Need olid orjade suhtes mõnevõrra sallivamad kui inglased ja ameeriklased. Kuna seal kehtis seadus, mille järgi igaüks, kes suutis tõestada oma põlvnemist prantsuse vüi hispaania esivanemast, oli hoolimata naha värvusest valge kodaniku õigustega. Nii kujunes New Orleansis välja jõukamate segavereliste elanike kiht nn. kreoolid. Omapäraseks traditsiooniks kujunesid New Orleansi jazzmuusikute juures orkestrite võistlused. Esialgu püüdsid läheduses asuvatel tantsuplatsidel asuvad orkestrid üksteist lihtsalt "surnuks mängida", hiljem viidi aga rongkäikude ja karnevalipidustuste ajal konkureerivaid orkestreid sihilikult kokku ja lasti neil võistelda. -3- Ragtime Vaidlusi on esile kutsunud ragtime'i umbkaudsed sünniaastad: arvamused kõiguvad 1870-ndate ja 1890-ndate aastate vahel; samuti ei olda päris üksmeelsed selles, kas siin on tegemist vaid
lõpukoor. Bach "Matteuse Passioon" (vähem religioosne, rohkem isiklik, jõuline, rahvalauludele omaste meloodiatega) INSTRUMENTAALMUUSIKA 17.saj pillimuusikas oli suurimaks sündmuseks viiuli esilekerkimine ansambli ja soolopillina (tuntud viiulimeistrid Amati, Stradivari). Instrumentaalmuusika hõlmas barokiajastul mitte ainult salonglikku kodust musitseerimist, vaid ka orkestrimuusikat. Orkestrid olid ka ooperimajade ja teiste teatrite, samuti kirikute juures Sonaat instrumentaalteos, mis koosneb mitmest eri karakteriga lõigust. (eri tüübid: kiriku ja kammersonaat). Kuulsaim helilooja oli Arcangelo Corelli (16531713) Kontsert tavaliselt 3osaline teos solisti(de)le ja orkestrile. Kiiretes osades vahelduvad orkestri ja soololõigud. Concerto grosso mitmeosaline orkestriteos, kus väike rühm soolot mängivaid pille võistleb (vastandub) orkestriga
mängisid kirikukapellides. Üha rohkem läks hinda virtuoossus, tekkis solistide kultus (kastraadid ooperis). Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid (Amatid, Guarnierid, Antonio Stradivari). Konstrueeris uusi puhkpille (põikflööt, fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. Puhkes orkestrimuusika buum. Orkestrid esinesid õukondades, lossikirikutes, õukonnateatrites, 18.saj algul linnaväljakutel ja kohvikutes. Barokkorkester kasvas välja barokktriost, oli tänapäevasest sümfooniaorkestrist oluliselt väiksem ja tavaliselt neljahäälne (kaks võrdse tähtsusega viiulirühma, harmooniatäiteks vioolade rühm ja basso continuo, mida mängiti vastavalt vajadusele mitme pilliga, nt tsello, kontrabass, fagott jm). Üha enam populaarsust võitis homofooniline mitmehäälsus. See tekkis algselt
sai. 1869. aasta 18.-20. juunil leidiski laulupidu Tartus aset. Esimese üldlaulupeo peakomsjoni esimeheks määrati sakslasest estofiilne pastor Hugo Adalbert Willigerod, et sakslasi lepitada, üldjuhiks sai aga Jannsen, kelle kõrval oli teiseks üldjuhiks helilooja Aleksander Kunileid- Saebelmann. Esinejaid tuli peaaegu igast Eesti nurgast, ühtekokku ligi 900, kelle hulgas olid nii lauljad kui ka orkestrid (toonases kõnepruugis pasunakoorid). Jannsen, kes enamjaolt pani kokku laulupeo kava, võttis sinna palju saksa päritolu vaimulikke ja ilmalikke laule, mistõttu peost distantseerus Carl Robert Jakobson, kes oli soovinud peaaegu ainult eesti algupäraga laulude esitamist. Samuti nõudis Jannsen, et laulupeol osaleks ainult meeskoorid. Seega suleti tee ka segakooridele. Enne laulupidu manitses Jannsen koore aegsasti laule harjutama, et eestlased endile häbi ei teeks
mängisid kirikukapellides. Üha rohkem läks hinda virtuoossus, tekkis solistide kultus (kastraadid ooperis). Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid (Amatid, Guarnierid, Antonio Stradivari). Konstrueeris uusi puhkpille (põikflööt, fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. Puhkes orkestrimuusika buum. Orkestrid esinesid õukondades, lossikirikutes, õukonnateatrites, 18.saj algul linnaväljakutel ja kohvikutes. Barokkorkester kasvas välja barokktriost, oli tänapäevasest sümfooniaorkestrist oluliselt väiksem ja tavaliselt neljahäälne (kaks võrdse tähtsusega viiulirühma, harmooniatäiteks vioolade rühm ja basso continuo, mida mängiti vastavalt vajadusele mitme pilliga, nt tsello, kontrabass, fagott jm). Üha enam populaarsust võitis homofooniline mitmehäälsus. See tekkis algselt
Viimaste suhtumine oli siiski ignoreeriv ja laulupeo vastane. Baltisaksa ja vene lehtede vahel tekkis sel alusel poleemika, mida Jansen oma ,,Eesti Postimehes ei käsitlenud. Peost osavõtnud kirjeldasid laulupidu ka soome ajakirjanduses. Esimest laulupidu peeti õnnestunuks nii korraldusliku- kui ka muusikalise koha pealt. Ta suurim tähendus seisnes selles, et rahvuslik liikumine sai uut hoogu ja mitte ainult muusikalises osas. Asutati ka palju uusi laulukoore. Pasunakoorid ja orkestrid olid paljudele laulupeost osavõtjatele veel uudiseks. Seetõttu hakkas levima puhkpilliorkestrite asutamine. Koorid ja seltsid said peost eeskuju kohalikkude laulupäevade korraldamiseks, mida peeti juba samal aastal Tarvastus, Kursis, Kärus,Türil jaIisakus. Kuna Saaremaalt üldlaulupeol koore ei olnud, peeti Kuressaares samal suvel Kaarma ja Kärla kooride osavõtul oma laulupidu. 1870. aastate algupoole kohalike laulupidude ja kokkutulekute pidamine jätkus,
Eesti Rahvusliku kultuuri algus *19saj teine pool - Eesti rahvusliku eneseteadvuse loomine -Hakati huvi tundma profesionaalse kunsti vastu. -Kristjan Jaak Peterson tõstis esile eesti keele, tekkis eesti haritlaskond. - 1838 asutati Õpetatud Eesti Selts. -1857 ilmus Kalevipoja eepos.Kretswald -Berno postimees hakkas ilmuma 1857. -1867 ilmus Lydia Koidula esimene luulekogumik. -1839 Loodi esimesed orkestrid Verigree ja 1848 Torna. -1855 hakati pidama kohalikke laulupidusi. -Esimene üldlaulupidu 1869 Tartus. -Eestis polnud võimalik veel tol ajal õppida. -Esimesed kunstinikud püüdlesid kunsti hariduse poole Peterburis. -Johann Köler esimene kunstnik kes läks eestist välismaale õppima 1826-1899. Johann Köler · Talupoja peres sündinud Johann Köler Sündis Viljandi maal 1826 ja suri 1899(Maetud suur Jaani kalmistule) · Õppis Viljandis Kreiskoolis. · 1846 läks Peterburi.
