ANTIIK-KREEKA. ÜLEVAADE KREEKA TSIVILISATSIOONI AJALOOST Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda piirava Egeuse mere saartel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Suhteliselt väikesi tasandikke eraldavad sageli raskelt läbitavad mäeahelikud või sügavalt maismaasse lõikuvad merelahed. Peamine ühendustee on tuhandeid aastaid olnud meri, mida mööda on peetud sidet ka välismaaiilmaga. Niisugused olud tingisid ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes ja teisalt sügava sisemise killustatuse. Tänu oma asukohale Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja märksa vähem arenenud Euroopa vahel täitis Kreeka vanal ajal pideva kultuurivahendaja rolli. Antiik-Kreeka ajalugu võib jaotada 5 perioodi: 1) Kreeta-Mükeene periood (u 2000-1100 eKr), 2) nn tume aeg (u 1100-800 eKr), 3) arhailine periood (u 800-500 eKr), 4) klassikaline ajajärk (u 500-338 eKr), 5) hellenismiperiood (338-146 eKr). Kreeta-Mükeene periood sai alguse E...
Kreeka teater kujunes vlja veinijumal Dionysosele phendatud koorilauludest. Esmalt seisnesid etendused ehk draamad koori ja he nitlejaga dialoogides, hiljem lisandusid juurde eel mitmed nitlejad, kuid koor psis kogu klassikalise ajajrgu vltel teatri keskse osana. Draamad leidsid aset pevasel ajal vabas hus spetsiaalselt etendusteks ehitatud hobuserauakujulise phiplaaniga teatris. Selle keskmes paiknes ringi- vi poolringikujuline niteplats e. orkestra, mille taga oli enamasti puust lavakonstruktsioon e. skenee. Nitlejad ja koor esinesid orkestral, skenee oli taustaks. Kreeka teatris kuulus thtis osa muusikale. Nitlejateks olid vaid mehed, kes maskide vahetamisega said esitada etenduses ka mitut rolli. Eriefektide (nitleja tstmiseks lava kohale) oli valmistatud kraanataoline seadeldis. Pidustusele valiti vlja kuus etendust, kolm lbusat nitemngu e. komdiat ning kolm tsise sisuga teost e. tragdiat
VANA-KREEKA TEATER Kreeka teater kujunes välja veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest. Esmalt seisnesid etendused ehk draamad koori ja ühe näitlejaga dialoogides, hiljem lisandusid juurde eel mitmed näitlejad, kuid koor püsis kogu klassikalise ajajärgu vältel teatri keskse osana. Draamad leidsid aset päevasel ajal vabas õhus spetsiaalselt etendusteks ehitatud hobuserauakujulise põhiplaaniga teatris. Selle keskmes paiknes ringi- või poolringikujuline näiteplats e. orkestra, mille taga oli enamasti puust lavakonstruktsioon e. skenee. Näitlejad ja koor esinesid orkestral, skenee oli taustaks. Kreeka teatris kuulus tähtis osa muusikale. Näitlejateks olid vaid mehed, kes maskide vahetamisega said esitada etenduses ka mitut rolli. Eriefektide (näitleja tõstmiseks lava kohale) oli valmistatud kraanataoline seadeldis. Pidustusele valiti välja kuus etendust, kolm lõbusat näitemängu e. komöödiat ning kolm tõsise sisuga teost e. tragöödiat
Etendusi esitati Dionysose teatris, mäekallakul, veidi allpool Ateena Akropolist. Teater moodustas terviku koos templi ja suure vabaõhu altariga, mis oli pühendatud Dionysosele. Algupäraselt nimetati kallakut theatroniks ("nägemise paik", "theastai" "vaatama"). Lagedat ala kallakust madalamal kasutati orchestra-na ("tantsimise koht", "orcheisthai" "tantsima või miimilisi liigutusi tegema"). On säilinud Ateena Dionysose teatri varemed. Ateena teatri vanim orkestra kujutas endast ümmargust tasaseks tambitud 24-meetrise läbimõõduga väljakut kahe külgsissekäiguga ("parodoi"): nendest läksid läbi vaatlejad, seejärel tuli sisse koor ja näitlejad. Kui keegi astus lavale (orkestrale) paremast sissekäigust, tähendas see, et tegelane tuleb linnast või sadamast, kui ta tuli vasakust, siis oli tegelane saabumas kaugemalt maalt. Keset orkestrat asetses Dionysose altar. Mitmesugustes osades esineva
draamaetendus tragöödia. Kurvad laulud põhinesid alati kreeka mütoloogial, mida rahvas hästi tundis. Sügisel Dionysose auks korraldatavatest lõikuse rõõmupidudest kasvasid aga välja komöödiad, milles kajastus igapäevane poliitiline elu ja mis olid rõõmsa ja elava sisuga. Põhiprintsiibilt oli kreeka teater künka jalamil asuv vabaõhuteater ehk amfiteater. Künkanõlvadele paigutati poolringis astangutena laskuvad pingid vaatajate jaoks. Keskel oli orkestra ehk lava, millel asus koor ja mis oli kuni 24 m diameetriga, selle taga olid skeene (lavatagune majalaadne ehitis, näitlejate kostüümide ja maskide vahetamiseks) ja proskeenion (eeslava, kus olid näitlejad) ning theatron (pealtvaatajate pinkide osa). Teatris esinesid ainult mehed, kes etendasid aga ka naiste osi. Näitlejaks võis olla vaid vaba kreeklane. Esinemise ajal vahetasid näitlejad maske, mis võimaldas esineda erinevates rollides. Et
kergendada. 18. Vana-Kreeka kultuuri klassikaline ajajärk 5. sajand – 330-ndad eKr (Makedoonia vallutused). Eelkõige on see ajajärk seotud antiiktragöödia tekkega. Tähtsamad autorid olid Aischylos, Sophokles ja Euripides. Nendes teostes ühendati esimest korda laulmine ja pillimäng näitlemisega. Nagu tänapäevagi ooperiteatris, paigutati pillimehed lavaesisesse eraldatud ruumi, mida nimetati orkestra. Selle ajajärgu lõpul hakkas muusika loomupärane ühtsus luule ja tantsuga lagunema, tekkis uus, subjektiivsem ja peenem väljenduslaad (“uus muusika”) 19. Vana-Kreeka kultuuri hellenismi ajajärk 330-ndad – 146 eKr (Rooma vallutused). Selles perioodis on ajaloolased näinud vanade väärtuste allakäiku. Siiski kujunes just sellel ajal aristokraatlikus keskkonnas peen ja õpetatud musitseerimine, peamiseks sai puhtmusikaalne väljendus
