Orkestrimuusikas oli uueks zanriks sümfooniline poeem. Kammerlaul ehk lied - Oluline tunnusjoon on soolohääle ja saatepartii ühtne läbikomponeeritus. Instrumentaalkontsert - Kontsert soolopillile ja sümfooniaorkestrile. Kolmeosaline. Esimene osa põhineb sonaadivormil, lõpus improvisatsiooniline soololõik-kadents. Sümfoonia - Oluliseks eeskujuks Ludwig van Beethoven. Eripäradeks olid: Sümfoonilise tsükli ülesehitus ning orkestratsioon. Kolmandaks eripäraks oli programmiliste pealkirjade panemine. Milline pill oli kõige populaarsem sooloinstrument? Too näiteid. Populaarsemateks pillideks olid viiul ja klaver. Mida tähendab programmiline muusika? Too näiteid. Romantismiajastu muusikale on iseloomulik vabamad vormid, erksus, vaheldusrikkus, äärmuslik tempo, nüanssiderikas ja kontrastiline dünaamika. Programmiline muusika on instrumentaalmuusika, mis on loodud kirjandusteose põhjal
Etno jazz Referaat Tallinn 2008 SISUKORD 1. Etno jazz.................................................................................4-5 2. Uno Naisoo elulugu................................ ...................................6-7 KASUTATUD ALLIKAD... ...............................................................8 3 Etno jazz Seoses jazzi`i üha suurema rahvusvahelise levikuga on sellele paljudes maades püütud lisada kohaliku rahavamuusika elemete. Selleks andis mõnelgi pool inspiratsiooni modal jazz, mille hramooniline alus tunduvalt erineb varasemate voolude traditsioonilisets harmooniast. Etniline jazz on üks etnomuusika paljudest vormidest. Seda jazzi liiki samastatakse sageli Maailmamuusikaga. Enne 1990-ndaid pe...
mitmekesise väljenduse tema helikeeles leidub rikkaid harmoonia- ja tämbrivärve ning keerukaid tekstuure. Viimaste aastate loomingus peegelduvad selles ka ida meloodiastiilid ja eesti rahvalaul. Olulisel kohal on tema loomingus loodus, sealt tulenevalt ka impressionistlik kõlapilt. Tõnu Kõrvits kirjutab muusikat nii kammer- kui sümfoonilistes zanrides. Tema orkestriteoseid iseloomustab hea dramaturgiatunnetus (Kangro mõju) ja värvikas orkestratsioon. Kõrvits: ,,Minu muusikas on teistest väljendusvahenditest ehk pisut olulisem meloodia. Mulle meeldib, kui on meloodiline asi, mingisugune viis. Aga harmoonia on kahtlemata väga oluline, kõla... Millised võnked tekivad kooskõlas ja kuidas neid sobitada. Loomulikult ka tämber, helivärv, see on ju 20. sajandi võib-olla kõige olulisem väljendusvahend". Teoseid: ,,Kauem kui tuhat suve" (2000) flöödile ja kammerorkestrile, ,,Armastuse märk" (2002)
kõlavärvidest, suurtest kontrastidest ja ülevoolavast tunneteväljendusest. Igor Stravinski (1882 1971) oli vene päritolu helilooja, kelle loomingus avaldus neoklassitsism ligi 30-aastase loomeperioodi jooksul. "Kuningas Oidipus", "Kevadpühitsus" Stravinski "Oktett puhkpillidele" Carl Orff (1895 1982) oli silmapaistev Saksa helilooja ja dirigent. lõi ainulaadse muusikaõpetuse metoodika, mida kasutatakse palju tänaseni. Orffi muusikat iseloomustavad lihtsad meloodiad ja orkestratsioon ning vanamuusikast inspireeritud vaimsus. Orffi tähtsamad teosed on kolm lavalist kantaati, mis on koondatud triloogiasse ,,Triumfid". Neist kõige tuntum ja tänaseni enimesitatav on ,,Carmina Burana". 2 teist osa on "Catulli Carmina", "Aphrodite triumf" Pluralism - stiilide paljunemine Süvamuusika - klassikaline muusika, mitte ainult klassitsismi, vaid ka keskaja, renessansi, baroki ja romantismi muusikat, paljusid modernistlikke ja postmodernistlikke suundi Popmuusika, klassika
