Mõtteid George Orwell raamatutest "Loomade Farm", "1984" George Orwell on öelnud, et kirjutab antiutoopiaid, et panna inimesi tähele panema elu koledusi. Et pöörata rohkem tähelepanu sellele, mis maailmas tegelikult toimub. Kui käsitleda sotsialismi idee tasandil, siis Karl Marx töötas välja ülima valitsemiskorra. Ent idee ja pärismaailm lähevad lahku. Võimatu on panna kirjanduslikke aksioome kehtima päriselus. Võimatu oleks reaalse elu ja filosoofia vahele võrdusmärke asetada. Ükskõik kui väga me üritaksime, keti tugevuse määrab tema nõrgim lüli. Kuid nõrkus on vabaduse tunnuseks. Nõrkus olla see, kes sa oled, ihaleda oma unistusi, ükskõik kui irreaalsed nad ka ei oleks. Kui Karl Marx "Kapitalis" kirjutas, et baas määrab ära pealisehitise, siis ta ei uskunud, et baas võib Parteile iseloomulikult olla valmis kasvõi maailma hävitama kõike võimu pärast. Võim oli see, mis luges. Kuid ometi ei eksisteeri võimu, kui pole neid, k...
ohverdavat isikut. 6. Vaenlase kuju loomine on üks sotsiaalpsühholoogilisi mõjureid. Mida niisugune manipulatsioon annab? Kirjelda märksõnadega farmi ja välismaailma vahelisi suhteid. · Pingelised · Kahtlustavd · Vaenulised farm Selline manipulatsioon võib muuta hea halvaks. Oleneb milline see on, kui on inimene endakasupüüdlik siis ta võidab sellega poolhääli. 7. a) Kirjelda MÄLU kujutamist Orwelli loos. Mälu on seal kujutatud kui kõrbe. Nimelt kõrbetuuled tekitavad alati uusi liivaluiteid, mistõttu see ei jää kunagi samaks ja ajapikku kustutab kõik. Sama oli ka "Loomade farmis", kus loomade mälust pühiti kõik õpitu,kuid ainult mõnel üksikul,kes oli isepäine, oli raske seda mälust pühkida. b) Nimeta põhjusi, miks mälu on totalitaarsuse tubli vaenlane. Sest mälu annab üle kavaldada. Kui kogu aeg räägitakse ühte ja sama siis sa
ja inimesi kutsuti ülesse olema moraalsemad ja paremad. Kasutati ja religioosseid sümboleid piiblist. + näidendites ei pandud tegelastele nimesid, vaid olid nagu isa, poeg jne. GEORG ORWELL Sündis inglise riigiametniku perekonnas Indias. Töötas Birmas politsei järelevalve ametnikuna. Põlgas valitseva klassi ülemvõimu lihtrahva üle. Oli sotsialistlike ühiskonna vaadetega ja vasakpoolse mõtlemisega. Osales Hispaania kodusõjas, kus ta nägi kommunistide silmakirjalikkust. Orwelli lipukiri: ta on vastu igasugusele inimese rõhumisele teise inimese poolt. Kuulsaimad on tema antiutoopiad ( teos, mis kujutab neg. ühiskonna korraldust, tavaliselt totalitaarset ja türanniliku võimu e. kõige neg. Ühiskonda) tema 2 romaani kujutavad piiramatut ja ebademokraatliku ülemvõimu ja jõhkrat käitumist inimeste üle. Mõlemad teosed kujutavad otseselt või kaudselt NL-selle propagandat, valesid ja inimeste taga kiusamist/karistamist.
,,The Road to Wigan Pier" George Orwell AUTHOR George Orwell was the pen name of the English author, Eric Arthur Blair. He was born on June 25 in 1903 in Motihari, Bengal, in the then British colony of India, where his father, Richard, worked for the Opium Department of the Civil Service. His mother, Ida, brought him to England at the age of one. Orwell was educated in England at Eton College. After service with the Indian Imperial Police in Burma from 1922 to 1928, he returned to Europe to become a writer. He lived in Paris for the next two years, and then came to England as a school-teacher. He lived for several years in poverty. By 1936, Orwell had joined the Republican forces in the Spanish Civil War. He was wounded in the fighting. Late in the war, Orwell fought the Communists and eventually had to flee Spain for his life. During the Second World War, Orwell wrote a weekl...
The Road to WiganGeorge PierOrwell Compiled by Priit J oasoo 12D 2009 Author George Orwell =Eric Arthur Blair Born on J une 25, 1903 in India Brought to England at the age of one Indian Imperial Police in Burma 1922-1928 1936 fought in Spanish Civil War II World War wrote a political commentary Died of tuberculosis on J anuary 21, 1950 Animal Farm, Nineteen Eighty-Four and The Road to Wigan Pier Setting Location: Indrustrial towns of North England - Lancashire and Yorkshire Time: Before the World War II (1936) Main Character · George Orwell - an English author and journalist, who describes the living conditions of poor miners in northern England. He also talks about socialism and his life. The Plot Book is in two parts I part indrustrial towns & unemploiment He lives in Brookers lodging-house Mi...
