Viimase variandina pakkus ta välja sõnade laenamise mõnest teisest keelest kui soome keelest. Sealt oli lubatud laenata. Tänu beiträgele toimus areng ka eesti keele teadusliku kirjeldamise vallas. Peterson oli esimene, kes kirjutas käänetest. Kuna Beiträges puudutati ka eesti ortograafiasüsteemi, siis tõi Masing esimest korda kasutusel Õ. 4. Eduard Ahrens. keeleteadlane, eesti keele grammatika ja kirjaviisi uuendaja. Ta on tänapäevase eesti keele ortograafia looja ja grammatika autor Pani ette üle minna vanalt, saksa keele eskujul loodud kirjaviisilt eesti keele hääldusega sobivamale soomepärasele kirjaviisile 1843 "Grammatik der Ehstnischen Sprache" (vormiõpetus)- kasutas selles uut kirjaviisi- ainestik oli rahvakeeln, keelekirjeldusmall oli laenatud soome keele grammatikatest, eesti keelt hakati kirjeldama eesti malli järgi ja otsiti keele omadusi ja grammatikareegleid keelest endast
Kui kirjandusallikal (sh ka artiklid) ei ole toodud autorit või toimetajat või koostajat või organisatsiooni, siis sellist allikat ei tohi kasutada teadustöö seisukohast lähtuvalt. See nõue kehtib nii paberkandjal kui ka internetis oleva materjali kohta. Kasutatud kirjanduse loetelu koostatakse ladina tähestikus. Venekeelsed kirjandusallikad translitereeritakse ladina tähtedega. Vene-ladina transliteratsiooni reeglid on toodud raamatus: Erelt, T. (1999). Eesti ortograafia. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. 26 3.8.1. Raamatud Raamatute puhul kantakse kasutatud kirjanduse loetellu järgmised andmed: autori perekonnanimi koos initsiaaliga, ilmumisaasta, pealkiri, raamatut täpsustav info, kui see on olemas (näiteks: käsiraamat praktikumideks), ilmumiskoht ja kirjastus (väljaandja). Raamatul olevat infot kordustrüki kohta ei kirjutata. Näide 1: Forsberg, C., Wengström, Y. (2001)
Kui keelt on juba uuritud, tuleks esmalt olemasolevate grammatikatega tutvuda. Uue keelega tutvudes on kasulik alustada põhiliste grammatiliste tunnuste kogumisega: eitav, tegusõnad, passiivid. Kui on plaanis kirjutada grammatika, tuleks töötada rohkem kui ühe kõnelejaga. Et saada heaks välitöö keeleteadlaseks, tuleb osaleda oma kõnelejate elus. Keele uurimise varases faasis tuleks välja töötada algne fonoloogia ja praktiline ortograafia, mida saab tavalisel klaviatuuril kirjutada. Kirjeldava keeleteadlase tähtsaim ülesanne on koostada grammatika, sõnastik, tekstide kogumik. Seda eriti, kui keel on väljasuremisohus. Neid materjale saaks kasutada keele taaselustamiseks, taustauuringuteks teistes valdkondades. WALS (The World Atlas of Language Structures) – keelekirjelduste ja grammatikate põhjal koostatud andmebaas, mis sisaldab infot keelte fonoloogiliste, grammatiliste ja leksikaalsete omaduste kohta
Kasutatud kirjanduses esitatakse ainult töös viidatud allikad. Ühtki uurimust ei ole võimalik kirjutada kui pole kasutatud lisamaterjale, nagu ajalooürikuid, kirju, fotosid, raamatuid, artikleid, vaatlusandmeid, ankeetküsitluse vastuseid, suulisi mälestusi, intervjuusid jms. Mida rohkem erinevaid materjale töö käigus on läbi töötatud, seda suurema väärtuse uurimus omandab. Tsitaat on sõnasõnaline väljavõte mingist tekstist ja peab vastama originaalile sõnastuse, ortograafia, kirjavahemärkide ja eristuskirjade (nt. sõrendused) osas. Tsiteerimisel võõrkeeltest tuleb tsitaat eesti keelde tõlkida võimalikult adekvaatselt, vajaduse korral esitatakse originaalsõnastus joonealuse märkusena. Tsitaat esitatakse jutumärkides. Viide märgitakse kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke, sõltumata sellest, kas see asub lause lõpus või keskel. Tsitaat võib olla ka originaalkeeles, ent sellisel juhul tuleb lisada eestikeelne tõlge joone all.