Polykleitos. Dionysose teater Ateena Akropoli Amfiteater Asklepiose Ateena Akropoli lõunanõlval. Ees pühamus Epidauroses. lõunanõlval. poolringjas plats - 4.-2. saj. e.m.a. Arvutirekonstruktsiooni orkestra, taga lava ja üldvaade. lavahoone - skeene. Täielikult kreeka traditsioonide vaimus rajatud teater Berkeley Ülikooli linnakus USA-s. Skulptuur Kreeka skulptorid on maailmale andnud palju imetletud töid. Vanimad meile tuntud skulptuurid pärinevad arhailisest ajastust. Need on veel küllalt
-- neid alasid peeti nii rasketeks, et sportlaste vaeva tuli kergendada. 18. Vana-Kreeka kultuuri klassikaline ajajärk? 5. sajand 330-ndad eKr (Makedoonia vallutused). Eelkõige on see ajajärk seotud antiiktragöödia tekkega. Tähtsamad autorid olid Aischylos, Sophokles ja Euripides. Nendes teostes ühendati esimest korda laulmine ja pillimäng näitlemisega. Nagu tänapäevagi ooperiteatris, paigutati pillimehed lavaesisesse eraldatud ruumi, mida nimetati orkestra. Selle ajajärgu lõpul hakkas muusika loomupärane ühtsus luule ja tantsuga lagunema, tekkis uus, subjektiivsem ja peenem väljenduslaad ("uus muusika") 19. Vana-Kreeka kultuuri hellenismi ajajärk? 330-ndad 146 eKr (Rooma vallutused). Selles perioodis on ajaloolased näinud vanade väärtuste allakäiku. Siiski kujunes just sellel ajal aristokraatlikus keskkonnas peen ja õpetatud musitseerimine, peamiseks sai puhtmusikaalne väljendus
sajand eKr) JA HELLENISTLIK AEG: Üha rohkem pääses maksvusele püütkolossaalsuse toreduse raffineerituse poole. Templiehitus on tagaplaanil, hulganisti losse, teatreid, raekodasid ehk avalikke hooneid. Joonia stiili kõrval tuleb ka Korintose stiil, Hellenismi lõpus ka Ektlektika. Teatriehitus: Kõige kuulsam Epidaurose teater. Kreeka teatrid paiknesid istmed mäenõlvadel, etendust etendati oru põhjas ümaral klotsil, mida kutsuti Orkestraks. Hilisemal ajal ehitati orkestra taha telk rõivaste vahetamiseks, Zkene, millest arenes näitelavaehitus, mille esisel, Proskeenionil, esinesid näitlejad. Etendused kestsid Kreeka teatrid terve päeva, sageli ka mitu päeva. Näitlejad seisid koturnidel, kõrgetel pakkudel, et neid näha oleks. Kreeka teatris oli kindlasti ka koor. Deus ex Machina = Jumal masinast= üks näitleja lasti alla., mingi probleemi vägivaldne lahendus. Sellel ajal valmisid ka kaks maailmaimet: Halikarnasosse
Agathon- omal ajal populaarne,kuid ainsatki tema näidendit pole säilinud. 16. Kuidas saate aru tragöödiast ,,Kuningas Oidipus"? Põhjendage oma arvamust. 17. Milles seisneb kunsti olemus Aristotelese järgi? Millises teoses ta sellest kirjutas? Jäljendamises. Poeetika 18. Mida tähendavad sõnad ,,orkestra", ,,skenee" ja ,,theatron"? Mida tähendab väljend ,,deus ex machina"? Vana-Kreeka teatri osad: · Orkestra (ringikujuline tantsuväljak, läbimõõduga umbes 24 m. Põhiliselt paiknes seal koor. Titürambide ettekandjad paiknesid tavaliselt orkestras. · Skenee (koht, kus näitlejad oma välimust muutsid, kuna üks inimene etendas mitut inimest). · Theatron (vaatajate isteread. 5. sajandil olid tarvitusel puupingid. Ei olnud vajadust püsiva ehitise jaoks, sest etendused ei toimunud väga tihti. Olid jagatud nii horisontaalselt kui vertikaalselt. Horisontaalselt tavaliselt 3 osaks).
Euripidesele jäävad võõraks Sophoklese monumentaalsed kujud, mis tõusevad kõrgemale tavalisest tasemest: ta kujutab inimesi nii, nagu nad on. Psühholoogilised probleemid. 15. Kuidas saate aru tragöödiast ,,Kuningas Oidipus"? Põhjendage oma arvamust. 16. Mida tähendavad sõnad ,,orkestra", ,,skenee" ja ,,theatron"? Mida tähendab väljend ,,deus ex machina"? Orkestra- teatri üks osadest, ringikujuline või poolringikujuline tantsuväljak Skenee- orkestra taga olev puust lavakonstruktsuioon näitlejate jaoks Theatron- tänapäeval koht teatri etenduste andmiseks. Kreeka keeles- etenduse vaatamise koht kasutati mitte üksnes draamateatri vaid ka staadioni tribüüni kohta. 17. Mida tähendavad tragöödia puhul sõnad ,,mimesis"matkimine, kuid pigem reprodutseeimine, ,,hamartia" patt, ,,anagnorisis" äratundmine, ,,peripeteia"ootamatu pööre ja ,,katarsis" hingepuhastus?
Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Antiikkirjanduseks nimetatakse Kreeka ja Rooma orjandusliku ühiskonna kirjandust u I aastatuhande algusest e.m.a. kuni 5. sajandini m.a.j. 2. Mille poolest on vanakreeka kirjandus Euroopa kirjanduse hulgas iseäralik? Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Milline on rooma kirjanduse roll Euroopa kirjanduses? Vanakreeka kirjandus on Euroopas vanim ja ainus täiesti iseseisvalt arenenud kirjandus. Rooma kirjandus arenes hiljem kreeka omast (3. saj eKr), kasutas selle kogemusi ning saavutusi ning oli kreeka kirjanduse vahendaja Euroopale ning maailmale tervikuna. 3. Millised murded kujunesid Antiik-Kreekas kirjanduskeelteks? Kas oskate zanriti tuua näiteid murrete kasutamise kohta? Kreeka kirjanduskeelteks said aioolia murre (arhailine keel; osaliselt Homerose eepostes; monoodilises lüürikas), ...
