ilmestavad akende read ja renessanslikud dekoratiividetailid. Katuseid katab erineva kõrgusega tornikeste ja kaminakorstnate padrik. · Fontainebleau loss [fo(n)tenbloo] o Lossi ehituse käigus kujunes välja omaette arhitektide, sisekujundajate, skulptorite ja maalijate koolkond. Nende hulgas oli mitmeid itaalia maneriste. o Lossi siseruumid on kaunistatud värvilisest stukist ja marmorist ornamentika ja figuuridega. Louvre'i loss Pariisis [Luuvri] o Louvre'i linnus lammutati ja selle kohale ehitati Louvre'i loss. Keskaegse linnuse alusmüürid on välja kaevatud ja asuvad Louvre'i kunstimuuseumi keldrikorrusel. · Pierre Lescot [Pjäär Leskoo] o Lossi idaosa koosneb neljast tiivast ümber ruudukujulise siseõue. Lescot' kavandatud on osa läänetiiva hoovipoolsest fassaadist. See on kolmekorruseline, kuid ülemine osa on
piiravad sammaskäigud, meka poolses seinas (kiblamüür) on palveniss (mihrab), õuel kaev, kõrge torn minarett), ehituskunst mosee Hagia Sophia mosee, ornamrntaalne dekoratsioon: taimemotiiv arabesk, kuppelmosee haudehitised Timuri haud, mauseleum Tadz Mahal, medrese muhameedlik ehiristüüp, nelinurkne piklik õu, ümbritsevad kahekorruselised ehitised, lossid Alhambria loss, linnused, Kaaba tempel, tarbekunst - peen tehniline töötlus, ornamentika, vaibakunst, Arabesk on keerukalt põimitud lehe- ja väänlamotiividega ornament (erinevatest kivisortidest (kiviintarsia) või kivimosaiikidest, modelleeriti kipsist või stukist, värvilise glasuuriga keraamilistest plaatidest.
18000 a. e.Kr. leitud 1911 Lascaux´ lähedalt, kõrgus 43 cm, Bordeaux Antiigimuuseum). Neoliitikumis e. nooremal kiviajal (5000-2000 a. e.Kr.) toimus keraamika sünd. Hakatakse valmistama savinõusid, mida kõige sagedamini kaunistati geomeetrilise ornamendiga. Vasakul maalitud vaas Iraagi aladelt u. 5000 a. e.Kr, paremal matmispaigast välja kaevatud pronksiaegne (u. 2000-1000 a. e.Kr.) keraamika Neoliitilise vaasi geomeetrilise ornamentika näiteid. Paremal näiteid neoliitilise, varase pronksiaja keraamikast 2100-1700 a. e.Kr. All matmispaigast leitud pronksiaegne toidunõu. Nooremas paleoliitikumis hakatakse valmistama ehteid. Neid valmistati kivist, teokarpidest, hammastest, merevaigust ... All mesoliitikumi neoliitikumi aegseid helme ja ripatsinäited. Paremal Indiast pärinev kaelaehe, all keskmisest pronksiajast kaelakee. Pronksiaegsed ehted. Üleval pronksist
Ettekanne 10. Araabia ja muhameedlik kultuur Islami kultuuri allikatest Pärimuse järgi sai meka kaupmees Muhamed 610. aasta paiku läkituse jumala Allahilt. Selle edastas talle kõrbekoopas ,,keegi majesteetlik olend". Muhamedist sai Allahi prohvet ja tema läkituse levitaja ja nii tekkiski uus usund - islam. Need kes usundi omaks võtsid hakati nimetama muhameedlasteks. Araabias oli kiri olemas, aga kirjaoskamatul Muhamedil tuli Allahi läkitust levitada suuliselt. Üles kirjutati see alles peale tema surma. Koraani nime all tuntud kogumik on nii islami pühakiri kui ka elukorralduse juhis ning nõuab igalt muslimilt viie kohustuse täitmist: 1) Tunnistada Allahit kui ainujumalat ja Muhamedi kui tema prohvetit. 2) Palvetada viis korda päevas. 3) Annetada vaestele. 4) Paastuda ramadaani ajal ehk islami kuukalendri 9. kuul. 5) Teha vähemalt kord e...
Ehistornike Ümarkaar, ristvõlv Silmapaistev tunnus Teravkaar, roidvõlv Kindluskirikud Ehitustüüp Kathedralid Reljeefid seinas kuju Ümarplastika teema reaalne ,,Vaeste piibel'' teema ja looduslähedane. pühakirjast. Sisearhitektuur Ornamentika tõepärane. Ornamentika kirikute Skulptuur kaunistamiseks (lilled, loomad olid moonutatud). Kasutati krutsifiksi (kristus ristil). Seinamaalid Tahvelmaalid, vitraaz, mosaiik, Maalikunst hiiglaslike akende pärast puudusid seinamaalid. Assüüria ja Uus Babüloonia kunst
SÜGAVTRÜKK ehk INTAGLIOTRÜKK: -Trükkplaadi sisse on graveeritud kujutis -Dokumentide kaante sisekülgedel -Piirjooned õrnalt narmendavad -Näpuga tuntav -Tumeda värviga mustrid ja vapid. PEITEKIRI: -Asuvad sügavtrükis trükitud ornamentide sees -Tuleb nähtavale kald valguses -Kujutab tavaliselt riigi nimetust, selle lühendit, või riigi sümbolit OFSETTRÜKK: -nn. Kaudne trükk (trükkplaat otseselt paberit ei puuduta) -Väga kõrge kvaliteet -Selgepiiriline ja puhas -Passi lehtedel ornamentika ja muster JAGUNEB: -Märgofset -Kuivofset TINDIPRINT: -Värvid: yellow magenta, cyan, black -Keemilist ja mehhaanilist kustutamist raske teostada(tint imbub pabermassi) -Koosneb suvaliselt pihustatud täppidest LASERPRINTER: -Fotod ja isikuandmed -Must on värvi tugevdajaks -Trükitud pind ei ole puhas -Tahmajäägid -Täpid moodustavad kindla süsteemi, mustri TERMOTRÜKK: -Tähtede ääred treppjad -Fotode puhul väga hea kvaliteet, ilusad täpid LASERGRAVEERIMINE:
Ornamenti võib luua nikerdatud kivisortidest (marmor), modelleeritud kipsist ja värvilise glasuuriga kaetud keraamilistest plaatidest. Taj Mahal on 1630-48 ehitatud Põhja-India valitseja naise maoseoleum. Peale ehitise valmimist raiuti põhiarhitektil käed maha, et ta enam midagi sama ilusat ei teeks. Medrese on ehitustüüp, mis ühendab mosee ja teoloogilise õppeasutuse. Tarbekunsti iseloomustab peentehniline töötlus ja armastus ornamentika vastu. Arabeski kasutatakse vaipade dekoreerimiseks, vaibakunst on pärit idamaadest. Ornamentikaga kaunistati kõiki tarbeesemeid, ka relvi. Kalligraafiliselt ilustati Koraani.
