Kas Eesti tulevik on ainult tume? Endine Ameerika Ühendriikide riigisekretär D. Acheson on öelnud: “Tulevik saabub üks päev korraga.” Vastab tõele, et tulevik on käes juba homme. Mõeldes sellele, näen enda kui eestlase tulevikus palju probleeme, mida kõiki praegused lumehelbekesteks tituleeritud noored varsti lahendama peavad hakkama. Kirjeldan nüüd mõnda olulisemat lähitulevikus noori ootavat probleemi veidi lähemalt. Esimeseks suureks probleemiks, mis mulle kirjandi ja kirjandusega seoses kohe pähe turgatab, on noorte vähene lugemus. On teada-tuntud fakt, et suur hulk tänapäeva noori loeb raamatuid palju vähem kui nende eelkäijad. Nii on meie riigis ja ka ülejäänud maailmas tekkinud probleem, kus noortel puudub silmaring, mida varasemalt aitas avardada just nimelt lugemine. Tööandjate suurimaks kaebuseks on, et noorte pead tunduvad olevat justkui sisutühjad. Olles üks nendest noortest, kes tulevikus prob...
Alates aastast 2010 on tema elukaaslane Gerli Tiganik, nad abiellusid. Kasutatud kirjandus Hint M.,1987. Eesti keele õpik Valgus. Tallinn. Ehala M.,1997. Eesti keele struktuur. Künnimees. Ehala M.,1998. Eesti kirjakeel. Künnimees. Erelt M., Erelt,T., Raadik,M.,Leemets,T.,Mäearu,S.,2000. Keelenõuanne soovitab. Eesti Keele Sihtasutus. Erelt M.,Erelt T., Ross K.,1997. Eesti keele käsiraamat. Tallinn. Erelt T.,1999. Eesti ortograafia. Tallinn. Kraut E.,Liivaste E.,Tarvo A.,1998. Eesti õigekeel. Koolibri. Tallinn. Valmis A. Valmis, L.,1999. Eesti õigekeelsusgrammatika keskkoolile. Virgela, Tallinn. Valgma J.,1974. Kirjuta õigesti. Valgus.Tallinn.
muudatusi ja lisandeid. Keeled Rootsi keel on põhjagermaani keel, mida kõneldakse Rootsis, Soome lääne- ja lõunarannikul, Ahvenamaal, samuti siin-seal Ameerika Ühendriikides. Varem elasid rootsikeelsed nn rannarootsi kogukonnad ka Eestis, Rootsi suurvõimu ajal ka Rootsi riigi muudes osades. Rootsi keel on väga lähedane taani ja norra keelele, erinedes neist peamiselt häälduse ja ortograafia poolest. Rootsi keel on alates 1. juulist 2009 Rootsi ametlikuks keeleks (seaduses: "peamiseks keeleks"). Peamine keel on siiski alati olnud rootsi keel ning pole olnud vajadust teha seda ametlikuks. Ametlikud vähemuskeeled on soome keel, meä keel, saami keel, mustlaskeel ja jidis. Rahvastik Rootslase oodatav eluiga on maailma kõrgemate hulgas. 12. augustil 2004 ületas Rootsi rahvaarv esimest korda 9 miljoni piiri. 86,7% elanikkonnast on rootslased. Suurim
Põhja-Rootsis RAHVASTIK Rahvuslik koosseis: rootslased ja laplased kokku 88%, türklased, kreeklased, norralased, taanlased, soomlased, jugoslaavlased moodustavad kõigest 12% SEOS RAHVASTIKU JA KULTUURI VAHEL Rahvuslikku koosseisu kuulub 88% rootslasi, eestlaste suhe on vastavalt 71,8%, mis näitab, et nad tahavad hoida ja ka hoiavad kultuuripärandit KEELED Rootsi keel on väga lähedane taani ja norra keelele, erinedes neist peamiselt häälduse ja ortograafia poolest Rootsi keel on alates 1. juulist 2009 Rootsi ametlikuks keeleks Ärikeelena on praktiliselt kõikjal võimalik kasutada inglise keelt USK Religioon jaguneb järgnevalt: 93% evangeelsed luterlased, kes usuvad armastusõpetusse (usku, lootusesse ja armastusse). Usuvad, et Jeesus Kristuse ideeks oli muuta inimeste hingi, neid puhastada ja õilistada 5% muu usk 2% Rooma Katolik usk KASUTATUD ALLIKMATERJALID http://www.slideshare
Põhjaeesti, hea keele tundmine, diplomaatiliselt ei esitanud ortograafia reformi, vaid kasutas. 5 käänet. 1710-1720 Salomo Heinrich Vestring ,,Lexicon Esthonico Germanicum" Käsikiri, eesti-saksa sõnastik, esimene eesti - muu keele sõnastik. 8000-9000 sõna. Järgmiste sõnastike aluseks. Kasutusnäiteid, selgitusi, paralleelvorme, liitsõnu. 1715 Uus Testament Forseliuse - Hornungi ortograafias. Uuendusmeelsed (Bengt Forselius, Johann Hornung) nõudsid ortograafia reeglistamist ja vastavust rahvakeelele. 1732 Anton Thor Helle ,,Kurtzgefaßte Anweisung zur Ehstnischen Sprache" Käsiraamat: grammatika, eesti-saksa sõnastik (7000 sõna), tekstid (vanasõnad, mõistatused, dialoogid koos saksa tõlgetega), kohanimesid, taimenimetusi (esimene eesti erialasõnaloend). Oma aja kirjakeele norm koos ATH jt. Piiblitõlkega (esimene eestikeelne täispiibel 1739) 1780 August Wilhelm Hupel ,,Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte" Grammatika koos eesti-
/1688. õppeaastal, sest lisaks Liivimaa koolidele hakati lapsi õpetama Forseliuse aabitsa järgi ka Tallinnamaal. Ainuüksi Tartu- Maarja pastorile M. Schützile saatis C. F. Rauschert Sangastest 1687. aasta talvel 100 aabitsat. Neid kasutati nii koolides kui Nõo, Kambja ja Võnnu kihelkonna lastele jaotamiseks. Kõigepealt püüti lugema õpetada vanemaid inimesi, siis lapsi. Vanemad pidid lugemisoskust kodus lastele edasi andma. FORSELIUSE PARANDATUD ORTOGRAAFIA PARANDAS EESTLASTE KIRJAOSKUST Noor Forselius, olles umbes 20-aastane, pühends kogu oma jõu koolmeistrite ettevalmistamisele. 17. saj. lõpuks on tõendeid, et 70% Eesti täiskasvanud kodanikest on kirjaosklikud, võrreldes kaasaegse Suur-Britannia 30%-40%. Enne oma surma oli Forselius rajanud 41 talupoegade kooli. 1686. a. käis Forselius oma kahe ärksama õpilasega (Ignatsi Jaagu ja Pakri-Hansu Jüriga) Stockholmis, kus tõestati piiskop J. H
Võõrsõnade poolitamisel ei ole soovitatav silbialgusi kaashäälikuühendeid lõhkuda. Võõrsõnade tunnused: võõrtähed ja võõrhäälikud. Võõrtähed- c, w, x, y ja q neid kasutatakse tsitaatsõnades Võõrhäälikud- f, s, z ja z. Võõrsõnad võivad alata ka g, b ja d`ga ning sõna rõhk võib asuda järgsilbil(lõpus). 9. Algustähe ortograafia.(õp lk 30-33 ja57) Üldreeglid: 1.Nimi kirjutatakse läbiva suurtähega.(Suur Munamägi) 2.Nimetus kirjutatakse väikese algustähega.(president, kass) 3. Pealkiri kirjutatakse esisuurtähega ja jutumärkides.(,,Kõrboja peremees") Erireeglid: 1. Sümboli reegel: a) kui nimetusele omistatakse sümboli tähendus.(Tüdruk tegelase nimetus) b) kui rõhutakse nimetuse kandja ainulisust.(Suur pauk