ORWELLLIKU MAAILMA ILMINGUD TÄNAPÄEVAL GEORGE ORWELL: teleekraanide abil inimeste jälgimine TÄNAPÄEV: erinevad turva- ja valveseadmed, millega on võimalik inimeste tegevusel silma peal hoida GEORGE ORWELL: võltsitud statistilised andmed ja valetamine majandusliku seisu kohta, eesmärgiga panna inimesi uskuma, et nende elu muutub aina paremaks TÄNAPÄEV: inimestega manipuleeritakse ning moonutatakse tegelikke fakte ning andmeid, et teenida kasu või panna inimesi millessegi uskuma GEORGE ORWELL: šokolaadile, suhkrule, kohvile, sigarettidele ja alkoholile normide kehtestamine TÄNAPÄEV: üritatakse vähendada tervisele kahjulike toodete tarbimist ning propageeritakse tervilikku eluviisi GEORGE ORWELL: pidev sõda – osapooled vahetuvad, kuid sõda ei lakka TÄNAPÄEV: kusagil sõditakse alati; kui ühes kohas konflikt vaibub, tärkab mõnnesteises kohas taas rahutus GEORGE ORWELL: Winston Smith tahtis, et inimesed saaksid teada, kuidas nendeg...
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM GEORGE ORWELLI "LOOMADE FARM" KUI TOTALITAARSE NÕUKOGUDE LIIDU MUDEL ESSEE ANNIKA VALDMETS Prima sotsiaal November 2003 SISSEJUHATUS XX sajandi ühe kuulsaima inglise kirjaniku George Orwelli teost "Loomade farm" loetakse kui totalitaarse ühiskonnamudeli kirjeldust. Orwell kirjeldab "Loomade farmis" sotsialistliku korra läbikukkumist ja diktatuuriliseks muutumist. Ilmselgelt on märgata, et kirjanik on kasutanud oma farmi loomisel Nõukogude Liidus samal ajal toimunud protsesse. Eelkõige on Orwell Nõukogude Liidu liidritest raamatus kujutanud Stalinit ja ka kogu sündmustik on võetud Stalini-aegses Nõukogude Liidus toimunust.
Suur vend valvab! Läbi ajaloo saab väita, et inimesi on valvanud „suur vend“. Ütlus“ Suur vend valvab „ on tulnud Orwelli kuulasast teosest „1984“. Selles teoses kirjeldab Orwell totalitaarset tuleviku riiki, kus võimul on Suur vend. Kuidas on siis nn suure venna valvamine ajaloos ette tulnud? Minu arvates tähendab Suure venna valvamine, et ühiskonnale seatakse raamid, kus riik üritab kontrolli tagamiseks jälgida nende kõiki sfääre. Sellise elukorralduse juhtijateks on pidev keelamine, jälgimine, pealt- ja ülekuulamised ning eelduseks, et inimesed alluvad vaid
Kas 1984 on tänapäeva reaalsus? George Orwelli 1984 kujutab elu düstoopilises Londonis, aastal 1984. Selles düstoopias kommunistid võitsid ja juhivad kõiki elu aspekte. On alamklass proleteriaat, kesklass ehk välimine partei, kõrgem klass ehk sisemine partei. Maailmas on 3 supervõimu Okeaania, Ida-Aasia ja Euraasia. Riiki juhib müstiline kuju "Suur Vend" ning kommunistlik partei. Peamine ideoologia on Ingsoc. Rahvast jälgib "Armastuse Ministeerium" (Ministry of love), erinevate kaamerate ja
„1984“ „1984“ on inglise kirjaniku ning ajakirjaniku George Orwelli poolt kirjutatud romaan, mis räägib Okeaaniast ja selles toimuvast Suure Venna kultusest. Raamatu peategelane on Winston Smith ning see romaan käsitlebki tema rasket elu ning seda, kuidas ta töötab Tõeministeeriumis ning kuidas võimul olev Partei hoiab inimesi hirmuvalitsuse all, jälgib nende iga mõtet ning liigutust. Ühel hetkel aga Winston taipab, et ta ei usu Parteisse ning Suurde Venda ja tahab õhutada mässu. Antud romaan oli väga põnev ning kütkestav lugemine