aastate teisel poolel ja eriti 1960. aastatel, kui uus entsüklopeedia tõstis päevakorrale eesti kohanimede kirjutamise põhimõtted. Rein Kull kirjutas 1958. a kohanimede ortograafiast (Kull 1958), käsitledes ma(a)- ja (s)saare-lõpulisi nimesid, liitsõnaortograafiat nimedes, o ja u esinemist järgsilbis, kokku- ja lahkukirjutamist jm. Ajaloolise ülevaate eesti kohanimede normimisest andis Arnold Kask (Kask 1974), kohanimesid käsitles ortograafia seisukohast ka Valdek Pall (Pall 1971). Tähtsaks sai kohanimede normimise teema 1970. aastate keskpaiku, kui ametlikul tasandil võeti ette maa-asulate arvestuse korrastamine. Nähti ette fikseerida asulate ametlikud nimed (Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus 31. märtsist 1975), seni olid külanimedega tegelnud kohalikud külanõukogud. Nimede korrastamisega seoses ilmus ajakirjanduses selgitusi ja üksiknimede käsitlusi (vt nt Pall, Simm 1977)
tekstis toodud viidatud materjalid peavad kirjetena sisalduma allikmaterjalides. Kõik teistele autoritele kuuluvad seisukohad, probleemipüstitused, tsitaadid, arvandmed jm esitatakse kas täpselt viidatud tsitaatidena või refereeringutena. Kellegi teise töö või seisukohtade esitamine enda omadena (plagiaat) on keelatud. Plagiaadi ilmnemisel kõrvaldatakse õpilane kaitsmiselt ning tööd hinnatakse “puudulikuga”. Tsitaat vastab täpselt originaalile nii sõnastuse, ortograafia, kirjavahemärkide kui ka eristuskirjade (sõrendused jm) suhtes ning see esitatakse jutumärkides. Tsitaati ei panda sõnu juurde, autori mõtet muutvaid sõnu ei võeta välja. Tsitaadis ei tohi liita üheks lauseks mitmest eri kohast võetud lausekatkeid. Viide märgitakse kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke, sõltumata sellest, kas see asub lause lõpus või keskel. Kui tsitaati ei esitata täielikult, siis
mõju ning raskust pidada keeletehnoloogia osas suuremate keeltega sammu. Eesti keel võib rõõmustada riikliku keelestrateegia, keeleauhinna ja emakeelepäeva üle. Tähelepanu osutamine on põhjendatud, sest eesti keel, rahvas ja riik on tihedalt seotud. 19. sajandi lõpus teadvustas maakeelt kõnelev maarahvas end eesti rahvana, kes luges, kirjutas ja tegi teatrit eesti keeles. Eesti keel on siiani eestlase identiteedi keskmes. Eesti keele ortograafia Eesti keel kasutab ladina tähestikku, millele on lisatud mõned tähed: Õ, Ä, Ö, Ü. Eesti keele tähestik on järgmine: Aa Bb (Cc) Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp (Qq) Rr Ss Ss Zz Zz Tt Uu Vv (Ww) Õõ Ää Öö Üü (Xx) (Yy) Sulgudes antud tähed on võõrtähed, mis esinevad ainult võõrnimetustes.Põhjaeesti murdeid liigitakse kahte rühma, mis omakorda jagunevad veelgi kuueks: 1) südaeesti murded · keskmurre · läänemurre · saarte murre
hõlpsasti kasutada positsioonilistel asjaoludel, nt helilises naabruses, samuti laensõnades ja nimedes.) Näide sibilantide ja afrikaatide süsteemist poola keeles: d dz d cz c z sz s Skeem 8: 12 foneemi nii, nagu neid tüüpiliselt märgib poola ortograafia. All lihthäälikud, üleval afrikaadid, ees helitud, taga helilised. Keskmisel vertikaaltasandil tavaline moodustus, vasakul retrofleksne (taha suunduva keeletipuga, tume), paremal palataalne (pehmelt susisev). 5. Segmendiülesed liikumised: prosoodia. Intonatsioon. Rõhk ja aktsent. Toon ja toonikeeled Otseseks häälikueristuseks vajalikud kvaliteeditunnused (helilisus, sulg või ahtus, hõõrdemüra või
Refereerida tuleb nii, et oleks selge, missugused mõtted kuulu- vad refereerijale ning millised refereeritava töö autorile. Refereeringu allikale tuleb viidata. Re- fereeringu puhul ei pea kasutama jutumärke. 12 Tsitaate kasutatakse juhul, kui on vaja edasi anda täpset seisukohta kasutades selleks teise au- tori väljendusviisi. Tsitaat peab vastama originaalile nii sõnastuse, ortograafia, kirjavahemärkide kui ka rõhuasetuse poolest. Tsiteerima ei pea kogu lauset, väljajäetut võib märkida mõttepunk- tidega /.../. Lause keskele või lõppu lülitatud tsitaati alustatakse väiketähega. Tsitaat pannakse jutumärkidesse. Viide tsitaadile tuuakse kohe pärast tsitaadi lõppu, isegi kui tsitaat asub lause keskel. Viitamisel lisatakse ümarsulgudes autori nimi, väljaande ilmumisaasta ja kasutatud leheküljed.