näiteks liumägede ehitamisel jne. Kokkuvõte Kokkuvõtteks tahan ma öelda seda, et Tapa Gümnaasiumi praegust taset, nagu näha ei olnud kerge saavutada. Selleks oli vaja palju inimesi, õigeid otsuseid, tahtejõudu ja oskuseid mida teistel koolidel ei olnud. Tänu rahva soovile hakati rajama eesti keelset kooli ja see viis edukuseni. Tänu õpilastele on Tapa Gümnaasium saavutanud palju rohkem, kui algusaastatel ettegi võis kujutada näiteks sporditase, muusika, orkestrid, laulukoorid, maleringid, kunstiringid ning nende hobidega on omakorda saavutatud esikohti maakonnas, meistrivõistlustel, eestis jne. Jällegi tänu meie targale direktorile Elmu Kopelmannile on koolis tehtud nii mõndagi, just remondi osas. Esmalt ehitati kooliga ühte Tapa Spordikeskus, kus toimuvad õpilastel kehalise kasvatuse tunnid ning pärast praegust remonti meie koolis, olen ma kindel, et maja on väga ilus ja igal lapsel kes käib Tapa Gümnaasiumis on selle üle uhke tunne.
Muusika Kuidas kirjutada retsensiooni 1. Kirjuta nagu ajalehe artiklit 2. Millal, kus ja mis see oli (kuupäev, koht ja üritus) 3. Mis see on? (kirjelda seda üritust või festivali põgusalt) a. Kirjelda üritust põgusalt 4. Enda põhjendatud arvamus a. Kuidas publik selle vastu võttis b. Repertuaar c. Kas ole hea või mitte d. Millised koosseisud Ludvig van Beethoven (1770-1827) Läks noore mehena viini, tahtis et mozart hakkaks tema õpetajaks. 1792 uuesti viini, tahtis et hadyn hakkaks õpetajaks, aga ta oli liiga vana. Peale seda sai ta muusika õpetajaks koolides. Varsti hakkas kaduma tal kõrvakuulmine. Seetõttu loobus ta oma õpetaja tööst ja muust. Aga kõige suuremad tööd tegi ta kurdina. Ta suhtles läbi kõnevihikute teiste inimestega. Kasvatas ülesse oma vennapoja, ta et abiellunud kunagi. Tema muusiika on kõvasti mõjutatud prantsuse r...
Sootuks kõrgemaid kunstilisi ülesandeid seadis ta prelüüdides ja fuugades kogumikust " Hästitempereeritud klaviir ( I ja II vihik ) " - kummaski vihikus on 24 prelüüdi ja fuugat kõigis mazoor- ja minoorhelistikes).Bach oli esimene, ke püüdis helistike ringi süstemaatiliselt ja täielikult ära kasutada. `Inglise süidid` , `Prantsuse süidid` , 6 partita`t. Orkestrimuusikat kirjutas Bach peamiselt Köthenis ja Leipzigis, kus tema käsutuses olid väga kõrgel tasemel orkestrid. " Brandenburgi kontsert" ebatavaline koosseis. Bachi orkestrisüitidest on säilinud neli. Bachi kõige nelja puhul on teose esimeseks, pikimaks ning olulisimaks osaks prantsuse stiilis avamäng (ouverture). Ülejäänud osadeks on tantsud või karakterpalad. Viimase näiteks on ülemaailmse kuulsuse saavutanud "Aaria" 3. süidist. Kammermuusikat kirjutas Bach peamiselt Köthenis ning sellest on säilinud vaid väike osa. Eriti tähtis
Reitersi juhitud Riia Ooperiteater, millest sai alguse nii läti algupärane ooper kui ka ballett. Eesti o Teatrielu keskuseks kujunes Tallinn, koos kolme suure kutselise teatriga Estonia, Draamateater ja Töölisteater. Tuntumad sõnameistrid olid P. Pinna , E. Villmer, A. Lauter, L. Reiman. Kutselised teatrid töötasid ka Tartus, Narvas, Pärnus ja Viljandis. Muusika o Laienes muusikaga tegelevate isikute ring, tekkisid uued laulukoorid ja orkestrid. Üldlaulupidusid hakkati korraldama ka Leedus. Tegevust jätkasid juba tuntud heliloojad: Eestis J. Aavik , H. Eller, C. Kreek, P. Süda. o Kujutav kunst Leedu o Kerkis esile Lääne-Euroopas kunstihariduse saanud põlvkond, kes astus välja iganenud vormide ja väljendite vastu, propageeris julgelt modernismi. Tuntumad kunstnikud olid: P. Kalpokas, K. Sklerius, A. Galdikas, S. Usinskas. Eesti ja Läti o Valitses väga kirev pilt
kultuurist võis üha rohkem leida inglise, prantsuse, skandinaavia ja soome-ugri kultuurimõjusid. Kuna kultuurisuhtlust korraldavad organisatsioonid tegid tublit tööd, levis ka Eesti kultuur välisriikidesse. Maailmasõdade vahel arenes Eesti kultuusist välja moodne euroopalik kõrgkultuur. Suurenes elukutseliste kirjanike, kunstnike, muusikute ja näitlejate arv, tekkisid uued professionaalsed teatrid, koorid ja orkestrid. Sel ajal, kui kõrgkultuur arenes ei hääbunud rahvakultuur, vaid seevastu hoopis rikastus ja kaasajatus. Haridus ja teadus Peale Esimest maailmasõda toimusid suured muutused ka Eesti hariduses. Senine venekeelne õppetöö asendati eestikeelsega ning see toimus osaliselt ka juba sõja ajal. Varasema seisusliku haridussüsteemis asemele loodi ühtluskool. Selleks, et haridustaset Eestis tõsta, mõeldi välja see, et igal kodanikul on kohustus läbida 6-klassiline koolihariduse
eeskujuks võetud hõimurahva soomlaste rahvapärimuse ainetel konstrueeriti "muinaseesti maailmapilt", millesse kuuluvate rohkete mütoloogiliste tegelaste tekkest ja tegevusest loodi hulk kunstmuistendeid. Ajaloolistes jutustustes idealiseeriti muistset priiuseaega ja kirjutati rahva teadvusse ettekujutus 700-aastasest orjaööst. Tähtsat osa rahvuslikus liikumises etendasid eesti seltsid, mis loodi saksa seltside eeskujul üle kogu maa; kihelkondades asutati laulukoorid ja orkestrid. Viljandimaalt alguse saanud liikumisest raha kogumiseks eesti õppekeelega kõrgema rahvakooli (Aleksander I auks nimetati seda Eesti Aleksandrikooliks) asutamiseks kujunes ülemaaline massiorganisatsioon eesotsas Peakomiteega (tegutses 18701884), mis tegeles rahvusliku agitatsiooni ja 4 kultuuriürituste korraldamisega. Tartus asutatud, eesti soost haritlasi koondav Eesti