koosnes kanarbikust rabast, turbast ja ussidest. Oli vannituba, kuid elekter ja telefon puudusid. Orwellil kaks kirge: kirjandus ja poliitika. Käis ka kalal. Riskis tihti oma eluga vajaduseta. „1984“ sünge nägemus 1984 Juural sageli bronhiidihoogude tõttu voodihaige. Luukereilmega Orwell raevukalt trükkimas. Diagnoos – mõlemapoolne tuberkuloos. Lubati suitsetada, arvates, et suitsetamisest tulenev köha aitab röga lahtistada. Romaani „1984“ kirjutamine sama hästi kui tappis Orwelli. See on tema kõige ambitsioonikam teos, erakordne saavutus, kokkuvõte terve elu kestnud poliitilisest analüüsist. Väga isiklik, fantaasiaküllane, uuenduslik, rõõmutu, traagiline. Lugu Winston Smithist, viimasest mõtlevast inimesest Euroopas. Maailm jaguneb 3 võimupiirkonnaks: Okeaani, Euraasia ja Ida-Aasia, mida juhivad autoritaarsed oligarhid. Kõigil on tuumarelvad ja kõik on kogu aeg omavahel sõjalises konfliktis. Winston on haritud bürokraat, kuulub väljavalitute parteisse
Maastik koosnes kanarbikust rabast, turbast ja ussidest. Oli vannituba, kuid elekter ja telefon puudusid. Orwellil kaks kirge: kirjandus ja poliitika. Käis ka kalal. Riskis tihti oma eluga vajaduseta. ,,1984" sünge nägemus 1984 Juural sageli bronhiidihoogude tõttu voodihaige. Luukereilmega Orwell raevukalt trükkimas. Diagnoos mõlemapoolne tuberkuloos. Lubati suitsetada, arvates, et suitsetamisest tulenev köha aitab röga lahtistada. Romaani ,,1984" kirjutamine sama hästi kui tappis Orwelli. See on tema kõige ambitsioonikam teos, erakordne saavutus, kokkuvõte terve elu kestnud poliitilisest analüüsist. Väga isiklik, fantaasiaküllane, uuenduslik, rõõmutu, traagiline. Lugu Winston Smithist, viimasest mõtlevast inimesest Euroopas. Maailm jaguneb 3 võimupiirkonnaks: Okeaani, Euraasia ja Ida-Aasia, mida juhivad autoritaarsed oligarhid. Kõigil on tuumarelvad ja kõik on kogu aeg omavahel sõjalises konfliktis. Winston on haritud bürokraat, kuulub väljavalitute parteisse
Kuressaare Ametikool Hotelli ja restorani teeninduse osakond Kokk Raina Jüris Kp-24 Loomade Farm Juhendaja: Sirje Paakspuu Kuressaare 2007 GEORGE ORWELL 1903-1950 Georg Orwelli nimi ilmus esimest korda 1933aastal raamatul pealkirjaga "Pariisi ja Londoni heidikud". Varjunime valik oli pigem juhuslik, see lähtus Orwelli jõest Suffolkis, kus autor oli ajutiselt elanud. George Orwell alias Erich Arthur Blair sündis 25. jaanuaril 1903. aastal Motiharis Indias. Tema isa oli Briti koloniaalametnik. Orwell kasvas üles Inglismaal. Pärast kooliaega järgnes ta esialgu isa eeskujule ja läks 1922. aastal viieks aastaks ametnikuna Birmasse, mis oli tollal samuti Briti provints. Hiljem kritiseeris Orwell koloniaalpoliitikat teravalt romaanis "Birma päevad". Põletav
Kuressaare Ametikool Hotelli ja restorani teeninduse osakond Kokk Raina Jüris Kp-24 Loomade Farm Juhendaja: Sirje Paakspuu Kuressaare 2007 GEORGE ORWELL 1903-1950 Georg Orwelli nimi ilmus esimest korda 1933aastal raamatul pealkirjaga “Pariisi ja Londoni heidikud”. Varjunime valik oli pigem juhuslik, see lähtus Orwelli jõest Suffolkis, kus autor oli ajutiselt elanud. George Orwell alias Erich Arthur Blair sündis 25. jaanuaril 1903. aastal Motiharis Indias. Tema isa oli Briti koloniaalametnik. Orwell kasvas üles Inglismaal. Pärast kooliaega järgnes ta esialgu isa eeskujule ja läks 1922. aastal viieks aastaks ametnikuna Birmasse, mis oli tollal samuti Briti provints. Hiljem kritiseeris Orwell koloniaalpoliitikat teravalt romaanis “Birma päevad”. Põletav
Sürrealism andis võimaluse väljendada teemasid, milleks olid: erootika, unenäod, vägivald 2) Mis on interdistsiplinaarus? Milles see seisneb Sjoni intervjuu põhjal? Erialadevaheline. 3) Kuidas mõjutas David Bowie Sjoni ja tema kaasaegseid? Ta eksperimenteeris oma laulutekstidega. Ta innustas arenema mitmes suunas. Sjóni sõnul oli ta mitte ainult iidol, vaid ka pedagoog. Ta suunas neid sürrealismi poole. David Bowie tegi albumi, mis põhines George Orwelli ´´1984´´ teose põhjal, ning kõik noored hakkasid lugema Orwelli. 4) Loe läbi vähemalt viis Steinarri luuletust. 5) Kuidas näeb välja Sjoni kirjutamisprotsess? 6) Mis on kenningid ja saagad? Kenningid on metafooride väga arenenud vorm, kuhu on kokku toodud kolm kuni viis elementi. Saaga on kangelasmuistend. Saagad tekkisid, kui kohtusid keldi ja skandinaavia kultuur. 7) Iseloomusta saagasid Alguses räägiti saagasid suust suhu, kirja hakati panema alles paar sajandit hiljem