ristkülikukujulise põhiplaaniga. Haudehitis on pühendatud kuningas Mausolosele ja tema naisele Artemisiale. Teatritest on kuulsaim Epidaurose teater (3.saj e Kr.), kus oli kokku 52 rida ja see mahutas u 14 000 inimest. Epidaurose teater on kasutusel tänapäevalgi. Teatri lavalt kostavad helid selgesti ka kõige kaugematesse ridadesse. All sõõris asub ümmargune väljak, mida nimetatakse orkestraks. Seal asuvad etenduse ajal koor ja näitlejad. Skeene on väike telk orkestra taga, kus näitlejad oma etteasteid harjutasid ja esinemiseks valmistusid. Esimesed teatrietendused toimusid Dionysose auks peetud pidustuste raames. Vaasidel kujuatati Dionysost (algselt viljakuse-, hiljem veinijumal) pikajuukselise noorukina, käes viinamarjad või veinikarikas. Peeti loomulikuks, et dionüüsiatel, kevadistel pidustustel Dionysose auks, osalevad kõik Ateena elanikud. Ateenas korraldati kaks korda aastas näitekirjanikele võistlusi, mille peaainestik
talad. Akent polnud olemas. Tempel oli jaotatud paljudeks ruumideks, kuhu suurem osa ruumidesse tavakodanik ei pääsenud. Templeid ümbritses ka tavaliselt kaitsemüür, sisse pääses läbi väravate büloonide. Templi juurde kuulus kindlasti aed ja väravatest templini viis tavaliselt skulptuuride allee. Teiseks tähtsamaks ehitustüübiks on amfiteater. Mis rajati loodusliku orgu. Istmed rajuti kivisse. Etendus toimus all ümmargusel orkestral. Orkestra taga olid näitlejate ruumid, mida nimetati skeeneks. Teatril oli väga hea akustika ja rolli mängis ümbritsev loodus. Õitseajal kujunes tähtsaks linnade ehitus ja kolossaalse ansamblite ehitus. Kreeka skulptuuris olid esimesteks kuurosad ja koored. Edasi muutus skulptuuri esmatähtsaks hea proportsioon ja inimese kujutamine taolisena nagu ta peaks olema mitte nagu ta on. Kaunis oli atleetlik alasti mehe figuur oletatavasti jumalale sarnane. Naisskulptuurid olid
Nimetage autor ja teos. Oo lapsed, vastsed tõusmed muistsest Kadmosest, miks küll mu astmeil siin te nõnda seisate ja palve märgiks hoidmas oksi on te käed? Ka linn on ümberringi ohvrisuitsu täis ning kuulen kaebelaule, rasket ohkamist. Jambiline trimeeter, Sophokles ,,Kuningas Oidipus" 14. Mille poolest erines Vana-Kreeka teater tänapäevasest? Kuidas ja millega seoses etendati 5.-4. sajandi Kreekas tragöödiaid? Oli kolm põhiosa orkestra e ringikujuline tantsuväljak, hiljem kui tantsiv koor draamas enam ei osalenud, muutus see poolringis, praegu muusikute asukoht e orkester; skeene ajutine hütitaoline ehitis, kus näitlejad said riideid vahetada, hiljem püsiv lavatagune, mille fassaad oli dekoratiivse eesmärgiga, skeene ees paiknes sammastik; theatron ehk vaatamispaik, sai kogu teatriruumi tähistuseks, istmete read asetsesid astmeti, piirates orkestrat hobuserauakujuliselt. Osalised esinesid
saj üle kogu Kreeka. Aristoteles: tragöödia tekkis eeslaulja eraldumisega (Dionysose auks) ditürambe laulvast koorist. 46. Millistel pidustustel esitati Ateenas tragöödiaid, mis neid pidustusi omavahel eristas? Dionüüsiad, kus toimus rongkäik, ditürambide esitamine ja näidendivõistlus. Lenaiad olid veidi väiksem pidustus, esitati samuti tragöödiaid, suunatud kohalikele. 47. Nimeta kreeka teatri põhilised osad ning kirjelda nende funktsiooni. Orkestra esialgu ringikujuline tantsuplats, hiljem poolringikujuline ala, kus istusid pealtvaatajad. Skeene algselt hütitaoline, hiljem püsiv ehitis laval, mille küljes olid dekoratsioonid ja mille taga vahetati maske. Theatron kogu ehitis kokku. Ekkyklema ratastel platvorm sisesündmuste esitamiseks. 48. Millistest kreeka sõnadest on pärit `orkester' ja `stseen'? Mida need algselt tähendasid?
märk ja inimliku täiuslikkuse kehastaja. 4. Teater a. Kreeka kui teatri sünnimaa: · Draamakunst (kr.k. drama tegevus) sai alguse veinijumal Dionysose igakevadistest pidustustest. b. Kreeka teater koosnes 3 osast: · Theotron (kr.k. vaatamise koht) hoburauakujuline pealtvaatajate koht mäejalamil. · Orkestra (kr.k. tantsuplats) ringikujuline plats, kus esines koor, kes selgitas laval toimuvat. · Skenee (kr.k. telk) puust dekoratsioonidega lava, kus esinesid näitlejad. c. Etenduse korraldus: · Näitlejateks ainult mehed, kes vahetasid näo ees maske. · Hommikust õhtuni 3 päeva Dionysose pühadel (2-3 korda aastas)
Ajaloo tunni shaiss Ma sain töö kolme whoooooohooooooooooooooooooooooooo Now i can die happy Kysimused Weeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeee!!!!!!!!!!!!! 1)Millest tuleb nimetus Foiniikia? 2)Mille poolest on sarnased ja mille poolest erinevad Sumeri ja Foiniikia riigid? 3)Miks sai foiniiklaste tähtsamaks tegevusalaks kaubandus? 4)Mis tingis foiniikia tähestiku kiire leviku ja mis see omakorda kaasa tõi? 5)Iseloomusta juutide esiisasid? 6)Kelle poolt ja millal panti kirja vana testament ja millest see jutustab? 7)Mille poolest erineb juudi usk kõigist seni õpitud uskudest? 8)Mida tähendab Moosese käsuõpetus? 9)Võrdle juudi naiste olukorda naiste olukorraga Mesopotaamias ja Egiptuses? Vastused Aaaaaaaaaaaaaaaarrrrrrrrghhhhhhhhhhhhhhhh!!!!!!!!!!!!!!!! 1)Tuleb Kreeka keelest ja tähendab ,,purpurpunane" 2)Sarnanevad selle poolest, et mõlemis olid linnriigid, aga Foiniikias oli võim jagatud kuninga ja aupmeeste vahel. Foiniiklased rajas...