"muinaseesti maailmapilt", millesse kuuluvate rohkete mütoloogiliste tegelaste tekkest ja tegevusest loodi hulk kunstmuistendeid. Ajaloolistes jutustustes idealiseeriti muistset priiuseaega ja kirjutati rahva teadvusse ettekujutus 700-aastasest orjaööst. Tähtsat osa rahvuslikus liikumises etendasid eesti seltsid, mis loodi saksa seltside eeskujul üle kogu maa; kihelkondades asutati laulukoorid ja orkestrid. Viljandimaalt alguse saanud liikumisest raha kogumiseks eesti õppekeelega kõrgema rahvakooli (Aleksander I auks nimetati seda Eesti Aleksandrikooliks) asutamiseks kujunes ülemaaline massiorganisatsioon eesotsas Peakomiteega (tegutses 18701884), mis tegeles rahvusliku agitatsiooni ja kultuuriürituste korraldamisega. Tartus asutatud, eesti soost haritlasi koondav Eesti Kirjameeste Selts (tegutses aastail 18721893) arendas eesti kirjakeelt, korraldas
luulekogumikke, lavastati eesti näidendeid jne. Suureks sündmuseks terve vene kogukonna jaoks oli Puskini 125. sünniaastapäeva tähistamine 26. mail 1924, millest kujunes hiljem välja iga-aastane traditsioon `Vene kultuuri päevade' näol. See üritus sai eeskujuks Vene pagulaskonnale kogu maailmas. Tavaliselt peeti sel päeval palvusi ja korraldati rahvariietes rongkäike. Rahvamajades ja vabas õhus toimusid kontserdid, esinesid vene rahvapillide orkestrid, laulukoorid ja tantsijad, õhtuti esitasid taidlusteatrid oma lavastusi ning kogu pidupäev lõppes üldrahvalike pidustustega. 1931. aasta kevadel korraldati Tallinnas suur vene näitus, kus demonstreeriti erinevaid vene kultuuri avaldumisvorme Eestis. Näitusel eksponeeriti maalikunsti, graafikat ja arhitektuuri, koostatud olid ka kiriku-, arheoloogia-, olme-, kooli-, teatri-, raamatukogu-, spordi-, käsitöö-, kirjastuse-, perioodika- ja kirjandusteemalised väljapanekud. 1920.1930
Ladinakeelse oratooriumi suurmeister oli Giacomo Carissimi (1605-1674) ,,Jefta" Itaaliakeelse oratooriumi peameister oli Alessandro Scarlatti (1660-1725).Passioon on Kristuse kannatuslugu kujutav oratoorium Barokiajastu instrumentaalmuusika. 17.saj pillimuusikas oli suurimaks sündmuseks viiuli esilekerkimine ansambli- ja soolopillina. Instrumentaalmuusika hõlmas barokiajastul mitte ainult salonglikku kodust musitseerimist, vaid ka orkestrimuusikat. Orkestrid olid ka ooperimajade ja teiste teatrite, samuti kirikute juures. Sonaat- koosnes algul mitmest erineva karakteriga lõigust, hiljem mitmest iseseisvast osast. Sonaat võis olla nii kiriku- kui kammermuusikateos. Arcangelo Corelli(1653-1713) 2 Sonaadi paralleelvormiks on kontsert, eelduseks triost suurem koosseis. Concerto grosso
Kära- ja rahvarohkete pidude kõrval on aga alati süüdatud tuli oma kodu juures, kuhu kogunes pere, palgalised ja linnasugulased. Tänapäeval teevad oma elamises, kamina või tuleaseme juures, veekogu kaldal või kenal aasal ühistuld sagedasti sõbrad või sõpruskonnad. 19. sajandil kuulus väiksemate koosviibimiste juurde kannel, suuremate pidude juurde lõõtspill - peamine tantsumuusika pill. Mitmel pool maal mängisid enne Teist maailmasõda kohapealsed orkestrid, pasunakoorid, hiljem muudki populaarse muusika ansamblid, kes saatsid estraaditähti. Viimastel kümnenditel on aga taaselustatud torupillimuusika, üha enam on ka lõõtsa- ja karmoskamängijaid. Kuid ega pillimäng pole jaanitule juures kohustuslik element. Muidugi on alati lauldud ja juteldud ka lihtsalt niisama. Laste jaoks oli see öö, mil võis olla päikesetõusuni üleval, samuti nagu aastavahetusel nääride ajal.
ja tempodes. Teos "Zyklus" on materjal grupeeritud plokkidesse ja mängija ise valib, mis järjekorras ta mängib. Kahes kammerteoses peavad osalejad ka näitelma klarneti teoses arlekiini kostüümis, teoses "Sirius" tulnukatena. Orkestrimuusika Tähelepanuväärseim teos "Gruppen" kolmele orkestrile (ja kolm dirigenti). Iga orkester mängib erinevas tempos. Muusikaline materjal liigub ühelt orkestrilt teisele. Tekib kõlaruumi liikumise efekt, kuna orkestrid on saal eri osades. Teoses "Trans" kasutab ta visuaalset efekti violetse valguse näol. Publik näeb ainult keelpillimängijaid ja ülejäänud orkester peidus. Vokaalmuusika Seda kirjutanud üpris vähe. Tähtsaim teos "Stimmung" kuuele lauljale. Lauljate partii koosneb vaid b noodi ülimhelide reast . mõjub hüpnootiliselt. Tekst koosneb jumalate nimedest ja autori enda luulest. Ooper 7-osaline ooperitsükkel "Valgus: seitse nädalapäeva". Mõeldud nii, et iga päev saaks
AJALUGU Eesti aeg, esimene kt (teha allikaosa) Eesti iseseisvumise eeldused: · Kultuurilised : 1. kirjakeele ühtlustumine (1843 Ahrensi grammatika väljaandmine) 2. eestikeelsete ajalehtede levik (nende kaudu oli võimalik infot jagada) Postimees ja Päevaleht 3. rahvusliku haritlaskonna väljakujunemine, nemad kandsid edasi iseseisvumise ideed 4. aktiivne seltsielu (laulu- ja mänguseltsid, Eesti Kirjameeste Selts jne) 5. rahvuslikud suurüritused, mis eestlaste eneseteadvust kasvatasid (suurim: laulupidu) · Majanduslikud : 1. eesti talupoeg oli oma maa peremees (1849 Lm, 1856 Em seadustele oli võimalik osta enda talu ja maa endale päriseks). Sai hakata muudele laiematele probleemidele mõtlema 2. Eesti oli üks Tsaarivenemaa üks tööstu...