Joonis.2. Maurice Ravel teistesse zanritesse. Näiteks süit ,,Hane-ema". Ballett ,,Boolero" on kogu Prantsuse helikunsti tuntuim teos, mille kirjutamise mõtte andis Ravelile Vene Balleti andekas baleriin Ida Rubinstein. Teise kompositsiooni moodustavad 18 sümfoonilist variatsiooni ühele ainsale teemale. Meloodia, harmoonia ja rütm jäävad algusest lõpuni täiesti muutumatuks. Ainsad muusikalised väljendusvahendid, mis muutuvad, on dünaamika ja orkestratsioon. Balletiga ,,Daphnis ja Chloe" jõudis ta muusikaüldsuse tähelepanu keskpunkti. Ravel ütles, et teose sümfooniline konstruktsioon järgib väga rangelt tonaalset plaani ning tugineb vaid vähestele motiividele ja nende arendusele- see kindlustab terviku sümfoonilise ühtsuse. Orkestrivärvidele lisab värskust naiskooriepisood kolmandas pildis. Balletti lavastati üle terve maailma. 7
Muusika kontrolltöö vastused Annabel Soovik M-13 1.- 2.Muusikalised väljendusvahendid on : tempo, meloodia, helilaad, rütm, dünaamika, harmoonia, helistik, tämber, vorm, žanr, orkestratsioon... 3. Muusika tekkepõhjused: 1)inimese erutatud emotsionaalne kõne ehk inimhääl tekib tunnete väljendamise vajadusest. 2)Rutiinse töö kergendamiseks, saatmiseks, teadete edastamiseks rütmi abil. Arvatakse , et ürginimene arenes inimeseks tööprotsessis ja seega võib muusika üks tekkepõhjuseid peituda tööd ja selle rütmis 3)jumalate kummardamiseks maagia, rituaalide täitmisel - tantsiti, lauldi, et võimendada edastatavat sõnumit.
Mis on peamine impressionistliku kunsti ja muusika ühisjoon? Esimene kunstiteos- Monet' "Tõusev päike" Esimene muusikateos- Debussy „Fauni pärastlõuna“ Ühisjoon- Nii nagu ka maalikunstis muutus värvilaikude poeesia omaette eesmärgiks, nii tõi ka impressionistlik orkestrikäsitlus endaga kaasa süvenenud tähelepanu peenetel nüanssidele, detailirohkusele ja sillerdavatele koloriididele 4. Iseloomusta Claude Debussy orkestratsiooni. Claude Debussy orkestratsioon paistis tema ajal silma just uuenduslikkuse ja eristumisega eelnevast. Püüdes anda muusikale kindlat ja omapärast kõlapilti, mis oleks eristuv. Ta vastandas ja eristas erinevate pillirühmade soolopartiisid ja kombineeris erinevaid tämbreid, saavutades lõppkokkuvõttes impressionismile omase kõlavärvide maalilisuse ja nüansirohkuse. 5. Kuidas avaldub programmilisus Debussy klaveriprelüüdides? Kõik tema teoselised prlüüdid on programmiliste pealkirjadega , kuid need pole
1840-1893 Kõige kuulsam ning populaarsem 19.sajandi vene heliloojatest. Kuuludes küll samasse aega "Võimsa rühma ,, heliloojatega, seisis oma kaasaegsete rahvuslusest eemal, kuuludes pigem euroopalikku põhivoolu. Olles nn. psühholoogilise suuna esindaja on tema loomingu keskpunktis inimene oma õnnepüüdluste, unistuste, melanhoolia, kaotuste ja meeleheitega. Muusikat iseloomustab suur emotsionaalsus, meloodilisus, meisterlik orkestratsioon ja materjali töötlemine. Populaarsust on kasvatanud ka suur zanrivalik sümfooniad ja programm-sümfoonilised teosed, balletid, ooperid, vokaal ja instrumentaal kammermuusika, koorimuusika s.h vaimulikud teosed. Looming: Kuus sümfooniat ja programmiline sümfoonia "Manfred", Kolm klaverikontserti (tuntuim 1. b-moll, Viiulikontsert, Variatsioonid rokokoo- teemale" tsellole ja orkestrile, orkestrisüidid, 10 ooperit, tuntumad "Jevgen
c. Klaverimängustiili isel kiire tempo, rütmiline aktiivsus löökpianism d. 5 klaverikontserti; 7 sümfooniat e. Lavamuusika ooper ,,Armastus kolme apelsini vastu", ballett ,,Romeo ja Julia" 30. Dmitri Sostakovits a. Klaver ja kompositsioon b. Iroonia, satiir, grotesk c. 15 sümfooniat, 15 keelpillikvartetti, 2 ooperit "Nina" ja "Kateriina Izmailova" 31. Carl Orff a. Saksa helilooja, dirigent, muusikapedagoogia edendaja b. Lihtsad meloodiad, asteetlik orkestratsioon, vanamuusikast inspireeritud vaimsus c. Pea tervenisti lavalised suurvormid d. Uus lavateose tüüp: Lavaline kantaat - Ühendab oratooriumi, kantaadi, ooperi, draamaetenduse jooned, koorid ühehäälsed. Tähtsus sõnal ja sõna rütmil e. Triloogia "Triumfid" "Carmina Burana", "Catudi Carmino", "Aphrodite triumf" 32. Oliver Messiaen a. Prantsusmaa, Avignon b. Teosed religioossed, kristlus ja panteism, traditsiooniline harmoonia ja meloodiajoonis.