Meedia mängib tänapäeva ühiskonnas tähtsat rolli. Arenenud riikides puutub inimene massikommunikatsioonivahenditega kokku iga päev ja need mõjutavad teda pidevalt. Igaüks peab endale sellest aru andma ja valima katkematust infotulvast talle vajaliku. Uudiseid, mille põhjal hakatakse tegema otsuseid, tuleks ka kontrollida, et mitte langeda väärteabe ohvriks. Massikommunikatsioonivahendite rohkus tänapäeva maailmas tähendab, et me ei pääse nende väljastatava info tajumisest. G. Orwelli romaanis "1984" oli igas korteris kohustuslik teleekraan, mille kaudu inimest jälgiti ja propagandat tehti. Praegusel ajal on peaaegu iga eurooplase kodus televiisor ja seda täiesti ilma sunnivahenditeta. Vaatajat püütakse selle kaudu mõjutada siiski sama intensiivselt kui Orwelli teoses. Selleks motiveerib meediategelasi reklaamist saadav kasum, mis sõltub otseselt kanalit jälgima meelitatud inimeste arvust. Seetõttu püütakse teavet
SUUR VEND VALVAB! Suur vend on tegutsenud meie keskel erinevatel aegadel. Mõiste suur vend on tulnud Orwelli teosest 1984 ja on sestsaadik kasutuses olnud. Kuidas siiski on suur vend inimkonda valvanud ja kuidas teeb ta seda nüüd? Ajaloos on olnud nii mõnigi suur vend, kes hakkas meetmeid valimata oma võimu suurendama. Stalin ja Hitler olid samuti sellised. Nende riigikorraldus sarnanes vägagi Orwelli ,,1984" ennustatuga. Mõlemad riigid, nii Saksamaa kui ka nõukogude liit, olid riigikorralduselt totalitaarsed. Saksamaal tegutses salapolitsei ja valestimõtlejad arreteeriti ja saadeti koonduslaagritesse. Ka NL-s olid vangilaagrid. Nende jaoks olid kõik vaenlased. Erinevus tuli ehk isikukultuse saavutamisega. Hitler kasutas rohkem hirmutamist, aga Stalin aga hakkas töörahva eeskostjaks ja nii sai nende suureks juhiks. Loodi hulgaliselt plakateid, mis alati inimeste silme all olid. Algul võimatuna tunduv teos 1984, on siiski pä...
Düstoopia - George Orwell "1984" Düstoopia ● Utoopia vastand ● Fiktiivne ühsikond (näilik) ● Teoseid iseloomustab totalitarism ning rõhuvad sotsiaalse kontrolli vahendid ● Tegevus sageli paigutatud tulevikku või alternatiivsesse ajaliini ● Teadusliku ulme ja alternatiivajaloo teosed George Orwell 1903- 1950 ● Sündinud Indias, Bengalis ● Tegelik nimi Eric Arthur Blair ● Inglise kirjanik ● Kirjanikunimi Orwelli jõe järgi Elukäik ja looming ● Hariduse sai Eltoni Kolledžis ● Teenis Birmas Briti Impeeriumipolitsei- temast sai veendunud kolonialismivastane ● 1927 loobus politseiülema kohast ja hakkas kirjutama ● Elas hulkurina Londoni ja Pariisi slummides ● Need kogemused andsid materjali kirjutamiseks ● Vatumeelsus Briti imperialistliku poliitika vastu ● Esimese otsese poliitilise sisuga raamatu kirjutas 1937.aastal
.............................................................................................................8 9.Lõpphinnang ..............................................................................................................8 10.Kasutatud kirjandus..................................................................................................9 2 1. Sissejuhatus ,,Loomade farm", briti kirjaniku George Orwelli 1945. aastal välja antud muinaslugu, on satiir Nõukogude Liidust ja Kommunistliku partei võimule tulekust 1917.a Oktoobri revoultsiooniga. Teose tegevus toimub ühe Inglismaa farmis, kus loomad kihutavad minema inimesest valitseja ja seavad üles korra, kus algul on kõik võrdsed, kuid peagi ajajooksul tekivad klassi ja positsiooni erinevused liikide vahel. Teos kirjeldab, kuidas võimutüüri juures olijad oma vajaduse järgi ideoloogiat väänavad ja omakasu nimel tööle panevad. 2