Nad töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid kirikukapellides. Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Konstrueeriti uusi puhkpille ja võeti kasutusele haamerklaver. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid 2 meloodiapilli ja basso continuo katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid. Puhkes orkestrimuusika buum. Orkestrid esinesid õukondades, lossikirikutes, õukonnateatrites, 18. saj algul linnaväljakutel ja kohvikutes. Üha enam populaarsust kogus homofooniline mitmehäälsus. Vokaalmuusikas kasvas teksti osatähtsus. Helilooja eesmärgiks sai tekstis kirjeldatava kujutamine muusikas. Muusika muutus rõhutatult helistikukeskseks. Uued zanrid. · Ooper- eelkäijateks olid vanakreeka tragöödiad, keskaegsed liturgilised draamad ja
ajakirjanikud nii Eestist, kui välismaalt. ·Seltskondlikud tegevused-Seltskondike tegevuste korraldamisega tegeles põhiliselt propagandaosakond, mis loodi enamikes malevates 1926.aastal. Nende ülesandeks oli lähendada Kaitseliitu tavakodanikule ja seletada ka riigikaitse vajadust. Propagandaoskonna üheks tegevuseks oli ka malevate tavade kujundamine. Näiteks: Langenute austamine, tähtpäevade pühitsemine, koorid, orkestrid, näiteringid, maleva ajaloo säilitamine ja muu selline. Ka hoolitses propagandaosakond selle eest, et meestel oleks moraal kõrge ja vastas ka Kaitseliitu halvustavatele kirjutistele. Väljaõpe oli ka üksuste kaupa erinev, nii oli suurtükiväedivisjoni väljaõppes omad eripärad, sama käis ka sideüksuste, ratsaväe, suusk-ratturjagude, purilendurite, autodivisjoni kohta. (P.Silla 2002 44-51) 8 1.4. Kaitseliidu laialisaatmine 1940
Seda kujundati mitte niivõrd esteetiliste reeglite ja seaduste järgi vaid hingelise väljenduslaadi abil. Sageli arvati, et mida lihtsam meloodia, seda parem. Romantism, mis käsitleb muusikat kui looduse ja universumi sügavamat olemust, eelistab looduslähedasi kõlavärve: metsasarv sümboliseerib sageli jahti, linnust, rüütelkonda; flööt kui paan, Arkaadia, karjuste idüll, jne. 19.saj. materialism toovad kaasa võimsad kõlad, suured orkestrid ja koorid. Ajalooliste piiride laiendamine viib uute pillideni, näiteks antiik-taldrikud. Religioosne väljenduslaad tõstab esile vaskpillid (tuubad, tromboonid). Romantismiajastu muusika ligikaudsed perioodid: vararomantism 1815-30 , kõrgromantism 1830-50 , hilisromantism 1850-90. Programmiline muusika Programmiline muusika oli eelistatud eriti prantsuse kõrgromantismis. Kirjeldava e.
M.Metsanurga "Taavet Soovere elu ja surma". Kümnendi keskel toimus murrang, uusromantism asendus uusrealismiga. Esikohale tõusis proosa ja eeskätt romaanizanr. 1930. aastate keskpaigas toimus teine murrang. Proosalooming jäi küll esikohale, kuid tagasihoidliku kunstiväärtusega olustikuline realism läks üle kunstiküpsemaks psühholoogiliseks realismiks. Muusikaelu areng jätkus kiires tempos tänu juba varasematele tradistioonidele. Olemasolevad laulukoorid ja orkestrid asendustid uutega ning laienes muusikaga tegelevate inimeste ring. 1921. aastal loodi Eesti Lauljate Liit. Üldlaulupeod toimusid iga viie aasta tagant. 1928. aastal valmis Eestis meie esimene ooper Evald Aava "Vikerlased". Seoses filmikunsti arenguga levis 1930. aastatel ajaviitemuusika. Iseseisvusperioodil kujunes ainuvalitsevaks keskuseks eesti teatrielus Tallinn. Eriti silmapaistvat edu saavutas "Estonia". 1926. aastal loodi Tallinna Töölisteater ning tema
ja ?hinguid.Kirjanikud, sportlased, heliloojad ja teised said preemiaid ja stipendiume.T?nu tehnika arengule asendusid ?hek?lgsed vene ja saksa kultuurim?jud inglise, prantsuse, skandinaavia ja soome-ugri m?judega.Eesti kultuurisaavutused ei j??nud tagaplaanile, neid tutvustati v?lismaal.Talurahvakultuur asendus euroopaliku k?rgkultuuriga. Suurenes elukutseliste kirjanike, muusikute kunstnike ja n?itlejate arv, tekkisid uued professionaalsed koorid, orkestrid ja teatrid.Samas traditsiooniline rahvakultuur ei h?vinenud. See just rikastus ja kaasaajastus.Linnades v?is n?ha palju ringe, organisatsioone , seltse, ?hinguid.T?navatel toimusid muusikap?evad ja paljud muud huvitavad tegevused. Rohkem hakkasid tegutsema ka koorid, kultuuri- ja haridusseltsid, tantsur?hmad ning taetrigruppid. 1925.aastast said suuremad rahvusgrupid ?iguse luua omavalitsuslikke asutusi, mis hoolitsesid nende emakeelsete koolide ja kultuuriasutuste asutamise,
Hedvig. 1878. aastal Viinis tuli ilmale teine tütar Anna. Koidula suri 1886. aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. Aastal 1946 toodi tema põrm Tallinnasse ja sängitati Metsakalmistule. Pärnus asub Koidula memoriaalmuuseum.[7] Rahvuslik liikumine 1870. aastatel Esimese laulupeoga algas rahvusliku liikumises uus etapp. Laulupeost lähtuv vaimustus levis üle maa. Ellu astusid arvukad uued koorid ja orkestrid, asutai nii kohalikke, kui üle-eestilisi seltse. Kirjutati ja lavastati esimesed eesti näitemängud, tegevust alustas Eesti Aleksandrikooli komitee (1871), Eesti Kirjameeste Selts (1872) ja esimesed põllumeese seltsid(1870). Vaimustus oli tõesti suur. Kogu seda perioodi võib pidada rahvusliku liikumise mesinädalateks. Hiljem teravatesse omavahelistesse konfliktidesse sattunud mehed käisid veel sõbraliklt läbi, töötasid välja rahvuslikku ideoloogiat.