Nagu paljud teised templid, oli ka Parthenon suur ristkülikukujuline ehitis, mida ümbritsesid soonelised sambad. Teatritest on kuulsaim Epidaurose teater (3.saj e Kr.), Epidaurose teater on kasutusel tänapäevalgi. Teatri lavalt kostavad helid selgesti ka kõige kaugematesse ridadesse. All sõõris asub ümmargune väljak, mida nimetatakse orkestraks. Seal asuvad etenduse ajal koor ja näitlejad. Skeene on väike telk orkestra taga, kus näitlejad oma etteasteid harjutasid ja esinemiseks valmistusid. Esimesed teatrietendused toimusid Dionysose auks peetud pidustuste raames. Peeti loomulikuks, et dionüüsiatel, kevadistel pidustustel Dionysose auks, osalevad kõik Ateena elanikud. Sageli käsitleti tragöödiates jumalatele kuuletumise ja aruka valitsemise teemat. Komöödiates aga kujutati tuntud kodanikke ebatavalistes ja naljakates olukordades ning tihti pilgati jumalaid. Teater oli avatud ka naistele
Keelatud oli ka mängudele relvade kaasa võtmine. 3.7. Teater: Draamakunst (kr k drama tegevus) sai alguse veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest. Ateenas toimunud talvistel Dionysose pidustustel- dionüüsiatel toodi jumala kuju rongkäiguga akropoli jalamil asuvasse Dionysose teatrisse (kr k theatron vaatamise koht). Teater oli hobuserauakujulise põhiplaaniga avatud ehitis, mille keskmes asus näiteplats (kr k orkestra tantsuplats), mille taga taustaks olid puust dekoratsioonid (kr k skenee telk). Etendati nii tõsise sisu ja enamasti kurva lõpuga müüdisüzeedel põhinevaid tragöödiaid kui ka lõbusa sisuga ning igapäevaelu ja poliitikat käsitlevaid komöödiaid. Kui algselt kasutati laval ainult ühte näitlejat ja koori, kelle vahel toimus dialoog, siis aja möödudes lisandus näitlejaid. Kõiki osi
Keelatud oli ka mängudele relvade kaasa võtmine. 3.7. Teater: Draamakunst (kr k drama tegevus) sai alguse veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest. Ateenas toimunud talvistel Dionysose pidustustel- dionüüsiatel toodi jumala kuju rongkäiguga akropoli jalamil asuvasse Dionysose teatrisse (kr k theatron vaatamise koht). Teater oli hobuserauakujulise põhiplaaniga avatud ehitis, mille keskmes asus näiteplats (kr k orkestra tantsuplats), mille taga taustaks olid puust dekoratsioonid (kr k skenee telk). Etendati nii tõsise sisu ja enamasti kurva lõpuga müüdisüzeedel põhinevaid tragöödiaid kui ka lõbusa sisuga ning igapäevaelu ja poliitikat käsitlevaid komöödiaid. Kui algselt kasutati laval ainult ühte näitlejat ja koori, kelle vahel toimus dialoog, siis aja möödudes lisandus näitlejaid. Kõiki osi
Kreeka teater kujunes välja veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest. Esmalt seisnesid etendused ehk draamad koori ja ühe näitlejaga dialoogides, hiljem lisandusid juurde veel mitmed näitlejad, kuid koor püsis kogu klassikalise ajajärgu vältel teatri keskse osana. Draamad leidsid aset päevasel ajal vabas õhus spetsiaalselt etendusteks ehitatud hobuserauakujulise põhiplaaniga teatris. Selle keskmes paiknes ringi- või poolringikujuline näiteplats e. orkestra, mille taga oli enamasti puust lavakonstruktsioon e. skenee. Näitlejad ja koor esinesid orkestral, skenee oli taustaks. Kreeka teatris kuulus tähtis osa muusikale. Näitlejateks olid vaid mehed, kes maskide vahetamisega said esitada etenduses ka mitut rolli. Eriefektide (näitleja tõstmiseks lava kohale) oli valmistatud kraanataoline seadeldis. Pidustusele valiti välja kuus etendust, kolm lõbusat näitemängu e. komöödiat ning kolm tõsise sisuga teost e. tragöödiat
1 Vana-Kreeka. Hellenism Kreeta-Mükeene kultuur 1. Lugege tähelepanelikult allikaid. Küsimustele vastamisel tuginege nii allikatele kui oma teadmistele. Allikas A III II aastatuhande vahetusel, mida loetakse üleminekuks varaselt keskmisele pronksiajale, arenesid Kreeta suuremad asulad lossikeskuseid ümbritsetavateks linnadeks. Kolm tähtsamat nende seas olid Knossos, Phaistos ja Mallia kõik enamvähem saare keskosas. Kuna hilisemas Kreeka pärimuses kajastus Kreeta muistne hiilgus Knossose legendaarse kuninga Minose valitsusajana, siis on Kreetal puhkenud tsivilisatsioon tuntud Minose (või Minoilise) tsivilisatsiooni nime all. /.../ Kreetalt leitud ida päritolu esemed osutavad sidemetele Süüria-Palestiina ranniku ja Egiptusega. Mitmel pool võeti kasutusele savist või kivist pitsatid, millele Kreetal hakati III aastatuhande teisel poolel ...
kasvatati tulevasi riigi valitsejaid. Koolid olid riiklikud. Apollonile Õpiti 7-18 aastaseni 7-12 õpetati vastupidavust 12-15 õpetati sõjalisi oskusi 33. Rooma linn rajati : 15-18 julmuse ja sõja õpetus V) 265a .e.Kr Õ) 753 a. E.Kr 3. Antiik-Keeka gümnastika osaks oli : v) 776 a. E.Kr palliata Õ) orkestra 35. rooma riigi kuulsaim gladiaatorite kool V) jatraleiptika asus : v) veronas 4. andmed antiiklümpiamängude kohta v) napolis peetakse usaldusväärseks alates: õ) capuas Õ) 776.a .e.Kr V)767 36
Tähtsaid demograafilisi reforme. Kreeka teater: Kujunes välja veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest. Esmalt seisnesid etendused ehk draamad koori ja ühe näitlejaga dialoogides, hiljem lisandusid juurde mitmed näitlejad,kuid koor püsis kogu klassikalise ajajärgu vältel keskse osana. Draamad leidsid aset päevasel ajal vabas õhus spetsiaalselt etendusteks ehitatud hobuserauakujulise põhiplaaniga teatris. Selle keskmes paiknes ringi -või poolringikujuline näiteplats ehk orkestra,mille taga oli enamasti puust lavakonstruktsioon ehk skenee. Näitlejad ja koor esinesid orkestral,skenee oli taustaks. Kreeka teatris kuulus tähtis osa muuskale. Näitlejateks olid vaid mehed,kes maskide vahetamisega said esitada etenduses ka mitut rolli. Eriefektid olid valmistatud kraanataolise seadeldisega. Pidustusele valiti välja 6 etendust,kolm lõbusat näitemängu ehk komöödiat ning 3 tõsise sisuga teost ehk tragöödiat.Nende
Kreeklased pidasid veinijumala Dionysose auks iga aastaseid dionüüsiaid. Nendel usupidustustel etendati näitemänge. Esimene teater oligi Dionysose teater Ateenas. Kreeka teater koosnes kolmest osast theatronist, skeenest, ja orkestrast. Theatron oli ala kus etendati näidendeid ja see tähendabki kreeka keeles vaatemängu kohta. Skeene oli ehitis theatroni taga. Skeenel oli lavakujundus ja muu tehnika. Hiljem ehitati skeene külge tõstuk millega sai näitlejaid üles tõsta. orkestra on koht kus istusid inimesed. Seal etendati tragöödiaid ja komöödiaid. Korraga oli laval kolm inimest ja nad kandisid maske. Niimodi said ühed ja samad inimesed mitut osa mängida. Mehed mängisid ka naiste osi. Dionysose teater Ateenas.