luksuslikud, kaunistasid erinevad skulptuurid, hõbe, kuld ja kalliskivid. Selle aja kunsti on õpitud tundma tähtsamate kuningalinnade väljakaevamistel: Nimrud, Horsabadi ja Ninive, mis asetsesid kõik Tigrise jõe ääres. Nimrud Horsabadi Ninive Arhitektuur Oluline oli lossiehitus Tuntumad: Sargon II loss Horsabadis ja Assuranipali loss Ninives Assüüria ehitise peamisi võlusid oli suurepärane ornamentika Skulptuurid Kujutasid müütilisi olendeid- tiivulisi viiejalgsed lõvid ja härjad, kel oli habemega mehe pea. Figuurid olid üldistatud, kuid neil olid mõned täpsed üksikasjad. Täpne vorm. Kujutav kunst Peateemaks on kuninga ülistamine Reljeefidel on kujutatud lõvijahi tseene, kindluste piiramisi ja vangi võtmisi. Uus-Babüloonia kunst 612 539 eKr. UusBabüloonia riigi esiletõus
Pühavaimu kirik Kirikut on esmalt kaudselt mainitud 1316.a. ja 1319.a. otseselt, tõenäoliselt kabeli kujul oli olemas juba 13. saj. alguses. Ainus põhikujult 14. sajandist muutumatuna püsinud sakraalehitis, pärast reformatsiooni ainus eesti koguduse kirik Tallinnas. Kirik on kahelööviline ja oli samanimelise seegi kirik ja rae kabel. Pealööv kogudusele, sh. raehärrad ja Suurgildi kaupmehed, külglööv seegielanikele. ornikiiver ehitatud 1630.a., 1688.a. pärast tulekahju taastatud hilisrenessanss. Hävis tulekahjus 29.mail 2002. Uus tornikiiver ja -kell aastast 2003. Peaaltar valmis 1483.a. Bernt Notke poolt ja see kujutab püha Olavit, Annat, Elisabethi ja Viktorit, episoode Kristuse passioonist (kannatustest) ja Elisabethi legendist. Veel väärtuslikke interjööridetaile: Krutsifiks (rist koos ristilöödud Kristusega) võidukaare all ilmselt a-st 1500, tundmatu Tallinna...
KUNST PRANTSUSMAAL JA KESK EUROOPAS 18. SAJANDIL Kaisa Kask 11.E Louis XV ja tema aegne õukond Louis XV ajal veetis Prantsusmaa õukond oma aega pidutsedes(1). Nende elu sisuks oli otsida ja leiutada üha uusi ning peenemaid meelelahutusi. Sügavamõttelisust ja tõsimeelsust põlati. Hinnati pealiskaudset, kuid väljenduselt meisterlikku vaimukust ja pikantset nalja. Enneolematu huvi kergemeelsete armusuhete vastu. Sellest ajast on ka pärit kurikuulus lause "Pärast meid tulgu või veeuputus". Muudatused 18.sajandi kunstis ja rokokoo Kunst pidi olema meelelahutajaks ja aitama unustada muresid. Louis XIV laskis Versilles' parki ehitada kergema, vähem paraadliku palee Trianoni. Tollal ehitatud linnapaleede sisekujunduses tehti järgmised muudatused: loobuti välisarhitektuuri detailide kasutamisest; kaeti seinad suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest peened liistud või raamid; liistudest hargnes ebasümmeetriline,...
KUNSTIAJALUGU 14.Keskaegne kujutav kunst Eestis · Eesti keskaegne kunst arenes tihedais sidemeis muu Euroopaga, eriti Saksamaa ja Skandinaaviaga. · Vanimad skulptuuri ja maaliteosed pärinevad 13. Sajandist ja on veel romaanipärased. Valjala kiriku lääneportaali kaunistab veel romaanilik lame ja abstraktne raidkivist ornamentika. Madal ja skemaatiline on taimeornamentika ka Haapsalu toomkiriku ja Ambla kiriku kapiteelidel. · 13. Sajandi lõpul levib Eestis gooti stiil, mida esindab vanim säilinud puuskulptuur Kaarma kirikust pärinev istuv Maarja Jeesus-lapsega. · Kõrggootikasse võib lugeda 14. Sajandi maali-ja skulptuuriteoseid. Huvitavaid maalifragmente on säilinud Ridalas(inglifiguurid) ja Karjas(maagilised märgid võlvisiiludel ning illusionistlik gooti akna kujutis kooriruumi põhjaseinal).
otsafassaadi meenutav väljaehitis) - antiigi ja Palladio mõjul · Klassitsistlikule arhitektuurile on omased lihtsus, rangus, suurejoonelisus · Klassitsistlikest fassaadidest oli võimalik kujundada pidulikke ansambleid · Armastus ümarkaare ja kuppelehitiste vastu Sisearhitektuuris: · Rokokoolik kergus ja asümmeetria asendusid rangema, tagasihoidlikuma kujundusega · Motiivid püüti kujundada sümmeetriliselt · Ornamentika, milles rokokooajal valitsesid naturalistlikud taimemotiivid, muutus sõltuvaks kreeka ja rooma eeskujudest. Levinud motiivideks olid näiteks hammaslõige, meander, helmisnöör, munavööt jne. · Varaklassitsismis armastati rippuva rätiku ja vaniku motiive. Sageli kasutati valgest stukist nn trofeekimpu (lipud, mõõgad, kahurid, kiivrid). · Direktooriumistiil lihtne, range, kasutas vähe kaunistusi. Populaarsed olid Pompeji seinamaalidelt laenatud motiivid.