raamatukogu ja kliinik. A. T. Helle tõlkis piibli lõplikult eesti keelde. A. W. Hupel tegi esimese eesti keelse ajakirja ja rääkis eestlaste ja lätlaste kommetest. Merkel kirjeldas eesti ja läti talupoegade elu, arvas et Venemaa võit Põhjasõjas oli eestlaste ja liivlaste jaoks päästmine. Parrot oli Tartu ülikooli esimene rektor, oli lähedane sõber keisrile. Masing: ,,Tarto maa rahwa Näddali-Lehe" toimetaja. E. Ahrens tänapäevase eesti keele ortograafia looja, koostas 1843. aastal uue eesti keele grammatika, võttes aluseks põhja-eesti keskmurde. Fr. R Faehlmann lõi Õpetatud Eesti seltsi, oli eesti keele lektor Tartu ülikoolis. Fr R Kreutzwald andis välja ajakirja ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal leida on," ta oli estofiil ja ,,Kalevipoja" autor.
grammatika). Grammatika võttis kokku 1680. aastatel Forseliuse alustatud kirjaviisireformi tulemused. See järgmise sajandi algul käibele tulnud kirjaviis on tuntud vana kirjaviisina. Hornungi grammatika on meie vanematest eesti keele käsiraamatutest ainus, milles puudub sõnastikuosa. • Vana kirjaviis on Bengt Gottfried Forseliuse ja Johann Hornungi poolt XVII saj lõpul lihtsustatud ja täpsustatud eesti õigekirjatava, mis on kujunenud ülemsaksa ortograafia alusel. Rõhulise lahtise silbi pikk vokaal märgiti ühe tähega (Loja, rõmustas), kinnises silbis kahega (maal, kuulsa). Rõhulise lahtise silbi lühikest vokaali märkis järgneva konsonandi kahekordne kirjutus (wagga, ühhest, rikkas). • Anton Thor Helle tuntud kui piiblitõlkija: eesti kirjakeele arendamine ja soov maarahvast kiriklikult harida ja nende silmaringi laiendada. 1721 annab välja esimese olulisema töö
Ürituste nimed on läbiva suurtähega, v.a liigisõna (mess, näitus jm): Pimedate Ööde filmifestival. Pealkirjalaadsed nimed tuleks jutumärgistada: rahvusvaheline mess ,,Kaunis kodu". Kuid enamasti nimetatakse üritusi üldnimega ja kirjutatakse väikese algustähega: raamatumess. Kuidas moodustatakse võõrnimetuletisi, näiteks nimest Shakespeare? Võõrnimetuletised on väikese algustähega, muus osas säilitatakse nime ortograafia. Liited lisatakse nimele harilikult ilma ülakomata: zürichlane, hollywoodlik. Ülakomaga saab näidata nime ja liite piiri siis, kui nime lõpposa kirjapilt ja hääldus on erinevad: shakespeare'lik. Mitmesõnalistest nimedest saadud tuletised võib kirjutada kokku või panna loetavussidekriipsu: newyorklane, jack-londonlik. (T. Erelt, Eesti ortograafia. Neljas, täiendatud tr. Tallinn, 2005, lk 1819.) Kas VIAGRA on suure või väikese algustähega
hindamise järgi. Esialgu veel puudus jooksev hindamine, kuid kevadel anti õpilastele tunnitus, kus märgiti hindeid sõnadega näiteks ,,hea" oli parim ja ,,halb" kõige kehvem. 1878. aastal kehtestatud uue kooliseadusega tuli kaasa ka ühtene õppeplaan, millega pandi paika õppimine kogu kolme aasta jooksul. Alustati lihtsamate ja põhiliste alusainetega nagu lugemine ja kirjutamine, järgmisel aastal aga natuke spetsiifilisemad ained nagu ortograafia ja jutustamine, mis nõudsid esimesel talvel õpitu olemasolu. Peale emakeele kuulusid kohutsuslikku programmi ka usuõpetus, rehkendamine, laulmine ja geograafia. Soovituslikud ained olid aga ajalugu ning venekeel, võimlemine poistele, käsitöö tüdrukutele. Tänu kõigile neile muutustele astusid viletsa kirjaoskusega vanemate inimeste kõrvale juba üsna vabalt ja kirjavigadeta kirjutavad noored inimesed. Märkimisväärne on see, et siinsest
sai aru, kuivõrd on haridus maha jäänud Baltimaades. Innustust olukorra parandamiseks sai noormees Wittenbergis nähtud uut tüüpi koolidest, õpetlastest ja õpetustest. Esmalt asus ta lugemist õpetama kodukoha talulastele. Kui siiani õpetati lugemist veerimismeetodil, siis uue õpetuse kohaselt püüdis Forselius seda teha häälikumeetodil. Forselius sai aru, et senised kooliraamatud on õppetööks keeleliselt ebasobivad. Koos Johann Hornungiga töötati välja uus kirjaviis, milles ortograafia kohaldati maarahva kõnekeelele, võõrtähed c, f, q, z, y ja x jäeti välja, loobuti h-st eelneva vokaali pikendusmärgina ning kasutusele võeti „ä“ täht. (Andresen: 1991, 35.) B. G. Forseliuse tegevusele ja rahvakooli loomise ideele oli suureks eeskujuks tšehhi päritolu humanist, filosoof, usuteadlane ja pedagoogikateaduse rajaja Jan Amos Komensky. „Komensky seisukoha järgi on kõik inimesed arenemisvõimelised, riigi ülesandeks olla
(M,Laar. Aratajad...) Pildil: Johann Voldemar Jannsen (18191890) 1878.a. Ühtne õppeplaan ja programm Usuõpetuse, rehkendamise, emakeele ja laulmise kõrval muutus kohustuslikuks õppeaineks geograafia, soovitatavaks ajalugu ning vene keel, võimlemine poistele ning käsitöö tütarlastele. Külakooli emakeele programmi kuulus esimesel talvel sorava lugemise õppimine ja tähtede kirjutamine, teisel ning kolmandal talvel jutustamine, ilukiri ja ortograafia. Aritmeetikas nõuti esimesel talvel peast arvutamist saja piires, kaalu ja mõõtühikute tundmaõppimist; teisel talvel liitmist, lahutamist, korrutamist, jagamist, tehteid murdudega. Geograafia õpetamine algas teisest aastast. Ühel talvel tuli tutvust teha kodukubermanguga, teisel talvel tuli läbi võtta maakera ehitus, Venemaa ja Euroopa riigid. 1885.a. Uus koolikorraldus Eesti rahvuslaste suur unistus, Eesti Aleksandrikool, avati 1888
ROOTSI Referaat Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Rootsi.......................................................................................................................................... 4 .....................................................................................................................................................4 Kliima ja taimestik...................................................................................................................... 6 Riik..............................................................................................................................................7 Majandus......................................