GEORG ORWELL - LOOMADE FARM ARVUSTUS Teost lugema hakates jäi mulje nagu oleks tegu lastekirjandusega, kuid teades Orwelli teist, väga kuulsat teost, ,,1984", on raamat vägagi poliitiline. Lõbusa farmiloo taga on peidus 30-te aastate lõpu Nõukogudemaa ja stalinism. Tänu lihtsale tegevustikule oli selle juures kerge mõista ka loo teist, sügavamat poolt. Tollele ajale kohane, võis tunda ka teoses, loomade ja inimeste vahelist võimuvõitlust, kus vana siga, Major algatas ülestõusu inimeste vastu. Samuti mängis sellel ajal tähtsat rolli ka
Kuressaare Ametikool Karl Org KP 23 George Orwell LOOMADE FARM 1984 "Loomade farm ja 1984" ( sarjast PUNANE RAAMAT ) on Orwelli kõige tuntumad teosed. Ehkki kirjutatud enam kui 50 aasta eest, pole need kaotanud aktuaalsust ja teravust ka 21. sajandi alguses. Totalitaarsed riigid pole tänaseks kuhugi kadunud, meedia abil korraldatav ajupesu on hoopis suuremad mõõtmed omandanud ning Orwelli poliitikloomi või loompoliitikuid võib kohata igal sammul. " Loomade farm" jutustab loomadest, kes ajavad minema farmi omaniku Jonesi ja hakkavad ise oma elu korraldama. Esialgu loodavad nad elada põhimõttel, et kõik loomad on võrdsed, hiljem selgub, et on võrdsemaid loomi, kes hakkavad valitsema teiste nn. tööloomade üle. Kujuneb välja nii töölisklass kui valitsev klass. Teose sisu võib käsitleda kui NSVL ajalugu,
(http://findarticles.com/p/articles/mi_m1571/is_49_17/ai_81790763/). Teost ,,1984" on kohandatud nii kino kui ka raadio jaoks 2 ja televisiooni jaoks 3 korda ning sellest on tehtud ka näidend. Viiteid teosele on esinenud ka suurel jaol poppmuusikas ning videotes (http://www.netcharles.com/orwell/articles/1984-background- info.htm). Kuigi tavaliselt mulle sarnase temaatikaga raamatud ei meeldi, siis Orwelli ,,1984"-st sai üks mu lemmikraamatuid. Teost oli põnev lugeda ning kuna peategelase mõtted ja tunded on raamatus üksikasjalikult esitatud, tekib tahes tahtmata kaastunne ning kaasaelamine tema käekäigu ja saatuse üle. Raamat oli huvitav, sest selle lugemine jättis mulje, nagu oleks tegemist tõestisündinud looga, vaatamata sellele, et tegelikult on ,,1984" ilukirjanduslik teos. Teosel ,,1984" on palju seoseid tegeliku ajalooga, mitte küll Suurbritannias, kuid
Sõjaskäimise tagajärjeks oli impotentsus, mis tekitab iga normaalse mehe hinges suuremat sorti kriisi, millega peab inimene oma elupäevade lõpuni võitlema. Paljudel juhtudel hakatakse suurtes kogustes jooma, et oma kriisist jagu saada, kuid lahendust see ei too ning hingevalu jääb alles. Hingelise kriisi ilmingud ei pruugi alati peale üleelatud ühiskonna probleeme tulla. Vahel mõistame juba selle käigus, et midagi on valesti. George Orwelli romaanis "1984" mõistis peategelane juba ühiskonna totalitaarse korra ajal, et see kõik on vale. See justkui tekitas ka tema hinges kriisi, mille tõttu omas mees suurt soovi selle riigikorra vastu võidelda. Tema püüdlustel aga ei olnud positiivset lõppu ning sellepärast ei saanud ka mees oma hingelisest kriisist vabaks, vaid pidi sellega leppima. Elades ühsikonnas, kus kodanike igat sammu ebainimlikult ööpäevaringselt jälgitakse, oleksime ilmselt ka ise hingelise kriisi omanikud.