HOMEROS (pimelaulik) kirjutas kaks eepost ,,Ilias" (Troojast) ja ,,Odysseia" (Odysseuse seiklused), värsimöödus heksameeter. Esimene on kangelaslugu, söja ja vöitluste eepes. Teine jutustab rohkem inimeste elust, kuidas Odysseus koju läks. Mölema keskseks teemaks on Trooja söda. Teater Teatrietendus draama (tegevus) oli välja kasvanud Dionysosele pühendatud koorilaulludest. Etendused toimusid teatris. Teatri osad: orkestra näiteplats, theatron vaatamise koht, skenee taustdekoratsioon, proskeneenion eeslava. Tragöödiavöistlus ehk suur dionüüsia oli pidustus, kus omavahel vöistlesid uued tragöödianäidendid. Vöistlustules olid 3 autorit ja ühe koomilise satüürdraamaga. Vana-Atika komöödia naeruvääristab inimesi, kus keelepruuk oli vaba, rövetsemine ja erootilised naljad kuulusid asja juurde. Käsitletakse kaasaega. Erilise pilke alla langesid vöimukandjad, nt Perikles
On üsna hästi säilinud ( sai ka pommiga pihta kuid on siiski säilinud ( Ühel templil Erechtheion -sammaste asemel naisekujud) Teater 4 sajandiks oli välja kujunenud kreeka teatri tüüp, teater raiuti pool sõõrina mäekülje sissel, nõlvadel paiknesid kontsentriliste ringidena kivist istmed vaatajatele-seda osa nim. teatroniks. Epidauruse teater 52 rida 14 000 inimest mahtus sõõri südamikkus all orus asus avar väljak-orkestra etenduse ajal paiknesid seal koor ja näitlejad. Orkestra taga paiknes skeene e telk kus näitlejad valmistusid ette asteks. 3saj muutub see osa uhkeks skulpuuri ja sammastega templiks. Mausolese mausoleum Kuningas Mausoleus lasi oma naisele ehitada hauakambriks. Kuulub ka 7 maailma imede hulka. 46 meetrit kõrge . Sealt ka mausoleumi nimetus. KREEKA KUNST SKULPTUUR Hävinud , kuid tänu roomlaste kopeerimisele on näidised säilinud. Samuti kirjutatika üksikasjalikult üles kuidas ta igast küljest välja nägi. Mehe kuju-kouros
Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Antiikkirjandus vanakreeka ja -rooma kirjandus, ajaliselt 8. saj eKr5. saj pKr. ,,Antiik" võeti kasutusele 18. Sajandi prantsusmaal, kultuuri ja kunsti tähistamiseks. Antiikkirjandus tekkis 1. Aastatuhandel. See oli muutuste aeg. Sel ajal tekkisid omapärased ja uued religioonid. Tekkis ka teadus, mis ei olnud enam religiooniga nii tihedalt seotud. Samuti ka väljapaistvad kultuuritegelased. 2. Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust? Maa hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared (Küklaadid, Sporaadid) ja Väike-Aasia lääneranniku.Suure kolonisatsiooni ajal (8.6. sajandil eKr) levis Kreeka linnriikide (poliste) poliitiline, majanduslik ja kultuuriline mõju Vahemere lääneosa rannikualadele (eriti Sitsiiliasse ja Lõuna-Itaaliasse, nn. Suur-Kreeka), Egeuse me...
võitlused. Tugevamaks sai Sparta, Teeba asus Sparta vastu. · Samal ajal tugevnes Makedoonia, mis vallutas Kreeka. Tekkisid hellenistlikud monarhiad. Kunstis ja arhitektuuris võimsust võttis kolossaalsus, rohkem ühiskondlikud hooned (teatrid, raekojad), templite ehitus tagaplaanil. Ehituse raskuspunkt idamaades. Arenes välja suurejooneline teatrite ehitus, kus vaatajate istmed paiknesid mäe nõlvadel . Teatri osad: orkestra (tantsuplats koorile ja näitlejatele), orkestra taha tekkis skene (riiete vahetamise telk, millest arenes välja lava prosskeemia) Kõige kuulsam: Epidaurose teater. · Tehti ka monumente: Lysikratese monument, Xaudios. Hellenistlikust perioodist pärineb Halikarnassose mauseleum, (Mausolose ja Artenisia hauamonument) Võimas alaehitis, milles asus hauakelder, mille peal teine kamber, mida ümbritsesid joonia stiilis sambad, katus oli astmikpüramiidi laadne, tipus kvadriid, mida juhtisid Mausolos ja tema naine,
Igaüks esitas kolm tragöödiat (triloogia) ja ühe saatürdraama, mis kokku moodustasid tetraloogia. Autor oli lisaks tekstile ka muusikalise ja tantsulise osa looja, näitejuht ja, eriti varasematel aegadel, ka näitleja. Lavastuse kulud kandis mõni rikas kodanik. Võistlus toimus kolme autori, kolme koreegi ja kolme protagonisti (esimese näitleja) vahel. Paremuse üle otsustas 10-liikmeline zürii. Kõik osalejad said auhindu. Teatri põhilisteks osadeks olid orkestra, pealtvaatajate kohad ja skeene (telk). Orkestra oli väike väljak Dionysose altariga keskel ja kahe külgmise sisskäiguga. Skeene oli algselt näitlejate ümberriietumiseks mõeldud ruum. Hiljem sai see dekoratsiooniks. Osalised esinesid maskides, mis markeeris kujutatava Isiku soo, vanuse, ühiskondliku positsiooni, kõlbelised omadused, hingelise seisundi. Riietus sõltus vastavalt draama zanrist: tragöödias oli see pikk ja pidulik, komöödias ja saatürdraamas veider ja kohmakas