Üksikisikute roll Eestis suur. Keelereformi aeg 1907/12 - 1920. aastate keskpaik: · KK reform, tagajärjeks suur vahe kirjakeele ja kohamurrete vahel (vt murrete ja kirjakeele suhete kaart Pajusalu) · Soome laenud, eriti abstraktne sõnavara · Oskuskeele süstemaatilise arenduse algus 1907-1917 - 9 oskussõnastikku, üle 8400 termini · Oluliseks grammatilise varieerumise probleemid · 1908-11 neli keelekonverentsi (Tapa, Tartu, Tallinn, Tartu): variantsus ja ortograafia · Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat 1918 esimene ÕS; tähtteos! Johannes Aavik (lõi vastupidise printsiibi): · keeleuuenduse kõrgaeg 1912-1924 · Keeleuuenduse äärmised võimalused (1924) mida KU tähendab ja kuidas sõnu luua! · Keel on masin, inimtoimingu abinõu, riist, millele tuleb vaadata inseneri pilguga, kes nähtusi oma otstarvete kohaselt püüab painutada keel on kunstlik ja inimene saab seda oma tahtmist mööda muuta
Allikad: Ehala M. 2001 Eesti keele struktuur. Tallinn Erelt M.1997 Eesti keele käsiraamat. Tallinn ENSV TA Keele ja kirjanduse instituut 1988 Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. 1.Köide 4.vihik, 3.Köide 1.vihik. Tallinn Raun A. 1982 Eesti keele etümoloogiline teatmik Maarjamaa kirjastus Vainola K 2003 Eesti slängi sõnaraamat Tallinn Õim A. 1993 Fraseoloogiasõnaraamat" Tallinn Leksikograafia. Eesti keele sõnastikud. Leksikograafia on sõnaraamatute tegemise õpetus. Eesti leksikograafia sai alguse 17. sajandil - 1637. aastal ilmus Heinrich Stahli ,,Anführung zu der Estnischen Sprach" . See on saksakeelne eesti keele käsiraamat, mis sisaldab saksa-eesti sõnastik( M.Erelt 1997:569). Sõnastik on sõnavarakogum, mis on vormistatud sõnaraamatuna. Kuna keeles on alati sõnu, mida osa kõnelejat ei tunne aga on vajalik, et inimesed üksteist õigesti aru saaksid, et seda võimaldada, koostatakse sõnaraamatud. Suured sõnaraamatud valmivad kollektiivs...
Sissejuhatus Referaadi teema on "Eesti keele häälikuortograafia probleeme". Aluseks on Tiiu Erelti artikkel "Need rasked võõrsõnad" ja Argo Mundi artikkel "Kimpus omasõnade õigekirjaga". Mõlemad on ilmunud aastal 2004 kogumikust "Keelenõuanne soovitav 3". Artikklite aluseks on küsimused, mis on esitatud eesti keele instituudi keelenõuandijale 1995. a septembrist kuni 2004. a aprillini. Välja on toodud võõrsõnade ja omadussõnade ortograafia problemaatilised kohad. Referaadis toon välja artiklite sisuülevaated sarnaselt artikklite ülesehitusele. 3 Tsitaatsõnad ja võõrsõnad Tsitaatsõnad kirjutatakse eestikeelsesse teksti nii nagu võõrkeeles, millest need on võetud. Emakeelsest tekstist eristamiskeks peaks kirjutama võõrkeelsed sõnad kursiivis ning nende sõnade käänamisel tuleb kasutada ülakoma. Silmas tuleb pidada
on ka väljend Gordioni sõlm. Suur algustäht on ka "Eesti ortograafias" ja "Eesti keele käsiraamatus". Märksõnadena selliseid väljendeid 1976. a ÕSis aga ei olnud ning inimesed ei pruukinud reegli tähendusest täpselt aru saada. [1] 3 Samuti on ka kohanimelise täiendiga väljendid kasutusel võrdlustena: Sissekukkumise korral satuks ta aastateks Rootsi kardinate taha. Ortograafia seisukohalt ei ole vahet, kas kanname meie päevadesse üle nt isikunimelise või kohanimelise täiendi. [1] Stratigraafia ja õigekiri Tiiu Erelt on seisukohal, et oskussõnavara kujundamine on mõistesüsteemi ja keelesüsteemi omavaheline sobitamine. Vastamisi on keeleteadlaste loodud eesti õigekirjasüsteem ning geoloogide loodud stratigraafia ja geokronoloogia üksuste süsteem. Tuleb otsida võimalust, kuidas sobitada omavahel erialasüsteemi vajadused ja
Sõnad ja laused peavad vastama ortograafiareeglitele ja olema grammatiliselt korrektsed. Tekst ei ole lausete rida, vaid seotud lausete võrk. Lausetevahelised seosed peavad olema sidusad. Sidusus peab olema korrektselt vormistatud. Faktid ei ole alati kõik võrdse kaaluga. Lugeja peab aru saama, mis on tähtis ja mis vähemtähtis. Tekstis ei tohi esineda varjatud keelelist manipuleerimist. Ajaleht kasutab lisaks sõnadele ka palju arve. Ortograafia – uudise tekst peab vastama kirjakeele ortograafia reeglitele. Kõrvalkaldeid võib lubada ainult tsitaatides, millega edastatakse kõneleja eripära kõnepruuk. Kolm kohta, kus tehakse vigu: 1. Sõnad peavad olema õigesti kirjutatud. Tuleb tähelepanu pöörata võõrsõnade ja võõrnimede õigekirjale ning mõnede häälikute ortograafiale. 2. Tuleb transliteerida teistest tähestikest pärit nimed korrektselt ja alati ühtmoodi. Tuleb järgida nimekirjutusraamatutes soovitatud pruuki. 3
· Õpetas ja suunas kirjutama, uurima, materjali koguma · Ühtse kirjakeele taotlemine · Eesti keele väärtustamine (Rosenplänter: vaja õpetada eesti keeles ka gümnaasiumides, mitte ainult rahvakoolides) 5. Eduard Ahrens. 1843 "Grammatik der Ehstnischen Sprache" (vormiõpetus) 1853 II trükk, lisas lauseõpetuse Põhjalik grammatika, eeskujuks soome grammatikad, suur rahvakeelne materjal. Uus ajajärk eesti keele grammatikate ajaloos. Hääldamine põhjalik, usaldusväärne; ortograafia soovitab soomepärast; morfoloogia; süntaks süstemaatiline ja põhjalik; etümoloogiline sõnaloend soome-eesti ühine sõnavara; murded loetleb murdenähtusi, mis ei sobi kirjakeelde. 6. Ferdinand Johann Wiedemann. Üks kuuest soome-ugri keeleteaduse rajajast 19. sajandil. 1869 "Ehstnisch-deutsches Wörterbuch von F.J. Wiedemann" - Materjal: senised sõnaraamatud ja materjalikogud, W. enda kogutud materjal. Foneetiline kirjaviis, märkis palatalisatsiooni.