Nii kujunes New Orleansis välja jõukamate segavereliste elanike kiht nn. kreoolid. neile tavandilistele ja usulistele traditsioonidele, mida neegrid olid pärinud oma aafrika esivanemailt ja Omapäraseks traditsiooniks kujunesid New Orleansi jazzmuusikute juures orkestrite võistlused. Esialgu kust võrsus jazzmuusika. püüdsid läheduses asuvatel tantsuplatsidel asuvad orkestrid üksteist lihtsalt "surnuks mängida", hiljem Aafrika suguharude vahelises võitluses oli loomulikuks nähtuseks, et alistatud suguharu võttis üle võitja viidi aga rongkäikude ja karnevalipidustuste ajal konkureerivaid orkestreid sihilikult kokku ja lasti neil jumalad. Selles peitus sügav loogika, sest kaotus ise näitas ju selgesti, et vastase jumalad olid võistelda. tugevamad ja polnud enam mõtetki oma vanu häbistatud jumalaid austada
Silver Mesi - metsasarv Viljar Lang - trompet Johanna Tuvi - fagott Tõnu Kalm - klarnet Maimu Kaarde - oboe Heili Mägi - flööt Jaanus Roosileht - kontrabass 4. dirigendid (orkester, koor) Lauri Sirp Piret Talts Kristel Eeroja-Põldoja Eri Klas Jüri Alperten Arvo Volmer Risto Joost Erki Pehk Anu Tali Neeme Järvi 5. muusikakollektiivid (koorid, orkestrid, ansamblid) ERSO RAM Hortus Musicus Tallinna Kammerorkester Eesti Filharmoonia Kammerkoor 6. Kontserdiorganisatsioonid (klassikalise muusika kontsertide korraldajad) Andres Mustonen Andres Uibo Eesti Kontsert Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Piia Tamm Kaja Põldroos Peeter Vähi Lembit Saarsalu Kadri Tali Eesti Kultuurikapital 7. kontserdipaigad, ooperimajad ,,Estonia"
10B.Kultuurielu Eestis kahe maailmasõja vahelisel ajal Õpik 1. Kuidas rahastati kultuuri 1920.-1930. Aastail? Kuidas tänapäeval? Kultuuri rahastati nii riigieelarvest kui ka Kultuurikapitali vahendusel. Tänapäeval samamoodi, aga sellele on lisandunud ka sponsorid. 2. Seleta mõisted: kõrgkultuur, rahvakultuur, kultuurautonoomia. a) Kõrgkultuur - elukutselised kirjanike, kunstnike, muusikute ja näitlejate arvu kasv. Tekkisid uued proffessionaalsed teatrid, koorid, orkestrid. Ei ole mõeldud massidele. b) Rahvakultuur - rahvamajade võrk, tegutsesid mitmesugused seltsid, ühingud, ringid- c) Kultuuriautonoomia - suuremad rahvusgrupid said õiguse luua omavalitsuslikke asutusi, mis hoolitsesid nende emakeelsete koolide ja kultuuriasutuste (teatrid, raamatukogud) asutamise, ülalpidamise ja 16 juhtimise eest. (Juudid ja sakslased Eestis kahe maailmasõja vahelisel perioodil). 3
loomingust olin eriti väljapaistvad portreed ja loomaskulptuurid. Muusikaelu. Muusikaelu areng jätkus kiires tempos tänu juba varasematele traditsioonidele. Muusikaelu edendamiseks kutsuti ellu mitmeid seltse, millest osavõturohkeimaks kujunes 1921.a. loodud Eesti Lauljate Liit oma vähemalt 1000 kohaliku organisatsiooniga. Seoses filmikunsti arenguga levis 1930. aastatel kerge ajaviitemuusika: esialgu peamiselt grammofoniplaatidelt, kuid peatselt tekkisid orkestrid, mis esitasid just menufilmidest tuntuks saanud laule. Ka teatris valitses 1920. Aastate algupoolel suundade paljusus, lahtiütlemine senisest lavastuslikest põhimõtetest, julge eksperimenteerimine. Draamateater kasvas välja Paul Sepa erateatrikooli ühinemisest Rändteatriga. Tallinna Töölisteater loodi 1926. a. ning tema repertuaar koosneb põhiliselt lihtsakoelisematest rahvalikest tükkidest. Lavastajana tegutses seal Priit Põldroos.
Pietistlik õpetus seda esindanud vaimulikud tundsid huvi rahvale hariduse andmise vastu ja püüdsid edendada ka kirikulaulu. Hernhuutlased olid käsitlöölised-jutlustajad kes levitasid väga tundelist, müstikasse kalduvat usku. Üldlaulupeod 1869 I laulupidu. Zanr oratoorium pärit 17.saj E. De 'Cavalieri ,,Hinge ja keha etendus." Lavastamata ooper. Pärit Itaaliast. Passion oratooriumi erikuju, räägib Kristuse kannatustest (Bach ja Händel). Valga Cimze seminar. Ei öeldud orkestrid vaid pillikoorid. I üldlaulupidu seotud laulu- ja mänguseltsidega. 1865 esimesed laulu- ja mängu seltsid Estonia ja Vanemuine, Narvas Ilmarine, Pärnus Endla, Viljandis Koit. I üldlaulupidu toimub Tartus, korraldab Vanemuine. Algataja J. Voldemar Jannsen. Teine tugev korraldaja Karl Robert Jakobson. 15 ilmalikku ja 12 vaimulikku laulu. Enamik tekste Jannsenilt. Paciuse ,,Mu isa maa, mu õnn ja rõõm," 2.soome laul Karl Collan ,,Mu meeles seisab alati mu hiilgav isamaa." A
ornamentaalsus. Barokk hämmastab, eelkõige üllatab kire ja hooga, ülepaisutuste ja liialdusega aga ka värvikülluse ja ootamatu realismiga. Barokk rõhutab, et elu- see on eelkõige liikumine, äge võitlus- on täis suuri vapustusi. Meelisteemadeks muutusid usumärtrite kannatused ja antiigikangelaste võitlus ja röövimisstseenid. Lossiarhitektuuris kujunes hiilgeajaks. Muusikas oli oreli- ja keelpillimuusika kõrgaeg. Tekkisid orkestrid, arenes välja kammermuusika. Barokk tähendas itaalia keeles eriskummalist, veidrat. Barokk levis kõige rohkem Itaalias ja Hispaanias. 23.Missuguseid barokk- kultuuri tunnuseid võib leida W. Shakespeare näidendist ,,Torm" Allegooria- klassikalise definitsiooni järgi on allegooria laiendatud metafoor, milles narratiivi (jutustuse) osadenatoimivad asjad ja isikud (nii luules, kui proosas) on võrrutatud tähendustega, mis asetsevad väljaspool narratiivi ennast
11.septembril 1919 asutati Eesti Helikunsti Seltsi Tartu Kõrgem Muusikakool, 28. septembril Tallinna Kõrgem Muusikakool ja 1. oktoobril Tartus esimene Eesti kunstikõrgkool Kunstiühingu Pallas kunstikool. Sama aasta 1.detsembrist läks Tartu Ülikool ametlikult üle eesti keelele, kuigi osa loenguid peeti esiangu veel vene keeles. Vahetut meelelahutust toonasele inimesele pakkusid teatrid, tsirkused, kinod, asjaarmastajate näiteringid ja orkestrid ning muidugi kutselised muusikud. Maailmasõda ja 1918 aasta Saksa okupatsioon laostasid Eesti majanduslikult. Saksa okupatsioonile järgnenud kommunistliku Venemaa kallaletung ei lubanud eestlastel kohe asuda laastatud majandust taastama. Selle tõttu tuli Tallinna ja teisi linnu 1919. Aasta talvel näljahäda. Näljahirmus Eesti pealinna jõudis 9. veebruaril Inglismaalt nisulastiga aurik Baltonia. Eesti Vabariigi esimene põhiseadus võeti vastu 15.juunil 1920 ja see jõustus 21