poliitikaga. Üheks neist oli Solon, kes pühendas kogu oma luule pahede kritiseerimisele või enda poliitiliste sammude põhjendamisele. Silmapaistvaim luuletaja oli Pindaros, kes juba oma eluajal ei suutnud kõiki tellimusi täita. Tema kuulsaimad teosed olid OMvõitjatele pühendatud ülistuslaulud. Teater Kujunes välja Dionysose pidustustest. Etendused toimusid vabas õhus, hobuserauakujulise põhiplaaniga teatris. Selle keskel asus poolringi või ringikujuline näiteplats orkestra (lava), selle taga lavakonstruktsoon skenee (taustdekoratsioon ja kuliss). Esinesid ainult mehed, kes kandsid maske. Olid zanrid komöödia ja tragöödia. Komöödiad pilasid tavaliselt igapäevast poliitilist elu; tragöödiad põhinesid aga tuntud mütoloogilistel süzeedel. Tragöödia sisu oli seega üldjoontes teada, kuid oluline oli hoopis inimestele anda õpetlik iva. Kuulsaim 5. saj kirjanik Aischylos pani oma tegelased olukorda, kus neil tuli oma eellaste
Vaesamad saatsid oma pojad kooli, kus õpetati lugemist, kirjutamist, muusikat, kreeka luuleteoseid, gümnastikat. Jõukamad noored jätkasid enda täiendamist mõne tuntud sofisti (õpetlase) juures. Kirjanduses olid kangelaseeposed, lüürikas kanti ette keelpilli saatel, tuntumad lüürikud olid Solon ja Pindaros;näitekirjanduses komöödiad, tragöödiad. Teater sai alguse Dionysosese pidustusest, näitlejateks koor, 1-3 näitlejat(m);teatri põhiplaan oli hobuseraua kujuline, orkestra oli koori jaoks, skeene-puust lavakonstrukt. nt Sophokles tragöödia ,,Kuningas Oidipus". Filosoofia ja teadus: Kreeka on filosoofia kodumaa. Kreekas hakati juurdlema maailma probl. üle. Matem-Pythagoras, kelle arust põhines maailmakorraldus arvudel, matem. põhines loogilistel üldistustel;Arstiteadus- seotud vaatlusel põhinevate konkreetsete tähelepanukutega ja igapäevase elu vajadustega, Hippokratese teos sisald. haiguste sümptomeid, looduslik seletus, 4 ihumahla organis-vere,
7. Arvesta näitekirjanduse liiki, täida lüngad aotorite nimedega: 1)Aishylos, ............ 2)Plautus, ................... 8.Nimeta keskaja kirjandusest 7 erinevat romaaniliiki ja 7 erinevat luuleliiki 9. Viis tunnusjoont iga perioodi kohta: keskaeg, reness., klassits., valg.klassits. romant. 10 Nimeta periood ja autor ood, essee, sonett, ajal.romaan 11. Selgita môisteid:eepos, tragöödia, epigramm, kantsoon, passioon, orkestra, poeem, renessanss 12. Mis teosest, kes on autor? Iokaste, Orgon, Childe Harold, Gertrud, Gessler, Tatjana, Pet`sorin 13. Missuguse kirjandusliigiga on seotud Fontaine, Rochefoucauld, Scott, Cervantes? 14. Nimeta Pu`skini loomingust viis luuletust, üks draamateos, proosateos, lüroeepiline teos +teema 15. Nimeta neli Gogoli teost, lisa peamôte 16. Kellele kuulub "Robinson Crusoe", "Gulliveri reisid", Wilhelm Tell," "Carmen", "Othello", "Aeneas" 17
„Onu Vanja“, „Tabamata ime“, „Kuningal on külm“ Draama etapid ja esindajad I. Antiikteater – kasvas välja Dionysosele pühendatud pidustustest. Läbi pidustustel korraldatud näidendivõistluste kasvas välja antiikteater. II. Väga suur osakaal oli kooril, kes oli dialoogis ühe näitlejaga. Hiljme toodi juurde ka teine ja kolmas näitleja. Näidend algas alati proloogi ehk eelmänguga. Etendused vabas õhus. Kõige olulisemaks kohaks oli orkestra – koht, kus asus koor. Nende taga oli skeene – telgitaoline moodustis, kus näitlejad said riideid vahetada. Kanti konturne – paksu tallaga kingi – ja maske. Aischylos, Euripides, Sophokles. III. Keskaja teater – 6-16. sajand. Teater oli tihedalt kirikuga seotud. Tekkisid uued žanrid: müsteeriumid ja miraaklid, mis räägivad pühakute elust ja kannatustest. Mängiti linnaväljakutel ja laadaplatsidel
Ta kujutas esimest korda koledat püüdes veenda, ka see on ilus. See temaatika on kujunenud enamjaolt hellenistlikus ajastus SKOPAS'e tööd on halvasti säilinud. "Amatsoonide võitlus", Halikarnassose mausolumi friisil võib näha ka kõrgreljeefe, mis sarnanevad ümarskulptuurile või vabaskulptuurile. 9. Vana Kreeka ehituskunsti iseloomustus. (õp. Lk. 50-53) Teateri plaan · Teatrum - ismtete osa · Orkestra - ringi või pool ringi kujuline lava ilma kõrgendita, kus oli 3 näitlejat ja suur koor · Skeene riietusruumid, sealt ilmusid välja näitlejad · Proskenion - kõrgendiga lava, skeene ees Teatrum oli laskuv, mäe nõlvale ehitatud. Näitlejad kandsid maske ja koturjaid ning esialgu olid näitlejad ainult mehed. Kreeka templid. · Templeid on ehitatud tunduvalt rohkem kui teatreid.
Üks kuulsamaid luuletajaid oli 5.sajandi esimese poole koorilüürik Pindaros. Teater Teatrietendus, draama, oli välja kasvanud Dionysosele pühendatud koorilauludest. Koor säilitas kogu klassikalisel perioodil etenduses keskse osa. Etendused toimusid päevaajal vabas õhus spetsiaalselt selleks ehitatud hobuserauakujulise põhiplaaniga teatris (vaatamise koht). Teatri keskmes paiknes ringi- või poolringikujuline näiteplats orkestra ja selle taga enamasti puust lavakonstruktsioon skeene. Koor ja näitleja esinesid orkestral, skeene täitis dekoratsiooni ja kulissi ülesannet. Esinesid ainult mehed, täites ka naiste osi. Maskide vahetamine võimaldas ühel inimesel mängida mitut tegelest. Näitemängudes käsitleti kogu linnriigile olulisi teemasid. Komoodiad ammutasid ainest eestkätt igapäevasest poliitilisest elust. Tragöödiad põhinesid enamasti tuntud mütoloogiatel süzeedel.