a, kui ilmus ,,Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat". Järgmisena ,,Eesti õigekeelsuse sõnaraamat" (1925-1937). 1933 ,,Väike õigekeelsuse sõnaraamat" ,,Eesti keele sõnaraamat ÕS 1999", ,,Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006" ,,Eesti keele grammatika I. Häälikuõpetus ja ortograafia". 1968 J. Valgma ja N. Remmel ,,Eesti keele grammatika. Käsiraamat". 1995 Tiiu Erelt ,,Eesti ortograafia" 1997 Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Rossi ,,Eesti keele käsiraamat": ortograafia, morfoloogia, sõnamoodustus, süntaks, leksikoloogia 19. Keelekorralduse probleemid, strateegiad, meetodid. 20. Murrete uurimine: põhimõisted ja uurimissuunad. Esimene tähelepanuväärne murdeuurija F. J. Wiedemann, kogusid ka Hurt ja Weske. Eesti murdeainestiku süsteemne kogumine algas 1922.a. Eesti Keele Instituudi murdearhiiv eesti murrete suurim andmekogu, millega on ühendatud Emakeele Seltsi kogud
Ülevaade eesti keele uurimisest Kirjakeele arendamine. 1872. aastal asutati Eesti Kirjameeste Selts (EkmS), mille eesotsas oli Jakob Hurt, kes tegi Helsingi ülikoolis doktoritöö ne-liitelistest nimisõnadest. Eesti Kirjameeste Selts ühendas eesti haritlasi, tema ülesandeks oli eesti keele, rahvaluule ja hariduse arendamine ning ajaloo uurimine (senine peamiselt TÜ õppejõududest koosnev ÕES toimis saksakeelsena). Eesti korralduse poole pealt arendas EkmS eesti kirjakeelt: tekkis ühtne kirjakeel, toimus üleminek uuele kirjaviisile ja töötati välja kirjakeele normid. Tekkis ka mitmeid vaidlusi: näiteks, kas kirjutada ea või ää (pea, hea), -id või ivad (annaksid, lugesid) ja kuidas märkida III väldet (M. Veske: pooole) ning kuidas rikastada sõnavara (murretest, sõnamoodustus: sõnastik, laevastik, alaealine J. Hurt). Aastal 1884 andis Karl August Hermann välja ,,Eesti keele grammatika", mis oli normatiivne. Ta ei soovitanud paralleelvo...
Millalgi siis avaldati lastejuttude kogumikud, mis aitasid keelt normaliseerida. 1973 portugali filoloog Manuel Rodriguez Lapsa kirjutas Galeegi keele kohta teoase, mis toetub portugali keelele ja peab portugali keelt galeegi keele aluseks. 1981 Galiitsia autonoomia statuut. Määrati kindlaks galeegi keele õpetamise alused 1982 Galeegi keele normativiseerimisdekreet NOMIGA baasnorm ortograafia ja morfoloogia kohta. Määrati kindlaks, et kuninglik akadeemia vastutab normativiseerimisprotsesside eest. 1983 Lingvistika normativiseerimise seadus See kõik tõstis rääkijate arvu. 12. juuli 2003 NOMIGA modifikatsioonid. Kooskõlastati normatiivi ja tehti nt järgmised muudatused: 13. juuni 2005 sai galeegi keelest Euroopa Liidu ametlik keel koos iiri gaeli? keelega Galeegi keele tunnused ja eripärad: · 7 vokaali
Jugoslaaviast ja Lähis-Idast. Lisaks on tähtis mõju algasukatel saamidel, kes elavad Põhja- 9 Rootsis. Hetkel on ligi 12% asukatest sündinud välismaal ning üks viiendik elanikest on immigrandid või immigrantide järeltulijad. 10 KEEL Rootsi keel on põhjagermaani keel, mis väga lähedane taani ja norra keelega, see erineb neist häälduse ja ortograafia poolest. Rootsil ei ole ametlikku keelt, kuid rootsi keel on kasutusel de facto. Peamine keel on alati olnud rootsi keel ning pole olnud vajadust teha seda ametlikuks. Ametlikud vähemuskeeled on soome keel, saami keel, romaani keel ja jidis. 11 KASUTATUD ALLIKAD http://et.wikipedia.org/wiki/Rootsi http://google.com Kändler, T. Kliima muudab oma ilmastikku//Loodus 2000, jaanuar Tooming, H. Inimene ja ilm. Valgus, Tln, 1970, 368 lk
olukordades ja uuel territooriumil. Keelekorraldus ja normikeel Normitud allkeeled normitud keele grammatika on standardiseeritud ehk välja on valitud teatud keelendid, mis on kuulutatud normingulisteks antud allkeeles.normikeelel puudub mitmekesisus, saab olla kas õige või vale. Normikeel on arendatud välja olevate allkeelte, tavaliselt kohamurrete baasil. Eesti keeles algab normikeele arendamine reformatsiooniga, kirjakeel saab iseseisvaks 20.saj algul.eesti keeles on tugevust normitud ortograafia ja morfoloogia, vähem sõnavara ja veelvähem süntaks. Normikeelt kasutatakse peamiselt kirjas ja avalikus suhtluses.John Joseph on öelnud, et normitud keel pole kellegi emakeel. M.Stubbs on öelnud, et normikeel on kindla sotsiaalse kihi emakeel: haritud kesklassi oma. Normikeelel 3 seisundit: tunnusteta, ametlik keel, riigikeel. keelearendus/keelekorraldus normikeel tuleb luua keelearenduse abil. Praktiline keelearendus
Salatsiliivi keelt on teadaolevalt kasutanud ilukirjanduskeelena üksnes läti keeleteadlane Laimonis Rudztis (19061973), kes avaldas 1934. aastal liivi kalendris neljaleheküljelise meeleoluka jutu ,,Lbm", andes selles ülevaate muistsete Liivimaa liivlaste elust. Juuresolevad näited on teadaolevalt esimene katse tutvustada salatsiliivi keelt luulevormis. Kirjaviis järgib siin tänapäeva liivi ortograafia põhimõtteid, kus näiteks kriips vokaali peal näitab selle pikkust; vaid õ- le vastav häälik, mille Sjögren jt on kirjutanud vokaaliga y, on edasi antudki õ-ga. Sõnastuses ja grammatikas on püütud olla võimalikult salatsipärane, karta paraku on, et lausestuses aimub ka Häädemeeste randade keelt. Arusaadavuse tagamiseks on lisatud võimalikult täpne tõlge eesti keelde. Kõike siiski ei ole võimalik tõlkida, sellepärast siinkohal lühike seletus. Salatsiliivi keeles
