lõppeb teise highlight´iga kui härg jutu järgi surnult maha k...
USALDUSÜHING- Ettevõte, millel on vähemalt kaks omanikku, kellest vähemalt üks vastutab ettevõtte kohustuste eest kogu oma varaga, vähemalt üks isik aga peab olema piiratud vastutusega. AKTSIASELTS- Ettevõte, mille omanikud on aktsionärid, kes tagavad fondid, aga mis juriidilselt tegutseb eraldi ja lahus oma omanikest. EELISED: Piiratud vastutus Edasiandmise kergus Piiramatu eluiga PUUDUSED: Maksumus Seadusandlus OSAÜHING- Eestis osadeks jaotatud kapitaliga ettevõte, mille omanike vastutus on piiratud osasse investeeritud summa suurusega. EELISED: Piiratud vastutus Piiramatu eluiga Suuremad ressursid Suhteliselt väike nõutav algkapital Suhteliselt kerge juhtida PUUDUSED: Raamatupidamine keerukam Juriidiline abi osaühingu loomisel MTÜ- Mittetulundusühing- eesmärgiks või põhitegevuseks pole kasumi teenimine majandustegevuse kaudu.
Süsivesikud Loengumaterjalid K.Port Klassifikatsioon · Monosahhariidid lihtsüsivesik, väiksemateks osadeks ei hüdrolüüsu · Oligosahhariid koosneb üksikutest monosahhariididest Disahhariidid koosnevad kahest ms. (n. lauasuhkur (sukroos) = glükoos+fruktoos; maltoos = glükoos+glükoos; laktoos = glükoos+galaktoos) · Polüsahhariid koosneb suurest hulgast (üle 20) monosahhariididest (n. tärklis, tselluloos) Monosahhariidid · Tavaliselt 5-6 süsinikku (pentoos, heksoos) · Karbonüülrühma (C=O) asukoht alguses on aldehüüd keskel on ketoon
Aseta värvikauss kaalule ja pigista tuubist värv kaussi. Lisa vastav kogus vesinikemulsiooni. Sega värv ühtlaseks, hapukoore taoliseks massiks. Juuksevärv ei tohi jääda tükiliseks, sest tükid ei värvi juukseid. Enam kasutatavad värvide segamissuhted on 1:1 või 1:2, kus esimene number näitab värvi kogust ja teine number näitab vesinikemulsiooni kogust. Juuksur kaitseb oma käsi kinnastega, kui ta kannab juuksevärvi juustele. Juuste jaotamine osadeks 1 Juuksed jaotatakse neljaks osaks. Esimesena tehakse otsejaotus, mis algab juuksekasvupiirist otsmikult pea keskelt ning läbib pöörise ja lõpeb juuksekasvupiiril kaelal. A-telg jaotab pea paremaks ja vasakuks pooleks. 2 B-telg tehakse kõrva kõrgemast tipust läbi pöörise teise
enamik tüdrukuid/tüdrukute enamus õpib hästi Pitser pitsati jälg pitsat pitseri löömisvahend Enne ajaliselt ennem - pigem Sama kuulub nimisõna juurde niisama kuulub omadussõna juurde Eraldama teiste hulgast välja tooma, eristama - vahet tegema Uurimine asjaolude teoreetiline uurimine eritlema osadeks lahutama, analüüsima uuring praktilise uurimisülesande täitmine Eri erinev, eraldi Vahel mõnikord erinev erisugune, isesugune vahest ehk, võib-olla vast alles, äsja, just Haigestumine haigeks jäämine, haigestumus haigestumiste suhtarv Õigesti midagi õigesti tegema
Kasutatud kirjandus http://www.teaduskool.ut.ee/orb.aw/class%3dfile/action%3dpreview/id%3d3595/Kinem http://et.wikipedia.org/wiki/D%C3%BCnaamika Väliskeskkonna mõjud tahkistele Tahkis säilitab oma kuju ja vormi ainult kindlates tingimustes; liiga kuuma keskkonna mõjul võib tahkis muutuda vedlikuks või äärmisel juhul gaasiks, või liiga suure rõhuga keskkonna korral võib tahkis puruneda väiksemateks tahketeks osadeks. Samamoodi mõjub ka liiga kuiv või niiske keskkond liiga niiske keskkonna korral võib tahkise molekulid reageerida vee molekulidega ja muutuda vedelikuks või liiga kuiva keskkonna korral võib tahkis puruneda väiksemateks tahketeks osakesteks. Aitäh kuulamast!