1. Nimeta ja kirjelda erinevaid võimalusi antiikkirjanduse piiritlemiseks. Vana-Kreeka ja Rooma (kultuuriruumi järgi), vanakreeka ja ladina (keelte järgi), ajalooperioodide järgi (8. saj eKr 5. saj eKr). 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Arhailine ajajärk: 8.6. sajandil eKr; Klassikaline periood: 5.4. sajandil eKr, mida nimetatakse ka atika perioodiks, sest domineeris atika dialekt ning kirjanduslikuks pealinnaks oli Ateena; juhtiv kirjandusliik oli draama. Sophokles, Euripides. Hellenismi ajajärk: 3.1. sajandil eKr, mis sai alguse Aleksander Suure (356-323 eKr) vallutusretkedega ja mida iseloomustab kreeklastele tollal tuntud asustatud maa helleniseerumine e kreekastumine, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas Rooma impeeriumi periood 1.4. sajandil pKr. 3. Milliste takistavate teguritega tuleb arvestada tervikpildi loomisel antiikkirjandusest? keeled (...
· Etendused olid vabadele kodanikele tasuta, kuid ka pooleldi kohustuslikud · Kuna näidendites etendati olulisi poliitilisi ja kõlbelisi teemasid, olid nad kodanike kasvatamise vahendiks · Ateena suurim teater asus akropoli jalamil Dionysose teater (u. 20 000 kohta) · Epidaurose teater mahutas üle 10 000 vaataja ning seal korraldatakse ka praegu etendusi · Kreeka teater koosnes kolmest osast: teatron mäenõlval asuvad istmed orkestra ümmargune mänguplats, seal laulis ja mängis pille koor, seal mängisid ka näitlejad skenee garderoobiruumid näitlejatele ja koori liikmetele, asus orkestra taga · Tänapäevast lava esialgu ei tuntud, see tekkis alles hellenismiajastul (proskeenion) X Kreeka skulptuur arhailisel ja klassikalisel ajastul · Ka Kreeka skulptuur on väga palju mõjutanud hilisemat Euroopa kunsti · Kreeka skulptuuri õitseajaks peetakse klassikalist ajastut 5.-4
mõnigi kord etenduses kaasa esinäitlejana. Iga teatrietendus oli ühteaegu võistlus autorite, esinäitlejate ja koreegide vahel. Nii komöödiate kui ka tragöödiate seas jagati välja esimene, teine ja kolmas auhind. Ükski ettekandmisele pääsenud tööde autoreist ei jäänud seega auhinnast ilma see täitis ühtlasi ka honorari osa. Etendused toimusid päeva ajal vabas õhus tuhandete pealtvaatajate silme all. Teatri keskmes paiknes näiteplats orkestra (kreeka keeles tantsuplats) ja selle taga puust lavakonstruktsioonid skeene (kreeka keelas telk). Nii koor kui ka näitlejad esinesid orkestral, skeene aga täitis taustadekoratsiooni ülesannet. Draama polnud üksnes sõnalavastus sõnalised osad vaheldusid siin laulupartiidega. Näitlejate ja koori liikmetena esinesid ainult mehed, täites seega ka naiste osi. Maskid ja nende vahetamine lubasid ühel näitlejal mängida etenduses mitut rolli
mõnigi kord etenduses kaasa esinäitlejana. Iga teatrietendus oli ühteaegu võistlus autorite, esinäitlejate ja koreegide vahel. Nii komöödiate kui ka tragöödiate seas jagati välja esimene, teine ja kolmas auhind. Ükski ettekandmisele pääsenud tööde autoreist ei jäänud seega auhinnast ilma see täitis ühtlasi ka honorari osa. Etendused toimusid päeva ajal vabas õhus tuhandete pealtvaatajate silme all. Teatri keskmes paiknes näiteplats orkestra (kreeka keeles tantsuplats) ja selle taga puust lavakonstruktsioonid skeene (kreeka keelas telk). Nii koor kui ka näitlejad esinesid orkestral, skeene aga täitis taustadekoratsiooni ülesannet. Draama polnud üksnes sõnalavastus sõnalised osad vaheldusid siin laulupartiidega. Näitlejate ja koori liikmetena esinesid ainult mehed, täites seega ka naiste osi. Maskid ja nende vahetamine lubasid ühel näitlejal mängida etenduses mitut rolli
PILET 1 Üldajaloo periodiseering ja selle allikad Ajaloo mõiste. Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia. Etnoloogia. Ajalugu- teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi. Muinasaeg e. Esiaeg- ajaloo vanim ja pikim ajajärk, mil toimus inimese väljaarenemine. Kirjalikud allikad puuduvad, uuritakse esemeliste allikate põhjal. Ajalooline aeg- ajaloo hiliseim ja lühim ajajärk, mida uuritakse eelkõige kirjalike allikate põhjal. Ajalooallikate liigid- suulised, kirjalikud, esemelised Arheoloogia- teadusharu, mis uurib inimkonna ajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi. Etnoloogia- teadusharu mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii tänapäeval, kui ka minevikus. Rooma religioon Rooma panteon. Riik ja religioon. Ristiusu sünd, levik ja tõus riigiusuks: Jeesus, Peetrus, Constantinus Suur, Theodosius Suur. Rooma panteon- Panteon ehk jumalko...
G1 klassi üleminekueksam ajaloost Suulise eksami teemad PILET 1 1.Üldajaloo periodiseering ja allikad Ajaloo mõiste. Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia. Etnoloogia. ajalugu teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi Muinasaeg ehk esiaeg- ajaperiood, mille kohta puuduvad kirjalikud ajalooallikad. Ajalooline aeg on aeg, millest on säilinud mitmed kirjalikud allikad. Ajalooallikate liigid: suulised, kirjalikud, esemelised. arheoloogia teadusharu, mis uurib inimkonnaajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi etnoloogia teadusharu, mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii minevikus kui ka tänapäeval 2.Muhamed ja tema kuulutus: Hakkas kuulutama ranget monoteismi ja nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana ja kõigist teistest jumalatest lahtiütlemist. Kalifaat ja araablaste vallutused: Koraan: On moslemite silmis allahi sõna, mis p...