kõnelejaid. Egiptuse keel jaguneb loomulikult ajaloolistesse järkudesse. Need on vanaegiptuse keel, kesk-, uusegiptuse (või teiste traditsiooni järgi, hilisegiptuse) keel, ja demootiline (variant kopti keel). Kopti keel on egiptuse keele viimane esinemiskuju (araabia keeles "El Kubt" Egiptus või egiptlane). Kopti keelt kirjutati kreeka tähestiku tähtedega ning see on ühtlasi ainus egiptuse keele arengujärk, kus ortograafia annab hääldusest selge pildi. Et väljendada egiptuse keelele omaseid häälikuid, lisati kreeka kirjatähtedele kuus demootilist kirjast pärit tähte. See, koos kreeka transkriptsiooniga egiptuse nimedest ja sõnadest, on siiani ainus võimalus mõista mingilgi määral egiptuse keele õiget vokalisatsiooni. Säärase jätkuva teadmatuse üks põhjusi on asjaolu, et egiptuse kirjasüsteem annab üksnes
Fraseologismid – piltlik ümberütlus kõigis maailma keeltes nt: Kuupealt alla kukkunud, pead murdma Fraseologism - ehk fraseoloogiline üksus, s.o keeles laialt käibiv püsiv tavapärane sõnade ühend, millele on omane osade tähenduslik kokkukuulumine ning hrl ka metafoorsus. Fraseologismidena esinevad idioomid, võrdlused, kõnekäänud jm. Nt lendas orki, kits kahe heinakuhja vahel, kuidas käbarad käivad? (Leidsin Eesti Keele Instituudi kodu lehelt selle ) 9. Võõrnimede ortograafia Eesti tähestikus 27 tähte: A B D E F G H I J K L M N O P R S T Š Ž Z U V Õ Ä Ö Ü *Põhireegel- üks häälik, üks täht Võõrnimed: Iljitš Nietzsche Cezanne Quasimodo Tšaardaš SA VÕID TRIINU SIIA LISADA, KUNA SUL NEID VIHIKUS ROHKEM!!! 10. Vokaalid eesti keeles ja vokaalharmoonia Kõik vokaalid on erineva koostisega liithelid, milles igal koostishelil on erinev võnkesagedus ja sellest sõltuvalt erinev helikõrgus. Avahäälikud:
TALLINNA TEENINDUSKOOL MERILIN VALLIMÄE 011MT REFERAAT RIIGIST: ROOTSI TALLINN 10.01.09 SISUKORD : 1. Riigi ankeet (üldandmed, sümbolite pildid) 2. Iseloomustus riigi geograafilisest asendist ( riigi kaart) 3. Ülevaade looduslikest tingimustest 4. Ülevaade rahvastikust 5. Ülevaade majandusest 6. Riigi erilisus (kultuur, usk jne) 7. Huvitavad faktid 8. Kasutatud materjalid 1.Riigi ankeet ( üldandmed ) Pealinn : Stockholm (elanike arv 765 000) Pindala : 449 964² Riigi keel : rootsi keel Rahvaarv : 9174 100 ( 2007 ) Rahvastiku tihedus : 20,1 in /km² Sümbolid :riigihümn : Du gamla , Du fria , riigilipp , vapp Riigikord : konstitutsiooniline monarhia Kuningas :Carl XVI Gustaf Peaminister : Fredrik Reinfeldt Iseseisvus : 6. juuni 1523 Rahaühik : rootsi kroon ( sek ) Sümbolite pildid : ...
· litereerija kommentaarid (( )) Soovitav: · venitused : · kokkuhääldused = · rõhud ` Ei pea jälgima tempo, hääletooni, hääletugevuse muutusi. Sõnad · kirjakeeles olemas olevad sõnad, mille hääldus ka vastab kirjakeele tüüphääldusele/normidele, kirjutatakse üles vastavalt kirjakeele ortograafiale; · kirjakeeles olemas olevad sõnad, mille hääldus ei vasta kirjakeele hääldusviisile ja sõnad, millel kanooniline ortograafia puudub, kirjutatakse üles vastavalt hääldusele: sis, vä, nimodi, kule, ota, tegelt, öheksa, müia jms; · võõrkeelsed sõnad kirjutatakse vastavalt nende tegelikult hääldusele: jes, jee, vau, hellou, stoori, sorri, thäts, hleb, markovka; topeltsulgudes kommentaarina võib lisada originaalkeele kirjapildi: laav ((love)); · g, b, d võõrsõnade alguses kirjutatakse vastavalt kirjapildile, st g, b, d abil; · h sõna alguses märgitakse vastavalt hääldusele: hobune
(NB! Suprasegmentaalsed tunnused on häälikutest suuremate kõneüksuste (silp, sõna, lause) tunnused) 14. Kirjeldage silbi ehitust (tooge näiteid)? Silp on sõna foneetilis-fonoloogiline üksus, mille aluseks on konsonantide ja vokaalide vaheldumine Foneetiliselt on silp ühest või mitmest häälikust koosnev kõnelõik, millele vastab üks õhurõhuimpulss · Eesti keele silpide määramise põhireegel (ortograafiliselt) on, et silbi piir asub iga CVjärjendi ees va-ba-du-se-ga Eesti ortograafia eripärast tingitult on sõnasisesed p, t, k vokaalide vahel kaksikkonsonandid (geminaadid), mis jagunevad kahte silpi silbipiir läheb ortograafias ühe tähega kirjutatud kaksikkonsonandi seest, seal on tegelikult kaks klusiili: õ(p)-pe(t)-ta(t)-ti, kõi(k)-ki Silbi ehitus · Eesti keeles on igas silbis kas lühike või pikk vokaal või diftong, mis moodustab silbi tuuma · Silbi teised koostisosad on silbi algus ja lõpp, milleks on konsonandid või konsonantühendid
ÜLEMINEKUEKSAM 11. kl üleminekueksam sisaldab tähtsamaid peatükke 11. kl eesti keele kursusest ja kordavat õigekirjaosa. Teemad : I. Kriitilist käänamises II. Tuletamine III. Kirjavahemärkide kasutamine IV. Ortograafia V. Loetud teksti põhjal küsimustele vastamine (selle kohta harjutusülesandeid ei ole) Harjutamisülesanded (neid on rohkesti, loodetavasti tagab see head tulemused eksamil) I. Vormiõpetus (kriitiline käänamine) 1. Korrigeeri Kulunuid kingi ja määrdunuid riideid sai terve hunnik. Kõige õnnelikem inimene terves grupis oli Mart. Kontsertite vaheajad venisid liiga pikaks. Kumbagilt ei tahetud sõiduraha. Nad ei paistnud silma uute rekortite püstitamisega. Metsas