Läbitud maa polnud sugugi pikk, kuid rongkäik kuulub laulupeo juurde ja teeb selle pidulikumaks. Koguneti Tähe tänaval Vanemuise seltsi üürimaja juures. Tänav oli kaskedega ja maja lippudega kaunistatud. Kaunistatud oli ka raekoda, tähetorn, ja kesklinna eramajad (Hillar, Hillar 1994:13). Ka kirikukellad ja kaunistused andsid peole särtsu juurde ning tegid selle uhkemaks. Lehvivad lipud tõestasid, et tegu oli tõeliselt suure sündmusega. Saabunud koorid ja orkestrid rivistati ringkäiguks, mille kohale kerkis 37 kooride lippu. Need lisasid veelgi kirevust ja tõstsid meeleolu. Liikuma hakati Tammeoru suunas, kus toimus laulupeo pidulik avamine vaimuliku talitlusega. Arvatavasti viibis Tammeorus 10 000- 12 000 inimest (Hillar, Hillar 1994:13-14). Lauljatele oli kinnitatud rinda hõbedane, pillimeestele kuldne laulupeo märk. See kujutas Liivimaa lipuvärvide (punane, roheline, valge) foonile asetatud harfkannelt. Peakomitee liikmed kandsid
kelle silme läbi sündmusi jälgitakse. Kriminaalkirjandus - seikluskirjanduse eriliik, mis põhineb kurjategija(te) ja politsei vastasseisul. Kroonika - ajaraamat, teos, mis jutustab ajaloosündmustest nende toimumise järjekorras. Kunstmuinasjutt - muinasjutt, millel on kindel autor. Kõnekäänd - rahvapärane väljend, mis annab lühidalt, piltlikult, poeetilises vormis mingi olukorra, nähtuse, eseme või omaduse iseloomustuse. Laulupidu - suur muusikapidustus, kus esinevad laulukoorid ja orkestrid. Luulegraafika - luuletused, milles stroofi kuju ning teksti paigutuse kaudu lehekülgedel taotletakse sisule vastavaid nägemuskujundeid. Lõppriim- lõpuhäälikute kordus värsis. Lüürika- üks kolmest kirjanduse põhiliigist, mida iseloomustavad elamuslikkus ja tunded, lüürika on enamasti seotud kõnes. Lüürika kujutamisobjekt on luuletaja isiksus: tema sisemaailm, elamused, mõtted. Kujundi ja kõlaseoste loomisel on väga oluline sõnavalik
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Laur Juhan Luuk Eesti levimuusika 80ndatel Aastatöö Tertia aste Juhendaja: Mati Põdra 2 Pärnu 2008 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................................................4 1.Eelnenud kümnendid eesti muusikas............................................................................................5 1.1.Kujunemine...........................................................................................................................5 1.2.Kahekümnendad aastad..........................................................................
17. sajandi alguse pillimuusikas oli suurimaks sündmuseks viiuli esile kerkimine ansambli ja soolopillina. Viiuli kiire tõus oli seotud kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas. Instrumentaalmuusika hõlmas barokiajastul mitteainult salonglikku kodust musitseerimist, vaid ka orkestrimuusikat. Orkestrie võis kohata eelkõige õukondades ja nende ülesanne oli möngida vastuvõttudel ja ballidel, aga ka lossikirikus ja õukonateatris. Orkestrid olid ka ooperimajade ja teiste teatrite, samuti suuremate kirikute juures. 18. Sajandi algul hakkasid tekkima tudengite jha linnakodanike muusiakühigud ning nendegi juurde kuulus enamasti orkester, mis mängis linna saalides, kohvikutes ja väljakutel. Barokktrio barokkmuuika kõige tavalisem pilliansambel, mis koosnes kahest meloodiapillist ja basso continuost. See on aluseks ka suurematele ansamblitele ja Itaalias tüüpikisele orkestrikoosseisudele
Uutes festivalidest võib ära mainida Kuhmo kammermuusika festivali ja Lahti orelifestivali. 80-ndatel jätkus eelmisest aastakümnest hoo sisse saanud "ooperibuum", mis arenes just tänu Rahvusliku ooperimaja uutele võimalustele. 90-ndatel sai alguse aga üldine muusika mitmekesistumine. Varasem modernism asendus tolerantsema ning pehmema käsitlusega. Rahvusvahelisteks kuulsusteks tõusid Aulis Sallinen ja Kaija Saariaho. Esile tõusid ka mitmed orkestrid ning dirigendid, viimastest tuntumad on Jukka-Pekka Saraste ja Osmo Vänska. Tänapäeval on klassikalise muusika kõrval kaubamärgiks saamas ka kergem muusika (eelkõige dzäss). Samuti on maailmamuusikasse sisenenud soome rahvamuusika, kus on kasutatud nii saami kui karjala rikkaid muusikatraditsioone. Festivalide nimistusse on lisandunud Tampere Kultuurisuvi, Helsingi Pidunädalad.
Juugendkunstnikel oli kahesugune eesmärk: nad tahtsid vältida vanade stiilide ja teemade lõputut kordust ning nad tahtsid luua stiili, mis kujundaks keskkonda. Nad tundsid, et seda võib saavutada kõigi dekoratiivsete kunstide sünteesiga. Mariia Kurisoo ajaloo konspekt · Linnapilt muutus kirevamaks: mood saab esmatähtsaks (suurem valik rõivaturul: massitoodang/salongid= buduaarid), kohvikud (suitsetavad naisel boaga!), kutselised teatrid, kabareed, orkestrid, piknikud (linnast väljasõidud) · Transport: autod (taksod), rongijaamad, traavlite võiduajamine jne. · Uued spordiharud: golf jt. 2. Teadus pakkus inimestele nii uusi võimalusi kui ka tekitas hämmingut; haridus muutis miljonite inimeste vaateid maailmale: sekualiseerumine (ilmalikustamine) · Maailm oli Euroopa keskne · USA ja Jaapanil tuli oma võimust alles tõestada
+ Lk.1 "ÕHTUMAADE MUUSIKAAJALUGU" I VARAKRISTLIK MUUSIKA 1.PSALMOODIA, HÜMNOODIA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, mis apostel Pauluse misjonikeskusena oli varakristluse tähtsaim kolle. Varakristlaste laulmise kohta Paulus oma kirjades- kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris) Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana traditsiooni, aluseks Vana Testamendi lauluraamat, sisaldab 150 heebreakeelset vaimulikku laulu (psalmi),seostatakse juudi kuninga Taavetiga (1000aastat eKr)ja osa laule ongi nii vanad. Psalmitekstid on vaba ehitusega värssides ning seetõttu ühel toonil lauldavad lõigud lühemad ja vormelite vaheldumine korrapä...