Keskklass saab tunda end veidi vabamalt, lubades endale veidi rohkem, kuid siiski hinnates seda, mis neil on. Kõrgklass elab toretsevas ja muretus muinasjutumaailmas, oskamata mõnelegi nii olulist ajaraasukest väärtustada. Selles karmis tulevikuühiskonnas tundub Willi sööst vaesusest kõrgklassi uskumatu vedamisena. Filmi autor, Uus-Meremaalt pärit Andrew Niccoli, on loonud hea paralleeli tänapäevase ja ulmelise ühiskonna vahel, täpselt nagu George Orwelli poolt kirjutatud raamatus Loomade farm, kus käsitletavad probleemid on nii elulised ja inimlikud. Selgelt joonistuvad välja erinevates sotsiaalsetes oludes elavate inimeste iseloomujooned, eriti auahnus ja omakasupüüdlikus, mille nimel ollakse valmis kõigeks. Film loetakse heaks, kui see on suutnud tekitada vaatajas kas positiivse või negatiivse emotsiooni. Nii palju on lihtlabaseid filme, mille vaatamine on küll tore meelelahutus, kuid mis vaatajates hilisemaid mõtteid ei tekita
· Ühestatud sõnatähendustega korpus · Süntaktiliselt ühestatud korpus · Tasakaalus korpus (ajakirjandus+ilukirjandus+teadus) · Eesti keele koondkorpus · Inglise-eesti ja eesti-inglise paralleelkorpus · Vana kirjakeele korpus koostatakse Tartu Ülikooli vana kirjakeele uurimisrühmas · Eesti murrete korpust koostatakse Tartu Ülikooli eesti murrete ja sugulaskeelte arhiivis · Multext-Easti projekt George Orwelli «1984» · Eesti kõnekeele korpust haldab TÜ suulise kõne uurimisrühm 2. Mida võimaldab eesti kirjakeele korpuse kasutajaliides? Võimaldab otsida eesti keele korpusest sõnade konkordantse. 3. Tehke üks päring eesti kirjakeele korpusele. Mida küsisite ja millise vastuse saite? Päritud märgijada hakkama saama Päritud allkorpus 1990_ajalehed_26_08_04 Kontekstilauseid ees ja järel pole tellitud Kokku ridu päritud failis: 71335
Anthony Burgessi "Kellavärgiga apelsin", mis kuulub zanrilt vaieldamatult ulmekirjanduse hulka, on teos, mille väärtusi möönavad isegi ulmevaenajad. Sedalaadi raamatuid on eelmisel sajandil olnud teisigi näiteks George Orwelli "1984" ja Kurt Vonneguti "Tapamaja, korpus 5". Kui esimene neist maalib sünkmusta pildi totalitarismist ja teine sõjast, siis Anthony Burgess võtab ette kuritegevuse. Rohkem kui 40 aastat tagasi kirjutatud romaan ei ole sobiv nõrgema närvikavaga inimestele. Veidras vene laenudest kubisevas slängis pajatab oma lugu 15-aastane Alex, kelle elu koosneb baarides molutamisest ja omasuguste jõuguga süüdimatute väärtegude kordasaatmisest. Paari
1. India keeleteadus India keeleteadus tekkis vajadusest õigesti retsiteerida ja interpreteerida veedasid; keelekasutus standardiseerus, hakati eraldama sõnu, tüvesid ja foneetilisi ühikuid. 6. sajandil eKr jõuti süstemaatilise tähestikuni. Sakatayana väitis, et verbid on primaarsed ning kõik nimisõnad on neist tuletatud. Yaska väitis, et lausete tähendused on esmased, neist tuleneb ka sõnade tähendus; eristas nelja sõnaliiki: nimisõnad, tegusõnad, eeltegusõnad ja partiklid. Olulisim india keeleteadlane Panini (4. saj eKr) tuletas sanskriti keele grammatika morfeemi juurtest; tema grammatika koosneb 4000 reeglist e suutrast (seitse käänet; morfosüntaktilised reeglid verbi- ja nimisõnavormide moodustamiseks; sõna lõplik kuju saadakse morfoloogiliste struktuuride ja fonoloogiliste protsesside alusel; semantilised rollid: agent, kogeja, teema, instrument, allikas, suund, transitiivsus). Nyaya suutrate järgi on kolm tähenduse tüüpi: in...
Sartre vihkas kirglikult kodanlikku ühiskonda ja Ameerika Ühendriike, kuulutas eksistentsialismi, mis sai nüüd tõeliseks moefilofoofiaks, ja õigustas kõike mida tehti NSV Liidus, k.a. stalinlikud massirepressioonid. Selline filosoofia oli suure konventsioonide ja müütide purustamise ajastu alguseks. Leidus intellektuaale ja kirjanikke, kes kommunismi läbi nägid. Neist kõige kuulsamaks ja mõjukamaks võib pidada George Orwelli. Tema ,,Loomade farm" oli Venemaa enamlaste revolutsiooni teravmeelne allegooria, mis algab vabaduse ja lõpeb orjusega. 1950. aastate keskpaiku hakkasid arenema lääneriigid nn heaoluühiskonnani jõudma. See ei tähendanud, et elatustase oleks kõigis lääneriikides võrdne olnud. Heaoluühiskond tähendas sotsiaalse turvatunde ja lihtinimese ostujõu märgatavat kasvu. Inimestel hakkas järjest rohkem tekkima võimalusi ja aega meelelahutuste jaoks. Ajastu sümboliks kujunes perekondlik