Lauskorpus tähendab seda, et korpusesse on hõlmatud kõik sellest ajavahemikust säilinud eestikeelsed tekstid; (2) 18. sajandi tekstide valikkorpus; (3) 19. sajandi esimese poole tekstide valikkorpus. d. Digiteeritud väljanded: annab võimalus uurida ajalehekeelt nähes seda(pildina) Valik ajalehti aastatest 1821-1944/Valik väliseesti ajalehti alates 1944. aastast e. Murdekorpus f. Foneetikakorpus võimalik otsidas eesti keele ortograafia põhjal tekstisõnu ning saada päringu vastuseks helilõik + foneetiline märgendus. g. Sõnaraamatud, sõnastikud. 20. IPA a. IPA (International Phonetic Alphabet) ehk RFT (rahvusvaheline foneetiline tähestik) on märgendusstandard, mis peab tegema võimalikuks kõikide maailma keelte foneetilise transkriptsiooni. 21. Lingvistilised välitööd 22. Diakrooniline keeleuurimine a
s, h, f. [Hindi järgi on g,b,d helitud] Eesti keeles on 17 konsonantfoneemi: /k, p, t, - s, , s - h - f - v, j - m, n, - r, l, /. Neist s ja f loetakse võõrfoneemideks. Konsonandid võivad moodustada geminaatkonsonante (silbipiiriga poolitatud topeltkonsonant: kammid, dusi) ja konsonantühendeid (2-5 laadilt erinevat konsonanti). Fonoloogilised probleemid - Sulghäälikute, f'i ja s ortograafia on erinev teiste konsonantide omast. Sulghäälikute puhul võimaldab ortograafia märkida välteerinevusi täpsemalt kui teiste konsonantide üks täht: kabi- kapi-kappi. B, d, g loetakse tugevate konsonantide nõrkadeks allofoonideks, mis esinevad lühikesena vokaalide vahel või sõna lõpus. Tugevad sulghäälikud on geminaadid, mis kirjutatakse ühekordselt teisevältelistes sõnades ning kahekordselt kolmandavältelistes sõnades v.a.pika vokaali v. diftongi järel (saate, aita). - S õigekiri on sarnane sulghäälikutega
II loengu kokkuvõte Mitmekeelseteks võib lugeda ka neid lapsi kes omandavad murret või dialekti . Ka see on kakskeelsus kui laps õpib lisaks emakeelele kõrvale viipekeele. Kakskeelsena peab omandama kõike topelt : erinevate sõnade hääldamine ( kirjutamise puhul ka ortograafia), sõnavara ja sõnavormid, oskuse moodustada lauseid ning oskuse moodustada mõlemas keeles teksti. Teksti loomine on oluline, sest teksti abil saame suhelda ja teksti abil saame omandada ka uusi teadmisi. Keele omandamises on tähtis ka kultuuriga seotud oskused ning kakskeelsel lapsel tuleb tähhele panna kahe keele omavahelisi mõjusid. Edukal keeleomandajal on vaja häid auditiivseid ja motoorseid võimeid (Kui esimene keel on omandatud loomulikult aga teine keel omandatakse juurde õppides klassis). Oluline on ka hea kuulmismälu, tähelepanu ja keskendumine, enesekontroll, soov suhelda, vigade kartmatus ja muidugi motiveeritus ni...
Oskuskeelsed tekstid laias ja kitsas mõttes nii avalikkusele kui ka eriteadlastele suunatud. · Oskuskeel peab olema täpsem, spetsiifilisem kui üldkeel. · Isikupära või selle puudumine (nt umbisikuline tegumood, meie- või mina-vorm) · Asjalikkus · Tuleb vältida sõnade rohkust. · PUUDUSED!: sõnakordus, vormikordus, nominaalstiil, mitmusega liialdamine, väär sõnajärg. Termini vastavus keelenormile: · Vastavus nii üldkeelenormile kui ka oskuskeele nüüdisnormile - ortograafia a) häälikute õigekirjutus (erinevusi pole) b) kokku-lahkukirjutus c) suur ja väike algustäht - ortoeepia ja morfoloogia a) hääldus (peenendus uutes sõnades pole kohustuslik), pearõhu kõikuvus 3-silbilistes sõnades b) käänamine - tuletuste moodustamine a) nimisõnaliited: -ja = isik; -i, -r, -el, -ts = vahend (v.a sõjandus, abstraktsed tähendused, zooloogia); -i =
Kui kirjandusallikal (sh ka artiklid) ei ole toodud autorit, toimetajat, koostajat või organisatsiooni, siis sellist allikat ei tohi kasutada teadustöö seisukohast lähtuvalt. See nõue kehtib nii paberkandjal kui ka internetis oleva materjali kohta. Kasutatud kirjanduse loetelu koostatakse ladina tähestikus. Venekeelsed kirjandusallikad translitereeritakse ladina tähtedega. Vene-ladina transliteratsiooni reeglid on toodud raamatus: Erelt, T. (2005). Eesti ortograafia. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. 23 3.8.2. Raamatud Raamatute puhul kantakse kasutatud kirjanduse loetellu järgmised andmed: autori perekonnanimi koos initsiaalidega, ilmumisaasta, pealkiri, raamatut täpsustav info, kui see on olemas (näiteks: käsiraamat praktikumideks), ilmumiskoht ja kirjastus (väljaandja). Raamatul olevat infot kordustrüki kohta ei kirjutata. Näide 1: Forsberg, C., Wengström, Y. (2001). Vähipatsientide kiiritusravi. Tõendusmaterjalil põhinev õendus
· Renessansi kirjandus on idealiseeriv · Guevera, Cervantes, Cortes, Encilla, Teresa de Avila, Inca Garcilaso de la Vega, Cruz Juan Luis Vives (1492-1540) · humanist, filosoof · tegutses Inglismaal · ,,Hingest ja elust" · mujal reformatsioon, hispis ei olnud niivõrd protestijaid usu vastu, oldi pigem katoliikluse poolt Antonio de Nebruja · ametnik, tegeles piibliga · võttis hips keele reeglid kokku ja grammatika koostas 1492 · 1517 kastiilia keele ortograafia Antonio de Guevara · ,,Valitsejate kell": Rooma keisri Marcus Aureliuse kirjad + õpetlikud jutud · Isabeli juures paas, hiljem preester Cristóbal de Villanón (1505-1581) · tähtis humanist · 1558 kastiilia keele grammatika · ,,Türgi matk" : kirjutas vangipõlves Türgis, satiiriline Rüütliromaan · põhiliselt 16. saj I pool · 17. saj alguses ,,Don Quijote" rüütliromaanide paroodia · Hispis hakatati rüütliromaane kirjutama proosas