Neoliitikumi põlluharijate usundid on väga mitmesugused, kuid neile on üldiselt omane uskumus, et peale nähtava maailma on olemas nähtamatu, teispoolne olemine. Osad uskusid inimlikke esivanemaid. Tavaliselt ei püütud kujutada mõnda üksikut esivanemat, vaid nende koondkuju. Suhtlemiseks teispoolususega viidi läbi rituaale. Nt nõiad kandsid fantaasiaküllaseid ja värvikirevaid maske. Ka on pärit sellest ajast ornamentika. Maskid ja ornamentika, mis olid valmistatud vähem püsivast materjalist pole meieni säilinud. Küll on säilinud nende põletatud savist esemed, millele on tehtud ka ornamentikat (kujundid, märgid). Enamasti pakuvad neoneetiliste ehitiste jäljed siiski rohkem huvi arheoloogidele kui kunstiajaloolastele, sest olulisi visuaalseid kujundeid on vähe säilinud. Erandiks on nn. megaliitilised ehitised (usulised monumendid) (leidub Loode-Euroopas, Bregtagne’i poolsaarel – Prants. ja Lõuna- Inglismaal)
Elu sisuks sai uute ja peenemate meelelahutuste otsimine ning leiutamine. Märksõnaks oli ka tundeelu peenenemine ja enneolematu huvi kergemeelsete armusuhete vastu. 2. Millised muutused toimusid tollal ehitatud linnapaleede sisekujunduses? Loobuti välisarhitektuuri detailide kasutamisest, sest need tundusid olevat liiga raskepärased. Seinad kaeti suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest peened liistud või raamid. Liistudest hargnes ebasümmeetriline, õrn ja kapriisne ornamentika ülekullatud kipsist või stukist. Motiivid olid naturalistlikud ja lopsakad taimevarred, lehed. Merikarbimotiiv rocaille rokokoo. Seinapinnad heledates toonides, sisekujunduses suured peeglid Püüdis mõjuda intiimselt ja võluvalt. Sisekujunduses olid luksuslikud ja eksootilised materjalid, mööbel. 3. Kuidas oli uue stiili nimi, kust see pärines? Uue stiili nimi oli rokokoo ja see pärines
Krutsifiks Lichtensteini lossist Kujutati piinatud, kannatavad keha. Seda ei ole ilustatud. Naine ja deemon. Vezelay' kloostrikiriku kapiteel. Maalikunst Enamasti tegu seina- ja laemaalidega. Teemaks imed, piiblilugude illustratsioonid ja kurjad jõud. Erksavärvilised. Laemaalingud St. Michaeli kirikus Hildesheimis. Miniatuurmaal Rohke ornamentika, ruumi kujutise taandumine, usuline temaatika, riietus endiselt hästi voltis ja kaetud ornamentikaga ning ei järgi keha. Miniatuurmaalid olid fantaasiarikkad, tasapinnalised, liikumist ei kujutata. Maarja kuulutus. Miniatuur Saint Severe apokalüpsisest. Tekstiilikunst Normannide ratsavägi Hastingsi lahingus. Bayeux' vaip.
Kunst sajandivahetusel 1. Tähtsamad kunstistiilid olid postimpressionism, sümbolism ja juugendstiil. Postimpressionismi all ühendatakse mitu suurt kunstnikku. Neid seob see, et nad mõnda aega olid impressionistlikud, kuid 1880-ndate aastate lõpul pettusid selles voolus. Pettumise põhjuseks oli osalt ühesugune impressionismi kogeti kui liiga passiivset tegelikkuse peedeldust. Impressionism oli realismi edasiarendus. Eesmärgiks oli kujutada täpselt seda, mida nähti. Impressionistid tõid maalimisse uusi teemasid. Nad kujutasid linnu, rahvarohkeid tänavaid, tantsuplatse. Uskusid ka, et esemeid ei tohiks maalida sellisena nagu me teame neid olevat, vaid sellisena nagu me neid näeme. Piltide kontuurjooned pidid olema häguasad, sest läbi õhu ei saanud need olla teravad. Impressionistid just õhku ja valgust tähtsustasidki. Nähatavat pilti maailmast püüdsid impressionistid edasi anda väikeste ja visandlike er...
6) Mis on dornse? Ainuke köetav ruum oli kojatagune tuba ehk dornse 7) Nimeta keskaegseid ühiskondlikke hooneid Tallinnas! *Tallinna raekoda *Suurgildide hoone. § 35 Keskaegne kujutav ja tarbekunst Eestis 1) Millises Eesti kirikus võib näha romaanipärast ornamenti ja ristimiskivi (=ristimisnõu)? Valjala kirikus, kus ümarkaarelist, rikkaliku profiiliga lääneportaali kaunistab veel romaanilik lame ja abstraktne raidkivist ornamentika. Ristimiskivi on ka romaanipärane. 2) Miks on Tartu Jaani kirik läinud Eesti keskaegse skulptuuri ajalukku? Tartu Jaani kiriku terrakotaskulptuuride pärast, on läinud ta ajalikku, mida algselt on olnud üle 1000 ja mis sobisid hästi punasest tellisest ehitatud kiriku üldtooniga. Lääneportaali ehisviilu nissidespaiknevad Kristuse, Maarja, Ristija Johannese ja apostlite figuurid. On arvatud, et skulptuurid kujutavad Viimase kohtupäeva stseeni, mis esines sageli prantsuse
näoilme ja elavusega. Hakati kasutama kontraposti ja lihaseid. Tulemuseks oli enneolematu veenvus. N: Polykleitose odakandja ja Myroni kettaheitja. Reljeefidki olid ruumilised. 4.sajandil muutub skulptuur mitmekesisemaks, rahutumaks (Skopas, Praxitelese jumalad, Lysippose portreekunst) 4. Vanakreeka maalikunst Keraamika ja vaasimaalid. Arhailisel ajal kujutati olendeid moonutatud mustade siluettidena, 6. sajandi algul asendus see mustafiguurilise stiiliga. Ornamentika kadus. 6. saj lõpul võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Must krunt, punane taust ja keerukamad liigutused. 5. saj algul paranes veelgi ruumilisus. 4. saj algul oli kahe kunstniku vahel võistlus ning lõpupoole kuulsaim kunstnik oli Apelles. Teine oli Philoxenos. 5. Hellenistlik kunst 4. saj eKr lasi valitseja Mausolos endale püstitada haudehitise Halikarnassose mausoleumi. Hauataguse elu kajastamine muutus üldse olulisemaks. Religioon jäi tagaplaanile. Efesoses