• Kolloidlahused on suspensioonide, emulsioonide ja aerosoolidega võrreldes suhteliselt püsivad. • Kolloidlahused on läbipaistvad. • Kolloidosakesi ei ole võimalik silmaga näha. Kolloidlahused tunduvad ka mikroskoobiga vaatlemisel ühtlased. • Kolloidosakesi ei ole võimalik lahusest filtriga eraldada. • Kolloidlahuste soojendamisel või elektrolüütide lisamisel tekib koagulatsioon. See tähendab kolloidosakeste liitumist suuremateks osadeks, mille tõttu osakesed sadenevad lahusest välja. Tyndalli efekt • Tyndalli efekt on nähtus, kus valguskiirgus kolloidlahuses hajub. Kui pimedas toas lasta valgust läbi kolloidlahuse ja tõelise lahuse, siis on näha, et kolloidlahuses on valguskiirte tee nähtav, aga tõelises lahuses ei ole. • Tyndalli efektiga saab kindlaks teha, kas tegemist on tõelise lahusega või kolloidlahusega. • Tyndalli efektiga võib kokku puutuda ka igapäevaelus
Murenemine 1) füüsikaline murenemine e rabenemine ( on kivimite purustumine mitmesuguse suurusega osadeks, nende keemiline ja mineraloogiline koostis ei muutu ) Peamised tegurid : · on temperatuuri kõikumine · kivimi lõhedes olev vesi ja puujuured mägedes, kõrbetes, tundrad, Rebenemisprotsesside saaduseks on murend. Millest võivad tekkida kivivoolused (kurumme) Rabenemise tulemusena : · omandab kivim veeläbilaskuvuse ja parema õhustatuse · loob taimedele ja mikroorganismidele parema elukeskkonna
• Benseen • Süsiniktetrakloriid • Etüleen dibromiid (EDB) • Polüklooritud bifenüülid (PCB) • Kloroform • Trikloroetüleen (TCE) • Vinüülkloriid • Dioksiin Kuidas satub mikroplastik keskkonda? • Kosmeetika tootmisharust • Riiete pesemisest • Tööstuskaupade ja prügi lagunemisest väiksemateks osadeks • Laevandus • Loodusjõud nt orkaanid või üleujutused • Turism Prügisaared • On olemas 5 prügisaart maailma ookeanides: 1. Esimene asub Vaikses ookeanis Ameerikast lääne pool, 2. Teine asub samuti Vaikses ookeanis aga Jaapani külje all, 3. kolmas on Põhja-Ameerika ja Euroopa vahel ehk Atlandi ookeani põhjapool, 4. neljas on Brasiilia ja Kesk-Aafrika vahel 5. ning viies küündib Madagaskarist Sri-Lankani. Kosmosest vaadatuna plastiku supp Barentsi merest
Arutlus Arutlemine on ÜKS teksti arendustüüpe. Arutlemisel kasutatakse viit põhilist võtet. 1. Analüüsimine - analüüs põhineb nähtuste (ideede, probleemide, sündmuste, protsesside) liigendamisel osadeks. Tuuakse Välja tervik, Selle osad JA nendevahelised Otsi osalejaid. 2. Illustreerimine - näiteid on VAJA arutlemisel selleks, et iseloomustada Üldist Läbi üksiku. Arutluses EI Tohi näidetega liialdada. 3. Defineerimine - definitsiooniga Saab Avada loogiliselt JA Täpselt mõiste Sisu. Defineerida tuleks mõisteid, Mille PUHUL ollakse Kindlad, et lugeja NEID EI Tunne. 4. Võrdlemine - võrdlus on KÕIGE tavalisem nähtuste avamise hääl. Vaata põhineb tundmatu