Kolme tasandi teooriad: • Silma liikumise uuringud • Silm liigub 20 korda sec • Tervik kujuneb detailidest • Representatsioon • Ajaleht - enne vaadatakse pilti, siis suurt pealkirja ja alles siis alapealkirja • Veebimeedia - pigem vaadatakse tekste Millal saab aistigutest märk? • Märk on miski,mis seisab millegi teise eest. • Visuaalsed otsingusüsteemid Sõnad: • Diskursiivne - üks sõna korraga • Ortograafia Pildid: • Representatiivne - emotsioone võib olla tohutult palju ühe korraga • Kompositsioon • Tegevusloogika Valik: • Asjakohane valik • Materjali liiasus - materjali olgu rohkem kui vaja • Piisav valik • Volitatud vaataja Grammatika: • Struktuuri reeglite kogum • Määrab kompositsionaalsus Morfoloogia ehk vormiõpetus - kujuõpetus Süntaks ehk lauseõpetus - montaažiteooria Foneetika - valgusteooria Semantika - representatsioon
Kihelkonna Põhikool 9. klass Raido Hiiuväin Rootsi Kuningriik Referaat Kihelkonna 2008 Sisukord · Sissejuhatus · Loodus o Kliima o Saared o Jõed o Järved o Loodusvarad o Taimestik o Loomastik o Keskkonnaohud o Igaüheõigus o UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud loodusobjektid Rootsis · Riik o Riigikord o Haldusjaotus Läänid · Ajalugu o Keskaeg o Suurvõim o Uusaeg o Lähiajalugu · Majandus o Väliskaubandus · Kultuur o Teadus o Haridus o UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud ajaloo- ja kultuuriobjektid Rootsis Vaata ka · Rahvastik o Keeled Rootsi Kuningriik Root...
1) tekstikorpuse koostamine - leitakse kõikvõimalikud vokaalide ja konsonantide kombinatsioonid sõna alguses, keskel ja lõpus, arvestades ka välteid 2) tekstikorpuse salvestamine - sõnad esitatakse raamlauses ja loetakse linti monotoonse häälega 3) difoonide segmenteerimine 4) difoonide normaliseerimine (MONS'i Ülikoolis) 5) difoonide andmebaasi optimeerimine - sünteesi- ja tajutestide põhjal 7. Mille poolest erineb ortograafiline tekst hääldustekstist? eesti ortograafia ei ole foneetiline 8. Mis on prosoodiageneraatori ülesanne? Kestuse modelleerimine; põhitooni modelleerimine 9. Mis on kõnelejatuvastus? Kõneleja isiku kindlakstegemine tema kõnehääle alusel. 10. Missugused on kõnelejatuvastuse meetodid? · Kõne näidete kuulamine · spektrogrammide visuaalne võrdlus · signaalitöötlusel põhinevad tuvastussüsteemid. 11. Missugune kõnetöötluse tarkvara on olemas eesti keele jaoks?
küsimus on esitatud üldisel kujul ,,kui palju on eesti keeles sõnu?", kuna jääb selgusetuks, mida mõista eesti keele all. Kas eesti kirjakeelt või kogu eesti rahva keelt kirjakeelt koos kõigi murrete ja murrakutega. Samuti võib eesti keelena vaadelda ka ühe isiku keelt. (Ariste 2002: 41) Samuti on ka sõna piiride määramine raskendatud. Üldist, kõigi keelte puhul kehtivat sõna määraltust pole suudetud leida. Eesti keeles on palju sõna eristamise probleeme, mida keerustab ortograafia, eriti kokku- ja lahkukirjutamise traditsioonide kasvav koorem. Näiteks: Noomeni erinevad käändevormid ühenduvad üheks sõnaks. Eesti kirjakeele grammatika tunnistab 14 erinvat käänet, seega paljastele jalgadele, paljaste jalgadega, paljast jalga on kahe sõna paljas ja jalg erinevad sõnavormid, kuid paljajalu kirjutatakse praegu kokku ja loetakse iseseisvaks sõnaks, adverbiks. Varem kirjutati see lahku ja loeti sõnade paljas ja jalg instruktiivivormideks
Õigusteaduskonnas vormistatud kirjalikud uurimistööd? Kompetentne Ühiskondlik vastutus – töö on kirjutatud ühiskondlikuks hüveks, oluline teema ühiskonna jaoks Kohusetundlikkus Hoolikus Jaan Sootak’i raamat „Üliõpilastööde vormistamise juhend“ 17. Mis on tsiteerimine ja mis refereerimine? Tsiteerimine – täht- täheline väljavõte tekstist, mis peab vastama originaalile mitte ainult sõnastuse, ortograafia ja kirjavahemärkide, vaid ka rõhutuste poolest. Refereerimine – on teise teose või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv edasiandmine. 18. Mis on eetika? See filosoofia osa, mis tegeleb küsimustega moraalist. Millised on peamised teadustöö eetika printsiibid? Austus isikute vastu – vastajate informeeritus, ei tohi manipuleerida vastajatega Filosoofia – tõe mõistmine, asjadest rääkimine nii nagu nad on
"Sõjast ja rahust" teevad vene ja maailmakirjanduse tähtteose mitte üksi Lev Tolstoi realistlik jutustamisoskus, vaid ka ajaloosündmuste ja ajalooliste seoste kujutamise ning tõlgenduse sügavus. "Sõja ja rahu" venekeelne (Vina i mir) pealkiri on filosoofiliselt kahemõtteline, kuna ilmudes viitas selle kirjapilt võimalusele tõlkida romaani pealkirja teistesse keeltesse ka hoopis "Sõja ja maailmana". Erinevalt praegusest lubas vene ortograafia sellal nimelt teha vahet sõnal mir (rahu) ja mi´r (maailm). Romaani ideeline ja ajalooline taust Teoses kesksele kohale paigutuv ajaloosündmus Napoleoni lüüasaamine sümboliseerib müstilise vene hinge võitu ratsionalistliku võõrvõimu üle, mis upsakalt pidas end ainsana võimeliseks ajaloo käiku suunama. Tolstoi veendumusel lähevad kuulsate väepealikena ajalukku pigem niisugused sõjamehed, kellel lihtsalt veab sõjaväljal nagu kindral Kutuzovil,