Giuseppe Verdi Referaat Tartu 2016 Sisukord 1. Giuseppe Verdi............................................................................................... 2 2. Lapsepõlv ja haridus...................................................................................... 3 3. 1834-42: esimesed ooperid............................................................................4 4. 1843-53: kuulsuseaastad...............................................................................5 5. 1860-1901: lõpuaastad..................................................................................5 6. Roll Itaalia ühendamises................................................................................6 1. Giuseppe Verdi Giuseppe Fortunino Francesco Verdi sündis 10.oktoobril 1813.aastal Le Roncole külas, mi...
GUSTAV ADOLFI GÜMNAASIUM Annette Kirotar Muusika ja selle seos heliõpetusega Referaat Juhendaja: Jana Paju Tallinn 2010 Sisukord 1) Sissejuhatus..........................................................................................................3 2) Mis on muusika?..................................................................................................3 - Noodikiri..............................................................................................................3 - Millega muusikat tehakse?...............................................................................3-4 3) Mis on muusikateadus?........................................................................................4 4) Mida tähendab muusika minu jaoks?...........
.." (P.Tsaikovski) Kõige kuulsam ning populaarsem 19.sajandi vene heliloojatest. Kuuludes küll samasse aega "Võimsa rühma ,, heliloojatega, seisis oma kaasaegsete rahvuslusest eemal, kuuludes pigem euroopalikku põhivoolu. Olles nn. psühholoogilise suuna esindaja on tema loomingu keskpunktis inimene oma õnnepüüdluste, unistuste, melanhoolia, kaotuste ja meeleheitega. Muusikat iseloomustab suur emotsionalsus, meloodilisus, meisterlik orkestratsioon ja materjali töötlemine. Populaarsust on kasvatanud ka suur zanrivalik sümfooniad ja programm-sümfoonilised teosed, balletid, ooperid, vokaal ja instrumentaal kammermuusika, koorimuusika s.h vaimulikud teosed. Tsaikovski sündis 7.mail 1840 Uraalides, metallurgiatööstuslinnas Votkinskis, viielapselises peres. 1850-1859 õppis Peterburi Öigusteaduse Koolis. See oli küpsemise ja ka hingeliste üleelamiste aeg alguses lahus perekonnast ja kui perekond kolis Peterburi, suri 1854.a
com/watch?v=YwSZvHqf9qM Bob Dylan Soul Soul muusika hakkas arenema 1950. aastate lõpus. See stiil on rhythm and the blues, gospel ja bluusmuusika mõjul sündinud. Mõju avaldas Soul hiphopi ja disko kujunemisele. Souli arengut aitasid 2 plaadifirmat Tamla Motown ja Stax Tamla Motowni suund oli tantsumuusika. Iseloomulikuks olid valju ja võimsa sünkopeeritud rütmiga basskäigud, keerukas orkestratsioon, gospellikud vokaalharmooniad ja hooklines fraasid. Laulutekstid olid sentimentaalsed. Tuntuimad nimed on The Jackson Five, Stevie Wonder ja Diana Ross. Staxi laulud olid lihtsama harmooniaga, rämedavõitu, improviseeritud ning põhiinstrumentideks olid kitarr, bass, trummid jm. Tuntuimad nimed on Eddie Floyd, Otis Redding jt. Muusikanäited: http://www.youtube.com/watch?v=Cb1PkprdMVA http://www.youtube.com/watch?v=Jn5E7IojVRM The Jackson Five
Eelistati programmilis muusikat. NEOKLASSITSIM Igo Stravinski (1882-1971) Tunti huvivarasemati stiilide (barokk, renessanss ja klassitsism) vastu.Loobuti Tekkis 1920. aastatel Balletid ja 1920. aastate romantilisest tundelisusest ja impressionistlikust kõlakoloriidist.Lihtsustusid Euroopas looming harmoonia ja orkestratsioon. Meloodiline joonis ja vorm olid klassikaliselt Paul Hindemith (1895-1963) väljapeetud. Sageli kasutati polürütmikat ja polütonaalsust. Bela Bartok (1881-1945) Benjamin Britten (1913-1976) Carl Orff (1895-1982) Arthur Honegger (1892-1955) Darius Milhaud (1892-1974)
1 Muusikaajaloo kirjaliku töö näidisküsimused 1. 2. Muusikalised väljendusvahendid on: Muusika tekib, kui on olemas üks järgmistest nähtustest: Rütm, meloodia, tempo, dünaamika, harmoonia, helilaad, faktuur, helistik, tämber, vorm, žanr, orkestratsioon,… 3. Miks ja kuidas tekkis inimeste poolt loodud muusika? Nimeta vähemalt 5 põhjust 1) Inimese erutatud, emotsionaalne kõne ehk inimhääl tekib tunnete väljendamise vajadusest. 2) Rutiinse töö kergendamiseks, saatmiseks, teadete edastamiseks rütmi abil.Arvatakse, et ürginimene kujunes inimeseks tööprotsessis ja seega võib muusika üks tekke põhjus peituda töös ja selle rütmis.