• Kolloidlahused on suspensioonide, emulsioonide ja aerosoolidega võrreldes suhteliselt püsivad. • Kolloidlahused on läbipaistvad. • Kolloidosakesi ei ole võimalik silmaga näha. Kolloidlahused tunduvad ka mikroskoobiga vaatlemisel ühtlased. • Kolloidosakesi ei ole võimalik lahusest filtriga eraldada. • Kolloidlahuste soojendamisel või elektrolüütide lisamisel tekib koagulatsioon. See tähendab kolloidosakeste liitumist suuremateks osadeks, mille tõttu osakesed sadenevad lahusest välja. Tyndalli efekt • Tyndalli efekt on nähtus, kus valguskiirgus kolloidlahuses hajub. Kui pimedas toas lasta valgust läbi kolloidlahuse ja tõelise lahuse, siis on näha, et kolloidlahuses on valguskiirte tee nähtav, aga tõelises lahuses ei ole. • Tyndalli efektiga saab kindlaks teha, kas tegemist on tõelise lahusega või kolloidlahusega. • Tyndalli efektiga võib kokku puutuda ka igapäevaelus
muredest, samuti turunduse oskaonna tähtsusest ja rollist ettevõttes. P. Kotleri õpetussõnad on tõlgitud eesti keelde 2002 aastal. Vahepeal on tehnika palju arenenud, on tekkinud palju uusi võimalusi ja ka turundajate tööpõld on oluliselt muutunud. Ometi võib täna raamatut lugedes näha, et kirjanik oleks justkui ette näinud kuidas tulevikus arvuteid kasutama hakatakse ja väga täpselt juba tänas käesolevat situatsiooni kirjeldanud. Raamat on jagatud erinevateks osadeks. 1. osa Strateegiline turundus Siin püstitatakse küse küsimusi; kas edu tagavaid turundusstrateegiaid on olemas?; milline on edukas turundusstrateegia?; milliste raskestega enamik firmasid turul kokku puutub? Loetletakse ja kirjeldatakse 9 edustrateegiat- need on: - Edu tänu kõrgemale kvaliteedile - Edu tänu paremale teenindusele - Edu tänu madalamale hinnale - Edu tänu laiale turundusvõrgule - Edu tänu kliendi soovidega arvestamisele
on olemas nii alalis- kui ka vahelduvvoolu kollektormootorid) 2. Kontaktivabad alalisvoolu mootorid (püsimagnetiga rootor, staatorimähistele antavat pinget kontrollib keerukas kaasaegne jõuelektroonika) Alalisvoolu mootori osad Alalisvoolu mootori ehitus Sisepõlemismootori tüüpiline starter jadaergutusega alalisvoolumootor Stardiaku laadimisgeneraator ei ole olemuselt tavaline alalisvoolugeneraator alalispinge saadakse regulaatoriga alaldis Starter osadeks lahtivõetuna 6 käivituspool sulgeb jõuahela, ühendab hammasrattad Alalisvoolu masina kommutaator (kollektor) läbilõikes Alalisvoolu masina üks harjasehoidja (kommutaatori kohal) Alalisvoolu masina harjaste näidised Alalisvoolu masina eri tüüpi harjaste (A, B, C, D) paiknemine kollektoril Võimsa alalisvoolu mootori välisilme Alalisvoolu mootori mähiste skeem Traditsiooniline paralleelergutusega alalisvoolu mootori käiviti skeem