näoilme ja elavusega. Hakati kasutama kontraposti ja lihaseid. Tulemuseks oli enneolematu veenvus. N: Polykleitose odakandja ja Myroni kettaheitja. Reljeefidki olid ruumilised. 4.sajandil muutub skulptuur mitmekesisemaks, rahutumaks (Skopas, Praxitelese jumalad, Lysippose portreekunst) 4. Vanakreeka maalikunst Keraamika ja vaasimaalid. Arhailisel ajal kujutati olendeid moonutatud mustade siluettidena, 6. sajandi algul asendus see mustafiguurilise stiiliga. Ornamentika kadus. 6. saj lõpul võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Must krunt, punane taust ja keerukamad liigutused. 5. saj algul paranes veelgi ruumilisus. 4. saj algul oli kahe kunstniku vahel võistlus ning lõpupoole kuulsaim kunstnik oli Apelles. Teine oli Philoxenos. 5. Hellenistlik kunst 4. saj eKr lasi valitseja Mausolos endale püstitada haudehitise Halikarnassose mausoleumi. Hauataguse elu kajastamine muutus üldse olulisemaks. Religioon jäi tagaplaanile. Efesoses
barbaarseid jõude, kellelt kreeklased vastandasid oma tsivilistatsiooni. Sõna ,,keraamika" pärineb ateena pottseppade linnajao Keramekose nimest. See asus Diplyoni värava taga. Läheduses asus kalmistu, kust on leitud suuri, kuni 2m kõrguseid hauaanumaid, mida hakati hüüdma düpolonvaasideks. 6.sajandi algses e.Kr asendus eelkirjeldatud laad mustafiguurilise stiiliga. Mustafiguurilisel vaasil on kujutused endiselt mustad ja siluetitaolised, kuid oluloselt suuremad. Geomteeriline ornamentika kadus või leidis kasutamist ainult piltkujutiste äärtel. Mustad figuurid maaliti savipinna punakale foonile. Figuuride sisse kraabiti jooni, mis piiratlesid detaile. Inimkeha anatoomiat kujutati realistlikumalt. 6.sajandi lõpul e.Kr võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Siis hakati musta krundiga katma kujutiste tausta, figuurid jäid aga savikarva. Punakale pinnale oli võimalik peene pintsliga maalida üksikasju
Arhitektuurilised ilmingud (Inglismaalt): Menhir üks suur kivi püsti Dolmen esialgse koopa/varju sarnane. Põhjalikum kui menhir. Kromlehh menhiritest ja dolmenitest koosnev "ansambel", kuulsaim Inglismaal asuv Stonehenge. Väikesed kujukesed: Willendorfi veenus 30cm pikkune paks naine, ilma näota, viljakuse sümbol. Vogelherdi kujud hobusekujutis, väike, väga vana kuju. Materjal: mammutluu. Hakkas arenema ornamentika, mida kasutati tarbeesemete kaunistamiseks, eelkõige nugadel, savinõudel, väiksematel pindadel, väga läbi mõeldud. Egiptuse kunst: Püramiidid algselt lihtsa ehitusega, kasutati hauakambritena. Esimesed olid lamekatusega ja kaldkatusega püramiidid. Kolmnurksed kujunesid nii, et nendele ehitati järjest peale, kuni lõpuks moodustus püramiid. Väga hästi on nt säilinud Tutanhamoni haud, mida pole rüüstatud. Kõige
1. Andre Breton otsis järjekindlamat ja positiivsemat tegevussuunda. 1924 nimetas andis ta oma arusaama sürrealismist: ,,puhas psüühiline automatism, mis sõnaliselt, kirjalikult või mõnel muul viisil väjlendab mõtte tõelisi käike, ilma mõistuse kontrollita ja arvestamata eetilisi, religioosseid, esteetilisi või muid selletaolisi kaalutlusi. 2. Sürrealismi üheks eesmärgiks oli elu ja kunsti piiri (ühiskonna reeglite) kahtlaseks muutmine või kaotamine. 3. Spontaansuses, alateadlike tungide väljendamises nägid nad vahendit inimese vabastamiseks mõistlikust nõudva ühiskonna survest. 4. Kirjanduses ja teatrikunstis püüdsid sürrealistid otsese spontaansuse abiga vabastada alateadlikke jõude harrastati nt automaatset kirjutamist ja vabu assotssiatsioone. 5. Sakslane MAX ERNST tegi frotaaze (krobedalt pinnalt saadud jäljendid paberil, hõõrutud). 6. JOAN MIRO (katalaan, Hispaania) fantaasia- ja värviküllastest kujunditest arendas Miro hiljem d...
ja renessanslike palazzode jooned, pole aga kindluslikku sõjalist välimust. Fassaadi ilmestavad akende read ja renessanslikud dekoratiivdetailid. Katuseid katab erineva kõrgusega tornikeste ja kaminakorstnate padrik. Fontainebleau loss Kujunes välja omaette arhitektide, sisekujundajate, skulptorite ja maalijate koolkond. Seal asusid mitmed Itaalia maneristid. Siseruumid rikkalikult kaunistatud värvilisest stukist ja marmorist ornamentika ja figuuridega. Figuuridel manerismile omaselt ebaloomulikult pikad jäsemed, saledad kehad, väikesed pead, kuid õõtsuvatest poosidest võib näha gooti traditsioonide püsimist. Kasutatud allikad: · http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/renessanss/prantsuse.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Louvre · http://miksike.ee/docs/referaadid2005/16saj_prantsuse_kunst_leilalille.htm · Lucia Corrain "Renessanss kunst ja kunstnikud"
1. Lääne-Euroopas hakkas kujunema romaani stiil pärast karolingide kunsti, 10. sajandi lõpus ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni (13. sajandil). 2. Romaani stiili põhilised tunnused: (kuningate ja kindluste periood) ümarkaar on üks romaani stiili kõige tähtsamaid tunnuseid,massiivsus, sest kirikud pidid olema ka kindluse eest, reljeefide kindlavormilisus, romaani kirikuid kaunistas sageli ornamentika, kirikutüüpidest olid levinud basiilikad ja kodakirikud. 3. Romaani kirikute peamine tüüp oli basiilika. 4. Kasutati silindervõlve, ristvõlve ja hilisromaani kirikutes leidub ka roidvõlve. Silindervõlv on poolringjoonekujulise läbilõikega piklik võlv ja ristvõlv tekib kahe silindervõlvi ristuval lõikumisel. 5. Itaalia kirikutel polnud torne, neid asendas kiriku kõrvale iseseisvana püstitatud kampaniil. 6