Strukturalistliku fonoloogia alus: minimaalpaar – kana – kala – tikk-takk-tukk-tokk-tekk – kann - kann´; kas - kass – ingl. beat bi:t - boot bu:t • distinktiivne distributsioon (leidub vähemalt üks minimaalpaar) -> eri foneemid • komplementaarne distributsioon (+sarnasus) -> sama foneemi allofoonid 6. Sõna, sõnavorm, lekseem, sõne. Tüüpilised ja ebatüüpilised sõnad. Homonüüm, homofoon, homograaf. Sõna: • Ortograafia jaoks on sõna see, mis kirjutatakse tühikute ja/või kirjavahemärkide vahele. Suulises kõnes pause tavaliselt ei ole ja sõnapiiride määramine on probemaatilisem. • Tüüpiline sõna o esineb üksi o liigub tervikuna o omab tähendust o ebatüüpilisi sõnu: artiklid, sidesõnad, ei Sõnavorm - ühe ja sama sõna eri kujud, mis erinevad üksteisest ainult selle poolest, kuidas neid lauses kasutada saab
Diftong - täishäälikuühend Geminaat - sama konsonant, mis on silbi piiril (kal-la) Afrikaat - sama häälduskohaga sulghääliku ja ahtushääliku ühend, näiteks ts, tš, dz, dž, pf. Palatalisatsioon - pehmendus, kass’, pall’, loll’, vann’ Vokaalharmoonia - ühes sõnas ühte tüüpi häälikud Konsonantühend - mitme kaashääliku ühend 6. Sõna, sõnavorm, lekseem, sõne. Tüüpilised ja ebatüüpilised sõnad. Homonüüm, homofoon, homograaf. Sõna- Ortograafia jaoks on sõna see, mis kirjutatakse tühikute ja/või kirjavahemärkide vahele. Tüüpiline sõna esineb üksi, liigub tervikuna, omab tähendust. Sõnavorm Lekseem- sõnavormide kogum, ühe tüve (ühe tähenduse) paradigma. Sõne- statistiline sõna Ebatüüpilisi sõnu: artiklid, sidesõnad, ei Hononüümid- kirjas ja häältuselt ühtmoodi sõnad, kuid tähenduselt erinevad. Nt tee-tee Homofoonid- sama häälduse, aga erineva kirjapildi ja tähendusega sõnad. nt baar-paar; ball-
• mõni varasem laia tähendusega sõna nüüdseks kitsenenud jne. • Sõnades kajastub kogu meid ümbritsev reaalne maailm, sõnad on mõtlemise vahendid. • Sõna koosneb tähenduspoolest (väljendab mõistet) ja häälikulisest poolest (tähistus/vorm). • Sõnavaras vastab ühele tähistatavale sageli mitu tähistajat. Sõnaga seotud tasandeid (1) • kõlaline, häälduslik külg = sõna hääldus ja selle variandid • kirjapilt = sõna õigekiri e. ortograafia • morfoloogia = sõna muutmisvõimalused • süntaksitasand = sõna süntaktilised omadused • kollokatiivsus = sõna kalduvus esineda tekstis koos teatud sõnadega Sõnaga seotud tasandeid (2) • põhitähendus = tähendus, mis aktualiseerub, kui sõna kasutatakse tavalisel, neutraalsel viisil • kõrvaltähendused = võimalikud konnotatsioonid, muuhulgas stiilivärving • semantilised seosed teiste sõnadega = sünonüümia, antonüümia, paigutumine tähendusväljadesse
· s s' · n n' · t t' · l l' (palk); (tall; tal) distinktiivne distributsioon (leidub vähemalt üks minimaalpaar) eri foneemid komplementaarne distributsioon (+sarnasus) sama foneemi allofoonid: ühes kontekstis üks allofoon, teises teine allofoon (nt kanngi ja kangas) 6. Sõna, sõnavorm, lekseem, sõne. Tüüpilised ja ebatüüpilised sõnad. Homonüüm, homofoon, homograaf. Sõna keele kõige olulisem üksus. Ortograafia jaoks on sõna see, mis kirjutatakse tühikute ja/või kirjavahemärkide vahele. Tüüpiline sõna: 1. esineb üksi 2. liigub tervikuna, ei jäta oma osasid maha 3. omab tähendust On ebatüüpilisi sõnu, nt artiklid, mida ei saa sõna juurest liigutada, nt "ei" ei liigu tegusõna eest kuskile; sidesõnad.
Arvatavasti on need rooma-katoliku preestrite poolt üles märgitud rahva ristimisel 1219 1220. a paiku ja üheks nimestikuks redigeeritud 1214. aastal. Taani hindamisraamatu kohanimedest on suur osa la- ja se- lõpulised (näit. Carola `Karula', Kectaele `Kehtla', Meintacus `Mäetaguse). Vähem on vere- lõpulisi (Tonnaewaerae `Tõnuvere') jm kohanimesid. Nende esmakordselt nii ulatuslikult kirjapandud eesti sõnatüvede ortograafia on peamiselt alamsaksakeelne, mõningate skandinaaviapäraste joontega. 1517 ilmus piiskop Johannes Kieveli katekismus (pole säilinud), mis tõenäoliselt oli katoliiklaste esimene eestikeelne tekstikogu. 1525 Lutheri missa tõlge, tõenäoliselt tartu-eesti keeles (pole säilinud), trükiarv võis olla 1500, arestiti teel Travemünde sadamasse, tõenäoliselt Eestisse ei jõudnudki. 1528 Kullamaa vakuraamat Esimese eesti keeles kirjapandud pikema tekstina on käsikirjalises
Nimelt netikeeles püütakse ära jätta maksimaalselt täishäälikuid: nojah > njh, hommikust > omk. Peale selle lühendatakse netikeeles palju mitmesõnalisi fraase, mida 19 korduvalt kasutatakse. Suures osas on need tegelikult ingliskeelsed väljendid nagu: by the way > btw, as soon as possible > ASAP. Viimast kasutatakse just asjaajamiskeeles väga tihti. (Hennoste, Pajusalu 2013: 82-83) Netikeele ortograafia kattub osaliselt suulise keele ortograafiaga, kuid sellel on ka erijooni. Näiteks selleks, et väljendada emotsioone, kasutatakse lisaks emotikonidele sõnades läbivaid suurtähti. Sellega näidatakse tihtipeale välja kas oma pahameelt või tõmmatakse tähelepanu mingile olulisele mõttele. Tähtsaid mõtteid tuuakse esile ka mitme järjestikuse hüüumärgiga. Kui aga millestki ei saada aru, siis kasutatakse mitut küsimärki ning mõnikord lisatakse nende vahele ka hüüumärke (!?!?!?!?)