Muusikaajaloo kirjalik töö Pirje Pesor PT-14 1. Joonista ajatelg, sajandid ja paiguta sellele muusikaajastud alates antiigist kuni klassitsismini. 2. Muusikalised väljendusvahendid on: rütm, meloodia, tempo, dünaamika, harmoonia, helilaad, faktuur, helistik, tämber, vorm, žanr, orkestratsioon, 3. Miks ja kuidas tekkis inimeste poolt loodud muusika? Nimeta vähemalt 5 põhjust : Muusika tekkis ja kujunes ürgühiskonnas looduse ja ühiskondliku elu tulemusena (kombetalitused, jumalate ülistamine jne.). 1) Inimese erutatud, emotsionaalne kõne ehk inimhääl tekib tunnete väljendamise vajadusest. 2) Rutiinse töö kergendamiseks, saatmiseks, teadete edastamiseks rütmi abil.Arvatakse, et
Muusika kontrolltöö materjal.:) Rahvusooper Estonia on teater, kus etendatakse oopereid, operette, ballette ja igasugu muid muusikaga seotud etendusi. Teatris töötab üle 500 inimese, on 7 korrust ning üle 700 ruumi. Mõisted: aaria tegelase ulatuslik sooloetteaste ooperis. a cappella laulmise viis, mille puhul instrumentaalsaade puudub. arabesk balletipoos: tantsija seisab ühel jalal, teine jalg on taha sirutatud. avamäng orkestriteos, mis eelneb muusikalisele lavateosele; ka iseseisev orkestriteos. ballett koreograafial põhinev lavateos, mille sisu väljendatakse tantsu ja muusika abil . ballettmeister koreograaf, balleti idee autor ja lavastaja ning tantsude ja miimiliste liigutuste koostaja ja õpetaja. esitantsija balletitrupi juhtiv meestantsija. etikett (teatris) käitumine vms. fouetté (loe: fuetee) virtuooslik pööre, milles jalg teeb igal pöördel ringikujulisis liigutusi ümber tugijala . interpreet heliteose esi...
o Tegelasteks Arlekiin, Colombina ja Pantalone · ,,Kevadpühitsus" o Alapealkirjaga ,,Pildid paganlikust Venemaast" o Kõige novaatorlikum teos o Esietendus 1913 Pariisis Champs-Elysees teatris o Skandaalne teos · Puudus tavapärane jutustav süzee · Venemaa paganlike rituaalide kujutamine tantsus ja muusika · Pidevalt muutuv taktimõõt · Puudub ühine meloodia · Suur roll löökpillidel. Uudne orkestratsioon toob välja iga instrumendi üksikuna Arthur Honegger (1892-1955) · Lapsepõlv Sveitsis · Muusikaõpingud lünklikud · Pariisi konservatoorium · Looming o Oratooriumid! ,,Kuningas Taavet"; ,,Jeanne d' Arc tuleriidal" o Ooperid! Lühiooper ,,Antigone" o Orkestrimuusika! Viis sümfooniat. Kaks sümfoonilist pilti ,,Pacific 231" ja ,,Rugby" Impressionism · Mõiste võeti kasutusele 19 sajandi maalikunstis
Muusika pärast II maailmasõda. Avangardism Eksperimenteerimine ebatavaliste pillikoosseisudega ja kompositsioonitehnikatega. Võeti kasutusele elektroonilised väljendusvahendid. Lõplikult hüljati klassikalised muusikavormid. Selle kõige tõttu nimetati seda ajajärku avangardismiks. USA-s eelistati sõna eksperimentaalmuusika või ka modernism. Eeldused: Tehnika kiire areng. Elektronmuusikastuudiote tekkimine Euroopas ja Ameerikas. Darmstadi suvekursuste toimumine. JOHN CAGE (1912-1992) USA helilooja, pianist ja publitsist. 20. sajandi muusikalise avangardismi tähtsaim esindaja. Looming: 1938 organiseeris oma esimese löökpilliorkestri. Selle tarbeks kirjutas loo "First Construction". Sellest kujunes hiljem sari ( "Second Construction"...) Sellest perioodist pärineb tema enam tähelepanu pävlinud leiutis ettevalmistatud klaver ( prepareeritud klaviir). Pilli kõlavõimaluste muutmine ...