varasemates töödes kasutatud muusika lubatud originaalse muusika Oscarile nomineerida, kuid see reegel muudeti kehtetuks. Teda on tunnustatud ka nelja Grammy ja kolme Kuldgloobusega. (Howard Shore Biography...: 2014) Shore´i muusikat on esitatud kontsertidel üle maailma. 2003. aastal dirigeeris Shore Uus-Meremaal sümfooniaorkestrit ja koori ,,Sõrmuste isanda sümfoonia" esietendusele. Nüüdseks on maailma kõige prestiizsemad orkestrid esitanud ,,Sõrmuste isanda" muusikat kinolina taustal üle 285 korra. (Ibid.) Howard Shore´i filmograafia tuntumad filmid on ,,Kärbes" (1986), ,,Voonakeste vaikimine" (1991), ,,Meie issi Mrs. Doubtfire" (1993), ,,Philadelphia" (1993), ,,Seitse" (1995), ,,Sõrmuste isanda" triloogia (2001 2003), ,,Kahe tule vahel" (2006), ,,Hugo" (2011), ,,Kääbiku" triloogia (2012 2014) jpt. (Ibid.) 1.3.4. James Roy Horner (1953) James Roy Horner sündis 14. augustil 1953. aastal Los Angeleses
1869 Tartus. Laulupeod olid omased baltisakslastele, nende traditsioon ( see oli emamaalt tulnud), samuti oli neid sveitsis- levinud saksa kultuuriruumis ühesõnaga. Esimese üldlaulupeo põhikorraldaja ja hing oli Jannsen- ta soovis 1869 aastal korraldada suuremat ülerahvalist üritust, et tähistada 50 aasta möödumist pärisorjuse kaotamisest LiIvimaal. Jõuti otsusele, et kui selline üritus tuleb, peaks see olema laulupidu- mitmel pool olid olemas koorid ja ka orkestrid. Kokku osales esimesel üldlalupeol üle 800 laulja ja umbe s60 puhkpillimängijat. Laulupidu läks korda, kestis 3 päeva ja ei seganud ka pidev vihmasadu. Lulupidu tõi eesti elus kaasa pöörde ja oli murranguline sündmus. Eesti-Soome sild Motiiv, mis pärineb rahvalauludest nii eestist kui soomest. Tähendas eesti ja soome vahelisi kontakte eri kujudel. Eriti kinnistunud see tänu Kalevipoja eeposele, kes ehitas tammepuidust silla soome ja eesti vahele
enesetunde ja iseteadvuse tõstmiseks. Nii nagu tänapäevalgi, kuigi ajad ja olud on hoopiski erinevad. Esimese üldlaulupeo keskseks sündmuseks oli Jakob Hurda poolt peetud sütitav kõne. Esimene ajaleht Perno Postimees, Eesti rahvushümn ja Eesti esimene laulupidu on Jannseni igavesteks mälestusmärkideks, mida me mäletame nii kaua, kui püsib meie rahvas. Esimesest laulupeost lähtuv vaimustus levis üle maa. Ellu astusid uued koorid ja orkestrid, asutati üle-eestilisi seltse. Kirjutati ja lavastati esimesed eesti näitemängud, tegevust alustas Eesti Aleksandrikooli komitee, Eesti Kirjameest Selts ja esimesed põllumeest seltsid. Aastal 1865 asutati Vanemuise ja Estonia laulu- ja mänguseltsid. Jakob Hurt (1839-1907). Tema suurimaks teeneks rahvusliku iseteadvuse innustamise ja vanavara talletamise kõrval on Aleksandrikooli loomise heaks töötamine Aleksandrikooli nimi valiti pärisorjuse kaotaja Aleksandri mälestuseks
L aiem a leviku ga olid kupleed (pr “couplet” – salm), mis rändasid laulumängust ja vodevillist 19 sajandi kabareesse ja teistesse etendustesse. Uuemad nähtused levilaulus on aktuaalsed massilaulud ja poliitilised laulud, mis levisid koos töölisliikumise tõusuga. Filmimuusika eksisteeris tummfilmi ajal illustratiivse saatemuusikana, mida ekraani all asuvas ruumis mängis pianist nn tapöör (sageli improviseerides) , väike ansambel või orkester. Orkestrid kasutasid muuhulgas spetsiaalseid filmisituatsioonide jaoks trükitud noote nn kinoteegi kataloogist, kus olid näiteks m ärksõnad “põ gen em ine”, “tagaajam ine“, “hirm ”, “torm ” jm s. S ajandivahetusel hakkas Wurlitzeri kompanii USA-s tootma kinooreleid, millel oli eriti palju registreid kõlaefektide saavutamiseks. Helifilm tõi kaasa muusikafilmi ning operettide, muusikalide ja revüüde filmi- versiooni. Filmimuusika paralleelvormiks on kujunenud televisioonimuusika.