Sissejuhatus romaani filoloogiasse 10. veebruar Filoloogia kitsas ja lai tähendus: Algselt tähendas filoloogia tekstide uurimist ja taastamist.(kitsam tähendus) Filoloogiat on hakatud vaatama, kui mingisuguse maa ja kultuuri uurimist (laiem tähendus). Romaani (keeled): roma>romanus Algses tähendas romanus Rooma asula, hiljem linna, veelgi hiljem impeeriumi kodanikku/elanikke. Romanuse esimene tähendus on etniline tähendades rahvust. Poliitiline ja juriidiline tähendus tuli, kui isik omandas kodakondsuse. 212 AD andis Caracalla kõikidele Rooma impreeriumi elanikele kodanikuõigused. "Romanus" omandas väga laia sisu, sest neid, keda sai romanusteks kutsuda oli nüüd tunduvalt rohkem. Vastandus Romania-Barbaria. Barbaria tähendas muid alasid, mitte Roomat. Rooma kodakondsusega oli seotud ladina keel. Sellest hakati kogu Rooma impeeriumi piirkonda Romaniaks nimetama. Keskajal, kui romaani keeled olid sündinud, tähistasid paljud kohali...
Kalju Kruusa (Jaanus Valk, 1973) tegutseb ka tõlkijana. Esimene kogu ,,Meeleolu" (1999). ,, (ing·veri·tee)" (2013) seost õpingutega (hiina, korea ja jaapani luule). Põhiliselt 20.saj luule. Mängib hingega kahel plaanil. Ingveritee on ka Kruusa juures tähtis (tee joomise luuletused). Viimane uudiskogu ,,Äädikkärbsed" (2015). Muutumise iseloomustus: Noor Kruusa on midagi sellist, nagu luuletus ,,Vyrsena/Vysuna" (pärit ,,Meeleolust") Imelik ortograafia. Õ asemel kasutab y (tema firmamärk). Tekitab ortograafilisel pinnal häire, ei saa normaalselt lugeda. Segased viited. Jutumärgid tähendavad, et tsiteerib midagi. Intertekstuaalne võrgustik. Eneseküllane ja tühi maailm. Alguses oli esteetiline tendents alguses, kuid hiljem see taandus. 90ndate lõpus ja 00ndate alguses hakkasid Aare Pilv ja Kalju Kruusa üksteist peegeldama. Luuletus ,,Ümber-panu". Pilve puhul oli ka loodus oluline, teisalt segasevõitu ja keeruline tekstimäng
LAUSEEHITUS Saksa keele lausel on rida iseärasusi. 1.Lauses esinevad üldreeglina mõlemad lause pealiikmed - alus ja öeldis. Kommst du morgen? Tuled (sa) homme? Ja, ich komme. Jah, tulen (küll). Lesen Sie das Buch? Kas te loete seda raamatut? Ja, ich lese es. Jah, loen. Er spricht deutsch. Ta räägib saksa keelt. Man spricht. Räägitakse. Es regnet. Sajab vihma. 2. Lause alus on alati nominatiivis. In der Kanne ist Milch. Kannus on piim. Wir tanzen Tango. Me tantsime tangot. 3.Olenevalt lause liigist on öeldisel lauses kindel koht - 1., 2., või viimane. Jutustavas ja küsisõnaga lauses on verbi pöördeline vorm 2.kohal. Ich begrüße Sie herzlich. Ma tervitan teid südamest. Wer sind Sie? ...
laud, käsi jne. 17. Karl-Martin Sinijärve ja Kivisildniku luule. Sinijärv kõige mängulisem autor eesti luules. Trikitab erinevatel tasanditel: sõna, ideed, kujundus, kontseptuaalsed maskid, lüüriline mina. ,,Kolmring", ,,Vari ja viisnurk", ,,Sürway". Kõikide mängude alltasand on keel. Eesti keele erinevate kihistuste sõnad, madal ja kõrgstiil kõrvuti, puhtalt kõla pärast kirjutatud luule, trots väljakujunenud ortograafia vastu (x, y). Tugev Aaviku mõju. Hilisemates kogudes mäng taandub. ,,Artutart ja 39". Mõjutatud vene omaaegsest futuristlikust kirjandusest, eesotsas Majakovskiga (tahtsid keele vabastada mingist kindlast tähendusest). Dadaistlik-sürrealistlik kirjutamine, jõuline väljenduslaad eksprssionistlik, futuristlik. Kirjutab väga traditsiooniteadlikuna, eeskujuks 20. sajandi alguse eesti luule (aga mitte 60ndate põlvkond). Avakogudes punkluulest inspireeritud anarhistikuju. Kuid tal ka
tööjõulisest elanikkonnast. (joon. 4). Käesoleva aastakümne algusaastatel varjutasid Rootsi heaoluühiskonda eelarveraskused ja inflatsioon, kasvav tööpuudus ja rahvusvahelistel turgudel konkurentsi-võimetumaks muutumine, mis omakorda tõi kaasa rahvusvaheliste turuosade käestlibisemise. KEELED. Rootsi keel on põhjagermaani keel, mis on väga lähedane taani ja norra keelele, erinedes neist peamiselt häälduse ja ortograafia poolest. Rootsil ei ole ametlikku keelt, kuid rootsi keel on de facto sellena kasutusel. Peamine keel on alati olnud rootsi keel ning pole olnud vajadust teha seda ametlikuks. Ametlikud vähemuskeeled on soome keel,mea keel saami keel, mustlaskeel ja jidis RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID. Euroopa Liitu(European Union-EL) kuuluvad demokraatlikud Euroopa riigid, kes on võtnud endale kohustuse teha koostööd rahu ja õitsengu tagamiseks. Euroopa Liit ei