Ooper tragikoomiline, tugevate camp-elementidega ning sealjuures ka tüüpilisi ooperisüžeesid parodeeriv. (Ooper algab teenijatüdruku ja elektriku stseeniga, kus elektrik rõivastab end hertsoginnaks ning lõpeb sellega, kuidas Hotellidirektor viskab Hertsoginna hotellist välja, sest too ei suuda juba ammu maksta oma arveid.) (Camp – kavatsuslik vastuolu sisu ja vormi vahel; liialdatud, afekteeritud, (enese) irooniline massikultuuri ja/või popkultuuri elementide kasutamine.) Vaimukas orkestratsioon, kus oluline roll löökpillidel. Teine Adèsi oluline ooper on suurejooneline „Torm“ (2004) Shakespeare’i järgi. 1990ndatel kerkis uue nimena esile ka hiina helilooja Tan Dun (1957). Kasvas üles Hiina kultuurirevolutsiooni tingimustes, mis ei olnud läänelikku muusikaharidust soosivad. Tan Dun tegeles hiina traditsioonilise muusikaga, õppis mängima vanu hiina pille, kuulus ühte Pekingi ooperi truppi. Seejärel õnnestus tal Pekingi konservatooriumi ja seal
RICHARD WAGNER 1813-1883 Samal aastal sündisid ka Verdi ja Dargomõszki -- suured ooperireformijad. VERDI -- viis ooperi uuele tasandile; lõi nn. muusikalise draama, kus muusika ja lavaline tegevus on võrdselt tähtsad. DARGOMÕSZKI -- tõi ooperisse uue laulustiili -- deklamatsiooniline stiil. WAGNER -- sümfoniseeris ooperiorkestri -- suur osakaal; ooper tugineb peateemadele. TEGEVUS · Kõige romantilisem kõigist romantikutest · Ooperikomponist, reformaator · Suur dirigent -- ooperiorkestri dirigent -- 1. dirigent, kes seisis seljaga publiku poole, juhatas ilma partituurita · Silmapaistev muusikakriitik -- avaldas artikleid, mille tähtsus pole muutunud ka tänapäeval · Muusikakirjanik -- poeet, dramaturg, ooperilibretist · Poliitikategelane -- esines miitingutel, ühtse Saksamaa tuline pooldaja, Hitleri lemmikhelilooja ELUST Sündis 22.mail Leipzigis politseiinspektori perekonna...
Neoklassitsistidel tekkis huvi taastada vanu vorme, stiile: barokk, renessanss, klassitsism. Nt: neoklassikud: Prokofjev (viiniklassikud eeskujuks); Stravisnski (barokk eeskujuks) ja Poulenc (renessanss eeskujuks). Neoklassitsism on loomesuund, mitte koolkond. Nüansid, mida järgiti: *hoiduti äärmuslikest emotsioonidest *selge meloodiline joonis ja lakooniline lühike meloodia (impressionistidel piirid kaovad; hilisromantikutel palju tundeid) *harmoonia ja orkestratsioon lihtsustuvad *teoste klassikaliselt väljapeetud ülesehitus (heliloojad kasutasid vormiskeeme, idee jäi paika) Kunstis olid samasugused liikumised kubismis. Muusikas ei tasu neoklassitsismis kõigile ühiseid jooni otsida. MK: ,,Kuningas Oidiphus" ooper-oratoorium, Stravinski; klaverisonaat nr. 13 (1924) Stravinski Igor Stravinski (1882-1971) Venelane, kes lahkus Venemaalt New Yorki, kus ta ka suri. Peamised zanrid: lavateosed (balletid, ooperid, oratooriumid, vaimulik muusika)
sai tema suurim kirjanduslik koostööpartner. Kuuik tegutses vaid neli aastat, kuni aastani 1921. Pärast seda tutvus ta impressionist Maurice Raveliga, keda teised vältisid. 1935. aastal kirjutas Honegger oratooriumi "Jeanne d’Arc tuleriidal", kus helilooja ühendas erinevad teatrivormid, kaasaarvatud sõnalavastuse. Libreto autor Paul Claudel. Teoses, millest sai II MS ajal patriootlik teos, on Honegger sidunud džässi, polütonaalsuse, gregooriuse koraali ja rahvalaulu. Huvitav on ka orkestratsioon: ta asendas metsasarved saksofonidega ning kasutas varajast elektroonilist pilli Martenot' lained. 7. Lühidalt Janáčeki ooperitest, veidi lähemalt ooperist “Kaval Rebaseke” Leoš Janáček (1854–1928) Oli Tšehhi helilooja, pärit Moraavia maakonnast. Temast saab suur Dvořaki sõber, kellele ta usaldab oma kõige salajasemad kavatsused ja kelle arvamus on tema jaoks vaieldamatu. • hilisromantiline emotsionaalsus
Eesti muusika Aleksander Thomson (1845-1917).......................................................................................... 3 Mart Saar (1882-1963)............................................................................................................ 4 Cyrillus Kreek (1889-1962)...................................................................................................... 4 Heino Eller (1887-1970).......................................................................................................... 5 Eduard Tubin (1905-1982)...................................................................................................... 5 Eino Tamberg (sünd. 1930)..................................................................................................... 5 Veljo Tormis (sünd. 1930)..............................................................................