Üht sellist joogimaja omas Edward Lloyd ja seda soosisid laevaomanikud, kaupmehed ja kindlustajad. See lihtne koht oli Lloyd´si, maailmakuulsa kindlustusfirma algus. Läbi 18nda sajandi tehti jõupingutusi kohvimaju sulgeda sõnavabaduse tõttu , mida need toetasid, kuid sellised meetmed osutusid nii ebapopulaarseks, et summutati ruttu. Teeaiad Näinud hollandlaste kõrtsiaedade teekombeid, leiutasid inglased teeaiad. Daamid ja härrad võtsid oma teetassid õue, ümbritsetuna ajaviitest nagu orkestrid, peidetud ronitaimevõrestikud, lilledega ääristatud kõnniteed, keeglimurud, kontserdid, hasartmängud või öised ilutulestikud. Just sellises teeaias kohtas lord Nelson, kes võitis Napoleoni merel, oma elu suurt armastust Emmat, hilisemat leedi Hamiltoni. Naistele lubati esimest korda minna segapublikuga kogunemisele ilma sotsiaalse kriitikata. Kuna aiad olid avalikud, segunes Briti ühiskond siin esimest korda vabalt, ületades klassi-ja sünniõiguse piire. 1.5 VENE TEETRADITSIOON
Eesti rahvusliku liikumise tegelastele Soome oli eeskujuks oma kultuuri arengult ja ühiskonna korralduselt. Soome oli autonoomne osa Vene tsaaririigis, kui 1809. aastal kogu Soome ala läks Rootsi võimult Vene võimu alla aga jäi püsima Soome autonoomia, kus Vene mõju oli tagasihoidlik. Ühiskondlik elavnemine: Üldlaulupidu aitas uute rahvuslike organisatsiooni tekkimiseks, andis suure tõuke ja mõju rahvusliku liikumisele. Suurema uuendusena hakkasid levima puhkpillide orkestrid. 1870ndast aastast hakkasid tekkima uut tüüpi seltsid, mis olid Eesti põllumeeste seltsid. Kalevipoja õhtud- Eesti üliõpilased said kokku ja arutasid Kalevipoega, Jakob Hurt käis kohal ning seletas Kalevipoega teaduslikult. Eesti keel polnud heal tasemel, et haritud inimene saaks väljaöeldud kõik oma mõtted, seega mitmed haritlased rääkisid saksa keeles, kuid nüüd koosolekud olid eesti keelsed, et edendada eesti keelt. Väljaspool ametliku osa oli siiski lubatud
Ei tegeletud ainult karsklusliikumisega, tähtis oli see, et karsklusseltside võrk kattis kogu Eestit, tegeleti rahvusküsimustega. Nendes ei osatud ohtu näha. Taas hakkasid elule ärkama ka põllumeeste seltsid. 1898 1) Venemaa keskvalitsus kinnitas põllumeeste seltside tüüppõhikirja asutamine kiirenes ja lihtsustus 2) Tartu eesti põllumeeste seltsi ette otsa asus J. Tõnisson Spordiseltsid 1898 I 1901 spordiselts Kalev Priitahtlike pritsimeeste seltsid. Lauluseltsid, orkestrid jne Ühistegevusliikumine: Eesti laenu-ja hoiuühistu 1902 Tartus Tarbijate ühistud Masinaühistud 1905. aastaks oli Eesti kaetud tiheda seltside võrgustikuga (ca 500) Tallinnas alustas ilmumist ajaleht Teataja, idee algataja oli Eduard Vilde, kuid talle ajalehe asutamiseks luba ei antud, luba anti õigeusklikule Konstantin Pätsile. Teataja ja Postimehe vahel sõnasõda. Tagantjärele võib öelda, et tõsist vastuolu Teataja ja Postimehe vahel ei olnud, pigem nad täiendasid teineteist.
TÄHTSAMAD SÜNDMUSED. 1864 - Vennad Adam ja Peter Peterson kirjutasid palvekirja. Kirjade üleandmise eest sai Adam ühe aasta vangla karistust. 1860ndatel - ärkamis aja juhiks oli Johan Voldemar Jansen. 1864 - "Eesti Postimehe" toimetajaks Jansen. 1865 - Rajati näitemängu seltsid "Vanemuine" (Tartus) ja "Estoonia" (Tallinnas). 1868 - Carl Robert Jakopson pidas "Kolm isamaa kõnet." 18-29.07.1869 - I Üldlaulupidu. Esinesid meeskoorid ja puhkpilli orkestrid. Peajuhid olid Aleksander Kunileid, J.V. Jansen. 1870ndad - ärkamis aja juhiks Jakob Hurt, Otepää kirikuõpetaja, EKSi juht, Eesti Aleksandri Kooli komitee president. 1870ndate lõpp - ärkamis aja juhiks Carl Roberty Jakopson. Üritas Kurgjale Eesti näidis talu rajada. Jakopson oli Põllumeeste seltsi esimeheks. Jakopsoni ja Hurda vahel puhkes tüli. Hurt jäi kahe tule vahele (Rahvuslased - Hurt - vaimulikud). 1878 - Jakobson hakkas välja andma "Sakalat"
eeskujuks võetud hõimurahva soomlaste rahvapärimuse ainetel konstrueeriti „muinaseesti maailmapilt”, millesse kuuluvate rohkete mütoloogiliste tegelaste tekkest ja tegevusest loodi hulk kunstmuistendeid. Ajaloolistes jutustustes idealiseeriti muistset priiuseaega ja kirjutati rahva teadvusse ettekujutus 700-aastasest orjaööst. Tähtsat osa rahvuslikus liikumises etendasid eesti seltsid, mis loodi saksa seltside eeskujul üle kogu maa; kihelkondades asutati laulukoorid ja orkestrid. Viljandimaalt alguse saanud liikumisest raha kogumiseks eesti õppekeelega kõrgema rahvakooli (Aleksander I auks nimetati seda Eesti Aleksandrikooliks) asutamiseks kujunes ülemaaline massiorganisatsioon eesotsas Peakomiteega (tegutses 1870–1884), mis tegeles rahvusliku agitatsiooni ja kultuuriürituste korraldamisega. Tartus asutatud, eesti soost haritlasi koondav Eesti Kirjameeste Selts (tegutses
sajandil. Esimese ilukirjandusliku lasteraamatu "Karjalaste luggemise ramat" avaldas Carl Eduard Anton Körber 1849. aastal. Eesti lastekirjanike paremikku kuuluvad Friedrich Reinhold Kreutzwald, Jakob Pärn, Friedrich Kuhlbars, Karl Eduard Sööt, Ernst Enno, Jüri Parijõgi, Richard Roht, Richard Janno, Karl August Hindrey, Ellen Niit, Eno Raud, Jaan Rannap, Viivi Luik, Tiia Toomet, Leelo Tungal jmt. laulupidu suur muusikapidustus, kus esinevad laulukoorid ja orkestrid. Laulupeod said alguse 1845. aastal Saksamaalt Würzbergist. Esimene baltisakslaste laulupidu toimus 1857. aastal Tallinnas. Esimene ülemaaline eestlaste laulupidu korraldati 1869. aastal Tartus (845 esinejat). Sellest ajast on laulupeod kinnistunud eesti kultuuri. Seni suurima osavõtjate arvuga laulupidu toimus 1969. aastal (30 230 esinejat). lausekujundid tavapärasest erineva ehitusega laused, kus kasutatakse
Samasugused meeleolud olid Eestis. Kardeti samuti vene sovenistliku liikumist, kuid elati venelastega juba 200 aastat ning arvati, et saavad hakkama uue venestamisega. Ilmasõda muudab senist maailmakorda demokraatlikumaks, inimlikumaks. Sõjalõppedes kasvavad väike rahvuse õigused. 1914. aastal eesti noormehed läksid Vene sõjaväkke, ilma kutseta. Mobiliseeritud mehi saadeti suure vaimustusega, anti kingitusi, anti palju toitu ning neid käisid ära saatmas orkestrid ja laulukoorid. Patriotism ei levinud kaua, seda kauem sõda kestis seda vähem lootust oli. Germanofoobia: Suuremates linnades hävitati sakslastele kuulunud ärisid, ettevõtteid. Peterburgis rünnati Saksamaa saatkonda, ainus kes oli seal oli uksehoidja, kelle tapeti ära. Loobuti saksa nimedest. Peterburgi linnaduuma võttis otsuse nimetada ümber linna Petrograd. Korostovets nõudis, et Eestimaa pealinn Revel nimetatakse ümber "Kolõvon", kuid ei kinnitatud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