paksu müüri sisse ehitatud, aga need võisid ka puududa. Basiilikas on löövid erineval kõrgusel eraldatud sammastega ning keskmine osa kõrgem, ülal väikeste akendega. Ümarkaar on üks romaani stiili kõige tähtsamaid tunnuseid; lagedad kivimüürid väikeste laskeavadega, kaitsekäigud, tornid või piilarid, massiivsus, sest kirikud pidid olema ka kindluse eest, reljeefide kindlavormilisus; romaani kirikuid kaunistas sageli ornamentika. 3. Värvige romaani basiilika põhiplaanil need alad, mida varakristlikul ajal veel ei olnud. Kirjutage juurde nende nimetused. 4. Kõige tähtsamad romaani stiili ehitusmälestised. Täitke tabel: Maa Kirik Eripära Saksamaa 1. Maria Laachi kirik Monumentaalsel lääne fassaadil on
ka nähtamatu, teispoolne olemine. Nende kunst püüab nähtavaks muuta nähtamatu. Uskumused · Vaimud kindlat kuju polnud · Tootem (loom) hingesugulus surnud loomaga · Esivanemate hinged rituaalid, pidustused nende austamiseks Usk nähtamatutesse jõududesse ja seaduspärasustesse suunas põldu harivaid loodusrahvaid eemale nähtavatest kujunditest. Selle tagajärjel sündis ja arenes ornamentika. Ornamentika Reeglipäraselt korduvad esemed. Loodusrahvaste ornamendid polnud ainult kaunistus. Päritolult olid nad seotud uskumistega vaimudemaailma ja maagiasse. Põlluharijate kunstis neist märkidest kujunesid reeglipärased süsteemid. Nad väljendasid keerukaid maailmatõlgendusi, uskumusi, võimet kaitsta. Sellist tüüpi usku esineb tänapäeval seoses amulettidega. Loodusrahvad kasutavad ornamente elamutel, tarbeesemetel, kultusobjektidel ja nahal
Vana-Kreeka kunst REFERAAT 1 Sisukord Vana-Kreeka ajaloo periodiseering lk.3 Arhitektuur lk.3 Skulptuur lk.5 Vaasimaal ja ornamentika lk.6 Kokkuvõte lk.6 Kasutatud kirjandus lk.8 2 Vana-Kreeka ajaloo periodiseering Kreeka vanaaega nimetatakse antiigiks, antiigi alla kuulub ka Rooma oma kultuuri, kunsti ja muude elunähtustega. Kulus mitu sajandit, enne kui 12. sajandil e.m.a. põhjast sisserändu alustanud kreeklaste hõimud suutsid umbes aastaks 600 e.m.a. välja arendada oma kunsti. Edasi
madonnareljeefid- ilmaliku emaarmastuse ülistamine. Valmistati pronksist, marmorist, majoolikatehnikas(põletatud savireljeef on kaetud värvilise glasuuriga). Meistriteks nt. LUCA della ROBBIA (1400-1482) ja tema vennapog ANDREA (1435-1525) medalikunst – medalid tähtsate sündmuste v isikute auks. nt. medal Lorenzo de’ Medici portreega hauamonumentides- ühinenud kristlikud ja antiigile viitavad detailid, nt. sarkofaagid, väikeste tiivulised lapsukesed- putod ja antiigi ornamentika. nt. A. della ROBBIA. Madonna lapsega. majoolika. Gooti arhitektuuri üldiseloomustus varagootika- 1200 kõrggootika 1200-1400 hilisgootika- kuni16 saj II pool Prantsusmaal 2 torniga ehitised, Saksamaal /Skandinaavias 1 torniga, Saksamaal oli 2 torni kuni 13. sajandini gooti hõimu järgi nimetus Gotlandi saarel elasid gootid. See nimi pandi alles uusaja alguses, halvustava tähendusega. ALGUS: Saint-Denis’ kloostri kiriku ümberehitus 1144. Prantsusmaal. Kuningavõimu suurendamiseks
d delfiini, maod ja kaheksajalad. 3. Kesk-ja hilisminose ajajärgu nõud. Kreeta maalikunst on vaasimaal populaarseim, hästi palju ornamentikat ja geomeetrilised kujundid. Minosel olid vaasidel spiraalid-heledad. (valged) taimed, lehed, õied, hilises- loodusmotiivid. Tumedad. Taust oli heledam. 4. Mis iseloomustab Kreeta keraamikat? Selle arengus võib iseloomustada mitut etappi, kusjuures kõigelie on omane ere värvirõõm ja dekoratiivsus. Ornamentika on looduslähedane. Hästi loomulikult. 5. Mille poolest erinevad Peloponnesose ps kindlustatud lossid kreeta lossidest? Peloponnesos Kreeta Suured kindlustused ja müürid, sest end tuli kaitsta Puuduvad suured müürid, sest võideldi merel. piiramise eest. Polnud olulisemaid ruume. Olid ka kauplemis ja Megaron- teistest olulisem ja pikem saal. äriruumid+ tööruumid.
Raamatute pilte nimetatakse neis kasutatud punase värvi miniumi järgi (menniku) järgi miniatuurideks. Merovingide ajal olid inimesed ja loomad raamatumaalidel veel lihtsustatud ja varjudeta ning seetõttu tasapinnaliselt mõjuvad. Eri kloostrites tekkisid iseseisvad raamatute kaunistamise koolkonnad. Väga kõrgetasemelisi miniatuurmaale loodi Iirimaal tookordse euroopa ühes kultuursemas osas. Nendele andsid erilise võlu Iirimaa põliselanikelt keltidelt pärinevad ornamentika ning kaunistatud suured algustähed- initsiaalid. Viikingilaeva vööri Ruunikivi Borgundi püstpalkkirik ehtinud lohepea Norras Omapärase peatüki varase keskaja kunstis moodustab pikka aega tervet Euroopat terroriseerinud viikingite kunst. Tuntud on nende laevaninasid kaunistanud nikerdatud lohepead. Paljudesse kohtadesse, isegi kaugele Ameerika mandrile on nad jätnud nn. ruunikive
Pühakiri Koraan. Püha linn Meka (Muhamedi sünnilinn) Paremal all: palverändurid Mekas, keskel Kaaba tempel (islami kõige püham ehitis, mille suunas moslemid üle maailma palvetavad). Levik Umbes sajandi jooksul pärast kujunemist levis Islam peamiselt vallutuste käigus väga suurel maa-alal. Levik tänapäeval Islami kunst Islami kunstis on aga olulisel kohal arhitektuur, tarbekunst ja abstrakne ornamentika. Islam keelab kujutada elavaid loomi ja inimesi, seetõttu on kujutavat islami kunsti väga vähe (olemasolev tähendas keelust üle astumist). Ühe erandina leidub islami kunstis miniatuurmaal. Pildil Iskander (Aleksander Suur). Herat, Pärsia 15. saj. Ehituskunst: mosee Kõige silmapaistvamaks saavutuseks islami kunstis on islami pühakojad moseed. Moseesid on väga mitmesuguseid, kuid enamasti on neil sarnane põhiplaan.