Soul'i juured on Ameerika mustanahaliste muusikas: gospelis, bluusis ja rhythm and blues'is. Soul'i loojaks võib pidada Ray Charlesi, kes 1950. aastate keskel ühendas esmakordselt vaimuliku gospeli ja maalähedase bluusi Iseloomusta Tamla Motowni muusikalist suunda. Nimeta 1 tuntuim esindaja muusikas. Tamla Motowni suunaks on eelkõige tantsumuusika. Muusikat iseloomustab: vali ja võimas sünkopeeritud rütmiga bassikäigud, gospellikud vokaalharmooniad, keerukas orkestratsioon, keel- ja vaskpillide kasutamine. Lindistused on kvaliteetsed. Muusikas olid iseloomulikud veel hook-lines fraasid (ingl k õnge võtma), mida pidevalt korrati, et sööbiksid kuulajate mällu. Tamla Motowni tuntumaid muusikuid on Stevie Wonder Iseloomusta Staxi muusikalist suunda. Nimeta 1tuntuim esindaja muusikas. Staxi muusikat iseloomustab: vähene meloodilisus, lihtne töötlus, teinekord rämedavõitu esitlus, mis viitab otseselt gospelile ja bluusile
atonaalsuseni. Dissonants, sagenevad kromatismid viisid helistikutunnetuse nõrgenemiseni ja lõpuks kadumiseni. Esimese atonaalse teose kirjutas ta 1909 "Kolm klaveripala". Samal aastal kirjutas ta lühiooperi nimega "Ootus". Naisest, kes kujutleb oma kallima tapmist või meenutab seda. Sisemonoloogist ei selgugi, kummaga on tegu. Shönberg avas selle teosega ekspressionistliku teatri uksed. Ooperi muusika lähtub monoloogilise teksti süntaksist. Orkester on suur, kuid orkestratsioon üsna hõre. Atonaalse perioodi tippteos "Kuu-Pierrot" (Pierrot Lunaire), tegu on melodraamaga, naishäälele ka kaheksale instrumendile. Klounist, kes oma hirme jms usaldab vaid kuule, keda ta ka kardab. Shönberg tahtis luua traagilise kabaree olustiku kus põimuvad igatsus, kuritöö, grotesk. Shönberg kasutab esimest korda vokaaltehnikana kõnelaulu. See on Shönbergi kõige ekspressionistlikum teos! Viimane atonaalne teos "Õnnelik käsi". Atonaalsus hakkas end ammendama, oli vaja
Eesti rahvamuusikast : regilaulu ja uuema rahvalaulu tunnused ,võrdlemine, rahvatantsud ja rahvapillid. Vanem rahvalaul eristub uuemast eelkõige teksti vormi, ent ka kujundite, mõtteviisi, kasutamise olukorra, viisi jm poolest. Vanemaid tekste iseloomustab algriim (sõna algushäälikute kordus) ja parallelism (sisu ja vormi poolest sarnaste värsside rühmad). Vanemaid rahvalaule on kolm alaliiki. -Varane vokaalmuusika kujutab endast vanimaid teadaolevaid laule (laulutaolisi häälitsusi), mille päritolu jääb aegade hämarusse, võib-olla muusika tekkimise piirimaile. Suuremalt jaolt taandus see laulude kihistus 19. sajandi lõpuks, kuid mõneti püsib siiani, näiteks lastelaulude ja -lugemistena (hüpitused, arstimissõnad vms lihtsad vormid). -Regivärsiline laul ehk regilaul moodustab keskse ja omapärase osa eesti rahvalaulust. Lisaks algriimile ja parallelismile on sellel eriline värsimõõt. Regilaul kui laulustiil on omane peaaegu kõigile läänem...