Etioopia ja 19 Saiidide perioodi vulgaarset murret tähendati üles demootilises ehk rahvakirjas. See kujunes välja umbes 8. sajandi ja levis laialt kuni 5. sajandini pKr. Kopti keel on egiptuse keele viimane esinemiskuju (araabia keeles "El Kubt" Egiptus või egiptlane). Kopti keelt kirjutati kreeka tähestiku tähtedega ning see on ühtlasi ainus egiptuse keele arengujärk, kus ortograafia annab hääldusest selge pildi. Et väljendada egiptuse keelele omaseid häälikuid, lisati kreeka kirjatähtedele kuus demootilist kirjast pärit tähte. See, koos kreeka transkriptsiooniga egiptuse nimedest ja sõnadest, on siiani ainus võimalus mõista mingilgi määral egiptuse keele õiget vokalisatsiooni. Säärase jätkuva teadmatuse üks põhjusi on asjaolu, et egiptuse kirjasüsteem annab üksnes sõnade konsonantidest koosneva karkassi,
Keeleteaduse alused: kordamisküsimused 2013 kevadel. Eksam koosneb kolmest mõttelisest osast: 1. 2 essee-tüüpi küsimust järgneva 26 kordamisküsimuse hulgast (laiemad küsimused võivad olla pooleks jagatud). 2. 1 essee-tüüpi küsimus nelja kohustusliku teksti kohta (vt ÕIS) (lubatakse valida üks kahest küsimusest) 3. 10 terminit või nime kordamisküsimustes paksus kirjas olevate mõistete ja nimede hulgast vastata ühe lausega. Isikute ja ajalooliste nähtuste puhul palun kirjutada ka sajand (20. sajandi puhul kas esimene või teine pool). Võimalikud on ka loomingulisemad boonusküsimused! 1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini (u 400 eKr) grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele); Veedad on Vana-India religioossed tekstid klassikalises sanskriti keeles, nad on ka hinduismi aluseks, suulised tekstid. Keel on personifitseeritud jumalannaks, sest keel suudab kirjeldada püha ...
on plagiaat. Viitamine on ka selleks vajalik, et lugeja saaks kirjapandut allikate järgi ise kontrollida või edasi uurida. Viidet ei vaja üldtuntud ja iseenesest mõistetav teave: näiteks see, et inimene on elusolend ja Maa tiirleb ümber Päikese. Tsitaat on täpne, sõnasõnaline väljavõte mingist allikast (kellegi tekstist) ja see pannakse jutumärkidesse. Viide järgneb kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke. Tsitaat peab vastama originaalile sõnastuse, ortograafia, kirjavahemärkide ja eristuskirjade (sõrendused jm) osas. Tsitaadist välja jäetud tekstiosa (sõnu, lauseid) märgitakse kolme väljajätupunktiga (...). Võõrkeeltest tsiteerimisel tuleb tsitaat eesti keelde tõlkida võimalikult adekvaatselt, vajaduse korral esitatakse originaalsõnastus joonealusena. Refereering on teise autori või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv omasõnaline esitamine oma töös. Refereerimise korral ei kasutata jutumärke. Viide võib olla põimitud
VARIEERUMINE vaba struktureeritud INFORMANT teadlane kõneleja KUJU kiri kõne LÄHTEPUNKT teooria empiirika HARUD süntaks, morfoloogia, fonoloogia, psühholingvistika, eksperimentaalne foneetika foneetika, ortograafia, leksikoloogia jne jne KEEL keel = abstraktsioon keel = suhtlusvahend kasutus = teisene keel = kasutus keele omandamine keelekontaktid keeleuniversaalid keele muutumine ESINDAJAD Saussure, Chomsky Labov 6. SOTSIOLINGVISTIKA TEOREETIKUD Labov
Kõik ühtekuuluvad pindlaused moodustatakse süntaktiliste transformatsioonide abil ühest ja samast süntakilisest süvastruktuurist. Markeerimata pindlause on kõige lähemal süvastruktuurile, kuid pole identne. SÕNAVARA 40. Leksikaalse info liigid. Kõnelejal peab olema lekseemi kohta järgnev info (kui valdab seda korrektses kasutuses kõnes ja kirjas): hääldus ja selle variandid õigekiri ehk ortograafia muutumine süntaktilised omadused (sh valents ja rektsioon) kollokatsioonid e kalduvus esineda tekstis koos teatud sõnadega põhitähendused kõrvaltähendused, sobibus erinevatesse stiilidesse olulisemad semantilised suhted teiste sõnadega suhe selle välismaailma objektiga, mida tähistab Põhivorm - aeglase hääldamise alusel kirja pandid redutseerimata täisvorm, mida on kuulamisel kerge ära tunda
mittetulundusühing. ÕES seab oma eesmärgiks edendada teadmisi eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest ja kirjandusest ning eestlaste asustatud maast. ·Eestimaa Kirjanduse Ühing- oli baltisaksa teadusühing, mis tegutses Tallinnas aastail 18421940. ·Eduard Ahrens- 1803-1863. Oli baltisaksa päritoluga kirikutegelane ja eesti keele uurija ning korraldaja. Kirikukeele uuendajana avaldas ta 1843. aastal eesti keele grammatika. Selle teose järgi peetakse teda tänapäevase eesti keele ortograafia loojaks. Ahrensi kirjaviisireform ajendiks oli püüd kirikukeelt rahvapärastada. ·Otto Wilhelm Masing- 1763-1832. Oli eesti pastor ja keelemees, õ-tähe tooja eesti kirjakeelde. ·Johann Voldemar Jannsen- 1819-1890. Oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. Pärnu Postimehe asutaja. Vanemuine asutaja. I üldlaulupeo organiseerija. ·Kristjan Jaak Peterson- 1801-1822. Eesti kirjanik. Tema luuleloomingust on teada ligi veerandsada luuletust (sh 3 saksakeelset)