kõrgrenessansi ja sellele toetunud kunsti mõjust ning luua keskaegse või vararenessansiga sarnast kunsti. ISELOOMUSTUS: *Loodi esemeid, mis olid vabad klassitsismi ja elektika eeskujudest. *Esemed pidid olema lihtsad, funktsionaalsed. *Arhitektuuris loobuti klassitsistlikest fassaadidest. *Hoonete välisilme pidi järgima siseruumide paigutust ja ehitusmasside jaotus võid seega olla ebasümmeetriline. *Visuaalses keskkonnas ühtse stiili loomisel tähtis vahend ornamentika. *Arhitektuuris valitsevad orgaanilisele loodusele omased kõverjooned. *Kujutavas kunstis tähendas looduse jäljendamise allutamist dekoratiivse terviku loomisele. *Pildid ja kujud pidid seostuma sisekujundusega, ei tohtinud pakkuda ruumilist sügavust, vaid laotuma pinnale. *Pildil kujutatud figuurid muutusid siluettideks. *Värvid on ebatavaliset ja arvestavad rohkem sisekujundust kui looduses nähtavaid värve. ESINDAJAD: Victor Horta, Antonio Gaudi, Gustav Klimt, Aubrey Beardsley, Arthur
12.Mesopotaamia ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. Ehitusmaterjaliks olid savitellised. Mesopotaamias leiutati kaared ja võlvid, mida kasutati väravate ja keldrite ehitamisel, laed olid puust. Tsikuraat oli astangutega ülespoole ahenev torn. Tipus oli tempel, kus oli jumala elukoht. 13.Istari värav - on kaetud sinise ja kollase glasuuriga, reljeefidel on fantastilised loomad ja ornamentika. aeg: u. 575 eKr. 14.Tsikuraat oli kõrge, massiivne astangutega ülespoole ahenev torn, ülemisel tasandil paiknes pikk kitsas tempel jumalakujuga. Kõige suurem tsikuraat Paabeli torn oli peetud vanal ajal üheks maailmaimedest. See asus Babülonis ja oli pühendatud viljakusjumal Mardukile. 15.Babüloni rippaiad koos Babüloni linnamüüriga on üks vanaaja Seitsmest maailmaimest. Nii aiad kui müür arvatakse olevat ehitatud kuningas Nebukadnetsar II käsul umbes 600 eKr. 17
lüürilisemat suunda. Värvikooskõlad on kaunid ja õrnad, tegelased inimlikult väljendusrikkad. 19. Mis on ikonostaaz? ikoonidega kaunistatud pildisein õigeusu kirikus altariruumi ees 20. Milliseid ettekirjutusi tegi islam kunstnikele? Kuidas see väljendub ehitiste kaunistamisel? Keelatud usulisuse sisuga pildid. Keelatud kujutav kunst. Vahel on seda eiratud miniatuurmaalid, vaibad. Kunstis levib ainult arhitektuur, tarbekunst, abstraktne ornamentika 21. Kuidas nimetatakse moslemita pühakoda? mosee 22. Kus võis islami kunstis erandina kasutada loodusmotiive (taim, loom, inimene)? 23. Mis on arabeskid, kus neid kasutatakse? Keeruline ja väänlev taimemotiiv, kasutati ornamentikas. 24. Milliseid kunstialasid eelistasid rahvasterändamise aegsed hõimud? Tarbekunsti 25. Mida mõeldakse ,,loomastiili" ja ,,paelornamentika" all, kus seda kasutati (arhitektuur, maal, graafika, tarbekunst jne- vali õige ja kirjuta täpsemalt
(18671942) loodud Pariisi metroo sissepääsud. Juugendstiil oli tekkinud kui mäss tööstuse vastu, kuid arhitektid hakkasid üha enam kasutama uusi tööstuslikke ehitusmaterjale, eriti raudbetooni ja klaasi, mis võimaldasid enneolematud ruumilahendusi ja hiigaslike akende sillustamist. Uusi tehnilisi võimalusi kasutati esialgu tööstushoonetes, raudteejaamades ja kaubamajades. Uudsed materjalid ja tehnoloogiad vähendasid paljude juugendarhitektide huvi ornamentika vastu. Leiti, et kui ilu aluseks on vormi tulenemine funktsioonist ja materjali omadustest, võib neile rajada nii ehitiste kui esemete esteetilise mõju (saksa arhitekt PETER BEHRENS, 18681940). Nõnda muutus hiline juugendstiil 20.sajandi tööstuskunsti (disaini) alguseks ja 1920.aastail tärganud funktsionalismi eelastmeks. Kujutavas kunstis tähendas juugendstiil looduse jäljendamise allutamist dekoratiivse terviku loomisele
Soome kunstnikke innustas Karjala, sest seal oli kogutud suurem osa eepose ,,Kalevala" laule ning sealne elulaad oli kõige ürgsem ja loodus suurejooneliselt metsik. Arhitektid ELIEL SAARINEN (18731950) ja eriti LARS ELIEL SONCK (18701956) kasutasid eeskujudena arhailist soome puitarhitektuuri ja keskaegseid maakirikuid ning võttes omaks ka rahvusvahelise juugendstiili mõjusid, ehitasid rohmakalt tahutud kiviplokkidest massiivseid hooneid. Sageli kaunistas neid nurgeline ornamentika, millesse põimiti taimemotiive ja muinasjutulisi elukaid. Saarineni tuntumaid töid on Helsingi raudteejaama hoone ning Sonckil Tampere toomkirik. ,,Kalevala" ja rahvaluulekogu ,,Kanteletar" andsid peamise temaatika AKSELI GALLEN KALLELA (18651931) loomingule. Olustikurealistina alustanud kunstnik lahendas mõned eepose teemad realismilähedaselt, kuid leidis varsti, et rahvaluulemaailm vajab tinglikumalt, ornamentaalsemat, aga ka jõulisemat ja tundeküllasemat stiili
Hiina kunst Sisukord: Kunstkäsitöö Skulptuur Maalikunst Arhitektuur Vanimad kunstimälestised Hiinas on säilinud aastast 3000e.Kr. Nendeks on peamiselt savinõud, esineb ka spiraalmotiiv. 1100 255 e.Kr. pärinevad kuulsad pronksnõud. Neid kaunistav ornamentika koosneb lihtsatest geomeetrilistest motiividest ja stiliseeritud fantastilistest loomafiguuridest Pada, 5000 3000 eKr Kunstkäsitöö 618 907 Esemeid tehakse pronksist (kannud ja vaasid). Erilised on pronkspeeglid, mis on kaunistatud, vabas ja voolavas stiilis, looma ja taimemotiividega. Esineb vormilikkust ja tehnika peenust. 7. 9. sajandist pärinev pronksist vaas Kunstkäsitöö 960 1280 Algab hiina keraamikas õitseaeg.