Vaatajale peab selgeks saama algpõhjus. Põhizanrid: Tragöödia: (lõpeb peategelase surmaga) Shakespeare`I "Romeo ja Julia", "Macbeth", "Hamlet". Kitzbergi "Libahunt" ja "Kauka jumal" Draama: (tõsieluline, kuid võib lõppeda õnnelikult) Tsehhov, Ibsen, Tammsaare "Raudne kodu", "Valge lagendik", Vilde "Tabamata ime" Komöödia: Vilde "Pisuhänd" Tragikomöödia Jant Vodevill Stsenaarium Ajalugu: Antiikteater Vabaõhuteater (staadion). Kõige tähtsam osa Orkestra koori jaoks altar Dionysosele. Orkestra taga asetses Skena ( telk, garderoobina kasutusel). Näitlejad kandsid koturne (poolemeetrisi tallaga jalanõusid), maske (karakterile omased näojooned peal). Osi mängisid mehed. Naisi ei lubatud ka vaatama. Vaadeldakse kahesuguseid vastuolusid: jumalad ja inimesed; ühiskond ja inimesed (Aischylos) Sophakles, Aischylos, Aristophanes. keskaja teater (6-15 saj) domineerisid usulise sisuga näidendid müsteerium (piiblisündmused) moralitee e
Kunstiajaloo arvestus 1. Kunstiliigid 8-10 1. ARHITEKTUUR visuaalselt kõige silmapaistvam. Eriliselt väljendusrikkad usuga seotud ehitised. *Sakraalarhitektuur (püha usuga seotud) kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid. *Porfaanarhitektuur (ilmalik) lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud. 2. SKULPTUUR kõvast materjalist loodud mahuline kujund *Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef *Ümarplastika Skulptuur võib jaguneda ka: 1. Vabaplastika 2. Monumentaalplastika 3. Ehitusplastika 3. MAALIKUNST unikaalne värviline kujund tasapinnal *Seina- e. monumentaalmaal (freskotehnika maalitakse märjale temperavärvidega; sekotehnika maalitakse kuivale pinnale) *Tahvelmaal *Raamatu e. miniatuurmaal *Mosaiikmaal (kuigi pole loodud pintsli ja värvide abil) *Kla...
TEATER JA TRAGÖÖDIAD. Teatrietendus - draama (kr k drama - ,,tegevus") oli välja kasvanud Dionysose pidustuste raames lauldavatest koorilauludest. Kogu klassikalise ajajärgu kuulusid etendused Dionysose auks peetavate pidustuste kavva. Etendused toimusid vabas õhus spetsiaalselt selleks rajatud hobuserauakujulise põhiplaaniga teatris (kr k theatron - ,,vaatamise koht"). Teatri keskel paiknes ringi- või poolringikujuline näiteplats - orkestra ja selle taga enamasti puust lavakonstruktsioon - skenee. Koor ja varasemal ajal ka näitlejad esinesid orkestral, skenee täitis taustdekoratsiooni ja kulissi ülesannet. Kreeka näitemäng polnud üksnes sõnaline, vaid tähtis koht selles kuulus ka muusikale. Mehed esitasid ka naiste osi. Esineti maskides, valju, tugeva häälega ja ilmekalt zestikuleerides. Ette kanti lõbusama sisuga näitemänge komöödiaid ja tõsisema sisuga tragöödiaid. 5
Antiikteater, vanaaja teater, kujunenud 6. sajandi eKr Kreekas (Dionysose pidustustest). Antiikteatris lavastati tragöödiaid juba alates 535. a. e.m.a. Alates 480. a. e.m.a lisandusid komöödiad. Kõik etendused olid mõeldud massilise vaatajaskonna jaoks. Kreeka teater oli vabaõhuteater, etendused toimusid lahtise taeva all ja päevavalges. Näiteks Ateena teater mahutas 17000 tuhat pealtvaatajat. Teatri põhilisteks osadeks olid orkestra, pealtvaatajate kohad ja skeene. Orkestra oli väike ümmargune väljak, läbimõõduga umbes 24 meetrit, kahe külgmise sissekäiguga, mille kaudu sisenes alguses publik ja hiljem koor. Orkestral toimus tegevus. Skeene oli algselt näitlejatele ümberriietumiseks mõeldud telgitaoline ruum, kust näitlejad ilmusid oma osi täitma. Hiljem asendus see püsiva ehitisega, mis harilikult kujutas lossi või templi esikülge. Skeene asetses näitlejate foonil ja kujutas omamoodi dekoratsiooni
autorite, lavastajate kui ka näitlejate seas. Lavastaja koreeg, kuludekandja; näitekirjanik võistlusele esitada tetraloogiana kolm tragöödiat. Välja valiti kolm kirjanikku, vaheaegu polnud, tegevus kestis kolme näidendi jooksul pidevalt. Traagiline tegevus, mis ei võinud kesta üle päeva. Deus ex machina jumal masinast, etenduse lõpus, lahendab loo probleemid. Näidendeis osalesid ainult kodanikud, kes makse ei maksnud. Teatri kolm põhiosa: orkestra ringikujuline tantsuväljak, esines koor (hiljem orkestriauk); skene telgitaoline ruum (stseen-pilt), riidevahetus; theatron vaatajatele mõeldud koht. Sophokles (5. saj e Kr, populaarne näitekirjanik, 24 kohta esikohta festivalidel; ta loobub triloogiate seostamisest. Sophoklese karakteriseerimiskunst kangelased on inimlikud isiksused, tahtejõulised, palju tähelepanu naiskujul, koor kõrvaline). Tema tippteos on
surmaga 323) 3) hellenistlik ajastu kestab umbes 300 aastat, hellas = kreeka kreeka k. olulisim on sakraal arhitektuur kuid on loodud ka teatreid. kreeka arhitektuuri iseloomustus algab just vabaühuteatritega, mõiste teater tuleb theatronist (vt järgi) 10-12k pealtvaatajaid mahutas peloponesose teater? teater on ümmargune või poolringikujuline. teatris oli skene - kivist ehitis kus vahetati riideid, orkestra - orkesti e. koori lava. skeene ees oli proskenion. kreeka templid olid mõeldud ainult jumala kuju hoidmiseks. ehitatud olid kinniste seintega, rahu ei tohtinud rikkuda. jumala kuju asus templi sees naoses. suurema templi korral jaotati naost väiksemaks osaks e. cellaks. kreeka templid on eelkõige ristküliku kujulise plaaniga, need lähtuvad megaronist. antidega tempel - megaroni täpne koopia olunine on ka perpteer [51] suurimad templid on joonise 6 taolised.
Eristatakse suuri dionüüsiad ehk linnadionüüsiad ja lenaiasid. Mõlemates esineti tragöödiatega. Suured dionüüsiad leidsit aset märtsis-aprillis, lenaiad jaanuaris- veebruaris. Dionüüsiatele tulid kohale inimesed üle kogu Kreeka, lenaiade traditsioon on vanem ning need pidustused olid suunatud pigem kohalikule kogukonnale 45. Nimeta kreeka teatri põhilised osad ning kirjelda nende funktsiooni. Orkestra (tantsuplats): algselt ringikujuline tantsuplats, hiljem poolringikujuline istumisala Skeene (telk): algselt hütitaoline ehitis, hiljem püsiv ustega lava(tagune), mis oli etendusele taustaks ja kõlaseinaks, varjas riietusruume ja lavamehhanisme, proskeenion oli lavaesine, kus esineti. Theatron (vaatamispaik), hiljem kogu ehitise nimetus. Ekkyklema oli ratastel platvorm sisesündmuste esitamiseks. 46. Millistest kreeka sõnadest on pärit `orkester' ja `stseen'
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