kujundajate varajane looming. Saksamaal Mannheimis tegutsesid 1742 aastast kunstihuvilise Pfalzi kuurvürsti Kar Theodori residentsis. 1788.a. kolis õukond Münchennisse. Böömi päritolu viiulivirtuoos ja helilooja Johann Stamitz (1717-1757)kutsuti õukonda kapellmeistriks. Arenes efektne orkestristiil, peen dünaamika. Teostes rahvalaulu lähedane meloodika, mis tugineb harmoonilisele põhifunktsioonidele, tundeline efektirohke kirjaviis. Klassikaline orkestratsioon (klarnetid, metsasarved). Aegamisi loobuti generaalbassist ,klavesiin muutus orkestris ülearuseks. Klassikalise sonaadivormi areng sümfoonias. Stamitzil suur mõju Haydnile ja Mozartile, nagu ka prantsuse muusikale. Teosed: 50 sümfooniat, u. 100 orkestritriot, kammermuusikat. C.W.Gluck (1714- 1787) on ooperiajaloos tuntud reformaatorina. Sündinud Baieris, noorus Böömimaal, Viin, Milanos Sammartini õpilanne, esimene edu ooperis, London, rändtrupi kapellmeister, Kopenhagen
2.7 Soul Souli juured on Ameerika mustanahaliste muusikas: gospelis, bluusis ja rythm and blues-is. Stiili isaks võib pidada Ray Charlesi, kes 50. aastate keskel ühendas esimest korda vaimuliku gospeli ja maalähedase bluusi. 1950. lõpust alates on souli areng seotud kahe suure plaadifirma Tamala Mowtowni (Detroidis) ja Staxi (Memphises) tegeuvsega. Tamala Mowtowni suund oli eelkõige tantsuuusika. Sünkopeeritud rütmiga basskitarr, gospellikud vokaalharmooniad, keerukas orkestratsioon, keel- ja vaskpillie kasutamine ning kvaliteetsev lindistused. Iseloomulikud olid ka fraasid, mida korrati, et need kuulajatele mällu sööbiksid. Laulutekstid olid sageli sentimentaalsed. Staxi laulud olid võrreldes Motowniga lihtsamad, vähem meloodilised ja kohati rämedad. Lauljad kasutasid tihi gospeli stiilis improvisatsiooni. Lihtne harmoonia põhines kolmel põhiakordil I-IV-V. Saatepillina kasutatati tavalist kitarri, bassi, trumme, vahel vask- ja klahvpille
tutte; opera seria, nagu Idomeneo ja laulumängus, millest Võluflööt on kõige kuulsam näiteks mõne helilooja . Tema hilisematel oopereid ta tööle peent muutused mõõteriistad, orkestri tekstuuri ja tooni värvi, emotsionaalne sügavus ja tähistada dramaatilisi muutusi. Siin oma edusammud ooper ja instrumentaalne komponeerimise suhtles: tema järjest keerukamaid kasutamise orkester sümfooniat ja kontserdid mõjutanud tema ooperi orkestratsioon ja tema arendamisel teravmeelsus kasutamisel orkestriga psühholoogiline mõju tema oopereid oli omakorda kajastub tema hiljem mitte- ooperi kompositsioonid. 4. Kompositsiooni kirjutamise meetod Küsimus, kuidas Wolfgang Amadeus Mozart lõi oma teosed on juba ammu uuritud. XIX sajandi vaateid sellel teemal sageli põhineb romantiline, mütologiseerimisest kontseptsiooni protsessi koosseis. Uuema stipendiumi tegeleb kõnealuse küsimusega süstemaatiline uurimine kinnitanud
TALLINNA ÜLIKOOL Balti Filmi- ja Meediakool Filmikunsti osakond Dresson NOUVELLE VAGUE: MURRANGU SAABUMINE PRANTSUSE FILMIKUNSTIS Referaat-essee Tallinn 2014 Nouvelle Vague: murrangu saabumine Prantsuse filmikunstis SISUKORD Sissejuhatus ....................................................................................................................... 3 1 Eelmäng uue laine kerkimisele .................................................................................. 4 1.1 Caméra-stylo ...................................................................................................... 4 1.2 Cahiers du Cinéma ja Cinémathèque ................................................................. 5 1.3 Autoriteooria ............................................................................................