Omadused · Kolloidlahused on suspensioonide, emulsioonide ja aerosoolidega võrreldes suhteliselt püsivad. · Kolloidlahused on läbipaistvad. · Kolloidosakesi ei ole võimalik silmaga näha. Kolloidlahused tunduvad ka mikroskoobiga vaatlemisel ühtlased. · Kolloidosakesi ei ole võimalik lahusest filtriga eraldada. · Kolloidlahuste soojendamisel või elektrolüütide lisamisel tekib koagulatsioon. See tähendab kolloidosakeste liitumist suuremateks osadeks, mille tõttu osakesed sadenevad lahusest välja. Tyndalli efekt · Tyndalli efekt on nähtus, kus valguskiirgus kolloidlahuses hajub. Kui pimedas toas lasta valgust läbi kolloidlahuse ja tõelise lahuse, siis on näha, et kolloidlahuses on valguskiirte tee nähtav, aga tõelises lahuses ei ole. · Tyndalli efektiga saab kindlaks teha, kas tegemist on tõelise lahusega või kolloidlahusega. · Tyndalli efektiga võib kokku puutuda ka igapäevaelus
recode vigade otsimine skaalade pööramine liitmine - kategoriseerida tunnuse nimed korda nr - visual binning (vahemik)' M/N - (bin) tekstina mitte diagrammina vanus - visual binning, recode ülevaade ehk grupid moodustada (19-25; 26-32) (15-24; 25- 34; 35-50) transform- record different output arv - haridus - frequency - sagedus valid percent - vastanute protsent cumulative - kuni järjest summeerib grupid split file - (jagab andmestiku osadeks ) maakond piirkond sag tabel - haridus split maha sag.tabel - kujundamine - järjestamine recode- jagasime gruppideks split file sort cases select - ainult naised, sugu väärtusega 2. use filter- mitte vastanud välja risttabel - % piirkonna ja erakonna suhe põhja-eesti 100% kesk-eesti 100% Histogram - numbrid vahemikesse, (kuni, 0-9; 10-19; 20-30) sektor - pie tulp bin - vahemik
Eesmärkide ja prioriteetide seadmine Ebamäärase tähtaja näiteks homme ja järgmine nädal tuleks asendada kindla kuupäeva ja kellaajaga Internetist välja lülitumine, et ei tekiks kiusatust sotsiaalmeedias surfata või e-kirju lugeda Alusta päeva kõige ebameeldivama ja sisukama töö tegemisega, kuna ülejäänud päeval tunduvad kõik muud toimetused lihtsad ja tehtavad Jaota suur ja mahukas ülesanne väiksemateks osadeks 3. Mida Teie edasi lükkate ja kuidas seda annaks Teie arvates parandada? Lükkan edasi väga palju koolitõid, arvan et selleks aitakski nähtavale kohale tähtajaliselt kodutööd ära märkida. Lükkan edasi koristamist, parandada aitaks sellega, et teadvustada endale, miks on mustuse keskel ebatervislik elada. Lükkan edasi enda jaoks ebamugavaid tegevusi, kus pean enda mugavustsoonist välja astuma, näiteks tööalaste murede lahendamine jne.