KEVAD (1480) · Firenzes · M tempera puidul · T- Veenus (Aphrodite) Läänetuul Zephyros ja nümf Chloris (Flora). Kevad Flora. Mercurius (jumalate sõnumitooja) peletab pilvi. Cupido ülal vibu ja nooltega - armastusjumal. 3 graatsiat jumalanna teenijannad. · S lilled kevad, õnn abielust. Firenze on lillede linn. Maod Mercuriuse saua ümber viljakus. · K Veenus keskel. Figuurid grupeeritud. Drapeeringud, läbikumavad kehad. Mustrid ja ornamentika. Tumedal foonil GIOVANNI BELLINI (1430 1506) · Veneetsia kunstnik · Õlimaal (rohkem värvivarjundeid) · Ruumiline sügavus · Sümmeetriline grupp · Keskmes Neitsi Maarja · Õp.lk.56
ajaloolise tagapõhja, ning erisuguste rahvuslike traditsioonidega. Märgatavad oli bütsantsi ja pärsia,kagu-aasia malai kultuuri mõjud. Õitseng kestis 8-12.saj. ISLAMI KUNST · Tähtsal kohal oli arhitektuur. Kõikjal, kus muamedlus oli kerkisid moseed(pühakojad),medresed(islamiusuliste noormeeste koolid),hauakambrid,rajati kaubatänavaid,karavandide peatuspaiku. · Kuppelkatused olid,võlvitud sissekäigud,galriid,rikkalik ornamentika. Püstitati losse,paviljone. · Esimesed moseed Mekas ja Mediinas olid tagasihoidlikumad,hakkas kerkima suuremaid nagu Omari mosee Jeruusalemmas, Al-Aksa mosee ja Omaijaadide mosee Damakuses. Al-Azhari mosee Kairos. Mida suurem oli nende võim, seda uhkemaid ehitisi lasksid nad püstitada. · Probleeme tekitas Muhamedi keeld kujtada Allahi loodud elusolendeid-inimesi ja loomi. Sellep puudusid islami kunstist skulptuur ja tahvelmaalid
Suurbritanniast 19. saj keskel (esimene teos 1883) 2. Rühmitus, kes üritas tahvelmaali arendada monomentaal dekoratiivse maaliga? "Prerafaeliidid" 3. Juugend, kuidas on saksa, prantsuse ja inglise keeles? Saksa - Jugendstil, Prantsus - art noveau, Inglise - Modern Style 4. Iseloomusta arhitektuuri, kujutavat kunsti ja tähtsamad kunstnikud? Arhitektuur -uute tööstuslike materjalide kasutam. -raudbetoon ja klaas võimaldasid uusi ruumilahendusi ja hiiglaslike akende sillutamist -huvi ornamentika vastu kadus -ilu aluseks on vormi tulenemine funktsioonist ja materjalide omadustest Kujutav kunst -looduse jäljendamise allutamine dekoratiivse terviku loomisele -pildid ja kujud pidid seostuma sisekujundusega ega tohtinud olla ruumilised -figuurid muutusid siluettideks -ebatavalised värvid 5. Milline oli looming sisult, milline vormilt? Sisult kaasaeg, mitte sümbolistlik Süntetism - puhaste värvidega kohad tumedate kontuuriga. Fovism 1905-1907, Impressionism 1933/34 1
Romaani kunst: 10-13.s. Inglismaal, Lõ-Pr-l 13s Sx- mõjud ka peale seda. Esimene kunstiliik, mis haarab kõiki kunstialasid. Aeg, mil tekib monumentaallaad, skulptuur, arhitektuur. On lõppenud rahvasteränne, koos maaviljeluse arenguga hakkavad Euroopas kaduma näljahädad. Kloostrite areng on kiire. Kristlane tollal allasurutud müstikast. Romaani ornamentika taimemotiivid, loomamotiivid. Motiivid on stiliseeritud, peegelduvad näiteks sammaste kapiteelidel. Elulaadilt on stiil range ja lihtne. Rüütlikultuuri aeg, millele tekkis algus juba Karli ajal. Mööbel lihtne, aknanissides. Keskajal oli unustatud höövel, treimist tunti. Põhiliseks esemeks on kirst, rautatud äärtega. Arhitektuuri mõju mööbliesemetel, tarbekunstil. Hakkavad välja kujunema koolkonnad oma eripärasustega. Mööbel kas lõigete või maalingutega.
Rokokoostiili sisekujundus Versailles' luksusest tüdinenutele ehitati linnapaleesid, mille ruumide sisekujunduses loobuti välisarhitektuuridetailide (nt poolsammaste, pilastrite, karniiside) kasutamisest, sest need tundusid olevat liiga raskepärased. Selle asemel kaeti seinad suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest peened liistud või raamid. Liistudest hargnes ebasümmeetriline, õrn ja kapriisne ornamentika. Sageli ülekullatud kipsist või stukist. Ornamentide motiivideks olid naturalistlikud ja lopsakad taimevarred ning lehed. Tihti kujutati poolikut merekarpi (nn.orvand) selle prantsuse keelsest nimetusest, rocaille, tuleneb ka uue stiili nimetus rokokoo. Seinad värviti heledates toonides (eelistatud valge, kuld ja nn pastelltoonid), sageli kasutati suuri peegleid.
Romaani kunst - ehk ÜMARKAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAR Saab alguse 10 sajandil ja erinevates piirkondades lõppeb erineval ajal näiteks Saksamaal 13 sajandi lõpu pool, aga üldiselt peetakse 12. Sajandi teist poolt lõpuks. Saab alguse Prantsusmaalt ja seal lõppes ka kõige varem ära. Seal oli ta ka kõige ilusam. Mõjutusi tuli antiikkunstist, varakristlikust kunstist, Bütsantsist ja Islamist. Kõige rohkem väljendus see arhitektuuris ja sarkaalarhitektuuris (pühad hooned). Katoliku usk oli tähtsal koha. Romaani kirikute seinad olid väga paksud ja aknad väga väikesed oskamatuste tõttu. Sellest tulenevalt olid kirikud suhteliselt pimedad, aga see pimedus ja karmus sobis väga hästi tollase maailmavaatega, kuna sooviti inimesed tunneks hirmu ja austaksid jumalat. Erinevad laestiilid · Laelagi · Silindelvõlv · Ristvõlv ehk kaks silindervõlvi on risti Aja möödudes muutusid laed aina keerulisemaks ja ka ilusamak...
Selle üheks tagajärjeks oli ornamentide sünd ja areng. ,,Ornament" on tulnud ladina keelsest sõnas ,,ornarne" kaunistama. Loodusrahvaste ornamendid polnud ainult kaunistus. Päritolult olid nad seotud uskumisega vaimudemaailma ja maagiasse. Tihti väljendasid need keerukaid maailmatõlgendusi ja uskumusi, neile omistati võime kaitsta esemeid või nende omanikke. põletatud Savi kasutamine Ürgaegsete põlluharijate maskid ja ornamentika, mis olid valmistatud vähem püsivast materjalist, pole meieni säilinud. Kõige rohkem on säilinud nende valmistatud põletatud savist esemeid. Esialgu vooliti neid kätega, aga alates IV aastatuhandest eKr hakati kasutama potiketra, mis andis anumatele korrapärasema vormi. Megaliitilised ehitised Neoliitilistest küladest on säilinud jälgi eriti siis, kui majad olid savist või kivist.