avastamine, protestantismi sünd. Esile tõusid romaani keeled, 14.sajandil tegutses Dante, rõhutas lapsepõlvekeele ja võõrkeelena õpitud ladina keele erinevust, propageeris moodsate keelte arendamist, sündis ajalooline keeleteadus, sest oli võimalik näidata moodsate keelte regulaarset erinevust ladina keelest. Murded ja keelte varieerumine: William Caxton - esimene inglise trükkal, oli mures selle pärast, et puudus `'tavaline viis'' keelt kasutada, probleemid: puudub ühine ortograafia, esinevad murdeerinevused, keel muutub generatsioonidega. Eestis oli 16.sajandil väga suur varieeritavus tekstides, sest puudus standardkeel, poliitilise killustuse tõttu tekkis 2 kirjakeelt - tallinna ja tartu keel. 8. Port Royali grammatika, ratsionalism keeleteaduses. Port Royali grammatika eesmärk oli anda ülevaade keelest kui sellisest et oleks lihtsam õppida teisi keeli. Meetodina lähtub emakeelest. Olemuselt
kirjakeele saksapärastest lausetest ja vähendas kirjakeele ja hääldamise erinevust. Muuhulgas võttis ta kirjakeeles kasutusele õ-tähe. Laialdaselt tuntuks sai Masing oma ajalehega "Maarahva Nädalaleht", mis jagas teadmisi Vene riigis ja kogu maailmas toimuvatest sündmustest. ● E. Ahrensi soovitused uue kirjaviisi juurutamiseks, lk 97 – 98, tööleht - Ahrens on tänapäevase eesti keele ortograafia looja ja grammatika autor, kes pani ette üle minna vanalt, saksa keele eeskujul loodud kirjaviisilt eesti keele hääldusega sobivamale soomepärasele kirjaviisile. Ahrensi keeletöö peaeesmärk oli kirikukeele parandamine ja uurimine. Tema põhiteos on „Grammatik der Ehstnischen Sprache” (1842, 2 tr 1853). Selle esitrükis kasutas ta ise veel peamiselt vana, ent selle sõnastiku osas (Etymilogisches Wörterbüchlein) juba uut kirjaviisi. ● F. R
Kõik teksti osad peavad moodustama süsteemi- tekstis ei või olla sisemisi vastuolusid 16. Millistele nõuetele peavad vastama Tartu Ülikooli Õigusteaduskonnas vormistatud kirjalikud uurimistööd? Raamatu „Üliõpilastööde vormistamise juhend“ Koostaja Jaan Sootak 17. Mis on tsiteerimine ja mis refereerimine? Tsiteerimine on täht- täheline väljavõte tekstist, mis peab vastama originaalile mitte ainult sõnastuse, ortograafia ja kirjavahemärkide, vaid ka rõhutuste poolest. Refereerimine on teise teose või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv edasiandmine. 18. Mis on eetika? Millised on peamised teadustöö eetika printsiibid? EETIKA-praktiline moraalifilosoofia, kuidas peaks käituma, milline käitumine on õige Austus isikute vastu Tõetaotlus Kahju tekitamisest hoidumine 19. Millised on peamised akadeemilise väärkäitumise vormid ja milles need seisnevad?
Lugeda lisa raamatutest ,,Eesti ortograafia" (Tiiu Erelt) ja ,,Lause õigekeelsus" (Mati Erelt)
KEELENÕU
Keelenõu
* Keelenõu töötab tööpäeviti kella 912 ja 1317 telefonil 631 3731.
* ÕS 2006 (kirjakeele normi alus). Kättesaadav Internetis aadressil http://www.eki.ee/dict/qs2006/
* ,,Eesti keele käsiraamat"
* ,,Eesti ortograafia"
* ,,Keelenõuanne soovitab" (1, 2, 3)
* www.keelevara.ee, www.keeleveeb.ee
* ajakirjad Keel ja Kirjandus, Oma Keel, Õiguskeel
ÕSi kasutamine
+ liitsõnapiir (näitab kokkukirjutamist), nt ladina+ameeriklane
. vältepunkt (näitab III väldet), nt .soosima
' peenenduskriips (märgib palatalisatsiooni), nt kas's
{ } looksulud (keelendid, mida soovitatakse vältida), nt {drel'l+puur} trel'l, trel'l+puur
parem:, nt sesoon(i)+kaup, parem: hooajakaup
< > noolsulud (andmed häälduse, morfoloogia ja rektsiooni kohta), nt city
· Latgali Latgale · Seli Selija 16. sajand · Esimesed lätikeelsed tekstid · 1525.a esimene lutelik raamat Liivimaa keeltes · 1585.a katolik katekismus · 1586.a luterlik katekismus GEROG · Läti päritolu preeser ELGER · 1621.a ,,Geistliche catolische Gesänge" (1582 1672) · Alamsaksa keel ei sobi läti keele süsteemile · Valis poola ortograafia · Märkis sõnadel käändelõpu GEORGIUS · Baltisakslane MANCELIUS · Tõlkija (1593 1654) · TÜ rektor ja professor · ,,Lettisch Vade mecum" (1631) · Sõnastik ,,Lettus" · ,,Phraseologia lettica" (1638) · Lai ja kitsas ,,e" · ,,h" pikendusmärgina PAUL · Luteri pastor EINHORN · Läti etnograafia, kultuuri, folkloori uurija (159
Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö NT13 Marie Käige EESTI RAHVAKULTUUR 1500-1700 Eesti rahvakultuur Prof Margus Abel Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus Eesti on aastatuhandeid olnud väikene maaala mitmete vastasleeride vahel: võimutsev ida ja lääs, kristlus ja paganlus. Sellest mõjutatuna on Eestis väga erinäoline rahvakultuur, milles võib selgelt ära tunda ka teiste maade mõjutusi. Rahvakultuuri eripärad erinevad ka piirkonniti. Eelkõige kerkivad esile Lääne-, Põhja- ja Lõuna-Eesti vahelised erinevused, mille sündi ja arengut on mõjutanud juba loodusolud. Üldjoontes on Eesti madal maa, kuid majandusliku tegevuse seisukohast jaguneb ta selgelt kaheks: Madal- ja Kõrg-Eestiks (Estonica, 2010) Kõrg-Eesti moodustavad kesk-ja idaosa kõrgemad alad, mis on viljakama maa tõttu olnud tihedamalt asustatud. Madal-Eesti moodustab...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