Kõik see on haruldaselt võimas realism, maalitud vaba käega, mis annab 18 täielikult adekvaatsele muusikale poeedi tuju väljendusrikkuse".Kui inimese suhe loodusega oli Sibeliusele ,,kerge kevadine tuule- Puhang " inspiratsioonile, tähendab see, et orkester on just see ihaldatud ja vajalik osa, et luua täidetud täiuslikkust. Pole ime, et Sibeliuse klaverimuusikat varjutab hoopis tema orkestratsioon. Vahest, kui keegi soovis orkestreerida tema mõnda laulu, andis Sibelius oma loo, enamjaolt headuse tõttu. Ta ei tahtnud , et tema laule temperdataks . Ta nõudis , et neid ei vaadeldaks nagu vormi definatsioone. Levas rääkis, et Sibelius oli 1946a. alguses keelanud Soome Rahvuslikel plaadi- ja raadiofirmadel esitada oma laule muul viisil kui originaalina klaveri saatel. ,,Ma ei taha neid orkestreerituna", on ta öelnud , ,,need kaotavad siis oma isiksuse
19. sajandi keskel tekkis terav poleemika programmilise ja absoluutse muusika üle, see oli tingitud ka heliloojate omavahelisest konkurentsist. Programmilise muusika pooldajateks peeti Berliozi ja nn ,,uussaksa koolkonda" ehk ,,Weimari koolkonda", s.t Liszti (kes oli sajandi keskpaigast jäänud püsivalt Weimarisse ja pühendunud heliloomingule) ning ta õpilasi, samuti Wagnerit. Liszti ja Wagnerit (harmoonia, orkestratsioon, poeetiline muusika) pidas oma eeskujudeks ka sümfoonik Anton Bruckner, ehkki ta programmilist muusikat kirjutas minimaalselt. Puhta ehk absoluutse muusika peamiseks ideoloogiks oli Viini muusikaesteetik ja mõjukas kriitik Eduard Hanslick (1825-1904), kes väitis: Muusika on ,,helisedes liikuvate vormide mäng" (,,Spiel tönend bewegter Formen"). Hanslicki peateos on ,,Muusika ilust" (Vom Musikalisch-Schönen; 1854)
lüürilispsühholoogilise ooperi omalaadne süntees. Suur on orkestri dramaturgiline osatähtsus. Kui Verdi viiekümnendate aastate oopereis domineeris vokaalne sfäär instrumentaalse üle, siis "Aidas" on need tasakaalus. Vahel kuulub orkestrile koguni juhtiv osa. Orkestrile toetudes annab Verdi kangelastele ja tegevustikule eredaid iseloomustusi ning imepäraseid värve. Üksikute instrumentide väljenduslikkusest saab "Aida" peen orkestratsioon vokaalansamblilise diferentseerituse. Idamaise elemendi ja itaaliapäraste intonatsioonide ühitamisest aga sünnivad sellised koloriitsed stseenid nagu Ra poole pööratud palve Radamese väejuhiks pühitsemisel, preestrite unisoonne meloodia ooperi III vaatusest, orkestrisissejuhatus ja Aida romanss samast vaatusest jpt. "Aida" partituur on meloodiarikas mitte üksnes aariatesansamblites, vaid ka deklamatsioonilis-kantileensetes retsitatiivides
Kui kaugused kaovad. Tallinn: Valgus. MUIKKU, J. 1997. Finnish Jazz. Helsinki: FMIC. 132 MURDOCK, P. 1965. How Culture Changes. New York: Oxford University Press. MUTSU, A. 1991. Happy Days are Here Again. – Kultuur ja Elu, 5–10. MÄNNA, H. 1995. Saaremaa laulupeo esimene sajand 1894–1994: sõnumeid kooridest, koori ja orkestrijuhtidest ning laulupidudest. I osa. Kuressaare: Oma Saar. NAISSOO, U. 1969. Džässilik harmoonia ja orkestratsioon. Tallinn: Eesti Raamat. NEUMAN, L. 2005. Kõrge vaim on meie vari. Koost. M. Kirme. Tartu: Ilmamaa. NETTL, B. 1964. Theory and Method in Ethnomusicology. London: The Free Press of Glencoe. NORMET, L. 2004. Sibeliuse kaudu maailma. Tartu: Ilmamaa. OJAKÄÄR, V. 1966. Džässmuusika. Tallinn: Eesti Raamat. OJAKÄÄR, V. 1983. Popmuusikast. Tallinn: Eesti Raamat. OJAKÄÄR, V. 1993. Raimond Valgre. Ühe põlvkonna tragöödia. – Teater.Muusika.Kino. 1, 20–31. OJAKÄÄR, V. 2000
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