Dünaamilisus, liikuvus, õhulisus, looduslähedus, elu tõepärane kujutamine, pidulik rahu, sümmeetria, stiihiline torm, rahvalikkus. 2. Mis vahe on sisekujunduses barokil ja rokokool? Rokokoo ruumide sidekujunduses loobuti välisarhitektuuri detailide(nt poolsammaste, pilastrite, karniiside jne) kasutamisest. Selle asemel kaeti seinad pannoodega, mida üksteisest eraldasid liistud või raamid. Barokk-ruum oli sümmeetrilisem ja rokokoos tuli moodi ornamentika motiividena taimevarred, lehed ja orvand(merekarp). Rokokoo seinad olid väga pastelsed ja ruumid luksuslikud. 3. Kes oli see Itaalia skulptor ja arhitekt, kelle tööd on Peetri kiriku esine kolonnaad ja ,,Püha Teresa ekstaaz"? Lorenzo Bernini 4. Mille lasi Louis XIV rajada väikese jahilossi kohale? Versailles lossi, mida ümbritses prantsuse park. 5. Milline barokk palee sai üle Euroopa eeskujuks, kirjelda seda.
-Levis ilmalik portreekunst- realistlikud, individualiseeritud portreebüstid -populaarsed olid madonnareljeefid- ilmaliku emaarmastuse ülistus; valmistati marmorist, pronksist, aga ka uues ja odavamas majoolikatehnikas (põletatud savireljeef on kaetud värvilise glasuuriga) -Taaselustus medalikunst- neid vormiti tähtsate sündmuste või isikute auks -hauamonumentides nii kristlikke kui ka antiiklikke detaile- nt. Tiivulised lapsukesed, sarkofaagid, antiikajast ornamentika Maalikunst 15.sajandil -pühalik ja ilmalik temaatika sulandusid kokku - kirikute ja kabelite seintele maaliti peamiselt freskotehnikas, puutahvlitele temperavärvidega, hakkasid levima ka õlivärvid -maalikunsti uuenemise keskus- Firenze Masaccio "Püha Kolmainsus"- fresko, tsentraalperspektiiviga loodud illusoorne ruum Brancacci kabeli freskod- mõjurikkad, inimestele antud veenev ruumilisuse ja kehalisuse mulje Angelico
klassikalise ajajärgu omi sai vaadelda igast küljest. Kujude näod on tõsised ja rahulikud. Kujude elavuse saavutamiseks kasutati kontraposti. 5. Amfora, kolmesangaline hüdria, krateer, voluutkrateer, kann, küüliks, kantharos ja leküütos. Kaunistamiseks kasutati musta- ja punasefiguurilisi stiile. 6. saj eKr algul hakati kasutama mustafiguurilist stiili. Kujutised olid mustad ja need maaliti savipinna punakale foonile. Geomeetriline ornamentika kadus või leidis kujutamist ainult piltkujutiste äärel. Figuuride sisse kraabiti jooni, mis piiritlesid detaile. Inimese anatoomiat kujutati realistlikumalt. 6. saj eKr lõpul võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Siis hakati musta krundiga katma kujutise tausta, figuurid jõid aga savikarva. Punakale pinnale oli võimalik peene pintsliga maalida üksikasju. Sai kujutada keerukamaid liigutusi, ilmusid kehade pöörded ja nii muutus kogu kujutis ruumilisemaks ja
Gooti stiil Teine suurem keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. Inglismaal 12.saj, Itaalias 13.saj, Saksamaal 13. Saj II pool, Eestis ja Lätis 14. Saj. Jaguneb 3'ks perioodiks: varagootika(1140-1200), kõrggootika(u.1200-1350) ja hilisgootika(1350-1525). Nimetus tekkinud ammu hääbunud gooti võimu järgi. Arhitektuuri tunnused Põhiplaan basiilika, transept mitmelööviline, krüpte ei ehitatud, koori otsas kooriruumi ümbriskäik, apsiidid puudusid, maarjakabelteistest suurem kabelipärg, koori lõpmik võis olla tahuline e. polügonaalne, põrand samal tasapinnal kogu kiriku ulatuses, teravkaar- kaks diagonaalset travee kohal ristuvat teravkaar, võlvisiilud-roidevahelised osad, tugipiilar- seinatugi, võlvide külgsurve tasakaalustamiseks, piilar-mitteantiikses stiilis sammas võlvistiku või laekonstruktsiooni kandmiseks, roie-raidkivist või tellistest ...
Barokk-kunst Eestis I Sissejuhatus Euroopa kunstis valitses barokk u. aastatel 1600-1750. Kõige stiilipuhtamal kujul valitses barokk feodaalsetes ja katoliiklikes maades, kus pidi ülistama kunigate ja kiriku suurust ja vägevust (Hispaania, Itaalia, Flandria). Barokk-kunstile on omane: · liikuvus · rahutus · tunnete rõhutamine Eestis valitses barokk u. 1630-1780. Eesti barokk on lihtsam ja kainem kui Lääne-Euroopas. Eestis oli valitsev luteri usk. Põhjasõjas (1700-1721) läks Eesti Rootsi võimu alt Vene impeeriumi võimu alla. Eesti barokis võib eristada 2 perioodi: 1) Rootsi-aegne barokk (mõjud Hollandist) 2) Vene-aegne barokk (mõjud Itaaliast ja Prantsusmaalt) II Arhitektuur Rootsi aeg Põhiliselt ehitati linnades. Rootsi ajal oli Eesti üks tähtsamaid kaubalinnu Narva. Narva oli Eesti barokilinn! Kahjuks häv...
Harmooniliste joonte ning geomeetriliste mustritega fassaad modelleeriti Leon Battista Alberti poolt. Fassaad valgest ja rohelisest marmorist. 13. Santa Croce Püha Risti kirik. Seal asub Michelangelo ja Galileo Galilei haud. Ehitamist alustati 1294, fassaad lõpetati alles 19. saj. 14. Capella dei Pazzi 1430-1443, asub Santa Croce kiriku õuel. Rakendatud on antiikseid vorme sambad, pilastrid, baasid, ornamentika. Brunelleschi. Silinderkuppel koonilise katuse ja ümmarguse laternaga. Interjöör on renessansi harmoonia pärl oma valgete seinadega, mida liigendavad hallid kivipilastrid. 15. Basilica di Sant' Andrea Püha Andrease basiilika, Mantovas. Leon Battista Alberti jooniste järgi. Fassaad meenutab antiiktempli fronti ja/või triumfikaart. 16. Loggetta Sansoviniana 1549.a., asub Veneetsias Püha Markuse basiilika kampaniili jalamil
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