ligikaudu 1500-100 eKr. On väidetud, et soomeugri algkeelel oli kolm murret: põhja-, lõuna- ja idamurre. Läänemeresoome keelederaldusid algkeelest 1. sajandi jooksul, kuid hakkasid hiljem üksteist mõjutama. Nõnda on soome keele idamurded geneetiliselt lähedased soomeugri algkeele idavariandiga ning edelamurded on lähedased eesti keelega. Esimene soome keelne kirjutis pärineb 16. sajandist Mikael Agricola poolt. Ta lõi soome keele ortograafia toetutudes rootsi, saksa ja ladina keelele. Hilisemat kirjakeelt mõjutasid mitmed isikud, nende hulgas Paavali Juusten, Erik Sorolainen ja Jaakko Finno.17. sajandil kirjutati Soomes raamatuid soome, taani, norra, eesti, saksa ja rootsi keeles. Tähtsaimaid raamatuid kirjutati ladina keeles. Soome ja rootsi keel olid sel ajal vähema tähtsusega keeled. Soome kirjakeelele lõi alused Mikael Agricola. Agricola keel põhines lääne-
Ärakirja õpetamisel on soovitatav toetuda vastavale algoritmile, mis aitab lapsel planeerida oma tegevust: a)Loe sõna (soravalt!); b)Häälda sõna peast; c)Hääli sõna; d)Vaata sõnas topelttähti; e)Kirjuta sõna; f)Kontrolli! Rõhutamist vajab seisukoht, et ärakirja aluseks on sõna(de) või lause lugema õppimine ja selle kordamine peast. Oluline on, et laps hakkaks kirjutama lühikeste sõnade kaupa, mitte iga tähte vaadates ja sõna tähthaaval kopeerides. 15. Ortograafia metoodika Ortograafia ehk õigekirjutus ehk õigekiri on reeglite süsteem, mille kohaselt kirjalikus keeletarvituses kasutatakse tähti, kirjavahemärke ja sõnavahesid. Selleks, et välja selgitada lapse kirjutamisoskust kasutatakse etteütlust, ärakirja, iseseisvat kirjutamist ning vigade leidmist ja parandamist (korrektuurülesandeid). Kõige paremaks võtteks peetakse etteütlust. Etteütluseid on aga mitut liiki: harjutav, kontrolliv, grammatilise ülesandega, loominguline etteütlus
perenimed. Arvatavasti on need rooma-katoliku preestrite poolt üles märgitud rahva ristimisel 1219 1220. a paiku ja üheks nimestikuks redigeeritud 1214. aastal. Taani hindamisraamatu kohanimedest on suur osa la- ja se- lõpulised (näit. Carola `Karula', Kectaele `Kehtla', Meintacus `Mäetaguse). Vähem on vere-lõpulisi (Tonnaewaerae `Tõnuvere') jm kohanimesid. Nende esmakordselt nii ulatuslikult kirjapandud eesti sõnatüvede ortograafia on peamiselt alamsaksakeelne, mõningate skandinaaviapäraste joontega. 1517 ilmus piiskop Johannes Kieveli katekismus (pole säilinud), mis tõenäoliselt oli katoliiklaste esimene eestikeelne tekstikogu. 1525 Lutheri missa tõlge, tõenäoliselt tartu-eesti keeles (pole säilinud), trükiarv võis olla 1500, arestiti teel Travemünde sadamasse, tõenäoliselt Eestisse ei jõudnudki. 1528 Kullamaa vakuraamat Esimese eesti keeles kirjapandud pikema tekstina on
õpetamine, jutustus (loeng-diskussioon/vestlus), suunatud avastusõpe, kooperatiivne õppimine (klassidiskussioon). Õpetamise abimeetodid/strateegiad: küsitlemine, õppetöö diferentseerimine Iseseisva töö meetodid 10. Otsese õpetamise olemus. Kasutatakse, kui on vaja kindlustada põhiteadmiste ja oskuste õppimine. Näiteks matemaatikaülesannete lahendamissammude, ortograafia ja punktuatsioonireeglite, keemiavõrrandite tasakaalustamise võtete õppimiseks. Rakendatav hästi, kui õpitav on jaotatav selgesti eritatavateks järjestikusteks sammudeks. Hästi sobib nõrkade ja puuetega õpilastega töötamiseks. 11. Neli faasi, mis tuleb läbida selle õppestrateegia rakendamisel õpilase tunnetusprotsessid toetamiseks. Otsese õpetamise metoodikaid on mitu. Need, mis käsitlevad õppimist
Kirjaviis määrab häälduse ja kirjutamise suhte. Kui räägime vanast kirjaviisist, on see kirjaviis, mis annab edasi sama hääldust. Nime kirjutusviis on muutunud läbi aegade rohkem kui kirjaviis. Lisaks ortograafiale on püütud eristada kirjalike suhtumise vorme: o stenograafia (ortograafiaga võrreldav, mõeldud kiireks kirjapanekuks, kindlad lühendid jne), o krüptoraafia – salakiri; o pedograafia – eeskätt mõeldud keeleõppeks, kuna ortograafia ei anna edasi kõiki hääldusiseärasusi, nt eesti k märgime palatalisatsiooni, väldet. o tehnograafia – oskuskiri, erialade tundjatele mõeldud kirjaviis (nt foneetikud). o mahhinograafia – masinkiri, nt morse. Ümberkirjutus Maailmas kasutatakse erinevaid kirjasüsteeme. Kiri on graafiliste märkide süsteem millegi kirjapanekuks – kirjasüsteem. Traditsiooniliselt on 3 kirjasüsteemi: 1) tähtkiri, 2) silpkiri, 3) logograafiline kiri