Arvutirevolutsioon oli alanud, ehkki see hakkas nähtavaid vilju kandma alles 1960.aastail. Teiseks tohutu tähtsusega edusammuks, mille tagajärjed hakkasid ilmnema alles aastakümnete pärast, oli DNA struktuuri mõistatuse lahendamine 1953.aastal. See avas geneetikale enneolematud võimalused. Sõjajärgsetel aastakümnetel tulid esile ka igasugused filosoofid. Leidus intellektuaale ja kirjanikke, kes kommunismi läbi nägid. Neis ehk kõige kuulsamaks ja mõjukamaks võib pidada George Orwelli. Tema ,,Loomade farm" (1945) oli Venemaa enamlaste revolutsiooni teravmeelne allegooria, mis algab vabaduse ja lõpeb orjusega. Romaan ,,1984"(1948) oli aga antiutoopia stalinismilaadse võimu alla sattunud Inglismaast aastal 1984. Sellest romaanist oli üldisesse käibesse läinud fraas ,,Suur Vend jälgib sind". Kommunistide ja kommunistliku ideoloogia positsioon jäi Euroopas siiski tugevaks, erinevalt Ameerika Ühendriikidest, kus 1950
Kuigi Suur-Britannia oli tänulik majanduslikule abile siis mõne aja pärast muutus see probleemiks. Ameerika mõrvad toimuvad vabas õhus vaba olekuga, inglise kirjanduses on pigem Agatha Christie'likud tubased tolmuse hõnguga perekonna saladustega mõrvad. Ameerika kasvatas peale II ms oma sõjaväge, Ameerika on kõrvuni võlgades, aga kasutab seda et justkui maksab oma võlad olles kui turvamees demokraatlikele riikidele. 12.09.2013 Voolujoonelisuse(streamlined) mõiste, Orwelli tsitaadist. TÄHTIS! Autotööstusesse tõi selle mõiste/idee General Motors, Cadillac üks esimesi. Voolujoonelisus läks igale poole edasi, nt kodutehnika jne. Auto tehnilised omadused kandsid voolujoonelisuse välja, ka majanduslikult oli voolujoonelisus võimalik. Ameeriklased muutsid praktilise asja, auto, elustiiliks. Autente- kultuurile omane asendub dekadentliku liialdusega. Valgustus kui me rakendame oma mõistuse jõudu, siis me saame vältida vigu mis
Ta travesteerib rahvusmütoloogiat ja miksib stiile ka raamatutes ,,Eesti näkiliste välimääraja" (1983) ja ,,Eesti luupainaja aabits" (1993), kus kergemeelne sisu on pakitud (pseudo)teadusliku uurimuse väljapeetud vormi. ,,Tulnuk" on kirjutatud võimalikkust manifesteerivas tingivas kõneviisis. Sellega kriipsutab Vetemaa alla loo väljamõelduse ja aktiviseerib allegoorilise lugemisviisi. ,,Tulnukat" saab lugeda antiutoopiana Orwelli ja Huxley' laadis või kui kosmaarset muinasjuttu täiskasvanuile. Karnevaliseeritud tekstimaailmas viited keskajale pole juhuslikud tegutseb salapärane nooruk, kelle ülimaks ideaaliks on absoluutne harmoonia. Ent just sel põhjusel saab temast totalitaarse riigi andunud teener. Sokeerivas lõpplahenduses näeme Jeesusega kõrvutatud malbet heategijat lapsepiinaja rollis. Ohud, mida kätkeb idee või iidoli fanaatiline teenimine, on üks Vetemaa põhiteemasid.
sõjapidamise õigus. Ühtsuse jaoks on oluline mitmesuguste eripalgeliste kultuuride olemasolu. Baha'ide eesmärk on säilitada selle planeedil keelte, kultuuride, traditsioonide ja mõtete mitmekesisus ning samal ajal kõrvaldada konfliktide ja tülide põhjuseid. (Partridge 2006: 430- 431) Mõnede arvates kutsub baha'ide õpetus üles kehtestama autoritaarset ühiskondlikku kontrolli, nagu seda on kujutanud George Orwell romaanis ,,1984". Kuigi baha'id nõustuvad, et Orwelli romaanil on võimas emotsioonaalne mõju, eitavad nad, et teos peegeldab nende eesmärke. Suurem ühtsus, mille tagab kuulumine demokraatlikku struktuuri, annab üksikisikutele rohkem õigusi, mitte ei piira neid. Näiteks võivad Ühendkuningriigi kodanikud pärast seda, kui nende riik ühines Euroopa Nõukoguga, kaevata oma valitsuse Euroopa Inimõiguste Kohtusse. (Ibid: 431) 21