Täisnurga tipust on tõmmatud ristlõik hüpotenuusile, leia selle pikkus. 5. Täisnurkse kolmnurga kaatetid on 16 cm ja 12 cm. Arvutada sise- ja ümberringjoone raadius. 6. Täisnurkse kolmnurga kaatetid on 15 dm ja 20 dm. Arvutada siseringjoone keskpunkti kaugus hüpotenuusioe joonestatud kõrgusest. 7. Täisnurkse kolmnurga üks kaatet on 15 cm ja siseringjoone raadius 3 cm. Leia selle kolmnurga pindala. 8. Täisnurkse kolmnurga siseringjoon jaotab puutepunktis hüpotenuusi osadeks 5 cm ja 12 cm. Arvutada kolmnurga kaatetid. 9. Ringi ümber on joonestatud täisnurkne kolmnurk, mille hüpotenuus on 26 cm. Arvutada kolmnurga ümbermõõt, kui ringi raadius on 4 cm. 10. Täisnurkse kolmnurga kaatetid on a ja b. Avaldada täisnurga poolitaja. 11. Täisnurkse kolmnurga hüpotenuus on c ja teravnurk . Avaldada täisnurga poolitaja. 12. Leida täisnurkse kolmnurga külgede suhe, kui külgede pikkused moodustavad aritmeetilise jada. 13
suurim linn. Rooma samalajal aga muutus aasta aastalt nõrgemaks. Tumedad ajad. Neljanda sajandi lõpupoole oli Rooma jäänud väga nõrgaks. 410 aastal pkr. linn langes. Järgmised sajandid olid keerulised. Bütsants nõudis tagasi Itaalia poolsaare, kuid ei suutnud seda enda käes hoida. Lombardid(sakslaste suguharu) tungisid sisse põhjast. Normannid alistasid Sitsiilia, ning liikusid lõuna poole. Sõjameestest paavstid. Itaalia alustas teist milleeniumit nõrga ja osadeks jaotatuna. Paavs vaidles imperaatoriga selle üle, kellel rohkem võimu on. Imperaator pani pahaks nende vahelesegamist mõni raevukalt, mõni väga raevukalt! See oli hirmus vaidlus paavstliku võimu üle. Lahkarvamused levisid üle Itaalia esimesed kaks sajandit uuest milleeniumist jagades maa kaheks : need kes toetasid paavsti ning need kes toetasid imperaatorit. Kaubanduse tõus. Nõrga ja osadeks jaotatuna, sai Itaalia rikkaimaks riigiks
1. Arvu esitamine kahe liidetava summana, et mõlemad liidetavad jaguks antud arvuga. 2. Summa jagamine arvuga. 3. Täiskümnete jagamine: (a + b) : c = a : c + b : c NT: 57:3= (30+27): 3=30:3 + 27:3 = 10+9=19 3)Millised on murruga määratud osa leidmise kaks juhtu? Too näited. Murruga määratud osa leidmist tuleks vaadelda kahel juhul: a) kujundite jaotamine võrdseteks osadeks (näide 1), b) hulga jaotamine võrdseteks osadeks (näide 2). Näide 1. Leia erinevaid võimalusi ruudu ja ristküliku jaotamiseks 1) kaheks võrdseks osaks; 2) neljaks võrdseks osaks. Näide 2. Leia antud ¼ ringide hulgast. 4. Suuruste õpetamine 1) Mis on suurus? Mida näitab mõõtmise tulemus? Suurus on mõõtmise tulemus. Lapsel peab tekkima kujutlus suurusest kui nimega arvust. Arv näitab, mitu korda on mõõtmisel mõõtühikut järjestikku paigutatud.
Väheohtlikud ruumid on: kus puuduvad ohtliku või eriti ohtliku ruumi tunnused. Näiteks, linoleumvõi puitpõrandaga eluruumid, kus pole kütteradiaatoreid, metalltorusid jms, või need on puuteulatuses kaetud varjetega. Puutepinge, mis võib tekkida üheaegselt puudutavata osade vahel isolatsioonirikke korral. Puutepinge alalisvoolu korral 120V, vahelduvvoolu korral 50V Elektrijuhtmeid, -latte ümbritsev katted kaitsevõrk. Neid nimetatakse kõrvalisteks juhtivateks osadeks, otseselt elektriseadme tööst osa ei võta nimetatakse pingealdisteks juhtivateks osadeks. Kui inimene puudutab pingealdist osa (metallist korpust), mis on isolatsioonirikke tõttu sattunud pinge alla, nimetatakse kaudpuuteks. IPX esimene number 0. Puudub igasugune kaitse juhistiku kontakti vastu. Ei ole kaitstud tahkete materjalideag võõrkehade eest. 1. Kaitse võõrkehade sissetungi eest läbimõõt Ø≥ 50mm. 2. Kaitse võõrkehade või sõrmede sissetungi eest läbimõõt Ø≥ 12mm
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