Arvatavasti on need rooma-katoliku preestrite poolt üles märgitud rahva ristimisel 1219 1220. a paiku ja üheks nimestikuks redigeeritud 1214. aastal. Taani hindamisraamatu kohanimedest on suur osa la- ja se- lõpulised (näit. Carola `Karula', Kectaele `Kehtla', Meintacus `Mäetaguse). Vähem on vere-lõpulisi (Tonnaewaerae `Tõnuvere') jm kohanimesid. Nende esmakordselt nii ulatuslikult kirjapandud eesti sõnatüvede ortograafia on peamiselt alamsaksakeelne, mõningate skandinaaviapäraste joontega. 1517 ilmus piiskop Johannes Kieveli katekismus (pole säilinud), mis tõenäoliselt oli katoliiklaste esimene eestikeelne tekstikogu. 1525 Lutheri missa tõlge, tõenäoliselt tartu-eesti keeles (pole säilinud), trükiarv võis olla 1500, arestiti teel Travemünde sadamasse, tõenäoliselt Eestisse ei jõudnudki. 1528 Kullamaa vakuraamat Esimese eesti keeles kirjapandud pikema tekstina on
Firmanimi esineb ka tekstis: Luba endale luxust. Reklaamides kasutatakse onomatopoeesiat: Tirsis käidud nagu tirtsti! Reklaamides esineb mitmetähenduslikkust – see on taotluslik. Reklaami kesksem sõnamängu tüüp on see, kui toote nimel ja üldkeeles on sama sõna. Toote nimega kaasnevad muud meeldivad seosed, mis Eestis pole eriti populaarne meetod. Eestis pannakse olematu välismaise kõlaga nimed toodetele, seega loodetakse pigem ortograafia ja kirjapildi mõjule. Reklaamides kasutatakse homonüümiat, seotud tähendusi, nt Lehed langevad (puuleht vs ajaleht – hinnalanguskampaanias). Homonüümia võib olla ka grammatiline, kui samal sõnal on kaks eri grammatilist tähendust – see on eriti tavaline inglise keeles. Näiteks Kroonides elu (kroon vs kroonima – ajakirja Kroonika reklaam) või Tahan vanni (pesema vs vann). Eesti keeles on
tänapäevane rahvuskeele mõiste. Keelt hakati käsitlema kui vaba inimese (inimkonna) suhtlusinstrumenti, mitte kui jumaliku loogika peegeldust. Murded ja keele varieerumine •William Caxton (1422-1491) – esimene inglise trükkal. •Oli pigem mures mitte inglise keele alaväärsuse pärast, vaid selle pärast, et puudus “tavaline viis” keelt kasutada, st trükkida paljudele loetavaid raamatuid. •Märgib, et probleeme on kolm: –puudub ühine ortograafia (kuidas mingit sõna kirjutada); –esinevad murdeerinevused; –keel muutub, nii et eri generatsioonid räägivad erinevat keelt (kuidas siis oleks õige trükkida?). 16. saj Eestis •Väga suur variatiivsus vähestes tekstides: puudus standardkeel. (Trükkisid sakslased, kes olid omandanud keele) •Kirjakeel alates 16. saj algusest: kohe kaks – tallinna ja tartu keel •Kahe kirjakeele tekkepõhjused on murdeline ja poliitiline killustatus (1558 algas Liivi sõda, 1561 läks
kirjasõna arengut mõjutav, kultuurilooliselt oluline teos. Tõenäoliselt viimase tõlkinud Andreas Virginius ja tõlget viimistlenud Adrian Virginius. Esimene läbini eestikeelne teos. 1687. aastal hakkas Adrian Virginus koos Hornungiga Puhjas ettevalmistama põhja-eesti-keelset Uut Testamenti. 1690-1701 tõlkisid Virginiused Vana testamendi osaliselt põhja-eesti keelde 17.sajandi lõpul hakati looma ka rahvakoole, üheks suureks eestvedajaks Forselius, kes esitas ka omapoolsed ortograafia normeerimise ettepanekud, samuti kerkisid Forseliuse ettepanekud esile piiblikonverentsidel. Samal ajal tehti ka ettevalmistusi piibli väljaandmiseks Eestimaal. Põhjaeestikeelse tõlketöö koordineerimiseks kutsus Fischer 1686. aastal Võnnu lähedale konverentsile, küsimuseks kirjaviis, lähtudes Forseliuse aabitsast ja ortograafiast, üksmeelt ei saavutatud, sets Tallinna esindajad ei tahtnud Stahli traditsioonidest loobuda. 1688. aastal tehti
Temaatiline kava Eesti uusaja mõiste: Eesti uusaja mõiste: 1710-1900. Aastal 1710 ei toimunud mitte midagi, kuskilt pidi alustama Uusaega Eestis, sisuliselt midagi ei muutunud vahetus välja Rootsi kuningas Vene tsaariga, kuid kohaliku valitsust toimetasid baltisakslased (Vanasti Eesti uusaeg 1800-1918). Suuremad muutused Eesti ajaloos toimusid 19. saj teisel poolel. Uusaeg jaguneb: varauusaeg, uusaeg, uusimaeg. Majanduses üleminek kapitalismi majanduse. Tööstuses võetakse kasutusele aurulaevad. Poliitika: kodanikuühiskond, rahuvs liikumised. 2) Eesti uusaja ajaloo allikad: Dokumentide kvantitantiivne kasv. Valitsusasutuste kantseleid hakkavad dokumenteerima rohkem. Ilmuvad uued allika liigid, mida varem pole olnud kasutatud. Kirjalike allikaid on liiga palju, otsitakse ainult kõige relevantsemad allikad, mis annavad täieliku iseloomustuse sündmustest. Rahvastikuajalugu: Hingeloendid (hinger...