Oluliseks peeti loomevabadust (ekspressiivne abstraktsionism, Jackson Pollock) Teaduses arenes tuumafüüsika (vesinikupommi ehitamine), kosmonautika, lennundus, arvutitehnika (Enigma) 1953 avastati DNA struktuur – andis geneetikale enneolematud võimalused Levisid eksistentsialistlik mõtlemine: inimene peaks end ise looma, valides oma väärtushinnangud ja reeglid, millest kinni pidada (Bulgakovi „Meister ja Margarita“, Orwelli „Loomade farm“, „1984“) Inimesed avastasid uuesti oma seksuaalsust (Vladimir Nabokovi „Lolita“) I OSA KORDAMINE Probleemid, mis tekitasid külma sõja ajal vastaspoolstes erimeelsusi: o Kuuba kriis, kriisid Lähis-Idas, Vietnami sõda, SM küsimus (VM tahtis levitada kommunismi, USA seda peatada), vastasseis võidurelvastumises, poliitikas, spordis, majanduses (mõlemad tahtsid ükstesit üle trumbata)
Kirjanduszanrina on utoopia köitnud kirjanike tähelepanu tänapäevani. Näiteks itaallase Tommaso Campanelle (15681639) teos "Päikeselinn" (1623), prantslase Anatole France'i (18441924) teos "Valgel kivil" (1904), eestlase Karl Ristikivi (19121977) romaan "Imede saar" (1964). Utoopia kõrval kasutatakse ka antiutoopia mõistet, millega tähistatakse negatiivse ühiskonna kujutust. Näiteks inglise kirjanike Jonathan Swifti (16671745) teos "Gulliveri reisid" (1726) või George Orwelli (19031950) "Loomade farm" (1945). uudis ajakirjanduse põhizanr. Lühike, laadilt jutustav tekst, mille eesmärk on teate (uudise) edastamine. Ülesehituselt on uudis algusest lõpu suunas laienev tekst, mis on esitatud sündmuste tähtsuse järjekorras. Uudis koosneb kolmest osast. See algab täpse tabava pealkirjaga, mis äratab tähelepanu ja kutsub lugema. Järgneb jämedas trükis uudise pea ehk juhtlõik, mille ülesanne on esitada lühidalt sõnum
" Haridus Kogu hariduse idee seisneb selles, et ühendada tuleb kaks asja - loomupärased anded ja väljaõpe. Esimene on inimesele kaasa antud ning seda tuleb hariduse andmisel ka arvestada, teine tuleneb kogemustest ja haridusest. Hariduse läbi saab valitseja kujundada inimloomust ning seda harmoonilise ühiskonna nimel. Kui haridust õieti ära kasutada, on kõik võimalik (töö noortega viis võidule ka siga nimega Napoleon Orwelli "loomade farmis"). Seepärast peab haridus olema riigi kontrolli all ja olema kohustuslik. Haridus jaotub kolme etappi, kõige madalam tase on kõigile kodanikele (kuni 20- eluaastani), seejärel sõduritele ja valitsejatele (vanuses 20-35), ehk nagu Platon neid kaht klassi kokku vahepeal nimetab, valvuritele, mille järel kõige andekamad saavad valitsejatele mõeldud hariduse (vanuses 35-50). Tulemuseks on gerontokraatia, vanurite valitsus?
31. august 1867 suri Baudelaire Pariisis. Omal ajal oli väga hea kunstitundja. Kirjandusest hindas Stendhali, Balzacim Flauberti. *Sümbolismi rajaja v eelkäija. Väärtustas kunsti üle kõige, olulisemaks kui isegi loodust. Rõhutas omapära, kuulutas uut esteetikat (tavatraditsioonide eiramine). Tema luules on samasugust pihtimuslikkust, nagu Villonilgi. Oli isiklik, ehe. Tekkisidki vastuolud: ühelt poolt naeruvääristamine ja üleolek, teisalt siirus. 46. G. ORWELLI ELU JA LOOMING, ,,LOOMADE FARM" Eric Arthur Blaire (pärisnimi) 1903-1950 Sündis Indias, on inglane. Ema ja vanema õega kolisid välismaale, isa nägi harva. Kiusati koolis, kuna oli tüse. Oli keskklassi perekonnas. Kiusati, kuna ta oli koolis vaesem kui teised. Läheb Etoni kolledzisse. On selline keskmine õpilane. 1920.ndatel tahtis minna Indiasse politseinikuks. Kirjutanud romaane, essseesid. Allegoorilised stiilid. Suri inglismaal tuberkoloosi. Osaleb ka Hispaania kodusõjas
" Haridus Kogu hariduse idee seisneb selles, et ühendada tuleb kaks asja - loomupärased anded ja väljaõpe. Esimene on inimesele kaasa antud ning seda tuleb hariduse andmisel ka arvestada, teine tuleneb kogemustest ja haridusest. Hariduse läbi saab valitseja kujundada inimloomust ning seda harmoonilise ühiskonna nimel. Kui haridust õieti ära kasutada, on kõik võimalik (töö noortega viis võidule ka siga nimega Napoleon Orwelli "loomade farmis"). Seepärast peab haridus olema riigi kontrolli all ja olema 10 kohustuslik. Haridus jaotub kolme etappi, kõige madalam tase on kõigile kodanikele (kuni 20- eluaastani), seejärel sõduritele ja valitsejatele (vanuses 20-35), ehk nagu Platon neid kaht klassi kokku vahepeal nimetab, valvuritele, mille järel kõige andekamad saavad valitsejatele mõeldud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