Veevarustus- üsna varukult suur vajadus suure veekoguduse järgi. Vabariigi ajal tegeles veevarustusega tsensor, täpselt ei ole teada miks tema, vb kui hakati ehitama, et langeks ühe magistraadi kätte või usaldati nii tähtsa inimese kätte kui tsensor. Augustuse ajal keisriperekond ise, hiljem määras keiser spetsiaalse inimese, prokuraatori. 1. akvetukt on teada 312 ekr. Appius Claudius Caesus- kuulsamaid tsensoreid. Omistatakse lause- igaüks on oma õnne sepp. Olevat läbi viinud ortograafia reformi, toonud sisse g tähe. Lääne- kreeka alfabeet jõudis rooma etruskide vahendusel, nad ei eristanud helilisi ja helituid häälikuid. Lasi ehitada Via Appia. Tema tsensoriks olemise ajal ehitati 1. akvedukt, eeskuju võetud lõuna- itaalia kreeka linnadest. Akvedukti põhimõte- tuleb tagada veejooksu kalle kilomeetrite kaupa. Allikas, kust vett hakati rooma juhtima, oli 11 km kaugusel. Ei saanud minna otse, oli 16 km pikk. Sellest 88m maa peal, ülejäänud maa all, veetoru
vältimatult parim, kuna annab tulemuseks üsna pikki termineid ehk on vastuolus ökonoomsuse põhimõttega. Motiveerituse poolest on püsiühendid seevastu parimate hulgas. 17.4 Sõnade liitmine Järgmisena tekib mõte hakata ühendisse kuuluvaid sõnu kokku kirjutama ehk liitsõnu moodustama. Siin on sobiv koht kummutada üks järjekordne müüt – nimelt kannab kokku-lahkukirjutus eesti keeles tähendust ega kuulu seetõttu ortograafia valdkonda. Sõnaraamat ja sõna raamat tähistavad eri asju (vastavalt ’teatud liiki raamat’ ja ’teatud kuuluvusega raamat’) ja nende esinemissagedused on väga erinevad, aga mõlemad on igati võimalikud terminid, mille väliskuju järgi ei ole mingit alust otsustada nende ortograafilisuse üle. Peamine sõnade liitmise juures ettetulevate lahkarvamuste allikas on täiendosa kääne. Praegu populaarses dominantkeeles sõnade liitmi-
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU...........................................................................................................
1.loeng eksam suuline. Läti piirid: Põhjas on Eesti 348 km. Lõunas on Leedu. Kõige pikem piir 576 km Idas on Vene 282 km Kagus on (150) Valgevene 167 km merepiir on 531 km Pindala 64.589 km2 Rahvaarv 1897 1,93 milj 1935 1,91 milj 1989 NSVL okupatsioon. Lõpus max 2,67 milj 2000 2,38 milj 2009 2,27 milj(hinnanguline)(ülehinnatud) ülehinnatud rahvaloendus. 2011 2,07 milj (2,067,887) positiivset iivet pole suudetud saavutada(vananemine + väljaränne) Rahvastiku koosseis % 1935 1989 2009 2011 lätlased 77,00% 52,00% 59,00% 60,20% venelased 10,30% 41,90% 33,90% 32,50% sakslased 3,30% 0,10% 0,20% Alla 1% poolakad 2,90% 2,50% 2,40% 2,40% juudid ...
äridokumendid, kõik hieraatilises kirjas papüürusele üles tähendatud. Etioopia ja Saiidide perioodi (8-7, 7-6 ss.) vulgaarset murret tähendati üles demootilises ehk rahvakirjas. See kujunes välja umbes 8. sajandi ja levis laialt kuni 5. sajandini pKr. Kopti keel on egiptuse keele viimane esinemiskuju (araabia keeles "El Kubt" Egiptus või egiptlane). Kopti keelt kirjutati kreeka tähestiku tähtedega ning see on ühtlasi ainus egiptuse keele arengujärk, kus ortograafia annab hääldusest selge pildi. Et väljendada egiptuse keelele omaseid häälikuid, lisati kreeka kirjatähtedele kuus demootilist kirjast pärit tähte. See, koos kreeka transkriptsiooniga egiptuse nimedest ja sõnadest, on siiani ainus võimalus mõista mingilgi määral egiptuse keele õiget vokalisatsiooni. Säärase jätkuva teadmatuse üks põhjusi on asjaolu, et egiptuse kirjasüsteem annab üksnes sõnade konsonantidest koosneva karkassi, jätab tihti välja semikonsonandid
Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
